Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Eestis räägitakse emakeelena üle 200 keele

By

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal. 

Statistikaameti andmetel räägiti 2019. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis emakeelena üle 200 keele. Eesti keelt räägib emakeelena 68% rahvastikust. Suuremate keelerühmadena järgnevad vene ja ukraina keelt emakeelena rääkijad (vastavalt ligi 381 600 ja ligi 8700 inimest). Vähemalt 1000 kõnelejaga on 9 emakeelt. Emakeele info on teadmata umbes 1% rahvastiku puhul (18 000 inimest). Põhjalikuma ülevaate tegime tänavu emakeelepäeval ilmunud blogiloos „Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus“.

Mitmekeelsus väärib väärtustamist ja arvestades keelte oskusega seotud andmete olulisust on statistikaamet lisaks registrites olevale infole mõõtnud viimastel aastatel keeleoskust ka erinevate uuringute vahendusel, sh eriti tööhõivega, immigrantrahvastiku ja haridusega seotud uuringutes. Igal aastal lisandub Eesti elanike erinevate rühmade keeleoskusega seotud teave ligi neljakümnesse avaliku andmebaasi tabelisse, mis moodustavad järjepidevad keelekasutust ja -oskust iseloomustavad aegread. Muuhulgas on uuritud ka mitme koduse keelega erinevast rahvusest inimesi. Niisuguste spetsialiseeritud uuringute eeliseks võrreldes loendusandmetega on võimalus esitada täiendavaid ja süvendavaid küsimusi, samuti uuringute järjepidevus – neid teostatakse valdavalt igal aastal sama metoodikaga, mis oluliselt suurendab tulemuste usaldusväärsust.

Foto ja allikas: Statitikablogi

 

 

7 märki sellest, et su nutitelefon vajaks välja vahetamist

By

Sisuturundus

Öeldakse, et nutitelefoni eluiga on umbes kaks eluaastat: aga kui telefon töötab, võib olla praktiline seda kasutada ka kauem. LG tehnikaekspertide sõnul on siiski olemas mõned ilmselged märgid, mis annavad märku, et peaksid mõtlema uue telefoni soetamisele.

Sa pead avama klapi, enne kui kõnele vastata saad
Klapiga telefon näeb endiselt väga efektne välja, kui seda vilunud randmeliigutusega elegantselt avada, kuid puutetundlik ja suur ekraan saavad tänapäeval kindlasti rohkem võimalusi ning mugavust pakkuda.

Ekraan elab oma elu
Kui telefon reageerib sinu puudutustele ja ekraanil libistamistele, nagu tegemist oleks pigem soovituste kui käsklustega, on see selge märk sellest, et peaksid kaaluma uue mobiilseadme ostmist.

Ämblikuvõrgu-ekraan
Ainuke asi, mis on veel ebameeldivam kui aeglane telefon, on pragunenud ekraan. Võib-olla te ise ei pane seda enam tähelegi, sest olete katkise ekraaniga sedavõrd harjunud, kuid uus ekraan teeb elu kindlasti lihtsamaks ja on silmade tervisele kordades parem.

Nutitelefon tahab kolm korda päevas laadimist
Oma päevaplaani ei peaks sättima vastavalt oma telefonile ja tema pidevale laadimisvajadusele – sul on selletagi palju teha. Kui sa ei veeda just tervet päeva Youtube’i videoid vaadates, mis aku kiiresti tühjaks tõmbavad, on põhjust mõelda tehniku külastusele või jalutada hoopis esindusse uut telefoni välja valima.

Tummad ja pimedad hetked
Aku tühjenemise probleemile on vähemalt olemas konkreetne lahendus, kuid kui regulaarselt esinevad tõrked, mil telefon lülitab end teadmata ajaks välja ning ei käivitu, on see kindel märk sellest, et kauaks teda enam ei jätku.

