Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

PROGNOOS. Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde

By

Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi.

Viiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine Eestis ei välista majandusprobleeme, mistõttu on endiselt vaja tagada valmisolek nendega tegelemiseks. Prognoosi kohaselt tuleb veidi üle kahe kolmandiku tänavusest majanduslangusest välisnõudluse vähenemisest ja umbes kolmandik siin kehtestatud piirangutest. Riigid eemaldavad piiranguid ja väljuvad kriisi madalseisust erineva kiirusega, nii et Eesti majanduse kasvuvõimalused sõltuvad sellest ka edaspidi. Kuna välistatud pole viiruse teise laine tulek, püsib oht, et majanduse areng kujuneb prognoositust halvemaks.

Kriisi mõjud koonduvad tööturule. Erinevalt 2008. aastal alanud suurest finantskriisist, mil tugevaima löögi alla sattus tööstus- ja ehitussektor, on sel korral kõige enam pihta saanud tööjõumahukas teenindussektor. See on põhjustanud toonasega võrreldes oluliselt kiirema tööpuuduse kasvu ja seda vaatamata sellele, et töötasu hüvitis on töötuse äkksuurenemist tõkestanud. Aprillis sai palgatoetust umbes 120 000 inimest ehk ligi viiendik hõivatuist, kellest osa oleks abimeetmeta töö kaotanud. Töötasu hüvitise lõppedes tööpuudus suureneb ja tõuseb 2020. aasta lõpuks üle 13%. Suur kohanemine toimub ka palkades – aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%.

Tänavune aasta kinnitab, et kriis võib tulla kõikide jaoks ootamatult ning sellega paremaks hakkama saamiseks on mõistlik heal ajal koguda varusid nii inimestel kui ka riigil. Olukorras, kus iga kümnes inimene on tööta ja keskmine palk langeb, on tähtis varasemalt kogutud säästude olemasolu. Erasektor tervikuna on kriisi eest paremini kaitstud kui eelmise kriisi eel, kuid puhvrid keeruliste aegade üleelamiseks on väga ebavõrdselt jaotunud. Kuna seekordne kriis puudutab teravamalt valdkondi, kus töötavate inimeste sissetulekud on madalamate seas, peab valitsus olema valmis tagama piisava sotsiaalse turvavõrgu.

Eelmiste aastate eelarvepuudujääk on teinud majanduse abistamise valitsuse jaoks keerulisemaks. Riigi kulutused, sh tellimused erasektorile, peaksid põhinema pikaajalisel plaanil, mitte kõikuma ühes majandustsükliga. Aastatel 2016–2019 ületasid avaliku sektori kulud tulusid ühtekokku enam kui 500 miljoni euro võrra, kuigi majanduse olukord eeldanuks ülejäägis eelarvet. Struktuursest tasakaalust lähtudes oleks eelmisel neljal aastal pidanud riigile kogunema umbes 750 miljonit eurot sääste, mis oleks praegusel raskel ajal oluliselt piiranud riigi võlakoorma hüppelist suurenemist.

Majanduspoliitika peab võtma suuna pikaajalisele väljavaatele. Riigiabi erasektorile on olnud äärmiselt tähtis ja aidanud vähendada lühiajalise šoki pikaajalist halvavat mõju majandusele. Selle tõhusaim osa, töökohtade säilitamise meede, ei sobi aga pikaajaliseks lahenduseks. Edasi tuleb keskenduda inimeste ümberõppele ja soodustada inimeste liikumist tegevusalade vahel. See aitab majandusel kohaneda uute tingimustega ja toetab uute töökohtade loomist. Majanduse pikaajalise väljavaate seisukohalt on vaja samal ajal edasi minna digitaliseerimisega, uute tehnoloogiate arendamisega ning keskkonnasäästlikkuse edendamisega, et tõsta majanduse konkurentsivõimet. Rahvusvahelisest konkurentsivõimest ei sõltu üksnes eksportiva sektori, vaid kogu majanduse käekäik.

Täispikk publikatsioon

Rahapoliitika ja Majandus 2/2020

Foto: Eesti Pank

Riigisiseste maksete maht jäi II kvartalis samaks, piiriüleste maksete maht suurenes

By

2020. aasta juuli maksestatistika avaldatakse 24. augustil 2020 kell 8.00. Vt ka statistika avaldamiskalendrit

III kvartali maksestatistika statistikateade avaldatakse 22. oktoobril 2020 kl. 08.00.

