Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Teated

Fazeri müüduimat saia on Eestis ostetud 110 miljonit pätsi

By

Fazer Eesti kõige pikema ajalooga pagaritoode Kodusai tähistab augustis 25. sünnipäeva.

1993. aastal asutatud Fazer Eesti AS alustas Kodusaia tootmist 1994. aastal – esialgu müüdi saiapätsi viilutamata ning pakituna lahtiselt kastidesse. Kui mullu müüdi Eestis üle 1,2 miljoni Kodusaia, siis enam kui kahe aastakümne jooksul on Fazer Eesti vanimat toodet kokku ostetud juba üle 110 miljoni pätsi.

Fazeri turundusjuhi Riina Eedra sõnul peitub Kodusaia fenomen eelkõige toote kvaliteedis. „Kliendid on veerandsajandi jooksul kiitnud pidevalt meie saia pehmust ja maitset. Võib öelda, et Kodusai on Eesti saiaturu number üks trendilooja, millega on juba mitu põlvkonda üles kasvanud,“ lisas Eedra.

25 aastaseks saanud Kodusai on Eesti üks vanemaid järjepidevalt valmistatud ning taasiseseisvusmisaja tuntumaid pagaritooteid, Eedra sõnul on vähemalt iga viies Eestis müüdud saiapäts justnimelt Fazeri Kodusai.

Juubeli tähistamiseks on Fazer muutnud ka toote pakendit. “Pakendid on ajaga kaasas käies pidevalt ilmet muutnud, kuid sai on alati säilitanud oma põhiomadused – ülima pehmuse ja koduse maitse,” sõnas Eedra.

Fazer Eesti asutati 1993. aastal, mil avati esimene küpsetuspunkt Tallinna Kaubahallis. Järgmisel aastal valmis ettevõttel Tallinnas Kadaka teel juba suurem tootmishoone. Tänaseks on tootmine üle viidud Lätisse ja Leedusse. Eestis toodavad värskeid pagaritooteid Fazeri küpsetuspunktid toidupoodides.

Foto: fazer.ee

Interlex omandas enamusosaluse tõlkebüroos Grata

By

Eestis enam kui kakskümmend aastat kvaliteetset tõlketeenust pakkuv Interlex liidab endaga Tartus tegutseva ettevõtte Grata. Kahe büroo ühinemisel tekib Eestis TOP 3 kuuluv büroo, mis teenindab avaliku- ja erasektori kliente nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Tallinnas tegutsev peamiselt meditsiini-, finants-, autonduse-, IT- ja õigussektoris tegutsev tõlkebüroo teatas, et omandas enamusosaluse ülikoolilinnas tegutsevas tõlkebüroos, millel on laiapõhjaline kogemus eelkõige meditsiini- ja tehnikasektori klientide teenindamisel.

Interlexi omaniku ja tegevjuhi Inge Rätsepa sõnul aitab tehing kaasa Eesti tõlketuru korrastumisele ning toetab kvaliteetse ja kaasaegse tõlketeenuse arendamist.

„Kahe büroo ühinemise tulemusena moodustub väga tugevate kompetentsidega ja mitmekülgse taustaga meeskond, kes on valmis pakkuma kiiret ja kvaliteetset teenust ka piiriüleselt“ ütles Rätsep.

2019. aasta lõpuks on ettevõttel plaanis kaks tõlkebürood liita ning ettevõte tegutseb edasi ühise ärinime Interlex all. Ühinemise järel saab Interlexist Eesti suuruselt kolmas tõlkeettevõte. Tehing on ainulaadne, sest varem pole Eestis kaks sellise suurusega tõlkebürood omavahel ühinenud. Grataga liitumine toob Interlexile täiendavat kompetentsi meditsiinitekstide valdkonnas. Kahes büroos töötab kokku 20 inimest.

„Jätkame ka koostöös Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooliga Grata poolt alustatud tehnikavaldkonna tekstide tõlkele spetsialiseerunud neurovõrkudel põhineva tõlkemootori arendamist, see on Eestis ainulaadne ja muudab spetsiifiliste tekstide tõlke kiiremaks ning täpsemaks,“ kinnitab Rätsep.

