Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Uuenes Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) tööotsingusüsteem

By Leave a Comment

Tegemist ei ole esmakordse uuendusega. Küll aga esimese süvauuendusega kahe dekaadi vältel. Uus EHRA sai kiirem, võimalusterohkem ja ajakohasem.

Tänane EHRA on kakskeelne – ja võimaldab koostada (ning hallata) ka inglisekeelset elulookirjeldust.

Eripäradest vast niipalju, et EHRA 2019 võimaldab olla kasutajal nii tööandja- kui töövõtja rollis. Tingimusel, et kasutaja aktsepteerib mõlemad kasutustingimused.

Samuti ei eksporditud uude keskkonda varasemaid elulookirjeldusi. Juhtkond põhjendab otsust asjaoluga, et uuenenud tööotsingusüsteem on lihtsam kasutama õppida läbi CV loomise.

Erakliendi ehk tööotsijana alustage palun siit… Ärikliendi ehk tööandjana liikuge siia…

Korduma kippuma küsimused, ehk abitekstid paiknevad siin…

Jooksvad küsimused  ja tagasiside on lahkesti oodatud siia…

 

Paulig sisenes karastusjoogiärisse

By Leave a Comment

Soome ettevõte Paulig sisenes uude ärikategooriasse ning tõi Eestis turule esimesed külmpruulikohvist ja –teest ning üksnes naturaalsetest koostisosadest valmistatud karastusjoogid.

„Jookide sünniloos mängivad ühtaegu olulist rolli nii tarbijatrendid kui ka õnnelike juhuste kokkulangevus. Nimelt valmistasime eelmisel aastal kohvigurmaanide oodatuimal sündmusel Tallinna Kohvifestivalil külmpruulikohvist ja sidrunimahlast limonaadi, mis osutus äärmiselt menukaks. Sellest joogist ongi inspireeritud uued Cold Brew Sparkling tooted. Külmpruulitud kohvist ja teest valmistatud joogid on populaarsed kõikjal üle maailma, kuid Eestis on need alles populaarsust kogumas,“ selgitas Paulig Professionali Baltikumi turundusjuht Kati Kivikas Cold Brew Sparkling .

Kivikase sõnul on Cold Brew Sparkling Pauligi sortimendis täiesti uus tootekategooria, mis eristub teistest sarnastest jookidest nii naturaalsete koostisosade, mitu korda väiksema suhkrusisalduse kui ka vastutustundliku valmistamise poolest.

„Uue sarja n-ö kangelastooteks on kindlasti gaseeritud kohvijook sidruniga, mis sisaldab pool tassi musta kohvi. Teise naturaalse karastusjoogi koostisesse kuulub pool tassi rohelist teed, lisaks naturaalne ingver ja sidrun. Kolmas Cold Brew jook on valmistatud rooibose teest ja värskendavast rabarbrist ning sobib seetõttu kofeiinivabasid tooteid eelistavatele tarbijatele.“

Kõikides jookides kasutatud tee ja kohv on valmistatud külmpruulimeetodil ning toodetesse ei ole lisatud värv- ja lõhnaained ega sünteetilist kofeiini. Karastusjookide magus maitse pärineb naturaalsetest puuviljadest ja marjadest ning õiglase kaubanduse toorroosuhkrust. Viimast on tee- ja kohvijookides kõigest 4 grammi 100 milliliitri kohta.

Kivikase sõnul on viimased aastad näidanud, et tarbija eelistab võimalikult väheste koostisosadega, värv- ja lõhnaainetevabasid ning õiglasest kaubandusest pärit koostisosadest valmistatud tooteid. Lisaks üdini ausale sisule on tarbijatele üha olulisem, et kogu tootmisprotsessi käigus arvestataks võimalikult palju planeedi heaoluga.

„Kahjuks võivad nii loomulikud asjad nagu igahommikune tass kohvi saada kliimamuutuste tõttu paarikümne aasta pärast kättesaamatuks luksuseks või hoopis kaduda. Et seda ei juhtuks, peavad oma mõttemustreid muutma kõik – nii suured tootmisettevõtted kui ka tarbijad, kes oma valikutega kõrgeid ootusi peavad seadma. Pauligi keskkonnasäästlikkuse standardid on väga kõrged. Meie eesmärk on, et kogu kohvi tarneahel oleks vastutustundlik ja jätkusuutlik, seepärast pöörame pidevalt tähelepanu kogu kohvi teekonnale istandusest kohvitassi,“ nentis Kivikas.

