Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Veebikiri

Pluss ja miinus

By

Pluss

Vaatamata teravale debatile: taristuprojektid. Nimetagem: Tallinn-Helsinki tunnel, Rail Baltic, PPP-d. Sest kõik see elavdab majandust, oles riikliku regionaalpoliitika üheks aluseks ja vältides Eesti muutumist nurgataguseks kolkaks. Kusjuures ka debatt kui selline on enam kui teretulnud, sest see ongi, ei rohkem ega vähem kui demokraatia.

Miinus

Kalkulatsioon, mille kohaselt vanurile elamisväärse elustandardi tagamine hooldekodu näol, on lihtsam ja odavam (koos kõikide investeeringute ja  annuiteetidega) ise teostada.

Luua ja hallata ise hooldekodu? Kui paljudele on see jõukohane?  Nii võibki vist liialdamata väita, et riiklik mõtlemine on selles sotsiaalses aspektis ca 30 aastat pärast taasiseseisvumist, hangunud kuhugi 19. sajandi alguse naivismi? Närtsitades seeläbi 21. sajandi lähedaste töö- ja õpikvaliteeti ning innustades doonorriikidele ainuomast emigratsiooni.

Foto: erakogu

Lisaks pankadele kasutavad ettevõtted teisigi laenuallikaid

By

Ettevõtete võlakasv mullu kiirenes: kolmanda kvartali lõpuks oli võla kasv ligikaudu 6 protsenti. Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Majapidamiste võla kiire kasvu taga oli endiselt soodne tööturg ja sellest tulenev tugev laenunõudlus.

Ettevõtete võla kasv 2019. aastal kiirenes: kolmanda kvartali lõpuks oli ettevõtete võla aastakasv ligikaudu 6 protsenti ja ulatus 20 miljardi euroni. Kasvule andis tõenäoliselt hoogu põhivarainvesteeringute suurendamine. Investeeringute rahastamiseks kasutasid ettevõtted laenamise kõrval varasemast rohkem omavahendeid. Sellele viitab muu hulgas tõsiasi, et ettevõtete hoiuste kasv on mõnevõrra aeglustunud.

Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenukohustused moodustasid kolmanda kvartali lõpus 48 protsenti kõigist Eesti ettevõtete võlakohustustest. Seega olid pangad ettevõtete jaoks endiselt kõige olulisem võlakapitali allikas. Märkimisväärne on aga, et siinsetest pankadest võetud laenude kasv 2019. aastal aeglustus. Arvestades, et investeeringute kasvu tõttu oli laenunõudlus samal ajal tugev ja teistest laenuallikatest laenati varasemast rohkem, võib see muu hulgas viidata, et pangalaenude tingimused on karmistunud. Välismaalt laenamine, mis on viimastel aastatel tasapisi vähenenud, 2019. aastal seevastu suurenes ja moodustas kõikidest laenuallikatest 33 protsenti. Samuti kasvas varasemast kiiremini pangandusvälisest finantssektorist ja teistelt reaalsektori ettevõtetelt laenamine.

Edaspidi ettevõtete võla kasv pisut aeglustub – Eesti Panga detsembriprognoosi järgi 5 protsendi lähedale. Aeglustumise põhjus peitub eelkõige ettevõtete investeeringute ja laenunõudluse kahanevas kasvus. Pakkumise poolel rahastamisvõimalused palju ei muutu ja ka ettevaates laenavad Eesti ettevõtted peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest. Suuremad ja välisomanduses ettevõtted saavad tulevikuski välismaalt laenata, mis tähendab, et neil on siinsetest pankadest laenamisele alternatiiv. Paljud ettevõtted on kogunud tublisti omavahendeid ning seega on nende võime omavahenditest investeeringuid rahastada hea ja vajadus lisalaenu võtta väike.

