Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Et cetera

Sofia ja Robin

By

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.

30 aastat tagasi, sündide kõrgaja lõpul 1989. aastal sündis Eestis 24 318 last. Tänaseks loovad sel perioodil sündinud juba ise peret, sünnitavad lapsi ja valivad neile nimesid. Vahepealse ajaga on ühiskonnas toimunud palju muutusi, olulisemad neist on kindlasti Eesti taasiseseisvumine ja ühinemine Euroopa Liiduga. Kuidas ja kas on sellised sündmused mõjutanud vanemate otsust lapse nimevalikul ning kas värsked lapsevanemad eelistavad enda põlvkonna nimesid või on puhumas täiesti uued tuuled, sellest juba lähemalt.

Millised nimed olid aga populaarsed 1989. aastal ja mis on neist praeguseks saanud? 1989. aastal populaarsed nimed võib jagada kolmeks: läbi aastate populaarsed nimed, endiselt kasutuses olevad, kuid väiksema populaarsusega ja täielikult populaarsuse kaotanud nimed. Pisut harvem, aga endiselt pannakse lastele 1989. aasta TOP 20st nimeks Aleksandra, Kristina, Kristjan ja Sander. Oma populaarsuse on aga täiesti kaotanud nimed Kadri, Olga, Triin, Madis ja Taavi.

Praegu populaarseid nimesid vaadates paistab, et üldine suund on rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Esisajast leiame ka Emilia, Nora ja Anna. Seega on Eestis TOP 10 tüdrukunimedest seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Kui palju mõtlevad lapsevanemad tänapäeval sellele, et laps saaks oma nimega tulevikus lihtsamalt hakkama ka mujal maailmas? Kõige keerulisemaks teevad nimekandja olukorra täpitähed. Läbi aegade on kõige populaarsemad täpitähtedega nimed Eestis olnud Jüri, Tõnu ja Ülo ning Ülle, Külli ja Kätlin.

Eelmise aasta esikahekümnes ei olnud aga ühtegi täpitähte sisaldavat nime. Üldse on kõige rohkem täpitähtedega nimesid 1940ndate alguses sündinud meestel ja 1960ndate alguses sündinud naistel. Poistel hakkas täpitähtedega nimede hulk vähenema 1980ndate ja tüdrukutel 1990ndate lõpus. Praegu saavad mõnda täpitähte sisaldava nime vaid 1% poistest ja alla kahe protsendi tüdrukutest. Siingi on nimemood muutunud ning enamasti saavad praegused lapsed Ä tähte sisaldava nime: Säde, Kätriin või Kärt ning Pärtel, Märten või Märt.

Kokkuvõttes võib öelda, et 30 aastat, sh Eesti taasiseseisvumine on tugevasti mõjutanud sündinute eesnimede trendi. Eelistatud on rahvusvahelised nimed ning suurem osa 30 aastat tagasi populaarsetest nimedest on oma populaarsuse tänaseks kaotanud. Kui enamus praegu populaarsetest tüdrukute nimedest on esile kerkinud alles viimase 10–15 aasta jooksul, siis poiste nimede populaarsus on aastate jooksul püsinud stabiilsemalt ja mitmed neist olid kasutuses ka 30 aastat tagasi. Tore on muidugi näha, et inspiratsiooni leitakse ka meie esivanematelt ja uuesti võetakse kasutusele nimesid, mida kandsid praegu sündivate laste vanavanemad ja vanavanaisad.

Vaata kui populaarne on sinu nimi meie nimede statistika rakendusest. 

Foto: Statisikeablogi

Salvest investeeris enam kui pool miljonit eurot uude tootmisliini

By

Salvest investeeris enam kui pool miljonit eurot Tartu tootmises asuvasse tootmisliini, mida kasutatakse uue tootekategooria valmistamiseks ja innovaatilisse pakendisse pakendamiseks.

Salvesti juhi Triin Kõrgmaa sõnul hõlmas eelmise aasta suurim investeering uut tootmis- ja pakkeliini, mis tagab Salvestile senisest laiemad võimalused tootearenduseks ning võimaldab siseneda ka uutesse tootekategooriatesse ja tuua turule põnevaid tooteid. Lisaks uudistoodetele võimaldab liin toidutootjal võtta kasutusele täiesti uudsed pakendid erinevates suurustes.