Interlex alustas Tallinnas tegevust 1997. aastal, toona spetsialiseeruti eelkõige õigustõlgetele. Ettevõtte peamisteks klientideks olid Eesti suurimad advokaadibürood – nende hulgas Sorainen, Cobalt (endine Luiga Mody Hääl Borenius), Ellex Raidla. 2004. aasta, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, tõi ettevõttesse kaasa rohkelt tõlketöid nii Euroopa Parlamendilt kui ka Euroopa Komisjonilt, mis andis tugeva rahvusvaheliste kogemuse. Interlexile kuulub ka osalus esimeses tõlketehnoloogia iduettevõttes Skuuper, mis viib seni ainult professionaalidele mõeldud tõlkeabi tarkvaralahendused seniselt oluliselt suurema hulga inimesteni.

Koostöös Eesti Tõlkebüroode Liiduga on Interlex aidanud korraldada Eestis nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi konverentse. Näiteks sel aastal oli Interlex esmakordselt Eestis toimunud rahvusvahelise tõlkekonverentsi T-Update toetaja, konverentsil osales üle 130 inimese enam kui 20st riigist.

Alates 2004. aastast on Interlex rahvusvahelise tõlkebüroode konsortsiumi EULOGIA liige, mille liikmeks on võimalik pääseda vaid ühel tõlkebürool igast riigist. Liidus on esindatud kõigi Euroopa Liidu riikide ja Norra tõlkebürood.

Grata on alates 2005. aastast, mil ettevõte ülikoolilinnas Tartus asutati, edukalt tegutsenud peamiselt tehnika- ja meditsiinitõlgete valdkonnas.

Interlex ja Grata on aktiivsed osalised Eesti tõlketuru arendamisel, mõlemad on ka Eesti Tõlkebüroode Liidu liikmed.

Foto: https://interlex.ee/

Valiosse tulevad Eesti esimesed surugaasi kütusel sõitvad piimaautod

By Leave a Comment

Valio võtab tänavu sügisel kasutusele esimese piimaauto, mis sõidab keskkonnasäästliku surugaasi toel.

„Plaanime vahetada meie tänased piimaautod välja jätkusuutlikumate alternatiivide vastu, et edendada keskkonnasäästlikumat tootmist. Uued piimaautod hakkavad diiselkütuse asemel kasutama nii maa- kui ka rohegaasi,“ sõnas Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.

Sel aastal autoparki lisanduv piimaveok kasutab maagaas+ kütust ehk kombinatsiooni maagaasist ja kohalikust rohegaasist. Rohegaas on oma olemuselt sada protsenti kohalik taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning biomassist.

Solovjovi sõnul vähendab keskkonnasäästlikuma kütuse kasutamine märkimisväärselt ettevõtte süsinikjalajälge.

„Valio piimaautod läbivad aastas ühtekokku ligi 1,6 miljonit kilomeetrit ning rohelisema maagaas+ kütuse abil suudame atmosfääri paisatavate süsinikdioksiidi hulka aastas juba üle 350 tonni võrra vähendada. Kui tulevikus minna üle ainult rohegaasile, siis on õhku paisatava süsihappegaasi hulk praktiliselt nullilähedane,“ selgitas ettevõtte juht.

Samas nentis ta, et gaasi kasutamisel on täna ka oma varjupool. „Maagaas on küll soodne, kuid gaasiauto sõiduvälp on tänasest 1000 kilomeetrist umbes poole väiksem. See tähendab, et veokid peavad tankima mitu korda päevas, mis on tänase gaasitanklate võrgu juures veel keeruline,” selgitas ta.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Kreekast ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto: Valio

McDonald’s käive kasvas Eestis 22,9 miljoni euroni

By

Restoraniketi McDonald’s käive ulatus 2018. aastal Eestis 22,9 miljonit euroni, mis on 9 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Baltimaades, Kreekas, Maltal ja Rumeenias McDonald’s arenduslitsentsi omava Malta ettevõtte Premier Capitali käive kasvas kõikidel turgudel ning suurim kasv saavutati Leedus.

