• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

  • Et cetera
  • Majandus
  • Teated
  • Koolitus
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • FB uudisvoog:

Veebikiri

Kas füüsilised kasiinod on väljasuremas?

27/01/2021 By Veebikiri

Õnnemängud on ühiskonna lahutamatuks osaks olnud juba tuhandeid aastaid, kuid kunagi varem ei ole seda positsiooni nii tugevalt kõigutatud nagu on seda teinud interneti saabumine. Kui varem käidi kasiinos sageli seltskonniti, siis online kasiino võimaldab igal ajahetkel iseseisvalt õnne proovida – mida suur enamus online kasiino kasutajaid just teebki. On kadunud subjektiivne hirm, et võib-olla keegi tuttav näeb kasiinosse minemas või sealt tulemas.

Sisuturundus

Samuti, erinevalt füüsilisest kasiinost, ei tule online kasiinosse minnes suuremat raha kogust kaasa võtta (sest kes ikka end füüsilises kasiinos mugavalt tunneks kui vaid paari euro eest mängida tahaks). Võib-olla kõige suurem erinevus on tasuta mängimise võimalus – enamus online kasiinosid pakuvad võimalust mängida tasuta ning raha panustamine on täiesti vabatahtlik.

Mis eristab üht online kasiinot teisest?
Võib tekkida küsimus, et kui erinevad kaks netikasiinot üksteisest ikka olla saaksid, kuid kuna sisuliselt on tegu kodulehtedega, siis annab see võimaluse individualiseerida 100% selle veebi kasiino olemusest. Alates visuaalist ja struktuurist kuni kasutajasõbralikkuse disaini ja unikaalsete mängudeni.

Tänaseks on loodud üle mitmekümne Eestis tegutseva online kasiino, mis teeb tarbija jaoks valiku äärmiselt keerukaks. Kuid kus vajadus, seal pakkumine ning tarbijale vastu tulles on loodud portaalid, kus kasiinod internetis kokku koondatud on ja paremuse järgi reastatud.
Tarbijatel on võimalik otsingu filtrite abil leida endale sobivaim netikasiino: olgu selleks kõige suurem liitumisboonus, mängijate arvustused, krüptovaluuta kasutamise võimalus, vmt.

Mis on kõige väiksem rahasumma mida saab kasutada?
Kui arvestada, et keskmine Ameerika füüsilise kasiino külastaja panustab aastas ligi $2000, siis teeb see iganädalase külastuse keskmiseks umbes $35-40. Eurodes on see umbes 30-35 eurot. Kuigi, enamus füüsilistes kasiinodes pole seatud minimaalset deposiidi summat, siis sagel on kirjutamata reegel, et väga väikeste summadega kasiinosse ei minda.

Online kasiinode puhul säilib avalik anonüümsus ning pole ebatavaline, et panused tehakse sentides. Netikasiinod pakuvad mängimise eest erinevaid boonuseid, mis on loodud mängu sessioonide nauditavamaks tegemiseks. Lisaks, on paljude platvormide puhul võimalik ilma rahata mängida, kui ei ole soovi raha panustada aga õnnemängud pakuvad pinget.

Mis erinevus on kliendikogemusel?
Kasiino külastamine on paljude jaoks lahutamatu nädalavahetuse peo osa, mis tekitab glamuurse tunde ning toob hiljem tagasi vaadates muige näole. Kuid see sageli sõltub pigem seltskonnast, kui kasiinodevahelises erinevuses. Füüsilised kasiinod on panustavad palju interjöörile, töötajatesse ning kohapeal pakutavatesse teenustesse. Eesmärk on luua luksuslik atmosfäär mis rahuldaks meie escapism’i vajadust ja looks tunde, et oleme oma igapäeva maailmast väljunud. Paljudele on see isegi suurem lõõgastus kui õnnemängud ise.

Online kasiinod keskenduvad rohkem mängude väljatöötamisele ning mängu naudingu suurendamisele. Seda saavutatakse läbi veebilehe optimeerimise ja kasutajasõbralikkuse suurendamise ning rahaboonuste kasutamise. Nende suurim eelis on mugavus ja saadavus – kui peaks tekkima igavuse hetk või järjekorras ootamine, siis saab meelele turgutust pakkuda kiire kaardimängu või sloti raundiga. Piisab vaid nutiseadmest ja registreeritud kasutajakontost. Mängu sessiooni pikkus võib olla ka vaid paar minutit, erinevalt füüsilise kasiino külastusest – sageli tähendab see vähema raha peale mängimist, sest tarbijal on suurem kontroll oma keskkonna üle.

Lõppsõna
Kuigi internet on tuleviku kaardid segi paisanud, on tekkinud kaks selgelt eristuvat tarbijate klassi. Üks eelistab glamuuri ning kasiino külastamine omab nende jaoks hoopis teist tähendust, kui pelgalt adrenaliin ja õnnemängud.
Netikasiino tarbija eelistab mugavust, rahaboonuseid, kasutajasõbralikkust ning anonüümsuse tunnet. Õnnemängud on nende jaoks hobi ja neil on sageli online sõbrad kellega kasiinos kohtuda ja suhelda.

