Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Cat® Phones esitles õhukest ja vastupidavat telefonimudelit Cat S52

By

Cat® Phones teatas täna, et toob turule vastupidava telefonimudeli Cat S52, mis on võrreldes tootja seniste mudelitega erakordselt õhuke, ületades tarbijate ootusi vastupidava telefoni välimusele.

Seejuures on uus Cat S52 ka õhem kui tavalised nutitelefonid koos lisatud korpustega, mis on sageli kohmakad, kuid ei paku siiski piisavalt kaitset kukkumiste ja muude kahjustuste eest.

Kõigest 9,69 mm paksune ja 210 g kaaluv tugeva alumiiniumkorpusega ja õhukese libisemiskindla kummeeritud TPU-tagaküljega telefon on stiilse ja käepärase disainiga. Telefoni esikülg on üleni kaetud kriimustus- ja mõranemiskindla Corning® Gorilla® 6 klaasiga. Lisaks on telefonil metallist klahvid ja veekindlad SIM-kaardi-, laadimis- ja kõrvaklapiaugud.

Kuigi uue Cat S52 telefoni disainikeel on tavapärasest elegantsem, on see igas mõttes sama tugev kui varasemad mudelid. Telefon peab vastu kukkumistele kuni 1,5 meetri kõrguselt, on mustuse- ja tolmukindel ning täielikult veekindel vastavalt IP68 kaitseastmele.

Samuti vastab telefon USA sõjaväe militaarstandardile MIL STD 810G, mis tähendab, et see on läbinud rea vastupidavuskatseid, mille käigus testiti telefoni äärmuslike temperatuurikõikumistega, ülikõrgel ja –madalal temperatuuril, vibratsiooni käes, trumlis ja soolaudus, et kinnitada Cat S52 töökindlus kõiksugustes tingimustes.

Sony Dual Pixel sensoriga tagakaamera võimaldab kiiret ja täpset teravustamist, valgusküllane f/1,8 ava ja 1,4 μm pikslid tagavad suurepärase toimimise hämaras. Lisaks, tänu täiustatud mitme kaadriga pilditöötlustarkvarale võib Cat S52 kaamera kasutuskogemust pidada vastupidavate telefonide kategoorias parimaks.

„Statistika näitab, et igal kolmandal eurooplasel on telefon viimase kolme aasta jooksul igapäevaste kukkumiste ja äparduste tagajärjel tõsiselt kahjustada saanud – see tähendab, et paljud telefonid purunevad. Lisaks sellele, et telefoni parandamine või väljavahetamine on tarbija jaoks äärmiselt tülikas, võib see osutuda ka kulukaks. Cat S52 on aga nutitelefon, mida igapäevaelu ei suuda murda. See on olemuselt tõeline tugev Cati telefon, millel on aga elegantne ja käepärane disain. See on stiilne ja tugev, seega on inimestel veel üks asi vähem, mille pärast muretseda,“ sõnas Peter Cunningham, Bullitt Groupi asepresident tooteportfelli alal.

Cat S52 soovituslik jaehind on 499 eurot. Seda saab osta alates 12. novembrist 2019 veebiaadressilt www.catphones.com ning Euroopa suurematelt mobiilsideoperaatoritelt ja jaekauplustest.

Tehnilised andmed

Maailma kõige õhem vastupidav mobiiltelefon

  • Mõõtmed: 158,1 x 76,6 x 9,69 mm
  • Kaal: 210 g

Parimad vastupidavuse näitajad

  • Läbinud 30-kordse mahapillamiskatse 1,5 m kõrguselt terasele, sealhulgas kõigile külgedele ja nurkadele
  • Kaitseklass (IP68):
    • liiva-, tolmu- ja mustusekindel
    • veekindel kuni 1,5 m sügavuseni 35 minutit
  • Mil Spec 810G:
    • termošokk: talub suuri temperatuurikõikumisi vahemikus –30 °C…65 °C kuni 24 tundi
    • vibratsioonikindlus: 4. kategooria
    • vastupidav niiskusele ja soolaudule
  • Ei vaja ümbrist, ekraani kaitseb Gorilla® Glass® 6

Omas klassis parim kaamera

  • Tagumine: Dual Pixel Sony 12 MP sensor, f/1,8, 1,4 μm, PDAF, EIS
  • Eesmine: 8 MP sensor

Pika kasutusajaga aku

  • 3100 mAh (kiirlaadimise toega) mitte-eemaldatav liitiumioonaku

Android™-iga nutitelefon

  • Android 9 – garanteeritud Android 10 värskendus ja 90-päevased turvapaigad

Ekraan

  • Ülihele 5,65” HD+ 18:9 IPS ekraan (1440 x 720)
  • Puuteekraani saab kasutada ka kinnastega või märgade sõrmedega

