Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

turism

Kümne Euroopa Liidus oldud aastaga on Eesti turism jõudsalt edenenud

By

Statistikaameti andmetel peatus aastail 2004–2013 Eesti majutusettevõtetes kokku 24 miljonit turisti. Neist kolmandik olid sise-, ülejäänud välisturistid. Euroopa Liiduga liitumisel, 2004. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 1,9 miljonit sise- ja välisturisti, kümme aastat hiljem, 2013. aastal oli majutusteenuse kasutajaid ligi kolm miljonit.

Mõiste turism tuleneb ladinakeelesest sõnast tornare ja kreekakeelsest sõnast tornos ning tähendab ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Turistidki jõuavad enamasti reisi lõppedes selle alguspunkti tagasi. Reisimine on populaarne: Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel tehti
2004. aastal maailmas kokku 762 miljonit ööbimisega välisreisi, 2012. aastaks ületas niisuguste reiside arv esimest korda miljardi ning 2013. aastal tehti maailmas kokku 1,09 miljardit ööbimisega välisreisi. 1980. aastast alates tähistab kogu maailm 27. septembril rahvusvahelist turismipäeva. Ka Eesti turism annab üleilmsetesse numbritesse oma väikese osa: Eesti Panga andmetel külastas 2013. aastal Eestit üle 6 miljoni inimese, neist 2,9 miljonit jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Statistika näitab, et kaks kolmandikku Eestis käinud ja ööbinud turistidest kasutab majutusettevõtete teenuseid.

Siseturism sai hoo sisse sajandivahetusel

Siseturism hakkas Eestis kasvama juba 2000. aastast alates. Nõudlus majutusteenuste järele suurenes 2004. ja 2006. aastal eelmise aastaga võrreldes enam kui kolmandiku. 2006. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda Soome turistide arvu Eesti majutusettevõtetes. Sellest aastast alates on Eesti elanikud olnud majutusettevõtete kõige rohkearvulisemateks klientideks, moodustades üle kolmandiku kõigist majutatud turistidest.

2008. aastal toimus tagasiminek ning majutatud siseturistide arv aasta kokkuvõttes vähenes. 2009. aasta oli siseturismis kümnendi halvim – majutuskohtades ööbinud siseturistide arv vähenes ligi viiendiku võrra.
2010. aastal peatus siseturiste majutusettevõtetes taas rohkem ning nende arv jõudis 2006. aasta tasemele. Ka järgnevatel aastatel siseturism edenes. Majandusolukord paranes, elanike kulutused suurenesid, kasvasid ka väljaminekud majutusteenustele. 2013. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda miljoni piiri.

Välisturismi mõjutab maailmas toimuv

Välisturism on kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, kuid on olnud ka tagasilööke. Euroopa Liiduga ühinemise aastal peatus Eesti majutusettevõtetes ligi kolmandiku võrra rohkem välisturiste kui aasta varem. Turistide arv kasvas ka 2005. aastal, kuid märksa tagasihoidlikumalt. Aastatel 2006–2007 majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv aga vähenes. 2007. aasta lõpus ühines Eesti Schengeni viisaruumiga ning Eesti-Soome piir muutus ööga maailma üheks kergemini ületatavaks piiriks. 2008. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes taas rohkem välisturiste kui aasta varem. Kõige enam suurenes Venemaa turistide arv (kasv sai tuge Eesti liitumisest Schengeni viisaruumiga). Soome turistide arv, mis suurenes Euroopa Liiduga liitumise aastal veerandi võrra ning oli järgnenud kolmel aastal langustrendis, suurenes taas 2008. aastal.

2009. aastal jõudis ülemaailmne majanduskriis täie jõuga ka Eestisse. Kriis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas ning mõjutas ka Eesti majutusettevõtete tegevust – turiste jäi neis vähemaks. Majutusettevõtete teenuseid kasutasid aastatagusest vähem enamiku riikide turistid. 10% või enamgi jäi majutatuid vähemaks mitmest olulisest turismi partnerriigist, nagu Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Suurbritannia. Saksamaa turiste peatus Eesti majutusettevõtetes 2009. aastal vähem kui 2004. aastal. Suurematest partnerriikidest olid erandiks vaid Soome ja Venemaa, kust saabus eelmise aastaga võrreldes rohkem turiste. 2009. aasta juulis toimunud laulu- ja tantsupidu ning USA poptähe kontsert augustis suurendasid kahel kuul välisturistide arvu Tallinnas.

