Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Nutirobotid võivad pahaaimamatu omaniku taskust viia tuhandeid eurosid

By

Sisuturundus

Koduses majapidamises iseseisvalt tegutsevad robotabilised ei pruugigi olla alati nii nutikad, mõjudes oma usaldavate omanike rahakotile laastavalt. “Sekeldustesse sattunud robotniidukite remondihüvitised ulatuvad enamasti 1700-2200 euro juurde,” sõnab Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

“Esikohal on kindlasti juhtumid aias, ainuüksi juulis registreerisime 10 robotniidukitega seotud kahjujuhtumit,” toob Seesami esindaja välja. Tema sõnul on levinud põhjuseks õnnetused, kus niiduk sõidab tiiki, porilompi või jääb kinni vihmaveerenni ning elektroonikakomponendid saavad niiskuse käes kahjustada. “Järjest enam juhtub aga seda, et niidukile saab saatuslikuks hoopis pereliige või külaline, kes temast autoga üle sõidab. Selliste olukordade vältimiseks võiks kutsutud külalistele mainida, et hoovis võib toimetada robot või piirata roboti liikumisala nii, et tal poleks võimalustki sissesõiduteele sattuda,” jagab Gilden nõu.

Kindlustuse mõttes kuuluvad nutikad koduabilised koduse vara alla. “Kuna sõltuvalt kodukindlustuse pakkujast ja kindlustuskaitsetest on tingimused erinevad, tasub alati veenduda, et nutiabilised oleksid samuti kindlustatud,” lisab Gilden ja annab nõu, mida teha kõige sagedasemate õnnetusjuhtumite vältimiseks.

Puhasta, aga mitte survepesuriga

Enne kui niiduk talvekorterisse viia, tasub masin korralikult puhastada. Seda ei tohi kindlasti teha survepesuriga, mis võib vee läbi tihendi suruda või kahjustada niiduki õrnemaid osi. “Puhastamiseks sobivad tootjate esindajate sõnul näiteks pehmemad harjad, suruõhk või lihtne niiske lapp, millega põhi ja masina korpus hoolikalt üle käia. Lisaks võiks puhastada ka laadimisjaama,” soovitab Gilden.

Lae aku täis

“Niidukit pikemaks ajaks seisma jättes soovitavad tootjad robotniiduki aku täis laadida,” rõhutas kodukindlustuse spetsialist. Samamoodi tuleks aku laadimisest alustada ka kevadhooaja alguses, et masin talveunest taas üles äratada.

Käi hoolduses

Et niidukil oleks pikk eluiga, peaks selle korra aastas viima ka hooldusesse, kus kontrollitakse masin üle ja viiakse läbi tarkvarauuendus.  “Hooldus soovitatakse läbi viia sügistalvisel perioodil, aga tegelikult võib seda edukalt ka kevadhooaja alguses teha,” soovitab Gilden.

Robot külma ei armasta

Lisaks tasub meeles pidada, et niidukit soovitatakse hoida pigem soojemates ruumides – külma ja miinuskraade need seadmed ei armasta.

Mõtle roboti liikumine aias läbi

Gildeni sõnul on niidukitest üle sõitmine aina levinum probleem ning täna moodustavad sellised kahjud isegi kuni 40% kõikidest nutirobotitega seotud kahjujuhtumitest. Need summad ei ole mitte väikesed: “Näiteks tagurdas üks kindlustusvõtja sõidukiga niidukile otsa, mille remondiga seotud kulud ulatusid 2700 euroni. Selliste olukordade vältimiseks oleks hea piiritleda väga täpselt alad, kus robot liikuda saab. Ka külalistele tasub enne saabumist mainida, et aias võib robot liikvel olla,” annab Gilden nõu.

Foto: fe2cruz on VisualHunt.com

Poelettidele jõudis eriti sõmer Alma traditsiooniline kohupiim

By

Ligi 1,7 miljoni suuruse investeeringu tulemusena jõudsid oktoobris poelettidele kodumaise piimatööstuse Valio uudistooted – eriti sõmera koostisega Alma traditsioonilised kohupiimad.