Majapidamiste võla kasv oli 2019. aastal kiire ja kokku oli majapidamistel võlgu kolmanda kvartali seisuga 10,5 miljardi euro ulatuses. Tõenäoliselt jäi kasvutipp siiski aasta esimesse poolde. Laenunõudlus on tugev, kuna tööturu olukord on endiselt töötaja jaoks väga soodne. Tänu sellele on ka palgakasv hea ja kindlustunne suur. Aktiivse eluasemeturu ja eluasemeinvesteeringute kasvu toel püsis ka eluasemelaenu jäägi aastakasv hoogne, 7 protsendi juures. Tarbimislaenude puhul võis 2019. aastal märgata, et varasem väga kiire kasv aeglustus. Sellega seonduvalt jäi muude krediidiandjate väljastatud laenude kasv pangalaenude ja -liisingute kasvule alla. Kokku oli majapidamiste võlg kolmanda kvartali lõpuks 7 protsenti suurem kui aasta varem. Ettevaates aeglustub majapidamiste võla kasv vaid pisut, sest kuigi majanduskasv aeglustub, püsib tööturu olukord töötaja jaoks siiski suhteliselt hea.

Foto: Eesti Pank

2020 tehnikamaailmas: kino ja arvutimängud kolivad elutuppa

By

Elektroonikafirma LG toob turule uued televiisorid, kus saavad kokku koduse meelelahutuse tippsaavutused helis ja pildis, progressiivseim mängimiseks loodud tehnoloogia ja uuenduslikud isikustatud mugavusteenused.

Maailma juhtiv OLED telerite tootja avalikustab 2020. aastal 14 uut mudelit, millest märkimisväärsemad on kolm kunstist inspireeritud GX Gallery 4K Ultra HD telerit, 88- and 77-tollised Real 8K mudelid ja uue mõõduga, 48’’ OLED ekraan. Uued 2020 premium-telerid on unikaalsed sisustuselemendid mistahes koju, pakkudes valikut ultraõhukestest mudelitest, nagu näiteks 20-millimeetrise paksusega 65’’ Gallery seeria teler, kuni tausta rõhutavate futuristlike televiisoriteni, nagu LG Signature OLED 65RX.

Kuid need telerid ei ole vaid iluasjad, neis on ka parasjagu iseloomu, et pakkuda parimat meelelahutust nii spordiarmastajatele, mänguhuntidele kui filmihuvilistele.

Kinoelamus elutoast

Kombinatsioon OLED telerite eredatest värvidest ja sügavatest mustatest toonidest koos Dolby Vision IQ ja UHD Alliance’i uue Filmmaker Mode™ funktsiooniga toovad kvaliteetse filmielamuse kinosaalist elutuppa. Dolby Vision HDR-pildikvaliteet, Dolby Atmos surround sound heli ja intelligentne Dolby Vision IQ loovad igast filmist tõeliselt suurejoonelise visuaalse ja helilise elamuse.

Nii 2020. aasta OLED kui ka NanoCell telerid pakuvad võimalust vaadata alati värsket sisu, nagu näiteks Disney+ ja pidevalt uuenev Netflix. 2020. aasta ühe olulisema uuendusena lisandub LG teleritele Apple TV rakendus, mille kaudu saab vaadata Apple TV+ ja teisi Apple TV kanaleid ning loomulikult ka pääseda ligi oma iTunesi videotele. See võimalus lisatakse ka 2018. ja 2019. aasta LG teleritele.

Mäng suurel ekraanil

Lisaks kinoväärsele kvaliteedile rõõmustavad 2020. aasta telerid suurepäraste e-spordi võimalustega. LG on esimene teleritootja maailmas, kes pakub NVIDIA G-SYNC® tuge, mida saadab veatu PC-ga võrreldav mängukogemus ilma ekraani “rebimiste” ja teiste häirivate visuaalsete tõrgeteta. Kõrge värskendussageduse ja ülikiire reageerimisajaga LG OLED mudeleid peetakse maailma kõige progressiivsemateks mängimiseks loodud teleriteks.

OLED telerid aitavad adresseerida intensiivsete mänguperioodide jooksul tekkivat silmade väsimise probleemi: uutel LG teleritel on olemas rahvusvahelise testilabori TÜV Rheinlandi Eye Comfort Display sertifikaat, mis tõestab, et nende sinist valgust saab reguleerida, nad on virvendusvabad ja pakuvad head kvaliteeti mistahes vaatenurgast.

Spordifänni isiklik sekretär

Lisaks mänguritele ja filmihuvilistele on 120Hz reageerimisaja ja uue, kolmanda põlvkonna α9 protsessoriga OLED telerid ideaalsed kaaslased ka spordifännidele.

