Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Jackpot mängud

By

 

Veame kihla, et olete paar korda terminit jackpot mängud kuulnud. Kui mõtlete, mis see on, on jackpot eriti suur võit, mille saate mõnes online kasiinomängus. Kui suur jackpot on, varieerub olenevalt kasiinost. Kui mõnes kasiinos võidakse 100 000 eurot lugeda suureks võiduks, siis teistes oleks suur võit 1 000 000 eurot või rohkemgi.

Sisuturundus

Tänapäeva jackpot mänge peetakse veebipõhiste slot mängude parimateks mängudeks. Selliste slot mängude suurim eelis on, et need pakuvad suurimaid auhindu, mis sageli ulatuvad miljonitesse eurodesse.

Enamik inimesi ei suuda mõista jackpoti ja tavaliste slot mängude vahelist erinevust. Kuid erinevus nende kahe vahel seisneb alati selles, et tavalised slot mängud põhinevad tavaliselt panusel saadud võidul. Mil jällegi jackpot slot mängud annavad alati võimaluse võita palju rohkem, enamasti miljoneid.

Põhjus, miks nende mängude väljamaksed nii kõrgele jõuavad, on tingitud asjaolust, et teatud protsent slot mängude igast keerutusest, mis on mängitud ükskõik millises maailma otsas, aitab jackpoti summale kaasa, muutes selle iga sekundiga suuremaks. Suurimad jackpotid hõlmavad tuhandeid erinevaid mängijaid, kes panustavad meeletuid summasid tervest maailmast.

Samuti, kui teile meeldib slot mängude mängimine, on teil võimalus ühendada need kaks tegevust: proovida õnne ja võita jackpot. See on alati põnevam viis mitme miljoni võitmiseks, kui näiteks lihtsalt kohalikest kioskitest pärit loteriipileti abil õnne otsimine. Jackpot mängude mängimine on ainus viis, kuidas sõna otseses mõttes üleöö miljonäriks saada.  

Millises kasiinomängus on suurim võimalus võita jackpot?

On mitmeid online kasiinomänge, kus on väga head võiduvõimalused. Näiteks videopokkeris on võitmise tõenäosus 20%. Samuti on hästi teada, et kui olete osav Blackjack-i mängus, siis võit polegi niivõrd keeruline. Või kui soovite proovida oma õnne ja panustada tõeliselt suurele jackpotile, võite proovida slot mängu Mega Moolah, kuid võimalused võita päris jackpoti, on siiski üsna madalad, umbes 1%.

 Üldiselt rääkides jäävad enamus suured jackpotid slot mängude valdkonda ning sellpärast tahaksimegi siin tutvustada kolme peamist parima jackpotiga slot mängu.

Hall Of Gods

 

Mängude arendaja Net Entertainment-i toode Hall of Gods on saanud kasiinoplatvormidel üheks tuntumaks slot mänguks. See põhineb norra mütoloogial ja pakub ülimalt meeldivat mängimist nii kõrvadele kui ka silmadele.

Kas arvate, et jackpotide tagaajad ei hooli heast graafikast? Hall of Gods-is on isegi jackpot nii hästi integreeritud, et peate mängus panema Thori haamrisümbolit avama, et saada boonusmäng, kus leiate kolm jackpoti tüüpi:  Mini, Midi ja Mega. Mega on suurim ja selle kaudu on välja makstud umbes 7,6 miljonit eurot – just sellel põhjusel on see mäng üks parimatest jackpot mängudest.

Mega Moolah

 

See Microgaming-u jackpotiga slot mäng on välja maksnud rohkem rahasummasid ja loonud rohkem kiirmiljonäre kui ükski teine ​​mäng kübermaailmas. Võib juhtuda, et see kõik on pealtnäha süütu ja armas, kuid ärge laske sellel end petta! See on slot mäng, mis võib tuua mängijatele tõeliselt suuri kasusid, kui päev ja kellaaeg ehk moment on täpselt see õige!

Selle teeb veelgi tulusamaks see, et see on ühendatud tohutu mängijatevõrguga, mis omakorda toidab pidevalt jackpoti. Selle mängu peaauhind algab miljonist eurost, seega on võitjatele tagatud raha ka siis, kui nad varakult mängust välja lähevad.

Mega Moolah-i teeb veelgi erilisemaks asjaolu, et võite mängu ajal sattuda ka boonusmängu ning see võib juhtuda igal ajahetkel. Selleks pole vaja mingeid konkreetseid sümbolikombinatsioone. Boonusmängus olles keerutate õnneratast, mille läbi saab võita nelja erinevat auhinda, suurim neist on Mega.