McDonald’s investeeris Eestis märkimisväärsed 772 tuhat eurot restoranide uuendamisse, mille raames renoveeriti McDonald’s Narva restoran. Uue kuue saanud restoranides on võimalik toitu tellida erinevaid nutilahendusi, näiteks mobiiliäppi või iseteeninduskioskit kasutades. Restoranides uuendati ka köögi sisseseadet, külastajate parimaks teenindamiseks loodi lauateeninduse võimalus ja külastajakogemuse juhi ametikoht. 2018. aastaga jõudis lõpule kõikide Eesti McDonald’s restoranide kaasajastamine.

2018. aastal kasvas McDonald’s restoranide kasum Eestis võrreldes möödunud aastaga 29 protsenti, moodustades 2,1 miljonit eurot.

„McDonald’s restoranide jaoks oli möödunud aasta äärmiselt edukas ja aktiivne. McDonald’s on endiselt turuliider kiirteenindusrestoranide kategoorias nii Eestis kui ka terves Baltikumis. Meie jätkuvalt esinduslikud majandustulemused ja investeeringud tagavad selle, et saame ka tulevikus kasvada,“ sõnab McDonald’s restoranide Baltikumi tegevjuht Vladimir Janevksi.

„Oleme edukalt lõpule viinud restoranide kaasajastamise ja renoveerimise, et pakkuda meie külastajatele parimat kogemust. Lisaks restoranikeskkonna täiustamisele hindavad meie külastajaid ka põnevaid menüüuuendusi, näiteks tõime möödunud aastal valikusse koostöös Eesti koka Hardi Nurmisega loodud gurmeeburgeri. Külastajate toetust meie uuendustele tõestab ka tõsiasi, et möödunud aastal püstitasime taas külastajarekordi – McDonald’s restoranid teenindasid Eestis 3,8 miljonit külastajat,“ ütleb Janevski.

Lisaks Eestile veel viies Euroopa riigis McDonald’s arenduslitsentsi omav Malta ettevõte Premier Capital teenis 2018. aastal 23 miljonit eurot maksueelset kasumit. 2017 oli maksueelseks kasumiks 20 miljonit eurot. Möödunud aastal teenis grupp 2017. aastaga võrreldes 11,5 protsenti suurema käibe ehk 294 miljonit eurot. McDonald’s 8000-liikmeline meeskond Eestis, Kreekas, Lätis, Leedus, Maltal ja Rumeenias teenindas eelmisel aastal ühtekokku 119 miljonit külastajat, mida on seitse miljonit külastajat rohkem kui 2017. aastal, ning sellega püstitati taaskord grupi külastajarekord.

Foto: http://mcdonalds.ee/et

Toiduliit: inimeste ostuotsused on läbimõeldumad

By

Inimesed planeerivad oma oste rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp.

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

Foto: Toiduliit

Facebook ja Httpool andsid teada strateegilisest partnerlusest Eestis

By

Kahe rahvusvahelise haardega ettevõtte partnerlus tagab Eesti agentuuridele, reklaamijatele ja kanaliomanikele juurdepääsu Facebooki oskusteabele ning aitab brändidel jõuda suurema auditooriumini.

„Oleme loonud edasimüüjaprogrammi, mis võimaldaks meil jagada Baltikumi reklaamijatega tipptasemel oskusteavet hoolimata Facebooki füüsilise kohaloleku puudumisest nendes riikides. Koostöö eesmärgiks ongi kohaliku toe, konsultatsioonide ja lisandväärtuse pakkumine piirkonnas tegutsevatele reklaamijatele tugeva positsiooni, ekspertiisi ja piirkonna kogemusega ettevõttelt nagu seda on Httpool,“ sõnas Facebooki Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna direktor Robert Bednarski.

Facebooki uus volitatud reklaamimüügipartner Eestis, Lätis ja Leedus pakub oma klientidele lisaks digitaalsete kampaaniate täisteenusele ka kohalike turgude põhjalikku tundmist, oskusteavet ja strateegilist mõtlemist. Facebooki esindaja sõnul aitab kohalik partner agentuure ja reklaamijaid tulemuslike turundusstrateegiate loomisel kogu Facebookis, Instagramis, Facebook Messengeris ja Whatsappis.