Foto: Unsplash.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Online kasiino

Tulekul on toetus ettevõtete digitaliseerimiseks

22/01/2021 By Veebikiri

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas  määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“. Määruse kohaselt avaneb Eesti ettevõtetel peagi võimalus saada toetust digitaliseerimise teekaardi koostamisele, millega antakse ettevõtetele hinnang ja soovitused erinevate digilahenduste kasutuselevõtmiseks tulevikus.

Minister Siem selgitas, et peagi avatava toetuse eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust ja valmisolekut uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks, olgu nendeks tehisintellekt, robootika, pilveandmetöötlus või suurandmete analüütika. Laiem siht on kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust ning kiirendada digipööret Eesti majanduses.

„Digipööre on enamat kui pelgalt uute IT-vahendite ja tarkvarasüsteemide kasutamine. Tahame, et ettevõtted mõtleksid üha enam sellele, kuidas uusi tehnoloogiad oma äritegevuse igas aspektis nutikamalt kasutada,“ ütles Siem. „Mida uuendusmeelsemad on meie ettevõtted, seda suurem on nende poolt pakutud toodete-teenuste lisandväärtus ning konkurentsivõimelisem meie majandus.“

„Toetusel on ka regionaalarengu mõõde, mis tähendab, et see on küll suunatud kõigi sektorite ettevõtetele üle Eesti, saavad väljaspool Tallinna ja Tartu linnasid registreeritud ettevõtted toetust kõrgema määraga,“ lisas Siem.

Ettevõtetele hakatakse toetust pakkuma digitaliseerimise teekaardi koostamiseks, mis annab neile võimaluse kaardistada äristrateegiaga seotult oma tootmis- või teenuse osutamise protsess ja hanke- ning tarneahel. Lisaks peab teekaart sisaldama ettevõtte hinnangut võimalike lahenduste mõjust ärimudelile ning majandustulemustele. Eesmärk on leida üles need lülid, milles digitaalsete tehnoloogiate abil on võimalik suurendada äristrateegia tulemuslikkust või muuta seda olulisel määral.

Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta saab olema 15 000 eurot. EAS avab toetuste taotlusvooru 2021. aasta veebruarikuus.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium

Rubriik:Majandus Sildid:digitaliseerimine, Raul Siem

Zone Veebiakadeemia

31/12/2020 By Veebikiri

Zone Veebiakadeemia

Zone Veebiakadeemia loengud avanevad kõikidele külastajatele tasuta. Küll vajate sissepääsuks relevantset e-posti aadressi (sissepääsu kinnitav link saabub meilile, soovimatuid e-kirju ei saadeta). Mida tuleb lugeda enam kui väärt investeeringuks. Põhjusel, et juht või omanik või lihtsalt huviline ei pea valdama kõiki veebi planeerimise, ehitamise, haldamise ja promotsiooni peensusi. Kuid küll peab iga, ka kõige lihtsama veebilehe omanik mõistma kuidas valdkond toimib. Selleks, et teha õigel ajal õigeid otsuseid. Lisaväärtusena kasulik nüanss – Zone Veebiakadeemia loengud läbitöötanu teab kes on Eestis selle eluala eliit, crème de la crème.

Minnes edasi: tegu võrgukoolitus(t)ega, kus kohtuvad enam kui mitu head. Loetleme nö puusalt – sõna saavad asjatundjad. Loengud kestavad täpselt nii pikalt, et tähelepanu ei haju. Omakorda tähendab see ainult ühte: veebiakadeemiat juhivad professionaalid. Formaat vaba, aga süsteemne ning seda ei täida pop-up`id vms segav. Küll leidub loengute jalustes ridamisi viitavaid linke, lihtsaima näitena filosoft.ee. Ja need on nii alustaja kui professionaali jaoks liialdamata kulla hinnaga (üldse: kena mõttekäigu kohaselt olla link veebiäri kuldraha). Tõsi, süllabust kui sellist, ei ole rakendatud. Sest olles veebihaldusega varasemalt kasvõi veidi kokku puutunud, märkate kohe alguses, et eraldiseisva põhiideede loendi järele vajadus puudub. Põhjusel, et loengute järjestus on, nagu ülal ka sisu kohata öeldud – professionaalne. Pealegi, te saate vabalt valida, mis temaatika, teid enim huvitab. Kuigi, mistahes kodulehte omanu, mõistab kindlasti enam kui hästi, miks algab kõik kiirusest. Ning miks on tähtis turvalisus.

Kui olete alustaja, või ei ole endas päris kindel: soovitaksime enne põhjalikumat süvenemist töötada paralleelselt läbi piltlikult öeldes neli vaala: SEO, turvalisus, strateegia ja andmeanalüütika. Mis vaatamata oma vastandlikkusele moodustavad ühise terviku ja avavad tee kõigi järgmiste loengute loogikateni. Iseäranis otsimootorite optimeerimist (search engine optimization), võib pahatihti lugeda ülefetišeerituks ja -mütologiseerituks. Samas just siin asuvad võtmepunktid millest aru saamine aitab teil vältida fataalseid lõkse (nt black hat SEO). Ja mõista: kuidas töötab sisu- ja sotsiaalmeediaturundus ning miks on oluline oma tegevuste regulaarne mõõtmine. Rääkimata brändingu või klientide tagasisidestamise tähtsusest.

