Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Uue põlvkonna televiisorite avastamata funktsioonid

By

Sisuturundus

Elisa telerite müügiedetabel näitas, et eestimaalased eelistavad osta nutitelereid, mis on üha suuremate ekraanidega. Kuid kui paljud meist viitsivad võtta aega, et moodsate telerite kõiki võimalusi avastada?

On kahte tüüpi inimesi – neid, kes on oma igapäevaeluga rahul ja naudivad täiel rinnal kõiki mugavusi ning need, kes tahavad alati avastada uut ning õppida tundma uue tehnoloogia laialdasi võimalusi. Et uued mugavused ei jääks kättesaamatuks ka neile, kes ise aktiivselt uut infot ei otsi, tutvustab LG Baltikumi esindaja Vjaceslavs Sergejevs, millised on tänapäevaste telekate uuenduslikud funktsioonid, millega oma elu paremaks teha.

Ühenda teler pesumasinaga

Uusima põlvkonna kodumasinate funktsioonid võimaldavad ühendada pesumasina teleriga ja saada teateid näiteks selle kohta, et pesutsükkel on lõppenud. Sellist telerit saab ühendada ka paljude teiste OCF-ühilduvusega kodumasinatega, et saada igakülgset teavet oma kodumasinate oleku kohta ja neid mugavalt ühest kohast juhtida.

Kvaliteetsed võimalused kõigile mänguhuvilistele

Modernsetes televiisorites on olemas kõikvõimalik tehnoloogia, et tagada mängukonsoolide hea ühendus ja luua selle kasutajatele mängimisest kvaliteetne elamus – ALLM (automaatne madala latentsuse režiim), VRR (muutuvad värskenduskiirused), eARC (suurendatud helitagastuse kanal) ning samuti 4K HFR ehk kõrge kaadrisagedusega 4K. Kõige uuemad LG OLED telerid on ühed vähestest, mis toetavad kõrge kaadrisageduse jaoks hädavajalikku HDMI 2.1-te.

Teler aitab süüa teha ja vormi saada

Kõige uuematesse OLED-klassi teleritesse on juba eelinstalleeritud rakendused, mis võimaldavad voogedastada helisisu, planeerida treeningut või otsida teleri vahendusel oma lemmikretsepte. Spotify, Netflix, Megogo ja YouTube on vaid mõned populaarsetest äppidest, mis on uutesse televiisoritesse paigaldatud, et lisaks kodumasinatele oleks võimalik olla ühenduses ka välismaailmaga ning valida endale meelepärane meelelahutus mitmekesise valiku hulgast.

Jagatud sisu

Teleriga saate sisu mitte ainult nutitelefoni või arvuti kaudu jagada, vaid spetsiaalsete pilvesalvestusteenuste (nt Google Drive või Google Photos) abil on võimalik oma fotodele ja videotele hõlpsasti juurde pääseda otse telerist ilma nutitelefoni kasutamata. Sama kehtib ka interneti-brauseri avamisel – surfa veebis otse läbi teleriekraani.

Teler kui nutika kodu süda

Kaugjuhitava puldi abil saab kontrollida teisigi oma kodu audio- ja videoseadmeid või ühendada need HDMI kaudu ja seadistada nii, et SoundBar helisüsteem lülitatakse automaatselt koos televiisoriga.

Uue põlvkonna televiisorid teevad kahtlemata igapäevaelu kordades mugavamaks – need säästavad majapidamises hulga aega ning on stiilne lisa mistahes kodu sisekujundusse.

Foto: lg.com/ee

Fazeri müüduimat saia on Eestis ostetud 110 miljonit pätsi

By

Fazer Eesti kõige pikema ajalooga pagaritoode Kodusai tähistab augustis 25. sünnipäeva.

1993. aastal asutatud Fazer Eesti AS alustas Kodusaia tootmist 1994. aastal – esialgu müüdi saiapätsi viilutamata ning pakituna lahtiselt kastidesse. Kui mullu müüdi Eestis üle 1,2 miljoni Kodusaia, siis enam kui kahe aastakümne jooksul on Fazer Eesti vanimat toodet kokku ostetud juba üle 110 miljoni pätsi.