Alates 2010. aastast hakkas välisturistide arv majutusettevõtetes taas suurenema. Eyjafjallajökulli vulkaani purse Islandil 2010. aasta kevadel halvas kogu Euroopa lennuliikluse, kuid Eesti majutusettevõtete tegevust see aasta kokkuvõttes oluliselt ei mõjutanud. Aastatel 2010 ja 2011 kasvas välisturistide arv üsna kiiresti, üle kümnendiku aastas. 2011. aastal võeti Eestis kasutusele euro ning Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Tallinnas suurenes välisturistide arv 2011. aastal 17% ning seda vaatamata kõrgele võrdlusbaasile. Järgmistel aastatel suurenes Eestis majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv veelgi, kuid kahe varasema aastaga võrreldes aeglasemalt. 2013. aastal jõuti uue rekordini – Eesti majutusettevõtetes peatus 1,94 miljonit välisturisti.

Turismi peamised partnerriigid leiab naabrusest

Eesti majutusettevõtete peamisteks turismi partnerriikideks on meie lähinaabrid. Soome turiste peatub Eesti majutusettevõtetes kõige rohkem, kuid kümne aasta jooksul on nende osatähtsus klientide hulgas vähenenud. Kui
2004. aastal saabus 61% majutusettevõtete välisklientidest Soomest, siis
2012. aastal oli Soome turistide osatähtsus kõikide majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide seas rekordiliselt väike – 44%. 2013. aastal suurenes naaberriigi turistide osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientide hulgas taas paari protsendipunkti võrra. 2004. aastal olid majutusettevõtetes Soome turistide järel rohkearvulisemateks klientideks Rootsi ja Saksamaa turistid. Rootsi turistide arv, mis suurenes hoogsalt esimestel Euroopa Liiduga liitumise järgsetel aastatel, on viimasel kolmel aastal vähenenud. Saksamaa turistide osatähtsus püsib 5–6% juures.

2009. aastal tõusis Soome järel teiseks Eesti majutusettevõtete peamiseks partnerriigiks Venemaa. Kui 2004. aastal oli vaid 4% majutusettevõtete välisturistidest klientidest Venemaalt, siis 2013. aastaks oli nende osatähtsus tõusnud 16%-ni. Venemaa turistide arvu ja osatähtsuse kasv on olnud pidev. Ainult 2007. aasta pronksiöö sündmused vähendasid Venemaa turistide arvu 2006. aastaga võrreldes 16% ning nende osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas kahanes ühe protsendipunkti võrra. 2013. aastal peatus majutusettevõtetes Venemaa turiste seitse korda enam kui kümme aastat tagasi.

Kolmandaks tähtsamaks turismi partnerriigiks on Eesti majutusettevõtetele Läti, kelle turiste oli 2013. aastal majutusettevõtetes ligi neli korda enam kui kümme aastat tagasi. Läti turistide osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas on suurenenud 3%-st 5%-ni ja püsinud sellel tasemel viimased viis aastat.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/

Jõulud & statistika

By

Jõulu- ja uusaastakaupu eksporditi 2011. aasta detsembris Eestist 1,38 miljoni euro eest ja imporditi Eestisse 1,15 miljoni euro eest. Nende kaupade eksport suurenes eelneva aastaga võrreldes üle kahe korra. Kui varasematel aastatel ületas jõulukaupade import eksporti, siis 2011. aastal oli esmakordselt eksport suurem. Kolmveerand Eestisse sisseveetavast jõulu- ja uusaastakaubast on Hiina päritolu.

Eesti ekspordib jõulupuid peamiselt Taani

Eestist eksporditi 2011. aasta jõulupühadeks ligi 51 500 jõulupuud. Enim ehk 34 700 jõulupuud viidi Taani, järgnesid Suurbritannia ja Holland. Võrdlusena olgu toodud, et Põhjamaade seas oli Taani ise suurim jõulupuude eksportija (6,7 miljonit jõulupuud), Rootsi eksportis ligi 53 400 jõulupuud, Soome aga mitte ühtegi. Viimastel aastatel on Eestisse detsembris imporditud ligi 7000 jõulupuud.

Küünalde ekspordi kõrgaeg on aasta viimasel kolmel kuul

Eesti eksportis 2011. aastal 17 miljoni euro eest küünlaid, sellest pool veeti välja jõuluperioodil ehk oktoobrist detsembrini. Küünlaid eksporditi peamiselt Rootsi, Soome ja Norrasse. Eesti ekspordib oluliselt rohkem küünlaid kui impordib.

