Majandus & elustiil. Koolitus
Pluss. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kiire ning professionaalne töö. Peame silmas niiske ja olematu talve vältel lagunenud tänavate hooldust.
Miinus. Üleilmne pandeemia, seda loomulikult. Samas, öeldavasti on igast kriisist midagi õppida. Aga ehk ka õpetada – vaadake ringi ja kas teile ei tundu, et kaaskodanike arusaam (toitumis)hügieenist võib olla kaunikesti relaltiivne?
Hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et 70% inimestest väldib asutuste külastamist, kus on sageli halvas korras tualetid. Meeldiva õhkkonna loomisel loeb iga detail ning just räpane tualettruum võib olla põhjus, miks külastajad sinu juurde tagasi tulla ei soovi.
Pärast eriolukorra lõppu hakkavad inimesed vaikselt tavaellu tagasi pöörduma. Siiski manitsetakse kõiki veel ettevaatlikkusele – viirus ei ole kadunud ja hügieeninõudeid tuleb täita hoolega. See tähendab, et inimesed külastavad rohkem ka avalikke tualette, et seal käsi pesta.
Lindströmi läbiviidud uuringust selgus, et 96% inimestest eelistab külastada asutusi, kus on puhtad ja korralikud tualettruumid. Uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest enamik kasutab avalikke tualette kaubanduskeskustes, toitlustusasutustes, tanklates, meelelahutusasutustes ja büroohoonetes. Uuringus osalenutest 36% leidis, et täna on avalikud tualettruumid üldjuhul väga halvas korras.
„Suur osa inimesi läheb ühiskasutatavasse tualettruumi vaid hädaolukorras. Arvestades tänaseid olusid ja inimeste hirmu haigustekitajate ees, võib mälestus halvas korras tualetist tähendada, et pigem jäetakse kaubanduskeskusesse, restorani või büroosse tulemata, kui riskitakse seal tualetis käimisega,“ kommenteeris Lindström Eesti ekspert Mari-Liis Paluoja.
Ettevõttetele on kasulik kui neil on kindel klientuur, kes külastab asutust korduvalt, olenemata sellest, mida teevad konkurendid. Lojaalsed tarbijad on vähem hinnatundlikud ning usaldavad täielikult teenusepakkujat, kelle juures nad aastaid käinud on. Oma tualettruumide järgmisele tasemele viimine on seega üks viis, kuidas kindlustada, et kliendid ka pärast eriolukorda endiselt sinu ettevõttesse tulla soovivad.
„Esmalt peaks tähelepanu pöörama sellele, et olemas oleks elementaarsed kätepesu ja -kuivatusvahendid. Teame, et kuigi kätepuhur võib olla mugav lahendus, ei ole see sugugi ohutu – paljud tänapäevased kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles lennutades nii õhku, linkidele ja mööduvatele inimestele sinna eelmistest kasutajatest jäänud haigustekitajad. Tervisele ohutumaks lahenduseks on käterätirullid,“ sõnas Paluoja.
Käterätirullid asetsevad spetsiaalses masinas kahe rullina, millest üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatustoimingu lõpetamist kasutatud kangas. „Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull samal astmel paberiga, kuna ühte rätiku osa kasutab ainult üks inimene. Samas võimaldavad käterätirullid tualettruumis lihtsamini puhtust hoida kui paber, mis eeldab pidevat prügikastide tühjendamist ja põrandate puhastamist – sageli maandub tormakalt tualetist lahkuja visatud paber prügikasti asemel põrandale ja jätab tualetist räpase mulje,“ ütles Paluoja.
Kui hügieeniliste kätepuhastuse ja kuivatamise vahendite olemasolu on tagatud, võiks mõelda ka lisatarvikute peale, mida külastajad aeg-ajalt vajavad. Restoranide või büroohoonete tualettides on vahel olemas naistele vajalikud hügieenitarbed, niit ja nõel või parfüümitestrid. Sellised pisiasjad jäävad külastajale meelde, eriti juhul kui ta end sättima minnes ootamatult avastab, et näiteks pluusinööp on viimase niidikese küljes või vajalikud hügieenitarbed on koju ununenud.