“Hiljuti jõudis lõpule meie tänavuse aasta üks suurimaid investeeringuid – Laeva tehasesse lisandusid traditsioonilise kohupiima tootmiseks vajalikud seadmed, mille abil siseneme täiesti uude tootekategooriasse. Pika ettevalmistuse tulemusena on paika saanud nii seadmed, tehnoloogia ning koostisained, mis võimaldavad toota just sellist sõmera teraga toodet, nagu tarbijad ühelt õigelt traditsiooniliselt kohupiimalt ootavad,“ sõnas Valio turundus- ja tootearendusdirektor Nele Jõemaa.

Kui kohupiimapastasid ning -kreeme on Valio tehases valmistatud juba aastakümneid, siis uute katelde abil on võimalik toota ka sõmerama tekstuuriga kohupiimatoodet, mille valmistusviis on märkimisväärselt komplekssem. Kreemja tekstuuriga kohupiimatoodete saamiseks eraldatakse vadak tsentrifugaaljõu abil, kuid mahlaste kohupiimaterade säilitamiseks tuleb see pikema aja jooksul kohupiimast välja nõrutada. “Tänu valmimisprotsessile säilib kohupiimas palju vadakut, mis teeb sellest eriti valgurikka toote, sõltuvalt tootest jääb sisaldus 16-18% juurde,” toob Jõemaa välja. See tähendab, et juba 100g katab lausa 20-25% täiskasvanud inimese päevasest toiduvalgu vajadusest.

“Toote loomisel mõtlesime eelkõige kõikidele kodukokkadele ja koogiküpsetajatele, kes eelistavad kasutada traditsioonilist, suurte mahlaste teradega kohupiima. Alma traditsioonilised kohupiimad sobivad ideaalselt maitsvate kookide, tortide ja küpsetiste valmistamiseks ning muidugi ka puhtalt nautimiseks, sest teadagi on tegu väga valgurikka tootega,“ sõnab Jõemaa. Alma toodetele omaselt on uued kohupiimad säilitusainetevabad ning tehtud puhtast kodumaisest Eesti piimast. „Aastate jooksul on tarbijad korduvalt meile kirjutanud ja avaldanud soovi, et ühel päeval võiks saada Alma valikust ka vana head kohupiima – ja nüüd võivad nad rõõmustada, sest need on kohal,“ lisab ta.

Alma traditsioonilised kohupiimad on pakendatud 200g mugavalt avanevatesse pakkidesse ning on saadaval neljas eri versioonis: rosinatega, vanilliga, lahja ehk rasvatu ning koorene kohupiim.

Foto: https://www.valio.ee/tooted/brandid/alma/

Riik panustab energiatõhususe ning taastuvenergia toetustesse üle 100 miljoni euro

By

Valitsus kiitis heaks riigieelarve, milles on hulk toetusmeetmeid parandamaks Eesti inimeste elukeskkonda. Raha saavad muu hulgas nii lasterikkad pered oma kodude korrastamiseks kui ka kohalikud omavalitsused tänavavalgustuse renoveerimiseks.

„Meie seas on endiselt inimesi, kes peavad talve veetma kodudes, mis on külmad ja ajahambast puretud ning millega ühendatud küttesüsteemid ja soojustorustikud on jõudnud viimse piirini. Sellele lisaks kasutame igapäevaselt liiklemiseks fossiilsetel kütustel põhinevat ühistransporti, mis saastab meie õhku ja kahjustab keskkonda. Tegelikult saab ka teisiti – nii, et võidaks nii Eesti inimeste heaolu, rahakott kui ka keskkond. Vajame üha enam energiatõhusaid ja taastuvatel allikatel põhinevaid lahendusi. Et see ei jääks pelgalt unistuseks ja saaksime tööd selles suunas jätkata, eraldab riik järgmise aasta eelarvest üle 100 miljoni euro,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Riigieelarve näeb elamumajandusse tuleval aastal ette umbes 58 miljonit eurot, millest enamik ehk 47 miljonit eurot on mõeldud korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljamaksete jätkamiseks. Ülejäänud raha jaguneb kohalike omavalitsuste üürielamute, väikeelamute kordategemise, lasterikastele perede elamistingimuste parandamise ning varisemis- või tuleohtlike hoonete lammutamise toetuste vahel.