Mandariinid jõuavad Eestisse jõuluks

Detsembris imporditi Eestisse 3600 tonni mandariine ehk 2,7 kilogrammi elaniku kohta. Mandariinidel on elanike jõululaual kindel koht — detsembris imporditi 40% Eesti aastasest mandariinikogusest. Pooled sisseveetavatest mandariinidest olid Hispaania päritolu, järgnesid Maroko ja Itaalia.

Kauplustesse jääb ligi 300 eurot elaniku kohta

2011. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes 393 miljoni euro eest kaupa ehk 293 euro eest elaniku kohta. Kõige suurema kuise hüppe teeb jaemüük detsembris. Kui 2011. aastal oli jaekaubanduses keskmine kuine muutus 1,3%, siis detsembris võrreldes novembriga 21%. Ka eelnevatel aastatel suurenes detsembris jaemüük võrreldes novembriga ligi viiendiku.

Kõige rohkem kaupu müüakse toidukaupade kauplustes, mis annavad ligi pool kogu detsembri jaemüügist. Kõige rohkem kasvab müük just suurtes toidukauplustes — novembriga võrreldes neljandiku. See näitab, et Eesti elanikud ostavad kingitusi poodidest, kus sooritatakse oma igapäevaseid toiduostud. Internetist jõulukingitusi eriti ei osteta. 2011. aastal detsembris müüdi interneti ja posti teel 5,5 miljoni euro eest kaupu, mis moodustas veidi üle 1% kogu jaemüügist ning detsembri müük oli väiksem kui novembris.

Eesti majutusettevõtetes peatuvad peamiselt Soome ja Venemaa turistid

2011. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes 125 000 välisturisti. Kõrghooajal juulis oli Eesti majutusettevõtetes 273 000 väliskülalist, mis on üle kahe korra rohkem kui detsembris. Detsembris olid pooled Eestit külastanud turistidest Soomest (64 000 turisti). Iga kolme Soomest tulnud turisti kohta majutati üks turist Venemaalt (kokku 24 000 Venemaa turisti).

Allikas:http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/14/statistiku-pilk-jouludele/

Foto: flickr.com

Baltikumi populaarseim turismimaa on Eesti

By

Euroopa Liidu majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistidest peatus 2011. aastal Balti riikides 0,7%. Turistid veetsid Balti riikide majutusettevõtetes 12 miljonit ööd ehk 0,5% Euroopa Liidu majutusettevõtetes ööbimistest. Eesti majutusettevõtete osaks Balti riikide majutusturul oli 46% majutusteenuseid kasutanud sise- ja välisturistidest ja 45% turistide ööbimistest. Üheks indikaatoriks, mis näitab turismi kui majandusharu olulisust riigis, on turismi intensiivsus — majutusettevõtetes ööbitud ööde arvu suhe riigi elanike arvu. Eurostati andmetel oli 2011. aastal turismi intensiivsus suurim Eestis (4,0), järgnesid Läti (1,5) ja Leedu (1,0), Euroopa Liidu keskmine oli ligi 5.

Eesti majutusettevõtete teenuseid kasutas 2011. aastal 2,7 miljonit sise- ja välisturisti, kes jäid majutusettevõtetesse kokku 5,4 miljoniks ööks. Lätis ja Leedus ei ületanud majutatud sise- ja välisturistide arv kahe miljoni piiri. Samuti jäid ööbimiste koguarvud mõlemas riigis väiksemaks kui Eestis. Välisturistide ööbimiste osatähtsus Eesti ja Läti majutusettevõtetes on olnud suhteliselt sarnane, moodustades 2011. aastal kummaski riigis 69% majutusettevõtetes ööbimiste üldarvust. Leedus ulatus näitaja 58%-ni ja oli viimase viie aasta kõrgeim.

Majutusettevõtete jaoks oli kõige keerulisem 2009. aasta kui majutatud turistide arv vähenes oluliselt. Järgnevad aastad on majutusettevõtetesse toonud taas rohkem turiste.

2011. aastal oli siseturistide osatähtsus Balti riikide majutusettevõtetes kokku 37% majutatud turistide üldarvust ning on aasta-aastalt vähenenud. Siseturismi jaoks oli parim 2007. aasta, kui Balti riikide majutusettevõtetes ööbis kokku 2,5 miljonit siseturisti — seda taset pole siiani ületatud. 2009. aasta madalseisust on kõik kolm riiki üle saanud ning majutusteenuseid kasutanud siseturistide arv on 2010. ja 2011. aastal taas suurenenud. Enim siseturiste ööbis Eesti majutusettevõtetes (41% Balti riikides majutatud siseturistide koguarvust), järgnes Leedu (vastavalt 35%). Läti elanikud kasutavad vähem võimalust nautida oma riigi majutusettevõtete teenuseid.

