Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

McDonald’s käive kasvas Eestis 22,9 miljoni euroni

By Leave a Comment

Restoraniketi McDonald’s käive ulatus 2018. aastal Eestis 22,9 miljonit euroni, mis on 9 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Baltimaades, Kreekas, Maltal ja Rumeenias McDonald’s arenduslitsentsi omava Malta ettevõtte Premier Capitali käive kasvas kõikidel turgudel ning suurim kasv saavutati Leedus.

McDonald’s investeeris Eestis märkimisväärsed 772 tuhat eurot restoranide uuendamisse, mille raames renoveeriti McDonald’s Narva restoran. Uue kuue saanud restoranides on võimalik toitu tellida erinevaid nutilahendusi, näiteks mobiiliäppi või iseteeninduskioskit kasutades. Restoranides uuendati ka köögi sisseseadet, külastajate parimaks teenindamiseks loodi lauateeninduse võimalus ja külastajakogemuse juhi ametikoht. 2018. aastaga jõudis lõpule kõikide Eesti McDonald’s restoranide kaasajastamine.

2018. aastal kasvas McDonald’s restoranide kasum Eestis võrreldes möödunud aastaga 29 protsenti, moodustades 2,1 miljonit eurot.

„McDonald’s restoranide jaoks oli möödunud aasta äärmiselt edukas ja aktiivne. McDonald’s on endiselt turuliider kiirteenindusrestoranide kategoorias nii Eestis kui ka terves Baltikumis. Meie jätkuvalt esinduslikud majandustulemused ja investeeringud tagavad selle, et saame ka tulevikus kasvada,“ sõnab McDonald’s restoranide Baltikumi tegevjuht Vladimir Janevksi.

„Oleme edukalt lõpule viinud restoranide kaasajastamise ja renoveerimise, et pakkuda meie külastajatele parimat kogemust. Lisaks restoranikeskkonna täiustamisele hindavad meie külastajaid ka põnevaid menüüuuendusi, näiteks tõime möödunud aastal valikusse koostöös Eesti koka Hardi Nurmisega loodud gurmeeburgeri. Külastajate toetust meie uuendustele tõestab ka tõsiasi, et möödunud aastal püstitasime taas külastajarekordi – McDonald’s restoranid teenindasid Eestis 3,8 miljonit külastajat,“ ütleb Janevski.

Lisaks Eestile veel viies Euroopa riigis McDonald’s arenduslitsentsi omav Malta ettevõte Premier Capital teenis 2018. aastal 23 miljonit eurot maksueelset kasumit. 2017 oli maksueelseks kasumiks 20 miljonit eurot. Möödunud aastal teenis grupp 2017. aastaga võrreldes 11,5 protsenti suurema käibe ehk 294 miljonit eurot. McDonald’s 8000-liikmeline meeskond Eestis, Kreekas, Lätis, Leedus, Maltal ja Rumeenias teenindas eelmisel aastal ühtekokku 119 miljonit külastajat, mida on seitse miljonit külastajat rohkem kui 2017. aastal, ning sellega püstitati taaskord grupi külastajarekord.

Foto: http://mcdonalds.ee/et

Toiduliit: inimeste ostuotsused on läbimõeldumad

By Leave a Comment

Inimesed planeerivad oma oste rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp.

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

Foto: Toiduliit

Sofia ja Robin

By Leave a Comment

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.

30 aastat tagasi, sündide kõrgaja lõpul 1989. aastal sündis Eestis 24 318 last. Tänaseks loovad sel perioodil sündinud juba ise peret, sünnitavad lapsi ja valivad neile nimesid. Vahepealse ajaga on ühiskonnas toimunud palju muutusi, olulisemad neist on kindlasti Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine Euroopa Liiduga. Kuidas ja kas on sellised sündmused mõjutanud vanemate otsust lapse nimevalikul ning kas värsked lapsevanemad eelistavad enda põlvkonna nimesid või on puhumas täiesti uued tuuled, sellest juba lähemalt.