Veebikiri soovitab soojalt. Nagu oleme tuginedes enam kui 15 aastasele kogemusele, varasemalt soovitanud ka Zone virtuaalserveriteenust. Hei, pealegi, kas ei kõla netilt: Veebikiri kiidab Veebiakadeemiat?

Foto: Zone.ee

Rubriik:Veebikiri külastab ja kiidab Sildid:e-posti turundus, Facebooki turundus, Google Ads, müük

White Christmas

22/12/2020 By Veebikiri

… ehk  Valged jõulud on Irvingi Berlini 1942 aastal muusikafilmi Holiday Inn jaoks komponeeritud lugu.  Tänaseks ikooniliseks kujunenud pala osutus hitiks juba kohe alguses. Võites muuhulgas parima originaalloo auhinna 15. Oscari (Academy Awards) auhinnagalal.

Kohustuslikku jõuluklassikasse kuuluvat  muusikapala on selle ilmumisest alates esitatud paljude nimekate artistide poolt. Nii näiteks alloleva versiooni toovad teieni Bing Crosby ja Frank Sinatra. Kusjuures  ainuüksi Bing Crosby poolt sisselauldud versiooni loetakse maailma enimmüüdud singliks. Mille hinnanguline läbimüük ületab 50 miljonit eksemplari. Kui Crosby esitusele lisada andmestik antud  loo teiste versioonide kohta, ületab loo müük väidetavalt 100 miljonit eksemplari.

Foto: Youtube

Rubriik:Et cetera Sildid:Academy Awards, Bing Crosby, Frank Sinatra, White Christmas

PROGNOOS. Majanduse kriisieelne tase taastub tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles

22/12/2020 By Veebikiri

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi hakkab Eesti majandus kriisist taastuma 2021. aastal ja saavutab kriisieelse taseme juba järgmise aasta teises pooles. Samas on Eesti majanduse väljavaade ebakindel, sest vaatamata lootustandvatele vaktsiiniuudistele on pandeemia kulgu pea võimatu ette ennustada ja majanduse areng võib oodatust märkimisväärselt erineda.

Käesoleval aastal kahaneb majandus 2,5%. See on palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,9%.

Majanduse kiire tagasipõrge selle aasta kolmandas kvartalis tõendas, et piirangute kadudes on Eesti majandus võimeline kiiresti kosuma. Kui pandeemia allub peatsele vaktsineerimisele, ei kahjusta koroonakriis majandust püsivalt ja majandus jõuab kriisieelselt prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Ettevõtetel on palju jõude seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandusaktiivsust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud.

Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda, mida kinnitab seegi, et töötasuhüvitise lõppemisele ei järgnenud ulatuslikku koondamislainet ning koondamiste arv ei kasvanud ka oktoobris-novembris. Tööpuuduse määr viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10% juures, langedes 2023. aastaks 7% lähedale.

Eesti majanduse väljavaade on ebakindel. Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate.

Kriisist väljumist saab toetada valitsuse ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega inimestele ja ettevõtetele. Juba kevadel käivitatud toetusmeetmeid võib olla sõltuvalt koroonaviiruse levikust ja ettevõtetele kehtestatud piirangutest vajalik piiratud ulatuses laiendada. Kuna pandeemiaga võitlemiseks kasutatakse esmajärgus erinevaid majandustegevust takistavaid piiranguid, siis on kohane abi suunata valdkondadesse, mille tegevust kõige otsesemalt piiratakse.

Põhiprognoosi kohaselt jääb eelarve puudujääki ka siis, kui majanduse maht on 2022. aastaks täielikult taastunud kriisieelselt prognoositud tasemele. Kõige tõenäolisema prognoosistsenaariumi järgi jõuab majandus enne kriisi prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Valitsus ei suuda aga eelarvet kehtiva riigieelarve strateegia kohaselt selleks ajaks tasakaalu viia. Seega on Eesti senise eelarvepoliitika säilides sunnitud valitsuse püsivate kulutuste ja investeeringute katmiseks võlakoormat suurendama ka pärast kriisist taastumist.

Riigi võlakoormuse piiramatu kasvu peatamine eeldab olulist suunamuutust eelarvepoliitikas. Valitsemissektori eelarve püsis struktuurses puudujäägis juba enne kriisi ja püsikulude tõus sotsiaaltoetuste näol hoiab eelarve struktuurses puudujäägis ka järgmistel aastatel. Selleks, et riigi võlakoorem kestvalt ei kasvaks, peaksid riigi kulud edaspidi kasvama majanduskasvust aeglasemalt või tuleb suurendada maksukoormust.