Sports Alert funktsioon aitab end oma lemmiktiimide mängude ja tegemistega kursis hoida ja teavitab vaatajat kohe, kui nende lemmikmeeskond punkti skoorib. Kasutajad saavad oma lemmikud välja valida laia spordialade valiku seast – jalgpall, pesapall, korvpall jt – et saada automaatseid teateid nende mängude algamisest, tiimi punktiskoorist ja mängu lõppseisust.

Foto: LG.com

LG nutiaiandusseade

By

Elektroonikafirma LG avalikustab tehnikamessil CES 2020 oma esimese nutiaiandusseadme. Revolutsioonilises riiul-tüüpi nutiaianduskapis kasvavad tänu arenenud valguse, temperatuuri ja vee seadetele, mugavatele seemnepakkidele ja monitooringurakendusele maitsvad ja toitainerikkad kodused köögiviljad kasvõi linnakorteris.

LG uus tubane aiamaa on loodud kõigile, kes tahavad täpselt teada, mis nende toidus on, kust see pärineb ning selle üle võimalikult palju ise otsustada. Uuenduslikus nutikas aianduskapis valmivad värsked ürdid ja köögiviljad aastaringselt. Nutiaia hooldamisega saab hakkama isegi kõige algajam rohenäpp.

Paindlikke mooduleid kasutades imiteerib isoleeritud kapp looduslikke välitingimusi ja reguleerib tingimusi vastavalt kellaajale. LED-valgustite, kunstlikult tekitatud õhuringluse ja niisutustehnika abil sirguvad seemnetest kiiresti maitsvad viljad ja värsked ürdid, millest koduseid roogi valmistada. Nutiaianduskapp mahutab kuni 24 seemnepakki, millest valmivaid vilju saab nautida kuni 4-liikmeline pere.

Automatiseeritud aianduslahenduse põhikomponent on LG tsirkuleerimata veevarustustehnoloogia, mis tagab taimepakkidele kasvuks vajaliku vee ühtlase jaotuse. See tehnoloogia hoiab ära vetikate vohamise ja pärsib ebameeldiva lõhna tekkimist. Nutiaiaga kaasnev telefonirakendus aitab kasutajatel oma taimi jälgida ja hooldada, pakkudes kasulikke nippe edukaks aiamajanduseks. Kõik-ühes seemnepakendid, mis sisaldavad seemneid, turbasammast ja väetist, on otse istutamiseks valmis, ega vaja liigset tähelepanu. Esialgu on saadaval 20 erinevat sorti seemneid, nende hulgas näiteks rooma salat ja teised lehtkapsalised, rukola, basiilik ja harilik sigur.

Foto: LG.com

LG näitab tehnikamessil maailma esimest ümmargusi jääkuule valmistavat külmikut

By

Elektroonikafirma LG avaldab tänavusel CES 2020 tehnikamessil publikule muljet kahe uue InstaView™ külmikuga: Craft Ice™ funktsiooniga LG InstaView ja teise põlvkonna LG InstaView ThinQ™.

Hoolikalt läbimõeldud koduse meelelahutuse funktsioonid ja sujuvam kasutajakogemus muudavad iga köögi keskse kodumasina veelgi mugavamaks ja nauditavamaks. LG InstaView™ tehnoloogia abil on võimalik külmkapi sisemusse pilku heita ilma kodumasina ust avamata. Läbipaistev klaaspaneel toimib sama hästi ka ekraanina, kust saab köögis toimetamise ajal retsepte otsida ning kokkamisvideoid vaadata.

Efektsed ja praktilised ümmargused jääkuulid

CES 2020 innovatsiooniauhinnaga pärjatud Craft Ice™ funktsiooniga külmikul on varuks üllatusi kogu perele – see on maailma esimene külmkapp, millel on sisseehitatud jäämasin, mis suudab teha ümmargusi jääkuule. 5 cm läbimõõduga sfäärilised jäätükid sulavad aeglasemalt, mis tähendab, et jook säilib kauem külmana ning ei muutu vesiseks.

Uus InstaView ThinQ™

Palju uut ja huvitavat on pakkuda ka uue generatsiooni InstaView külmikutel: kappi asetatud ja sealt võetud toite jälgib tehisintellekt, mille abil on igal ajahetkel olemas ülevaade oma külmiku sisust. Selle teabe abil oskab külmik soovitada, mida kapis leiduvatest koostisainetest valmistada saaks. Nutikam tehnoloogia annab koguni märku, kui mõni toode on otsa lõppemas, et see juba aegsasti oma poenimekirja lisada.