Pauligi esindaja sõnul on keskkonnasäästlikkus oluline nii kogenud kohvitarbijale kui ka nooremale generatsioonile, kes soovib nautida kohvi ja teed trendikamas võtmes. Seda arvesse võttes sündiski Eesti esimene külmpruulimeetodil kohvist ja teest valmistatud 100% naturaalsete karastusjookide valik.

Foto: Paulig.ee

Eesti kõrgemalt haritud naistest

By Leave a Comment

Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Rahvastik jagatakse haridustasemete järgi kolmeks: inimesed, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridus; inimesed, kellel on keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil ning inimesed, kellel on kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil. 1. jaanuaril 2018 oli Eestis 1 104 000 vähemalt 15-aastast elanikku, kellest viiendikul oli põhiharidus või sellest madalam haridus, 45% keskharidus ja 35% kõrgharidus. 1% inimeste haridustase polnud teada.

Milline oleks ideaalne elanike jagunemine haridustaseme järgi pole üheselt selge, aga levinud on arusaam, et kõrgharidusega inimeste suurem osatähtsus on positiivne ning põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste suurem osatähtsus negatiivne.

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus Eesti omavalitsusüksustes

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus vähemalt 15-aastaste elanike hulgas on üle 50% Viimsi ja Ruhnu vallas. Omavalitsusüksusi, kus kõrgharidusega inimeste osatähtsus on veel üle 40%, on Eestis viis: Harku, Rae ja Kiili vald ning Tallinna ja Tartu linn. Omavalitsusüksusi, kus kõrgharidusega inimesi on alla viiendiku, on neli: Põhja-Pärnumaa, Lääneranna, Antsla ja Järva vald.

Märkimisväärne on kõrghariduse osatähtsus meeste ja naiste võrdluses. Kõrgharidust omas Eestis eelmisel aastal 145 000 meest (umbes 30% vähemalt 15-aastaste meestest) ja 237 000 naist (40% vähemalt 15-aastaste naistest).

Vaadates kõrgharidusega inimeste osatähtsuse soolist erinevust omavalitsusüksustes, näeme, et igas linnas ja vallas on kõrgharidusega naisi suhteliselt rohkem kui kõrgharidusega mehi. Kõrgharidusega naiste ülekaal, pole rahvastikustatistikaga veidigi kursis olevale inimesele kindlasti üllatus. Üllatuseks võib olla, et nii on lausa kõigis Eesti omavalitsusüksustes.

Kõrgharidusega naisi oli suhteliselt kõige rohkem Ruhnu, Viimsi, Rae, Harku ja Kiili vallas (50-60%). Kõige vähem Põhja-Pärnumaa, Lääneranna ja Järva vallas (23-24%).

Allikas ja foto: Statisikablogi

Eluaseme hinnaindeksite kasvust

By Leave a Comment

Eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 6,4% ja majade hinnad 4,7%.

Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 6,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 7,3% ning ülejäänud Eestis 3,6%. %Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2018. Eluaseme hinnaindeksi muutus oli IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,8% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 5,7%. Korterite hinnad tõusid 2018. aasta IV kvartalis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 5,7% ja majade hinnad 5,6%.Eluaseme hinnaindeks näitab eluaseme soetamiseks kodumajapidamiste tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade kohta (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud).

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 6,9%. Hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,1% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 4,2%. Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning muude kulutuste hindade muutust eluaseme soetaja ja kasutajana. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Allikas ja foto: Statistikablogi

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvust

By Leave a Comment

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 5%.

2019. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 527,5 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2018. aasta veebruariga võrreldes 6%. Müügitulu suurenes viiel ja vähenes ühel tegevusalal. Ühel tegevusalal jäi müük eelmise aasta tasemele. Enim suurenes müügitulu tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas aastaga 13%. Müügitulu suurenes ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 10%), muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (kasv 9%), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade jm (kasv 6%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 6%). Müügitulu vähenes eelmise aasta veebruariga võrreldes posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Apteekides ja kosmeetikatarvete kaupluses jäi müügitulu eelmise aasta veebruariga samale tasemele.