Taustinfo

Eesti Pank avaldab maksestatistikat igakuiselt. Kord kvartalis avaldatakse koos maksestatistikaga ka eraldi statistikateade.

Statistikateates kirjeldatakse maksestatistika (makstavad ja laekuvad maksed, kaardimaksed, e-kaubanduse tehingud jne) peamisi muutusi.

Foto: Eesti Pank

Laenude allahindlused pole pangandussektori kasumit veel oluliselt vähendanud

By

Madis Laas Madis Laas

Eesti Panga ökonomist

Pangad on koroonaviirusest põhjustatud ebaselguse tõttu suurendanud provisjoneerimist ehk probleemseks hinnatud laenudele allahindluste tegemist, kuid seni on provisjonide maht olnud suhteliselt väike. Pangandussektori kasum teises kvartalis oli 112 miljonit eurot, mida on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aasta samal ajal. Seda on aidanud hoida tütarettevõtetelt saadud dividendid ja stabiilsena püsiv puhasintressi tulu. Samuti vähenesid halduskulud teises kvartalis aastases võrdluses üle 14 protsendi.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juuni lõpu seisuga 1,1 protsenti. Ettevõtete laenuportfell seejuures vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,8 protsenti[1]. Koondportfelli kasvu on toetanud eluasemelaenud, mille maht suurenes aastaga 6,2 protsenti.

Majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud uute laenude maht võrreldes maikuuga pisut taastus, kuid on aastatagusega võrreldes jätkuvalt tublisti väiksem. Pikaajalisi uusi laene anti ettevõtetele võrreldes aastatagusega ligikaudu poole vähem ehk 146 miljonit eurot ning eluasemelaene majapidamistele pea neljandiku võrra vähem ehk 85 miljonit eurot.

Uute autoliisingute väljastamine elavnes juunis märgatavalt, ületades 37 miljoni euro taseme, kuid 2019. aasta juuniga võrreldes on maht jätkuvalt umbes neljandiku võrra väiksem. Selliste kestvuskaupade nagu sõidukite tarbimise kasv võib anda märku tarbijate kindlustunde mõningasest paranemisest.

Reaalsektori likviidsete varade kasv jätkus kiires tempos. Majapidamiste hoiuste aastakasv on viimasel kolmel kuul olnud kõrgeimail tasemel alates 2012. aastast, ületades kõigil kolmel kuul 11 protsendi taseme. Juunikuus kasvasid majapidamiste hoiused aastatagusega võrreldes 885 miljoni euro võrra 8,7 miljardi euroni. Ka ettevõtete hoiuste aastakasv oli jätkuvalt suur ulatudes 13,6 protsendini. Ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 892 miljoni euro võrra 7,5 miljardi euroni.

Väljastatud laenude intressimäärad on praegu majanduses valitseva ebaselguse taustal püsinud stabiilsed. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimarginaal oli juunis 2,9 protsenti ja tagatisega eluasemelaenude oma 2,3 protsenti.

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalendri leiate Eesti Panga kodulehelt.

 

Sooline palgalõhe väheneb, aga visalt

By Leave a Comment

Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.

Naiste keskmine brutotunnitasu oli 7,10 eurot ja meestel 8,56 eurot. Kõige suurem oli palgalõhe kaubanduse tegevusalal (28,7%), finants- ja kindlustustegevuses (27,1%) ning mäetööstuses (26,5%). Veonduse ja laonduse tegevusala oli ainus, kus naised teenisid meestest rohkem.

Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 7,7 protsendipunkti. „Ehkki palgalõhe on tervikuna visa vähenema, ei ole meeste ja naiste palgaerinevus Eestis kunagi varem nii väike olnud. Võrreldes 2018. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning suurenes kõige enam muudes teenindavates tegevustes, näiteks organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses ja iluteeninduses,“ ütleb Valma.

Statistikaameti palgarakendusele ametipalk.stat.ee lisandub sügisel koostöös võrdõigusvoliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega arendus, millega luuakse võimalus võrrelda naiste ning meeste palgaandmeid.

Soolise palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid. Statistika aluseks on küsimustik „Palgalõhe“, millega saadud andmeid analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.

Täpsem teave:

Foto ja detailsemad andmed: statistika andmebaasis.