Energeetikavaldkonna toetusmeetmetele plaanitakse riigieelarvest 44 miljonit eurot, mis on mõeldud väljamaksete jätkamiseks meetmetes, mis panustavad energiatõhususe suurendamisse ning taastuvenergia osatähtsuse kasvatamisse. Sellest ligi 15 miljonit eurot suunatakse tänavavalgustuse renoveerimiseks, 14 miljonit rohegaasi kasutuselevõtuks ning 5 miljonit kaugküttekatelde renoveerimiseks. Lisaks jätkab riik soojustorustike renoveerimise toetamist, elektribusside pilootprojekti elluviimist ning algab esimene vesiniku ühistranspordis kasutuselevõttu katsetav pilootprojekt.

Minister märkis, et nii energeetikasse kui elamumajandusse on oodata peagi Euroopa Liidust ka lisaraha. „Praegu on ettevalmistamisel Euroopa Liidu uue rahastusperioodi meetmeid, mis toob juurde võimekust elektrivõrkude tugevdamiseks, et saaksime rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita. Samuti saame vesiniku väärtusahelat juba suuremalt katsetada, uuendada rohkem kaugküttesüsteeme ning korda teha veelgi enam korterelamuid,“ sõnas Aas.

Foto: mkm.ee

Head masinad- mõistlik investeering

By

Sisuturundus

Kõik kes on külaliskorterite äris, teavad kui oluline on kõrgelt skoorida. Hea kasutajakogemus tagab selle, et uued kliendid tulevad uudistama ja kord juba majutunud klientidest saavad püsikunded. Palju on räägitud külaliskorterite sisustusest ja mööblist,  kuid köögitehnikast pole üleliia juttu olnud. Läheneme seekord nendele köögimasinatele pisut teise nurga alt, ehk siis omaniku vaatevinklist. Räägime sellest, kuidas valida korterisse seadmed mida on võimalikult lihtne puhastada ja hooldada. Ikka selleks, et koristamisele kuluv aeg oleks võimalikult minimaalne.

Jäine värskus Teie külmikus

Kõige rohkem kasutust leiab korteris külmkapp ja sügavkülmik. Just sügavkülmik on aga kodumasin, mille puhastamine võtab kõige enam aega. Külmkapp ja sügavkülmik peavad olema aga ideaalselt puhtad, sest mitte keegi ei soovi oma toitu hoida ebahügieenilistes tingimustes. Kui soovite head reitingut säilitada, tuleb külmkapp ja sügavkülmik alati peale iga kunde lahkumist kriitilise pilguga üle vaadata. 

Tavalise külmkapi puhastamine on lihtne. Eemaldage kõik riiulid ja peske need nõudepesuvahendi abil puhtaks ning kuivatage. Seejärel asetage riiulid omale kohale tagasi. Külmkapi sisepinnad pühkige lapiga puhtaks ning vajadusel kuivatage majapidamispaberiga. Kas teadsite, et külmikute tarbeks on müügil ka ebameeldivate lõhnade neutraliseerijad? Soovitame neid kasutada, sest neutraliseerijad hoiavad tõesti külmiku sisemuse värskena.

Sügavkülmik seevastu vajab puhastamist ja sulatamist vaid juhul, kui kapi sisepinnad on tugevalt härmas. Jää sulamist on võimalik kiirendada, kui panna kappi plastikust kauss mis on kuuma veega täidetud. Olge aga ettevaatlik, et kappi puhastades ei kriimustaks te sügavkülmiku seinu ja väiksemaid torusid. Ärge jätke kunagi sügavkülmiku põhjale vett , vaid pühkige alati kapi sisemus paberiga kuivaks. Kui sügavkülmik on puhas, sulgege seadme uks ning ühendage masin vooluvõrku. Kui vähegi võimalik ei tasu vähemalt 3 tundi külmiku ust avada, et kapp saavutaks ühtlase temperatuuri.

