Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Kuidas on sinu rahaasjadega?

By

Sisuturundus

Viimastel aastatel on hakatud aina enam rääkima säästmisest ja investeerimisest. Vahepeal jäi lausa mulje, et Eestis pole inimesi, kes ei investeeriks. Kuidas on aga eestlaste rahaasjadega päriselt lood? Kas pidevalt tõusvad hinnad kõigutavad meid palju või siiski mitte?

Raha tuleb kasvama panna

…. seda lauset on kuulnud kindlasti nii paljud noored kui ka täiskasvanud. Üha enam räägitakse ka sellest lastele. Rahatarkusest on saanud väga oluline osa õppetööst ja kasvatamisest. Kas kätte on jõudnud aeg, kus väikelaen ei ole enam kiire päästerõngas igale raha probleemile? Või siiski leidub inimesi, kelle mõttes vaid väikelaen, aga mitte säästmine või investeerimine? Nendele küsimustele pole ühest vastust. Ühelt poolt on näha, et inimesed on hakanud aina enam raha peale kui ka säästmisele mõtlema, teiselt poolt aga mitte. 

Laenuraha kaasamisel on eestlased olnud pigem ettevaatlikud ja uurinud põhjalikult erinevaid võimalusi, seda siis kas pankade või erinevate vahendusportaalide nagu Kreditum jt kaudu. Kodupank, Kreditum vms platvorm on peamiseks infoallikaks laenude osas. Kas aga laenude kaasamine jätkub ka tänases olukorras nagu varem, on keeruline öelda ja seda näitab aeg.

Küllaga on kindel see, et raha tuleb kasvama panna ja üheks võimaluseks on investeerimisega alustamine. Täna on sellega alguse tegemine tehtud niivõrd kergeks, sest sellealast kirjandust leiab igalt poolt, nii raamatu, podcasti, video viisil kui ka teistes formaatides.

Kas tead enda väljaminekuid?

Lisaks raha investeerimisele ja kasvatamisele tuleb teada ka enda väljaminekuid, sest vaid nii saab neid kontrolli all hoida ja planeerida. Peamiselt kulub inimestel raha kodu, sõitmise, toidu ja laenu tagasimaksete peale. Sellele lisaks võiks saada igakuiste kulutuste loomulikuks osaks investeerimine, olgu selleks siis aktsiad, väärtpaberid, kinnisvara, kogumispension või midagi muud. 

Alustada tuleb aga sellest, et teada enda väljaminekuid. Üks lihtsamaid viise selleks on võtta paari kuu pangaväljavõte ja vaadata, millistesse valdkondadesse raha enam läheb. Kusjuures, selline ülevaade toob välja ka kohad, kust saaksid kokku hoida. Pane kuluread kirja ja vaata, kas oled väljaminevate summade suurusega rahul. Kui ei, siis saad hakata neid ümber planeerima ja rahaasju korrastama. 

Väljaminekute kontrolli alla saamiseks tuleb mõelda läbi oma harjumused. Mõtle, millele kulutad ja kas on kohti, mida saaksid muuta. Ehk saad vähendada autoga liiklemist, väljas söömist, kohvi kaasa ostmist või hoopiski piirata meelelahutuse tarbimist? Neid võimalusi, kuidas enda eelarvet kontrolli all hoida, on palju. Sa pead vaid leidma need kohad, mis sinu jaoks töötavad.

Kokkuvõttes on eestlased muutunud rohkem finants teadlikumaks, seda näitavad ka meie laste peal tehtud PISA testi tulemused, mille põhjal olema lausa esirinnas. Seni tehtud head tööd tuleb jätkata ja rahatarkust levitada. Meie rahaasjad on meie endi kätes ja mida kiiremini sellest aru saame, seda rohkem saada seda nutikamalt planeerida, kasvatada kui ka investeerida. Vaata oma kulutused ja rahaasjad üle ning õpeta ka oma lapsi rahaga teadlikult ja targalt ringi käima!

Foto: https://pixabay.com/photos/euro-seem-money-finance-piggy-bank-870757/

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9%

By Leave a Comment

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9% (loe lähemalt siit, kui palju ja mis tegevusaladel).

Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Keskendume teisele võimalusele ja vaatame palgarakenduse andmetest, kust leida inimesi, kelle töötasu on viimase aastal suurenenud.