Beach Life

 

Kuigi Playtech alustas Beach Life-iga juba ammu, jätkub selles jackpotide poolest rikkas slot mängus mängijate suur huvi tänu oma tohutule võidupotentsiaalile ka täna. Elu tundub selles online mängus lõdvestunud, tõesti ranna stiilis, kuid ärge lõõgastuge liiga vara! Koos mitme minimänguga on see paljudele mängijatele ühe korraga võiduks toonud üle 5 miljoni euro!

Mega Fortune

 

See on mäng, mis meeldib paljudele, kuna see on tõeliselt lõbus. See mäng võimaldab teil end rikkana tunda ka siis, kui te ei saa mingit tasu. Seega annab mäng teile alati aimu sellest, mis võib teiga juhtuda, kui peaksite võitma mängu peaauhinna.

Teine asi selles mängus on asjaolu, et sellega kaasnevad reguleeritavad maksimaalsed panused. See võimaldab teil teenida rohkem, kui tegemist on järkjärgulise hüvedega, mis annab teile jackpoti eest rohkem punkte. Nagu iga teine ​​jackpot mäng, nõuab ka see teilt vähemalt ühe korra jackpoti võitmist, et saaksite selle mängu parimat kasu enda nahal tunda.

Te võite teenida kuni 2 000 000 eurot. Aga isegi väiksemate jackpotidega saab teenida häid rahasummasid.

Wheel of Wishes

 

Wheel of Wishes on veel üks väga populaarne jackpot kasiino veebimäng. Selle mängu puhul kõige hämmastavam pole mitte asjaolu, et kasiino jackpoti võitja saab 2 000 000 eurot, vaid see, et selle mängija tagasivõit (RTP) on 93,1%. Olles nii tulus mäng, võiksite eeldada, et sellel on ka kõrgem maja eelis, kuid see pole nii.

Asjaolu, et see on ülimalt muutlik slotimäng, tähendab, et see on suurepärase mängija tagasivõiduga (RTP), mis tagab jackpoti mängijatele võimaluse raha võita ja minema minna isegi siis, kui nad ei suuda jackpoti saada.

Lisaks sellele on sellel mängul ka mängusisesed jackpotiboonused, mida võite saada, kui maandute järjestikku paaril “Scatteri“ sümbolil. Selles mängus, kui saate õiged sümbolid, saate teenida boonust, mis võrdub teie keerutatud summaga, mida korrutatakse 500-ga.

See on juhtumisi üks parimaid boonuseid, mida saate kunagi saada mis tahes veebikasiino slot mängus. Jackpoti preemiaid ei saa isegi võrrelda sellega, mida võite saada suure koguvõiduga. Mängudel on ka neli jackpoti. Esimene on ainult 10 eurot, viimane on aga 2 000 000 eurot, mille mängijad on jackpoti saavutamiseks kaotanud.

Milline on parim jackpot mäng algajale?

Üldiselt on lihtsamad mängud kaardimängud ja slot mängud. Mängud, nagu rulett ja Craps, võivad esmalt tunduda keerulisemad, kuid tegelikult on need üsna lihtsad. Blackjack ja Baccarat on aga lihtsad mängud, mida isegi algajad saavad väga lühikese aja jooksul osavalt hakata mängida.

Nii et valikuvõimalusi on mitmeid. Alati tuleb valida enda jaoks sobivaim mäng ning eelkõige mäng, mille mängimist te tõeliselt naudite. Ärge mõelge ainult jackpoti võitmisele, vaid keskenduge toreda elamuse saamisele. Just see ongi parim viis, et lõpuks ka nii suurim jackpot võita!

Fotod: https://casino.chanz.com/et/jackpot

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduse autor on Aidi Mesi

By

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võitis Aidi Mesi. Eesti Panga nõukogu otsustas, et konkursile esitatud töödest oli parim tema kavand, mis kannab nime „Kurss Pärnule“.

Võidutöö autori sõnul andis kavandi kujundamiseks idee Hansa Liit, mis oli eelkõige merekaubanduse ühendus Põhja- ja Läänemerel ning Pärnu / Uus-Pärnu oli ka üks tähtsaid meresadamaid Liivimaal.

„Merekaubanduse tähistamiseks on mündi kujunduses kasutatud Pärnu geograafilisi koordinaate ja kompassi, mille järgi on meremehed oma kursse seadnud nii keskajal kui ka tänapäeval. Usun, et mündi kujundus on ajakohane ka praegu, sest Pärnu on lisaks kuurortlinnale ka merendus- ja sadamalinn,“ märkis Aidi Mesi.