Kes koristab köögi ja puhastab ahju?

Külastajate jaoks on väga oluline, et köögis on olemas ka toiduvalmistamise võimalus. Kui pliiti on mugav lapi ja spetsiaalse vahendiga puhastada, siis praeahju puhtana hoidmine on pisut keerulisem protsess. Et võimalikult lihtsalt lahti saada kõrbenud rasvast ja toidupritsmetest, tasub külaliskorterisse osta pürolüüsiga praeahi. Selline ahi võib esmapilgul pisut kallim tunduda, kuid aeg mis te selle koristamise arvelt kokku hoiate tasub peagi end tagasi.

Nimelt pürolüüsi funktsiooni kasutades kuumutab praeahi ahju sisetemperatuuri 500°C.  Sellisel temperatuuril tuhastuvad kõik rasvapritsmed ja toidujäägid. Pärast programmi lõppu tuleb praeahi vaid lapiga tuhast puhtaks pühkida . Nii hoiate kokku palju väärtusliku aega ahju küürimise arvelt!

Pisikesed, ent vajalikud kodumasinad

Sama olulised nagu pliit, praeahi, külmkapp ja sügavkülmik on ka pisemad kodumasinad. Hea hommikukohv on just see, mis muudab päeva alguse meeldivaks. Hästi levinud on kapselkohvimasinad, mis peaaegu ei vajagi hooldust. Kapslikohv on väga värske ning maitsev, kuid kasutades kohvikapsleid tuleb kohvitassi omahind päris kõrge. 

Heaks alternatiiviks on valida padjakohvimasin, sest kohvipadjad on oluliselt soodsama hinnaga. Kui soovite külalistele pakkuda aga tõelist kohvelamust, tasub korterisse soetada täisautomaatne kohvimasin. Jah, selline kohvimasin on küll kallis aga sõltuvalt mudelist, pole selle hooldamine üldse keeruline  ja kohvitassi omahind ei ole kõrge.

Veekeetja on  see pisike masin, mis peab kindlasti köögis olemas olema. Veekeetjaid leidub samuti erinevaid. Kõige töökindlamad on kahtlemata mudelid, millel on plaadikujuline küttekeha. Sellist tüüpi veekeetjaga on võimalik keeta korraga ka vaid väga väike kogus vett. Jällegi pisikene säästunipp.

Kui hakkate oma külaliskorteri jaoks soetama erinevat köögitehnikat, uurige erinevate masinate kohta lisainfot internetist. Lugege tagasisidet ning alles seejärel otsustage õige seadme kasuks. Valige alati võimalikult ökonoomne, ent võimekas kodumasin, sest vaid nii säästate raha ja väärtuslikku aega! Uurige ka erinevaid lisavõimalusi, kuidas korteri kulusid kontrolli all hoida siit.

COVID tõendite kontrollimine muutub tänasest lihtsamaks

By

Alates tänasest võimaldab EL COVID tõendite kontrolli uus tehniline lahendus detailset kontrolli ka hetkel Eestis kehtivate nõuete osas. Tänu uuendusele muutub tõendite kontrollimine ettevõtjate ja ürituskorraldajate jaoks mugavamaks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on COVID tõendi peamine roll hoida nakatumisnäitajate tõusule vaatamata ühiskonda ja majandust avatuna ning vähendada nakatumise tõenäosust. „COVID tõendi küsimine on tublisti käima läinud ja ettevõtjad on uue olukorraga kiirelt harjunud. Valdavalt on ettevõtjad ja teenindajad olnud väga mõistvad, et saa aitab meil ühiskonda lahti hoida ning jätkata teenuste ja toodete pakkumisega. Kuigi vahel tuleb esile juhtumeid, kus tõendit vaatamata kohustusele ei küsita, on üldine pilt positiivne. Peamiste murekohtadena on ettevõtjad toonud välja just kasutajamugavusega seotud küsimused nagu QR lugeri kiirus, tõendi vastavuse hindamine ja vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks vajalike päevade arvutamine oli ajakulukas,“ tõdes minister, kelle sõnul on TEHIK tänaste uuendustega need mured lahendanud ning parandanud ka QR-koodi lugeri loetavust.