„Uus liin võimaldab Salvestil jätkata kasvu nii kodu- kui ka välisturgudel. Lisaks eestlaste seas hinnatud purgisuppidele, saame nüüd valmistada ka tarbijate seas üha populaarsemaid püreesuppe ning seda ökoloogilisest toorainest ja kasutajasõbralikus pakendis,“ tutvustas Kõrgmaa.

Uuel liinil pakendatakse valminud toode mugavasse alumiiniumivabasse pakendisse, mis suurendab ettevõtte juhi sõnul oluliselt toote kasutusmugavust ning annab tarbijale võimaluse pakend pärast toote kasutamist mugavalt ümberkäitlemisse suunata.

Eelmise aasta juunis paigaldatud tootmisliinil toimus esmatootmine aprilli alguses. Selle tulemusel jõudis aprilli lõpus ja mai alguses poodidesse täiesti uus tooteseeria – mahetoorainest, säilitusaineteta ning kunstlike lõhna- ja maitseaineteta valminud Salvest Prestó sarja supid. Hetkel on tootevalikus kõrvitsapüreesupp kookospiimaga, tomatipüreesupp ürtidega ning köögiviljapüreesupp kanafileega, mis kõik saadaval koduturu hästivarustatud kauplustes. Kõrgmaa sõnul on peatselt oodata ka tootepere suurenemist ning kindlasti liigub alambränd lähiajal ka välisturgudele.

Foto: Salvest.ee

Kuidas klienti paremini tundma õppida? Mine tema juurde töövarjuks!

By

Lindströmi klientide tundma õppimise protsessi juurde käib vahel lausa töötaja ettevõttesse töövarjuks saatmine. Ebaharilik klienditöö täidab eesmärki – tänu sellele mõistavad Lindströmi töötajad kliendi vajadusi paremini.

Lindström pakub hotellidele mitmeid tekstiiliteenuseid – alates voodilinade ja rätikute kuni restoranitekstiilide rendini. Et saada aru, kuidas ühes hotellis töö täpselt käib ja millised on ootused tekstiiliteenuse osutajale, käis müügimeeskonna liige Gertu Näkk nädala jooksul Metropoli hotellis töövarjuks. „Idee tekkis minu enda sportlikust huvist saada teada, kuidas klientide töö päriselus toimib ja kuidas meie neile võimalikult kasulikud saame olla,“ selgitas Näkk.

„Mõned suurkliendid käivad meie ettevõttes auditeid tegemas ja elu-oluga tutvumas. Jäin mõtlema, et me võiks ise ka oma kliente selliselt tundma õppida ning võimalusel mõne juures neist töövarju projekti läbi teha. Ma tahan alati võimalikult detailideni teada, kuidas miski töötab ning see oli suurepärane võimalus ühe teise asutuse tööd näha,“ kommenteeris Näkk.

Juhtkond toetas Gertu ideed igati ning nägi selles võimalust saada tagasisidet kogu ettevõttele. Lindströmi enda sisseelamisprogrammis on kõikide teenuse aspektide tundma õppimine olulisel kohal ning töövarjutamine võimaldas seda protsessi veelgi kasulikumaks muuta.

Nädala jooksul jälgis Näkk kogu hotelli majapidamise tööd: käis kaasas majapidamisjuhi, vahetusevanemate, toateeninduse ja koristajatega. „Kuna tegu on oma valdkonna spetsialistidega, siis ma ise otseselt käsi külge ei pannud – hotelli külastajate jaoks peab kõik ikkagi harjumuspäraselt ja nõuete järgi hooldatud olema ning minu roll oli töötajate kõrvalt õppida,“ ütles Näkk.

Töövarjuks olemine oli Gertu sõnul väga kasulik ja õpetlik kogemus. „Ma nägin kui kiire ja põhjalik on ühe majutusasutuse igapäevatöö. Kliendina sa ei näe tegelikult kui palju tööd tehakse selleks, et sulle suurepärast kogemust pakkuda – tundub nagu oleks kogu maja korras justkui võluväel. Töövarjuna nägin aga kuivõrd suurt pingutust sellise mulje loomine tegelikult nõuab ning et selle taga on äärmiselt pühendunud ja hoolsad töötajad,“ kommenteeris Näkk.