Foto ja algallikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/22/eesti-on-baltikumi-populaarseim-turismimaa/

Välisturistide arv on Eestis kümnendiga kahekordistunud

By

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Eesti peamine turismipartnerriik on viimase kümnendi jooksul olnud Soome, kust saabub ligi pool majutatud välisturistidest. Tallinna ja Helsingi vaheline tihe laevaliiklus muudab Eestisse reisimise soomlaste jaoks lihtsaks. Eurostati andmetel toimub iga neljas Soome elaniku ööbimisega välisreis Eestisse.

Viimastel aastatel on Venemaa turistide arv jõudsalt kasvanud. Kui 2002. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 28 000 Venemaa turisti (3% kõigist välisturistidest), siis 2011. aastal 203 000 ja Venemaa turistide osatähtsus tõusis 11%-ni.

Kümne aastaga on Venemaa turistide arv kasvanud seitse ja Läti turistide arv kolm korda. Üle kahe korra Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Ligikaudu poolteist korda on suurenenud Rootsi ja Soome turistide arv. Ka kaugemate välisriikide turistide huvi Eesti vastu on suurenenud, nende riikide turistide arv on kümnendiga suurenenud kolm korda. Keskmiselt peatub välisturist Eestis kaks ööd.

Viimase kümne aasta jooksul paistavad majutusstatistikas positiivselt silma 2004. ja 2011. aasta. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele euro ja Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn.

Üle kahe kolmandiku ööbimistest teevad välisturistid

Majutustegevuse oluline näitaja on välismaalaste osatähtsus turistide ja ööbimiste koguarvus. 2011. aastal moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust 69% ning selle näitajaga oli Eesti EL riikide hulgas kuuendal kohal. Eestit edestasid sellised tuntud turismi sihtkohad nagu Malta, Luksemburg, Küpros, Kreeka ja Austria. EL keskmiselt moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust veidi üle 40%.

Turismi olulisust riigi majandusele ja elukeskkonnale saab vaadelda turismi intensiivsuse suhtarvu abil, mida arvutatakse majutusettevõtetes peatunud turistide ja elanike arvu suhtena. Mida kõrgem on turismi intensiivsus, seda olulisem majandusharu on turism selles piirkonnas. Turismi intensiivsusel on positiivne mõju tööhõivele, samas võib kõrge intensiivsus olla häiriv kohalikele elanikele ja koormav keskkonnale, tekitades lärmi, ülerahvastatust, rajatiste ja looduse üleekspluateerimist.

Turismi intensiivsus erineb riigiti ja piirkonniti suurel määral. Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL keskmine turismi intensiivsus ligi viis (s.o iga elaniku kohta on viis majutusasutuses ööbivat inimest). Eesti turismi intensiivsus oli neli ja sellega asetus Eesti EL riikide hulgas 16. kohale. Üle kümne oli turismi intensiivsus Maltal, Küprosel ja Austrias.

Enim välisturiste saabub Eestisse meritsi

Eestisse saab reisida mere-, õhu-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meritsi on tihe reisilaevaliiklus Soome, Rootsi ja Venemaaga. Lennujaamadest saab lennata erinevatesse Euroopa lennujaamadesse, rahvusvaheline rongiühendus on Moskva ja Peterburiga, maanteid pidi paljude Euroopa linnadega.

Eesti sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja bussiettevõtted teenindasid 2011. aastal rahvusvahelistel vedudel ligi 12 miljonit sõitjat. Mainima peab, et see arv sisaldab saabuvaid ja väljuvaid reise, Eesti elanike ja välismaalaste sõite ning ühepäeva- ja ööbivaid külastajaid.

Kolm neljandikku rahvusvahelistel vedudel teenindatud sõitjatest veeti meritsi, 16% õhutranspordiga, 8% bussidega ja 1% raudteel. Kümne aastaga on lennureisijate arv kolmekordistunud, laeva- ja bussireisijate arv suurenenud poolteist korda ning rongireisijate arv vähenenud 22%.

Sadamate kaudu veeti 2011. aastal ligi 9 miljonit sõitjat. Polulaarseimad liinid olid Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm ning Stockholm-Tallinn-Peterburg.