TEHIKu direktori Katrin Reinholdi sõnul muutub EL COVID tõendite kontrollimine alates tänasest lihtsamaks ja kiiremaks, sest kui varem näitas QR kood vaid tõendi ehtsust, siis uus tehniline lahendus võimaldab detailset kontrolli ka hetkel Eestis kehtivate nõuete osas. „Näiteks saab kontrollija kohe kindlaks teha, kas negatiivne PCR testi proov on võetud viimase 72 tunni ja kiirtesti puhul 48 tunni sees või kas viimasest vaktsineerimisest on möödas piisavalt pikk aeg maksimaalse kaitse tekkimiseks,“ selgitas Reinhold ning lisas, et kindlasti tuleb kontrollimiseks kasutada veebirakendust kontroll.digilugu.ee mitte tavalist QR-koodi lugejat. „EL COVID tõendil olev QR kood sisaldab tervise infosüsteemi kantud andmeid ning tavalise QR-koodi lugejaga see loetav ega tõendatav ei ole.“

Kui enne kuvati kontrollijale kahte tulemust vastavalt sellele, kas tõend on ehtne või mitte (roheline või punane), siis peale Eesti reeglite lisamist kuvatakse kontrollijale kolme värvi: roheline (tõend kehtib), oranž (tõendil olev info ei vasta Eestis kehtivatele vaktsineerimis- või läbipõdemistingimustele) ja punane (tehniline viga, tõend ei kehti).

Uuenenud kontrollirakendus näitab, kas:

  • vaktsineerimiskuur on lõpetatud (1/1st, 2/2st jne)
  • viimasest vaktsineerimisest on möödas vähemalt 14 päeva, Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 päeva
  • viimasest vaktsineerimisest on möödas kuni üks aasta
  • negatiivse tulemusega PCR testiproov on võetud viimase 72 tunni sees
  • negatiivse tulemusega kiirtesti proov on võetud viimase 48 tunni sees
  • positiivse tulemusega PCR testiproovi võtmise kuupäevast on möödas üle 11 päeva ja mitte rohkem kui 180 päeva

Järgmisena töötab TEHIK lahenduse kallal, mis annaks välismaal vaktsineeritud eestlastele võimaluse Patsiendiportaali kaudu endale EL tingimustele vastav COVID tõend luua. Lahendus peaks valmima oktoobris.

Tutvu ka:

EL digitaalse COVID tõendi kontrollimise juhis (september 2021)

Foto: mkm.ee

Hiiu Pubi sügishooaja avab Jäääär

By

Kuigi Hiiu Pubi asub Tallinnas Pärnusse viiva tee ääres, tuleb reedel, 10. septembril selle sisekontsertide hooaega avama hoopis üks legendaarne Tartu bänd. Selleks on muidugimõista Supilinna boheempoeetide kuulus kultusbänd Jäääär.

Kuna tegemist on ühe kõigi aegade suurima bändiga, mis väikesest puust linnast eal välja kasvanud ning mille austajaskond on tänaseks ammu põlvkondadeülene, tõotab Jääääre kontsert pakkuda nii nostalgiat kui avastamisrõõmu väga laiale ringile. “Meie varasalves on pea paarikümne albumi jagu laule, nii hitte kui nende varju jäänud pärle,” vihjab Jääääre solist Jaan Sööt bändi eeldatava kontserdikava kohta paljutõotavalt.