Selleks võrdleme 2020. ja 2021. aasta neljandas kvartalis täiskohaga töötanud inimeste andmeid, kelle amet on teada. Võrdleme vaid neid inimesi, kes töötasid mõlemal aastal kogu neljanda kvartali ühe tööandja juures samal ametikohal. Analüüsime ligikaudu 300 000 töötaja töötasu, kelle brutotöötasu jäi mõlemal aastal vahemikku 500 kuni 10 000 eurot, välja jätsime sellest suurema palgaga ja töölt puudunud inimesed.

Allikas ja lugege edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/palgaralli-huvitav-kellel-kull

Foto: www.stat.ee/

Ukraina sõjapõgenikud saavad rongides ning linna- ja maakonnaliinide bussides tasuta sõita

By

11. märtsist saavad Ukraina sõjapõgenikud rongi ja bussiga tasuta sõita, kasutades nii rongides kui ka linna- ja maakonnaliini bussides kehtivat eriõigustega ühistranspordikaarti.

„Venemaa on alustanud põhjendamatut sõda Ukraina vastu ning Eesti toetab Ukrainat ja selle riigi inimesi. Sõjapõgenikud on pidanud jätma selja taha oma senise harjumuspärase elu ja väga paljust loobuma. Hoiame kokku ja aitame neid. Tasuta sõiduõigus rongides ja bussides on seda kõike arvesse võttes üks väike, kuid oluline lüli, et meie Ukrainast pärit sõbrad tunneksid end Eestis mugavamalt ja turvaliselt,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Alates 11. märtsist võimaldavad Elron ja Transpordiamet koostöös ühistranspordikeskustega Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõitu. Linnad, kus sõidavad oma bussi-, trammi ja trolliliinid, on tänaseks samuti ühinenud sõjapõgenikele tasuta sõiduõiguse võimaldamisega. Tasuta sõiduõigus ei laiene kommertsbussiliinidele (nt Tallinna-Tartu bussiliinidele).

Tasuta sõiduõiguse tõendamiseks saavad sõjapõgenikud neid vastuvõtvast kohalikust omavalitsusest või piirkondlikust Ühistranspordikeskusest vastava ühistranspordi kaardi, mis kehtib nii rongides, trammides, trollides kui ka bussides. Lisaks peab rongiga reisijal olema ette näidata isikut tõendav dokument.

Oma sõite saab hõlpsasti planeerida reisiplaneerijas https://web.peatus.ee/, mis on keskne kanal usaldusväärsete ühistranspordi ühenduste ja andmete jaoks reaalajas üle kogu Eesti.

Foto: https://pixabay.com/photos/transport-blurry-moving-tram-bus-2262256/

ArborGreen

By

Mõneti meenutab arboristi poole pöördumine visiiti hambaarsti juurde: ühendust võetakse alles siis kui häda käes. Või natuke hiljem. Mis olemuslikult inimlik, mõtlema hakates, paraku: viga. Halvemal juhul kulukas viga. Ehk siis, sõnastades teisiti: eelnev konsulteerimine asjatundajaga annab lisaks heale enesetundele ja kulude kokkuhoiule ka hingerahu. Kuna tekib ülevaade. Sealt edasi tööplaan ja eelarve.

Just nimelt selle eriala asjatundja teab öelda, peame nüüd silmas arboristi: millal ja kuidas oleks parim viis viljapuid piirata. Või langetada suur ja esmapilgul võimas ja lapsepõlvest armas puu, mida paraku mädanik kahjustanud. Ehk jätta alles, vähendades tuult koguvat pinda. Ja mis põhitähtis – arborist aitab seda kõike tarvidusel planeerida ja ohutult teostada. Sest arborist, ehk puuhoolduse spetsialist, on professionaal, kelle elukutse hõlmab puude hooldamist, piltlikult öeldes juurtest ladvani: puude ja põõsaste istutamine; aga ka hooldus ja lõikus; viljapude lõikus; hekkide lõikus; võsaraie; kändude freesimine (ja juurimine); ohtlike puude raie.

Lisaväärtusena visuaalne efekt – kas olete kunagi näinud, kuidas antud eluala ekspert, kasutades vaid paari erialast abivahendit jõuab paarikümne meetrise männi latva?