Millised nimed olid aga populaarsed 1989. aastal ja mis on neist praeguseks saanud? 1989. aastal populaarsed nimed võib jagada kolmeks: läbi aastate populaarsed nimed, endiselt kasutuses olevad, kuid väiksema populaarsusega ja täielikult populaarsuse kaotanud nimed. Pisut harvem, aga endiselt pannakse lastele 1989. aasta TOP 20st nimeks Aleksandra, Kristina, Kristjan ja Sander. Oma populaarsuse on aga täiesti kaotanud nimed Kadri, Olga, Triin, Madis ja Taavi.

Praegu populaarseid nimesid vaadates paistab, et üldine suund on rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Esisajast leiame ka Emilia, Nora ja Anna. Seega on Eestis TOP 10 tüdrukunimedest seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Kui palju mõtlevad lapsevanemad tänapäeval sellele, et laps saaks oma nimega tulevikus lihtsamalt hakkama ka mujal maailmas? Kõige keerulisemaks teevad nimekandja olukorra täpitähed. Läbi aegade on kõige populaarsemad täpitähtedega nimed Eestis olnud Jüri, Tõnu ja Ülo ning Ülle, Külli ja Kätlin.

Eelmise aasta esikahekümnes ei olnud aga ühtegi täpitähte sisaldavat nime. Üldse on kõige rohkem täpitähtedega nimesid 1940ndate alguses sündinud meestel ja 1960ndate alguses sündinud naistel. Poistel hakkas täpitähtedega nimede hulk vähenema 1980ndate ja tüdrukutel 1990ndate lõpus. Praegu saavad mõnda täpitähte sisaldava nime vaid 1% poistest ja alla kahe protsendi tüdrukutest. Siingi on nimemood muutunud ning enamasti saavad praegused lapsed Ä tähte sisaldava nime: Säde, Kätriin või Kärt ning Pärtel, Märten või Märt.

Kokkuvõttes võib öelda, et 30 aastat, sh Eesti taasiseseisvumine on tugevasti mõjutanud sündinute eesnimede trendi. Eelistatud on rahvusvahelised nimed ning suurem osa 30 aastat tagasi populaarsetest nimedest on oma populaarsuse tänaseks kaotanud. Kui enamus praegu populaarsetest tüdrukute nimedest on esile kerkinud alles viimase 10–15 aasta jooksul, siis poiste nimede populaarsus on aastate jooksul püsinud stabiilsemalt ja mitmed neist olid kasutuses ka 30 aastat tagasi. Tore on muidugi näha, et inspiratsiooni leitakse ka meie esivanematelt ja uuesti võetakse kasutusele nimesid, mida kandsid praegu sündivate laste vanavanemad ja vanavanaisad.

Vaata kui populaarne on sinu nimi meie nimede statistika rakendusest. 

Foto: Statisikeablogi

Eesti majandus kasvab tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,1 protsenti

By Leave a Comment

Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Makse laekub riigile aga tänu palgakasvule ja väikesele tööpuudusele endiselt jõudsalt ning seetõttu peaks eelarve olema ülejäägis, et toetada majandust vajadusel halvematel aegadel.

Majanduse jahenemine jõuab tööturu näitajatesse. Kuna nõudlus ettevõtete toodangu järele kasvab edaspidi nii Eestis kui ka Eesti peamistel eksporditurgudel tagasihoidlikumas tempos, on ettevõtjate soov töötajaid juurde palgata möödunud aastatega võrreldes vähenenud. Hõivatute hulk jääb senisele tasemele ja palgakasv aeglustub selle aasta 8,1 protsendilt 5,2 protsendini aastaks 2021. Kuniks sissetulekud kasvavad kiiresti, on elanikel otstarbekas jätkata säästmist sarnaselt senisele.