2020. aasta InstaView pakub enamatki, kui vaid läbipaistvat esipaneeli, mille abil saaks ust avamata külmikusse piiluda. Seesama paneel toimib ka 22” ekraanina, millega saab internetti kasutada ja videoid vaadata, ilma et seda peaks nutitelefoni või tahvelarvutiga ühendama.

„Meie CES 2020 väljapaneku eesmärk on näidata, milline saab olema üks kõrgtehnoloogiline tulevikuköök,“ ütles LG Electronics Home Appliance & Air Solution Company president Dan Song. “Tehnoloogia abil saab igavast valgest kastist tark koduabiline, mis suudab ise käsitööjääd teha, õhtusööki planeerida ja poenimekirju koostada. Meie täiustatud ThinQ külmikud on mõeldud kõigile, kellele meeldib, kui neile köögis appi tullakse.”

Foto: LG.com

Eesti hinnakasvu hoiab vaos depressiivne väliskeskkond

By

Statistikaameti teatel olid Eesti tarbijahinnad 2019. aasta viimasel kuul 0,3 protsenti väiksemad kui novembris. Kõige suuremad muutused tõid kaasa veetariifide langus Tallinnas, elektri ja sideteenuste odavnemine ning alkoholiaktsiisi alandamise järelmõju. Aasta arvestuses püsis inflatsioon Eestis detsembris 1,8 protsenti. Aasta lõpukuudel oli inflatsioonisurve tavatult väike ning 2018. aasta keskmisega võrreldes tõusis keskmine tarbijahinnaindeks 2019. aastal 2,3 protsenti.

Möödunud aasta oli paljudele ettevõtetele keerukas. Töötajate palku tuli tõsta, aga hindu paljud ettevõtted samal ajal kergitada ei saanud. Probleemid olid eriti ilmeka eksportijate jaoks, sest välisturgudel ollakse valdavalt hinnavõtjad. Ekspordihindade ulatuslik langus ja mitme valuutakursi odavnemine euro suhtes pingestasid olukorda tuntavalt.

Lähikuudel näeme aastase inflatsioonimäära suuremat kõikumist, kuid hinnatõus jääb endiselt pigem vaoshoituks. Peamised riskid on eelkõige seotud naftahindade edasise arenguga ning üldisemalt palga- ja hinnakujunduses tekkinud survega. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb 2020. aasta keskmine tarbijahindade kasv 2 protsendi lähedale.

Foto: Eesti Pank

CES 2019: LG esitleb uusi 8K telereid ja järgmise põlvkonna protsessorit

By

Elektroonikafirma LG tutvustab järgmisel nädalal CES 2020 messil oma laienenud 8K telerite valikut – kaheksa uue teleri seast leiab lisaks traditsioonilistele suurustele ka 77- ja 65-tollised mudelid. Tuleva aasta mitmekesisesse tootevalikusse kuuluvad mitmed uued mudelid, mis kõik ületavad tarbijatehnoloogia ühenduse CTA kehtestatud ülirange lävendi, mis määratleb 8K Ultra HD kvaliteediga tooted ja teenused.

LG 8K telerid ei paku vaid head pilti, vaid annavad tarbijale mitmeid võimalusi, kuidas uut tehnikat nautida: HDMI ja USB, et mängida originaalset 8K sisu ning HEVC, VP9 ja AV1 koodekid, millest viimast toetavad ka suuremad voogedastusplatvormid. LG telerid toetavad 8K sisu voogesitust kiire 60FPS-ga ja on sertifitseeritud HDMI kaudu edastama 8K 60P.

Uusimatel 8K teleritel on tänu uuele, kolmanda generatsiooni α9 protsessorile veelgi suurem jõudlus. Süvaõppiva tehisintellekti algoritmiga täiustatud tehnoloogia optimeerib protsessori kiirust ja graafikat, tagades tõeliselt kvaliteetse pildi ja sisule ning keskkonnale kohandatud heli.