Seega võivad esitusele tulla need vanad laulud, mille saatel jõid tudengid Tartu ühiselamute tubades odavat veini juba Eesti esimesel taasiseseisvuse talvel kolmekümne aasta eest, kui ka need uued palad, mida kuulavad nende toonaste tudengite praegustest tudengitest lapsed nendes samades ühiselamute tubades. Igal juhul tõotab Jääääre kontsert Hiiu Pubis kujuneda mõnusaks olemiseks, mis võiks kesta lõputult.

Hiiu Pubi sügishooaja avakontsert ansambliga Jäääär toimub reedel 10. septembril algusega kell 19.00. Korraldajad paluvad kaasa võtta koroona vaktsineerimis- või läbipõdemise tõendi, värske PCR-testi tulemuse või varuda kohapeal testimiseks veerand tundi aega.

Rohkem informatsiooni leiab Facebooki ürituselehelt
https://www.facebook.com/events/227967989257575

Laua Hiiu Pubis saab broneerida telefonil: 6525290

Foto: https://www.facebook.com/events/227967989257575

Eesti alustab maapõueenergia potentsiaali uurimist

By

Eesti Geoloogiateenistus alustab kolmeaastast projekti maapõue- ehk geotermaalenergia kasutusvõimaluste uurimiseks Eesti eri paigus. Projekti käigus valmib ka kaks maapõueenergia katsejaama.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on maapõueenergia jäänud Eestis seni mõnevõrra teiste taastuvenergia liikide varju, kuid selle potentsiaali on kindlasti oluline uurida. „Mida põhjalikum ülevaade on meil erinevatest taastuvenergia tootmise võimalustest, seda paremaid otsuseid saame energiatootmises teha, et see oleks nii keskkonnasõbralik, võimalikult soodsa hinnaga kui ka jätkusuutlik,“ ütles minister. “Esmaste hinnangute kohaselt on maapõueenergia potentsiaal Põhja-Eestis hea – termogeoloogilised omadused on seal vähemalt sama head kui Lõuna-Soomes, kus tegutsevad mitmed majanduslikult efektiivsed maapõueenergia soojusjaamad,” selgitas Aas.

Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat ligi meetri sügavusel maapinnast maasoojuspumpade abil. Maapõues 500 meetrist sügavamal peituva keskmise ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole, kuid näiteks Soomes ja Rootsis rakendatakse seda üha laiemalt soojusenergia tootmiseks. Algava projekti tulemusena selgubki, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks.

Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli lausus, et projekti peamine eesmärk on näidata, et erinevad maapõueenergia rakendused võivad olla Eesti geoloogilistes tingimustes majanduslikult elujõulised. ”Uurime maapõueenergia rakendamisvõimalusi Põhja-Eestis, samuti kaevandus- ja merevee soojusenergia kasutuspotentsiaali. Projekti teises etapis keskendume katsejaamade rajamise teostatavusele ja võtame kasutusele maapõueenergia katsejaamad,“ selgitas ta töö sisu.

Sirli Sipp Kulli sõnas, et oluline on ka maapõueenergia teadus- ja arendustegevuse strateegia ja tegevuskava loomine ning laiem teadlikkuse suurendamine selle energiaallika võimalustest. „Loodame, et valmivate katsejaamade efektiivsus julgustab Eesti ehitus- ja kinnisvaraettevõtjaid maapõueenergiat laialdasemalt kasutama. Tänavune kuum suvi on meile näidanud, et järjest olulisemaks võib muutuda maapõueenergia potentsiaal hoonete jahutamisel, mitte ainult tavapärasel soojuse tootmisel,” lisas ta.

Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned ja energiasäästlikkuse tõstmiseks tuleb suurendada liginullenergiahoonete arvu. Maapõueenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki ja see on üle kahe korra tõhusam kui tavapärased õhusoojuspumbad. Maapõueenergiat kasutav soojuspump võib erinevate hinnangute kohaselt säästa 30-60% küttekuludest ja 20-50% jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.

Maapõueenergia uurimisprojekt kestab 2024. aasta lõpuni, projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud vahenditest.