Tänu töövarju kogemusele mõistab Gertu nüüd oma kliente paremini. „Tean nüüd kuipalju võib mõjutada iga väike detail nii töötajate igapäevast tööd kui ka kliendi kogemust. Kui näiteks puhas voodipesu ei ole õigeks ajaks hotelli jõudnud, on töötajate käed teenuse osutamisel seotud. Nii nagu meile on iga klient oluline, soovivad ka nemad oma külastajatele vaid parimat emotsiooni pakkuda,“ ütles Näkk.

Foto: Lindström

Eesti teatrikülastaja portree

By

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.

Kultuuris osalemise uuringu andmetel oli viimase 12 kuu jooksul käinud teatris pea 454 tuhat vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, mis on 41% samaealisest rahvastikust. Umbes pooled külastanutest käisid aasta jooksul teatris 1-2 korda, veidi üle veerandi 3-4 korda ning sagedamini külastas teatrit umbes viiendik külastajatest.

Sugu ja vanus
Naistest olid aasta jooksul teatris käinud ligi pooled (47,5%), meestest vaid kolmandik. Naised on aktiivsemad teatrikülastajad kogu oma elu, olenemata vanusest. Nendest ligi 35% puhul on tegemist tõsisemate teatrihuvilistega, kes vähemalt neli korda aastas käisid teatris. Meestel oli sama näitaja 26%. Ühe teatrikülastusega aastas piirdus ligi kolmandik meeskülastajatest ja ca 20% naistest.

Kui vaadata kogurahvastikku (st mehi ja naisi koos) selgub, et suurim teatriskäijate osakaal on 15-19-aastaste seas. 20-29-aastaste seas see küll langeb, kuid tõuseb taas 30-59-aastaste seas. Vanemates vanuserühmades hakkab nimetatud näitaja järk-järgult langema. Teatris käimise aktiivsusega paistavad silma 45-64-aastased, kellest pea 40% käib teatris vähemalt neli korda aastas.

Haridustase
Külastajatest pooled on kõrghariduse või keskharidusel baseeruva keskeriharidusega. Samavanuse kogurahvastiku hulgas on selle haridustasemega elanikke ligi 35% ehk 15-16 protsendipunkti vähem.

Seega näeme, et omandatud haridustase mõjutab märkimisväärselt teatris käimise populaarsust. Kõrgeima haridustasemega inimestest külastas 37% teatrit vähemalt neli korda aastas. Keskmise ja madalaima haridustaseme rühmades vastavalt 27% ja 22%.

Emakeel
Kõigist eesti keelt emakeelena rääkivatest inimestest külastasid teatrit aasta jooksul 356,7 tuhat inimest ehk 46%. Muu emakeelega inimeste seas oli külastajate arv (95,2 tuhat) ja osakaal (30%) märgatavalt väiksem.

Erinevused kahe rahvastikurühma vahel ilmnevad ka teatris käimise sageduses. Eesti emakeelega teatrikülastajatest käis vähemalt neli korda aastas teatris kolmandik ja muu emakeelega külastajatest vaid neljandik. Viimaste hulgas oli rohkem ka neid, kes piirdusid ühe külastusega aastas.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2019/03/27/milline-on-eesti-teatrikulastaja-portree/

Fazeri uuring: vaid 43% tarbijatest leiab, et sööb piisavalt täisteratooteid

By

Fazer Eesti poolt läbi viidud uuringust selgub, et enamus tarbijatest on veendunud, et nende menüü ei sisalda piisavalt täisteratooteid või nad ei tea, kas nende menüüsse kuuluvad toiduained on täisteratooted või mitte.

„Vaid kolmandik uuringus osalenud 500 inimesest kinnitas, et sööb piisavalt täisteratooteid. 43% vastajatest tunnistas, et tema toidus ei ole piisavalt täistera ning veerand vastajatest ei teadnud, kas sööb piisavalt täisteratooteid või mitte,“ ütles Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Samas tõdes 84% vastanutest, et teadvustab täisteratoodete söömise olulisust – 24% uuringus osalenutest peab täisteratoodete tarbimist tervisliku toitumise vaatenurgast väga oluliseks, 60% hinnangul on see pigem oluline. Fazeri esindaja sõnul on positiivne ka see, et 81% küsitletutest kinnitas, et täisteratooted kuuluvad nende menüüsse.