Rahvusvahelistel lendudel teenindati 2011. aastal ligi 1,9 miljonit sõitjat. Tallinna lennujaamast sai lennata 38 sihtkohta. Kuus populaarseimat sihtkohta olid Helsingi, Riia, London, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo, nende lendude reisijad moodustasid üle poole lennujaama regulaarlendude reisjate koguarvust.

Turism. Valitakse Eesti parimad ajaloolised turismisihtkohad

By

EASi turismiarenduskeskuse poolt läbiviidava Eesti avastamata aarete konkursi poolfinaali jõudsid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornid, Mooste mõis, Jaani kvartal Tartus, kolm kaunist Lahemaa mõisa ning Olustvere mõis. Finaali pääseb neist edasi kolm sihtkohta, konkursivõitja kuulutatakse välja 5. mail Rotermanni kvartalis.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on neljandat korda läbiviidaval Eesti avastamata aarete konkursil igal aastal erinev teemafookus, mille paneb paika Euroopa Komisjon koos vastavate riikide turismiametitega, sel aastal keskendutakse taastatud ajaloolistele paikadele.

„Kui mullu tunnustasime parimaid veeturismi sihtkohti, siis sel aastal oleme võtnud sihikule kohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi, mille taastamise järgselt on paik muutunud kohaliku turismiettevõtluse ja kogukonna edendajaks,” tutvustas Tarmo Mutso tänavuse konkursi temaatikat. „Lähtuvalt Euroopa Komisjoni etteantud juhistest saavad osaleda regioonid, mitte Eesti tõmbekeskused,” täiendas ta.

“Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad” konkursile laekus ühtekokku 9 kandidaati – Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornid (MTÜ Hiiumaa Turismiliit), Loona mõis – Vilsandi Rahvuspargi keskus (MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus), Mooste mõis (SA Põlvamaa Arenduskeskus), Sibulatee Alatskivi loss (MTÜ Sibulatee), Jaani kvartal (SA Tartumaa Turism), Angla Tuulikumägi (MTÜ Angla Tuulikumägi), Vihula vald – kolm kaunist Lahemaa mõisa (MTÜ Lääne-Viru Turism), Elva puhkepiirkond (Elva puhkepiirkonna matkakeskus) ning Olustvere mõis (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool).

Turismiekspertidest koosnev komisjon valis konkursile esitatud üheksa kandidaadi seast välja viis parimat sihtkohta, mille turismitooteid minnakse testima 18.-20. aprillil. „Žürii valib viie poolfinalisti seast pärast sihtkohtade külastamist välja kolm parimat, mille hulgast selgitab konkursi võitja välja juba rahvusvaheline žürii,” andis Tarmo Mutso ülevaate konkursi hindamisetappidest. „Võitja saab lisaks laialdasele meediatähelepanule ja täiendavatele tasuta turundusvõimalustele ka väärtuslikku tagasisidet oma ala ekspertidelt,” lisas Mutso.

EASi turismiarenduskeskuse poolt välja kuulutatud konkurss „Eestimaa avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad” on seotud Euroopa Komisjoni poolt viis aastat tagasi algatatud projektiga “European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN), millest Eesti võtab osa neljandat aastat. EDENi eesmärk on edendada säästva turismi arengumudeleid Euroopa Liidus ning juhtida tähelepanu Euroopa uute turismisihtkohtade väärtusele, mitmekesisusele ja ühistele joontele, et neid paremini tutvustada ja muuta antud kohad aastaringselt külastatavaks. Eelmisel aastal pälvis võitjatiitli SA Võrtsjärv, 2009. aastal Soomaa Rahvuspark ning aastal 2008 Viljandi linn.

Foto: flickr.com

Turism. Statistikat

By

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel oli 2010.a. ööbimisega välisreiside
arv kogu maailmas 935 miljonit. See on 6,7% ehk 58 miljoni võrra rohkem kui 2009.a. ja 2,5% ehk 22
miljoni võrra rohkem kui seni rekordilisel 2008.a. Esialgsetel andmetel on 2010.a. tulemused kriisieelse
2008.a. näitajatest paremad kõigis maailma piirkondades, v.a. Euroopas. Lääne-Euroopa on ainuke
Euroopa regioon, kus 2010.a. saabunud turistide arv eeldatavalt isegi ületas veidi kriisieelse 2008.a. taset.