Httpool tagab klientide ligipääsu treeningutele ja kogenud meeskonna oskusteabele, mis aitab äridel optimeerida nii eesmärke kui ka eelarvet ning jõuda suurema auditooriumini.

Lisaks tutvustab partnerlus regiooni reklaamijatele ka Facebooki parimaid praktikaid, treeninguid, strateegia arendamise tehnikaid ja kohalikke maksevõimalusi.

Agentuurid saavad täiendavat kasu meeskonnakoolitustest, otsearveldamisest ja toest reklaamipoliitika küsimustes.

“Meil on hea meel olla Facebooki usaldusväärseks partneriks ning sellega tutvustada piirkonnas värskemaid Facebooki reklaamlahendusi ning pakkuda brändidele ja agentuuridele tipptasemel tuge,” kinnitas Httpooli piirkonna juht Arnis Ozols.

Foto: http://www.httpool.ee/

Fazer lahendab keskkonnaprobleeme teadliku toidutootmisega

By

Kliimasoojenemise vastu võitlev Fazer plaanib vähendada aastaks 2030 heitkoguseid ja toidujäätmeid poole võrra, hankida toorainet ainult säästvalt majandavatest varustajatelt ning suurendada taimse toidu osakaalu.

Fazer Grupi tegevjuhi ja presidendi Christoph Vitzthum sõnul on mitmed hiljutised raportid nagu näiteks Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma (IPCC) eriraport viidanud sellele, et globaalse soojenemise piiramiseks on vaja kasutusele võtta kiireid ning kaugeleulatuvad meetmed.

„EAT-Lancet Komisjoni uuringu kohaselt vähendaks taimse toidu eelistamine nii heitkoguseid kui parandaks inimeste tervist. Pakkudes inimestele nende heaolu toetavaid valikuid, kaasame neidki meid kõiki puudutavaid probleeme lahendama. Meie silmis ongi nende probleemide üheks lahenduseks teadlik toidutootmine ja -tarbimine,” kommenteeris Vitzthum.

Fazeri jätkusuutlikkuse strateegia keskmes on neli omavahel seotud eesmärki. Heitkoguste ja toidujäätmete vähendamine 50% võrra võimaldab pakkuda väiksema kliimamõjuga toitu. Fazer Grupi tegevjuhi sõnul on toiduainetööstus kliimamuutuste suurimaks mõjutajaks, mistõttu on need eesmärgid keskkonna seisukohalt äärmiselt märgilise tähtsusega.

„Jätkusuutliku tooraine hankimiseks oleme abiks kakaotootjatele, võimaldades neile koolitusi ja uusi istutusmaterjale, mille abil on neil toorainet võimalik säästlikumalt toota. Viimane suurtest eesmärkidest, mis keskendub taimsete toitude osakaalu suurendamisele, aitab aga parandada inimeste tervist ning vähendada toiduainete toomise mõju keskkonnale,“ sõnas Vitzthum.

Investeeringud ja innovatsioon

Aastate jooksul on Fazer läbi viinud mitmesuguseid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid algatusi ning säästvad meetmed on igapäevaselt kasutusel kõikides ettevõtte tegvustes. Näiteks kasutab Fazer vaid sajaprotsendiliselt jätkusuutlikku kakaod, RSPO-sertifitseeritud palmiõli ning edendab jätkusuutlikku teraviljakasvatust. Rootsis ja Soomes kasutatakse vaid taastuvenergiat. Eelmisel aastal avas ettevõte koostöös Soome riikliku tehnikauurimiskeskuse (VTT) ja IBMiga Helsingis pilootrestorani TestEat, mille eesmärk on koguda andmeid inimeste toitumisharjumuste kohta ning luua tänapäevaste tehnoloogiate abil tulevikutoidu lahendusi.