Omadused ja ühenduvus

  • 4 GB RAM, 64 GB ROM, laiendatav microSD™-kaardiga, et lisada täiendavalt salvestusruumi (eraldi microSD™ ja SIM-kaardi pesad)
  • Mediatek Helio P35 Octacore 2,3 GHz protsessor
  • LTE Cat 6 (VoWiFi, VoLTE, ViLTE tugi)
  • Kaherealine WiFi (2,4 GHz / 5 GHz), BT5.0, NFC
  • GPS, AGPS, GLONASS/Galileo
  • Nano SIM (kahe ja ühe SIM-kaardiga versioonid)
  • Sõrmejäljelugeja
  • USB tüüp C (veekindel)
  • 3,5 mm audiopesa (veekindel)

Muu

  • Kureeritud rakenduste kataloog vastupidavate seadmete kasutajatele
  • Igakülgne garantii

Cati seadmed ja tarvikud

Cati kaubamärk esindab usaldusväärsust, vastupidavust, töökindlust ja kvaliteeti. Cati DNA on esindatud kõigis Bullitt Mobile Ltd. valikusse kuuluvates Cati mobiiltelefonides ja tarvikutes ning pakub piirituid võimalusi koos vankumatu töökindlusega.

Foto:  www.catphones.com.

Eestisse on jõudnud LG AI DD pesumasin

By

Eestisse on jõudnud LG AI DD pesumasin, mis kombineerib funktsionaalse disaini uusimate tehnoloogiliste võimalustega –– see võtab tähtsad otsused vastu sinu eest, et pesu saaks pestud kiiremini, tõhusamalt ning energiasäästlikumalt.

Neile, kel pole õrna aimugi, millist pesurežiimi valida
Uuendusliku pesumasina AI DD™ funktsioon on võimeline analüüsima pestavate kangaste omadusi ja valima vastavalt koostisele sobivaima režiimi, et pesu saaks pestud põhjalikult, seejuures tekstiili vastupidavust rikkumata. Kõige optimaalsemate pesurežiimide väljatöötamiseks on uue tehnoloogia loomisel kasutatud suurandmete analüüsi, milles on arvesse võetud 20 000 infokildu nii pesumasina pesutsüklite, kasutuse kui ka programmide kohta. See garanteerib erakordselt puhta ja kauakestva pesu – testi kohaselt vähenes uues masinas pestud riiete kahjustumise näitaja 18 protsenti.*

Allergikutele
Uue põlvkonna pesumasinates on mõeldud ka allergikutele. Steam⁺™ funktsioon aitab pesu käigus hävitada kuni 99.9% allergeenidest – näiteks tolmulestad, mis põhjustavad allergilist reaktsiooni või hingamisraskusi. Aur muudab ka pesemisprotsessi efektiivsemaks, säilitades kanga pehmuse ning vähendades selle kortsumist 30% võrra.

Neile, kellel on alati kiire
TurboWash™ 360 muudab pesutsükli lühemaks ning nüüd kulub kogu pesutsükli läbimiseks vaid 39 minutit. Samuti aitab plekkidega kiiremini võidelda 3D Multi Spray, lastes veejuga korraga nelja erinevasse suunda. Ajasäästlikust saab suurendada veelgi, kui ühendada AI DD pesumasin LG MiniWash süsteemiga, mis võimaldab pesta korraga kaks masinatäit.

Keskkonnateadlikele
AI DD pesumasinad on A+++ energiamärgisega ning masinatele kehtib 10-aastane garantii. Veelgi mugavamaks kasutamiseks saab LG AI DD pesumasinaid kasutada nii häälkäsklustega kui ka läbi ThinQ mobiiliäpi.

Foto: LG.com

Mida toob toidusektori tulevik?

By

Eelmisel nädalal korraldas Toiduliit traditsioonilise toidutööstuse pressikonverentsi, kus erinevate toidusektorite esindajad rääkisid sellest, milliseid trende nad oma valdkonnas näevad ja milliseid uuendusi on toiduvaldkonnas oodata.

„Toidusektoris on tugev konkurents ning klientide muutuvad soovid nõuavad ettevõtetelt palju loovust ja innovaatilisust. Edukad on need, kes suudavad ajaga kaasas käia ja pakkuda kliendile tooteid, mis oleks ühtaegu tervislikud, maitsvad ja uudsed,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Toidusektorite esindajad tõid välja viis olulisemat trendi:

Kaubandus muutub

Eestis on väga palju kauplusi ning võrreldes kaubanduspinna suurusi elaniku kohta oleme Euroopas esimeste seas. Ostude sooritamise kohana koguvad aga üha enam populaarsust e-poed. Veebis on ostlemine mugav ja kiire ning tooted tuuakse koju kätte. E-poodide suurem levik võib tähendada seda, et füüsiliste poodide lahtiolekuaegu hakatakse näiteks piirama. Lisaks e-poodidele kasutavad kliendid üha rohkem ka valmistoidu koju tellimise võimalusi.