Fotod näevad välja, nagu oleksid pärit kümne aasta tagant
Igal aastal tuleb müügile telefone, mille kaameraga saab veelgi teravamaid ja professionaalsema välimusega pilte teha. Uue telefoni ostmisega säästad raha, mille muidu kulutaksid peegelkaamerale – seda muidugi juhul, kui oled kirglik fotohuviline.

Mälu on täis
Isegi madalakvaliteedilised fotod võtavad teie telefonis teatud ruumi. Uutel telefonidel on reeglina vähemalt 16 GB salvestusruumi. Teisest küljest on uuel telefonil ka kvaliteetsem kaamera, nii et uued fotod ja videod võtavad rohkem ruumi ja võib juhtuda, et peate kaaluma veel täiendavaid võimalusi oma failide paigutamiseks.

Foto: LG.com

 

Kirve hoolduse ABC

By

(Sisuturundus)

Kvaliteetne kirves on üks vastupidavamaid tööriistu majapidamises, mis õigesti hooldatuna püsib töökindel aastakümneid. Et küttehooaja alguses ei ootaks puukuuris ees roostetanud peaga kirves, annab Fiskars Estonia AS esindaja Margo Pärn nõu, kuidas koduses majapidamises kirve eest hoolt kanda.

Metallist tööriistade suurim vaenlane on niiskus

Sügis on ideaalne aeg, mil matkata metsas ning käia veel viimaseid nädalavahetusi suvilas, kus raske tööpäeva lõpuks võib end sooja saunaga premeerida. Sügisene pori ja niiskus seevastu loovad head tingimused tööriistade roostetamiseks.

Kirve jaoks on niiskus kõige ohtlikum vaenlane, sest rooste moodustumisel tirib hapnik elektrone metallist eemale, põhjustades selle lagunemist. Seepärast on oluline peale iga kasutamist kirvepea mustusest ning niiskusest puhastada ja hoida seda kuivas kohas – olgu selleks garaaž või puukuur. Kui kirves jääb pikemaks ajaks seisma, peaks seda lisaks puhastamisele ka õlitama.

Kui kirvel on puidust vars

Nii mitmedki klassikalist joont hoidvad tööriistatootjad tänapäeval toovad turule uusi puidust varrega kirveid, mis on ka eelistatud valik paljude proffide seas. Näiteks on sellised Fiskars Norden sarja kirved, mis hoiavad sama traditsioonilist joont, kuid on tänu uutele tehnoloogiatele purunemiskindlamad ning optimaalsema löögivõimekusega kui nende eelkäijad. Vastupidi levinud eksiarvamustele võib selliste kirveste hooldamine osutuda isegi lihtsamaks, kui plastikust kirveste puhul: nii metallist pea kui ka puidust varre kaitseks tuleb kirvest lihtsalt aeg-ajalt õlitada.

Selleks kõige sobilikum on keedetud linaseemneõli, mis aitab säilitada mõlema materjali vastupidavust. Õli ei ole oluline mitte ainult materjalide kaitseks, vaid õlitatud kirves lõikab ka kiiremini ja sügavamale, säästes puude tegemisel aega ja vaeva.

Hoolduse tuum on teritamine

Isegi parim teras muutub aja jooksul nüriks. Kõige lihtsam viis teada saada, kas kirves on terav või vajab veel tööd, on testida seda paberiga. Kui kirves suudab probleemideta läbi paberi lõigata, on see hästi teritatud.

Seejuures ei ole uut kirvest soovituslik teritada vanamoodi – luisu ja käiaga – mis võib vale teritusnurga tõttu kirvetera liialt hapraks ja tömbiks muuta. Uute kirveste hooldamiseks on olemas spetsiaalsed teritajad, millel õige teritusnurk. Terav kirves on ohutu kirves.