Võttes lühidalt kokku, Veebikiri soovitab soojalt sertifitseeritud eksperti: https://www.arborgreen.ee/

Kuvatõmmis: arborgreen.ee

Eesti keemiatööstuse areng läbi aegade

By

Sisuartikkel

 

Eesti keemiatööstus jaguneb peamiselt kaheks: põlevkivi- ning keemiatoodete tootmine. Enamus tootmisest on koondunud Ida-Virumaale ning oluline on täheldada, et eksport oli ajalooliselt suunatud suuresti naaberriikide tööstuste kasvuks (Nõukogude Liidu ajal) kuid peale Nõukogude Liidu lagunemist 1991.aastal on kodumaisest tööstusest tulenevat toodangut paljuski prioritiseeritud kodumaale. Sillamäe, Narva, Rakvere ning Kohtla Järve on enim keemiatööstusest kasu saanud Eesti linnad, mis tähendab, et tootmishooned on ehitatud kaevanduskohtade vahetusse lähedusse.

Põlevkivist energia tootmine on Eestile pakkunud elektrit, sooja ning muid hüvesid juba 1916. aastast, kui kaevandusega hakati tegelema järjest professionaalsemal tasemel ning aktiivsemalt. Põlevkivi ei ole väga kõrge kütteväärtusega kaevandatav energiatoode, kuid teaduslikult arendatud tehnika ning tootmisprotsess võimaldavad kasutada saadud energiat ära maksimaalselt.

Kuigi 18. sajandil ning 19. sajandil uuriti põlevkivi kui kütuse eesmärgil kaevandatavat toorainet, siis elektritootmisega seostuvalt ning mõeldes põlevkiviõli kasutamisele muudel eesmärkidel, hakati seda aspekti teaduslikult täpsemalt uurima alles 1924. aastal. Ehitati viis erinevat vabrikut, mis hõlmasid ka kaevandusi ning tootmishooneid. Neist tuntum kindlasti Kohtla-Järve õlivabrik, mis aastate jooksul on vahetanud korduvalt nime. 

Järgmiseks eraldiseisvaks keemiatööstusharuks on ehituslike toodete ning ehituskeemiatoodete tootmine, mis hõlmavad hermeetikute, valamissegude, liimide ning värvide tootmist. Kahekomponentsete polüuretaanvahtude tootmise ning ekspordi poolt on Eesti maailmas kolmandal kohal. Firmadest võiks siin nimetada Henkel Makroflex AS ja Krimelte AS, kes toodavad oma keemiatooteid alaliselt Eestis ning ekspordivad kogu maailma. 

Tarbekeemiatooted on kodudes igapäevaselt kasutatavad ehituslikud tooted või puhastamisega seotud tooted (pesupulbrid, pesuvahendid). Millised on enim populaarsed ehituskeemiaga seotud firmasid Eestis? Kõige enim levinud ehitusmaterjali tootja on Lihulas paiknev Uninax, kes toodab viimistlus- ning betoneerimisega seotud tooteid. Tuntud Eesti hulgimüügi platvorm Elvento müüb oma veebilehel erinevaid muid ehitusega seotud erikeemia tooteid nagu hermeetikuid, liime ja epoksiide. 

Kvaliteedi ning hinna suhe 

Keemiatööstus on suuresti tänapäeval seotud erinevate sertifikaatide ning nõuetega, mille alusel kategoriseeritakse tootjaid nende kvaliteedi ning hinna järgi. Sertifikaatide saamiseks tuleb tootmises hinnata erinevaid aspekte ning toimida kogu maailmas samade parameetrite järgi. Aegade algusest peale on toodetud keemiatooteid vastavalt vajadusele. Hind sõltus siis tootmismahtudest ning võimalikkusest pakkuda kodumaist toodangut jaemüügi tasemel. Hetkel on hind pigem enim sõltuv konkursist turul. 

Mayeri keemiatehas

Keemiatehaste alguseks siinmail peetakse Mayeri keemiatehase loomist 1876.aastal, ning paiknedes tänini Tallinnas, on sama nime all toimetav keemiatehas töötanud siiani. Mayer keskendub nüüdseks pesuvahendite tootmisele.