„Ettevõtted, kes soovivad oma klientuuri hoida, peaksid kindlasti oma tualettruumi seisukorrale tähelepanu pöörama. Räpane tualett võib kogu külastuskogemuse rikkuda, samal ajal kui luksuslik ja heas korras tualett paneb justkui i-le täpi, muutes kogu külastuse meeldejäävaks,“ ütles Paluoja kokkuvõtteks.
Eriolukorra ajal monitooris Statistikaamet koostöös mobiilioperaatoritega inimeste liikumist ja selle tulemusi saab vaadata kaardil. Tagasivaates võib öelda, et kõige kõrgema nakatumisohu ajal võtsid inimesed liikumispiiranguid üsna tõsiselt.
Eriolukord kuulutati välja neljapäeva, 12. märtsi hilisõhtul ja see kestis 67 päeva. Inimeste liikumise analüüs näitas, et eriolukorra esimesed päevad kulusid uue olukorraga harjumiseks ja elukorralduse muutmiseks. Otsusele järgnenud reede oli liikumises veel üsna tavapärane, nädalavahetusel liiguti aga juba vähem. Uuel nädalal jäid õpilased ja tudengid distantsõppele ja paljud inimesed kodukontorisse ning see mõjutas ka liikumise näitajaid.
Eriolukorra esimesel kolmandikul vähenes liikumine järk-järgult. Kui veebruari lõpus ja märtsi alguses oli tavapärane, et puhkepäevadel võeti võrreldes tööpäevadega ette pikemaid sõite, siis pärast eriolukorra kehtestamist muutus liikumismuster vastupidiseks. Võib arvata, et tööpäevadel liikusid inimesed, kellel oli seda töö pärast vaja teha, puhkepäevadel tehti samuti hädavajalikke sõite ja loobuti külaskäikudest sõprade-sugulaste juurde.
Kõige madalamal tasemel oli tööpäevade liikumine aprilli esimesel nädalal, kui paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus kahel tööpäeval oli 57% ehk võrreldes märtsi esimese nädala tööpäevadega liikusid inimesed siis oluliselt vähem. Päeva jooksul läbitud keskmine vahemaa vähenes tööpäevadel üle 10 kilomeetri ja puhkepäevadel umbes kaks korda. Kõige vaiksem puhkepäev oli eriolukorra ajal esimene ülestõusmispüha, mil ligi kaks kolmandikku inimestest püsis 95% ajast peamises asukohas. Piirangutest kinnipidamine andis ka tulemusi, sest aprilli teises pooles hakkas uute diagnoositud haigusjuhtumite arv oluliselt vähenema.
Teatavasti olid kõige rangemad piirangud kehtestatud Saare maakonnas. Seal läbitud keskmine vahemaa näitab, et enne eriolukorda liikusid inimesed igal nädalavahetusel Saaremaale ja tagasi. Sellest trendist moodustuvad allolevale joonisele M-tähe kujutised. Pärast eriolukorra kehtestamist ei saadud enam selliseid reise teha ja läbitud vahemaa vähenes Saare maakonnas tunduvalt. Maakondade võrdluses oligi kõige suurem muutus liikumises Saaremaal ja Hiiumaal. Kui 8. mail lõppesid liikumispiirangud saarte ja mandri vahel, taastusid nädalavahetuse sõidud peaaegu eriolukorraeelsel tasemel.
Artikkale jätkub siit…
Foto: Visual Hunt
Viiruskriis pole pannud inimesi sotsiaalselt distantseeruma mitte ainult teineteisest, vaid ka oma varadest. Kuidas muidu nimetada suureulatuslikku üürikuulutuste kasvu ja mida oma elamispinna üürileandmine siis ikka muud on, kui sellest distantseerumine.
Võrumaal üüriplahvatus
Analüüsides kinnisvara üürikuulutusi on näha, et elamispinda üüriks pakkuvate kuulutuste arv kasvas kahe kuu jooksul ehk märtsist maini 26 protsenti. Kõige suurem oli kasv Võrumaal, lausa 67 protsenti. Järgnesid Viljandimaa 46, Lääne Virumaa 44, Tartumaa 37, Raplamaa 27 ja Harjumaa 26 protsendiga. Üüripakkumiste arv langes Järvamaal, Valgamaal ja Põlvamaal, kusjuures viimase puhul lausa kolmandiku võrra.
Maakonnad on pisut erinevad, kuid enamikel juhtudel näeb üüripindade pakkumise kasvu, nagu ka terves Eestis kokku.
Langenud on pakkumistes küsitavad hinnad, Eestis tervikuna keskmiselt kümmekond protsenti. Maakondadest on hinnaalanduse liidrid Raplamaa 14 protsendiga, järgnevad 13 protsendiga Saaremaa ja Järvamaa. Suurtes keskustes, Harjumaal ja Tartumaal, on hinnalangus kaheksa ja üheksa protsendi vahel. Isepäiselt käitub Põlvamaa, kus hinnad kasvasid 43 protsenti, kuid seal vähenes pakutavate pindade arv ka kolmandiku võrra.
Hindade liikumise mõttes on asi üldjoontes arusaadav, kui pakkumine kasvab ja kliente proportsionaalselt peale ei tule, siis on surve hindade alanemisele. Kuid mis ikkagi toob üüripinnad turule?
Majanduslangus toodab ratsionaalsust
Põhjuseid on mitmeid ja eks igaüks mängib oma rolli. Näiteks on üha süvenev majandussurve sundimas peale ratsionaalsust ja kui on vara, mida saab tootma panna, siis seda tuleb ka teha. Pingeline seis kinnisvaraturul on loonud ka olukorra, kus ilmselt mitmeid müügiplaane lükatakse edasi. Seisev korter on aga kulu ja parema müügihetke saabumiseni tuleb see välja üürida.
Raske majanduslik seis on tekitanud ka maksejõulisuse probleeme. Kui üürnik jääb võlgu, võib järgneda väljatõstmine ning vajadus leida uus ja maksejõuline. Samuti võis korteri omanik või üürnik minna maapiirkonda viiruse eest peitu ning otsustada sinna jäädagi, vabanenud elamispind peab aga leidma rentaabli asuka.
Üürnik võis vahetada töökohta ja seoses sellega elukohta: ühes kohas kadus töö ja tuli minna teise. Praegusel ajal on suhteliselt tüüpiline olukord, kus vabanev pind hakkab uut üürnikku ootama. Samuti võisid perekonnad kokku kolida ja vähendada oma lähikondsete poolt kasutatavate kinnistute pinda, ka ei toimi Airbnb nagu varem ja välistööjõud ei vaja enam sellisel määral elukohti.
Milline põhjus, kui suurt osakaalu omab, kuulutustest ei selgu. Samas eks kõik nimetatud ja veel mitmed teisedki mängivad oma osa. Nii või teisiti on põhjused otsapidi seotud majandust läbinud eriolukorraga ning selle tulemusena segi paisatud traditsionaalsete käitumismallidega.
Lähikuud näitavad, kas üüripinnad leiavad huvilised või on meie elamispindade hulk väikese riigi jaoks uues kontekstis liiga suur.
Statistikaamet alustas aprilli alguses erinevate valdkondade kiirstatistika avaldamisega, mis võivad viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Kiirstatistika alla on koondatud andmed tööturu ja kinnisvaraturu näitajate kohta, samuti ettevõtete käibe ja tööjõukulude, inimeste liikumise, suremuse ning elektritarbimise kohta.
Allikas: Statistikablogi
Photo credit: sergei.gussev on VisualHunt / CC BY
Värske kasutuskogemuse põhjal saame öelda head ja ainult head. Alates äärmiselt õnnestunud nimevalikust. Professionaalselt koostatud, erinevaid arhiive koondavast mahukast sisust. Tehnilisest lahendusest mis on tõesti kasutajasõbralik ja intuitiivne. Jah, on saateid mille puhul peab (sirvimisell) nanohetke ootama. Aga pea kõigile mahukatele veebilahendustele on taoline nüanss ainuomane ja ei osutu kuidagi või kunagi probleemiks. Tõsi, me ei ole tänasega Jupiteri veel ka telefonis kasutanud.
Summerides: nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn, ei saa kunagi valmis ka ükski veebileht. Ei saanud ka Ahto Vesmes`e filmisaade. Ehk siis: kuidas muuta hea paremaks? Võib-olla oleks hea ERR`i enda toodetud kontendile subtiitrid lisada – aitamaks keeleõppijaid. Ning olemaks rahvusvaheliseks visiitkaardiks?
Rahvusringhäälingu intervjuu Toomas Luhatsi`ga avaneb siit…
Veebikiri külastab, vaatab, kuulab ja kiidab : )
Foto: info.err.ee
Kaardimaksed Eestis
Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.
Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.
Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.
Sularahatehingud pangaautomaadis
Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.
Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.
Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.
Ostud e-poodidest
Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.
Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.
2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.
Eesti elanike kaardimaksed välismaal
Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.
Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.
Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.
Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.
Foto: Eesti Pank
Makseteenused ja kaardimaksed on vajalikud teenused, mida hoiavad pangad töös isegi siis, kui inimeste elu ei saa käia tavalises rütmis. Seni on need toiminud laitmatult.
Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive pankade sõnul märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama. Selline tõus oli siiski ajutine.
Kaardimaksete töötleja NETS Estonia ja pankade sõnul oli kaardimaksete maht selle aasta suurim 13. märtsil, mil päevasisene tipptund meenutas jõuluaega. Kaardimaksete tegemiseks vajalikud süsteemid pankades ja kaardimaksete töötleja juures pidasid sellele koormusele kenasti vastu.
Kuigi inimeste suurenenud ostutuhin loodetavasti enam ei kordu, soovitab Eesti Pank eriolukorras tasuda ostude eest eelkõige pangakaardiga. Veel parem on maksta viipekaardiga või nutitelefoniga, sest maksja ei puutu siis makseterminali pinnaga kokku.
23. märtsil tõstsid pangad eriolukorra tõttu viipemakse limiidi 50 euroni, mis soodustab viipemaksete tegemist veelgi. Pankade hinnangul võimaldab 50eurose limiidi kehtestamine teha kontaktivabalt ligikaudu 95 protsenti kaardimaksetest. Tavaolukorras on kaardimakse keskmine suurus Eestis 17 eurot.
Maksete liikumise kiirus on pangaklientide jaoks oluline
Eestis tehakse iga päev keskmiselt 484 000 makset, millest 89 protsenti on välkmaksed. Eriolukorras on maksekorraldused liikunud pankade sõnul peaaegu tavapärases mahus ja sujuvalt.
Välkmaksed on Eestis kõik ühe panga sees tehtud maksed ja peale selle veel 58 protsenti pankadevahelistest maksetest. Selle näitajaga paistame silma, kuna Euroopas oli 2019. aasta viimases kvartalis pankadevaheliste välkmaksete osakaal vaid 5,5 protsenti.
Tegemist on hinnanguga, kuna Euroopa pangad kasutavad välkmaksete pakkumiseks erinevaid teenuseosutajaid. Üheselt mõõdetavat statistikat praegu seega pole. Eestis ei ole välkmakse hind tavamaksest suurem, kuid Euroopas on ka neid panku, mis pakuvad seda teenust kõrgema tasu eest.
Praegu saab välkmaksete süsteemi edastada makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot. 1. juulil 2020 tõstetakse välkmaksete süsteemi limiit 100 000 euroni.
Foto: Eesti Pank
Eesti maksebilansi andmed näitavad, et rahvusvaheline kaubavahetus, mis on pikka aega kasvanud, eelmise aasta viimases kvartalis aasta arvestuses kahanes. Kõige rohkem mõjutas seda kaupade eksport, mis vähenes 2,7 protsenti. Maailmamajanduse üldise jahenemise ja koroonaviiruse leviku tõttu kahaneb väliskaubandus ka selle aasta esimesel poolel.
Eelmise aasta lõpus vähenes kaupade eksport peamiselt energeetikasektori mõjul: kõrge CO2 kvoodi hinna tõttu pole põlevkivist toodetud elektrienergia turul konkurentsivõimeline. Varem müüs Eesti elektrienergiat teistele riikidele, kuid nüüd ostab seda ise sisse. Tööstussektori ekspordikasvu pidurdas välisnõudluse üldine nõrgenemine. Kõige rohkem puudutas see mööblitootjaid ning elektrimasinate ja seadmete tootjaid. Kaupade import kahanes 1,3 protsenti. Jooksevkontot toetas nüüdki teenuste positiivne saldo, kus neljandas kvartalis jätkus telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning hooldus- ja remonditeenuste ekspordi kasv. Eelmise aasta neljandas kvartalis oli jooksevkonto ülejääk suhtena SKPsse 0,6 protsenti ehk väiksem kui paaril varasemal aastal.
Eelhinnangutele tuginedes kahanes eksport möödunud aasta sama ajaga võrreldes ka 2020. aasta esimestel kuudel. Koroonaviiruse puhanguga kaasnenud segadus, mis on maailmamajandust ja ennekõike rahvusvahelist kaubandust tabanud, ei jäta puutumata ka Eesti ettevõtteid, kelle tegevus on rahvusvaheliste tarneahelatega tihedalt põimunud. Ida-Aasia piirkonna – kuhu kuuluvad Jaapan, Hiina, Hongkong ja Hiina Taipei – osakaal Eesti impordis on OECD hinnangul 12 protsenti. Kõige selle taustal võib oodata, et väliskaubanduse näitajad kahanevad edasi selle aasta esimesel poolelgi.
Kuigi eelmisel aastal jahenes Euroopa üldine investeerimiskliima nii poliitilise kui ka majandusliku olukorra riskisuse tõttu, on Eestisse suunatud investeeringute aktiivsus püsinud võrdlemisi hea. Möödunud aastal kasvasid Eestisse tehtud otseinvesteeringud 13 protsenti, tööstussektorisse sealhulgas 9 protsenti.
Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto olid 2019. aasta neljandas kvartalis kokku 118 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti oli netolaenuandja ehk Eesti investorid paigutasid välismaale rohkem finantsvara, kui sealt kaasasid.
Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika infograafiku, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.
Foto: Eesti Pank
Ajendatuna COVID-19 pandeemia levikust kõikjal maailmas, lõi Facebook koostöös Euroopa Ajakirjanduskeskusega 3 miljoni suuruse COVID-19 toetusfondi meediaväljaannetele, et tagada inimeste ligipääs kriitilisele teabele ka kriisiolukorras.
9. aprillil teatasid Facebook Journalism Project (FJP) ja Euroopa Ajakirjanduskeskus (EJC), et alustavad koostööd koroonakriisist mõjutatud ajakirjanike toetamiseks. Ühiselt luuakse Euroopa ajakirjanduse COVID-19 toetusfond, mis aitab ajakirjanikel üle Euroopa tuua inimesteni olulised lood just siis, kui neid kõige rohkem vaja on.
“Kohalikud uudisväljaanded kogu Euroopas võitlevad ellujäämise nimel,” sõnas Euroopa Ajakirjanduskeskuse direktor Adam Thomas. “Viirusest mõjutatuna on ajakirjanikud sunnitud inimestele hädavajalikku teavet pakkuma minimaalsete ressursside juures. Ilma toetuseta ei suuda meediaväljaanded võidelda valeinformatsiooni vastu ja kindlustada kodanike ligipääsu faktidel põhinevale infole. Euroopa ajakirjanduse COVID-19 toetusfond on loodud selleks, et kaitsta kõiki neid ajakirjanikke, kes teevad kriisi ajal oma kogukondadega tihedat koostööd.”
Euroopa Ajakirjanduskeskus kasutab Facebooki annetatud 3 miljonit dollarit, et viia see väike- ja keskmise suurusega meediaettevõteteni, kes seda rasketel aegadel kõige enam vajavad. Rahastamisotsuseid ning toetusi haldab Euroopa Ajakirjanduskeskus Facebookist sõltumatult, see tähendab, et toetused ei sõltu Facebooki tööriistade või toodete kasutamisest.
Toetusi saab kasutada selliste algatuste jaoks nagu spetsiaalse COVID-19 infolehe käivitamine, palgafondi tõstmine, vabakutseliste ajakirjanike palkamine või kogukonnarühmade loomine, veebisündmused ning muidugi ka töö jätkamiseks.
Toetusi puudutavate uudiste ja info saamiseks tuleb registreeruda aadressil: europeanjournalism.fund
Algatust puudutava info saamiseks registreeri ennast uudiskirja saajaks: https://www.facebook.com/journalismproject/signup
Foto: https://europeanjournalism.fund/
Kliimateemade punane signaaltuli on juba mõnda aega plinkinud mitmetel globaalsetel juhtimislaudadel. Kliimamuutused on paljude teadlaste arvates suurim väljakutse inimkonna tulevikule harjumuspärases elukeskkonnas. Üleilmseltki on seatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Näiteks süsinikuheidet maailmas on vaja vähendada kiirusega 7% aastas, et Pariisi kliimaleppes aastaks 2050 seatud eesmärke saavutada. Pariisi kliimaleppega on ühinenud ka Eesti.
Kasvuhoonegaaside koguemissioon on Eestis võrreldes eelmise aastaga langenud 4,5% ja võrreldes 1990. aastaga on langus enam kui kahekordne. Üleeelmisel, 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase ehk 88% tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2%, tööstusest 3,1% ja jäätmekäitlusest 1,6%. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine ühe elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.
Selle aasta Maa päeva fookus ongi just kliimameetmetel. Arutletakse, mis aitaks toetada nii majandust kui ka tuua täiendava arengu kliimavaldkonnas. Samuti otsitakse vastuseid, kuidas toetada majanduskasvu ning panustada nii kohaliku kui ka üleilmse kestliku arengu saavutamisele. Euroopa rohelise kokkuleppe kombineerimine praegusest kriisist väljumise meetmetega võimaldaks luua keskkonnasõbralikuma majandusmudeli, mis arvestaks planeedi piiridega.
Planeedi piire arvestava ühiskonna ja majanduse arengu mudel (Rockström ja Klum, 2016)
Keskkonnateenuseid ja -kaupu tootev sektor (edaspidi rohemajandus) on juba praegu Eestis potentsiaalikas majandusharu, mis loob lisandväärtust, pakub töökohti ja võimaldab toota eksportturgudele. Rohemajanduse kogusuurus Eestis oli 2017. aastal 3 miljardit eurot. Kui võrrelda selle mahtu majanduse kogutoodanguga, siis esialgsel hinnangul hõlmas rohemajandus sellest ligikaudu 6%. Sektori toodetud lisandväärtus moodustas 5% sisemajanduse koguproduktist (SKPst) ja 15% selle toodangust eksporditi. Rohemajandus on aasta aastalt kasvanud ning on suuruselt võrreldav näiteks hariduse ja tervishoiu valdkonna toodanguga.
Jätkusuutliku arengu hindamiseks on loodud säästva arengu üleilmsete eesmärkide raamistik, mis võimaldab võtta arvesse olulisi keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri sihte. Selleks, et saavutada struktuurseid ja püsivaid nihkeid meie keskkonnas ja majanduses, tuleb jälgida Eestile asjakohaseid säästva arengu tegevuskava indikaatoreid ning kasutada otsuste tegemisel temaatilist juhtimislauda. Juhtimislauad tuginevad tegelikele andmetele ja annavad ülevaate olulistest näitajatest ning lootuse riske paremini hallata ka praeguses kriisisituatsioonis. Oleme oma planeedi ja elukeskkonna vastu viisakad ning kasutame seda targalt, tehes läbimõeldud otsuseid.
Lähemalt Maa päevast ja rohemajandusest
Liituge täna, 22. aprillil Maa päeva tähistajatega kogu maailmas ja tehke midagi, mis muudaks meie kauni planeedi paremaks elukohaks. Näiteks liituge „Teeme ära!“ poolt täna korraldatava ühise digiprügi koristusega või istutage puu. Maapäeva võrgustik võttis plaani istutada 2020. aastal 7,8 miljardit puud.
Lähemalt loe Maa päeva kohta siit: https://www.earthday.org/earth-day-2020/
Maa päeva võrgustiku missiooniks on mitmekesistada, harida ja aktiveerida keskkonnaliikumist kogu maailmas. See on maailma suurim keskkonnaliikumise keskus, kes teeb koostööd enam kui 75 000 partneriga rohkem kui 190 riigis, edendades positiivset koostööd meie planeedi heaks. Aastal 2020 on rahvusvahelise Maa päeva 50. aastapäev.
Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2020/04/22/tarbimispausil-planeet-maa/