Fazeri turundusjuhi Riina Eedra sõnul peitub Kodusaia fenomen eelkõige toote kvaliteedis. „Kliendid on veerandsajandi jooksul kiitnud pidevalt meie saia pehmust ja maitset. Võib öelda, et Kodusai on Eesti saiaturu number üks trendilooja, millega on juba mitu põlvkonda üles kasvanud,“ lisas Eedra.

25 aastaseks saanud Kodusai on Eesti üks vanemaid järjepidevalt valmistatud ning taasiseseisvusmisaja tuntumaid pagaritooteid, Eedra sõnul on vähemalt iga viies Eestis müüdud saiapäts justnimelt Fazeri Kodusai.

Juubeli tähistamiseks on Fazer muutnud ka toote pakendit. “Pakendid on ajaga kaasas käies pidevalt ilmet muutnud, kuid sai on alati säilitanud oma põhiomadused – ülima pehmuse ja koduse maitse,” sõnas Eedra.

Fazer Eesti asutati 1993. aastal, mil avati esimene küpsetuspunkt Tallinna Kaubahallis. Järgmisel aastal valmis ettevõttel Tallinnas Kadaka teel juba suurem tootmishoone. Tänaseks on tootmine üle viidud Lätisse ja Leedusse. Eestis toodavad värskeid pagaritooteid Fazeri küpsetuspunktid toidupoodides.

Foto: fazer.ee

Interlex omandas enamusosaluse tõlkebüroos Grata

By

Eestis enam kui kakskümmend aastat kvaliteetset tõlketeenust pakkuv Interlex liidab endaga Tartus tegutseva ettevõtte Grata. Kahe büroo ühinemisel tekib Eestis TOP 3 kuuluv büroo, mis teenindab avaliku- ja erasektori kliente nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Tallinnas tegutsev peamiselt meditsiini-, finants-, autonduse-, IT- ja õigussektoris tegutsev tõlkebüroo teatas, et omandas enamusosaluse ülikoolilinnas tegutsevas tõlkebüroos, millel on laiapõhjaline kogemus eelkõige meditsiini- ja tehnikasektori klientide teenindamisel.

Interlexi omaniku ja tegevjuhi Inge Rätsepa sõnul aitab tehing kaasa Eesti tõlketuru korrastumisele ning toetab kvaliteetse ja kaasaegse tõlketeenuse arendamist.

„Kahe büroo ühinemise tulemusena moodustub väga tugevate kompetentsidega ja mitmekülgse taustaga meeskond, kes on valmis pakkuma kiiret ja kvaliteetset teenust ka piiriüleselt“ ütles Rätsep.

2019. aasta lõpuks on ettevõttel plaanis kaks tõlkebürood liita ning ettevõte tegutseb edasi ühise ärinime Interlex all. Ühinemise järel saab Interlexist Eesti suuruselt kolmas tõlkeettevõte. Tehing on ainulaadne, sest varem pole Eestis kaks sellise suurusega tõlkebürood omavahel ühinenud. Grataga liitumine toob Interlexile täiendavat kompetentsi meditsiinitekstide valdkonnas. Kahes büroos töötab kokku 20 inimest.

„Jätkame ka koostöös Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooliga Grata poolt alustatud tehnikavaldkonna tekstide tõlkele spetsialiseerunud neurovõrkudel põhineva tõlkemootori arendamist, see on Eestis ainulaadne ja muudab spetsiifiliste tekstide tõlke kiiremaks ning täpsemaks,“ kinnitab Rätsep.

Interlex alustas Tallinnas tegevust 1997. aastal, toona spetsialiseeruti eelkõige õigustõlgetele. Ettevõtte peamisteks klientideks olid Eesti suurimad advokaadibürood – nende hulgas Sorainen, Cobalt (endine Luiga Mody Hääl Borenius), Ellex Raidla. 2004. aasta, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, tõi ettevõttesse kaasa rohkelt tõlketöid nii Euroopa Parlamendilt kui ka Euroopa Komisjonilt, mis andis tugeva rahvusvaheliste kogemuse. Interlexile kuulub ka osalus esimeses tõlketehnoloogia iduettevõttes Skuuper, mis viib seni ainult professionaalidele mõeldud tõlkeabi tarkvaralahendused seniselt oluliselt suurema hulga inimesteni.