Võidutöö autor Aidi Mesi on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini erialal ja tegutseb vabakutselise disaineri ning graafilise disaini koolitajana.

Kaheksaeurose nimiväärtusega hansalinn Pärnule pühendatud hõbemündi laseb keskpank ringlusse eeldatavasti 2021. aasta kevadel.

Mündi kujunduskonkursile laekus kokku 66 tööd. Esimese koha saanud kujunduskavandi autor on Aidi Mesi, teise koha saanud töö autor Kristen Ukanis. Seekord anti välja ka kaks kolmandat kohta. Nende tööde autorid on Heino Prunsvelt ning Rainer Kasekivi.

Hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kavand

Taustainfo

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kavaga aastateks 2020 – 2022 saab tutvuda Eesti Panga veebilehel https://www.eestipank.ee/sularaha/kinnitatud-meene-ja-malestusmuntide-kava.

Ülevaate Eesti Panga seni emiteeritud meenemüntidest saab Eesti Panga veebilehelt https://www.eestipank.ee/sularaha/meenemundid.

Ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide emiteerimiseks saab Eesti Pangale teha igaüks, saates need meile veebilehe liidese kaudu (https://www.eestipank.ee/meene-ja-malestusmuntide-ideede-ettepanekud), e-posti või kirja teel. Kõik saabunud ettepanekud vaatab läbi Eesti Panga nõuandev kogu, kelle eksperdihinnangu ja ettepanekute alusel teeb Eesti Panga juhatus otsuse, millised mündid vermitakse.

Teatega on kaasas konkursi võidutöö kavandi „Kurss Pärnule“ foto. Ringlusesse lastav münt võib tehnoloogistel põhjustel erineda algsest kavandist.

Foto: Eesti Pank

Eesti ettevõtlusprojekt nimetati Euroopa parimaks

By

16.11.20 Berliinis toimunud Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnatseremoonial nimetati ettevõtlusoskustesse investeerimise kategoorias Euroopa parimaks projektiks Eesti ettevõtte Merkuur OÜ projekt „Mobiilsed töötoad“.  Peaauhind anti ettevõtluse edendamise eest Prantsusmaa projektile „Le Portail Du Rebond“, mis arendab veebikeskkonda raskustes ettevõtjatele.

Merkuuri meeskond on välja arendanud liikuvad tehnoloogia õppeklassid, milles korraldatakse noortele teaduse, tehnoloogia ja inseneeria töötubasid. Liikuvates õppeklassides saab iga õpilane panna proovile oma insenerioskused, katsetada erinevaid töövõtteid ja -vahendeid ning valmistada erinevaid tooteid.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on tegemist väga olulise algatusega, et viia noorteni tehnoloogia ja ettevõtlusega seotud õpikogemus ja suurendada noorte karjääriteadlikkust tuleviku erialade valikul. „Merkuuri meeskonnal on väga oluline roll, et noored innustuksid teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkondade võimalustest ning looksid tulevikus selliseid tooteid ja teenuseid, millega saaks ka maailma vallutada,“ lisas Siem.

Mobiilsete töötubade projekti eestvedaja Lauri Soosaar rõõmustas tunnustuse üle ning ütles, et tal on hea meel, et algatust on ka Euroopas märgatud.  “Meil on olnud suur rõõm pakkuda noortele võimalust õppida liikuvas tehnoloogia õppeklassis ning innustada noori olema loovad ja ettevõtlikud. Oleme tänulikud, et meie tegevusi on märgatud ja tunnustatud,” ütles Soosaar.

Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnaga tunnustatakse edukaid tegevusi ja algatusi, mis loovad uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Euroopa tasandil on Eesti projekt kategooria võidu saanud varasemalt kahel korral: 2017. aastal majandust ja rahatarkust õpetava rollimängu „Ettevõtlusküla“ eest ning 2015. aastal kiirendi „Gamefounders“ eest. Lisaks on Euroopa konkursil esile tõstetud e-residentsuse programmi, e-majandusaasta aruannet ja Äriregistri ettevõtjaportaali.

Foto: merkuur.eu

Eesti riigi IT-taristu vastu toimusid küberrünnakud

By

Riigi infosüsteemi amet (RIA) tuvastas novembris kolmel erineval juhul sarnase käekirjaga rünnakud Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel said kurjategijad kätte ka isikuandmeid. Küberrünnakud tabasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Sotsiaalministeeriumi (SoM) ja Välisministeeriumi (VäM) servereid.