Kõigis ülejäänud Euroopa regioonides jäid 2010.a. tulemused eeldatavalt allapoole 2008.a. taset: eriti
märkimisväärselt seejuures Põhja-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas.
2010.a. kasvas reisimine kõigisse maailmajagudesse. Maailma regioonide võrdluses oli suurim kasv
Lähis-Idas (+14%) ning Aasia ja Vaikse ookeani regioonis (+13%). Kõige tagasihoidlikumaid tulemusi
näitas Euroopa (+3%), kuna mitmeid Euroopa riike mõjutab endiselt majanduskriis, samuti oli mõningane mõju aprillis vulkaanituha tõttu suletud lennuliiklusel. Euroopa regioonide lõikes kasvas kõige rohkem reisimine Lääne-Euroopasse (+5% võrreldes 2009.a.). Suhteliselt head tulemused olid ka Lõuna-Euroopa sihtkohtadel (+2%). Kesk- ja Ida-Euroopasse reisimine kasvas 2009. aastaga võrreldes 4%, kuid siin tuleb arvestada, et 2009.a. olid Kesk- ja Ida-Euroopa tulemused Euroopa regioonidest kõige nõrgemad (langus 10% võrreldes 2008.a.). Põhja-Euroopa oli ainuke Euroopa regioon, kus 2010.a. turistide arv ei kasvanud, vaid isegi vähenes veidi (-0,1% võrreldes 2009.a.). Tulenevalt tööpuuduse jätkuvalt kõrgest tasemest on tarbijate hinnatundlikkus 2010.a. endiselt kõrge ja nad otsivad odavaid pakkumisi. Seetõttu on tulude kasv olnud mõnevõrra väiksem kui reiside arvu kasv.

2011.aastaks prognoosib Maailma Turismiorganisatsioon maailma turismis 4-5% kasvu. Seega on kasvveidi väiksem kui 2010.a., kuid veidi suurem, kui on olnud pikaajaline keskmine kasvutrend (4%).
Euroopale prognoositakse 2-4% kasvu.

Allikas: http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika

Persoon. Intervjuu psühholoogilise nõustaja, pr. Anneli Salk`iga

By


Kirjutistes nimetate ennast reisihuviliseks psühholoogiliseks nõustajaks. Sestap küsiksin esmalt, mis motiveerib Teid reisima?

Mind inspireerivad erinevad kultuuriruumid ning kuidas inimesed lähtuvalt sellest mõtlevad ja oma elu elavad. Igal maal  on oma eripära ja kordumatu ilu. Samuti on reisil olles võimalik oma elu ja tegemisi eemalt vaadata ning suuremat selgust saada.

Kõige eksootilisem reisisiht siiani?

Minu jaoks on Ladakh kõige eksootilisem koht olnud. Tänu kõrgmägedele on selle maa ja inimeste kultuuri omapära säilinud. Ladakhi rahval on palju müütilisi uskumusi ning omapäraseid vaateid elule, mis mõjutavad nende igapäevaseid toiminguid.

Mis on need kolm asja, mida kindlasti tegema peab enne rajataha minekut?

Sõltub inimesest, mida peetakse enne raja taha minekut oluliseks. Mina olen vaadanud, et rahaasjad on korras, samuti reisi dokumendid, piletid ja kindlustused. Pikemate reiside puhul tuleb ka aega planeerida ja  tööasjad korraldada.

Enne pikemat ja seiklusrohket reisi on hea olla teadlik oma:

  1. tervisest
  2. ajast
  3. rahast

Kuidas koguneb mõnus reisiseltskond?

Tänu sarnastele huvidele koguneb mõnus reisiseltskond.

Samas, reisimine on teie hobi. Olete hariduselt psühholoogiline nõustaja. Miks valisite selle  eriala?

Mind huvitab inimeste mõttemaailm ning kuidas see mõjutab inimeste elukäigu kujunemist. Inimestes on palju inspireerivat – hele pool ja tume pool ning tants selle kahe poole vahel. Usun, et tänu psühholoogia alastele teadmistele on võimalik paremini mõista seda, mis inimeste elus toimub. Samuti on võimalik tänu mõttemaailma avardamisele olla teadlikum oma valikutest ning oma elukäiku juhtida.

Koolitate?

Jah, üle kümne aasta viin läbi psühholoogia alaseid koolitusi. Põhiteemadeks on tööstress, kriisiga toimetulek, meeskonnatöö ja klienditeenindus. Täiendkoolitused annavad hea võimaluse inimestele  elukestvaks arenguks, sest  elus on palju muutusi ja väljakutseid. Koolitustel saab uusi teadmisi ning on võimalus sama valdkonna inimestega mõtteid vahetada.

