Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

rahvastik

Enamik Eesti rahvastikust koondub päevasel ajal linnadesse

By

Rahvastik liigub päeval linnadesse ja alevitesse, kasvatades linnaliste asulate päevast rahvaarvu öisega võrreldes 109 000 inimese võrra. Linnades omakorda koondutakse päeval keskustesse.

Sellise tulemuse andis Statistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide (REGREL) loenduse esimene prooviloendus, mis toimus 2016. aastal. Prooviloenduse andmetest selgus, et päevasel ajal linnalistesse asulatesse tööle ja õppima suunduvate inimeste tõttu suureneb linnaliste asulate rahvaarv ligi 109 000 inimese võrra kasvades 1 010 000 inimeseni. Eestis kokku elab 1,3 miljonit inimest. Lisaks suureneb linnaliste asulate rahvaarv päeval neisse erinevaid teenuseid tarbima tulnud inimeste ja turistide võrra, keda päevarahvastikus arvesse ei võetud. Tegemist on hinnangulise päevarahvastiku paiknemisega.

Suuremates linnades koondub päevarahvastik keskustesse

Kõige enam muutub rahvaarv Tallinna kesklinnas, suurenedes päeval rohkem kui 15 000 inimese võrra ruutkilomeetri kohta. Kõige tihedam on päevarahvastik Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ümbruses – hinnanguliselt 26 000 inimest ruutkilomeetril. Ka Tartu kesklinnas suureneb rahvaarv päeval enam kui 10 000 inimese võrra. Vaata päevarahvastiku paiknemist ruutkaardil Statistikaameti kaardirakenduses.

Keskustesse koondumist on märgata ka teiste maakondade keskuslinnades, kuid seal on muutused absoluutarvudes kordades väiksemad, jäädes alla 3000 inimese ruutkilomeetri kohta. Keskustesse koondumine on seotud neis paiknevate ametiasutuste, büroode, koolide ja teenindusettevõtetega. Loomulikult suureneb päeval rahvaarv ka tööstuspiirkondades, kuid päevane rahvastikutihedus on seal hõredam kui keskustes. Rahvaarvu suurenemine keskustes toimub peamiselt linnade ümbruskondade ja magalapiirkondade arvelt. Kõige rohkem väheneb rahvaarv piirkonnas, kus viimase rahvaloenduse ruutkaardi andmetel oli kõige tihedamalt eluruume – Tallinnas Mustamäel Vilde, Tammsaare ja Mustamäe teede vahelises piirkonnas. Sealt lahkub päeval 5400 inimest, mis on samas suurusjärgus Põlva linna elanike arvuga.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Vähenev rahvastik tähendab muuhulgas ka pruudipõuda

By

REL 2011 andmetel iseloomustab Eesti omavalitsusüksusi võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega, rahvaarvu vähenemine. Kasvust saab rääkida vaid 30 omavalitsusüksuses, millest enamik asub Tallinna lähiümbruses, samuti Tartu ja Pärnu linna lähipiirkonnas. Kahtlemata ei tulnud rahvaarvu kahanemine üllatusena, kuid loendus kinnitas ja täpsustas neid trende.

Rahvastikuteadlane Kalev Katus armastas rõhutada, et rahvaarv on üks paljudest rahvastikunäitajatest, millest soo- ja vanuskoosseisu vaatamata pole erilist mõtet rääkida. 12. detsembril avaldas Statistikaamet lõppenud rahvaloenduse andmed asustusüksuste rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta.

Kui analüüsida loenduse andmeid sellest aspektist, siis näeme, et paljudes omavalitsustes on 20–34-aastasi mehi saja sama vanuserühma naise kohta oluliselt rohkem. Vanuserühm 20–34 aastat on valitud seepärast, et enamik lapsi sünnib just selles vanuses naistel.

meeste arv

Kaart näitab ilmekalt nn pruudiprobleemi olemasolu enamikes omavalitsusüksustes. Kaardil on punaselt ja roosalt märgitud need piirkonnad, kus saja 20-34-aastase naise kohta on juba üle 110 mehe ehk kus probleem eksisteerib või on oht selleks. Kõikidest omavalitsusüksustest eristub selgelt muidugi Peipsi järves asuv Piirissaare, kus see vanusegrupp puudub sootuks.

Kui võrrelda kahe loenduse vahel rahvastikku võitnud ja kaotanud omavalituste kaarti 20-34-aastaste meeste ja naiste suhtarvu kaardiga, siis torkab silma, et kasvava rahvastikuga piirkondades on 20-34-aastaste meeste ja naiste arv suhteliselt tasakaalus. Vastupidine seos nii selge pole — Ida-Virumaal on piirkond, kus 20–34-aastaste soovanuskoosseis on suhteliselt tasakaalus, aga rahvastik siiski väheneb.

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/18/rahvaloenduse-andmed-naitavad-pruudipouda/

Foto: flickr.com

 

Majandus. Põhilised rahvastikutrendid 2010

By

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010.

2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704. 2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisrände puhul suurenes 2010. aastal nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne.

Allikas:  http://statistikaamet.wordpress.com/2011/07/29/pohilised-rahvastikutrendid-2010/