Kuna vaba tööjõudu on Eestis vähe, on ettevõtjad värvanud aktiivselt välistööjõudu. Välistöötajate panus eelmise aasta 3,9-protsendilisse majanduskasvu oli hinnanguliselt kuni 1,3 protsenti. Kõige enam on viimastel aastatel välistöötajaid palgatud ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses. Välistööjõu värbamine on lisaks majanduskasvu võimendamisele aeglustanud palgakasvu. Kiire palgakasv on valmistanud peavalu eksportivatele ettevõtetele, kelle jaoks on välisturgudel konkureerimine muutunud suurte tööjõukulude tõttu raskemaks

Hinnatõus Eestis aeglustub eelmise aasta 3,4 protsendilt 2,1 protsendini aastal 2021. Hinnakasvu tõukab tagant peamiselt tööjõukulude suurenemine, samas kui energiahindade langus ja alkoholiaktsiisi mõju vähenemine lasevad inflatsioonil aeglustuda.

Kuna Eesti majanduses on jätkuvalt head ajad, laekub järgmistel aastatel maksutulusid rohkem kui tavaoludes. Praegu on tavaoludega võrreldes tööpuudus erakordselt väike ja palgakasv sellest tulenevalt väga kiire. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata jääb tööpuudus ka lähiaastatel väga madalaks ja ka töötajaid on rohkem kui iial varem. Inimestel on seetõttu rohkem julgust tarbida, mis paisutab riigi maksutulud ajutiselt suuremaks. Seda arvestades oleks valitsusel järgmistel aastatel kohane teha ülejäägiga eelarveid. Järgmiste aastate ülejäägis eelarve ei tähendaks kulude kärpimist, vaid seda, et kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud.

Vastutustundlik eelarvepoliitika – hoida headel aegadel eelarvet ülejäägis ja halvematel aegadel toetada majandust eelarvepuudujäägi kaudu – pehmendaks majandusraskuste ajal tööpuuduse tõusu ja tagaks Eesti inimeste sissetulekute stabiilsema kasvu. Kui praegusel heal ajal teha eelarvepuudujäägi arvel lisakulutusi, annab valitsus hoogu juurde hinnakasvule ja suurendab ettevõtete soovi välistööjõudu palgata. Majanduskasv aga aeglustuks konkurentsivõime vähenemise tõttu, mis annaks löögi inimeste sissetulekute kasvule.

Foto ja allkas: Eesti Pank

Seesam tõi turule küberkindlustuse

By Leave a Comment

Seesam võimaldab nüüdsest ettevõtetel end kindlustada üha kasvava küberkuritegevuse vastu.

„Igal kuul registreeritakse Eestis mitusada ettevõtteid ja inimeste andmeid ohustavat turvaintsidenti. Teiste hulgas on rünnaku ohvriks olnud perearstikeskused, ehituspoed ja raamatupidamisfirmad. Maailmas on viimase kahe aasta jooksul valedesse kätesse sattunud üle 6 miljardi andmekirje ehk keskmiselt üks kirje iga inimese kohta. Ekslik on arvata, et küberohud puudutavad kedagi teist kuskil kaugemal. Väiksem ja vähem tuntud Eestis paiknev ettevõte on kurjategijatele sama ahvatlevaks sihtmärgiks nagu mistahes tuntum rahvusvaheline ettevõte. Seetõttu tasuks igal ettevõtjal mõelda küberriskide maandamise võimalustele,“ rääkis Seesami tootejuht Jonatan Jõks.

Seesami uus küberkindlustus ongi mõeldud ettevõtetele küberrünnakust tekkivate riskide maandamiseks. See hõlmab endas nii ettevõttele tekkivaid kahjusid kui ka vastutuskindlustust kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest.

„Näiteks hüvitab küberkindlustus äritegevuse seiskumisest tuleneva käibe vähenemise, lisaks tööjõu- ja üürikulud. Andmete lekkimise või lepingu täitmata jätmisest võib ettevõtjal tekkida ka vastutus kolmanda isiku ees. Küberkindlustus hüvitab kolmanda osapoole põhjendatud kahjunõude. Kui nõue on põhjendamatu, makstakse õigusabikulu selle tõrjumiseks. Samuti kuuluvad hüvitamisele andmete lekke järgsed teavituskulud, pärast küberrünnakut maine kahjustumise piiramiseks kriisikommunikatsiooni kulud ning kulutused juhtumieelse olukorra taastamiseks,“ selgitas Jõks.