Ohutud töövõtted on kõige alus

Kuigi hea hooldamisega saab juba palju ära teha, et tööriista kasutamisel ei esineks ootamatusi, on suurim vastutus ohutuse tagamisel siiski kasutajal. Kirvega töötamisel ei tasu unustada ei õiget kehaasendit ega töökindaid. Sama oluline on meeles pidada, et kuigi kirves on üks vastupidavamaid tööriistu, ei tähenda see, et kõik töövõtted oleksid lubatud. Valed töövõtted teevad kahju nii tööriistale kui ka sellega töötajale.

Foto: Fiskars.ee

Ettevõtete võlg kasvab aeglasemalt kui majandus

By

Eesti Panga täna avaldatud finantskonto statistika näitab, et Eesti ettevõtete võla kasv on tänavu veidi kiirenenud. 2019. aasta esimesel poolel investeerisid ettevõtted rohkem kui varasematel aastatel, mistõttu laenasid nad investeeringute rahastamiseks tempokamalt. Sellegipoolest jäi ettevõtete võla 4protsendine aastakasv teises kvartalis märgatavalt väiksemaks kui majanduse nominaalkasv.

Ettevõtted laenavad peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest – neist võetud laenud ja liisingud kasvasid aasta esimesel poolel mullusega võrreldes 5 protsenti ehk kiiremini kui välismaalt või emaettevõtete kaudu kaasatud võlakohustused (vastavalt 4 protsenti ja 1 protsent). Kokku ulatusid ettevõtete võlakohustused teise kvartali lõpus 19,8 miljardi euroni. Varasemate aastatega võrreldes on aga pangalaenude kasvutempo pigem aeglustunud, mis võib kajastada kohati pisut karmistunud laenutingimusi ja tõusnud intressimarginaale. Välismaalt võetud võlakohustuste maht on hakanud 2019. aastal pärast mitmeaastast paigalseisu uuesti kasvama.

Kuna ettevõtete kasumikasv on aeglustunud, siis kasvab ka ettevõtete omakapital aeglasemas tempos. Omakapitali kogumaht oli tänavu teise kvartali lõpu seisuga aastatagusest mahust 1,4 protsenti väiksem seetõttu, et eelmise aasta lõpus toimus varade väärtuse ühekordne allahindlus.

Majapidamised võtavad endiselt hoogsalt laenu. Sissetulekute kiire kasvu ja suure kindlustunde toel oli laenunõudlus aasta esimesel poolel ikka veel tugev. Võlakohustused suurenesid mullusega võrreldes üle 7 protsendi ehk sama palju kui sissetulekud. Majapidamiste võla kogumaht oli teise kvartali lõpus üle 10 miljardi euro. Valdava osa kasvust moodustasid pankadest võetud eluasemelaenud ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenud, mis on ligikaudu 6 protsenti majapidamiste koguvõlast, kasvasid veidi aeglasemalt. Majapidamiste kiire laenukasvuga seotud riske aitab leevendada sissetulekute ja säästude suurenemine. Säästud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Muu hulgas suurenes majapidamiste hoiuste maht aastaga 10 protsenti, 8,3 miljardi euroni.

Foto: Eesti Pank

Petuskeemid toidulaual – kuidas tagada toidu autentsus?

By

Konverentsi eesmärgiks on anda toidukäitlejatele ja toiduga seotud erinevatele huvipooltele ülevaade toidu pettuse ja võltsimise olemusest ja hetkeolukorrast. Täpsemalt räägitakse toiduohutuspoliitikatest, toidu pettuse vältimise võimalustest ning kommunikatsioonist ja koostööst toidutarneahelas.

Aina enam jõuab avalikkuse ette infot selle kohta, et müüdav toidukaup ei ole see, mida ostjale lubatud. On esinenud juhtumeid, kus valetatakse värske puu- ja köögivilja päritolu või valmistoodete sisalduse kohta, hullematel juhtudel kaasneb toidupettusega aga ka oht inimeste tervisele. „See näitab kui oluline on toiduohutusega tegeleda – riigi võimekust selles vallas analüüse ja kontrolle tõhustada ning valdkonda rohkem raha suunata. Just ausate tootjate pärast tuleb rääkida ka pettustest. Toidusektori maine saab löögi, kuid rääkides asjadest nii nagu need on ja üheskoos lahendusi otsides saab olukord minna paremaks,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp konverentsi avakõnes.