Koostöös Eesti Tõlkebüroode Liiduga on Interlex aidanud korraldada Eestis nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi konverentse. Näiteks sel aastal oli Interlex esmakordselt Eestis toimunud rahvusvahelise tõlkekonverentsi T-Update toetaja, konverentsil osales üle 130 inimese enam kui 20st riigist.

Alates 2004. aastast on Interlex rahvusvahelise tõlkebüroode konsortsiumi EULOGIA liige, mille liikmeks on võimalik pääseda vaid ühel tõlkebürool igast riigist. Liidus on esindatud kõigi Euroopa Liidu riikide ja Norra tõlkebürood.

Grata on alates 2005. aastast, mil ettevõte ülikoolilinnas Tartus asutati, edukalt tegutsenud peamiselt tehnika- ja meditsiinitõlgete valdkonnas.

Interlex ja Grata on aktiivsed osalised Eesti tõlketuru arendamisel, mõlemad on ka Eesti Tõlkebüroode Liidu liikmed.

Foto: https://interlex.ee/

Valiosse tulevad Eesti esimesed surugaasi kütusel sõitvad piimaautod

By Leave a Comment

Valio võtab tänavu sügisel kasutusele esimese piimaauto, mis sõidab keskkonnasäästliku surugaasi toel.

„Plaanime vahetada meie tänased piimaautod välja jätkusuutlikumate alternatiivide vastu, et edendada keskkonnasäästlikumat tootmist. Uued piimaautod hakkavad diiselkütuse asemel kasutama nii maa- kui ka rohegaasi,“ sõnas Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.

Sel aastal autoparki lisanduv piimaveok kasutab maagaas+ kütust ehk kombinatsiooni maagaasist ja kohalikust rohegaasist. Rohegaas on oma olemuselt sada protsenti kohalik taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning biomassist.

Solovjovi sõnul vähendab keskkonnasäästlikuma kütuse kasutamine märkimisväärselt ettevõtte süsinikjalajälge.

„Valio piimaautod läbivad aastas ühtekokku ligi 1,6 miljonit kilomeetrit ning rohelisema maagaas+ kütuse abil suudame atmosfääri paisatavate süsinikdioksiidi hulka aastas juba üle 350 tonni võrra vähendada. Kui tulevikus minna üle ainult rohegaasile, siis on õhku paisatava süsihappegaasi hulk praktiliselt nullilähedane,“ selgitas ettevõtte juht.

Samas nentis ta, et gaasi kasutamisel on täna ka oma varjupool. „Maagaas on küll soodne, kuid gaasiauto sõiduvälp on tänasest 1000 kilomeetrist umbes poole väiksem. See tähendab, et veokid peavad tankima mitu korda päevas, mis on tänase gaasitanklate võrgu juures veel keeruline,” selgitas ta.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Kreekast ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto: Valio

McDonald’s käive kasvas Eestis 22,9 miljoni euroni

By

Restoraniketi McDonald’s käive ulatus 2018. aastal Eestis 22,9 miljonit euroni, mis on 9 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Baltimaades, Kreekas, Maltal ja Rumeenias McDonald’s arenduslitsentsi omava Malta ettevõtte Premier Capitali käive kasvas kõikidel turgudel ning suurim kasv saavutati Leedus.

McDonald’s investeeris Eestis märkimisväärsed 772 tuhat eurot restoranide uuendamisse, mille raames renoveeriti McDonald’s Narva restoran. Uue kuue saanud restoranides on võimalik toitu tellida erinevaid nutilahendusi, näiteks mobiiliäppi või iseteeninduskioskit kasutades. Restoranides uuendati ka köögi sisseseadet, külastajate parimaks teenindamiseks loodi lauateeninduse võimalus ja külastajakogemuse juhi ametikoht. 2018. aastaga jõudis lõpule kõikide Eesti McDonald’s restoranide kaasajastamine.

2018. aastal kasvas McDonald’s restoranide kasum Eestis võrreldes möödunud aastaga 29 protsenti, moodustades 2,1 miljonit eurot.