Esitlus projekti kohta on leitav Eesti Geoloogiateenistuse veebilehelt.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

EKI: Eesti majanduse väljavaade paraneb

By

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust nähtub, et Eesti majandusolukord paraneb hüppeliselt ning kõik olulised indikaatorid on paremad kui märtsis või aasta tagasi.

EKI majandusekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord juunis hea ja oluliselt parem kui 3 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist saab siduda koroonaviiruse mõju nõrgenemisega, mis tuleneb piirangute tõhususest ja vaktsineerimisest.

„Pärast ebakindlat perioodi saame taas öelda, et Eesti majandusel läheb hästi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Kasvanud on investeeringud, suurenenud eratarbimine ja välisinvesteeringute väljavaade on hea. See on heaks aluseks, et minna edasi struktuursete muudatustega nagu suurem panustamine innovatsiooni ning rohe- ja digipööre,“ rääkis minister.

Sutt lisas, et äärmiselt oluline on ettevõtjate usalduse kiire kasv valitsuse majanduspoliitikale. „Uuring ütleb selgelt, et võrreldes aastataguse ajaga hindavad majanduseksperdid senist poliitilist olukorda stabiilsemaks ja vähem korruptsioonialtiks. Samas on lisandunud uued mured nagu oskustööjõu puudus ja ebapiisav taristu. Nende probleemidega valitsus ka tegeleb,“ sõnas minister.

EKI direktor Marje Josing rääkis, et äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks on viimastel kuudel kogu Euroopa Liidus kiiresti tõusnud ning juunis oli Eestis indeks 108, mis on parem pikaajalisest keskmisest. „Ettevõtjate kindlustunde tõusu taga on kiiresti kasvanud nõudlus ja suurem tellimuste portfell, kuid nõudlusega on endiselt probleeme välisturismiga seotud turismisektoril,“ selgitas Josing.

Majandusekspertidest 61% hindas, et majandusolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul. Majanduskliima indikaator, mis oli märtsis 3,8, tõusis juunis 53,8 peale (skaalal -100 kuni +100). Majanduskell näitab, et Eesti viibib kõrgkonjunktuuri faasis.

EKI raportist leiab ka ülevaate Covid-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid juunis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele ning turismi- ja tööstusettevõtetele. Majandusharuti olid erinevad murekohad, näiteks napib turismisektoris endiselt nõudlust, kuid tööstuses ja ehituses on suureks muutunud tarneahela probleemid.

„Ettevõtjate ootuste kohaselt on Covid-19 pandeemiast taastumisel ettevõtete olukord poole aasta pärast veelgi parem,“ ütles Josing. „Kui aga Eesti ei suuda piisavalt kiiresti vaktsineerituse taset tõsta, võib majandust oodata uus koroonalaine ja tagasilöök nõudlusele. Seega sõltub majanduskonjunktuur sügis-talvel olulisel määral elanike käitumisest ja vastutustundest.“

Viimastel kuudel tõusis tarbijate kindlustunne ja tarbijate hinnangud Eesti majandusarengu väljavaadete suhtes paranesid oluliselt. Vähenenud on tööpuuduse kartus ja tõusnud inflatsiooniootused. Suurem osa peredest (77%) hindas juunis, et nende majanduslik olukord on aastatagusega võrreldes samaks jäänud ning püsikaupade oste planeerides ollakse endiselt ettevaatlikud. Säästmisaktiivsuse vähenemine (mis pandeemia algul ebakindluse tõttu oluliselt kasvas), viitab siiski tarbimise suurenemisele.

EKI neljaliikmelise pere nädala toidukorv maksis juunis 81,38 eurot, kallinedes aastaga 2,2 protsenti. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2021) kalleima ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha, keeduvorst ja kala. Odavnenud on kohv, või, kartulid.