Nii füüsilises kui e-poes ostlejad on üha teadlikumad ja soovivad saada põhjalikku tooteinfot. Tarbijad ootavad tootjatelt täielikku läbipaistvust ja selgust toodete kohta – millest need koosnevad, kus ja kuidas need toodetud on ning millesse pakendatud. Selle teabe roll ostuotsuse tegemisel suureneb.

Maailmamaitsete võidukäik

Kui 40% inimestest eelistab tuntud ja kindlaid tooteid, siis 60% inimesi on valmis proovima uusi maitseid ja avastama innovaatilisi tooteid. Populaarsust koguvad etnilised maitsed, näiteks lisatakse paljudele toitudele aasia- ja ameerikapäraseid vürtse nagu kurkumit, tšillit, ingverit või kardemoni. Mõjutusi tuleb ka Lõuna-Euroopast, näiteks on Eestis trendikaks saanud itaaliapärased pagaritooted. Tootearenduses kombineeritakse traditsioonilisi Eesti toite eksootiliste viljade ja seemnetega, et pakkuda tarbijale pidevalt midagi uudset ja huvitavat.

Tähelepanu saab tervislikkus

Oluline on anda toiduainetele lisandväärtust – näiteks pagaritoodete puhul ostetakse meeleldi kõrge kiudainesisaldusega täisteratooteid, piimatoodete puhul soovitakse tarvida kõrge valkude ja madala suhkrusisaldusega tooteid. Toitudes kasutatakse üha enam taimseid valke, näiteks lisatakse toodetele kaunvilju või nendest valmistatud jahu.

Tervislikud toidud on trendikad. Kuigi tsöliaakiat või laktoositalumatust põeb väga väike osa elanikkonnast, müüvad gluteeni- ja laktoosivabad tooted siiski väga hästi. Tervislikkuse aspektist meeldivad tarbijatele ka GMO-vabad toidud ja antibiootikumideta kasvatatud liha ja kala.

Tervislikkuse tõstmiseks lisatakse toiduainetele palju ka nii-öelda supertoiduaineid nagu tšiiaseemned, maca juur, spiruliina või klorella. Leivatoodete puhul vähendatakse valge jahu kasutamist ja lisatakse hoopis köögivilju. Endiselt on hinnas madala kalorsusega tooted, samas peavad tarbijad üha olulisemaks ka naturaalsust ja värskust.

Keskkonnasõbralik toit ja pakend

Veganlus kogub populaarsust üle maailma. Loomsete toodete vältimisel on keskkonnahoid üks olulistest põhjustest. Piimatooteid on võimalik asendada erinevate taimsete toodetega – näiteks lehmapiima asemel kasutatakse mandli-, soja- või kaerajooki, juustu asemel aga india pähklitest valmistatud juustulaadset toodet. Teine, eelmisega veidi vastuolullu minev trend on tarvitada võimalikult palju kohalikku toitu. Eestis pähkleid küll ei kasva, kuid võimalikult lühike transporditeekond on paljude tarbijate jaoks oluline.

Alternatiivsetest valguallikatest võetakse kasutusele putukajahu, mida saab lisada näiteks erinevatele pagaritoodetele. Samas tuleb putukajahu puhul ettevaatlik olla neil, kellel on allergiaid, kuna putukad sisaldavad palju allergeene.

Ka pakendite osas on trendid vastuolulised – ühelt poolt püütakse keskkonnakaalutlustel pakendeid vähendada, samas aga ei taha tarbijad liiga suuri portsjoneid. Pakendit vähendatakse ka näiteks piimatoodetelt topeltkaante ning plastlusikate eemaldamisega. Kasutusele võetakse üha rohkem loodussõbralikke ja biolagunevaid pakendeid.

Tarbijat huvitab toote keskkonnamõju alates tootmisest kuni pakendamiseni. Tulevikus tuleb turule ka üha enam niinimetatud „kavalaid“ pakendeid, mis võimaldavad QR-koodi järgi uurida, kuidas tootmine toimub, kuidas tooted transporditud on ja kas need on kogu aja õigetel tingimustel hoitud.

Personaalselt kujundatud toidulaud

Inimeste teadlikkus toitumisest tõuseb ning enam ei piirduta sellega, et toit on kas hea või halb, vaid loetakse kaloreid ja jälgitakse täpsemalt ka lisaainete ning mikro- ja makrotoitainete sisaldust. Samas muutub arusaam tervislikust toidust äärmuslikumaks. Et selles keerulises maailmas orienteeruda, kasutavad paljud inimesed personaalseid toitumiskavasid või jälgivad kindlaid dieete.

Tootjate jaoks on inimeste toitumisharjumuste muutumisega kaasas käimine väljakutse, mis avab mitmeid uksi. Tootearendus vajab palju loovust ja teadmisi ning edukaks osutuvad need, kes suudavad üheaegselt arvesse võtta nii tervislikkuse, keskkonna kui ka uudsuse ja hea maitse aspekte.