Täispikk ülevaade

Rahapoliitika ja Majandus 4/2020

 

Foto: Eesti Pank

 

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank

Jackpot mängud

03/12/2020 By Veebikiri

 

Veame kihla, et olete paar korda terminit jackpot mängud kuulnud. Kui mõtlete, mis see on, on jackpot eriti suur võit, mille saate mõnes online kasiinomängus. Kui suur jackpot on, varieerub olenevalt kasiinost. Kui mõnes kasiinos võidakse 100 000 eurot lugeda suureks võiduks, siis teistes oleks suur võit 1 000 000 eurot või rohkemgi.

Sisuturundus

Tänapäeva jackpot mänge peetakse veebipõhiste slot mängude parimateks mängudeks. Selliste slot mängude suurim eelis on, et need pakuvad suurimaid auhindu, mis sageli ulatuvad miljonitesse eurodesse.

Enamik inimesi ei suuda mõista jackpoti ja tavaliste slot mängude vahelist erinevust. Kuid erinevus nende kahe vahel seisneb alati selles, et tavalised slot mängud põhinevad tavaliselt panusel saadud võidul. Mil jällegi jackpot slot mängud annavad alati võimaluse võita palju rohkem, enamasti miljoneid.

Põhjus, miks nende mängude väljamaksed nii kõrgele jõuavad, on tingitud asjaolust, et teatud protsent slot mängude igast keerutusest, mis on mängitud ükskõik millises maailma otsas, aitab jackpoti summale kaasa, muutes selle iga sekundiga suuremaks. Suurimad jackpotid hõlmavad tuhandeid erinevaid mängijaid, kes panustavad meeletuid summasid tervest maailmast.

Samuti, kui teile meeldib slot mängude mängimine, on teil võimalus ühendada need kaks tegevust: proovida õnne ja võita jackpot. See on alati põnevam viis mitme miljoni võitmiseks, kui näiteks lihtsalt kohalikest kioskitest pärit loteriipileti abil õnne otsimine. Jackpot mängude mängimine on ainus viis, kuidas sõna otseses mõttes üleöö miljonäriks saada.  

Millises kasiinomängus on suurim võimalus võita jackpot?

On mitmeid online kasiinomänge, kus on väga head võiduvõimalused. Näiteks videopokkeris on võitmise tõenäosus 20%. Samuti on hästi teada, et kui olete osav Blackjack-i mängus, siis võit polegi niivõrd keeruline. Või kui soovite proovida oma õnne ja panustada tõeliselt suurele jackpotile, võite proovida slot mängu Mega Moolah, kuid võimalused võita päris jackpoti, on siiski üsna madalad, umbes 1%.

 Üldiselt rääkides jäävad enamus suured jackpotid slot mängude valdkonda ning sellpärast tahaksimegi siin tutvustada kolme peamist parima jackpotiga slot mängu.

Hall Of Gods

 

Mängude arendaja Net Entertainment-i toode Hall of Gods on saanud kasiinoplatvormidel üheks tuntumaks slot mänguks. See põhineb norra mütoloogial ja pakub ülimalt meeldivat mängimist nii kõrvadele kui ka silmadele.

Kas arvate, et jackpotide tagaajad ei hooli heast graafikast? Hall of Gods-is on isegi jackpot nii hästi integreeritud, et peate mängus panema Thori haamrisümbolit avama, et saada boonusmäng, kus leiate kolm jackpoti tüüpi:  Mini, Midi ja Mega. Mega on suurim ja selle kaudu on välja makstud umbes 7,6 miljonit eurot – just sellel põhjusel on see mäng üks parimatest jackpot mängudest.

Mega Moolah

 

See Microgaming-u jackpotiga slot mäng on välja maksnud rohkem rahasummasid ja loonud rohkem kiirmiljonäre kui ükski teine ​​mäng kübermaailmas. Võib juhtuda, et see kõik on pealtnäha süütu ja armas, kuid ärge laske sellel end petta! See on slot mäng, mis võib tuua mängijatele tõeliselt suuri kasusid, kui päev ja kellaaeg ehk moment on täpselt see õige!

Selle teeb veelgi tulusamaks see, et see on ühendatud tohutu mängijatevõrguga, mis omakorda toidab pidevalt jackpoti. Selle mängu peaauhind algab miljonist eurost, seega on võitjatele tagatud raha ka siis, kui nad varakult mängust välja lähevad.

Mega Moolah-i teeb veelgi erilisemaks asjaolu, et võite mängu ajal sattuda ka boonusmängu ning see võib juhtuda igal ajahetkel. Selleks pole vaja mingeid konkreetseid sümbolikombinatsioone. Boonusmängus olles keerutate õnneratast, mille läbi saab võita nelja erinevat auhinda, suurim neist on Mega.

Beach Life

 

Kuigi Playtech alustas Beach Life-iga juba ammu, jätkub selles jackpotide poolest rikkas slot mängus mängijate suur huvi tänu oma tohutule võidupotentsiaalile ka täna. Elu tundub selles online mängus lõdvestunud, tõesti ranna stiilis, kuid ärge lõõgastuge liiga vara! Koos mitme minimänguga on see paljudele mängijatele ühe korraga võiduks toonud üle 5 miljoni euro!

