• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Majandus

Äri. Adidas

10/08/2011 By Veebikiri

1918. aastal meisterdas Adolf (Adi) Dassler, väljaõppinud pagar, oma esimesed jooksukingad vanemate pesuköögis. Kuid juba loetud aastad hiljem – aastal 1924, asutas ta koos vanema venna Rudolfiga Põhja-Baieri linnas Herzogenaurachis firma Gebrüder Dassler (Vennad Dasslerid). Mõlemad vennad olid kaua ja aktiivselt tegelenud spordiga nii ei kujutanud spordijalatsite ärisse tuleks midagi uut. Suur edu saatis nende jooksukingi, mille eritunnuseks olid käsitsi sepistatud naelad. Jesse Owens, Ameerika kergejõustiklane võitis Berliini olümpiamängudel 1936.aastal nende kingadega neli kuldmedalit.

1948.aastal lõi kumbki vend juba oma firma. Adi lõi Adidase ( Adi+Dassler) ja Rudolf- Puma. Sellest ajast peale olid vennad konkurendid ja võistlesid omavahel kõigi mõeldavate ja mõeldamatute vahenditega. Edukamaks osutus Adi Dassler kes võttis 1949 kasutusele kolm triipu- Adidase tunnusmärk, leiutas 1954 jalgpallijalatsitele kruvitavad korgid. Samal aastal mängis Saksa meeskond jalgpallis Adidase jalatsites ning võitis MM-i. Adi Dassler ja tema Adidase kaubamärk saatis seepeale Saksa rahvusmeeskonda peaaegu igal mängul.

Esimese jalgpalli valmistas firma 1963.aastal ning 1967 hakati tootma spordi- ja treeninguriideid. Jalgpalli MM-il 1970 oli Adidas ametlik pallidaga varustaja.

Adidase ja Puma jalgealune hakkas kõikuma 1980. aastal kuna mõlemad keskendusid üksnes professionaalsetele sportlastele, magades maha trendide liikumise kus spordiriided ja-jalatsid said vaba aja rõivastuseks. Suurtegijateks tõusid Nike ja Reebok, seevastu Adidas pidi sulgema mitmeid tehaseid ja vallandama töölisi. Pärast firma asutaja poja Horst Dassleri surma müüsid tema õed firma allesjäänud osakud prantsuse finantsmahhinaatorile, poliitikule ja jalgpalliomanikule Bernard Tapie´le , kes sattudes rahalistesse raskustesse ja müüs osakud 1993.aastal edasi prantslasele, Robert Louis Dreyfusi ja Christian Tourresi juhitavale investorgrupile. Just 1993.aastal muudeti Adidas aktsiaseltsiks ja viidi kaks aastat hiljem börsile. Pärast firma Salomon ostmist nimetati ettevõtte ümber Adidas-Salomon AG-ks.
Adidas ostis 2005.aastal Reeboki ning Adidase kaubamärgi all müüakse tänasel päeval ka kosmeetikatooteid.


Foto: flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:Adidas, Majandus, sport

Äri. Crocs Inc.

10/01/2011 By Veebikiri

2002. aastal USAs Colorado osariigis asutud Crocs Inc. esmaseks ideeks oli toota uut tüüpi jalanõusid purjetajatele. Küll aga said valminud toote omadused nii erilised, et jalatseid hakati kasutama ka teistes valdkondades. Ettevõte ise sai aga oma nime esimese Crocsi mudeli Cayman’i pisut krokodilli nina meenutav välimuse tõttu.

Kummalise kujuga ja küllaltki kalli toote eduloos, mängib kindlasti rolli ka hästi läbimõeldud lansseerimiskampaania ja ka üleilmselt tuntud kuulsuste kaasamine sinna. Nii ongi oma imago ühel või teisel viisil sidunud nende mugavate ja mitte kõige kaunimate jalatsitega näiteks Helen Hunt, Paris Hilton, Teri Hatcher ja Jack Nicholson. Ja mitte ainult, fännide hulka kuuluvad ka Matt Damon, Heidi Klum, kusjuures nimistu ei ole sugugi lõplik. Küll võiks kaastaud tähtede kohta võiks öelda, et nimistu laiapõhjaline ja ei eelista liialt ühtegi vanuse või soorühma, olles seeläbi ideaalne multifunktsionaalse tootekuvandi loomisel.

