Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Veebikiri

Tehisintellekti abil ühte võrku liidetud seadmed lubavad seninägemata mugavust

By

Aasta suurimal tarbijaelektroonika messil CES tutvustati tavapäraselt palju huvitavaid innovatsioone. Samsungi muude uuenduste kõrval oli ehk olulisemateks tehisintellektil põhinevad lahendused, mis liidavad kõik seni tutvustatud nutikad seadmed ühtsesse võrgustikku. Näiteks oskab see su nutikella abil hinnata, kui autoroolis olles fookus langeb ning pakub lahenduseks stressivabamat teekonda, muudab valgust ja helitaset autos.

Sel aastal toimus CES Las Vegases, kus oma seadmeid esitles kokku ligi 3200 ettevõtet. Tavapäraselt on Samsung üheks suurimaks nendest.

Mugavus igal sammul

Samsung on juba pikalt keskendunud oma seadmete mugavate ökosüsteemide loomisele, kuid CES-il tutvustati seadmete ühendamise järgmist taset. Kasutades tehisintellektide abi suudavad üha rohkemad Samsungi ja ka teiste tootjate seadmed omavahel suhelda, et luua eriti sujuv kasutajakogemus.

Koduseadmete puhul loob süsteem sinu kodust digitaalse kaardi, mille abil tehisintellekt saab aru, kus mingid seadmed ja nende kasutajad reaalselt asuvad. Näiteks öeldes süsteemile, et see peaks teleri sisse lülitama, saab tehisintellekt aru, millist kodus seadet sa mõtled. Samamoodi andes käskluse koristada laua alust – süsteem saab aru, millises ruumis sa viibid ja millist lauda mõtled. Selle peale saadab ta näiteks Samsung Jet Bot AI+ robottolmuimeja puhastama just seda kohta.

Uuendused teleritele

Samamoodi saab targa kodu süsteemiga ühendada teiste tootjate seadmeid, näiteks Ring uksekella kaamerat või Philipsi nutikaid valguspirne. Kusjuures pirnid saab veel omakorda sünkroniseerida oma teleriga. Igaüks saab oma Samsungi telerisse tõmmata rakenduse Philips Hue Sync, mis ühildab toa valgustuse parajasti telerist nähtuga, et viia filmide vaatamise uuele tasemele.

Samsung tutvustas ka oma telerite uut funktsiooni Relumino Mode, mis on mõeldud eelkõige vaegnägijatele. Nimelt tõstab funktsioon esile ekraanil olevate objektide ja inimeste piirjooni ning muudab kontraste nii, et sisu oleks vaegnägijatele selgem ja arusaadavam.

Nutikell annab autole informatsiooni

Samsungi seadmete funktsioon Ready Care ühendab aga veelgi rohkemat. Nimelt autot ja Samsung Galaxy Watch  nutikella. Nutikella sensorite abil saab tehisintellekt ennustada juba ette, et kasutaja stressitase on tõusmas või fookus langemas. Selle ennetamiseks annab ta sõnumiga hoiatuse või vajadusel isegi soovitab stressivabamat teekonda, muudab helitugevust, valgustust või muud.

Aasta suurimal tarbijaelektroonika messil CES tutvustati muidugi ka palju muud huvitavat. Huvilised saavad täpsemat informatsiooni lugeda Samsungi uudiste alt.

Foto: Samsung.ee

Kuidas saavad ettevõtted kriisis hakkama?

By

Statistikaamet asub regulaarselt avaldama maksudeklaratsioonidele tuginevat ettevõtete kiirstatistikat. Interaktiivsed joonised käibe ja tööjõukulude kohta annavad pildi, millised valdkonnad kasvavad, langevad või alles naasevad koroonakriisi eelsesse normaalsusesse.

Mida näitavad ettevõtete kiirstatistika esimesed andmed? Pelgalt käivete kasvuprotsente vaadates võib tunduda, et olukord ettevõtlussektoris on väga ilus. Paarikümneprotsendine käibekasv majanduskriisis pole paha.