Foto: Toiduliit.ee

Valio rikastab tootevalikut taimsete toodetega

By

Alates oktoobrist lisanduvad Valio tootevalikusse taimsed tooted. Esimesena neist jõuab Eesti poelettidele Oddlygood Barista kaerajook.

Kaeral põhinev Valio Oddlygood tootepere vastab eelkõige nende tarbijate soovile, kes eelistavad oma toiduvalikutes taimseid valikuid, aga ka neile, kes oma igapäevamenüüd mitmekülgsemaks ja põnevamaks soovivad muuta. „Kuigi Valio on eelkõige tuntud piimatoodete valmistajana, on meil koos emafirmaga Soomes kokku üle saja aasta kogemusi mitmesuguste koostisosade, tootmismeetodite ja uute toodete väljatöötamise alal. Uued trendid toiduainetööstuses ja tarbijakäitumises võimaldavad kogu seda laiapõhjalist teadmist nüüd ka uues tekkinud kategoorias rakendada,” sõnas Valio turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin.

Kogu Valio Oddlygood taimsete toodete sari on süstemaatilise uurimistöö ja tootearenduse tulemus. Erinevates riikides läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et ligi 90% taimsete toodete tarbijatest kombineerib neid erinevate piimatoodetega. Taimebaasil valminud toodete puhul on nende jaoks olulisim rikkalik maitse ning hea tekstuur, mis saidki uue tootekategooria väljatöötamisel keskseteks põhimõteteks.

Lisaks maitsele lähtus arendustiim soovist tuua turule toiteväärtuselt mitmekülgne tootepere. Oddlygood tooted sisaldavad nii taimepõhist D2-vitamiini kui ka lisatud joodi ning kaltsiumit. Võrreldes paljude sarnaste toodetega sisaldub neis topeltkogus valku.

Esimese tootena Eestis on alates oktoobrikuust poelettidel saadaval Valio Oddlygood Barista kaerajook, mida valmistatakse põhjanaabrite juures Soomes kohalikust kaerast. Mahedamaitseline kaerajook on töötatud välja koostöös kohvipiimaekspertidega.

“Kaerajook on suurepärase tekstuuriga – see läheb kergesti vahtu, ei kihistu ja sobib oma omadustelt hästi latte-kunsti tegemiseks. Samuti hindavad asjatundjad kaerajooki selle naturaalse ning mittemagusa maitse poolest, mis kohvile omaseid noote võimendab,” iseloomustas Valio esindaja uut toodet.

Kaerast valmistatud gluteenivaba kohvipiim sobib nii filtrikohvi kui ka espressojookidega. Kinnises pakendis säilib Oddlygood Barista ka toatemperatuuril nagu teisedki spetsiaalsed kõrgpastöriseeritud kohvipiimad.

Foto: Valio.ee

Fazer Eesti turundusjuht: valge sai ei kao eestlaste toidulaualt veel niipea

By

Fazeri esindaja sõnul on valge sai eestimaalaste toidulaual nii kaua, kuni tootjad suudavad sellesse vaheldust ja tervislikke komponente tuua. Ka Fazeri uudistoodete valikus on mitu pätsi, mis pakuvad konkurentsi klassikalistele valgetele saiadele.

„Kuigi klassikalised nisujahust pagaritooted on teatud tarbijarühmade kindlad lemmikud, näeme tarbijakäitumise põhjal, et pigem eelistatakse tervislike lisanditega pagaritooteid või muul moel rikastatud saiu ja otsitakse põnevamaid maitseid,“ tõdeb Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Fazeri uudistoodete hulgast leiab selgi sügisel väikese vimkaga saiapätse, millel lisaks maitseelamusele on ka rohkelt kasulikke omadusi. Populaarsele keefirisaiale, mille koostisesse kuulub tervelt 13,2% kodumaist keefirit, on lisatud chia-seemneid ja jõhvikaid, mis annavad esmapilgul lihtsale valgele saiapätsile rohkelt toiteväärtust.

„Keefirisai on tarbijate poolt tõeliselt hästi vastu võetud, samuti on Fazeri Kristiine Prisma pagarikojas populaarsed just lisanditega pätsid, mistõttu otsustasimegi ka keefirisaia hapukate marjade ja väekate seemnetega täiendada,“ sõnab Eedra.

Populaarne Keefirisai on alates turule tulekust 2016. aastal tõestanud innovatsiooni saiatootmises, olles valgete saiapätside segmendis kõige ostetum lisandväärtusega saiapäts. Ka kogu valge saia kategooria näitab pagaritoodete turul kasvutrendi – eelneva 12 kuuga võrreldes on valgete saiatoodete müügikäive kasvanud tervelt 6% ning seda suuresti tänu lisandväärtusega toodetele.

„Sama trendi võib märgata ka Baltikumis, mis tähendab, et valge sai on endiselt au sees, kuid sel peab olema lisaks midagi unikaalset,“ sõnab Eedra.