„McDonald’s restoranide jaoks oli möödunud aasta äärmiselt edukas ja aktiivne. McDonald’s on endiselt turuliider kiirteenindusrestoranide kategoorias nii Eestis kui ka terves Baltikumis. Meie jätkuvalt esinduslikud majandustulemused ja investeeringud tagavad selle, et saame ka tulevikus kasvada,“ sõnab McDonald’s restoranide Baltikumi tegevjuht Vladimir Janevksi.

„Oleme edukalt lõpule viinud restoranide kaasajastamise ja renoveerimise, et pakkuda meie külastajatele parimat kogemust. Lisaks restoranikeskkonna täiustamisele hindavad meie külastajaid ka põnevaid menüüuuendusi, näiteks tõime möödunud aastal valikusse koostöös Eesti koka Hardi Nurmisega loodud gurmeeburgeri. Külastajate toetust meie uuendustele tõestab ka tõsiasi, et möödunud aastal püstitasime taas külastajarekordi – McDonald’s restoranid teenindasid Eestis 3,8 miljonit külastajat,“ ütleb Janevski.

Lisaks Eestile veel viies Euroopa riigis McDonald’s arenduslitsentsi omav Malta ettevõte Premier Capital teenis 2018. aastal 23 miljonit eurot maksueelset kasumit. 2017 oli maksueelseks kasumiks 20 miljonit eurot. Möödunud aastal teenis grupp 2017. aastaga võrreldes 11,5 protsenti suurema käibe ehk 294 miljonit eurot. McDonald’s 8000-liikmeline meeskond Eestis, Kreekas, Lätis, Leedus, Maltal ja Rumeenias teenindas eelmisel aastal ühtekokku 119 miljonit külastajat, mida on seitse miljonit külastajat rohkem kui 2017. aastal, ning sellega püstitati taaskord grupi külastajarekord.

Foto: http://mcdonalds.ee/et

Toiduliit: inimeste ostuotsused on läbimõeldumad

By

Inimesed planeerivad oma oste rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp.

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

Foto: Toiduliit

Sofia ja Robin

By

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.

30 aastat tagasi, sündide kõrgaja lõpul 1989. aastal sündis Eestis 24 318 last. Tänaseks loovad sel perioodil sündinud juba ise peret, sünnitavad lapsi ja valivad neile nimesid. Vahepealse ajaga on ühiskonnas toimunud palju muutusi, olulisemad neist on kindlasti Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine Euroopa Liiduga. Kuidas ja kas on sellised sündmused mõjutanud vanemate otsust lapse nimevalikul ning kas värsked lapsevanemad eelistavad enda põlvkonna nimesid või on puhumas täiesti uued tuuled, sellest juba lähemalt.

Millised nimed olid aga populaarsed 1989. aastal ja mis on neist praeguseks saanud? 1989. aastal populaarsed nimed võib jagada kolmeks: läbi aastate populaarsed nimed, endiselt kasutuses olevad, kuid väiksema populaarsusega ja täielikult populaarsuse kaotanud nimed. Pisut harvem, aga endiselt pannakse lastele 1989. aasta TOP 20st nimeks Aleksandra, Kristina, Kristjan ja Sander. Oma populaarsuse on aga täiesti kaotanud nimed Kadri, Olga, Triin, Madis ja Taavi.

Praegu populaarseid nimesid vaadates paistab, et üldine suund on rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Esisajast leiame ka Emilia, Nora ja Anna. Seega on Eestis TOP 10 tüdrukunimedest seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Kui palju mõtlevad lapsevanemad tänapäeval sellele, et laps saaks oma nimega tulevikus lihtsamalt hakkama ka mujal maailmas? Kõige keerulisemaks teevad nimekandja olukorra täpitähed. Läbi aegade on kõige populaarsemad täpitähtedega nimed Eestis olnud Jüri, Tõnu ja Ülo ning Ülle, Külli ja Kätlin.

