Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for august 2011

Intervjuu hinnatud toiduveebi koostaja, pr Liina Kasela`ga

By

Kas peate toiduteemalist blogi sellepärast, et Teile meeldib süüa valmistada, või teete süüa sellepärast, et peate ajaveebi : )

Mulle meeldib väga süüa teha, aga vahel teen ka süüa sellepärast, et pean ajaveebi. Eriti meeldib mulle teha erinevaid kooke ja magusaid küpsetisi. Blogi on kindlasti pannud mind rohkem erinevaid asju tegema, meie kodus korduvad harva toidud. Enamjaolt tahan ikka teha midagi uut, mida oleks võimalik ka blogisse lisada. Kindlasti ma teeksin veidi vähem süüa, kui mul poleks blogi, eriti just magusaid toite. Ma armastan söömist ja mulle meeldib, kui toit, mida ma söön, on mu enda tehtud.

Millest üldse sai kokkamine.wordpress.com alguse?

Alguses ma lihtsalt mõtlesin, et hakkan enda jaoks asju kirja panema, et oleks hiljem hea vaadata. Siis hakkas pall veerema, mulle hakkas ka pildistamine rohkem huvi pakkuma ja avastasin ühe rohkem erinevaid maitseid ja retsepte ning nii see läks.

Kuidas tekib sisu, kui tihti ja mille põhjal Te oma ajaveebi täiendate?

Täiesti isude põhjal ning enamasti kõik toidud on mõeldud mulle endale või mu perele. Nii palju on toite, mida ma tulevikus teha tahaks. Mul on pikk „to do list“, aga palju jääb hetkel aja taha ning keegi peab selle kõik ära ka sööma.

Mis on blogimise juures kõige südamelähedasem teema?

Kogu blogindus on saanud mu elu osaks ja on seda jätkuvalt ka edaspidi. Südamelähedaseks on saanud pildistamine, ma olen selles veel küllaltki algaja, nii tehnika kui ka oskuste poolest. Aga see pakub huvi ja ma jumaldan toidupilte. Ma jälgin väga paljusid toidublogisid nii Eestist kui ka välismaalt ning tihti vaatan ma sealt üksnes pilte ja naudin neid. Blogi puhul ongi minu arust pilt kõige olulisem, mis paneb inimesed üldse tahtma seda toitu teha. Mul on veel väga pikk tee selleni, et mu pildid oleksid sellised, millega ma ka ise rahule jääks.

Isiklik küsimus, kas töötate või õpite toitlustamisega seotud erialal?

Varem töötasin mõnda aega kokana, hetkel olen lapsega kodune ning käin kõrgkoolis ja õpin toitlustamisega seotud erialal, mida nüüd olen lõpetamas. Kindlasti näen ma ka oma tulevikku toitlustuses.

Ja veel üks isiklik küsimus, milline on Teie köögieelistus?

Mul ei olegi köögieelistusi, selles osas ma veel avastan ennast, ma tahaks kindlasti kogeda veel palju erinevaid maitseid erinevatest köökidest. Pastaroad on kindlasti ühed lemmikud, magusast toorjuustukoogid ja üldse erinevad koogid, neid asju on nii palju, mis mulle kohe nii väga meeldivad. Ma armastan väga kirglikult söömist!

Retseptisoovitus veebikirja lugejatele?

Retsepti valimine tuli raskelt. Valiku tegin lähtudes hooajalisusest ja lihtsusest ning soovitan veebikirja lugejatele algava sügise puhul põldmarjapirukaid http://kokkamine.wordpress.com/2010/08/16/poldmarja-pirukas/

Juhtkiri. August 2011

By

Nagu teada politoloogia ja riigiõiguse loengutest – riik ei saa pankrotti minna. Pealegi probleemi defineerimine, nii nagu seda on avalikkuses tehtud Iirimaa, Itaalia ja USA puhul, on iseenesest samm positiivse lahenduse suunas. Iseasi, kui palju stabiliseerumisprotsess aega võib võtta ja milline saab olema inflatsioonimäär?