Kummaline, kuid tõhus viis suurendada brändilojaalsust

By

Hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et 70% inimestest väldib asutuste külastamist, kus on sageli halvas korras tualetid. Meeldiva õhkkonna loomisel loeb iga detail ning just räpane tualettruum võib olla põhjus, miks külastajad sinu juurde tagasi tulla ei soovi.

Pärast eriolukorra lõppu hakkavad inimesed vaikselt tavaellu tagasi pöörduma. Siiski manitsetakse kõiki veel ettevaatlikkusele – viirus ei ole kadunud ja hügieeninõudeid tuleb täita hoolega. See tähendab, et inimesed külastavad rohkem ka avalikke tualette, et seal käsi pesta.

Lindströmi läbiviidud uuringust selgus, et 96% inimestest eelistab külastada asutusi, kus on puhtad ja korralikud tualettruumid. Uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest enamik kasutab avalikke tualette kaubanduskeskustes, toitlustusasutustes, tanklates, meelelahutusasutustes ja büroohoonetes. Uuringus osalenutest 36% leidis, et täna on avalikud tualettruumid üldjuhul väga halvas korras.

„Suur osa inimesi läheb ühiskasutatavasse tualettruumi vaid hädaolukorras. Arvestades tänaseid olusid ja inimeste hirmu haigustekitajate ees, võib mälestus halvas korras tualetist tähendada, et pigem jäetakse kaubanduskeskusesse, restorani või büroosse tulemata, kui riskitakse seal tualetis käimisega,“ kommenteeris Lindström Eesti ekspert Mari-Liis Paluoja.

Ettevõttetele on kasulik kui neil on kindel klientuur, kes külastab asutust korduvalt, olenemata sellest, mida teevad konkurendid. Lojaalsed tarbijad on vähem hinnatundlikud ning usaldavad täielikult teenusepakkujat, kelle juures nad aastaid käinud on. Oma tualettruumide järgmisele tasemele viimine on seega üks viis, kuidas kindlustada, et kliendid ka pärast eriolukorda endiselt sinu ettevõttesse tulla soovivad.

„Esmalt peaks tähelepanu pöörama sellele, et olemas oleks elementaarsed kätepesu ja -kuivatusvahendid. Teame, et kuigi kätepuhur võib olla mugav lahendus, ei ole see sugugi ohutu – paljud tänapäevased kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles lennutades nii õhku, linkidele ja mööduvatele inimestele sinna eelmistest kasutajatest jäänud haigustekitajad. Tervisele ohutumaks lahenduseks on käterätirullid,“ sõnas Paluoja.

Käterätirullid asetsevad spetsiaalses masinas kahe rullina, millest üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatustoimingu lõpetamist kasutatud kangas. „Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull samal astmel paberiga, kuna ühte rätiku osa kasutab ainult üks inimene. Samas võimaldavad käterätirullid tualettruumis lihtsamini puhtust hoida kui paber, mis eeldab pidevat prügikastide tühjendamist ja põrandate puhastamist – sageli maandub tormakalt tualetist lahkuja visatud paber prügikasti asemel põrandale ja jätab tualetist räpase mulje,“ ütles Paluoja.

Kui hügieeniliste kätepuhastuse ja kuivatamise vahendite olemasolu on tagatud, võiks mõelda ka lisatarvikute peale, mida külastajad aeg-ajalt vajavad. Restoranide või büroohoonete tualettides on vahel olemas naistele vajalikud hügieenitarbed, niit ja nõel või parfüümitestrid. Sellised pisiasjad jäävad külastajale meelde, eriti juhul kui ta end sättima minnes ootamatult avastab, et näiteks pluusinööp on viimase niidikese küljes või vajalikud hügieenitarbed on koju ununenud.

„Ettevõtted, kes soovivad oma klientuuri hoida, peaksid kindlasti oma tualettruumi seisukorrale tähelepanu pöörama. Räpane tualett võib kogu külastuskogemuse rikkuda, samal ajal kui luksuslik ja heas korras tualett paneb justkui i-le täpi, muutes kogu külastuse meeldejäävaks,“ ütles Paluoja kokkuvõtteks.

Foto: https://lindstromgroup.com/

Liikuvusanalüüsi põhjal saab öelda: inimesed võtsid piiranguid tõsiselt

By

Eriolukorra ajal monitooris Statistikaamet  koostöös mobiilioperaatoritega inimeste liikumist ja selle tulemusi saab vaadata kaardil. Tagasivaates võib öelda, et kõige kõrgema nakatumisohu ajal võtsid inimesed liikumispiiranguid üsna tõsiselt.