Mega Fortune

 

See on mäng, mis meeldib paljudele, kuna see on tõeliselt lõbus. See mäng võimaldab teil end rikkana tunda ka siis, kui te ei saa mingit tasu. Seega annab mäng teile alati aimu sellest, mis võib teiga juhtuda, kui peaksite võitma mängu peaauhinna.

Teine asi selles mängus on asjaolu, et sellega kaasnevad reguleeritavad maksimaalsed panused. See võimaldab teil teenida rohkem, kui tegemist on järkjärgulise hüvedega, mis annab teile jackpoti eest rohkem punkte. Nagu iga teine ​​jackpot mäng, nõuab ka see teilt vähemalt ühe korra jackpoti võitmist, et saaksite selle mängu parimat kasu enda nahal tunda.

Te võite teenida kuni 2 000 000 eurot. Aga isegi väiksemate jackpotidega saab teenida häid rahasummasid.

Wheel of Wishes

 

Wheel of Wishes on veel üks väga populaarne jackpot kasiino veebimäng. Selle mängu puhul kõige hämmastavam pole mitte asjaolu, et kasiino jackpoti võitja saab 2 000 000 eurot, vaid see, et selle mängija tagasivõit (RTP) on 93,1%. Olles nii tulus mäng, võiksite eeldada, et sellel on ka kõrgem maja eelis, kuid see pole nii.

Asjaolu, et see on ülimalt muutlik slotimäng, tähendab, et see on suurepärase mängija tagasivõiduga (RTP), mis tagab jackpoti mängijatele võimaluse raha võita ja minema minna isegi siis, kui nad ei suuda jackpoti saada.

Lisaks sellele on sellel mängul ka mängusisesed jackpotiboonused, mida võite saada, kui maandute järjestikku paaril “Scatteri“ sümbolil. Selles mängus, kui saate õiged sümbolid, saate teenida boonust, mis võrdub teie keerutatud summaga, mida korrutatakse 500-ga.

See on juhtumisi üks parimaid boonuseid, mida saate kunagi saada mis tahes veebikasiino slot mängus. Jackpoti preemiaid ei saa isegi võrrelda sellega, mida võite saada suure koguvõiduga. Mängudel on ka neli jackpoti. Esimene on ainult 10 eurot, viimane on aga 2 000 000 eurot, mille mängijad on jackpoti saavutamiseks kaotanud.

Milline on parim jackpot mäng algajale?

Üldiselt on lihtsamad mängud kaardimängud ja slot mängud. Mängud, nagu rulett ja Craps, võivad esmalt tunduda keerulisemad, kuid tegelikult on need üsna lihtsad. Blackjack ja Baccarat on aga lihtsad mängud, mida isegi algajad saavad väga lühikese aja jooksul osavalt hakata mängida.

Nii et valikuvõimalusi on mitmeid. Alati tuleb valida enda jaoks sobivaim mäng ning eelkõige mäng, mille mängimist te tõeliselt naudite. Ärge mõelge ainult jackpoti võitmisele, vaid keskenduge toreda elamuse saamisele. Just see ongi parim viis, et lõpuks ka nii suurim jackpot võita!

Fotod: https://casino.chanz.com/et/jackpot

Rubriik:Et cetera Sildid:Beach Life, Hall Of Gods, Jacpot, Mega Fortune, Mega Moolah, Wheel of Wishes

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduse autor on Aidi Mesi

02/12/2020 By Veebikiri

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võitis Aidi Mesi. Eesti Panga nõukogu otsustas, et konkursile esitatud töödest oli parim tema kavand, mis kannab nime „Kurss Pärnule“.

Võidutöö autori sõnul andis kavandi kujundamiseks idee Hansa Liit, mis oli eelkõige merekaubanduse ühendus Põhja- ja Läänemerel ning Pärnu / Uus-Pärnu oli ka üks tähtsaid meresadamaid Liivimaal.

„Merekaubanduse tähistamiseks on mündi kujunduses kasutatud Pärnu geograafilisi koordinaate ja kompassi, mille järgi on meremehed oma kursse seadnud nii keskajal kui ka tänapäeval. Usun, et mündi kujundus on ajakohane ka praegu, sest Pärnu on lisaks kuurortlinnale ka merendus- ja sadamalinn,“ märkis Aidi Mesi.

Võidutöö autor Aidi Mesi on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini erialal ja tegutseb vabakutselise disaineri ning graafilise disaini koolitajana.

Kaheksaeurose nimiväärtusega hansalinn Pärnule pühendatud hõbemündi laseb keskpank ringlusse eeldatavasti 2021. aasta kevadel.

Mündi kujunduskonkursile laekus kokku 66 tööd. Esimese koha saanud kujunduskavandi autor on Aidi Mesi, teise koha saanud töö autor Kristen Ukanis. Seekord anti välja ka kaks kolmandat kohta. Nende tööde autorid on Heino Prunsvelt ning Rainer Kasekivi.

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kavand

Taustainfo

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kavaga aastateks 2020 – 2022 saab tutvuda Eesti Panga veebilehel https://www.eestipank.ee/sularaha/kinnitatud-meene-ja-malestusmuntide-kava.