Levinumatest küberohtudest nimetab kindlustaja olukorrad, kus pahalased pääsevad ligi võrgujuhtmele või turvamata juhtmevabale võrgule, jätavad viirusega nakatatud USB pulga sihtmärgi kasutusse või levitavad meile, mille manuses on pahavara või kirja sisus ohtlik link. Viimasele vajutades, võib viirus krüpteerida kõvaketta. Tihti petetakse sihtmärk esitama oma andmeid, mida tegelikult ei peaks ning siseinfo võib lekkida soovimatute inimeste valdusesse ka varastatud sülearvutist või mobiilist.

„Kahjude minimeerimiseks saab arvutile paigaldada viirusetõrje ja tulemüüri, andmed laadida pilve ning kolleegid koolitada ohte märkama. Kuid nii nagu suitsualarm ei välista tulekahju ja auto lukustamine vargust, ei ole ükski turvavarustus piisav täielikuks turvatundeks,“ toonitas kindlustaja.

Foto: seesam.ee

Tööpakkumine kokale

By Leave a Comment

Töö ülesanneteks on: a la carte menüü valmistamine vastavalt tellimustele ning nende nõuetekohane presentatsioon, buffet-laua planeerimine ja kujundus, köögis hügieeni ja puhtuse tagamine. Palk sõltub kogemustest, jäädes vahemikku 5 – 10 eurot bruto. Vajadusel saame pakkuda majutust või sõidutoetust.

Tööpakkumine avaneb …

Facebook ja Httpool andsid teada strateegilisest partnerlusest Eestis

By Leave a Comment

Kahe rahvusvahelise haardega ettevõtte partnerlus tagab Eesti agentuuridele, reklaamijatele ja kanaliomanikele juurdepääsu Facebooki oskusteabele ning aitab brändidel jõuda suurema auditooriumini.

„Oleme loonud edasimüüjaprogrammi, mis võimaldaks meil jagada Baltikumi reklaamijatega tipptasemel oskusteavet hoolimata Facebooki füüsilise kohaloleku puudumisest nendes riikides. Koostöö eesmärgiks ongi kohaliku toe, konsultatsioonide ja lisandväärtuse pakkumine piirkonnas tegutsevatele reklaamijatele tugeva positsiooni, ekspertiisi ja piirkonna kogemusega ettevõttelt nagu seda on Httpool,“ sõnas Facebooki Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna direktor Robert Bednarski.

Facebooki uus volitatud reklaamimüügipartner Eestis, Lätis ja Leedus pakub oma klientidele lisaks digitaalsete kampaaniate täisteenusele ka kohalike turgude põhjalikku tundmist, oskusteavet ja strateegilist mõtlemist. Facebooki esindaja sõnul aitab kohalik partner agentuure ja reklaamijaid tulemuslike turundusstrateegiate loomisel kogu Facebookis, Instagramis, Facebook Messengeris ja Whatsappis.

Httpool tagab klientide ligipääsu treeningutele ja kogenud meeskonna oskusteabele, mis aitab äridel optimeerida nii eesmärke kui ka eelarvet ning jõuda suurema auditooriumini.

Lisaks tutvustab partnerlus regiooni reklaamijatele ka Facebooki parimaid praktikaid, treeninguid, strateegia arendamise tehnikaid ja kohalikke maksevõimalusi.

Agentuurid saavad täiendavat kasu meeskonnakoolitustest, otsearveldamisest ja toest reklaamipoliitika küsimustes.

“Meil on hea meel olla Facebooki usaldusväärseks partneriks ning sellega tutvustada piirkonnas värskemaid Facebooki reklaamlahendusi ning pakkuda brändidele ja agentuuridele tipptasemel tuge,” kinnitas Httpooli piirkonna juht Arnis Ozols.