Foto:erakogu

Turism. Miks tailased naeratavad?

By

Vastus on lihtne! Senikaua kui teil on raha, olete te tailaste jaoks vajalik ning naeratus käib kasuliku suhtlemise juurde st. äriprojekt. Kui te enam ei suuda maksta siis pole ka põhjust naeratuseks.

Tai maale on lihtsam reisida turismibüroo vahendusel ning me otsustasime Tez Toursi kaudu aasta vahetuseks  Taisse sõita. Patayasse.

Jõudes külmast Tallinnast troopilisse kliimasse saime esimese naudingu laksu soojusest. Hotell asus mere kaldal ning kui olime hotellis asjad tuppa visanud, tormasime ujuma. Merevesi oli meiesuguste ” põhjamaiste hüljeste”  jaoks väga soe. Tundsin, et nüüd on nirvaana saabunud ning midagi muud enam õnneks ei ole vaja. Aga kus on sinna antakse! Järgmisel päeval oli hotellis suurejooneline vana – aasta ära saatmine ja uue aasta vastu võtmine koos tailaste rahvuslike rituaalidega. Vana aasta õhtul lennutasime mere kaldal soovide lampe õhku ning kuulasime tai estraadimuusikat. Esimesel jaanuaril peale pidustusi oli hotellikompleks nagu välja surnud, ainult lapsed kilkasid mere ääres.

Teisel jaanuaril reisisime ühele väikesele troopilisele saarele kus on filmitud Bounti shokoladi reklaam. Reisiseltskond oli väga kirev – meie tailasest reisi giid töötas päeval nagu mees ja öösel töötas nagu naine tantsutüdrukuna. Vahel läksid tal  öised ja päevased rollid sassi. Reisiseltskonda kuulusid mõned tursked vene mehed jämedate kuldkettidega, kes olid uue aasta puhul kõvasti viina joodud ning nüüd tukkusid,  araablased, kes püüdsid paaniliselt tailasest giidi mitte märgata, inglismaa vanad härrasmehed tailastest näitsikutega kamasutrat harjutamas, soome ontlik perekond koos väikeste lastega……. jah, Tai pakub paljudele huvi ning igaüks otsib – leiab  oma. Sellel reisil kohtusid erinevate kultuuride kandjad.
Troopilisele saarele sõites oli meie reisikavasse pikitud looduspargi külastamine, templiga tutvumine, snorgeldamine, puuviljaturg……. Ühesõnaga, kui lõpuks saarele jõudsime siis oli hea meel, et enam ei pidanud vaatamisväärsustega tutvuma vaid sai paradiisi rannal lesida. Eksootikat oli rohkem, kui suutsime vastu võtta. Saarel selgus aga jube tõsiasi, et parasjagu olid kookospähklid valmis saanud ja kukkusid suure hooga puu otsast alla.Kõndisin palmisalus ning korraga vilises minu pea kohal midagi ning paar meetrit eemal potsatasid kookospähklid maha. Peas vilksatas mõte, et ega ma siis saarele ometi surema tulnud!  Üks ahv küll  tegi vahel tööd ja viskas valminud kookospähkleid alla, kuid kõike ta ei jõudnud.

Tai on eksootilise kliima ja  kultuuriga maa ning kahest nädalast ei piisa, et seda tundma õppida. Saab ainult esmase ettekujutluse maailma mitmepalgelisusest ja rikkusest.

Anneli Salk,
reisihuviline psühholoogiline nõustaja
www.celestis.ee

Fotod: Erakogu

Turism. Kasmiir

By

Srinagar –  järvele rajatud linn

Kui paradiis on maa peal olmas siis on see siin.

Sufi poeet

Reisibürood ei korralda reise Kasmiiri, seetõttu tuli sinna minna omal käel. Uudistest oli kuulda, et Kasmiiris on pidevalt mingid konfliktid – need kasmiirlased, indud ja pakistanlased jagelevad millegi pärast? Kasmiiri ajalugu vaadates on kestnud see juba sajandeid.

Srinagari lennujaama jõudes lehvitasime suurt silti oma nimega ning nii tundis meile vastu tulnud hotellipidaja meid ära. Reipalt pandi kohvrid autosse ja sõitsime hotelli. Hotell asus Dali järve peal, selline maaliline ujuv paat – hotell nimega Bambri Palace de Lux. Hotelli sõidsime shikaraga, see on romantiline gondli sarnane paat. Juuli kuus õitsesid järvel valged lootosed ning kotkad liuglesid taevas.