Konverentsi esimene osa käsitleb toiduohutuspoliitikad. „Meil on olemas korrad ja seadused, aga turg meie ümber muutub ning on oluline, et riik sellega kohaneks. Meil on vaja tulla kokku ühise laua taha ning vaadata üle, millised on erinevate osapoolte rollid ja kohustused, vastutus. Kas tänased nii ennetava kui ka reageeriva järelevalve ning rikkujate karistamise meetmed on piisavad ja tõhusad?“ tõstatas Potisepp terava küsimuse.

Teemat avavad lisaks Eesti esinejatele kaks väliskülalist – Euroopa Komisjoni toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning toidupettustega tegeleva üksuse inspektor Eva Siegener ning Soome Toiduameti Laboratooriumi keemia üksuse juht Annikki Welling. Nad räägivad, kuhu toidupettuste maailm globaalses võtmes suundumas on, millised on olnud senini ulatuslikumad ja tõsisemad petturlusjuhtumid, millised on võimalused ja väljakutsed nii ettevõtjatele, kontrolliasutustele, laboratooriumidele kui teadlastele.

Konverentsi teises osas räägitakse toidu pettuse ja võltsimise ärahoidmisest ja vähendamisest Eestis. „Eesti erinevad ametiasutused teevad iga päev tööd, et pettusi ära hoida ning eksijaid õigele teele suunata. On juhtumeid, kus viga protsessis hakkab peale kaugemalt – näiteks toorainest, ning töötleja on seda heauskselt kasutanud ja saanud samuti petta. Paraku on ka neid, kes petavad teadlikult ja nendega tuleb olla karm ning kompromissitu,“ ütles Potisepp.

Kolmas osa puudutab kommunikatsiooni ja koostööd toidutarneahelas. „Ühelt poolt oleme väike riik, aga tegutseme tegelikult oluliselt suuremal turul, kui on meie riigipiirid. Me konkureerime iga päev nii tooraine, töötajate kui klientide pärast. On oluline, et teeksime oma riigisiseselt koostööd ja kaasaksime eri osapooli, kel kõigil on turul oma roll. Ma olen veendunud, et Eestis on väga kõrgel tasemel oskusteave nii ülikoolides, riigiasutustes, ettevõtetes,“ sõnas Potisepp.

Kolmandat korda toimuvat konverentsi korraldab Toiduliit koostöös riigi- ja erasektori organisatsioonidega. Üritust rahastatakse EL programmist MAK 2014-2020 “Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas”.

Foto: https://www.toiduliit.ee/

Hoiuste kiire kasv jätkub

By

Vaatamata madalatele hoiuseintressimääradele hoiustavad nii majapidamised kui ka ettevõtted pankades järjest enam. Augusti seisuga oli majapidamistel hoiuseid kokku 7,9 miljardit eurot, mida on aastatagusest 10% rohkem, ja ettevõtetel 6,9 miljardit eurot ehk 6% rohkem.

Augustis tehti laenutehinguid viimase aja tavapärases rütmis. Eluasemelaene väljastati augustis kokku üle 2000. Majapidamised laenasid eluaseme ostuks sel suvel 8% rohkem raha kui mullu, kokku keskmiselt 121 miljonit eurot kuus. Eluasemeid on soetatud küll sama palju kui eelmisel aastal, kuid keskmine laenusumma on kasvanud. Kui mullu teises kvartalis oli see 76 000 eurot, siis tänavu 82 000 eurot. Rohkem laenu on vaja olnud võtta kinnisvarahindade kallinemise tõttu. Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis augustis 2,6% juures. Laenunõudlust toetavad tööturu soodne seis ja inimeste tugev kindlustunne.