Eelmise aasta esikahekümnes ei olnud aga ühtegi täpitähte sisaldavat nime. Üldse on kõige rohkem täpitähtedega nimesid 1940ndate alguses sündinud meestel ja 1960ndate alguses sündinud naistel. Poistel hakkas täpitähtedega nimede hulk vähenema 1980ndate ja tüdrukutel 1990ndate lõpus. Praegu saavad mõnda täpitähte sisaldava nime vaid 1% poistest ja alla kahe protsendi tüdrukutest. Siingi on nimemood muutunud ning enamasti saavad praegused lapsed Ä tähte sisaldava nime: Säde, Kätriin või Kärt ning Pärtel, Märten või Märt.

Kokkuvõttes võib öelda, et 30 aastat, sh Eesti taasiseseisvumine on tugevasti mõjutanud sündinute eesnimede trendi. Eelistatud on rahvusvahelised nimed ning suurem osa 30 aastat tagasi populaarsetest nimedest on oma populaarsuse tänaseks kaotanud. Kui enamus praegu populaarsetest tüdrukute nimedest on esile kerkinud alles viimase 10–15 aasta jooksul, siis poiste nimede populaarsus on aastate jooksul püsinud stabiilsemalt ja mitmed neist olid kasutuses ka 30 aastat tagasi. Tore on muidugi näha, et inspiratsiooni leitakse ka meie esivanematelt ja uuesti võetakse kasutusele nimesid, mida kandsid praegu sündivate laste vanavanemad ja vanavanaisad.

Vaata kui populaarne on sinu nimi meie nimede statistika rakendusest. 

Foto: Statisikeablogi

Eesti majandus kasvab tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,1 protsenti

By

Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Makse laekub riigile aga tänu palgakasvule ja väikesele tööpuudusele endiselt jõudsalt ning seetõttu peaks eelarve olema ülejäägis, et toetada majandust vajadusel halvematel aegadel.

Majanduse jahenemine jõuab tööturu näitajatesse. Kuna nõudlus ettevõtete toodangu järele kasvab edaspidi nii Eestis kui ka Eesti peamistel eksporditurgudel tagasihoidlikumas tempos, on ettevõtjate soov töötajaid juurde palgata möödunud aastatega võrreldes vähenenud. Hõivatute hulk jääb senisele tasemele ja palgakasv aeglustub selle aasta 8,1 protsendilt 5,2 protsendini aastaks 2021. Kuniks sissetulekud kasvavad kiiresti, on elanikel otstarbekas jätkata säästmist sarnaselt senisele.

Kuna vaba tööjõudu on Eestis vähe, on ettevõtjad värvanud aktiivselt välistööjõudu. Välistöötajate panus eelmise aasta 3,9-protsendilisse majanduskasvu oli hinnanguliselt kuni 1,3 protsenti. Kõige enam on viimastel aastatel välistöötajaid palgatud ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses. Välistööjõu värbamine on lisaks majanduskasvu võimendamisele aeglustanud palgakasvu. Kiire palgakasv on valmistanud peavalu eksportivatele ettevõtetele, kelle jaoks on välisturgudel konkureerimine muutunud suurte tööjõukulude tõttu raskemaks

Hinnatõus Eestis aeglustub eelmise aasta 3,4 protsendilt 2,1 protsendini aastal 2021. Hinnakasvu tõukab tagant peamiselt tööjõukulude suurenemine, samas kui energiahindade langus ja alkoholiaktsiisi mõju vähenemine lasevad inflatsioonil aeglustuda.

Kuna Eesti majanduses on jätkuvalt head ajad, laekub järgmistel aastatel maksutulusid rohkem kui tavaoludes. Praegu on tavaoludega võrreldes tööpuudus erakordselt väike ja palgakasv sellest tulenevalt väga kiire. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata jääb tööpuudus ka lähiaastatel väga madalaks ja ka töötajaid on rohkem kui iial varem. Inimestel on seetõttu rohkem julgust tarbida, mis paisutab riigi maksutulud ajutiselt suuremaks. Seda arvestades oleks valitsusel järgmistel aastatel kohane teha ülejäägiga eelarveid. Järgmiste aastate ülejäägis eelarve ei tähendaks kulude kärpimist, vaid seda, et kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud.