Mõjutatud riigiasutused on koostöös RIAga tuvastanud, kuidas rünnak ellu viidi ning tegutsenud selle nimel, et piirata edasist andmete vargust. Kõigi kolme ründe käekiri on sarnane ning rünnati veebilehti majutavat serverit.

MKMi puhul õnnestus ründajatel ligi pääseda MKM-i haldusala serveritele, millest mitme puhul tuvastati kuritegevusele viitavaid tegevusi.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas õnnestus kurjategijatel ligi pääseda informatsioonile, mis puudutab 9158 inimest. Tegemist oli nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamisega seotud andmetega. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) elimineeris ründaja juurdepääsu süsteemidele 8 tunniga. Terviseamet koostöös TEHIKuga saadavad lähipäevil personaalse teavituse inimestele, keda juhtum puudutab.

“Tegemist oli tõsiste intsidentidega,” ütles RIA küberturvalisuse teenistuse juht Lauri Aasmann. “Tänaseks on olukord kontrolli all. Oleme nii avaliku kui ka erasektori partneritele andnud infot, mis aitab vähendada selliste rünnakute õnnestumise tõenäosust. RIA jätkab küberintsidentide täpsema analüüsiga. Oleme suhelnud tarkvara loojatega ja praeguseks on turvanõrkustele paigad olemas,“ lisas Aasmann.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust seoses süsteemidele ebaseadusliku ligipääsu hankimisega. Menetlust juhib riigiprokuratuur.

Riigiprokurör Eleliis Rattam selgitas, et rünnakute uurimiseks on eelmisel kuul alustatud kriminaalmenetlus. “Me oleme tuvastatud juhtlõngu, mille suunas aktiivselt töötame, kuid detailse info avalikustamine selle kohta, mida õiguskaitseasutused on teada saanud, ei ole praegusel hetkel võimalik. Rünnaku läbiviijat tuvastatakse ja seetõttu peame hetkel arvestama ka võimalusega, et kogu avalikkusele antud teave võib jõuda ründajani, kellel on siis omakorda võimalik seda infot kasutada enda paremaks varjamiseks õiguskaitseasutuste eest,” täpsustas riigiprokurör Rattam.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Grossi sõnul on rünnaku motiiv ja toimepanija selgitamisel. “Peame tõenäoliseks, et ründaja eesmärk oli süsteemist võimalikult paljude andmehulkade kätte saamine, et nende sisuga tutvuda alles pärast ründe lõppu. Ründaja varastas ametiasutuste serveritest erinevat infot, mis ei ole seotud ühegi konkreetse valdkonnaga. Sellise rünnaku toimepanemine vajab keskmisest paremat teadmist infosüsteemides toimuvast, kuid teoreetiliselt saab sellise rünnaku korda saata ka üks inimene. Seda, kas praegusel juhul on tegemist ühe või mitme inimese ründega, on selgitamisel,” ütles Gross.

Kõige rohkem mõjutas rünnak MKMi haldusala asutusi. “Rünnakute tõsidusest hoolimata puudub praegu oht, et riigi teenused katkeksid. Oleme kaasanud olukorra lahendamisse IT-eksperte nii avalikust kui ka erasektorist. Esmased turvameetmed on rakendatud ja nüüd töötame nii MKM-i haldusalas kui ka riigi üleselt selle nimel, et sarnased rünnakud tulevikus ei õnnestuks,“ ütles riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

RIA-l on praegu olemas esialgne info, kuidas küberrünnakuid toime pandi ning jagas seda avaliku sektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste infoturbejuhtide ning elutähtsat teenust osutavate asutuste IT-kogukonnaga.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siem: e-valimiste turvalisus on riikliku julgeoleku küsimus

By

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liigub koos Riigi valimisteenistusega edasi e-valimiste turvalisemaks muutmisega. Töös on sõltumatu auditi ja turbeanalüüsi läbiviimine ja mitmed turvalisust tõstvad uuendused hiljemalt 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste jaoks. Lisaks on algatamisel eelnõu valimisseaduste muutmiseks, et määratleda täpsemalt MKM-i valitsemisala kohustused seoses valimiste korraldamise ja küberturvalisuse tagamisega.