Jätkuvalt on populaarsed ka tarbimislaenud ning palju liisitakse sõiduautosid. Nii majapidamised kui ka ettevõtted on viimastel kuudel liisinud autosid suuremas väärtuses kui aasta tagasi, kokku keskmiselt 51 miljoni euro eest kuus. Siiski on autoliisingu turul näha rahunemise märke. Kui eelmisel aastal oli autoliisingu uusmüügi aastakasvu tempo üle 20%, siis nüüdseks on see vähenenud mõne protsendini.

Ettevõtete pangalaenude ja liisingute jääk oli augusti lõpu seisuga 9,5 miljardit eurot, aastaga kasvas see 5%. Aastakasvu tempot hoiavad üleval eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses sõlmitud suured energeetikasektori laenutehingud. Muude sektorite laenunõudlus on olnud üsna tagasihoidlik: viimase 12 kuu jooksul on pikaajalisi laene võetud vähem kui aasta varem. Ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli augustis 3%.

Soodsale majanduskeskkonnale omaselt on viivislaenude osakaal erakordselt väike. Üle 60 päeva hilinenud maksetega laenude osakaal pangalaenude portfellis on vaid 0,5%.

Foto: Eesti Pank

Seoses Brexitiga tuleb Eestis Ühendkuningriigi juhiload välja vahetada

By

Valitsus otsustas täiendada Brexiti tuleku eel liiklusseadust, et Ühendkuningriigi juhilubade omanikel oleks võimalik ka edaspidi Eestis autot juhtida.

„Soovime säilitada lähedased suhted ja mitmekülgse koostöö Ühendkuningriigiga ning üks osa sellest puudutab nende juhilube Eestis,“ märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Seadusemuudatus võimaldab pärast Brexitit aastase üleminekuperioodi, et Eestis alaliselt elavate isikute Ühendkuningriigi juhiload ei muutuks kehtetuks. Enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast Brexitit veel 12 kuud ning selle aja jooksul tuleks juhiloa omanikul see vahetada Eesti juhiloa vastu. Väljavahetamine toimub ilma eksamiteta ning tasuda tuleb vaid riigilõiv.

„Täna on veel Ühendkuningriigil laual Euroopa Liidust leppeta ja leppega lahkumine. Selleks, et Eesti oleks valmis mõlemaks võimaluseks, teeme ka selle jaoks täpsustuse liiklusseadusesse,“ lisas Aas.

Kui toimub lepinguta Brexit, siis enne Brexitit Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib pärast selle aasta 31. oktoobrit veel 12 kuud. Teisalt kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist lepinguga, siis Eestisse elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba kehtib veel 12 kuud pärast üldise Brexiti ülemineku aja lõppu ehk alates järgmise aasta 31. detsembrist kuni 2021. aasta lõpuni.

Kui üleminekuaeg saab läbi, muutub Ühendkuningriigi juhiluba Eesti seaduse silmis kolmanda riigi juhiloaks, ehk edaspidi on tegu tavapärase Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni juhiloaga. See tähendab, et Eestisse reisimisel selline juhiluba jätkuvalt kehtib, kuid kui isik asub Eestisse alaliselt elama, siis peab ta juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul alatest alaliselt elama asumisest.

Foto: https://www.pexels.com/

Valgus Kõnnib festival oli vihmale vaatamata rahvarohke

By

Eile lõppes kolmepäevane valgusfestival, mis pakkus juba neljateistkümnendat aastat kümnetele tuhandetele külastajatele valgusinstallatsioone, silmarõõmu ja lummavaid muusikaelamusi. Selleaastaseks festivali teemaks oli “Aja rajad”.