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 3% ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 8%. Võrreldes jaanuariga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müügitulu eelmise kuuga võrreldes 1%.

Foto ja allikas: Statistikalblogi

EY Eesti õigusteenuste valdkonda asus juhtima Signe Viimsalu

By Leave a Comment

Uue juhi käe all hakkab EY traditsiooniliste õigusteenuste kõrval arendama suunda, mis toob valdkonda senisest rohkem digipädevustega uue põlvkonna õigusnõustajaid.

Pikaaegse ettevõtlus- ning õigusvaldkonna kogemusega endise äriinglite võrgustiku EstBAN tegevjuht Signe Viimsalu sõnul nõuavad uued tehnoloogiad ja ärimudelid turul saadaolevate õigusteenuste ajakohastamist.

„Uue majanduse ettevõtted ja kliendid, kes kasutavad oma töös näiteks tehisintellekti, eeldavad ärinõustajalt ka vastavate tehnoloogiliste arengute ja õigusteenuste tundmist. See tähendab, et traditsioonilistelt juristidelt ja advokaatidelt ootavad ettevõtjad üha rohkem ka digipädevusi nagu näiteks koodikirjutamine,“ rääkis Viimsalu ja lisas, et mitmed Eesti ülikoolid on selleks noori ka ette valmistamas.

Õigustehnoloogia valdkonna arendamisel soovib EY senisest enam pöörata tähelepanu suurte klientide kõrval just väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele. „Oleme avatud koostööks õigustehnoloogia iduettevõtetega ning teeme tööd selle nimel, et tulevikus saaks kliente aidata näiteks robotjurist,“ lisas Viimsalu, kes on pikka aega nõustanud era- ja avaliku sektori tippjuhte ning alates 2007. aastast ka erinevaid idufirmasid nagu GrabCAD ja VitalFields.

Selline kombineeritud mudel õigusnõustamisest peaks ettevõtete jaoks hoidma kokku ka õigusabile tehtavaid kulutusi. EY värskest rahvusvahelisest uuringust selgub, et koguni 82% ettevõtetest soovib lähema kahe aasta jooksul vähendada õigusabile tehtavaid kulutusi ning 74% ettevõtetest plaanib või juba ostab õigusteenust sisse mõnelt teenusepakkujalt.

„See on märk sellest, et eksperdid, kellel on teadmised vaid mõnes kindlas valdkonnas, jäävad ettevõtteid päriselt aidates hätta. Juba praegu oleme jõudnud välja selleni, et kõik valdkonnad on segunenud ning sellest võidavad vaid need, kes suudavad lisaks õigusabile ka sisuliselt äri arengule kaasa aidata,“ selgitas Viimsalu, keda võib pidada startup-õiguse maaletoojaks Eestis.

Ernst & Young Baltic AS on Baltimaade juhtiv ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo. EY Eesti esinduses töötab 120 inimest. Rahvusvaheliselt on EY üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooni, tehingute nõustamise, auditi- ja maksuteenuste pakkujatest, mille võrgustikku kuulub muuhulgas ligi 2 200 õigusvaldkonna eksperti, kes tegutsevad enam kui 80 riigis üle maailma.

Foto: http://www.ey.com/ee/law

Eesti teatrikülastaja portree

By Leave a Comment

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.

Kultuuris osalemise uuringu andmetel oli viimase 12 kuu jooksul käinud teatris pea 454 tuhat vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, mis on 41% samaealisest rahvastikust. Umbes pooled külastanutest käisid aasta jooksul teatris 1-2 korda, veidi üle veerandi 3-4 korda ning sagedamini külastas teatrit umbes viiendik külastajatest.

Sugu ja vanus
Naistest olid aasta jooksul teatris käinud ligi pooled (47,5%), meestest vaid kolmandik. Naised on aktiivsemad teatrikülastajad kogu oma elu, olenemata vanusest. Nendest ligi 35% puhul on tegemist tõsisemate teatrihuvilistega, kes vähemalt neli korda aastas käisid teatris. Meestel oli sama näitaja 26%. Ühe teatrikülastusega aastas piirdus ligi kolmandik meeskülastajatest ja ca 20% naistest.