Mis aga toimetusele muret teeb, on hoopis muu. Registreeritud töötuse vähenemine viitab selgelt, et liberaalne majandusmehhanism kehtib ka tööjõuturul – oskusi müüakse sinna kus makstakse rohkem. Täpsemalt, näha on, et nappima hakkab oskustöölisi. Siinkohal ei saa rääkida kutseharidussüsteemi, või töötute ümberõppe alarahastamisest. Probleem on muus.  Kas kuningas on alasti?


Seetõttu soovitame majandushuvidega inimestel avada rahanduse-, majanduse- ja turundusega seotud artiklid. Kutsehariduse ja tööturu vastuolusid käsitleme arvatavalt edaspidi. Ah, ja – mis juhtub kui siduda rock’n’roll ja torupillid? Eesti matus? Tegelikult hoopis noorte ja andekate inimeste band, mis toodab omas võtmes cooli sound`i. Persoonilugu on aga hinnatud toiduveebi koostaja, pr Liina Kasela`ga.

Kolumni augusti veebikirjas ei leidu, küll lubas Ton meie FB konto käigus hoida ja kommenteeris makromajanduses toimuvat mõistatusliku irooniaga: „Allhanke meeste koht on **** ääres!“.

Sel korral siis:

Persoon. Intervjuu hinnatud toiduveebi koostaja, pr Liina Kasela`ga
Koolitus. Veebikirja koolituskalender
Rahandus. Inflatsioon oli juulis laiapõhjaline
Majandus. Põhilised rahvastikutrendid 2010
Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.9
Teenindus. Klienditeenindus F
Jook. Courvosier VSOP
Muusika. Lucky Jeans
Internet. EMHI.ee
Pluss & Miinus

Head lugemist!
Foto: flickr.com

Äri. Adidas

By

1918. aastal meisterdas Adolf (Adi) Dassler, väljaõppinud pagar, oma esimesed jooksukingad vanemate pesuköögis. Kuid juba loetud aastad hiljem – aastal 1924, asutas ta koos vanema venna Rudolfiga Põhja-Baieri linnas Herzogenaurachis firma Gebrüder Dassler (Vennad Dasslerid). Mõlemad vennad olid kaua ja aktiivselt tegelenud spordiga nii ei kujutanud spordijalatsite ärisse tuleks midagi uut. Suur edu saatis nende jooksukingi, mille eritunnuseks olid käsitsi sepistatud naelad. Jesse Owens, Ameerika kergejõustiklane võitis Berliini olümpiamängudel 1936.aastal nende kingadega neli kuldmedalit.

1948.aastal lõi kumbki vend juba oma firma. Adi lõi Adidase ( Adi+Dassler) ja Rudolf- Puma. Sellest ajast peale olid vennad konkurendid ja võistlesid omavahel kõigi mõeldavate ja mõeldamatute vahenditega. Edukamaks osutus Adi Dassler kes võttis 1949 kasutusele kolm triipu- Adidase tunnusmärk, leiutas 1954 jalgpallijalatsitele kruvitavad korgid. Samal aastal mängis Saksa meeskond jalgpallis Adidase jalatsites ning võitis MM-i. Adi Dassler ja tema Adidase kaubamärk saatis seepeale Saksa rahvusmeeskonda peaaegu igal mängul.

Esimese jalgpalli valmistas firma 1963.aastal ning 1967 hakati tootma spordi- ja treeninguriideid. Jalgpalli MM-il 1970 oli Adidas ametlik pallidaga varustaja.

Adidase ja Puma jalgealune hakkas kõikuma 1980. aastal kuna mõlemad keskendusid üksnes professionaalsetele sportlastele, magades maha trendide liikumise kus spordiriided ja-jalatsid said vaba aja rõivastuseks. Suurtegijateks tõusid Nike ja Reebok, seevastu Adidas pidi sulgema mitmeid tehaseid ja vallandama töölisi. Pärast firma asutaja poja Horst Dassleri surma müüsid tema õed firma allesjäänud osakud prantsuse finantsmahhinaatorile, poliitikule ja jalgpalliomanikule Bernard Tapie´le , kes sattudes rahalistesse raskustesse ja müüs osakud 1993.aastal edasi prantslasele, Robert Louis Dreyfusi ja Christian Tourresi juhitavale investorgrupile. Just 1993.aastal muudeti Adidas aktsiaseltsiks ja viidi kaks aastat hiljem börsile. Pärast firma Salomon ostmist nimetati ettevõtte ümber Adidas-Salomon AG-ks.
Adidas ostis 2005.aastal Reeboki ning Adidase kaubamärgi all müüakse tänasel päeval ka kosmeetikatooteid.