Tehisintellektil põhinev algoritm Picture Pro suudab ekraanil ära tunda nägusid ja teksti ning neid korrigeerida, et saada loomulikumad nahatoonid, täpselt määratletud näojooned ja selgemad, paremini loetavad tähemärgid. Veelgi enam, selle automaatne žanrituvastaja määrab vaadatava sisu tüübi ja rakendab automaatselt ideaalseid seadeid, tagades seeläbi parima pildikvaliteedi nelja žanri seas: film, sport, standard ja animatsioon.

Sound Pro teeb sedasama helidega, rõhutades helisid vastavalt sisu liigile viies kategoorias: muusika, filmid, sport, draama või uudised. Näiteks uudiste puhul tõstetakse esile jutustaja häält, et seda oleks hea taustmürast eraldada.

Lisaks on LG 8K teleritel saadaval hands-free hääljuhtimine ja tehnoloogia, mis muudab teleri koduseks infokeskuseks, võimaldades teleriekraanilt ühilduvaid seadmeid mugavalt jälgida ning juhtida.

Foto: LG

Edukas mees ja lapsed

By

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Statistikaameti käsutuses olevad registrid ja andmekogud võimaldavad üsna kerge vaevaga panna kokku erinevat statistikat, mis aitab selgitada ühiskonnas toimuvate protsesside tagamaad. Seekord vaadeldakse Eestis elavaid mehi nende laste, hariduse, ameti ja sissetuleku järgi. Selgus, et Eesti isad saavad võrreldes lastetute meestega paremini hakkama. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Isaks saadakse hiljem kui emaks

Demograafilises mõttes ei anna sündimuse uurimine meeste järgi erilist väärtust. Lapsed saab küll paar, kuid analüüs tehakse siiski vaid ema järgi, sest tema saab alati üheselt kindlaks teha ja tema isik on teada. Isad on vahel teadmata, vahel jällegi selgub info nende kohta alles hiljem.

Perevääruste muutumist aga ei soodusta see, kui jätta mehed sündidest ja lastest rääkides tähelepanuta. Mehel on ju tähtis ja asendamatu roll pereelus ja laste saamisel.

Mehed saavad isaks enamasti natuke hilisemas eas kui naised emaks. Keskmiselt on isad lapse sünnihetkel kolm aastat vanemad kui emad. Viimaste sünniandmete põhjal on kõige rohkem isasid, kes on lapse sünnihetkel 31-aastased. Alla 17-aastaseid isasid on võrdlemisi vähe. Varasematel aastatel on väga noori isasid olnud mõnevõrra rohkem, millest võib järeldada, et laste teadlikkus ja seksuaalharidus on paranenud. Viimase nelja aasta jooksul on sündinud kokku 16 last, kelle isa oli 14–16 aastat vana. Samal ajal on suurenenud nende isade hulk, kes on lapse sünni ajal üle 50 aasta vanad, kuus last on sündinud isegi vähemalt 70-aastasele isale.

Vähem kui pool (seitsmest mehest kolm) 30. eluaastates meestest on lastetud. Igal neljandal 40-ndates mehel pole lapsi. Vanemas eas enam väga palju isaks ei saada, kuid lastetuid mehi jääb järjest vähemaks (umbes 15%). Sellest võib järelda, et isad elavad lastetutest meestest kauem. Lastetuid vähemalt 45-aastaseid naisi on 10% kandis. Vähemalt kolm last on igal viiendal (20%) vähemalt 40-aastasel mehel.

Lapsi on rohkem kõrgharidusega ja eesti rahvusest meestel. Neil on 0,1–0,2 last keskmisest rohkem (arvestatud vähemalt 45-aastaseid mehi). Kõigepealt hakkavad 20. eluaastates lapsi saama põhiharidusega mehed, kuid juba 30-ndate teisest poolest on kõrgharidusega meestel laste arv kõige suurem. Alates 40. eluaastast on kõrgharidusega meestel üle 0,3 lapse rohkem kui põhiharidusega meestel.

Naistel on olukord vastupidi. Kõige rohkem on lapsi põhiharidusega naistel. Neil on keskmine laste arv isegi üle 2,1, mis on rahvastiku taastest rääkides väga oluline. Samal ajal on 40-. eluaastates kõrgharidusega naistel lapsi keskmiselt mõnevõrra rohkem kui vanemate vanuserühmade kõrgharidusega naistel. Põhiharidusega naised saavad aga varasemate põlvkondadega võrreldes nüüd vähem lapsi. See on oluline muutus Eesti sündimuses.