Kui vaadata kogurahvastikku (st mehi ja naisi koos) selgub, et suurim teatriskäijate osakaal on 15-19-aastaste seas. 20-29-aastaste seas see küll langeb, kuid tõuseb taas 30-59-aastaste seas. Vanemates vanuserühmades hakkab nimetatud näitaja järk-järgult langema. Teatris käimise aktiivsusega paistavad silma 45-64-aastased, kellest pea 40% käib teatris vähemalt neli korda aastas.

Haridustase
Külastajatest pooled on kõrghariduse või keskharidusel baseeruva keskeriharidusega. Samavanuse kogurahvastiku hulgas on selle haridustasemega elanikke ligi 35% ehk 15-16 protsendipunkti vähem.

Seega näeme, et omandatud haridustase mõjutab märkimisväärselt teatris käimise populaarsust. Kõrgeima haridustasemega inimestest külastas 37% teatrit vähemalt neli korda aastas. Keskmise ja madalaima haridustaseme rühmades vastavalt 27% ja 22%.

Emakeel
Kõigist eesti keelt emakeelena rääkivatest inimestest külastasid teatrit aasta jooksul 356,7 tuhat inimest ehk 46%. Muu emakeelega inimeste seas oli külastajate arv (95,2 tuhat) ja osakaal (30%) märgatavalt väiksem.

Erinevused kahe rahvastikurühma vahel ilmnevad ka teatris käimise sageduses. Eesti emakeelega teatrikülastajatest käis vähemalt neli korda aastas teatris kolmandik ja muu emakeelega külastajatest vaid neljandik. Viimaste hulgas oli rohkem ka neid, kes piirdusid ühe külastusega aastas.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2019/03/27/milline-on-eesti-teatrikulastaja-portree/

Fazeri uuring: vaid 43% tarbijatest leiab, et sööb piisavalt täisteratooteid

By Leave a Comment

Fazer Eesti poolt läbi viidud uuringust selgub, et enamus tarbijatest on veendunud, et nende menüü ei sisalda piisavalt täisteratooteid või nad ei tea, kas nende menüüsse kuuluvad toiduained on täisteratooted või mitte.

„Vaid kolmandik uuringus osalenud 500 inimesest kinnitas, et sööb piisavalt täisteratooteid. 43% vastajatest tunnistas, et tema toidus ei ole piisavalt täistera ning veerand vastajatest ei teadnud, kas sööb piisavalt täisteratooteid või mitte,“ ütles Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Samas tõdes 84% vastanutest, et teadvustab täisteratoodete söömise olulisust – 24% uuringus osalenutest peab täisteratoodete tarbimist tervisliku toitumise vaatenurgast väga oluliseks, 60% hinnangul on see pigem oluline. Fazeri esindaja sõnul on positiivne ka see, et 81% küsitletutest kinnitas, et täisteratooted kuuluvad nende menüüsse.

„Peamise põhjusena toodi välja just asjaolu, et täisteratooted on tervislikud ja maitsvad. Seega on meie ja toitumisteadlaste suurim väljakutse harida inimesi ennekõike selles osas, kui suur on täisteratoodete soovituslik päevane kogus,“ rääkis Eedra.

Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Toitumisteaduste Seltsi soovituste kohaselt annab vajaliku päevase täisterakoguse organismile 3-4 viilu täistera rukkileiba, 6 täisterakuklit või 6-8 viilu sepikut, täisterasaia või näkileiba.

„Fazeri uuringu kohaselt sööb täisteratooteid mitu korda päevas kõigest 13% inimestest ning veerand vastanutest sööb täisteraleiba, täisteraputru, täisterapastat või muid täisteratooteid vähemalt kord päevas. Seda pole kindlasti piisavalt,“ nentis Riina Eedra.

Tema sõnul on inimeste täisteratoodete lembuse süvendamiseks vaja teha nii järjepidevat teavitustööd kui ka mitmekesistada poelettidel müüdavate täisteratoodete valikut.

„Fazer toob turule üha rohkem tervislikke täisteratooteid, mis võimaldavad igapäevaseid võileibu ühel või teisel moel põnevamaks muuta. Märtsi algul lettidele jõudnud krõmpsuval täistera kanepiseemne rukkileival ja nisu-, rukki-, kaera-, odra- ja tatratäisterahelvestega 5-viljasepikul on meie arvates läinud väga hästi just seetõttu, et need purustavad jõuliselt müüti, et tervislik pagaritoode ei paku maitseelamust,“ kinnitas Riina Eedra.