Foto: flickr.com

Rahandus. Inflatsioon oli juulis laiapõhjaline

By


Tarbijahinnaindeks kasvas Eesti Panga teateil juulis võrreldes juuniga 0,5% ja inflatsioon kiirenes aastavõrdluses 5,2%ni. Euroala inflatsioon aeglustus juulis esialgsetel andmetel 2,5%ni. Euroopa Keskpanga nõukogu jättis neljapäeval eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi tasemele 1,5%.

Eesti inflatsioon oli juulis laiapõhjaline: kallinesid nii toiduained, energia kui ka mitmed teenustegrupid. Eesti hinnataset mõjutavad kõrged toormehinnad ja kasvav sisetarbimine. Võrreldes juuniga kallinesid nii transpordi- kui ka vabaajateenused 0,8% võrra.

Arenenud tööstusriikides on majandusaktiivsus vähenenud, mistõttu väliskeskkonnast lähtuv inflatsioonisurve nõrgeneb. Samas võib võlakriisiga kaasnev ebakindlus põhjustada täiendavat hinnakõikumist toormeturgudel.

Foto: flickr.com

Majandus. Põhilised rahvastikutrendid 2010

By

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010.

2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704. 2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisrände puhul suurenes 2010. aastal nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne.

Allikas:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/07/29/pohilised-rahvastikutrendid-2010/

Turunduskommunikatsioon 2.9

By

Viimane mõttearendus lõppes kolme katsega. Siinkohal oleks asjakohane märkida ära ka Google uus tulemine. Miks otsustati käivitada Google+, selle asemel, et elustada uuesti Orkut, võib oletada. Arvatavalt on põhjus tehniline – uus platvorm, parem integreeritus muude Google toodetega jne. Meediasse imbunud, õigemini immutatud infokildudest võib aru saada, et uus lahendus pakub rohkem privaatsust. Mis peaks olema ka eristumisaluseks võrdluses Facebook`iga. Kui, siis on see üpris nõrk argument – väheusutav. Ja just tehnokraatlik mõttemall lõpetas siinkirjutaja arvates Orkuti arengu. Külastaja huvi kaob, kui ta tabab, et keskkonnas ei toimu midagi uut ega erutavat. Facebooki aluskoodi näib olevat aga seevastu kirjutatud sisse erinevate sõprade-tuttavate tegevuste  kuvamine juhuvalimi põhjal.

Teise, tänaseks juba ajalukku kadunud Orkuti nõrkusena, võib märkida suunatuse ärikliendile, õigemini selle puudumist. Kommuunide loomise võimalus oli ka siis, kuid ülesehituselt küllaltki toores ja arhailine.

Miks aga sotsiaalsed võrgustikud on nii kuum äri? Üheltpoolt – lähenedes utreeritult – iga dünaamiline veeb on oma olemuselt ei rohkem ega vähem kui tavaline tabel. Nüüd – mistahes arvestatav turundustegevus on andmebaasipõhine protseduur, ja tavajuhul täidab/uuendab asjakohast tabelit müügi- või turundusinimene. Sotsiaalne võrgustik on praktiliselt perpetuum mobile, igiliikur. Sisu toodavad valdavalt külastajad. Oma vabast tahetest ja ajast.

Teine efekt on aga lihtne nagu Kolumbuse muna – eeskätt usutakse sõpru tuttavaid, mitte sootut korporatiivset reklaami. Lisaks raiuvad meediaasjatundjad nagu rauda – inimest huvitavad enim lokaalsed, seejärel globaalsed uudised.