Foto: http://www.httpool.ee/

Paulig: vastutustundlik tegevus pole lihtne ega odav, kuid see toob kasu

By Leave a Comment

Vastutustundliku Ettevõtluse indeksi kuldmärgise pälvinud Paulig panustab jätkusuutlikku ja hoolivasse tegevusse, sest see toob ettevõttele nii majanduslikku kui ka emotsionaalset kasu, kinnitab Mariell Toiger Pauligist.

Kõrgeima taseme vastutustundlikkuse märgisega tunnustatud Paulig pälvis hindajate kiituse erinevate tegevuste eest, mis panustavad kohvikasvatuse, -tootmise ja -tarnimise jätkusuutlikkusse, rohelisema energia ja keskkonnasäästlikumate materjalide kasutamisse, töötajate tervisesse ja rahulolusse ning ühiskonna arengusse.

„Saavutasime 2018. aastal oma viimaste aastate suurima eesmärgi, et meie kohv oleks 100% jätkusuutlikult toodetud ning panustame selle raames kohvikasvatajate elujärje ja oskuste parandamisse. Pauligi Soome kohvitehased töötavad biogaasi ja päikeseenergia toel ning toodangu transpordiks kasutatakse madala CO2 heitme koormusega autosid. Käimas on töö ka pakendite keskkonnamõju vähendamiseks ning oleme seadnud endale eesmärgiks, et aastaks 2025 valmivad kõik meie pakendid taastuvatest taimsetest materjalidest. Suur kordaminek oli ka möödunud aastal ellu viidud kohvipuru kogumise pilootprojekt, mille tulemusel toodeti aktsiooniga liitunud ettevõtete ja eraisikute abiga kogutud kohvipurust piisavalt elektrit, et katta SOS Lasteküla viie majapidamise ühe kuu energiavajadus,“ loetles Paulig Professionali Baltikumi ärijuht Mariell Toiger olulisi töövõite.

Mariell Toigeri sõnul on vastutustundlikule tegevusmudelile üleminekul kõige raskem mõttemustri muutmine, sest traditsiooniliselt idealiseeritakse ärimaailmas madalate kuludega võimalikult suure tulu saavutamist.

„Iga ettevõtja kaalub investeeringut tehes, mida ja millal see tagasi toob. Võin täna kinnitada, et Pauligi vastutustundliku tegevuse edendamisesse tehtud investeeringud on kuhjaga tasa teeninud. Aga see on aeganõudvam ja mõnevõrra keerulisem, kui „raha eest masin – masinast tooted – tooted rahaks“ võrrand,“ kinnitas ta.

Nimelt tuleb organisatsioonil muuta lisaks enda mõttemustrile ka oma pikaajaliste koostööpartnerite mõttemustreid, kes ei pruugi olla vaimustuses mõttest hakata kasutama keskkonnasäästlikumat energiat või materjali või täitma mistahes muid nõudmisi, mis hästitoimivat tegevusmudelit muutma sunnib.

Tema sõnul on suurim kasu hea tunne teadmisest, et teed iga päev midagi, mis aitab maailma parandada – anda oma osa mõne keskkonnaprobleemi lahendamisesse, panustada oma töötajate või tarbijate paremasse tervisesse, toetada abivajajat või seista selle eest, et töötajad oleksid oma töö- ja eraelus õnnelikumad.

„Kindlasti mõtleb mõne väikeettevõtte esindaja, et tema tegevus on kõigest väike piisk merre, aga selliseid väikeettevõtteid on Eestis täna ju ligi 30 000. Nende kõigi otsus piirata elektri või vee raiskamist, loobuda ühekordse plastiku kasutamisest või kasutada võimalust hüvitada maksuvabalt oma töötajate kulutusi sporditegevusele mõjutab keskkonda ja ühiskonda märkimisväärselt. Iga väike samm aitab jõuda lähemale suurele eesmärgile,“ tõi Toiger näite.