Vastutustundlik eelarvepoliitika – hoida headel aegadel eelarvet ülejäägis ja halvematel aegadel toetada majandust eelarvepuudujäägi kaudu – pehmendaks majandusraskuste ajal tööpuuduse tõusu ja tagaks Eesti inimeste sissetulekute stabiilsema kasvu. Kui praegusel heal ajal teha eelarvepuudujäägi arvel lisakulutusi, annab valitsus hoogu juurde hinnakasvule ja suurendab ettevõtete soovi välistööjõudu palgata. Majanduskasv aga aeglustuks konkurentsivõime vähenemise tõttu, mis annaks löögi inimeste sissetulekute kasvule.

Foto ja allkas: Eesti Pank

Seesam tõi turule küberkindlustuse

By

Seesam võimaldab nüüdsest ettevõtetel end kindlustada üha kasvava küberkuritegevuse vastu.

„Igal kuul registreeritakse Eestis mitusada ettevõtteid ja inimeste andmeid ohustavat turvaintsidenti. Teiste hulgas on rünnaku ohvriks olnud perearstikeskused, ehituspoed ja raamatupidamisfirmad. Maailmas on viimase kahe aasta jooksul valedesse kätesse sattunud üle 6 miljardi andmekirje ehk keskmiselt üks kirje iga inimese kohta. Ekslik on arvata, et küberohud puudutavad kedagi teist kuskil kaugemal. Väiksem ja vähem tuntud Eestis paiknev ettevõte on kurjategijatele sama ahvatlevaks sihtmärgiks nagu mistahes tuntum rahvusvaheline ettevõte. Seetõttu tasuks igal ettevõtjal mõelda küberriskide maandamise võimalustele,“ rääkis Seesami tootejuht Jonatan Jõks.

Seesami uus küberkindlustus ongi mõeldud ettevõtetele küberrünnakust tekkivate riskide maandamiseks. See hõlmab endas nii ettevõttele tekkivaid kahjusid kui ka vastutuskindlustust kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest.

„Näiteks hüvitab küberkindlustus äritegevuse seiskumisest tuleneva käibe vähenemise, lisaks tööjõu- ja üürikulud. Andmete lekkimise või lepingu täitmata jätmisest võib ettevõtjal tekkida ka vastutus kolmanda isiku ees. Küberkindlustus hüvitab kolmanda osapoole põhjendatud kahjunõude. Kui nõue on põhjendamatu, makstakse õigusabikulu selle tõrjumiseks. Samuti kuuluvad hüvitamisele andmete lekke järgsed teavituskulud, pärast küberrünnakut maine kahjustumise piiramiseks kriisikommunikatsiooni kulud ning kulutused juhtumieelse olukorra taastamiseks,“ selgitas Jõks.

Levinumatest küberohtudest nimetab kindlustaja olukorrad, kus pahalased pääsevad ligi võrgujuhtmele või turvamata juhtmevabale võrgule, jätavad viirusega nakatatud USB pulga sihtmärgi kasutusse või levitavad meile, mille manuses on pahavara või kirja sisus ohtlik link. Viimasele vajutades, võib viirus krüpteerida kõvaketta. Tihti petetakse sihtmärk esitama oma andmeid, mida tegelikult ei peaks ning siseinfo võib lekkida soovimatute inimeste valdusesse ka varastatud sülearvutist või mobiilist.

„Kahjude minimeerimiseks saab arvutile paigaldada viirusetõrje ja tulemüüri, andmed laadida pilve ning kolleegid koolitada ohte märkama. Kuid nii nagu suitsualarm ei välista tulekahju ja auto lukustamine vargust, ei ole ükski turvavarustus piisav täielikuks turvatundeks,“ toonitas kindlustaja.

Foto: seesam.ee

Tööpakkumine kokale

By

Töö ülesanneteks on: a la carte menüü valmistamine vastavalt tellimustele ning nende nõuetekohane presentatsioon, buffet-laua planeerimine ja kujundus, köögis hügieeni ja puhtuse tagamine. Palk sõltub kogemustest, jäädes vahemikku 5 – 10 eurot bruto. Vajadusel saame pakkuda majutust või sõidutoetust.

Tööpakkumine avaneb …