Ülevaate Eesti Panga seni emiteeritud meenemüntidest saab Eesti Panga veebilehelt https://www.eestipank.ee/sularaha/meenemundid.

Ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide emiteerimiseks saab Eesti Pangale teha igaüks, saates need meile veebilehe liidese kaudu (https://www.eestipank.ee/meene-ja-malestusmuntide-ideede-ettepanekud), e-posti või kirja teel. Kõik saabunud ettepanekud vaatab läbi Eesti Panga nõuandev kogu, kelle eksperdihinnangu ja ettepanekute alusel teeb Eesti Panga juhatus otsuse, millised mündid vermitakse.

Teatega on kaasas konkursi võidutöö kavandi „Kurss Pärnule“ foto. Ringlusesse lastav münt võib tehnoloogistel põhjustel erineda algsest kavandist.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Aidi Mesi

Eesti ettevõtlusprojekt nimetati Euroopa parimaks

02/12/2020 By Veebikiri

16.11.20 Berliinis toimunud Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnatseremoonial nimetati ettevõtlusoskustesse investeerimise kategoorias Euroopa parimaks projektiks Eesti ettevõtte Merkuur OÜ projekt „Mobiilsed töötoad“.  Peaauhind anti ettevõtluse edendamise eest Prantsusmaa projektile „Le Portail Du Rebond“, mis arendab veebikeskkonda raskustes ettevõtjatele.

Merkuuri meeskond on välja arendanud liikuvad tehnoloogia õppeklassid, milles korraldatakse noortele teaduse, tehnoloogia ja inseneeria töötubasid. Liikuvates õppeklassides saab iga õpilane panna proovile oma insenerioskused, katsetada erinevaid töövõtteid ja -vahendeid ning valmistada erinevaid tooteid.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on tegemist väga olulise algatusega, et viia noorteni tehnoloogia ja ettevõtlusega seotud õpikogemus ja suurendada noorte karjääriteadlikkust tuleviku erialade valikul. „Merkuuri meeskonnal on väga oluline roll, et noored innustuksid teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkondade võimalustest ning looksid tulevikus selliseid tooteid ja teenuseid, millega saaks ka maailma vallutada,“ lisas Siem.

Mobiilsete töötubade projekti eestvedaja Lauri Soosaar rõõmustas tunnustuse üle ning ütles, et tal on hea meel, et algatust on ka Euroopas märgatud.  “Meil on olnud suur rõõm pakkuda noortele võimalust õppida liikuvas tehnoloogia õppeklassis ning innustada noori olema loovad ja ettevõtlikud. Oleme tänulikud, et meie tegevusi on märgatud ja tunnustatud,” ütles Soosaar.

Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnaga tunnustatakse edukaid tegevusi ja algatusi, mis loovad uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Euroopa tasandil on Eesti projekt kategooria võidu saanud varasemalt kahel korral: 2017. aastal majandust ja rahatarkust õpetava rollimängu „Ettevõtlusküla“ eest ning 2015. aastal kiirendi „Gamefounders“ eest. Lisaks on Euroopa konkursil esile tõstetud e-residentsuse programmi, e-majandusaasta aruannet ja Äriregistri ettevõtjaportaali.

Foto: merkuur.eu

Rubriik:Majandus Sildid:Lauri Soosaar, Raul Siem

Eesti riigi IT-taristu vastu toimusid küberrünnakud

01/12/2020 By Veebikiri

Riigi infosüsteemi amet (RIA) tuvastas novembris kolmel erineval juhul sarnase käekirjaga rünnakud Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel said kurjategijad kätte ka isikuandmeid. Küberrünnakud tabasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Sotsiaalministeeriumi (SoM) ja Välisministeeriumi (VäM) servereid.

Mõjutatud riigiasutused on koostöös RIAga tuvastanud, kuidas rünnak ellu viidi ning tegutsenud selle nimel, et piirata edasist andmete vargust. Kõigi kolme ründe käekiri on sarnane ning rünnati veebilehti majutavat serverit.

MKMi puhul õnnestus ründajatel ligi pääseda MKM-i haldusala serveritele, millest mitme puhul tuvastati kuritegevusele viitavaid tegevusi.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas õnnestus kurjategijatel ligi pääseda informatsioonile, mis puudutab 9158 inimest. Tegemist oli nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamisega seotud andmetega. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) elimineeris ründaja juurdepääsu süsteemidele 8 tunniga. Terviseamet koostöös TEHIKuga saadavad lähipäevil personaalse teavituse inimestele, keda juhtum puudutab.

“Tegemist oli tõsiste intsidentidega,” ütles RIA küberturvalisuse teenistuse juht Lauri Aasmann. “Tänaseks on olukord kontrolli all. Oleme nii avaliku kui ka erasektori partneritele andnud infot, mis aitab vähendada selliste rünnakute õnnestumise tõenäosust. RIA jätkab küberintsidentide täpsema analüüsiga. Oleme suhelnud tarkvara loojatega ja praeguseks on turvanõrkustele paigad olemas,“ lisas Aasmann.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust seoses süsteemidele ebaseadusliku ligipääsu hankimisega. Menetlust juhib riigiprokuratuur.