Minister Siem märkis, et kui 2005 aastal oli e-hääletajate osakaal kogu valijate hulgast alla 1,9 protsendi, siis viimastel valimistel kasutasid e-hääletamise võimalust pea pooled valijatest. See tähendab, et e-valimisrakendused, mis olid algselt marginaalse tähtsusega on aja jooksul muutunud oluliseks valimiste osaks. „Põhiseaduse kohaselt rahvas, kui demokraatliku riigi kõrgeim riigivõimu kandja, teostab oma võimu peaasjalikult läbi vabade, ausate, läbipaistvate, turvaliste valimiste. Sellest tulenevalt ei tohiks olla vaidlust ka selles, et valimised, kui demokraatliku riigi põhialused ja väärtused,  kuuluvad kõige olulisemate riiklike kaitseobjektide hulka. Valimiste näol sh e-valimiste näol ei ole minu hinnangul tegemist millegi vähemaga, kui riikliku julgeoleku küsimusega,“ rääkis Siem.

Ministri sõnul tuleb teadvustada, et elame üha digitaliseeritumas maailmas. „Kui me oleme läinud riigina seda teed, et kasutame niivõrd olulises riigi eksistentsi alusprotsessis nagu on valimised, e-rakendusi, siis peame suutma ka tagada, et nende rakenduste toimivust kaitstakse kõige kõrgemal võimalikul küberturvalisuse tasemel.“

Riigi küberturvalisuse juhi Raul Rikki sõnul on MKM-i, koostöös Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) ja riigi valimisteenistusega (RVT) üks fundamentaalsemaid eesmärke valimiste infosüsteemide küberturvalisuse tagamine terviklikumalt ja senisest oluliselt kõrgemal tasemel. „Arvestades, et valimistega seotud infosüsteemide turvalisus on riigi julgeoleku küsimus, ei ole nende küberturvalisus korraldatud parimal võimalikul viisil. Näiteks ei ole RVT-l piisavalt rahalisi vahendeid, et kõiki kõrgetasemelisi küberturbe funktsioone ellu viia. RVT-l puudub küberturbe juht ja vajalikud eksperdid, kelle põhiülesandeks oleks valimiste küberturvalisuse tagamise korraldamine. Seda funktsiooni on täidetud muude ülesannete seas olemasolevate ametikohtade baasil. Kuna RVT võimekus valimiste küberturvalisust tagada on väga väike, tellib RVT teatud küberturbe funktsioone lepingu alusel asutustelt (RIA) ja ettevõtetelt. See ei ole iseenesest halb, kuid antud juhul tekib küsimus, kes haldab küberturbe riske terviklikult ning hoolitseb selle eest, et kõik valimistega seotud küberturvalisuse meetmed oleksid adekvaatselt rakendatud,“ selgitas Rikk. Lisaks on tema sõnul küsimus küberturbe tagamise järelevalve teostamises, mille eest vastutab VVK. „See on koht, kus MKM riigi küberturvalisuse juhtministeeriumina saaks toetada VVK-d omapoolse hinnangu andmisega,“ ütles Rikk.

Raul Siemi sõnul on praegu jäänud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kohustuseks küll e-valimiste turvalisuse ja läbipaistvuse küsimustega tegelemine, kuid õiguslikult puudub selleks alusraamistik, kuna e-valimiste ettevalmistamise ja korraldamisega tegeleb seaduse järgi ainult RVT. „2021. aasta uuenduste ja auditi osas on meil põhimõtteline kokkulepe RVT-ga ja sõlmimisel on koostööleping, kuid alates 2022. aastast tahame määratleda seaduse tasemel täpsemalt ära MKM-i valitsemisala õigused ja kohustused seoses valimiste korraldamise ning küberturvalisuse tagamisega. Nii tekib ka vastutuse osas selgem jaotus ja edaspidi on IT-ministril võimalik e-valimiste küberturvalisust tugevamalt kindlustada,“ selgitas Siem.

Riigi küberturvalisuse juhi Raul Rikki täpsustuse kohaselt pannakse kavandatavate muudatustega RIA-le ülesanne korraldada valimiste küberturvet. „Turbe korraldus hakkab olema kaheastmeline – RIA korraldab küberturvet ning MKM kontrollib kogu protsessi küberturvalisust ja annab Vabariigi Valimiskomisjonile arvamuse, kas küberturvalisus on korraldatud piisaval tasemel elektrooniliste süsteemide kasutamiseks valimiste läbiviimiseks,“ ütles Rikk.