Eriolukord kuulutati välja neljapäeva, 12. märtsi hilisõhtul ja see kestis 67 päeva. Inimeste liikumise analüüs näitas, et eriolukorra esimesed päevad kulusid uue olukorraga harjumiseks ja elukorralduse muutmiseks. Otsusele järgnenud reede oli liikumises veel üsna tavapärane, nädalavahetusel liiguti aga juba vähem. Uuel nädalal jäid õpilased ja tudengid distantsõppele ja paljud inimesed kodukontorisse ning see mõjutas ka liikumise näitajaid.

Eriolukorra esimesel kolmandikul vähenes liikumine järk-järgult. Kui veebruari lõpus ja märtsi alguses oli tavapärane, et puhkepäevadel võeti võrreldes tööpäevadega ette pikemaid sõite, siis pärast eriolukorra kehtestamist muutus liikumismuster vastupidiseks. Võib arvata, et tööpäevadel liikusid inimesed, kellel oli seda töö pärast vaja teha, puhkepäevadel tehti samuti hädavajalikke sõite ja loobuti külaskäikudest sõprade-sugulaste juurde.

Kõige madalamal tasemel oli tööpäevade liikumine aprilli esimesel nädalal, kui paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus kahel tööpäeval oli 57% ehk võrreldes märtsi esimese nädala tööpäevadega liikusid inimesed siis oluliselt vähem. Päeva jooksul läbitud keskmine vahemaa vähenes tööpäevadel üle 10 kilomeetri ja puhkepäevadel umbes kaks korda. Kõige vaiksem puhkepäev oli eriolukorra ajal esimene ülestõusmispüha, mil ligi kaks kolmandikku inimestest püsis 95% ajast peamises asukohas. Piirangutest kinnipidamine andis ka tulemusi, sest aprilli teises pooles hakkas uute diagnoositud haigusjuhtumite arv oluliselt vähenema.

Teatavasti olid kõige rangemad piirangud kehtestatud Saare maakonnas. Seal läbitud keskmine vahemaa näitab, et enne eriolukorda liikusid inimesed igal nädalavahetusel Saaremaale ja tagasi. Sellest trendist moodustuvad allolevale joonisele M-tähe kujutised. Pärast eriolukorra kehtestamist ei saadud enam selliseid reise teha ja läbitud vahemaa vähenes Saare maakonnas tunduvalt. Maakondade võrdluses oligi kõige suurem muutus liikumises Saaremaal ja Hiiumaal. Kui 8. mail lõppesid liikumispiirangud saarte ja mandri vahel, taastusid nädalavahetuse sõidud peaaegu eriolukorraeelsel tasemel.

Artikkale jätkub siit… 

Foto: Visual Hunt

Üüriplahvatus Võrumaal

By

Viiruskriis pole pannud inimesi sotsiaalselt distantseeruma mitte ainult teineteisest, vaid ka oma varadest. Kuidas muidu nimetada suureulatuslikku üürikuulutuste kasvu ja mida oma elamispinna üürileandmine siis ikka muud on, kui sellest distantseerumine.

Võrumaal üüriplahvatus

Analüüsides kinnisvara üürikuulutusi on näha, et elamispinda üüriks pakkuvate kuulutuste arv kasvas kahe kuu jooksul ehk märtsist maini 26 protsenti. Kõige suurem oli kasv Võrumaal, lausa 67 protsenti. Järgnesid Viljandimaa 46, Lääne Virumaa 44, Tartumaa 37, Raplamaa 27 ja Harjumaa 26 protsendiga. Üüripakkumiste arv langes Järvamaal, Valgamaal ja Põlvamaal, kusjuures viimase puhul lausa kolmandiku võrra.

Maakonnad on pisut erinevad, kuid enamikel juhtudel näeb üüripindade pakkumise kasvu, nagu ka terves Eestis kokku.

Langenud on pakkumistes küsitavad hinnad, Eestis tervikuna keskmiselt kümmekond protsenti. Maakondadest on hinnaalanduse liidrid Raplamaa 14 protsendiga, järgnevad 13 protsendiga Saaremaa ja Järvamaa. Suurtes keskustes, Harjumaal ja Tartumaal, on hinnalangus kaheksa ja üheksa protsendi vahel. Isepäiselt käitub Põlvamaa, kus hinnad kasvasid 43 protsenti, kuid seal vähenes pakutavate pindade arv ka kolmandiku võrra.