Image by mohamed Hassan from Pixabay

Naabritest kiirema hinnatõusu taga on suuresti energiatoodete inflatsioon

By

Eestis kasvasid juunis hinnad aastaga 3,8%, Euroopa Liidu ühtlustatud kaaludega metoodika järgi oli Eesti inflatsioon kiirhinnangu põhjal 3,7%. Naaberriikides Lätis ja Soomes oli hinnatõus aeglasem: ühtlustatud hinnaindeksi kiirhinnangu alusel vastavalt 2,6 ja 2%.

Majandusaktiivsuse kasv aitab inflatsioonile kaasa, sest suurem nõudlus võimaldab hindu kergemini tõsta. Samas ei ole kõigi kaupade ja teenuste pakkumine veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Hinnatõusu soodustavad nii tööstuskaupade pikad tarneajad kui ka täitunud kohvikuterrassid. Mõnes valdkonnas teravnenud tööjõupuudus tekitab ettevõtetele kulusurvet ja ka majanduse head olukorda tajuvad tarbijad võivad seetõttu hinnatõusudega kergesti leppida. Juunis kiirenes näiteks majutusteenuste ja väljaspool kodu söömise hinnatõus, mida saab otseselt seostada koroonapiirangute vähenemise ja majanduse elavnemisega. Samuti kiirenes riiete ja jalatsite hindade tõus. Teisalt olid toidukaupade hinnad enam-vähem aastatagusel tasemel.

Eesti ja naaberriikide inflatsiooni erinevuse taga on aga suuresti energiatoodete inflatsioon. Selline olukord on ebaharilik, sest energiahindu mõjutavad nii Eestis, Lätis kui ka Soomes sarnased tegurid, mille tõttu ei tohiks energiakandjate inflatsioon pikaajaliselt palju erineda.

Eesti ja Läti hinnatõusu erinevusest selgitab suure osa elektri hind. Mais ja juunis oli elektri börsihind pea kaks korda kallim kui aasta varem ning see tõstis mais ja juunis inflatsiooni 0,8–1,1% võrra. Kuigi elektri börsihinna dünaamika on riikides ühesugune, on tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kasv riigiti erinev: Lätis ja Soomes elekter mais tarbijahindu oluliselt ei suurendanud, Eestis aga küll. Juuni kohta veel täpseid andmeid naaberriikidest ei ole. Niisugune vastuolu erinevate näitajate vahel viitab pigem metoodilisele kui sisulisele erinevusele, ehk tarbija jaoks ei pruugi hinnatõus Eestis ja Lätis tegelikult nii erinev olla, kui statistika näitab.

Kuigi Eestis inflatsioon juunis kiirenes, läks naaberriikides teisiti: Soomes inflatsioon aeglustus ja Läti hinnatõus oli juunis sama kiire kui mais. Lätis pidurdasid inflatsiooni kütused. Mullu kevadel odavnes kütus nimelt Lätis rohkem kui Eestis ja madalama võrdlusbaasi tõttu oli seetõttu kütuse hinnatõus selle aasta aprillis ja mais Lätis omakorda märksa kiirem kui Eestis. Juunis see mõju taandus, aeglustades ka Läti inflatsiooni.

Eestis on küll mitmed aktsiisimaksud kõrgemad kui Lätis, kuid see ei selgita kogu kütusehinna erinevust, sest see on Eestis kõrgem ka siis, kui vaadelda hindu ilma maksudeta. Näiteks tänavu juunis oli Eestis bensiinihind ca 10 senti liitri kohta kallim kui Lätis. Vaid ligi pool sellest hinnavahest tulenes maksudest. Diislikütus oli küll odavam kui Lätis, kuid Eesti madalamat diislikütuse aktsiisi arvestades oleks pidanud hinna erinevus olema Eesti tarbijate kasuks veel suurem (vt joonis). Eesti ja Läti kütusehindade vahe võimendus 2020. aasta kevadel. Jättes kõrvale maksude mõju, maksis kütus koroonakriisi tippajal 2020. aasta aprillis ja mais Läti tanklates keskmiselt üle 10 sendi liitrist vähem kui Eestis. Mõnel nädalal oli diislikütuse hinnavahe ilma maksudeta lausa üle 20 sendi liitri kohta.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank