Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Teated

Käpakampaania aitas mitmekümnele varjupaiga koerale turvalise kodu leida

By

Südametervise kuul toimunud käpakampaania raames leidis Varjupaikade MTÜst uue kodu 23 koera ning Südameapteekides annetati loomade heaks üle 1300 euro.

Südameapteek koostöös Varjupaikade MTÜga kutsus aprillikuus inimesi üles alustama aktiivsemat elu koos varjupaigast võetud lemmikloomaga. Iga inimene, kes võttis Varjupaikade MTÜst koera, sai neljajalgsele südamesõbrale kingituseks kaasa kingikoti ja Südameapteegi kinkekaardi veterinaartoodete ostmiseks. Lisaks kogus Südameapteek Varjupaikade MTÜ loomade aitamiseks annetusi. Annetuse said Südameapteegi kliendid lisada oma ostukorvile nii tava kui ka e-apteegis.

„Kampaania eesmärk oli pöörata tähelepanu asjaoluline, et piisav kehaline aktiivsus on südame tervise alustala ning lemmikloomadega koos liikumine on meeldiv ja tervislik ajaviide. Kampaania tulemusel on 23 uuel koeraomanikul jälle rohkem põhjust õues liikuda ja lemmikloomaga veedetud aega nautida,“ rääkis Südameapteegi turundusjuht Merle Väli.

„Kui eelmisel aastal saatsime keskmiselt uude koju 18 koera kuus, siis tänavuse kampaania raames leidis kodu 23 koera. Värsketele koeraomanikele oli Südameapteegilt kingituse saamine tore lisaboonus. Tänu kampaaniale hakkas rohkem inimesi mõtlema oma koduuste avamisele uuele lemmikloomale,“ kommenteeris Varjupaikade MTÜ juht Triinu Priks.

Kuigi varjupaigaloomale oma kodu pakkumine on üllas tegu, siis annetuste kaudu said loomi aidata ka need, kes mingil põhjusel kodulooma võtta ei saa. „Kogutud 1329 eurose annetuse eest saame vaktsineerida, kiibistada, steriliseerida või kastreerida 13 looma ja teha neile parasiiditõrje. See on oluline osa loomade ettevalmistusest enne uude koju saatmist, millele Südameapteegi kliendid kaasa aitasid,“ rääkis Priks. Tema sõnul ootab täna varjupaikades oma pere ja kodu veel 41 koera.

Photo credit: Potatojunkie on Visualhunt

Korterelamute rekonstrueerimise kriisitoetus jätkub

By

Valitsus otsustas jätkata Covid-19 kriisi tõttu välja töötatud erakorralise korterelamute rekonstrueerimistoetuse jagamist.

Möödunud kevadel eraldas valitsus erakorraliselt 71 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimiseks, et leevendada kriisi ehitussektoris. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tegi valitsusele ettepaneku jätkata kriisitoetuse jagamist ka sel aastal.

„Möödunud aasta oli korterelamute renoveerimise rindel erakordne, sest saime esmakordselt suunata nii palju raha selle toetamiseks – lisaks kriisirahale ka 28,5 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, seega kokku ligi 100 miljonit eurot,“ sõnas minister Taavi Aas. „Hea meel oli näha, et väga paljud korteriühistud haarasid kohe tekkinud võimalusest ja küsisid aktiivselt abi oma elamute renoveerimiseks – kokku sai kahest voorust abi umbes 300 ühistut. Siiski oli näha, et tegu oli ka mõnevõrra ootamatu võimalusega, mistõttu jäi aasta lõpuks kriisitoetusest kasutamata veidi üle 15 miljoni euro.“

Valitsus kiitis heaks majandus- ja taristuministri ettepaneku jätkata KredExis ka sel aastal toetuse jagamist, kuni selle tarbeks ette nähtud summa kasutatud saab.

Covid-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimused jäävad samaks, nagu need olid möödunud suvel avatud taotlusvoorus. Abi saavad küsida kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud ning ühistul ei pea taotlemiseks valmis olema rekonstrueerimise põhiprojekt, vaid piisab ka eelprojekti esitamisest. Suuremahulise rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal vastavalt taotleja piirkonnale 30-50 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Väga madala kinnisvara tehinguväärtusega piirkonnas saab nüüd toetust küsida ka hoone osalisele rekonstrueerimisele ning abikõlblikud kulud kaetakse sel juhul 30 protsendi ulatuses.

Selle kõrval jätkub ka toetusega seotud korterelamute rekonstrueerimislaenu jagamine. Laen on mõeldud turutõrke leevendamiseks krediidivõimelistele korteriühistutele, kellele pank keeldub laenu andmast või pakub seda turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt.

Eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse ja -laenu taotluste vastuvõtmise alustamise kuupäevast teavitab KredEx eraldi.

Foto: mkm.ee

Eesti riigi IT-taristu vastu toimusid küberrünnakud

By

Riigi infosüsteemi amet (RIA) tuvastas novembris kolmel erineval juhul sarnase käekirjaga rünnakud Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel said kurjategijad kätte ka isikuandmeid. Küberrünnakud tabasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Sotsiaalministeeriumi (SoM) ja Välisministeeriumi (VäM) servereid.

Mõjutatud riigiasutused on koostöös RIAga tuvastanud, kuidas rünnak ellu viidi ning tegutsenud selle nimel, et piirata edasist andmete vargust. Kõigi kolme ründe käekiri on sarnane ning rünnati veebilehti majutavat serverit.

MKMi puhul õnnestus ründajatel ligi pääseda MKM-i haldusala serveritele, millest mitme puhul tuvastati kuritegevusele viitavaid tegevusi.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas õnnestus kurjategijatel ligi pääseda informatsioonile, mis puudutab 9158 inimest. Tegemist oli nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamisega seotud andmetega. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) elimineeris ründaja juurdepääsu süsteemidele 8 tunniga. Terviseamet koostöös TEHIKuga saadavad lähipäevil personaalse teavituse inimestele, keda juhtum puudutab.

“Tegemist oli tõsiste intsidentidega,” ütles RIA küberturvalisuse teenistuse juht Lauri Aasmann. “Tänaseks on olukord kontrolli all. Oleme nii avaliku kui ka erasektori partneritele andnud infot, mis aitab vähendada selliste rünnakute õnnestumise tõenäosust. RIA jätkab küberintsidentide täpsema analüüsiga. Oleme suhelnud tarkvara loojatega ja praeguseks on turvanõrkustele paigad olemas,“ lisas Aasmann.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust seoses süsteemidele ebaseadusliku ligipääsu hankimisega. Menetlust juhib riigiprokuratuur.

Riigiprokurör Eleliis Rattam selgitas, et rünnakute uurimiseks on eelmisel kuul alustatud kriminaalmenetlus. “Me oleme tuvastatud juhtlõngu, mille suunas aktiivselt töötame, kuid detailse info avalikustamine selle kohta, mida õiguskaitseasutused on teada saanud, ei ole praegusel hetkel võimalik. Rünnaku läbiviijat tuvastatakse ja seetõttu peame hetkel arvestama ka võimalusega, et kogu avalikkusele antud teave võib jõuda ründajani, kellel on siis omakorda võimalik seda infot kasutada enda paremaks varjamiseks õiguskaitseasutuste eest,” täpsustas riigiprokurör Rattam.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Grossi sõnul on rünnaku motiiv ja toimepanija selgitamisel. “Peame tõenäoliseks, et ründaja eesmärk oli süsteemist võimalikult paljude andmehulkade kätte saamine, et nende sisuga tutvuda alles pärast ründe lõppu. Ründaja varastas ametiasutuste serveritest erinevat infot, mis ei ole seotud ühegi konkreetse valdkonnaga. Sellise rünnaku toimepanemine vajab keskmisest paremat teadmist infosüsteemides toimuvast, kuid teoreetiliselt saab sellise rünnaku korda saata ka üks inimene. Seda, kas praegusel juhul on tegemist ühe või mitme inimese ründega, on selgitamisel,” ütles Gross.

Kõige rohkem mõjutas rünnak MKMi haldusala asutusi. “Rünnakute tõsidusest hoolimata puudub praegu oht, et riigi teenused katkeksid. Oleme kaasanud olukorra lahendamisse IT-eksperte nii avalikust kui ka erasektorist. Esmased turvameetmed on rakendatud ja nüüd töötame nii MKM-i haldusalas kui ka riigi üleselt selle nimel, et sarnased rünnakud tulevikus ei õnnestuks,“ ütles riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.

RIA-l on praegu olemas esialgne info, kuidas küberrünnakuid toime pandi ning jagas seda avaliku sektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste infoturbejuhtide ning elutähtsat teenust osutavate asutuste IT-kogukonnaga.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle talveajale

By

gray double bell clock
 

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Foto: Moose Photos on Pexels.com

Kummaline, kuid tõhus viis suurendada brändilojaalsust

By

Hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et 70% inimestest väldib asutuste külastamist, kus on sageli halvas korras tualetid. Meeldiva õhkkonna loomisel loeb iga detail ning just räpane tualettruum võib olla põhjus, miks külastajad sinu juurde tagasi tulla ei soovi.

Pärast eriolukorra lõppu hakkavad inimesed vaikselt tavaellu tagasi pöörduma. Siiski manitsetakse kõiki veel ettevaatlikkusele – viirus ei ole kadunud ja hügieeninõudeid tuleb täita hoolega. See tähendab, et inimesed külastavad rohkem ka avalikke tualette, et seal käsi pesta.

Lindströmi läbiviidud uuringust selgus, et 96% inimestest eelistab külastada asutusi, kus on puhtad ja korralikud tualettruumid. Uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest enamik kasutab avalikke tualette kaubanduskeskustes, toitlustusasutustes, tanklates, meelelahutusasutustes ja büroohoonetes. Uuringus osalenutest 36% leidis, et täna on avalikud tualettruumid üldjuhul väga halvas korras.

„Suur osa inimesi läheb ühiskasutatavasse tualettruumi vaid hädaolukorras. Arvestades tänaseid olusid ja inimeste hirmu haigustekitajate ees, võib mälestus halvas korras tualetist tähendada, et pigem jäetakse kaubanduskeskusesse, restorani või büroosse tulemata, kui riskitakse seal tualetis käimisega,“ kommenteeris Lindström Eesti ekspert Mari-Liis Paluoja.

Ettevõttetele on kasulik kui neil on kindel klientuur, kes külastab asutust korduvalt, olenemata sellest, mida teevad konkurendid. Lojaalsed tarbijad on vähem hinnatundlikud ning usaldavad täielikult teenusepakkujat, kelle juures nad aastaid käinud on. Oma tualettruumide järgmisele tasemele viimine on seega üks viis, kuidas kindlustada, et kliendid ka pärast eriolukorda endiselt sinu ettevõttesse tulla soovivad.

„Esmalt peaks tähelepanu pöörama sellele, et olemas oleks elementaarsed kätepesu ja -kuivatusvahendid. Teame, et kuigi kätepuhur võib olla mugav lahendus, ei ole see sugugi ohutu – paljud tänapäevased kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles lennutades nii õhku, linkidele ja mööduvatele inimestele sinna eelmistest kasutajatest jäänud haigustekitajad. Tervisele ohutumaks lahenduseks on käterätirullid,“ sõnas Paluoja.

Käterätirullid asetsevad spetsiaalses masinas kahe rullina, millest üks annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatustoimingu lõpetamist kasutatud kangas. „Hügieeni seisukohast seisab puuvillarull samal astmel paberiga, kuna ühte rätiku osa kasutab ainult üks inimene. Samas võimaldavad käterätirullid tualettruumis lihtsamini puhtust hoida kui paber, mis eeldab pidevat prügikastide tühjendamist ja põrandate puhastamist – sageli maandub tormakalt tualetist lahkuja visatud paber prügikasti asemel põrandale ja jätab tualetist räpase mulje,“ ütles Paluoja.

Kui hügieeniliste kätepuhastuse ja kuivatamise vahendite olemasolu on tagatud, võiks mõelda ka lisatarvikute peale, mida külastajad aeg-ajalt vajavad. Restoranide või büroohoonete tualettides on vahel olemas naistele vajalikud hügieenitarbed, niit ja nõel või parfüümitestrid. Sellised pisiasjad jäävad külastajale meelde, eriti juhul kui ta end sättima minnes ootamatult avastab, et näiteks pluusinööp on viimase niidikese küljes või vajalikud hügieenitarbed on koju ununenud.

„Ettevõtted, kes soovivad oma klientuuri hoida, peaksid kindlasti oma tualettruumi seisukorrale tähelepanu pöörama. Räpane tualett võib kogu külastuskogemuse rikkuda, samal ajal kui luksuslik ja heas korras tualett paneb justkui i-le täpi, muutes kogu külastuse meeldejäävaks,“ ütles Paluoja kokkuvõtteks.

Foto: https://lindstromgroup.com/

Facebook jagab kriisiga toimetulekuks Euroopa meediaväljaannetele miljoneid dollareid

By

Ajendatuna COVID-19 pandeemia levikust kõikjal maailmas, lõi Facebook koostöös Euroopa Ajakirjanduskeskusega 3 miljoni suuruse COVID-19 toetusfondi meediaväljaannetele, et tagada inimeste ligipääs kriitilisele teabele ka kriisiolukorras.

9. aprillil teatasid Facebook Journalism Project (FJP) ja Euroopa Ajakirjanduskeskus (EJC), et alustavad koostööd koroonakriisist mõjutatud ajakirjanike toetamiseks. Ühiselt luuakse Euroopa ajakirjanduse COVID-19 toetusfond, mis aitab ajakirjanikel üle Euroopa tuua inimesteni olulised lood just siis, kui neid kõige rohkem vaja on.

“Kohalikud uudisväljaanded kogu Euroopas võitlevad ellujäämise nimel,” sõnas Euroopa Ajakirjanduskeskuse direktor Adam Thomas. “Viirusest mõjutatuna on ajakirjanikud sunnitud inimestele hädavajalikku teavet pakkuma minimaalsete ressursside juures. Ilma toetuseta ei suuda meediaväljaanded võidelda valeinformatsiooni vastu ja kindlustada kodanike ligipääsu faktidel põhinevale infole. Euroopa ajakirjanduse COVID-19 toetusfond on loodud selleks, et kaitsta kõiki neid ajakirjanikke, kes teevad kriisi ajal oma kogukondadega tihedat koostööd.”

Euroopa Ajakirjanduskeskus kasutab Facebooki annetatud 3 miljonit dollarit, et viia see väike- ja keskmise suurusega meediaettevõteteni, kes seda rasketel aegadel kõige enam vajavad. Rahastamisotsuseid ning toetusi haldab Euroopa Ajakirjanduskeskus Facebookist sõltumatult, see tähendab, et toetused ei sõltu Facebooki tööriistade või toodete kasutamisest.

Toetusi saab kasutada selliste algatuste jaoks nagu spetsiaalse COVID-19 infolehe käivitamine, palgafondi tõstmine, vabakutseliste ajakirjanike palkamine või kogukonnarühmade loomine, veebisündmused ning muidugi ka töö jätkamiseks.

Toetusi puudutavate uudiste ja info saamiseks tuleb registreeruda aadressil: europeanjournalism.fund

Algatust puudutava info saamiseks registreeri ennast uudiskirja saajaks: https://www.facebook.com/journalismproject/signup

Foto: https://europeanjournalism.fund/

2020 tehnikamaailmas: kino ja arvutimängud kolivad elutuppa

By

Elektroonikafirma LG toob turule uued televiisorid, kus saavad kokku koduse meelelahutuse tippsaavutused helis ja pildis, progressiivseim mängimiseks loodud tehnoloogia ja uuenduslikud isikustatud mugavusteenused.

Maailma juhtiv OLED telerite tootja avalikustab 2020. aastal 14 uut mudelit, millest märkimisväärsemad on kolm kunstist inspireeritud GX Gallery 4K Ultra HD telerit, 88- and 77-tollised Real 8K mudelid ja uue mõõduga, 48’’ OLED ekraan. Uued 2020 premium-telerid on unikaalsed sisustuselemendid mistahes koju, pakkudes valikut ultraõhukestest mudelitest, nagu näiteks 20-millimeetrise paksusega 65’’ Gallery seeria teler, kuni tausta rõhutavate futuristlike televiisoriteni, nagu LG Signature OLED 65RX.

Kuid need telerid ei ole vaid iluasjad, neis on ka parasjagu iseloomu, et pakkuda parimat meelelahutust nii spordiarmastajatele, mänguhuntidele kui filmihuvilistele.

Kinoelamus elutoast

Kombinatsioon OLED telerite eredatest värvidest ja sügavatest mustatest toonidest koos Dolby Vision IQ ja UHD Alliance’i uue Filmmaker Mode™ funktsiooniga toovad kvaliteetse filmielamuse kinosaalist elutuppa. Dolby Vision HDR-pildikvaliteet, Dolby Atmos surround sound heli ja intelligentne Dolby Vision IQ loovad igast filmist tõeliselt suurejoonelise visuaalse ja helilise elamuse.

Nii 2020. aasta OLED kui ka NanoCell telerid pakuvad võimalust vaadata alati värsket sisu, nagu näiteks Disney+ ja pidevalt uuenev Netflix. 2020. aasta ühe olulisema uuendusena lisandub LG teleritele Apple TV rakendus, mille kaudu saab vaadata Apple TV+ ja teisi Apple TV kanaleid ning loomulikult ka pääseda ligi oma iTunesi videotele. See võimalus lisatakse ka 2018. ja 2019. aasta LG teleritele.

Mäng suurel ekraanil

Lisaks kinoväärsele kvaliteedile rõõmustavad 2020. aasta telerid suurepäraste e-spordi võimalustega. LG on esimene teleritootja maailmas, kes pakub NVIDIA G-SYNC® tuge, mida saadab veatu PC-ga võrreldav mängukogemus ilma ekraani “rebimiste” ja teiste häirivate visuaalsete tõrgeteta. Kõrge värskendussageduse ja ülikiire reageerimisajaga LG OLED mudeleid peetakse maailma kõige progressiivsemateks mängimiseks loodud teleriteks.

OLED telerid aitavad adresseerida intensiivsete mänguperioodide jooksul tekkivat silmade väsimise probleemi: uutel LG teleritel on olemas rahvusvahelise testilabori TÜV Rheinlandi Eye Comfort Display sertifikaat, mis tõestab, et nende sinist valgust saab reguleerida, nad on virvendusvabad ja pakuvad head kvaliteeti mistahes vaatenurgast.

Spordifänni isiklik sekretär

Lisaks mänguritele ja filmihuvilistele on 120Hz reageerimisaja ja uue, kolmanda põlvkonna α9 protsessoriga OLED telerid ideaalsed kaaslased ka spordifännidele.

Sports Alert funktsioon aitab end oma lemmiktiimide mängude ja tegemistega kursis hoida ja teavitab vaatajat kohe, kui nende lemmikmeeskond punkti skoorib. Kasutajad saavad oma lemmikud välja valida laia spordialade valiku seast – jalgpall, pesapall, korvpall jt – et saada automaatseid teateid nende mängude algamisest, tiimi punktiskoorist ja mängu lõppseisust.

Foto: LG.com

LG näitab tehnikamessil maailma esimest ümmargusi jääkuule valmistavat külmikut

By

Elektroonikafirma LG avaldab tänavusel CES 2020 tehnikamessil publikule muljet kahe uue InstaView™ külmikuga: Craft Ice™ funktsiooniga LG InstaView ja teise põlvkonna LG InstaView ThinQ™.

Hoolikalt läbimõeldud koduse meelelahutuse funktsioonid ja sujuvam kasutajakogemus muudavad iga köögi keskse kodumasina veelgi mugavamaks ja nauditavamaks. LG InstaView™ tehnoloogia abil on võimalik külmkapi sisemusse pilku heita ilma kodumasina ust avamata. Läbipaistev klaaspaneel toimib sama hästi ka ekraanina, kust saab köögis toimetamise ajal retsepte otsida ning kokkamisvideoid vaadata.

Efektsed ja praktilised ümmargused jääkuulid

CES 2020 innovatsiooniauhinnaga pärjatud Craft Ice™ funktsiooniga külmikul on varuks üllatusi kogu perele – see on maailma esimene külmkapp, millel on sisseehitatud jäämasin, mis suudab teha ümmargusi jääkuule. 5 cm läbimõõduga sfäärilised jäätükid sulavad aeglasemalt, mis tähendab, et jook säilib kauem külmana ning ei muutu vesiseks.

Uus InstaView ThinQ™

Palju uut ja huvitavat on pakkuda ka uue generatsiooni InstaView külmikutel: kappi asetatud ja sealt võetud toite jälgib tehisintellekt, mille abil on igal ajahetkel olemas ülevaade oma külmiku sisust. Selle teabe abil oskab külmik soovitada, mida kapis leiduvatest koostisainetest valmistada saaks. Nutikam tehnoloogia annab koguni märku, kui mõni toode on otsa lõppemas, et see juba aegsasti oma poenimekirja lisada.

2020. aasta InstaView pakub enamatki, kui vaid läbipaistvat esipaneeli, mille abil saaks ust avamata külmikusse piiluda. Seesama paneel toimib ka 22” ekraanina, millega saab internetti kasutada ja videoid vaadata, ilma et seda peaks nutitelefoni või tahvelarvutiga ühendama.

„Meie CES 2020 väljapaneku eesmärk on näidata, milline saab olema üks kõrgtehnoloogiline tulevikuköök,“ ütles LG Electronics Home Appliance & Air Solution Company president Dan Song. “Tehnoloogia abil saab igavast valgest kastist tark koduabiline, mis suudab ise käsitööjääd teha, õhtusööki planeerida ja poenimekirju koostada. Meie täiustatud ThinQ külmikud on mõeldud kõigile, kellele meeldib, kui neile köögis appi tullakse.”

Foto: LG.com