Tarbija vajadus on keemiatööstuse alguseks Eestis 

Keemia ajalugu algab kodumaise tarbija vajaduste täitmisest, mil põllumeestel tekkis tarve linaõli, paberi, tõrva, lubja, äädika ning paljude muude ainete järele. Algselt toodetigi näiteks lupja enda tarbeks ise, milleks kasutati põldudel paiknevaid suurtes kividest valmistatud ahje. Lubja valmistamine kestis päevi, mil töömehed käisid ahje igapäevaselt kütmas, sealjuures jälgides kriitiliselt valmimist. Ka paberi tootmine oli pikaajaline protsess, kuid kasvav protsess, täitmaks tärkava ajakirjanduse aga ka haridusasutuste vajadust. Loomulikult toodeti Eestis ka tuginedes varasematele teadmistele seepi. Seni kodus aetud õlut hakati massiliselt valmistama pruulimiskodades, mis aastatega arenesid edasi tehasteks. Tööstused arenesid tänu tavainimeste vajadustele ning tegid võimalikuks pakkuda toodangut suuremale grupile inimestele. 

Lõpetuseks peab märkima, et vältimaks erialaspetsiifilist ohtu inimeludele, ehitati tööhooned asustusest eemale ning muudeti raskesti ligipääsetavateks. Samuti keelati tavainimestel sisenemine ohtlikele aladele.

Keemiatööstus ise arenes plahvatuslikult mõnekümne aasta jooksul, pakkudes nüüdseks tööd/töökohta sadadele tuhandetele inimestele nüüdseks Eestis.

Foto: https://unsplash.com/photos/w_a40DuyPAc

Mopeedautodele muutub tehnoülevaatusel käimine kohustuslikuks

By

Alates 1. maist peavad mopeedautode omanikud viima enda sõidukid kuue kuu jooksul tehnoülevaatusele ning edaspidi ei pea üle seitsmekümneaastaseid musta numbrimärgiga autosid ülevaatusele viima.

Mopeedautodele loodav tehnoülevaatuse kohustuse eesmärk on muuta nende liikluses osalemist ohutumaks ning takistada nõuetele mittevastavate ümberehituste ja parandustöödega sõiduke liikluses osalemist. Transpordi asekantsler Ahti Kuninga sõnul on liikluses palju neljarattalisi mopeede, mis ei vasta tehnonõuetele ja liiklusregistri andmetele. „Näiteks on sõidukit omavoliliselt ümberehitatud, kehvasti parandatud või jäetud mopeedauto hoopis parandamata, ohustades teisi liiklejaid ja sõidukis olijaid,“ ütles Kuningas.

„Suur osa neljarattalisi mopeede tuuakse Eestisse Soomest, kus neid tuleb viia regulaarselt ülevaatusele. Soomest tuuakse neid Eestisse eelkõige sellepärast, et sõiduk ei läbi ülevaatust ja seda ei lubata liiklusesse. Seega tuuakse Eestisse oluliste, mõnikord lausa ohtlike vigadega sõidukeid. Ohutuma liikluse tagamiseks, tuleb mopeedautosid edaspidi kontrollida regulaarsel ülevaatusel,“ selgitas Kuningas. Lisaks Soomele on neljarattalistele mopeedidele ülevaatuse kohustus veel kuues Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas Leedus.

Ülevaatusele jõudmiseks on mopeedauto omanikel alates 1. maist kuus kuud, et omanik saaks valida endale sobiva ülevaatuse aja. Pärast esimest ülevaatust tuleb kuni kümme aastat vana mopeedautoga käia ülevaatusel iga kahe aasta tagant ning vanematega sõidukitega iga aasta. Mopeedauto esmasel registreerimisel tuleb minna ülevaatusele nelja aasta möödumisel. Eestis on registreeritud 2217 L6e kategooria sõidukit ehk mopeedautot, mille omanikke muudatus mõjutab.

Samal ajal kui mopeedautodele tekib ülevaatuse kohustus, kaob see musta numbrimärgiga autodelt ehk vanasõidukitelt, mis on vanemad kui 70 aastat. „Musta numbrimärgiga autode ülalpidamine on meie tehnikaajaloo hoidmisel olulisel kohal ning neid kasutatakse liikluses väga harva. Osad autod on juba nii vanad, et tehnoülevaatusele viimine ei aita ohutusele kaasa, vaid hoopis lõhub autot. Vanasõidukina arvele saamine on juba praegu kõrgete nõudmiste järgi, mistõttu ei ole põhjust üle 70-aastaseid autosid tehnoülevaatusel edaspidi kontrollida,“ ütles Kuningas.