„Peamise põhjusena toodi välja just asjaolu, et täisteratooted on tervislikud ja maitsvad. Seega on meie ja toitumisteadlaste suurim väljakutse harida inimesi ennekõike selles osas, kui suur on täisteratoodete soovituslik päevane kogus,“ rääkis Eedra.

Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Toitumisteaduste Seltsi soovituste kohaselt annab vajaliku päevase täisterakoguse organismile 3-4 viilu täistera rukkileiba, 6 täisterakuklit või 6-8 viilu sepikut, täisterasaia või näkileiba.

„Fazeri uuringu kohaselt sööb täisteratooteid mitu korda päevas kõigest 13% inimestest ning veerand vastanutest sööb täisteraleiba, täisteraputru, täisterapastat või muid täisteratooteid vähemalt kord päevas. Seda pole kindlasti piisavalt,“ nentis Riina Eedra.

Tema sõnul on inimeste täisteratoodete lembuse süvendamiseks vaja teha nii järjepidevat teavitustööd kui ka mitmekesistada poelettidel müüdavate täisteratoodete valikut.

„Fazer toob turule üha rohkem tervislikke täisteratooteid, mis võimaldavad igapäevaseid võileibu ühel või teisel moel põnevamaks muuta. Märtsi algul lettidele jõudnud krõmpsuval täistera kanepiseemne rukkileival ja nisu-, rukki-, kaera-, odra- ja tatratäisterahelvestega 5-viljasepikul on meie arvates läinud väga hästi just seetõttu, et need purustavad jõuliselt müüti, et tervislik pagaritoode ei paku maitseelamust,“ kinnitas Riina Eedra.

Lisaks uute täisteratoodete turule toomisele tegeleb Fazer ka olemasolevate toodete tervislikumaks muutmisega, tõstes neis täisterajahu- ja helveste osakaalu.

Foto: Fazer.ee

Selgusid tänavused esimesed parima toiduaine tiitlid

By

Eesti Parima Toiduaine konkursi hõbemärkide hindamisel omistas ekspertidest koosnev komisjon oma kategooria parima toiduaine hõbemärgi üheksale kvaliteetsele kodumaisele tootele.

Tänavuseks parimaks lihatooteks tunnistati Rakvere American tammesuitsuses marinaadis šašlõkk HKScan Estonialt, mille puhul toodi lisaks liha eriliselt heale maitsele esile ka asjaolu, et selle mugav ja vähe ruumi võttev pakend on valmistatud korduvkasutatavast plastikust.

Parima kondiitritoote hõbe märgi sai Gustavi tort Laulupidu Mattias Cafelt. „See tort paistab silma juba oma piduliku värviküllase välimusega, sest Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul loodud torti ehib Viru-Nigula rahvariide triibumuster ning efektne kaunistus, millel ilutseb viisijupp armastatud laulupeolaulust „Ta lendab mesipuu poole“. Tumeda šokolaadi glasuuriga hapukoore-juustutort karamellikreemiga pakub aga ka väga hõrku maitseelamust,“ kinnitas Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Kaks hõbemärki sai hindamistelt ka Salvest, kelle Smushie ökoloogiline pirni-kiivipüree spirulinaga tunnistati tänavuse parima puu- ja köögiviljatoote tiitli vääriliseks ning Põnn ökoloogiline puuvilja-jogurtismuuti küpsistega 6+ teenis välja tiitli Eesti Parim Lastetoit 2019.

„Salvesti puhul väärib erilist tunnustust see, et ettevõtte panustab jõuliselt ökoloogilisest toorainest valmistatud toodete turuletoomisele ning loob koostöös lastearstidega üha uusi lastetoite, mis toovad beebide toiduvalikusse uusi maitseid ja tervislikke toiduaineid. Smushie uus maitse on vääriline täiendus eelmisel aastal samas kategoorias võidu pälvinud smuutile ning Smushie sari on lisaks Eesti tarbijatele teinud võidukäiku ka eksporditurgudel,“ rääkis Potisepp.

Taaskord otsustas Eesti Parima Toiduaine hindamiskomisjon anda välja ka hõbemärgi Eesti Parim Kuivsnäkk 2019, mille pälvis Balsnacki foolhappega rikastatud Neljaviljakrõbuskid.

„Balsnacki krõbuskid on laiendanud märkimisväärselt tervislike snäkkide valikut meie poelettidel ning nende lõbusad pallikesed on saanud nii täiskasvanute kui ka väikelaste suureks lemmikuks. Kui pere suurematel või väiksematel liikmetel on soov krõbistada midagi telekat vaadates või näiteks pikemal autoretkel, siis Neljaviljakrõbuskid on kindlasti selleks väga maitsev ja tervislik valik,“ kinnitas Sirje Potisepp.

Tänavuse parima piimatoote tiitli pälvis Saaremaa Piimatööstuse Öko täispiim, mille puhul tõi hindamiskomisjon esile selle eheda puhta maitse, mis on märk väga kõrgest kvaliteedist, ning mõnusalt käepärase pakendi.

Parim Pagaritoode 2019 tunnustuse sai Leiburi OatFit Kaeraröst, mida hindamiskomisjon pidas hõbemärgi vääriliseks seetõttu, et vaatamata väga kõrgele kaerasisaldusele, mis tõstab toote tervislikke omadusi, on röstsai äärmiselt meeldiva maitse ja õhulise tekstuuriga.

Tänavuse parima kastme tiitli pälvis Valio Alma Eesti DIP! soolakurgi ja küüslauguga oma alternatiividest tervislikuma kohupiima baasil loodud dipipõhjaga. „Samuti avaldas komisjonile muljet eestimaalastele väga omane maitsekombinatsioon, mis on pakendatud kaunisse sini-must-valge kujundusega topsi,“ rääkis Potisepp.

Saarioinen Eesti Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid tunnistati võitjaks nii valmistoitude kui ka magustoitude kategoorias.

„Pannkookide mõnusalt hõrk ja mahlane koostis ja mahedalt magus maitse teevad sellest ühelt poolt hea desserdi argiõhtusse või pidulikumale õhtusöögile, teisalt on väiksed pannkoogid tänu mugavale taassuletavale pakendile ka hea vahepala kiiresse päeva või pikale autosõidule. Kõrged punktid ja auhinnaline koht on igati välja teenitud,“ kinnitas Potisepp.

Tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid kokad, õppeasutuste toitumise valdkonna õppejõud, toitumisteadlased, järelvalveasutuste ja kaubandusettevõte esindajad ning teised toiduga töötavad asjatundjad. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu. Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Ühtekokku osaleb tänavu Eesti Parima Toiduaine konkursil 180 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi kuldmärgi saanud võidutoode kuulutatakse välja 24. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil. Üks konkursi 25-aastase ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib juubeliaasta puhul ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Konkursi uudiseid saab jälgida siit: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Foto: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Valimisringkondade elanike statistiline portree

By

Statistikaamet koostas 2019. aasta Riigikogu valimistega seoses interaktiivse ülevaate Eesti valimisringkondade elanikest. Nii saab igaüks vaadata, kui palju on tema valimisringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused puudutavad.

Teemade valikul keskendusime lubadustele, mis on erakondade valimisprogrammides ja ka valimiskampaanias rohkem tähelepanu saanud. Nendeks olid sissetulekud, pensionäride ja laste osatähtsus rahvastikus, pere- ja rahvussuhted, transport, aga ka elanike üldine heaolu ja tervis.

Sissetulekud ja rahulolu

Sissetulekute võrdluses on näha, et suurima sissetulekuga valijad elavad Harju- ja Raplamaal, kus palgatöötaja 2017. aasta kuu keskmine brutotulu oli 1314 eurot. Järgnevad Tallinnas asuvad valimispiirkonnad ja Tartu linn. Vaid kahes ringkonnas: Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis jäi kuu keskmine brutotulu siis alla 1000 euro.