Kolme päeva jooksul sai Kadrioru pargis vaadelda tuhandeid säravaid küünlaid ja kümneid valgusinstallatsioone, millele lisandusid teisel päeval põnevad tegevused ning installatsioonid Tallinna vanalinnas. Harju haljasala laval esinesid kodumaised artistid – ansambel Kom Pas, Lepatriinu, Helin-Mari Arder ja Nunnu & Rockstar. Vanalinnas osutusid kõige populaarsemateks Vabaduse väljakul näidatud festivali 2019. aasta teemal loodud videoetendus “Aja Rajad” ja Jaani kirikus toimunud erakordne laseretendus “Linea Temporis”.
Kadrioru pargis olid külastajate lemmikuteks aga Artistic (LV) poolt loodud purskkaevu show “Laulvad veed” ja Hollandist pärit Mr Beami ning kodumaiste pianistide koostööl valminud interaktiivne video-mapping “Keys of Light”, kuhu jätkus terve festivali toimumise aja hulganisti vaatajaid.
19. septembril lõpetas uhke muusikaline ilutulestiku show Pillapalu platsil ühtlasi pidulikult ka Kadrioru pargi suvehooaja.

Korraldajate sõnul oli rõõm näha, et üritus läheb endiselt inimestele väga korda ja külastajad ei lasknud ennast kohati vihmasest ilmast heidutada. Rahvast oli ka sel aastal väga palju, mis näitab, et teeme õiget asja.

Festivali meeskond tänab kõiki külastajaid ja loodab, et juba õige pea on võimalik välja hõigata järgmise, juba järjekorras 15. korda toimuva festivali kuupäevad.

Foto: https://www.valguskonnib.ee/

Terviseentusiast Liis Velskeri nipid: kuidas tulla toime sügisstressiga?

By

Suve lõppedes tuleb ennast järjekordselt ümber harjutada sügise rutiinsemasse ellu. Seejuures ei tohi aga unustada, kui oluline on võtta aega endale ja nautida neid põhjamaiselt maagilisi hygge-momente, mis aitavad jääda tervislikuks nii vaimselt kui füüsiliselt.

„Mida kiirem on elu, seda rohkem leiame vabandusi, et enda eest mitte hoolitseda. Vabandused ei vii kuskile, väikestel asjadel igas päevas on suur jõud!” annab Fazeri saadik Liis Velsker nõu, millistele „väikestele asjadele” tähelepanu pöörata, kui stress hakkab üle pea kasvama.

Aktiivne liikumisharjumus

Aktiivne liikumine ei ole kasulik ainult kehale, vaid ka sinu vaimsele tervisele. Kuigi päevarutiinid on erinevad, on spordientusiast Liis täheldanud, et päevane treening on palju lihtsam teha ära enne kooli või töiseid toimetusi. „Muidugi ei ole lihtne pimedal ajal varem ärgata, et trenni või kõndima minna, aga see annab päevale nii palju parema stardi,“ rõhutab Velsker.

Otseloomulikult võib treeninguks aega leida ka peale tööd, juba 30 minutit aktiivset liikumist päevas hoiab keha vormis, lubab hetkeks pea töö- või muremõtetest puhastada ning annab aega keskenduda vaid iseendale.

Kvaliteetne toit

On tõeline väljakutse öelda ei, kui mõistus ütleb „kvaliteetne toit”, kuid keha ütleb „sööda mulle rämpsu”. „Kindlasti on aegu, kus soovid rohkem süüa, aga ennast teadlikult toiduga premeerima ei peaks,” õpetab Liis stressisöömisele kalduvaid inimesi. Isusid saab kontrollida ka sellega, kui osta koju tervislikumaid alternatiive: näiteks krõpsude asemel valida poest köögiviljadega Juurika leivasnäkid või valida saiu-leibu, mis on tehtud täisterajahust. Nii garanteerid, et isegi kui mõnikord otsustad süüa õhtusöögiks võileiba, oled automaatselt teinud tervislikuma valiku ja andnud kehale täisteratoodetega kasulikke kiudaineid.