Lisaks uute täisteratoodete turule toomisele tegeleb Fazer ka olemasolevate toodete tervislikumaks muutmisega, tõstes neis täisterajahu- ja helveste osakaalu.

Foto: Fazer.ee

Selgusid tänavused esimesed parima toiduaine tiitlid

By Leave a Comment

Eesti Parima Toiduaine konkursi hõbemärkide hindamisel omistas ekspertidest koosnev komisjon oma kategooria parima toiduaine hõbemärgi üheksale kvaliteetsele kodumaisele tootele.

Tänavuseks parimaks lihatooteks tunnistati Rakvere American tammesuitsuses marinaadis šašlõkk HKScan Estonialt, mille puhul toodi lisaks liha eriliselt heale maitsele esile ka asjaolu, et selle mugav ja vähe ruumi võttev pakend on valmistatud korduvkasutatavast plastikust.

Parima kondiitritoote hõbe märgi sai Gustavi tort Laulupidu Mattias Cafelt. „See tort paistab silma juba oma piduliku värviküllase välimusega, sest Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul loodud torti ehib Viru-Nigula rahvariide triibumuster ning efektne kaunistus, millel ilutseb viisijupp armastatud laulupeolaulust „Ta lendab mesipuu poole“. Tumeda šokolaadi glasuuriga hapukoore-juustutort karamellikreemiga pakub aga ka väga hõrku maitseelamust,“ kinnitas Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Kaks hõbemärki sai hindamistelt ka Salvest, kelle Smushie ökoloogiline pirni-kiivipüree spirulinaga tunnistati tänavuse parima puu- ja köögiviljatoote tiitli vääriliseks ning Põnn ökoloogiline puuvilja-jogurtismuuti küpsistega 6+ teenis välja tiitli Eesti Parim Lastetoit 2019.

„Salvesti puhul väärib erilist tunnustust see, et ettevõtte panustab jõuliselt ökoloogilisest toorainest valmistatud toodete turuletoomisele ning loob koostöös lastearstidega üha uusi lastetoite, mis toovad beebide toiduvalikusse uusi maitseid ja tervislikke toiduaineid. Smushie uus maitse on vääriline täiendus eelmisel aastal samas kategoorias võidu pälvinud smuutile ning Smushie sari on lisaks Eesti tarbijatele teinud võidukäiku ka eksporditurgudel,“ rääkis Potisepp.

Taaskord otsustas Eesti Parima Toiduaine hindamiskomisjon anda välja ka hõbemärgi Eesti Parim Kuivsnäkk 2019, mille pälvis Balsnacki foolhappega rikastatud Neljaviljakrõbuskid.

„Balsnacki krõbuskid on laiendanud märkimisväärselt tervislike snäkkide valikut meie poelettidel ning nende lõbusad pallikesed on saanud nii täiskasvanute kui ka väikelaste suureks lemmikuks. Kui pere suurematel või väiksematel liikmetel on soov krõbistada midagi telekat vaadates või näiteks pikemal autoretkel, siis Neljaviljakrõbuskid on kindlasti selleks väga maitsev ja tervislik valik,“ kinnitas Sirje Potisepp.

Tänavuse parima piimatoote tiitli pälvis Saaremaa Piimatööstuse Öko täispiim, mille puhul tõi hindamiskomisjon esile selle eheda puhta maitse, mis on märk väga kõrgest kvaliteedist, ning mõnusalt käepärase pakendi.

Parim Pagaritoode 2019 tunnustuse sai Leiburi OatFit Kaeraröst, mida hindamiskomisjon pidas hõbemärgi vääriliseks seetõttu, et vaatamata väga kõrgele kaerasisaldusele, mis tõstab toote tervislikke omadusi, on röstsai äärmiselt meeldiva maitse ja õhulise tekstuuriga.

Tänavuse parima kastme tiitli pälvis Valio Alma Eesti DIP! soolakurgi ja küüslauguga oma alternatiividest tervislikuma kohupiima baasil loodud dipipõhjaga. „Samuti avaldas komisjonile muljet eestimaalastele väga omane maitsekombinatsioon, mis on pakendatud kaunisse sini-must-valge kujundusega topsi,“ rääkis Potisepp.

Saarioinen Eesti Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid tunnistati võitjaks nii valmistoitude kui ka magustoitude kategoorias.