Lisaks sissetulekutele on huvitav vaadata ka seda, kuivõrd rahul on inimesed oma rahalise olukorraga. Ootuspäraselt on rahulolu oma rahalise olukorraga kõige madalam samades ringkondades, kus ka sissetulekud olid kõige madalamad. Nii Kirde- kui Kagu-Eestis anti rahulolu hinnanguks 10 punktist keskmiselt 5,4. Kõige rohkem on oma rahalise olukorraga rahul Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna piirkonna elanikud, keskmiselt 6,4 punkti. Küllaltki hästi on oma rahalise olukorraga rahul ka Lääne-Eesti inimesed vaatamata sellele, et sissetulekute poolest olid nad pigem Eesti keskmikud. Kui sissetulekute puhul oli Eestis näha lõhet Tallinna ümbruse ja muu Eesti vahel, siis heaoluhinnangute (ka eluga rahulolu ja tervis) puhul näeme pigem ida-lääne lõhet.

Lapsed ja pered

Valimisringkonnad erinevad üksteisest märkimisväärselt ka rahvastiku vanuselise struktuuri poolest. Lasteaiaealiste lastega inimeste osatähtsus on suurim Harju- ja Raplamaal ning Tartus ja selle ümbruses. Kõige vähem on neid Ida-Virumaal, kus lubadused lasteaiakohtade osas puudutavad vaid iga kümnendat täiskasvanud elanikku. Samas, just Ida-Virumaa on see piirkond, kus registreeritud abielus vanematele sündivate laste osatähtsus on kõige suurem (57%).

Seega on Eesti iga valimispiirkond omanäoline ka statistilisest vaatest. Milline täpselt, seda saab vaadata siit https://www.stat.ee/valimisringkondade-statistika. Kuvamisel saab valida erinevaid võimalusi (Eesti kaart, radar- või tulpdiagramm, tabel) ja andmed soovitud formaadis ka alla laadida.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Autostumisest Eestis ja Euroopas – luksusesemest on saanud igapäevane tarbeese

By

Sõiduauto oli kunagi luksusese, praeguseks on ta korraga nii tarbeese kui ka asendamatu neljarattaline pereliige. Autovaba päeva eel uurib Statistikaamet põgusalt autostumist ning sellega seotud nähtuseid Eestis ning Euroopas.

Maanteeameti andmetel oli Eestis 2018. aasta juuli lõpu seisuga arvel 740 100 sõiduautot, seega iga teise Eesti elaniku kohta üks auto. Hoolimata lühiajalistest kõikumistest (näiteks kümnend tagasi majanduskriisi ajal) on tegemist olnud kasvutrendiga ning näitaja on jõudnud kõrgeimale tasemele kui kunagi varem. Selle sajandi algusaastatel oli iga kolme elaniku kohta üks sõiduauto. Vabariigi algusaastatel, 1921. aastal registreeriti sõiduautosid aga kõigest 110 ehk 10 000 elaniku kohta üks auto.

Eurostati andmetele tuginedes kuulub Eesti Euroopa Liidus pigem autostumate riikide hulka. Pingerea tipust võis 2016. aastal leida Luksemburgi, alumiselt realt Rumeenia. Kui võrrelda olukorda 20 aastat varasemaga, siis kõrgeimat kasvutempot on näidanud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus „stardipositsioon“ oli madalam. Mitmes sealses riigis on elanike arvule taandatud sõiduautode arv 20 aastaga rohkem kui kahekordistunud.

Kuna meile meeldib ennast naabritega võrrelda, siis Soomele jäime veidi alla (seal oli 2017. aastal 621 sõiduautot 1000 elaniku kohta), Lätit (356 sõiduautot 1000 elaniku kohta) aga edestasime. Samasugune oli pingerida ka ligi sajand varem, 1925. aastal — Soomes oli ühe sõiduauto kohta 435 elanikku, Eestis 2493 ning Lätis 4100. Kuigi toona võis sõiduautosid tänavatel üsna harva kohata, kasvas nende arv aja jooksul märkimisväärselt – 1930. aastal oli Eestis sõiduautosid 3,5, Soomes 3 ja Lätis 3,7 korda rohkem kui viis aastat varem.

Arvatakse, et auto olemasolu ning omadused (hind, mark, mootori võimsus, vanus jne) peegeldavad inimese materiaalset jõukust. Kuigi mõned ei pea auto omamist vajalikuks, on palju ka neid, kelle rahakott ei võimalda autot soetada. 2017. aastal ei saanud iga kümnes eestimaalane endale autot lubada. Näitaja oli kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (7%).