Hotellipidaja ütles uhkusega, et nende perekond on pidanud hotelli ja külalisi vastu võtnud juba kuus põlve järjest. Isa õpetab pojale hotellipidamise ametisaladusi ning pojast saab pärija. Tõesti nende teenindus oli laitmatu.

Parasjagu olid Srinagaris kehvad ajad, tänavatel olid sõjaväelased püssidega ning enamus turiste eelistasid puhata mujal, mõnel turvalisemal maal. Meie hotellipidaja korraldas meile põnevaid ekskursioone, tutvustades kohalikku elu – olu. Valitseva olukorra tõttu ei soovitanud  ta meil omapead  ringi liikuda ning ega me ei janunenudki eksistensiaalsete seikluste järele. Leppisime nende vaatamisväärsustega, mida hotellipidaja tutvustas. Srinagaris on suurtsugused moseed, kuhu on maetud sufi müstikud, maalilised kuninglikud lilleaiad ja räpased kõrvaltänavad. Iga paari tunni tagant loeti moseedest valjuhäälselt  koraani ning see tekitas eriliselt üleva tunde. Vahva oli ka oma paat – hotellis passida, mööduvaid shikaraid vaadata ning hotellipidaja pajatusi kohalikust elust kuulata.

Hotellipidaja rääkis, et parematel päevadel on Srinagaris palju turiste. Srinagari on nimetatud ka Idamaa Veneetsiaks. Kui lõuna pool Indias on suvel  lämbelt palav siis Srinagaris on meeldivalt värske, kuna Srinagar asub 2000 meetrit merepinnast kõrgemal.

Me ei jäänud Srinagaris ootama –  kas maisest paradiisist saab otse taevasesse paradiisi vaid jätkasime oma puhkust turvalisemas paigas.

Anneli Salk,
reisihuviline psühholoogiline nõustaja
www.celestis.ee

Fotod: Erakogu

Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi

By

Tänavu esimese viie kuuga püstitas välisturistide ja ööbimiste arv Eestis uue rekordi seniste aastate sama ajaperioodi võrdluses, tuues majutusettevõtetesse 491 000 välisturisti. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasv 61 000 ehk 14%, mis ületab ka kriisieelset aega. Sealhulgas püstitas Venemaa turistide arv – 54 211 – kõigi aegade rekordi, tuues tänavu Eestisse 48% rohkem külastajaid kui aasta tagasi sama ajaga.
Suurim oli turistide arv jaanuaris, millele aitas kaasa ka iluuisutamise EMi toimumine Tallinnas ning Vene turistide aastavahetusreisid.
Venemaa turistide ööbimised kasvasid märkimisväärselt nii spaades ja sanatooriumides kui ka muudes majutusettevõtetes. „Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal era- ja avaliku sektori poolt, Eesti kui aastavahetuse sihtkoha populaarsuse jätkuvat kasvu, tax-free ostude piirmäära alandamist alates 2010. aasta algusest, mitmeid uusi transpordiühendusi Peterburist, aga ka mitmeid I kvartalis toimunud sündmusi,” selgitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Esimesel viiel kuul veetsid välisturistid Eestis kokku 1,03 miljonit ööd, mis ületab mullust sama perioodi näitajat 18%-ga. Pikenesid nii puhkuse-, töö- kui ka muudel eesmärkidel tehtud reisid, eeskätt aga puhkusereisid.

Ööbimiste arvu kasvu taga on peamiselt Soome ja Venemaa turistid. Valdavalt lisandus soomlastel ööbimisi Tallinnas, kus nende arv ületas tunduvalt kõigi aegade rekordilise taseme. Venemaa turistid ööbisid samuti peamiselt Tallinnas, kuid ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal ja Võrumaal näitasid Vene turistide ööbimised tõusu enam kui kaks korda.
Suurem osa teisigi Eesti peamisi sihtturge näitas esimesel viiel kuul kasvu, kuigi absoluutarvud on nende puhul Soome ja Venemaaga võrreldes oluliselt väiksemad.
Kuigi viie esimese kuu kokkuvõttes kasvas sise- ja välisturistide poolt Eestis veedetud ööde arv kokku 12%, kasvasid ettevõtete sissetulekud vaid 2,6%. Statistikaameti poolt arvutatav ööpäeva keskmine maksumus langes jätkuvalt, mis viitab sellele, et nõudluse kasv, s.h veidi pikenenud viibimise kestus saavutati odavamate pakkumistega.

Allikas: EAS
foto. flickr.com