IKT asekantsler Siim Sikkuti sõnul on e-valimiste turvalisuse ja usalduse küsimus ministeeriumi töölaual prioriteetne. „Meie digiriigi toimimise ja kasu aluseks on inimeste usaldus digiteenuste ja -keskkonna vastu. Seni pole e-valimiste süsteemile tehtud ei terviklikku auditit ega ka süstemaatilist turvalisuse hindamist. Seetõttu on oluline tegeleda niivõrd oluliste rakenduste ja protsesside, kui seda on valimiste küberturvalisus, väga põhjalikult ja kõiki vajalikke turbemeetmeid rakendades,“ ütles Sikkut. Asekantsleri sõnul on audit ja riskianalüüs plaanis korraldada piisava ajavaruga enne järgmisi kohaliku omavalitsuse valimisi, et jõuaks ka vajalikud organisatoorsed, protseduurilised ja tehnoloogilised turbemeetmed rakendada.

MKM, RIA ja RVT koostöös on tegemisel erinevad arendused valimiste infosüsteemile ja elektroonilise hääletamise süsteemile (turvameetmete täiendamine, koodianalüüs), valimiste veebilehe ja riskianalüüside uuendamine, küberruumi seire, juhendite ja infomaterjalide värskendamine, valimiste vaadeldavuse parandamine jne.

Üks tähtsamaid tegevusi läbipaistvuse suurendamiseks on sõltumatu auditi ja riskihinnangu läbiviimine. „Me oleme harjunud, et meil on olemas e-hääletamise võimalus, kuid see süsteem peab olema turvaline ja läbipaistev. Peame mõistma, et e-valimiste puhul ei ole tegemist usuküsimuse vaid riikliku julgeoleku küsimusega. Tänases digimaailmas tuleb küberturbesse suhtuda äärmise tõsidusega. Kui me seda alatähtsustame ega suuna selle tagamisse oma parimaid kompetentse, riskime reaalse ja otsese ohu tekkimisega riigi julgeolekule,“ rõhutas minister Siem.

Fotod: Majandus ja Kommunikatsooniministeerium ning  VisualHunt.com

Gaasiseadmega kodus tuleb pöörata tähelepanu vingugaasiandurile

By

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuletab meelde, et vingugaasiandur on kohustuslik kõigis eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.

„Alanud kütteperioodil on kohane meelde tuletada, kui karmid võivad olla vingugaasi poolt põhjustatud tagajärjed inimese elule ja tervisele ning miks on oluline ka gaasiseadme olemasolul varustada kodu vingugaasianduriga,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kuigi Aasa sõnul on praegu vingugaasiandur kohustuslik neis eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, on ministeerium laiendamas anduri kohustuse ulatust. Uue aasta kevadest tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme asukohast või selle põlemiskambri tehnilisest lahendusest. “Kui küttegaasiseade paikneb näiteks abiruumis, kuhu on paigaldatud ka vingugaasiandur, ei pruugi selle signaal jõuda inimesteni elu- või magamistoas. Vingugaasi näol on paraku tegemist nähtamatu mürgiga ning õigeaegne märguanne saab ära hoida kõige hullema,” selgitas Aas.

Gaasiseadmete korrasoleku ja ohutuse eest vastutab seadme omanik. Gaasiseadmega ruumis peab olema toimiv ventilatsioon ja korralik õhu juurdevool, kuna gaasiseade vajab töötamiseks palju hapnikku. Gaasiseadmeid ja nendega seotud korstnaid ning ventilatsiooni tuleb vastavalt seadme juhistele lasta regulaarselt hooldada ja puhastada 1 kord aastas ning tervikuna kontrollida iga 4 aasta järel.

2018. aastal leidis küttegaasiseadme kasutamise nõuete rikkumise tagajärjel aset 18 õnnetusjuhtumit, milles hukkus 5 inimest. 2019. aastal leidis aset 5 õnnetusjuhtumit, milles ei hukkunud ühtegi inimest.

Foto: Visualhunt.com

Viis põhjust, miks peaksid raamatuid järjepidevalt lugema

By

Raamat

Väga tihti öeldakse, isegi uhkusega, et mina raamatuid ei loe – mul pole selleks aega või tahtmist. Iseenesest raamatute lugemine ongi üks ülimalt priviligeeritud tegevus, mida igaüks endale lubada ei saa. Isegi Eesti üks hinnatuimaid kirjanikke Andrus Kivirähk toob ühes oma intervjuus välja, et vanasti lugesid peamiselt mõisnikud. Ja kui ühtäkki hakkas ka mõni talupoeg lugema, vaadati seda küllaltki halvasti. “Ta võib saada ju äkki liiga targaks,” mõeldi hirmuga. Sellegipoolest paneb mõtlema, et miks siis peaks ikkagi raamatuid lugema? Mis kasu see tegevus pakub?                                                                                                Sisuturundus

1. Teadmised

Võib-olla kõige esimene ja käegakatsutavam põhjus raamatute lugemiseks on teadmised. Lugemine oma põhifunktsioonilt ongi ju loodud mingisuguse teabe kättesaamiseks. Ostes uue pesumasina või tolmuimeja, siis ikkagi loeme enne esmast kasutamist manuaali, et õppida masinat paremini tundma.