„Pannkookide mõnusalt hõrk ja mahlane koostis ja mahedalt magus maitse teevad sellest ühelt poolt hea desserdi argiõhtusse või pidulikumale õhtusöögile, teisalt on väiksed pannkoogid tänu mugavale taassuletavale pakendile ka hea vahepala kiiresse päeva või pikale autosõidule. Kõrged punktid ja auhinnaline koht on igati välja teenitud,“ kinnitas Potisepp.

Tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid kokad, õppeasutuste toitumise valdkonna õppejõud, toitumisteadlased, järelvalveasutuste ja kaubandusettevõte esindajad ning teised toiduga töötavad asjatundjad. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu. Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Ühtekokku osaleb tänavu Eesti Parima Toiduaine konkursil 180 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi kuldmärgi saanud võidutoode kuulutatakse välja 24. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil. Üks konkursi 25-aastase ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib juubeliaasta puhul ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Konkursi uudiseid saab jälgida siit: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Foto: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

McDonald’s arenduslitsentsi omanik Premier Capital avab 2019. aastal 13 restorani

By Leave a Comment

Kuuel Euroopa turul McDonald’s arenduslitsentsi omav Malta ettevõte Premier Capital avas 2018. aastal 10 uut restorani ning käivitas möödunud kuul 2019. aasta laienemisprogrammi uue restorani avamisega Kreekas. Sel aastal lisandub ettevõtte portfelli ühtekokku 13 McDonald’s restorani.

Uute restoranide käivitamine on osa 64 miljoni euro suurusest investeeringust, millega Premier Capital kasvatab 2021. aastaks restoranide arvu Baltimaades, Kreekas, Rumeenias ja Maltal 176 restoranini.

2018. aastal avatud 11 uuest restoranist 4 avati detsembri jooksul Rumeenias ning ühtekokku kuulus Premier Capitalile aasta lõpuks 147 McDonald’s restorani, kus töötab kokku üle 8200 inimese. Möödunud aastal avatud restoranidest kaheksa asuvad Rumeenias, kusjuures neljas restoranis tegutseb ka McDrive ja McCafé. Ka Leedus avatud uuel restoranil ning kahel Kreekas tegutsemist alustanud restoranil on lisaks McDrive võimalus.

2018. aastal jätkus ka ettevõtte ambitsioonikas renoveerimisprogramm, mille käigus anti uus nägu 22 restoranile Eestis, Lätis, Leedus, Kreekas ja Rumeenias. Uuenenud McDonald’s restoranides on kaasaegsed iseteeninduskioskid, automatiseeritud köögitöö korraldus ning restoranid pakuvad ka lauateenindust ja võimalust korraldada laste sünnipäevi uue kuue saanud sünnipäevatoas. Tänaseks on uuenduskuuri läbinud kõik Eesti, Läti ja Leedu restoranid ning 2020. aasta lõpuks plaanib ettevõte renoveerida ka restoranid Rumeenias, Kreekas ja Maltal.

2019. aastal jätkab Premier Capital investeerimist ja koolitustegevusi, et juurutada McDonald’s keti uut “Tulevikukogemuse” teeninduskontseptsiooni, mis pakub inimestele igal kokkupuutel McDonald’s kaubamärgiga värsket ja uuenduslikku elamust. Üha rohkem restorane läbivad uuenduskuuri ning hakkavad pakkuma uusi teenuseid.

„Meie järgmise kolme aasta visioon keskendub sellele, et McDonald’s oleks külastajatele lähedasem ning saaksime pakkuda kaasaegset külastajakogemust. Samuti peame väga oluliseks oma töötajatele pühendumist, et töö McDonald’s restoraniketis pakuks neile maksimaalselt eneseteostus- ja karjäärivõimalusi,“ kinnitas Premier Capital tegevdirektor Victor Tedesco. „Nende eesmärkide saavutamiseks seisame hea selle eest, et meie restoranid oleksid kõrgel tasemel, kasutame ära erinevaid kasvuvõimalusi, innustame uusi juhte ning lihtsustame restoranide tegevust ja tööprotsesse.“

Premier Capitali 2018. aasta äritegevuse hoogustumine suurendas nii käivet kui ka külastajate arvu võrreldes 2017. aastaga vastavalt 10 ja 4 protsenti.

Foto: mcdonalds.com