Kolmas faktor seostub aga  Interneti kasutajate anonüümsusega. Näiteks Delfi ja paljud portaalid on aastaid olnud hädas halvustavate kommenteerijatega. EPL-i katse külastajate autentimiseks viis aga kommentaariumi hääbumiseni. Facebook`i kui Google+ puhul võib märkida, et kõik jagamised/meeldimised on nimelised. Personaalsed. Mis omakorda on oluline samm osalusdemokraatia arengusse – kui julged öelda, siis julge ka vastutada! Teisalt jõuame aga  turundusinimesi ja mitte ainult, aastaid erutanud asjaoluni. Põhimõtteliselt oleks juba täna võimalik nimeliselt identifitseerida veebilehtede külastajaid. Väljendades selgemalt – domeeninime või urbse teenusepakkuja lingi asemel on tulevikus ilmselt võimalik kasutajastatistikast saada selgust millise toote või teenuse vastu tunneb huvi üks teine Eesnimi Perenimi. Igasuguse loogika järgi – kui selline teenus ükskord käivitub – ei saa see olema odav. Miks peakski?

Sisu ja sisutootmist, käsitlen arvatavalt järgmisel korral. Isiklik  soovitus on kaasata asjatundjaid. Copywriting ei ole keskkoolilõpetaja klassikirjand. St. seitse ilusat lauset ühes sisutühjas tekstis ei saa ettevõttele kuidagi raha sisse tuua.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Foto: google.com

Teenindus. Klienditeenindus F

By

Olenemata sellest, mis eesmärgil klient kasutab teenuseid, on tal vähemal või suuremal määral vajadusi ja ootusi, mida ta soovib rahuldada ning millede täitmise järgi ta hindab teenuse kvaliteedi. Vajadused määravad selle, mida klient tahab, kuid lisaks sellele on kliendil ka kindlad ootused selles osas, kuidas ta tahab vajalikke teenuseid saada.

Vaatamata kliendi staatusele ja teenusele, mida ta kasutab, on kõikidel klientidel suuremal või vähemal määral sarnased vajadused. Näiteks:

  • olla teretulnud,
  • saada teenust õigeaegselt,
  • tunda end mugavalt,
  • olla kindel, et teenitud raha leiab õige kasutuse,
  • olla mõistetav ja arusaadav,
  • saada abi ja toetust,
  • tunda end tähtsana,
  • olla tunnustatud ja äratuntud ning meeldejäetud.
Lihtne, mis?

Foto: flickr.com

Jook. COURVOISIER VSOP

By


COURVOISIER oli Napoleoni lemmikkonjak ja seetõttu varustati sellega hästi kogu õukonda. Napoleon külastas ka isiklikult Courvoisieri konjakikeldreid 1811 aastal. COURVOISIER konjaki edukas käekäik toimus suuresti tänu sellele, et Inglismaa, Taani ja Rootsi õukonnad valisid Courvoisieri oma ametlikuks konjakimajaks.

COURVOISIER VSOP on loodud viinamarjadest, mis on pärit kahest maailma parimast ja ekslusiivsemast konjaki piirkonnast – Grand ja Petit Champagne. Tänu sellele on maailmas neli konjakit, mis on tiitli “Fine Champagne” väärilised ja COURVOISIER® VSOP on neist üks.

Valmistatud Grand ja Petiti piirkonna viinamarjadest, mis on sobivad suurepäraselt selle vanusega konjakitesse. Courvoisier VSOP sisaldab 6 – 10 aasta vanuseid konjakidestillaate. VSOP on kombineeritud unikaalse destilleerimisprotsessiga, kus destilleerimine toimub koos
veinisetetega ning kasutatakse tavalisest väiksemaid tammevaate. Selline pühendunud töömeisterlikkus annab COURVOISIER`le eliitklassi konjaki tiitli ja kõrgklassi peensuse. Veinisettega koos destilleerimine pakub Courvoisier VSOP´le õrna ja lillelise aroomibuketi, mis on balanseeritud tamme eksootilise kõrvalmaisega. Lõhn on peen ja harmooniline, vanilje ja küpsetatud
mandli alatooniga, järelmaitse jätab õrna ja hella mälestuse.

Koolitus joogihuvilistele:
“Joogid, mida peab teadma!”
Foto: flickr.com

Muusika. Lucky Jeans

By

 2010. aasta oktoobris ühendasid kuus noort muusikut oma jõud, et taastada vahepeal unustuste hõlma vajunud rock’n’rolli hiilgus ja glamuur. Lahedaks teeb bändi mõnusas nihkes sound, mille helikõlale annavad täiendava poweri kaks torupilli. Viimane nõuab aga oskuslikku arranžeerimist.

 

Otsetee kodulehele..

Foto: luckyjeans.ee