Ka väga suur hulk raamatuid on mõeldud uute mõtete ja teadmiste omandamiseks. Niisamuti ka ilukirjanduslikud raamatud, mis võivad anda väga autentse ülevaate teatud ajastust või mingisugusest konkreetsest rahvusest. Ja nii huvitav, kui see ka ei tunduks, siis Sa võid kaotada töö, kodu, raha või isegi oma tervise, kuid teadmised on miskit, mida keegi Sinult niisama lihtsalt võtta ei saa.

2. Laiem sõnavara

Tuntud kirjanik Stephen King on raamatus nimega “Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest” öelnud ühe väga paikapaneva lause: “Kui teil pole aega lugeda, ei ole teil ka aega ega tööriistu, et kirjutada.” Oma raamatus toobki ta välja, et heaks kirjutajaks saamisel on olulised kaks harjumust – pidev kirjutamine ja lugemine.

Mis seal salata, kuid kirjaniku üks suurim tööriist on sõna. Raamatuid mitte lugedes muutub ajapikku Sinu “tööriistakast” äärmiselt ahtaks ning üksluiseks. Kusjuures seda, kas inimesel on lai sõnavara, tunneb ära ka omavahelises vestluses. Mitmed parasiitsõnad ja tüüplaused jäävad varem või hiljem domineerima. Kehv sõnavara võib saada saatuslikuks kas mõnel ärikohtumisel või tööintervjuul, kus vastaspool (ala)teadlikult hindab partneri haridustaset, teadmisi, kogemust jms.

3. Parem keskendumisvõime

Tänapäeva multitaskimise ja internetiajastul on meie keskendumisvõime saanud väga suure põntsu. Seda just seetõttu, et me jagame end erinevate tööülesannete, meilide ja muude teavituste vahel. Pidev rööprähklemine suurendab ajapikku stressitaset ja ka produktiivsuse langust.
Samas raamatu lugemisel on keeruline teha mitut tegevust korraga. Selleks, et kirjutatust aru saada, pead Sa täielikult keskenduma loole. Ei ole võimalik olla samal ajal näiteks telefonis. Siit aga on Sulle ka väike soovitus: proovi iga päev enne tööle minekut lugeda 15-20 minutit (näiteks ühistranspordis) ja Sa võid üllatuda, kui keskendunud oled Sa kontorisse jõudes. Niisamuti võib Su tähelepanu aita hoida teatud sorti meelelahutus nagu kasiinomängud internetis (https://www.ninjacasino.com/ee/kasiino-mangud)

4. Tugevam analüütilise mõtlemise oskus

Paljud meist on lugenud mõnda paeluvat müstika romaani, kus teadlikult või mitte proovid enne lõppu leida mõttes lahenduse. Tavaliselt on lahendust otsides väga suur osa Sinu kriitilisel ja analüütilisel mõtlemisel, kus lugejana salvestad mingisugused detailid, et mõista, kes ja kuidas on millegagi seotud.

Sarnane detailide analüüsivõime tuleb kasuks ka siis, kui pead hindama näiteks mõnda teist kirjutist, lavastust vms. See võime aitab Sul mõista, kas karakterid on korralikult välja arendatud, kas tegevustik ja liinid olid sujuvad.

5. Mälu paranemine

Raamatuid, eriti ilukirjandust lugedes, pead Sa meeles pidama väga mitmeid karaktereid kogu, nende tausta, ajalugu ja nüansse terve teose vältel. Vahel tundub kõikide tegelaskujude meelespidamine paras katsumus. Ajapikku on üsna tavaline, et inimese mälu selles osas paraneb. Ta suudab aina rohkem lugedes jätta meelde uusi detaile.

Teadlased on uurinud, et iga uus mälestus loob ajus sünapseid, mis tugevdab olemasolevaid. Sestap on üsna tavaline, et ajapikku paraneb inimese lühiajaline mälu.