Riigiprokurör Eleliis Rattam selgitas, et rünnakute uurimiseks on eelmisel kuul alustatud kriminaalmenetlus. “Me oleme tuvastatud juhtlõngu, mille suunas aktiivselt töötame, kuid detailse info avalikustamine selle kohta, mida õiguskaitseasutused on teada saanud, ei ole praegusel hetkel võimalik. Rünnaku läbiviijat tuvastatakse ja seetõttu peame hetkel arvestama ka võimalusega, et kogu avalikkusele antud teave võib jõuda ründajani, kellel on siis omakorda võimalik seda infot kasutada enda paremaks varjamiseks õiguskaitseasutuste eest,” täpsustas riigiprokurör Rattam.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Grossi sõnul on rünnaku motiiv ja toimepanija selgitamisel. “Peame tõenäoliseks, et ründaja eesmärk oli süsteemist võimalikult paljude andmehulkade kätte saamine, et nende sisuga tutvuda alles pärast ründe lõppu. Ründaja varastas ametiasutuste serveritest erinevat infot, mis ei ole seotud ühegi konkreetse valdkonnaga. Sellise rünnaku toimepanemine vajab keskmisest paremat teadmist infosüsteemides toimuvast, kuid teoreetiliselt saab sellise rünnaku korda saata ka üks inimene. Seda, kas praegusel juhul on tegemist ühe või mitme inimese ründega, on selgitamisel,” ütles Gross.

Kõige rohkem mõjutas rünnak MKMi haldusala asutusi. “Rünnakute tõsidusest hoolimata puudub praegu oht, et riigi teenused katkeksid. Oleme kaasanud olukorra lahendamisse IT-eksperte nii avalikust kui ka erasektorist. Esmased turvameetmed on rakendatud ja nüüd töötame nii MKM-i haldusalas kui ka riigi üleselt selle nimel, et sarnased rünnakud tulevikus ei õnnestuks,“ ütles riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

RIA-l on praegu olemas esialgne info, kuidas küberrünnakuid toime pandi ning jagas seda avaliku sektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste infoturbejuhtide ning elutähtsat teenust osutavate asutuste IT-kogukonnaga.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rubriik:Teated Sildid:Eleliis Rattam, Lauri Aasmann, Oskar Gross

Siem: e-valimiste turvalisus on riikliku julgeoleku küsimus

16/11/2020 By Veebikiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liigub koos Riigi valimisteenistusega edasi e-valimiste turvalisemaks muutmisega. Töös on sõltumatu auditi ja turbeanalüüsi läbiviimine ja mitmed turvalisust tõstvad uuendused hiljemalt 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste jaoks. Lisaks on algatamisel eelnõu valimisseaduste muutmiseks, et määratleda täpsemalt MKM-i valitsemisala kohustused seoses valimiste korraldamise ja küberturvalisuse tagamisega.

Minister Siem märkis, et kui 2005 aastal oli e-hääletajate osakaal kogu valijate hulgast alla 1,9 protsendi, siis viimastel valimistel kasutasid e-hääletamise võimalust pea pooled valijatest. See tähendab, et e-valimisrakendused, mis olid algselt marginaalse tähtsusega on aja jooksul muutunud oluliseks valimiste osaks. „Põhiseaduse kohaselt rahvas, kui demokraatliku riigi kõrgeim riigivõimu kandja, teostab oma võimu peaasjalikult läbi vabade, ausate, läbipaistvate, turvaliste valimiste. Sellest tulenevalt ei tohiks olla vaidlust ka selles, et valimised, kui demokraatliku riigi põhialused ja väärtused,  kuuluvad kõige olulisemate riiklike kaitseobjektide hulka. Valimiste näol sh e-valimiste näol ei ole minu hinnangul tegemist millegi vähemaga, kui riikliku julgeoleku küsimusega,“ rääkis Siem.

Ministri sõnul tuleb teadvustada, et elame üha digitaliseeritumas maailmas. „Kui me oleme läinud riigina seda teed, et kasutame niivõrd olulises riigi eksistentsi alusprotsessis nagu on valimised, e-rakendusi, siis peame suutma ka tagada, et nende rakenduste toimivust kaitstakse kõige kõrgemal võimalikul küberturvalisuse tasemel.“