Vanasõidukina tunnustamise protseduuri käigus kontrollivad kaks asjatundjat muuhulgas põhjalikult ka sõiduki tehnonõuetele vastavust ning vanasõidukina tunnustamise akt on kehtiv 12 aastat. Iga 12 aasta möödudes tuleb sellisel sõidukil läbida uuesti vanasõidukina tunnustamine. Eestis on hetkel üle 70-aastaseid vanasõidukeid 146.

Foto: harry_nl on VisualHunt

Pluss ja Miinus

By

 

Pluss. Haigekassa poolt toetatavad mitmed sissetöötanud rutiinid, nimetagem Mammograafiabuss või erinevad sõeluuringud. Teisisõnu, preaktiivsuses ilmutab ennast riiklik, pikaajaline mõtlemine. Ja ilma mistahes iroonia või halvustamiseta: neid häid ideid saaks laiendada ka nö tugevamale sugupoolele. Tegelastele, kes lähevad kehva enesetundega pigem garaaži nokitsema kui kuhugi tõmbekeskusesse sooritama PSA  testi.

Miinus. Sündivuskordaja: 1,58 Siia tuleb lisada, et väikeriigi kohta massiivse väljarände (vähemalt -100 000 inimest vimasel dekaadil) üheks komponendiks võib vaieldamatult lugeda ravikindlustuse olemasolu, kui sellise. Jutt käib siis fundamentaalsest stabiilsussüsteemist, millele rajada haridus, kodu, perekond.

Popsliku ja nürimeelse mõtteviisi näitena, kuidas teha kõik vastupidi, vaadake palun nüüd, kui ülebürokratiseeritud ja kafkalik kadalipp tuleb eraisikul läbida kodumaa nö haigekaassakaardi ostmisel. Kusjuures mitmete eeltingimuste puudumisel on see suisa välistatud. Ja me ei räägi seejuures isegi hinnast. Või maksegraafikust.  Seda enam, et majandus kasvab vaatmata pandeemiale. Nii, et miks? Miks küll?

Ühesõnaga: ravikindlustus eranditult kõikidele eestimaa kodanikele ei ole luksus, nagu on välja kujunenud viimasel 20 aastal, vaid instrument kuidas hoida ja siduda väljasurevat rahvast, olgu globaal-majanduslik turbulents milline tahes. Või veel lühemalt, parafraseerides – kui sa ei toida oma rahvast, toidad võõrast?

Rekordiline energiahind ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda

By

Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%ni, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8%. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust.

Energiahindade kiire kallinemine jätkub: novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49% ja detsembri alguses tõukas külm ilm selle ajutiselt uute rekordtasemeteni. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju näeme alles järgmistel kuudel.

Elektrikulud moodustavad keskmiselt 0,8% ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10% – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel. Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda. Maagaasi hind kallines kuuga 60% ja see kandub lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris.

Foto: Eesti Pank

LG (LG Electronics) toob turule One:Quick interaktiivsete ekraanide ja produktiivsuslahenduste seeria

By

Arvestades aina kasvavat nõudlust professionaalsete tööseadmete järele, mis sobiksid hübriidtööga, toob elektroonikafirma LG (LG Electronics) turule One:Quick interaktiivsete ekraanide ja produktiivsuslahenduste seeria.

LG One:Quick seeria koosneb ekraanidest One:Quick Works ja One:Quick Flex ning spetsiaalsest juhtmevabast pildi- ja heliedastajast One:Quick Share.*

One:Quick Works on 55-tolline 4K UHD videokonverentsi-ekraan, mis sobib mitmesugustesse töökeskkondadesse, näiteks konverentsiruumi. One:Quick Flex 43-tolline puutetundlik 4K UHD-ekraan on aga paigutatud mobiilsele alusele, mis annab võimaluse seda soovi korral liigutada ning kasutada ekraani mitmel eri otstarbel. Mõlemad mudelid põhinevad Windowsi platvormil ja ühilduvad tohutu hulga videokonverentsirakenduste ja koostöö-tööriistadega. Pärast One:Quick Share juhtmevaba pildi- ja heliedastajaga sidumist saavad kasutajad kerge vaevaga ühendada oma sülearvuteid juhtmevabalt ühilduvate LG digitaalsete toodetega.