Foto: erakogu

Raamatukoi

By Leave a Comment

Aadress: Harju 1, Tallinn
E-post: info ät raamatukoi.ee | 6 83 77 10 (E-R 9-17)
Veeb: raamatukoi.ee

Ehk siis märkimisväärselt põhjaliku valikuga ja samal ajal kohalikus keelruumis äärmiselt tabava nime alla toimiv raamatukauplus. Müües enda sõnul  uusi ja kasutatud raamatuid, äsjailmunutest kuni sajanditevanusteni. Mis vastab enam kui tõele, sest nõudlik lugeja leiab Raamatukoi nimistust arusaadavalt nii ilukirjandust, kui ka reisikirju. Samavõrd lastele mõeldud köiteid, millele omakorda vastanduvad tõsised teatmeteosed.

Vahva juriidilise nime all (Kuutõrvaja OÜ) toimetav raamatupood peab samavõrd oluliseks pakkuda võimalikult laia valikut Eestis ilmunud ja Eestiga seotud raamatuid.

Raamatukoi alustas veebipoena 1998. aasta detsembris, olles üks esimesi interneti-raamatukauplusi Eestis. Veebikiri külastab (on- & offline`s) ja kiidab.

Foto: raamatukoi.ee

Eluasemelaenuturg on koroonakevadest kiiresti kosunud

By

Koroonaviiruse tõkestamiseks kevadel kehtestatud ulatuslikud piirangud tõid eluasemeturule palju ebakindlust. See muutis uue eluaseme otsijad ettevaatlikumaks ja mitmete eluasemearenduste alustamine pandi pausile, kuigi pooleliolevad projektid viidi siiski lõpule. Sügise alguseks oli eluasemeturg esimesest ehmatusest üldiselt üle saanud.

Eluasemetehingute arv vähenes aprillis aastavõrdluses ligikaudu 37%, peamiselt järelturu tehingute tõttu. Alates juulist on tehingute arv aga kiiresti kasvanud ning septembris ületas see juba aastataguse taseme. Eluasemeturul tervikuna ei ole toimunud ka hinnalangust. Teises kvartalis kasvas eluaseme hinnaindeks 4% ja esialgsete andmete põhjal võis hinnakasv olla samas suurusjärgus ka kolmandas kvartalis. Hinnatõusu võib aga moonutada uute eluasemetega tehtud tehingute osakaalu kasv, mida statistika arvesse ei võta. Tehingute andmed viitavad sellele, et teatud turusegmentides, eelkõige vanemate eluasemetega tehtud tehingute puhul, on hinnakasv peatunud.

See, et eluasemeturg on taas aktiivsemaks muutunud, peegeldub ka laenulepingute sõlmimises. Septembris sõlmiti lepinguid kokku 127 miljoni euro väärtuses, mis tähendab, et tegu oli viimaste aastate ühe aktiivsema laenukuuga. Arvuliselt väljastati tagatisega eluasemelaene siiski möödunud aasta septembriga võrreldes ligi 5% vähem. Kui pärast 2008. aasta finantskriisi püsis eluasemelaenuturg mitu aastat madalseisus, siis koroonakriisi senine mõju on olnud lühiajaline.

Eluasemelaenude nõudluse kiirel kasvul võib olla mitu põhjust. Ühelt poolt võidi kevadel ostuotsuseid edasi lükata, kuid olukorra selginedes ollakse nüüd valmis tehingutega edasi minema. Võrreldes 2008. aasta kriisiga on majapidamiste sissetulekud kasvanud ning kogunenud on märksa enam sääste, mis toetab võimekust teha laenu sissemakse. Paljud töökoha säilitanud majapidamised on jätkanud säästude kogumist ka koroonakriisi ajal. Nii on majapidamiste pangahoiused alates märtsist kasvanud 612 miljoni euro võrra 8,9 miljardi euroni. Aastavõrdluses on hoiuste kasv kiirenenud 11,6%ni. Eluasemelaenude võtmist soosib ka ootus, et intressimäärad püsivad pikema aja jooksul madalad.

Pangad on senise kriisi jooksul olnud valmis eluasemete ostu rahastama kriisieelse ajaga sarnaste tingimustega. Kuigi aprillis ja mais sõlmitud eluasemelaenulepingutest on näha, et keskmine laenuintressimäär pisut kasvas, siis edasistel kuudel on see taas alanenud. Teises kvartalis püsisid muutumatuna nii väljastatud eluasemelaenude tagatuse keskmine suhtarv (LTV), laenumaksete ja sissetulekute keskmine suhtarv (DSTI) kui ka laenu tagasimakse keskmine tähtaeg.

NB! Eesti Pank avaldas oma kodulehel ka krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika septembri kohta. Statistikateates kirjeldatakse krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

Raido Kraavik Raido Kraavik

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank ja PEXELS.COM

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle talveajale

By

gray double bell clock
 

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Foto: Moose Photos on Pexels.com