Teine kasutegur on ettevõtte hea maine, millele aitavad kaasa nii rahulolevad töötajad, koostööpartnerid kui ka tarbijad, kellel on võimalus nautida oma igahommikust kohvi kergema südamega. „Muidugi aitab hea maine panustada sellesse, et oleme täna Eesti turul eelistatuim kohvitootja. See koos pühendunud töötajatega, kes teevad oma tööd tõesti väga hästi, aitab ettevõttel vastutustundlikkusest ka majanduslikult võita,“ ütles Mariell Toiger.

Foto: Paulig

Salvest investeeris enam kui pool miljonit eurot uude tootmisliini

By Leave a Comment

Salvest investeeris enam kui pool miljonit eurot Tartu tootmises asuvasse tootmisliini, mida kasutatakse uue tootekategooria valmistamiseks ja innovaatilisse pakendisse pakendamiseks.

Salvesti juhi Triin Kõrgmaa sõnul hõlmas eelmise aasta suurim investeering uut tootmis- ja pakkeliini, mis tagab Salvestile senisest laiemad võimalused tootearenduseks ning võimaldab siseneda ka uutesse tootekategooriatesse ja tuua turule põnevaid tooteid. Lisaks uudistoodetele võimaldab liin toidutootjal võtta kasutusele täiesti uudsed pakendid erinevates suurustes.

„Uus liin võimaldab Salvestil jätkata kasvu nii kodu- kui ka välisturgudel. Lisaks eestlaste seas hinnatud purgisuppidele, saame nüüd valmistada ka tarbijate seas üha populaarsemaid püreesuppe ning seda ökoloogilisest toorainest ja kasutajasõbralikus pakendis,“ tutvustas Kõrgmaa.

Uuel liinil pakendatakse valminud toode mugavasse alumiiniumivabasse pakendisse, mis suurendab ettevõtte juhi sõnul oluliselt toote kasutusmugavust ning annab tarbijale võimaluse pakend pärast toote kasutamist mugavalt ümberkäitlemisse suunata.

Eelmise aasta juunis paigaldatud tootmisliinil toimus esmatootmine aprilli alguses. Selle tulemusel jõudis aprilli lõpus ja mai alguses poodidesse täiesti uus tooteseeria – mahetoorainest, säilitusaineteta ning kunstlike lõhna- ja maitseaineteta valminud Salvest Prestó sarja supid. Hetkel on tootevalikus kõrvitsapüreesupp kookospiimaga, tomatipüreesupp ürtidega ning köögiviljapüreesupp kanafileega, mis kõik saadaval koduturu hästivarustatud kauplustes. Kõrgmaa sõnul on peatselt oodata ka tootepere suurenemist ning kindlasti liigub alambränd lähiajal ka välisturgudele.

Foto: Salvest.ee

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7%

By Leave a Comment

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris vähenes.

Hõive kasv teenindussektoris ja kahanemine tööstuses ja ehituses on kooskõlas ka tööandjate kindlustundeuuringu tulemustega. Teenindussektori head käekäiku toetab sissetulekute kiire suurenemine ja tarbijate tugev kindlustunne. Tööstussektori tööandjate ootused hõive kasvu osas on muutunud aga varasemast pessimistlikumaks. Samas on töötleva tööstuse hõive kasv tööjõu-uuringus tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud: tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud, keda tööjõu-uuring ei hõlma.

Mullu leevendas sisseränne tööjõupuudust juba neljandat aastat järjest ja tööealiste inimeste arv suurenes aasta jooksul kokku 0,4%. Nii Eesti, teiste  Euroopa Liidu riikide kui ka kolmandate riikide kodanikke saabus Eestisse elama rohkem, kui lahkus. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendas tööjõupakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu.

Ettevaates pärsib Eesti elanike hõive edasist kasvu juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja hõive määr. Nende näitajate järgi on Eesti juba mõnda aega Euroopa Liidu esirinnas. Teisalt on käesoleval aastal nii Eestis kui ka Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis annab alust oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõningase viitajaga mõjutab aeglasem majanduskasv paratamatult ka tööturgu.

Foto ja allikas: Eesti Pank