One:Quick Works – kõrgem produktiivsus

LG One:Quick Works pakub sujuvat interaktiivset suhtlust produktiivseks kontorikoosolekuks. See kõik-ühes lahendus sisaldab sisseehitatud Windowsi arvutit, üliterava pildiga 4K UHD-ekraani, kaamerat, mikrofoni, kõlarit ja digitaalset tahvlit. Läbimõeldud lahendus sai värskelt pärjatud ka Red Dot Awards 2021 disainiauhindadel.

Lisaks MS Teamsile, Webexile ja Zoomile on seadmes võimalik kasutada LG enda sisseehitatud videokonverentsilahendust One:Quick Remote Meeting. Suure võimendusega mikrofon võimaldab selgelt jäädvustada hääli kuni kuue meetri kaugusel ja seda minimaalse taustamüraga, 3840×2160 eraldusvõimega kaamera jälgib ja teravustab automaatselt kõnelejat. Nii kaamera kui ka mikrofoni saab soovi korral privaatsuse ja meelerahu tagamiseks ära keelata.

One:Quick Works pakub ka hõlpsasti kasutatavaid haldus- ja juhtimisfunktsioone. Ekraaniga tuleb kaasa võimalus kasutada tasuta kuus kuud LG enda videokonverentsirakendust, mis töötab sujuvalt koos rakendusega One:Quick Works, mis võimaldab jagada dokumente erinevates vormingutes ning teha reaalajas interaktiivseid jooniseid.

One:Quick Flex – paindlik lahendus kontorisse

LG One:Quick Flex on loodud mitmekülgsete ettevõtmiste jaoks, nagu koosolekud väiksemas seltskonnas, üks-ühele arutelud ja rühmaesitlused, olles samas ka suurepärane võimalus haiglatesse, koolidesse ja kodudesse, kus inimesed võivad töötada, õppida või suhelda distantsilt. Sel ekraanil on videokaamera, mis jäädvustab laia, 88-kraadise vaatevälja; Flex-il on pöörlev ekraan, mis töötab edukalt nii maastiku- kui portreerežiimis; jagatud vaate režiim hõlbustab multitegumtööd. Seda kõike täiendavad mikrofon ja kaamera, intuitiivne liides, puutetundlikkus ja tahvli funktsionaalsus. One:Quick Flexi saab kinnitada mobiilsele alusele, et seda hõlpsalt transportida ühest koosolekuruumist teise.

One:Quick Share – juhtmevaba ekraanijagamine

LG One:Quick Share võimaldab kasutajatel lihtsa vaevaga jagada oma sülearvuti ekraane teiste ühilduvate LG digitaalsete lahendustega. Lihtsa ühendamisprotsessi käigus saavad kasutajad oma arvutiekraani jagada, vajutades selleks nuppu USB-jagajal. Lähteseadme vahetamine on sama lihtne, kuna seeria toodetes saab üheaegselt ühendada kuni neli allikat. One:Quick Share abil saab ühendatud LG seadmeid reguleerida (nt helitugevust, pildirežiimi ja ekraani heledust) puldita.

“Liidrina ärikliendilahenduste loomises püüab LG alati pakkuda läbimõeldud disainiga ning tehnoloogiliselt täiustatud tooteid, mis muudavad töö tegemise produktiivsemaks ja lihtsamaks,” ütles Paik Ki-mun, LG Business Solutions Company vanemasepresident ja teabeekraanide äriüksuse juht. „One:Quick sari on tulemus olukorrast, mis sundis meid mõtlema kastist välja. Loodame, et pakkudes oma klientidele uusi viise, kuidas asju teha ning suhelda, suudavad nad paremini leida balanssi töö ja eraelu vahel ning mõlemat tõeliselt nautida,” lisas ta.

LG One:Quick seeria on juba kättesaadav Koreas, millele järgnevad peamised turud Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias.

Foto: https://www.lg.com/ee