Riigi küberturvalisuse juhi Raul Rikki sõnul on MKM-i, koostöös Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) ja riigi valimisteenistusega (RVT) üks fundamentaalsemaid eesmärke valimiste infosüsteemide küberturvalisuse tagamine terviklikumalt ja senisest oluliselt kõrgemal tasemel. „Arvestades, et valimistega seotud infosüsteemide turvalisus on riigi julgeoleku küsimus, ei ole nende küberturvalisus korraldatud parimal võimalikul viisil. Näiteks ei ole RVT-l piisavalt rahalisi vahendeid, et kõiki kõrgetasemelisi küberturbe funktsioone ellu viia. RVT-l puudub küberturbe juht ja vajalikud eksperdid, kelle põhiülesandeks oleks valimiste küberturvalisuse tagamise korraldamine. Seda funktsiooni on täidetud muude ülesannete seas olemasolevate ametikohtade baasil. Kuna RVT võimekus valimiste küberturvalisust tagada on väga väike, tellib RVT teatud küberturbe funktsioone lepingu alusel asutustelt (RIA) ja ettevõtetelt. See ei ole iseenesest halb, kuid antud juhul tekib küsimus, kes haldab küberturbe riske terviklikult ning hoolitseb selle eest, et kõik valimistega seotud küberturvalisuse meetmed oleksid adekvaatselt rakendatud,“ selgitas Rikk. Lisaks on tema sõnul küsimus küberturbe tagamise järelevalve teostamises, mille eest vastutab VVK. „See on koht, kus MKM riigi küberturvalisuse juhtministeeriumina saaks toetada VVK-d omapoolse hinnangu andmisega,“ ütles Rikk.

Raul Siemi sõnul on praegu jäänud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kohustuseks küll e-valimiste turvalisuse ja läbipaistvuse küsimustega tegelemine, kuid õiguslikult puudub selleks alusraamistik, kuna e-valimiste ettevalmistamise ja korraldamisega tegeleb seaduse järgi ainult RVT. „2021. aasta uuenduste ja auditi osas on meil põhimõtteline kokkulepe RVT-ga ja sõlmimisel on koostööleping, kuid alates 2022. aastast tahame määratleda seaduse tasemel täpsemalt ära MKM-i valitsemisala õigused ja kohustused seoses valimiste korraldamise ning küberturvalisuse tagamisega. Nii tekib ka vastutuse osas selgem jaotus ja edaspidi on IT-ministril võimalik e-valimiste küberturvalisust tugevamalt kindlustada,“ selgitas Siem.

Riigi küberturvalisuse juhi Raul Rikki täpsustuse kohaselt pannakse kavandatavate muudatustega RIA-le ülesanne korraldada valimiste küberturvet. „Turbe korraldus hakkab olema kaheastmeline – RIA korraldab küberturvet ning MKM kontrollib kogu protsessi küberturvalisust ja annab Vabariigi Valimiskomisjonile arvamuse, kas küberturvalisus on korraldatud piisaval tasemel elektrooniliste süsteemide kasutamiseks valimiste läbiviimiseks,“ ütles Rikk.

IKT asekantsler Siim Sikkuti sõnul on e-valimiste turvalisuse ja usalduse küsimus ministeeriumi töölaual prioriteetne. „Meie digiriigi toimimise ja kasu aluseks on inimeste usaldus digiteenuste ja -keskkonna vastu. Seni pole e-valimiste süsteemile tehtud ei terviklikku auditit ega ka süstemaatilist turvalisuse hindamist. Seetõttu on oluline tegeleda niivõrd oluliste rakenduste ja protsesside, kui seda on valimiste küberturvalisus, väga põhjalikult ja kõiki vajalikke turbemeetmeid rakendades,“ ütles Sikkut. Asekantsleri sõnul on audit ja riskianalüüs plaanis korraldada piisava ajavaruga enne järgmisi kohaliku omavalitsuse valimisi, et jõuaks ka vajalikud organisatoorsed, protseduurilised ja tehnoloogilised turbemeetmed rakendada.

MKM, RIA ja RVT koostöös on tegemisel erinevad arendused valimiste infosüsteemile ja elektroonilise hääletamise süsteemile (turvameetmete täiendamine, koodianalüüs), valimiste veebilehe ja riskianalüüside uuendamine, küberruumi seire, juhendite ja infomaterjalide värskendamine, valimiste vaadeldavuse parandamine jne.

Üks tähtsamaid tegevusi läbipaistvuse suurendamiseks on sõltumatu auditi ja riskihinnangu läbiviimine. „Me oleme harjunud, et meil on olemas e-hääletamise võimalus, kuid see süsteem peab olema turvaline ja läbipaistev. Peame mõistma, et e-valimiste puhul ei ole tegemist usuküsimuse vaid riikliku julgeoleku küsimusega. Tänases digimaailmas tuleb küberturbesse suhtuda äärmise tõsidusega. Kui me seda alatähtsustame ega suuna selle tagamisse oma parimaid kompetentse, riskime reaalse ja otsese ohu tekkimisega riigi julgeolekule,“ rõhutas minister Siem.

Fotod: Majandus ja Kommunikatsooniministeerium ning  VisualHunt.com

Rubriik:Majandus Sildid:e-hääletus, Raul Rikki, Raul Siem

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to page 3
  • Interim pages omitted …
  • Go to page 109
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Juudit
  • Väljas söömine ongi ülehinnatud
  • keskdetsember
  • üks öölulla
  • PÖFF vol 3
  • Veel PÖFFi
  • Nädalavahetuse lõunaklassika
  • PÖFF: Isa
  • Klaasi ja plastikut
  • Kõrvalistuja tähelepanekud

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook fazer Gaz 21 HITSA hotell Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp veebikiri Volga

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

FB uudisvoog:

Copyright © 2021