Pereloomiseas (25–39-aastaste hulgas) on kõrgharidusega mehi 28%, kõrgharidusega naisi aga 34%. Tundub, et just selline paar on võti, et ühes Eesti peres kasvaks rohkem lapsi. Kahjuks jääb osa naisi üle. Kindlasti ei välista haridustaseme erinevus pere loomist, kuid vähendab naistel võimalust leida endale partner. Seda eriti Tallinnas ja Tartus, kus on noori naisi meestest rohkem.

Lasterikkad tippspetsialistid ja juhid

Haridus annab ameti ja palga. Statistika näitab, et isad teenivad rohkem kui lastetud mehed. Kolmandik 40–59-aastastest isadest teenis maksuameti andmetel 2017. aastal brutotulu vähemalt 1500 eurot kuus. Lastetutest meestest teenis sellist tulu vaid viiendik.

Isadel on seega kõrgem haridus ja palk. Selle põhjal võiks järeldada, et kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavatel meestel on keskmisest rohkem lapsi. On loogiline, et see ametite kaupa erineb. Et võrdlus oleks adekvaatne (mõnele ametikohale saamiseks on vaja varasemat karjääri ja osa ameteid on populaarsed noorte seas), on siin vaadeldud ainult 40–59-aastaseid mehi neis ametirühmades, kus on vähemalt 100 meest ametiala kohta.

Selgus, et kõige rohkem lapsi on religioonivaldkonna tippspetsialistidel (eriti pastoritel). Neile järgnesid seadusandjad (ennekõike volikogu komisjonide esimehed ja riigikogu liikmed). Üldiselt on aga kõige rohkem lapsi tippspetsialistidel ja juhtidel. Nendel ametikohtadel kokku töötab 30% meestest.

Kõige vähem on lapsi lihttöölistel, näiteks köögiabilistel, koristajatel, pakkijatel ja jäätmesorteerijatel, keda on 6% kõigist ametialade esindajatest.

Miks on nii, et isad on keskmistest meestest paremad? Kas naised valivad mehi, kes on juba enne edumeelsemad või muudab isaks olemine mehed püüdlikumaks? Ilmselt nii seda kui ka teist.

Varasematest uuringutest on selgunud, et laste saamine sõltub peamiselt turvalisusest – pere majanduslikest võimalustest, mõlema vanema olemasolust ja laiemalt riigi majanduslikust olukorrast. See analüüs näitas, et lapse isaks valitakse elus paremini hakkama saavaid mehi. Järelikult soodustab sündimust turvalisus.

Foto: Statistikablogi

Välisüliõpilased ja Eesti?

By

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Sihtasutuse Archimedes tellimusel statistikaametis valminud värskes analüüsis uuriti, kui suurt maksutulu toovad välisüliõpilased Eestile siin töötades.

Õppeaastal 2018/19 maksid välisüliõpilased ja välisvilistlased Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna üle 10 miljoni euro. Pooled välisüliõpilased jäävad Eestisse tööle ka pärast õpingute lõpetamist.

Üle poolte välistudengitest töötab

Eesti kõrgkoolide haridus paistab maailma kõrgharidusturul üha rohkem silma. Siinsed ülikoolid liiguvad rahvusvahelistes kvaliteediedetabelites järjest ülespoole, meelitades aasta-aastalt siia rohkem välisüliõpilasi ja -teadlasi.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis õppivate välisüliõpilaste arv viiekordistunud, kuid samal ajal on vähenenud kohalike üliõpilaste arv. Millised on meile saabunud välisüliõpilased ja kuivõrd nad võiksid siinsel tööturul leevendada tööjõupõuda?

Eesti hariduse infosüsteemi ning maksu- ja tolliameti töötamiste ja sissetulekute andmete analüüsi käigus selgus, kui paljudel välisüliõpilastel on Eestis õppimise ajal ja pärast õpinguid kokkupuuteid Eesti tööturuga ning kui suur osa neist on vähemalt korra Eestis registreeritult töötanud ja millist tasu on nad töötamise eest saanud.