Lisaks tervislike lisanditega keefirisaiale on uudisena Rösti tootesarjas Brioche röstsai, mille rikkalik koostis teeb korraliku kummarduse luksuslikule prantsuse köögile.

„Selle röstsaia inspiratsiooniks on klassikaline brioche, mille koostise alustalad on kvaliteetsed munad ja rammus võisisaldus. Need annavad röstsaiale iseloomuliku kohevuse ja suussulava tekstuuri,“ selgitab Fazeri turundusjuht. Et õhuline brioche on tuntud just hommikusöögi osana, soovitab Eedra ka Rösti Brioche’ile kaaslasteks näiteks soolakala pošeeritud muna ja avokaadoga või pasteeti viigimarjamoosiga, mis pakub meelierutavat soolase ja magusa kooslust. Magusaks katteks sobib suurepäraselt toorjuust moosi või värskete marjadega.

Foto: fazer.ee

Eesti toidutootjad: globaalne turg mõjutab meid rohkem, kui arvata oskame

By

Eesti toidusektori 2019. aasta esimese poole tulemused näitavad mahtude kasvu, kuid samavõrra on tõusnud ka kulud, nenditi toidutööstuste sügisesel pressikonverentsil. Piima-, liha-, joogi, leiva- ja kalatööstused hindavad koduturgu kõrgelt, kuid suurt arengupotentsiaali näevad nad eelkõige ekspordis ning toorainele suurema lisandväärtuse andmises.

„Esimene poolaasta on olnud toidutootjatele pigem hea,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul on tootmismahud kasvanud, aga paraku ei ole samavõrra tõusnud müügitulu, sest kulud kipuvad eest ära jooksma. „Positiivne on, et me toodame aina suurema lisandväärtusega tooteid. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on lisandväärtuse kasv 14%, mis on pool Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas Potisepp.

Kokku tootsid Eesti toidutööstused kuue kuuga ligi 800 miljoni euro eest, sellest kolmandik eksporditi. Suurim toodangu maht on jätkuvalt piima- ja lihatööstuses, vähenesid joogi- ja õlitööstuse mahud.

Müügitulu kasvas 6% ning moodustas 15% kogu töötleva tööstuse tulust. Suurim osakaal selles on piima- (21%) ja lihatööstusel (17%). Joogitööstus andis 12% toiduainetööstuse müügitulust.

Toiduainetööstuse 2019. aasta I poolaasta kulud olid 964,2 miljonit eurot, mis on 4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasvu on soodustanud sisendite hinnatõus, mida peegeldab ka toiduainete tootjahinna kasv. Endiselt on kulude kasvatajaks tööjõupuudusest tulenev palgasurve. Tööjõukulud, mis moodustavad peaaegu neljandiku kuludest, suurenesid aastases võrdluses 6%. Samal ajal annab sektor 13% töötleva tööstuse toodangust ning otseselt tööd ligi 15 000 inimesele.

Toiduliidu juhi sõnul on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga vähenenud investeeringud. See võib olla tingitud ebastabiilsest maksukeskkonnast, aga ka globaalsel turul toimuvast. „Loodan, et teisel poolaastal investeeringute osakaal kasvab, sest sektorisse on vaja investeerida,“ sõnas Potisepp. Ettevõtted investeerisid selle aasta kuue kuuga 34 miljonit eurot. Enim investeeringuid on teinud joogitööstus (6,5 miljonit), järgnesid piima- ja lihatööstus mõlemad 5,7 miljoni euroga.

Poliitikakujundajatelt ootavad tööandjad eelkõige stabiilsust. „Tootjad teevad oma plaane pikemaks ajaks ning iga suur kannapööre mõjutab neid veel kaua. Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise turgutas veidi joogisektorit, aga juba terendavad uued väljaminekud, mis on seotud pakendite ja plasti kasutamisega. Me teame, et 2021. aastaks on riik võtnud ambitsioonikad eesmärgid, aga plaani, kuidas seda lahendada, ei ole. Me peaksime neile teemadele juba täna mõtlema,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Esmatarbekaupade tarbimisele avaldavad mõju kõik riigi maksuotsused – kuni maamaksuni, mis tõstab inimeste kulusid ning paneb neid tegema pragmaatilisi valikuid ka toidupoes,“ tõi Potisepp välja suure pildi.

„Toidutootjate jaoks on koduturg oluline, aga lõviosa käibest tuleb siiski ekspordist. Globaalses majandusruumis toimuv mõjutab meid tugevalt ja selleks, et keerulistes oludes ja tihedas konkurentsis püsima jääda, on vaja tõsta mitte ainult mahte, vaid toota suurema lisandväärtusega tooteid,“ ütles Tere AS juhatuse esimees Ülo Kivine. Lisaks ärile Euroopas on ettevõte võtnud suuna ka Jaapani, Korea ja Vietnami turgudele. Kivise sõnul on tootearenduses oluline koostöö teadusasutustega, mida tänaseks teeb 23% Eesti toidutootjatest.