Kuigi ei maksa järeldada, et rohkem autosid on ilmtingimata parem ning auto ja rikkus käivad käsikäes, võib Euroopa Liidu riikide piirkondade jõukuse ning autostumise vahel märgata positiivset seost. 2016. aasta andmetest selgub, et mida kõrgem on sisemajanduse koguprodukti (SKP) tase elaniku kohta, seda enam on piirkonnas ka autosid elaniku kohta.

Autodega käib kaasas ka negatiivne pool – liiklusõnnetused. 2016. aasta andmete põhjal jääb Eesti liikluses hukkunute või vigasaanute per capita näitaja poolest allapoole EL keskmist, samas on juba üks liikluses hukkunu või vigasaanu liiga palju ning pidevalt otsitakse meetmeid liikluse turvalisemaks muutmiseks. Kõrgema autostumise tasemega käib kaasas ka suhteliselt (ehk arvestades elanike arvuga) rohkem vigastatutega liiklusõnnetusi. 2016. aasta Euroopa Liidu riikide piirkondade andmed viitasid positiivsele, kuigi mitte tugevale seosele. Samas oli seos liiklusõnnetustes hukkunute osatähtsuse ning autostumise vahel nõrk ja pigem negatiivne. Raske öelda, millest säärane erinevus võib olla tingitud, kuid arvatavasti sõltub see muuhulgas ka üldisest liikluskultuurist, autode keskmisest vanusest, tehnilisest seisukorrast, turvalisusest ning teedevõrgu kvaliteedist. Väärib mainimist, et Euroopa Liidu riikides erineb autode keskmine vanus üsna oluliselt: kui jõukamates Lääne-Euroopa riikides on enamik sõiduautodest alla kümne aasta vanad, siis vähemjõukates riikides on lugu vastupidine. Viimaste hulka kuulub ka Eesti.

Neid, kes ei sõltu oma igapäevases liikumises autost, on jäänud vähemaks. Statistikaameti andmetel kasutas 2017. aastal tööle minekuks autot iga teine hõivatu, 20 aastat varem iga neljas. Alternatiivsete liikumisviiside (jalgsi, jalgrattaga, mopeedi, mootorratta või ühistranspordiga) tööle minejate osatähtsus on aga järk-järgult kahanenud. Samas tuleb tõdeda, et inimesed elavad töökohast üha kaugemal. Kui 1998. aastal oli keskmine töökoha kaugus elukohast 7,3 kilomeetrit, siis 2017. aastal juba 11 kilomeetrit. Jalgsi tööle minejate puhul oli töökoha keskmine kaugus elukohast alla kahe kilomeetri, autoga tööle liikujatel aga ligikaudu kümme korda pikem.

Piirkondade jõukuse ning sõiduautode leviku vahel on positiivne seos, mis tuleb välja pigem madalama SKP tasemega piirkondade puhul ning jõukamate hulgas nõrgeneb. Kõik ei vaja ega soovigi autot, isegi kui rahaline olukord seda võimaldab. See, kas liikluses arvestatakse kõigiga ning ka kondiaurul liikujatel on mugav ja turvaline, peegeldab ühiskonna küpsust ja elukeskkonna kvaliteeti. Autostumine on mõneti vastuoluline nähtus. Ühelt poolt käib see kaasas materiaalse rikkusega. Teisalt võib olukord, kus liiklemine tähendab üksnes edasi minekut, mille puhul inimene ise ei pea liigutama, kaasa tuua mitmeid negatiivseid nähtuseid, alates kitsikusest linnaruumis ning lõpetades kahjuga rahva tervisele, rahakotile ning keskkonnale.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Miks internetikasiinod on paremad kui päris kasiinod?

By

(Sisuturundus)

Miski pole huvitavam kui virtuaalses ruumis mängimine ja elu muutvate rahasummade taskusse pistmine. Selline on kogemus, mille on tekitanud hasartmängukomisjonide ja audiitorite poolt hiljuti litsenseeritud internetikasiinode kett. Internetileheküljed on hasartmängu tööstuse märkimisväärselt vähem müstiliseks muutnud, kuna nüüd on sul võimalus nautida Las Vegases elavate kasiinodiilerite lähedust mugavalt oma kodus. Lihtsus, mugavus, turvalisus ja võimalus võita pilkupüüdvaid summasid ühe nupulevajutusega on see, mis muudab internetikasiinod üheks parimaks leiutiseks.