Õppeaastal 2016/17 oli õpingute ajal vähemalt ühel korral registreeritult töötanud 48% välisüliõpilastest, 2018/19. õppeaastal oli neid juba 53%. Kohalikest üliõpilastest on töötanud 85%. Seejuures maksid 2018/19. õppeaastal välisüliõpilased Eestis töötamiselt tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui eelneval õppeaastal.

Kes maksid kõige rohkem tulumaksu?

Õpingute lõppedes õppeaastal 2017/2018 jäi Eestisse tööle veidi üle poole (51%) välisüliõpilastest ning rohkem kui 90% kohalikest vilistlastest. Kõige rohkem jääb välisüliõpilasi tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning tehnika ja tootmise valdkonda. Kaks kolmandikku neist oli lõpetamisele järgneva õppeaasta jooksul töötanud Eestis vähemalt ühe korra.

Eestis töötamise pealt maksid lõpetamisele järgneval aastal kõige suurema summa tulumaksu ehk kokku veerand miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia välisvilistlased. Ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas oli välisüliõpilastest lõpetanuid üle kahe korra rohkem ja tulumaksuna panustasid nad peaaegu sama suure summa.

Kas meile tulevad talendid, keda vajame?

Välisvilistlased töötavad võrreldes kohalike koolilõpetajatega harvemini avalikus sektoris ja tervishoius. Suurema tõenäosusega lähevad välisvilistlased tööle ka välisomanikuga ettevõtetesse. Pooled välisvilistlastest ning vaid 18% kohalikest koolilõpetajatest töötasid välisomanikuga ettevõttes.

Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes (sh töövahendusfirmade kaudu tehtud tööd).

Foto ja loe edasi siit…

Lastega naine ja abielu

By

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Lastega naise positsioon on muutunud ja seda just viimasel paarikümnel aastal. Lapse saamine ei takista naisel uut partnerit leidmast ning selles on erinevus meestega vähenemas. Lisaks on suurenenud inimeste hulk, kes saavad lapsi erinevate partneritega.

Statistikamaailmas on naiste väärtusest rääkides olnud seni peamiseks mõõdupuuks palgalõhe. Kindlasti on sama tähtis vaadelda eraldi naise edukust emana, sest lapse saamine on oluline sündmus ja see mõjutab naist rohkem kui meest. Tihti on see aeg, mil tuleb teha oma elus olulisi valikuid. Ema positsiooni ühiskonnas võib analüüsida nii tööjõu- kui ka abieluturu vaatevinklist. Seekord keskendun viimasele.

Loodusseadused peavad paika

Võrdlesin vähemalt kahe lapsega emasid ja isasid, kelle laste mõlemad vanemad on teada ning kes olid vaatlushetkel kuni 60-aastased. Tulemustest selgus, et 20 aastaga on suurenenud nende inimeste arv, kes saavad lapsi mitme partneriga. Igal viiendal mehel ja igal kuuendal naisel on lapsed mitme partneriga.

Aastal 2000 oli erinevate partneritega lapsi saanud mehi 15% ja naisi 8%. Erinevus sugude vahel oli 6,6%. Aastaks 2019 on see erinevus kahanenud 4,5%.

Meeste hulgas on rohkem neid, kellel on lapsi mitme partneriga. See reegel on loodusseadustega kooskõlas. Loomaökoloog Raivo Mänd on korduvalt leheveergudel selgitanud, et loodus soosib isastel võimalikult paljude partnerite himustamist. Emastel aga on kalduvus ihaldada pigem väheseid, aga see-eest konkurentsivõimelisemaid isaseid – kõige elujõulisemaid, vapramaid, targemaid, elukogenumaid (st endast vanemaid), dominantsemaid ja rikkamaid, kes pärandaksid oma võimekuse ka emase järglastele. Seda tendentsi kinnitas ka meie hiljuti avaldatud analüüs isadest (https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/), millest selgus, et keskmised isad on lastetutest meestest targemad, edukamad, tervemad, oma naisest pisut vanemad ja teenivad teistest meestest rohkem. Järelikult on naistega võrreldes rohkem mehi, kes jäävad lastetuteks, edukamad aga saavad lapsi mitme naisega.

Naise positsioon ajaloos

Mitme partneriga laste saamine mõjub meeste ja naiste mainele erinevalt. Õigupoolest on see naiste renomeele ajas eri moodi mõjunud. Nõukogude ajal ja selle järellainetusena ka taasiseseisvunud vabariigi alguses pälvis vallasema staatus ühiskonnas sageli hukkamõistu, kuid see pole alati nii olnud.