„Lihatoodangu maht on suurenenud – see on märk, et oleme toibumas seakatkust,“ ütles Saaremaa Lihatööstus OÜ turundusjuht Siret Läets. Samas kasvavad kulud ka lihatööstuses. Konkreetse näitena tõi Läets uuel aastal kehtima hakkava vabatahtliku päritolumärgise nõude pakenditel. „Kõik sellised muudatused on seotud suurte kuludega. Sageli jõuad pakendid ära teha ja siis tuleb uus määrus. Tulevik on nagu maa, mida ei ole kaardil,“ sõnas ta. Ta tõi välja ka tööjõuga seotud kitsaskoha: „Spetsialistidest on suur puudus ja järelkasvu ei ole, sest töö tootmises nõuab füüsilist vastupidavust ja kohusetunnet, mida tänapäeva noortel napib. Eriti suur vajadus on lihatehnoloogide järgi,“ ütles Läets.

Pagari- ja leivatööstus on kerges tõusus, mis on olnud stabiilne läbi aastate. „Eestlane tootjaid rikkaks ei söö, meil tuleb leida pidevalt uusi turge,“ ütles Eesti Leivatööstus AS juhatuse liige Mai Linnas, kelle sõnul kolmandik toodangust eksporditakse. Olulised turud on Soome ja Rootsi, kuhu müüakse palju ka külmutatud tooteid. „Pagaritoodete valik on väga suur ning teadlik tarbija ootab aina enam personaalsust, uusi huvitavaid maitseid ning koostisosi, mis lisavad tootele funktsionaalsust,“ sõnas Linnas. Tulevik toob leivatootja sõnul näiteks nutikad QR koodiga pakendid, mis annavad teada külmaahela katkemisest või sisaldavad toote tarneahelaga seotud infot.

„Joogitootmisele andis hoogu kuum suvi, mis kasvatas hüppeliselt mittealkohoolsete jookide, sh pudelivee müüki,“ ütles Saku Õlletehase AS juhatuse liige Jaan Härms. Teise positiivse näitena tõi Härms piirikaubanduse languse. „Aktsiisilangus on toonud tagasi Soome turistid, kes kulutavad siia tulles märkimisväärselt raha ja seda mitte ainult alkoholile ehk valitsuse otsuse mõju on Eesti majandusele tervikuna positiivne,“ ütles Härms. Tema sõnul kasvasid tänu aktsiisilangusele riigile laekuvad tulud ning otsusest võidavad ka Eesti tarbijad, sest see kajastub juba ka jaehindades.

Ainukese Eesti toidutootjana siinsel börsil noteeritud ettevõtte PRFoods AS juhatuse liikme Indrek Kasela sõnul on nende peamiseks tooraineks lõhe ja vikerforell ja enamus forellist kasvatatakse nende enda farmides Eestis, Soomes ja Rootsis ning tooteid müüakse 37 riigis üle kogu maailma. „Kalasektor ajalooliselt olnud ekspordile suunatud äri, millel on ka Eesti jaoks suur potentsiaal. Meil võiks olla rohkem väikesi, ühistulisi kalakasvatajaid rannaaladel, sest keskkond on selleks sobiv,“ ütles Kasela. „Viimaste juhtumite taustal on kriitilise tähtsusega, et kalatööstus ei baseeruks ainult importkalal. Nii tööstuse jätkusuutlikkuse, toiduohutuse kui tarbija eelistuse seisukohalt, on oluline, et me kasutaks rohkem kohalikku toorainet. Hea meel on teatada, et esimest korda on võimalik COOP poodidest saada PRFoodsi Saaremaal meres kasvatatud forelli,“ selgitas ta.

Pressikonverentsi ettekanded leiab Toiduliidu veebilehelt.

Foto: Toiduliit

Eestis räägitakse emakeelena üle 200 keele

By

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal. 

Statistikaameti andmetel räägiti 2019. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis emakeelena üle 200 keele. Eesti keelt räägib emakeelena 68% rahvastikust. Suuremate keelerühmadena järgnevad vene ja ukraina keelt emakeelena rääkijad (vastavalt ligi 381 600 ja ligi 8700 inimest). Vähemalt 1000 kõnelejaga on 9 emakeelt. Emakeele info on teadmata umbes 1% rahvastiku puhul (18 000 inimest). Põhjalikuma ülevaate tegime tänavu emakeelepäeval ilmunud blogiloos „Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus“.

Mitmekeelsus väärib väärtustamist ja arvestades keelte oskusega seotud andmete olulisust on statistikaamet lisaks registrites olevale infole mõõtnud viimastel aastatel keeleoskust ka erinevate uuringute vahendusel, sh eriti tööhõivega, immigrantrahvastiku ja haridusega seotud uuringutes. Igal aastal lisandub Eesti elanike erinevate rühmade keeleoskusega seotud teave ligi neljakümnesse avaliku andmebaasi tabelisse, mis moodustavad järjepidevad keelekasutust ja -oskust iseloomustavad aegread. Muuhulgas on uuritud ka mitme koduse keelega erinevast rahvusest inimesi. Niisuguste spetsialiseeritud uuringute eeliseks võrreldes loendusandmetega on võimalus esitada täiendavaid ja süvendavaid küsimusi, samuti uuringute järjepidevus – neid teostatakse valdavalt igal aastal sama metoodikaga, mis oluliselt suurendab tulemuste usaldusväärsust.

Foto ja allikas: Statitikablogi

 

 

7 märki sellest, et su nutitelefon vajaks välja vahetamist

By

Sisuturundus

Öeldakse, et nutitelefoni eluiga on umbes kaks eluaastat: aga kui telefon töötab, võib olla praktiline seda kasutada ka kauem. LG tehnikaekspertide sõnul on siiski olemas mõned ilmselged märgid, mis annavad märku, et peaksid mõtlema uue telefoni soetamisele.

Sa pead avama klapi, enne kui kõnele vastata saad
Klapiga telefon näeb endiselt väga efektne välja, kui seda vilunud randmeliigutusega elegantselt avada, kuid puutetundlik ja suur ekraan saavad tänapäeval kindlasti rohkem võimalusi ning mugavust pakkuda.

Ekraan elab oma elu
Kui telefon reageerib sinu puudutustele ja ekraanil libistamistele, nagu tegemist oleks pigem soovituste kui käsklustega, on see selge märk sellest, et peaksid kaaluma uue mobiilseadme ostmist.

Ämblikuvõrgu-ekraan
Ainuke asi, mis on veel ebameeldivam kui aeglane telefon, on pragunenud ekraan. Võib-olla te ise ei pane seda enam tähelegi, sest olete katkise ekraaniga sedavõrd harjunud, kuid uus ekraan teeb elu kindlasti lihtsamaks ja on silmade tervisele kordades parem.

Nutitelefon tahab kolm korda päevas laadimist
Oma päevaplaani ei peaks sättima vastavalt oma telefonile ja tema pidevale laadimisvajadusele – sul on selletagi palju teha. Kui sa ei veeda just tervet päeva Youtube’i videoid vaadates, mis aku kiiresti tühjaks tõmbavad, on põhjust mõelda tehniku külastusele või jalutada hoopis esindusse uut telefoni välja valima.

Tummad ja pimedad hetked
Aku tühjenemise probleemile on vähemalt olemas konkreetne lahendus, kuid kui regulaarselt esinevad tõrked, mil telefon lülitab end teadmata ajaks välja ning ei käivitu, on see kindel märk sellest, et kauaks teda enam ei jätku.

Fotod näevad välja, nagu oleksid pärit kümne aasta tagant
Igal aastal tuleb müügile telefone, mille kaameraga saab veelgi teravamaid ja professionaalsema välimusega pilte teha. Uue telefoni ostmisega säästad raha, mille muidu kulutaksid peegelkaamerale – seda muidugi juhul, kui oled kirglik fotohuviline.

Mälu on täis
Isegi madalakvaliteedilised fotod võtavad teie telefonis teatud ruumi. Uutel telefonidel on reeglina vähemalt 16 GB salvestusruumi. Teisest küljest on uuel telefonil ka kvaliteetsem kaamera, nii et uued fotod ja videod võtavad rohkem ruumi ja võib juhtuda, et peate kaaluma veel täiendavaid võimalusi oma failide paigutamiseks.

Foto: LG.com

 

Kirve hoolduse ABC

By

(Sisuturundus)

Kvaliteetne kirves on üks vastupidavamaid tööriistu majapidamises, mis õigesti hooldatuna püsib töökindel aastakümneid. Et küttehooaja alguses ei ootaks puukuuris ees roostetanud peaga kirves, annab Fiskars Estonia AS esindaja Margo Pärn nõu, kuidas koduses majapidamises kirve eest hoolt kanda.

Metallist tööriistade suurim vaenlane on niiskus

Sügis on ideaalne aeg, mil matkata metsas ning käia veel viimaseid nädalavahetusi suvilas, kus raske tööpäeva lõpuks võib end sooja saunaga premeerida. Sügisene pori ja niiskus seevastu loovad head tingimused tööriistade roostetamiseks.

Kirve jaoks on niiskus kõige ohtlikum vaenlane, sest rooste moodustumisel tirib hapnik elektrone metallist eemale, põhjustades selle lagunemist. Seepärast on oluline peale iga kasutamist kirvepea mustusest ning niiskusest puhastada ja hoida seda kuivas kohas – olgu selleks garaaž või puukuur. Kui kirves jääb pikemaks ajaks seisma, peaks seda lisaks puhastamisele ka õlitama.

Kui kirvel on puidust vars

Nii mitmedki klassikalist joont hoidvad tööriistatootjad tänapäeval toovad turule uusi puidust varrega kirveid, mis on ka eelistatud valik paljude proffide seas. Näiteks on sellised Fiskars Norden sarja kirved, mis hoiavad sama traditsioonilist joont, kuid on tänu uutele tehnoloogiatele purunemiskindlamad ning optimaalsema löögivõimekusega kui nende eelkäijad. Vastupidi levinud eksiarvamustele võib selliste kirveste hooldamine osutuda isegi lihtsamaks, kui plastikust kirveste puhul: nii metallist pea kui ka puidust varre kaitseks tuleb kirvest lihtsalt aeg-ajalt õlitada.

Selleks kõige sobilikum on keedetud linaseemneõli, mis aitab säilitada mõlema materjali vastupidavust. Õli ei ole oluline mitte ainult materjalide kaitseks, vaid õlitatud kirves lõikab ka kiiremini ja sügavamale, säästes puude tegemisel aega ja vaeva.

Hoolduse tuum on teritamine

Isegi parim teras muutub aja jooksul nüriks. Kõige lihtsam viis teada saada, kas kirves on terav või vajab veel tööd, on testida seda paberiga. Kui kirves suudab probleemideta läbi paberi lõigata, on see hästi teritatud.

Seejuures ei ole uut kirvest soovituslik teritada vanamoodi – luisu ja käiaga – mis võib vale teritusnurga tõttu kirvetera liialt hapraks ja tömbiks muuta. Uute kirveste hooldamiseks on olemas spetsiaalsed teritajad, millel õige teritusnurk. Terav kirves on ohutu kirves.

Ohutud töövõtted on kõige alus

Kuigi hea hooldamisega saab juba palju ära teha, et tööriista kasutamisel ei esineks ootamatusi, on suurim vastutus ohutuse tagamisel siiski kasutajal. Kirvega töötamisel ei tasu unustada ei õiget kehaasendit ega töökindaid. Sama oluline on meeles pidada, et kuigi kirves on üks vastupidavamaid tööriistu, ei tähenda see, et kõik töövõtted oleksid lubatud. Valed töövõtted teevad kahju nii tööriistale kui ka sellega töötajale.

Foto: Fiskars.ee

Ettevõtete võlg kasvab aeglasemalt kui majandus

By

Eesti Panga täna avaldatud finantskonto statistika näitab, et Eesti ettevõtete võla kasv on tänavu veidi kiirenenud. 2019. aasta esimesel poolel investeerisid ettevõtted rohkem kui varasematel aastatel, mistõttu laenasid nad investeeringute rahastamiseks tempokamalt. Sellegipoolest jäi ettevõtete võla 4protsendine aastakasv teises kvartalis märgatavalt väiksemaks kui majanduse nominaalkasv.

Ettevõtted laenavad peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest – neist võetud laenud ja liisingud kasvasid aasta esimesel poolel mullusega võrreldes 5 protsenti ehk kiiremini kui välismaalt või emaettevõtete kaudu kaasatud võlakohustused (vastavalt 4 protsenti ja 1 protsent). Kokku ulatusid ettevõtete võlakohustused teise kvartali lõpus 19,8 miljardi euroni. Varasemate aastatega võrreldes on aga pangalaenude kasvutempo pigem aeglustunud, mis võib kajastada kohati pisut karmistunud laenutingimusi ja tõusnud intressimarginaale. Välismaalt võetud võlakohustuste maht on hakanud 2019. aastal pärast mitmeaastast paigalseisu uuesti kasvama.

Kuna ettevõtete kasumikasv on aeglustunud, siis kasvab ka ettevõtete omakapital aeglasemas tempos. Omakapitali kogumaht oli tänavu teise kvartali lõpu seisuga aastatagusest mahust 1,4 protsenti väiksem seetõttu, et eelmise aasta lõpus toimus varade väärtuse ühekordne allahindlus.

Majapidamised võtavad endiselt hoogsalt laenu. Sissetulekute kiire kasvu ja suure kindlustunde toel oli laenunõudlus aasta esimesel poolel ikka veel tugev. Võlakohustused suurenesid mullusega võrreldes üle 7 protsendi ehk sama palju kui sissetulekud. Majapidamiste võla kogumaht oli teise kvartali lõpus üle 10 miljardi euro. Valdava osa kasvust moodustasid pankadest võetud eluasemelaenud ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenud, mis on ligikaudu 6 protsenti majapidamiste koguvõlast, kasvasid veidi aeglasemalt. Majapidamiste kiire laenukasvuga seotud riske aitab leevendada sissetulekute ja säästude suurenemine. Säästud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Muu hulgas suurenes majapidamiste hoiuste maht aastaga 10 protsenti, 8,3 miljardi euroni.

Foto: Eesti Pank