Hindade liikumise mõttes on asi üldjoontes arusaadav, kui pakkumine kasvab ja kliente proportsionaalselt peale ei tule, siis on surve hindade alanemisele. Kuid mis ikkagi toob üüripinnad turule?

Majanduslangus toodab ratsionaalsust

Põhjuseid on mitmeid ja eks igaüks mängib oma rolli. Näiteks on üha süvenev majandussurve sundimas peale ratsionaalsust ja kui on vara, mida saab tootma panna, siis seda tuleb ka teha. Pingeline seis kinnisvaraturul on loonud ka olukorra, kus ilmselt mitmeid müügiplaane lükatakse edasi. Seisev korter on aga kulu ja parema müügihetke saabumiseni tuleb see välja üürida.

Raske majanduslik seis on tekitanud ka maksejõulisuse probleeme. Kui üürnik jääb võlgu, võib järgneda väljatõstmine ning vajadus leida uus ja maksejõuline. Samuti võis korteri omanik või üürnik minna maapiirkonda viiruse eest peitu ning otsustada sinna jäädagi, vabanenud elamispind peab aga leidma rentaabli asuka.

Üürnik võis vahetada töökohta ja seoses sellega elukohta: ühes kohas kadus töö ja tuli minna teise. Praegusel ajal on suhteliselt tüüpiline olukord, kus vabanev pind hakkab uut üürnikku ootama. Samuti võisid perekonnad kokku kolida ja vähendada oma lähikondsete poolt kasutatavate kinnistute pinda, ka ei toimi Airbnb nagu varem ja välistööjõud ei vaja enam sellisel määral elukohti.

Milline põhjus, kui suurt osakaalu omab, kuulutustest ei selgu. Samas eks kõik nimetatud ja veel mitmed teisedki mängivad oma osa. Nii või teisiti on põhjused otsapidi seotud majandust läbinud eriolukorraga ning selle tulemusena segi paisatud traditsionaalsete käitumismallidega.

Lähikuud näitavad, kas üüripinnad leiavad huvilised või on meie elamispindade hulk väikese riigi jaoks uues kontekstis liiga suur.

Statistikaamet alustas aprilli alguses erinevate valdkondade kiirstatistika avaldamisega, mis võivad viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Kiirstatistika alla on koondatud andmed tööturu ja kinnisvaraturu näitajate kohta, samuti ettevõtete käibe ja tööjõukulude, inimeste liikumise, suremuse ning elektritarbimise kohta.

Allikas: Statistikablogi

Photo credit: sergei.gussev on VisualHunt / CC BY

Jupiter. Eesti Rahvusringhäälingu veebikanal

By

Värske kasutuskogemuse põhjal saame öelda head ja ainult head. Alates äärmiselt õnnestunud nimevalikust. Professionaalselt koostatud, erinevaid arhiive koondavast mahukast sisust. Tehnilisest lahendusest mis on tõesti kasutajasõbralik ja intuitiivne. Jah, on saateid mille puhul peab (sirvimisell) nanohetke ootama. Aga pea kõigile mahukatele veebilahendustele on taoline nüanss ainuomane ja ei osutu kuidagi või kunagi probleemiks. Tõsi, me ei ole tänasega Jupiteri veel ka telefonis kasutanud.

Summerides: nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn, ei saa kunagi valmis ka ükski veebileht. Ei saanud ka Ahto Vesmes`e filmisaade. Ehk siis: kuidas muuta hea paremaks? Võib-olla oleks hea ERR`i enda toodetud kontendile subtiitrid lisada – aitamaks keeleõppijaid. Ning olemaks rahvusvaheliseks visiitkaardiks?

Rahvusringhäälingu intervjuu Toomas Luhatsi`ga avaneb siit…

Veebikiri külastab, vaatab, kuulab ja kiidab : )

Foto: info.err.ee

Eesti elanike ostukäitumine ja tehingud sularahaga on eriolukorra ajal muutunud

By

  • Tehingute arv: aasta varasema ajaga võrreldes tehakse 37% vähem kaardimakseid ja sularahatehingute arv on langenud koguni 42%.
  • Tehingute käive: aastataguse ajaga võrreldes on kaardimaksete käive langenud 28% ja sularahatehingute käive 27%.
  • Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud.

Kaardimaksed Eestis

Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.

Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.

Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.

Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.

Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.

Ostud e-poodidest

Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.

Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.

2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.

Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.

Foto: Eesti Pank