Folklorist Merilin Metsvahi uurimused näitavad, et 18. sajandil ja varem suhtuti siinkandis lapsega või lapseootel vallalisse tüdrukusse rahulikult ja abieluranda jõudmisel võis laps isegi kasuks tulla. See oli kui kindel tõend, et naine on võimeline lapsi saama ja abikäed on majapidamises kohe lisaks võtta. Lugupidamist lastega naiste suhtes kinnitavad erinevad säilinud ülestähendused, rahvajutud ja kombekirjeldused. Näiteks vahel vallalised tüdrukud isegi valetasid end rasedaks, et saaks naise seisusesse ja tanu alla. See kinnitab, et Eesti ajaloos oli naise positsioon üsna kõrge. Meestekesksest Euroopast saabunutele oli see võõras. Enamikus Lääne-Euroopa piirkondades oli naine täielikult mehele allutatud ning meesliin võrreldamatult tähtsam kui naisliin.

Pea kõikjal Lääne-Euroopas oli vallasema karistuseks ihunuhtlus, häbistamine või isegi hukkamine. Eesti aladel hakkas varasem liberaalne suhtumine muutuma alles 19. sajandi keskpaiku, mil talusid hakati päriseks ostma ja talu pärijaks sai pere vanim poeg. Isaduse küsimus muutus siis varasemast olulisemaks ja naiste-meeste suhted teravnesid.

Uude suhtesse koos lapsega

Kuni 20. sajandi keskpaigani valitses Euroopas seis, kus abielud olid püsivad ja perekonnamudel traditsiooniline. See saavutati kahel põhjusel. Esiteks oli naine mehe ülalpeetav ja ta poleks suutnudki üksi lapsi kasvatada. Teiseks ei olnud abielu lahutamine kooskõlas sotsiaalsete normidega. Koos naiste suurema osalemisega tööturul hakkas muutuma arusaam perekonnast ja selle funktsioonidest. Naised said võimaluse lahutada ebaõnnestunud abielud (Hansson, 2009).

Eestis lahutati möödunud sajandi esimesel poolel võrreldes teiste Euroopa riikidega pisut rohkem abielusid (Rootalu, 2018; Tammik, 2014), naised olid iseseisvamad ja töötavaid naisi oli rohkem. Ka nõukogude ajal sai naine iseseisvalt hakkama, aga lapsega üksi jäänud naisel oli väiksem võimalus endale uus partner leida.

Lahutuste ja kordusabielude arv suurenes Eestis 1990ndatel. Sellest ajast on järjest tavapärasem, et uude suhtesse jõutakse lapsega eelmisest suhtest.

Praeguseks on kärgpere üha levinum. Sinu lapsed ja minu lapsed kiusavad meie lapsi. Eks see ole hea ja halb ühtaegu. Ühest küljest pole inimesed enam oma paarisuhte vangid, teisalt võib-olla loobutakse vahel suhtest enne, kui on proovitud võimalusi seda jätkata. Veelgi halvem variant oleks, kui püsisuhetes on naised allutatud tugevale meeste kontrollile.

Naiste väärtustamine ei tohiks käia jõu- ja sunnimeetmetega või võrdluses meeste standarditega. Oleme olnud Euroopas erandlik riik, kus naised olid ühiskonnas kõrgel positsioonil, nüüd aga paistame silma Euroopa suurima soolise palgalõhega. Võime loota, et eestimaalastele on vereliini pidi edasi antud ammu juurdunud teadmised ja muutused mõlemat sugupoolt väärtustava ühiskonna poole saabuvad seetõttu kergemalt ja kiiremini.

Kasutatud allikad

Hansson, Leeni (2009). Muutused perekonnakäitumises ja -rollides. Hansson, Leeni (EditorsAbbr). Töö. Kodu ja vaba aeg: argielu Eestis aastatel 19852009 (38 –70). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Metsvahi, Merili (2015). “Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.” August Wilhelm Hupeli avaldatud talupoegade seksuaalelu kirjeldused eesti perekonna ajaloo kontekstis. Ariadne Lõng, 1/2, 104­–127.

Rootalu, Kadri (2018). Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives. Doktoritöö, Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Foto: Statistikablogi