Paraku on käibekasv aga ainult üks osa tervikpildist ning teine pool ei ole nii roosiline. Kõrge inflatsiooniga keskkonnas on kulude kasv olnud samaväärne, mõnel juhul ka kõrgemgi.

Kui kulud hakkavad pikaajaliselt tulusid ületama, siis ei suuda ettevõte oma eesmärki – kasumi teenimist – täita. Halvemal juhul kaasneb sellega tegevuse lõpetamine.

Kui vaadata kiirstatistika andmeid detailsemalt, on pilt üsna kirju.

Käibe kasvuga paistavad silma mitmed turismiga seotud tegevusalad, mis said esimeste koroonalainete ajal tugevalt pihta, näiteks reisibürood ja reisikorraldajad, majutus, toitlustus ning veetransport. See tähendab, et kasvu allikaks on suuresti madalam baas 2020. ja 2021. aastast ning nende puhul naastakse veel n-ö normaalsusesse.

Esineb ka vastupidiseid tendentse. Mitmel tegevusalal on hoolimata kõrgest inflatsioonist käive alanenud. Näiteks töötlevas tööstuses on kasvavaid tegevusalasid (põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine), aga samas ka langevaid – eelkõige puidutöötlemine ja mööblitootmine. Puidutöötlemise puhul leevendab seisu asjaolu, et möödunud aastal oli valdkonnas väga kõrge baas ning varasemate aastatega võrreldes olukord nii halb ei ole.

Raskused eksporditurul ja vähenenud nõudlus koduturul võivad tuua keerulisemad ajad ka teistele tegevusaladele.

Rasked ajad on mõnel pool juba kohal ja seda, kuidas need jõuavad teistesse valdkondadesse ning millal võiksid saabuda esimesed märgid taastumisest, saab iga huviline jälgida ettevõtete kiirstatistikast.

Ettevõtete kiirstatistika põhineb maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) andmetel.

Kiirstatistikaga saab tutvuda statistikaameti kodulehel. Andmeid uuendatakse edaspidi iga kuu.

Foto: Gerd Altmann ja Pixabay

JÄNESE AASTA

By

Hiina astroloogias kasutatakse kahteist sodiaagimärki. Millest igaüks mõjutab ühte aastat ning sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Usutakse, et jäneseaastal sündinud on valvsad, vaimukad, kiire mõtlemisega ja leidlikud.

Sodiaagimärkidega seotud aastanimed pärinevad legendi kohaselt Buddha aegadest. Kusjuures hiina kultuuris esindab jänes pikaealisuse, rahu ja õitsengu sümbolit. Käesolevat (22.01.2023.-09.02.2024) aastat ennustatakse lootuse aastaks. Hästi illutreeritud ja sisukas link (South China Morning Post) avaneb siit… Maalähedasema klipi, asjatavast pikk-kõrvast, leiate aga liikudes pisut allapoole. Ja juhul kui plaanite valmistada midagi tavapärasest erinevat, võib allikana tulla kasuks @SpiceEats, millest oleme juttu teinud siin…

Päris lõpetuseks, seostumata astroloogiaga, kui juhtumisi peate põhjanaabrite ilukirjandusest, siis Arto Paasilinna “Jänese aasta” asub siin… ja Antti Tuomain`eni “Jänese faktor” paikneb aga siin… (vahel ka E-raamatukogust leitav).

Foto: David Mark ja Pixabay

Toit on tõusmas tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks

By

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta novembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust veidi üle 30%. „Tahkekütus oli 110,9%, kodudesse jõudnud elekter 72,6%, soojusenergia 62,3% ja gaas 18,9% kallim,“ ütles Trasanov.

Möödunud aasta novembriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 104,2% kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 74,9%, munad 59,6%, muud õlid 53,7% ning kastmed 52,6%. „Bensiin oli 18% ja diislikütus 40,8% kallim,“ lisas Trasanov.

Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust kolm viiendikku. Eluasemega seotud hinnamuutused andsid veel viiendiku.

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.

Foto ja allikas: Statistikaamet

Üleskeeratav ventilaator aastast 1910

By

Huviäratava näitena minevikust – illustreerimaks insenertehnilist mõttelendu. Ehk siis energia akumuleerimiseks leidub ka muid vahendeid kui aku, või akupank. Mis võib olla tehnoloogiavõõra inimese jaoks üllatav. Nii näiteks on arendatud ka suruõhul liikuvat sõidukit…

Videol kuvatavaid seadmeid valmistati, kui allikat uskuda, 110 aasta tagasi. Ning see suutis ühes tsüklis töötada järjest ca 30 min.

Swiss fan from the 1910s. It provided a light breeze that lasted about 30 minutes. Built for tropical countries and areas without electricity. from nextfuckinglevel

Natuke nihkes – on veebikirja rubriik, kus tutvustame juhuviisiliselt huvitavat- ja huviväärset. Midagi, mis ühel või teisel moel ei mahu igapäeva elu raamidesse. Seetõttu, ei tasu ka sisu peale pahane olla, vaid võttagi seda rõõmsalt, naljaga pooleks, või ehk nagu öeldud: natuke nihkes.

Foto: OpenClipart-Vectors ja Pixabay

Ansambel Kino protestilaulude kontsert Hiiu Pubis

By

20. jaanuari õhtul avaneb Hiiu Pubis võimalus kuulda legendaarse ansambli Kino armastatud laule.

Aastatel 1982 kuni 1990 tegutsenud Kino muusika sai kultusliku kuulsuse juba bändi tegutsemise ajal, kuid traagilise noodi andis sellele ansambli asutaja ning enamiku – valdavalt sõjavastaste – laulusõnade ja -viiside autori Viktor Tsoi hukkumine autoõnnetuses 15. augustil 1990 Lätis.

Nüüd esitavad Hiiu Pubis terves omaaegses Nõukogude Liidus – ja laiemaltki – surematuks saanud lugusid kahel kitarril, kahel vokaalil ning kahes keeles Eesti rahu- ja protestilaulikud Janno Reim ja Stanislav Bulganin. Terve õhtune programm on kakskeelne – Kino hitid on eesti keelde tõlkinud ning arranžeerinud Reim ja Bulganin ise, kellele on isiklikult lähedane Viktor Tsoi ja Kino rahu ja teineteisemõistmist propageeriv hoiak.

Kontsert toimub 20. jaanuaril algusega kell 20 Hiiu Pubis aadressil Pärnu maantee 325. Pilet eelmüügist maksab 10, kohapeal 15 eurot. Eelmüügipileteid vahendab Fienta.com.

Foto ja lisainfo: https://www.facebook.com/events/840478493970133

Robin või Mia?

By

Aastal 2021 sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.

Eelmisel aastal populaarsemateks osutunud nimedest kõik on värsketele vanematele meele järgi olnud juba pikemat aega. Oliver on tipus olnud 17 aastat, Robin viimased 11 aastat ja Mark kuus aastat. Sofia on olnud esikümnes 16 aastat, Mia 10 aastat ja Emily neljandat aastat. Üldiselt paistab silma, et tüdrukute nimed uuenevad kiiremini kui poiste nimed. Eelmise aasta esikümne nimedest oli 2011. aastal tüdrukute edetabelis vaid Sofia, poiste nimedest aga lausa neli (Robin, Oliver, Rasmus ja Martin), mis on olnud populaarsed üle 10 aasta.

Mõned nimed populaarsemate eesotsas siiski ka vahetuvad. Täiesti uus nimi esikümnes oli 2021. aastal Miron, mille populaarsus hakkas järsult kasvama 10 aastat tagasi. Hanna, Nora, Henri, Kristofer ja Martin olid mõned aastad tagaplaanil, aga nüüd taas esikümnes. Sofia on olnud erakordselt populaarne nimi, olles viimased 13 aastat esimesel või teisel kohal. Viimasel paaril aastal on Sofia populaarsus aga pisut langenud. Varem sai Sofia nimeks üle 100 tüdruku aastas, mis oli mõnel aastal ligi kaks korda rohkem, kui populaarsuselt teise nime puhul. Viimastel aastatel on Sofia-nimelisi lisandunud aga 80 ringis.

Mõjutavad nii kuulsused kui ka trendid

Nimede populaarsuse tõusule aitavad kaasa tuntud inimesed, aga ka filmi- või seriaalitegelased. Kiirelt hakkas möödunud aastal levima nimi Stefan. Tuntud inimeste nimevalikud võivad samuti trende luua – preili Rubi Rahulal on tänaseks juba 24 nimekaimu. 2018. aastal linastunud toreda jõulufilmi järel on viimasel kolmel aastal saanud 22 tüdrukut nimeks Eia ja 43 nimeks Jete. Eelmisel aastal panid üheksa Kättemaksukontori fänni lapsele nimeks Lumilee, Lumi Lee või Lumi-Lee.

Eesti nimed on naaberrahvastega võrreldes lühemad. Eestimaalaste lemmikute nimede puhul paistab silma, et eriti tüdrukute vanemad eelistavad järjest lühemaid nimesid. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal ei olnud tüdrukute esikümnes ühtegi üle 5-tähelist nime. Poiste vanemad nii lühikeste nimedega alati ei lepi, aga ka nende popimate nimede hulgas on pooled kuni 5-tähelised.

Huvitav on vaadata, kuidas muutuvad nimede pikkused pikema aja vältel. See muutus toimub lainetena. Kõige lühemad nimed on üle 80-aastastel, kelle sünniaeg on kuni 1940-ndate algus. Siis olid kuni 5-tähelised nimed 60% meestel ja 70% naiste

Allikas ja huviväärt lisalugemine: https://www.stat.ee/et/uudised/eestis-sai-taas-enim-lapsi-nimeks-robin-voi-mia

Foto: Amanda McConnell ja Pixabay

Naiste jalgrattad – mitte tingimata vaid linnajalgratas

By

Sisuturundus

Need, kellel on vähe huvi jalgrataste vastu, peavad naiste jalgrattaks sageli mis tahes linnajalgratast või klassikalises stiilis jalgratast. Kuid see, mis teeb jalgratta meeste-, naiste- või lasterattaks, ei ole mitte selle stiil, vaid raami suurus ja konstruktsioon. See ei ole seotud mitte ainult pikkuse erinevusega, vaid ka soopõhiste riietusdetailidega.

Erinev konstruktsioon

Paljud inimesed nimetavad naiste jalgrattaid lihtsalt linnatüüpi (klassikalisteks) jalgratasteks. See ei ole siiski õige eristus. Naiste- ja meesterattad erinevad mitme konstruktsioonilise detaili poolest. 

Naiste jalgratas on disainitud nii, et sadula ja juhtraua vaheline kaugus on väiksem. Selle tulemusel on jalgratturil sirgem selg ja püstisem kehahoiak. Nendel jalgratastel on madalam horisontaalne raami risttala, millel on sageli kumer kuju. See on mõeldud selleks, et seda oleks mugav kasutada kleidi või seelikuga. 

Meeste jalgratastel on raami risttala tavaliselt horisontaalne ja ulatub sadulast kuni juhtrauani. Meeste linnaratastel on samuti madalam horisontaalne raam sagedaseks mahatulemiseks ja sõitmiseks või ülikonnas sõitmiseks, kuid sadula ja käepideme vaheline kaugus on suurem kui naiste jalgratastel. 

Kuna naised on üldiselt väiksemad ja lühemad kui mehed, on naisteratastel erinev suurus. Leitavad on nii väikses kui väga väikses suuruses rattad.

Teine disainierinevus, mis on seotud füsioloogiliste erinevustega, on lühem vänt, millele pedaal kinnitub, ja kitsam vahemaa käepidemete vahel, mis tagab mugava haarde. 

Kas see peab olema naisteratas? 

Jalgrattaid pea valima soo järgi. Jalgratta valikul on kõige olulisem jalgratturi pikkus. Nii võib pikem naine valida meeste jalgratta, kui see sobib tema pikkusele, on mugav sõita ja talle meeldib selle stiil.

Parim viis tagada mugav jalgrattasõit on valida õige suurus ja disain. Selleks peate teadma oma pikkust, jala pikkust jne. Enamikul tootjatel on olemas võrdlustabelid, mille abil on lihtne leida sobivaim raam. Hiljem, et jalgratas sobiks teiega ideaalselt, peate õigesti reguleerima sadula kõrgust ja juhtraua asendit. 

Erinevad jalgrataste kategooriad

Teades, millise suurusega raam on kõige sobivam, peate otsustama, millist jalgratta stiili otsida. Need jagunevad elektri-, hübriid-, mägi-, linnaratasteks jne. Kõige mugavam naiste jalgratas linnas sõitmiseks on klassikaline jalgratas, millel on “luigeraam” ja suuremad rattad. Seda on lihtne pedaalida, see on ideaalne lühikesteks sõitudeks, sellel on palju varustust ja lisaseadmeid linnaelu jaoks, sellega on mugav sõita mis tahes riietuses, sellele on lihtne sageli peale ja maha minna. 

Lisaks linnarattale on väga populaarsed ka hübriid- ja naiste mägijalgrattad. Naiste mägijalgrattad on mõeldud neile naistele, kes eelistavad pigem ekstreemseid kui rahulikke sõite – sõidud mägistes piirkondades, metsades, maastikul, kruusal jne. 

Naiste hübriidjalgratas on mägijalgratta kergem versioon. See on samuti suurepärane valik naistele, kes sõidavad erinevatel pinnastel, alates asfaldist kuni metsaradade või kruusateedeni. 

Spetsiaalsest jalgrattapoest bikko.ee leiad suure valiku erinevaid naiste jalgrattaid.

Foto: Pixabay

Eesti ettevõtete e-müügi käive kasvas 2021. aastal 2 miljardi euro võrra

By

Enam kui viiendik Eesti ettevõtteist turustas oma kaupu või teenuseid 2021. aastal e-keskkonnas, veebilehe või EDI-kanalite (ingl electronic data interchange) kaudu.

E-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas ülemöödunud aastal 16%, kokku 8,9 miljardit eurot. Kuigi e-müügi osakaal on 2020. aastaga võrreldes samale tasemele jäänud, kasvas e-käibe summa kahe miljardi võrra.

Ettevõtete suurusgruppide lõikes on pilt erinev. Suurte – 250 ja enama hõivatuga ettevõtete e-kaubanduse käive moodustas müügitulust enam kui neljandiku, väikestel alla 20 hõivatuga ettevõtetel 8%. Uuringu metoodikast lähtuvalt ei ole e-kaubanduse andmestikku kaasatud kõik tegevusalad, samuti ei ole sees vähem kui kümne hõivatuga ettevõtted.

18% ettevõtteist müüs oma tooteid veebilehe või äpi kaudu. Veebimüügi alla loetakse ka Extranet, mida kasutavad broneeringuteks valdavalt majutusvaldkonna ettevõtted. Veebimüügi osakaal ettevõtte müügitulust oli 7%, kokku 4,1 miljardit eurot. Veebimüügist 2,5% moodustas müük eraisikutele, 4,7% müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Ettevõtte enda veebilehe või äpi kaudu turustas kaupu või teenuseid pea viiendik ettevõtteist – 250 ja enama hõivatuga ettevõtteist 40%, alla 20 hõivatuga ettevõtteist 18%.

Veebilehe või äpi kaudu turustas oma tooteid Eestisse 18% ettevõtteist, Euroopa Liidu liikmesriikidesse 8% ja väljapoole Euroopa Liidu riike 4% ettevõtteist.

EDI-kanalite kaudu turustas tooteid 6% ettevõtteist. EDI-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas 9%, 250 ja enama hõivatuga ettevõtteist 16%, alla 20 hõivatuga ettevõtteist 2%.

E-kaubanduse kohta kogutakse andmeid uuringuga „Infotehnoloogia ettevõttes“, mis viidi esmakordselt läbi 2010. aastal. Uuringusse kuuluvad kümne ja enama hõivatuga ettevõtted, mis on määratletud rahvusvaheline metoodikaga, et tagada andmete võrreldavus Euroopa Liidu liikmesriikide seas.

Vaata lähemalt ka andmebaasidest SIIT ja SIIT.

Foto: Gerd Altmann ja Pixabay

Eesti naiste ja meeste kogutöö maht on tasakaalustunud

By

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?

Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel tuleb ette paljudes riikides. Mehed pühendavad keskmiselt rohkem aega tasustatud tööle ja naiste panus on tavaliselt olnud suurem majapidamise korrashoius ja laste eest hoolitsemisel. Kui liita kokku tasulisele tööle ja kodutöödele kulunud aeg, saab ülevaate kogu naiste ja meeste töökoormusest.

Varasemalt on eri liiki töödele kulunud naistel ööpäevas kokku rohkem aega kui meestel ning naistele on jäänud ligi tunni jagu vähem vaba aega kui meestele. 

Aastatel 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmetel on aga naiste ja meeste kogutöö maht viimase kümne aastaga võrdsustunud, naistel kulub eri tööde tegemiseks päevas vaid 9 minutit rohkem kui meestel. Ennekõike on põhjus selles, et naised kulutavad majapidamistöödele ja perekonnale päevas ligi 50 minutit vähem aega kui varem.

Hoolimata sellest, et naistel ja meestel kulub töödeks üsna võrdselt aega, on naiste panustatud aeg kodutööde tegemisele ja perekonnale endiselt ligi kolmandiku võrra pikem kui meestel.

Suur ajavõit söögitegemisest ja riiete korrastamisest

Milliste kodutööde arvelt on saanud naised rohkem vaba aega? Esiteks on kõige märgatavamalt kahanenud söögitegemisele kuluv aeg. Kui 20 aastat tagasi kulus naistel päevas toidu valmistamiseks keskmiselt 95 minutit ja 10 aastat tagasi 78 minutit, siis viimase ajakasutusuuringu järgi on see aeg vähenenud 57 minutini.

Suure tõenäosusega on sellele aidanud kaasa nii poolvalmistoitude järjest rikkalikum valik kaubanduses, kiirete ja lihtsate toiduretseptide levik, aga ka toidukullerite teenused.

Teine suur ajavõit on tulnud riiete korrashoiust, mis on läinud pesupesemisele, kuivatamisele, triikimisele ja riiete parandamisele. Näiteks 20 aastat tagasi võttis see naiste ajast tervelt 32 minutit päevas, kuid nüüd vaid 7 minutit. Siinkohal tuleb ilmselt tänada ennekõike tehnoloogia arengut ja teenuste kättesaadavuse suurenemist.


Meeste ja naiste tööd

Kuigi suurele osale majapidamistöödest kulutavad naised meestest rohkem aega, olgu selleks siis toidutegemine, lapsehoidmine, aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine, koristamine või poeskäik, on läbi aastate meeste pärusmaaks jäänud ehitus- ja remonditööd. Viimase uuringu järgi kulutasid mehed sellele päevas keskmiselt 14 minutit ja naised 1 minuti. Võrreldes varasemaga on siiski ka meeste elu selles osas kergemaks läinud – 20 aastat tagasi tuli meestel remontimist ja ehitamist ette päevas 25 minutit.

Kõige väiksemad erisused naiste ja meeste kulutatud ajas on seotud majapidamise ja perekonnaga seotud liikumistega, majapidamise juhtimise ning teise täiskasvanu hooldamisega, millele kulunud aeg on jäänud viimase paarikümne aasta jooksul suhteliseks samaks.

Veebikuva ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/mehe-kodu-maailm-naise-maailm-kodu-0