Igapäevane hetk endaga

Palju stressi võib tekitada ka see, kui ei osata veeta aega iseendaga. „Me elame nii meeletus trammis, et me ei teagi enam, kuidas iseendaga olla,” ütleb ta. Velsker julgustab igaüht leidma tegevusi, mis teevad neid õnnelikuks, ja nendega tegelemiseks planeerida igas päevas oma kindel aeg. „Mõnikord on parem öelda ei: valida sotsiaalmeedia asemel hea raamat ja sulistada vannis või teleka ees lesimise asemel minna metsa kõndima, oma lemmikmuusika kõrvas.”

Sa ei ole üksi!

Sõpradega aja veetmine on ka suurepärane viis, kuidas stressi ennetada. „Koos veedetud aeg võiks olla mõtestatud ning aktiivne,” arvab Liis Velsker. „Juba ammu ei veeda me sõpradega koos aega ainult kohvikutes või kinos, vaid pigem pakime tervislikud täisteraleivast võikud kotti ja lähme päevaks rabamatkale.“

Foto: pexels.com

Mida õpivad välistudengid enim Eestis?

By

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Eelmisel aastal õppis välistudengeid kokku 14 Eesti kõrgkoolis. Absoluutarvudelt olid populaarseimad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Neist kolmest oli välisüliõpilaste osakaal suurim tehnikaülikoolis (14%).

Suurima välisüliõpilaste kontsentratsiooniga paistavad aga hoopis silma Estonian Business School, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Euroakadeemia, kus kolm üliõpilast kümnest on pärit väljastpoolt Eestit. Muuhulgas võib tuua välja, et Tallinnas õppis kaks korda rohkem välisüliõpilasi kui Tartus. Aafrikast pärit välisüliõpilaste hulgas olid Tallinna ülikoolid aga suisa neli korda populaarsemad kui Tartu ülikoolid.

Enam kui kolmandik välistudengitest on valinud õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala. Samas on valdkondade eelistus haridusastmeti siiski erinev – bakalaureuseõppes 64%, magistriõppes 22% ja doktoriõppes 10%.

Populaarsuselt teisel kohal ja seda läbivalt kõigis haridusastmetes on humanitaarvaldkond (keskmiselt 15%). Kolmandat kohta jagavad kaks valdkonda – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning tehnika, tootmine ja ehitus. Eraldi tasub veel märkida, et nii nagu meie kohalike doktorantide hulgas, troonib ka välisüliõpilastest doktorantide seas hoopiski loodusteaduste valdkond. Kõige vähem õpitakse teenidus- ja haridusvaldkonna õppekavadel.

Naiste väiksem osakaal

EL-s keskmiselt on naisvälisüliõpilaste osakaal veidi üle poole. Kõige suurem on see näitaja Belgias, Slovakkias ja Itaalias (58%), väikseim aga Küprosel (30%) ja Lätis (38%). Eestis oli 2017/2018. õppeaastal naissoost välisüliõpilasi 43%, mis on EL keskmisest madalam ja seda sõltumata haridusastmest.

Eesti ülikoolide doktoriõppes õppis naisvälisüliõpilasi meestest lausa kaks korda vähem. See on vastupidine suund meie kohalike üliõpilaste soojaotusele, mis on kõigis haridusastmetes naiste poole kaldu. Päritolumaade kaupa vaadates on kõige rohkem naistudengeid Euroopast tulnud üliõpilaste hulgas (51%). Kõige väiksem on naiste osakaal Aafrikast (27%) ja Aasiast (33%) pärit tudengite hulgas.

Lai vanuseskaala

Välistudengite vanuseskaala oli lai – 16–63aastasteni. Kolmveerand välistudengitest on 20–30aastased. Mediaanvanuseks on 25, millest nooremana saabuvad peamiselt Euroopast pärit üliõpilased (mediaanvanus 24) ja keskmiselt vanemana Aafrika (28 a) ja Lõuna-Ameerika tudengid (29 a).

Kas uus peatselt algav õppeaasta toob välisüliõpilaste osas muutusi? See selgub lõplikult alles novembri keskpaigaks, kui ülikoolid on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

Foto: Statistikablogi