„Rahvusvahelise toiduainetööstusena oleme võimelised vajalikke muudatusi keskkonnaprobleemide lahendamiseks ellu viima. Uus jätkusuutlik lähenemisviis on osa meie strateegilisest uuendamisprotsessist, mis aitab meil muutuda kaasaegseks jätkusuutlikuks toiduettevõtteks. Ka tarbijad eeldavad täna, et ettevõtted tegutseksid ausalt ja keskkonda säästvalt. Vastutustundlikult toimides tagame ka meie ettevõtte tegevuse järjepidevuse,“ tõdes Vitzthum.

Foto: fazer.ee

Uuenes Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) tööotsingusüsteem

By

Tegemist ei ole esmakordse uuendusega. Küll aga esimese süvauuendusega kahe dekaadi vältel. Uus EHRA sai kiirem, võimalusterohkem ja ajakohasem.

Tänane EHRA on kakskeelne – ja võimaldab koostada (ning hallata) ka inglisekeelset elulookirjeldust.

Eripäradest vast niipalju, et EHRA 2019 võimaldab olla kasutajal nii tööandja- kui töövõtja rollis. Tingimusel, et kasutaja aktsepteerib mõlemad kasutustingimused.

Samuti ei eksporditud uude keskkonda varasemaid elulookirjeldusi. Juhtkond põhjendab otsust asjaoluga, et uuenenud tööotsingusüsteem on lihtsam kasutama õppida läbi CV loomise.

Erakliendi ehk tööotsijana alustage palun siit… Ärikliendi ehk tööandjana liikuge siia…

Korduma kippuma küsimused, ehk abitekstid paiknevad siin…

Jooksvad küsimused  ja tagasiside on lahkesti oodatud siia…

 

Paulig sisenes karastusjoogiärisse

By

Soome ettevõte Paulig sisenes uude ärikategooriasse ning tõi Eestis turule esimesed külmpruulikohvist ja –teest ning üksnes naturaalsetest koostisosadest valmistatud karastusjoogid.

„Jookide sünniloos mängivad ühtaegu olulist rolli nii tarbijatrendid kui ka õnnelike juhuste kokkulangevus. Nimelt valmistasime eelmisel aastal kohvigurmaanide oodatuimal sündmusel Tallinna Kohvifestivalil külmpruulikohvist ja sidrunimahlast limonaadi, mis osutus äärmiselt menukaks. Sellest joogist ongi inspireeritud uued Cold Brew Sparkling tooted. Külmpruulitud kohvist ja teest valmistatud joogid on populaarsed kõikjal üle maailma, kuid Eestis on need alles populaarsust kogumas,“ selgitas Paulig Professionali Baltikumi turundusjuht Kati Kivikas Cold Brew Sparkling .

Kivikase sõnul on Cold Brew Sparkling Pauligi sortimendis täiesti uus tootekategooria, mis eristub teistest sarnastest jookidest nii naturaalsete koostisosade, mitu korda väiksema suhkrusisalduse kui ka vastutustundliku valmistamise poolest.

„Uue sarja n-ö kangelastooteks on kindlasti gaseeritud kohvijook sidruniga, mis sisaldab pool tassi musta kohvi. Teise naturaalse karastusjoogi koostisesse kuulub pool tassi rohelist teed, lisaks naturaalne ingver ja sidrun. Kolmas Cold Brew jook on valmistatud rooibose teest ja värskendavast rabarbrist ning sobib seetõttu kofeiinivabasid tooteid eelistavatele tarbijatele.“

Kõikides jookides kasutatud tee ja kohv on valmistatud külmpruulimeetodil ning toodetesse ei ole lisatud värv- ja lõhnaained ega sünteetilist kofeiini. Karastusjookide magus maitse pärineb naturaalsetest puuviljadest ja marjadest ning õiglase kaubanduse toorroosuhkrust. Viimast on tee- ja kohvijookides kõigest 4 grammi 100 milliliitri kohta.

Kivikase sõnul on viimased aastad näidanud, et tarbija eelistab võimalikult väheste koostisosadega, värv- ja lõhnaainetevabasid ning õiglasest kaubandusest pärit koostisosadest valmistatud tooteid. Lisaks üdini ausale sisule on tarbijatele üha olulisem, et kogu tootmisprotsessi käigus arvestataks võimalikult palju planeedi heaoluga.