Edulugu jätkus hoogsalt aastal 2007. mil ettevõtte käive küündis 847,4 miljoni USA dollarini. Crocs Inc. Crocs`i tootvate tehaste arv kasvas kokku neljateistkümneni – asukohaga USAs, Kanadas, Hiinas, Itaalias, Rumeenias, Bosnias, Ukrainas, Brasilias, Mehhikos ja Vietnamis. Ühtlasi võib majandusbuumi tipul ettevõetud laienemisi vaadelda ka kui languse algust. Just siin võiks küsida, kas laienemise ajal mõeldi ikka tõsiselt plagiaadiohule. Edu põhines ju tootel, mida eriti tihti ei osteta ja mille müügi tõusud ja mõõnad sõltuvad moevoolude ettearvamatutel kõikumistel.

Kvaliteet ja uudsus ei tähendanud paraku jätkusuutlikkust ning nii teatas firma aastal 2008 148 miljoni dollari suurusest kahjumist, mis teeb 1,79 dollarit aktsia kohta, kusjuures vaid aasta varem aastal teeniti kasumit 56,5 miljonit dollarit.

Tõsi, tänaseks on langus läbitud ja tee ollakse uuele tõusule, taustaks kurikuulus tõsiasi, et headel aegadel kvaliteeti hindavad tarbijad ostavad kitsastel aegadel hinda …

Foto: wikipedia.com

Rubriik:Et cetera Sildid:aktsia, Crocs Inc., edulugu, Majandus

Google

09/07/2009 By Veebikiri

google tmMilles seisneb selle, tunnis 2,2 miljonit dollarit tulu teeniva ettevõtte fenomen? Ettetõtates võiks vastata lühidalt, et iga ettevõtte äriedu on lihtne, nagu klaverimäng: selleks tuleb õigel ajal, õiges kohas, vajutada õigele nupule.

Ilmselt juhtuks igaühega meist, nii nagu Google asutajatega, kui tal oleks hea idee, sobiv kompanjon, teadmised, pealehakkamist ja natuke pimedat õnne. Igatahes kümmekond aastat tagasi olid sellises olukorras Stanfordi Ülikooli tudengid Sergei Brin ja Larry Page. Kusjuures nende pime õnn seisnes kohtumises Sun`i asutaja Andy Bechtolsheim`ga. Viimane taipas  erinevalt teistest investoritest üleilmse otsimootori  idee tõelist haaret. Esmakohtumise muutis fataalses plaanis eriti  irooniliseks tõik, et olukorras kus tulevased miljardärid üritasid oma ideed esitleda, pidi Bechtolsheim lahkuma seoses järgmise kohtumisega. Küll aga pakkus ta, et saab kirjutada tšeki. Summaks 100 000 USD.

Nimetatud tšekk käivitas California garaažis paikneva ettevõtte, mille otsingumootorisse tehti päevas 10 000 päringut. Aasta hiljem oli palgal juba kaheksa töötajat ja päringute arv oli kasvanud päevas 500 000-le. Tänaseks 21 000-le töötajale üle terve maailma tööd andva firma võrgupäringute arv tunnis on umbes 65 miljonit. Asutajad Seregei Brin ja Larry Page’i mõlemad võrdselt 16,6 miljardi dollariliste varandustega rikkuselt kohal nr. 26

Kuid siiski, kuidas toovad tasuta lehekülje miljardid külastajad sisse miljardeid? Keerulise küsimuse lihtne vastus seisneb selles, et Google’i käive, tuleneb pea täielikult tuleb Google’i otsingutulemuste lehekülgedele paigutatud reklaamidest. Reklaam moodustabki Google käibest 99%

Google enda kaubamärgi väärtuseks arvatakse olevat 25,5 miljardit dollarit. Ruumi edasiarenguks on vaieldamatult veel, sest Interbrandi hinnangul on tegemist maailma väärtuselt kümnenda brändiga. Sama meelt paistab olevat ka Citigroup, mis tõstis 2009. aasta Juuni alul Google aktsia hinnasihi 450-lt dollarilt 580-le dollarile. Pangandushiiglane põhjendas nimetatud sammu väitega, et 2010. aasta konsensuslik kasumiprognoos 2010. on liialt konservatiivne.

Kuigi, ka majandussurutis ei jäta puutumata seda ettevõtet. Nii on alates 2008. aasta detsembrist kärbitud töötajate arvu, tõsi, ainult 58 inimese võrra. Töötajad on Google puhul eraldi väärtuseks, keda motiveeritakse lisaks suurepäraste töötingimuste veel ka sellega, et nad saavad nad igal nädalal võtta vabaks ühe päeva. Kodukorra huvides tuleb päev siiski ette registreerida, samuti anda teada, mida sel ajal ette võetakse. Tehakse mitmeid erinevad asju, näiteks on genereeritud Gmail`i ja Google Map`i idee. Nii on sündinud ka hinnatud suhtlusportaal Orkut.

Foto: Google Inc.

Rubriik:Majandus Sildid:google, käive, majandus, Majandus

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023