„Kahjuks võivad nii loomulikud asjad nagu igahommikune tass kohvi saada kliimamuutuste tõttu paarikümne aasta pärast kättesaamatuks luksuseks või hoopis kaduda. Et seda ei juhtuks, peavad oma mõttemustreid muutma kõik – nii suured tootmisettevõtted kui ka tarbijad, kes oma valikutega kõrgeid ootusi peavad seadma. Pauligi keskkonnasäästlikkuse standardid on väga kõrged. Meie eesmärk on, et kogu kohvi tarneahel oleks vastutustundlik ja jätkusuutlik, seepärast pöörame pidevalt tähelepanu kogu kohvi teekonnale istandusest kohvitassi,“ nentis Kivikas.

Pauligi esindaja sõnul on keskkonnasäästlikkus oluline nii kogenud kohvitarbijale kui ka nooremale generatsioonile, kes soovib nautida kohvi ja teed trendikamas võtmes. Seda arvesse võttes sündiski Eesti esimene külmpruulimeetodil kohvist ja teest valmistatud 100% naturaalsete karastusjookide valik.

Foto: Paulig.ee

EY Eesti õigusteenuste valdkonda asus juhtima Signe Viimsalu

By

Uue juhi käe all hakkab EY traditsiooniliste õigusteenuste kõrval arendama suunda, mis toob valdkonda senisest rohkem digipädevustega uue põlvkonna õigusnõustajaid.

Pikaaegse ettevõtlus- ning õigusvaldkonna kogemusega endise äriinglite võrgustiku EstBAN tegevjuht Signe Viimsalu sõnul nõuavad uued tehnoloogiad ja ärimudelid turul saadaolevate õigusteenuste ajakohastamist.

„Uue majanduse ettevõtted ja kliendid, kes kasutavad oma töös näiteks tehisintellekti, eeldavad ärinõustajalt ka vastavate tehnoloogiliste arengute ja õigusteenuste tundmist. See tähendab, et traditsioonilistelt juristidelt ja advokaatidelt ootavad ettevõtjad üha rohkem ka digipädevusi nagu näiteks koodikirjutamine,“ rääkis Viimsalu ja lisas, et mitmed Eesti ülikoolid on selleks noori ka ette valmistamas.

Õigustehnoloogia valdkonna arendamisel soovib EY senisest enam pöörata tähelepanu suurte klientide kõrval just väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele. „Oleme avatud koostööks õigustehnoloogia iduettevõtetega ning teeme tööd selle nimel, et tulevikus saaks kliente aidata näiteks robotjurist,“ lisas Viimsalu, kes on pikka aega nõustanud era- ja avaliku sektori tippjuhte ning alates 2007. aastast ka erinevaid idufirmasid nagu GrabCAD ja VitalFields.

Selline kombineeritud mudel õigusnõustamisest peaks ettevõtete jaoks hoidma kokku ka õigusabile tehtavaid kulutusi. EY värskest rahvusvahelisest uuringust selgub, et koguni 82% ettevõtetest soovib lähema kahe aasta jooksul vähendada õigusabile tehtavaid kulutusi ning 74% ettevõtetest plaanib või juba ostab õigusteenust sisse mõnelt teenusepakkujalt.

„See on märk sellest, et eksperdid, kellel on teadmised vaid mõnes kindlas valdkonnas, jäävad ettevõtteid päriselt aidates hätta. Juba praegu oleme jõudnud välja selleni, et kõik valdkonnad on segunenud ning sellest võidavad vaid need, kes suudavad lisaks õigusabile ka sisuliselt äri arengule kaasa aidata,“ selgitas Viimsalu, keda võib pidada startup-õiguse maaletoojaks Eestis.

Ernst & Young Baltic AS on Baltimaade juhtiv ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo. EY Eesti esinduses töötab 120 inimest. Rahvusvaheliselt on EY üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooni, tehingute nõustamise, auditi- ja maksuteenuste pakkujatest, mille võrgustikku kuulub muuhulgas ligi 2 200 õigusvaldkonna eksperti, kes tegutsevad enam kui 80 riigis üle maailma.

Foto: http://www.ey.com/ee/law