Internetikasiinodest parima võtmine

Hasartmängude mängimine on hõlbustanud internetikasiino lehekülgede arvu tõusu tõttu. Mängurid naudivad mitmeid erilisi mängu tooteid nagu ei kunagi varem, kuna turule tekib uusi virtuaalmänge igapäevaselt. On mitmeid tegureid, mis on suurendanud parimate internetipõhiste kasiinomängude kasutust võrreldes traditsiooniliste füüsiliste kasiinodega.
Peamine eelis on tohutult mitmekülgsed pankadega seotud võimalused, kuna mõned internetikasiinod aktsepteerivad ka bitcoine. Sa ei pea oma konto laadimiseks ette võtma tüütut panga külastust. Erinevalt varasemast on interneti põhiste mängude disainerid loonud kasiinomänge kauni graafika, animatsioonide ja spetsiaalselt loodud helitaustadega, mis loovad mängudest kauakestvaid muljeid. Mängijatel on võimalik salvestada oma eelmiste mängude andmed ning võrrelda tulemusi millal iganes mingit kindlat mängu mängides. Internetikasiinod on ka üks kaasaegsetest kodustest meelelahutus kanalitest. Kasiino entusiastidel, kas siis algajatel või regulaarsetel mängijatel on võimalus enda lõbuks mängida kõige kaasahaaravamaid ja põnevamaid mänge. Õigluse ja turvalisuse osas on internetipõhised mängu leheküljed kinni pidanud kehtestatud standarditest, kuigi on äärmiselt vajalik üle kontrollida, et sinu poolt valitud mängulehekülg oleks litsenseeritud regulaatorite ja sõltumatute audiitorite, nagu eCOGRA ja Gaming Laboratories International (GLI) poolt. Mitmed internetikasiinod pakuvad kõiki mängukategooriaid ühe virtuaalse katuse all. Niisiis on sul võimalus valida mängud vastavalt omaenda eelistustele. Enamus internetipõhiseid kasiinosid pakuvad 24/7 klienditeenindust, mis võib olla reaalajas toimuv vestluse, e-maili või tasuta telefoni numbrile helistamise vormis. Kui soovid oma lemmik kasiino hasartmängu kontot registreerida, tuleb sul järgida vaid lihtsat internetipõhist protsessi, mille abil saad oma konto aktiveeritud kõigest mõne minutiga.

Kokkuvõtvad märkused internetikasiinode kasulikkuse kohta

Internetikasiinod on täielikult uuendanud üldist ettekujutust hasartmängutööstusest. Kasiinofännid osalevad majasisestel ja kasiinodevahelistel mänguturniiridel mugavalt omaenda nutiseadme kaudu.  Need platvormid muudab veelgi populaarsemaks see, et sul on võimalus kas laadida kasiino programm alla või mängida seda oma brauseris oleva flash playeri abil. Peaaegu kõikidel ehtsatel internetikasiinodel on hästi struktureeritud võitude maksmise juhendid ning mõnel kasiinol ka kohene võidu väljamaksmine. Mitmed sõltumatud reguleerivad asutused on kindlustanud selle, et teie privaatsus ja finantsandmed ei ole ohus. Isegi kontoris või puhkusereisil olles on võimalus oma kontole sisse logida ja igavust eemale peletada, kuna mängimine on ajatu.

Foto: betsafe.ee

 

 

Ostujuht: televiisorid 2018 – kuidas valida?

By

(Sisuturundus)

Otsid uut telerit? Käesolev ostujuht annab ülevaate põhilistest spetsifikatsioonidest, mille poolest televiisorid erinevad. Tee nutikas valik 1a.ee abiga!

LED, OLED, Ultra HD ja muud keerulised märksõnad – tänapäeva televiisorite maailm võtab silme eest kirjuks ka kõige pädevamal tehnikaeksperdil. Leiame lettidelt nii Smart TV nutikad televiisorid kui ka 3D tehnoloogiaga imeekraanid, mis kõik tunduvad omamoodi uhked ja kutsuvad. Kuidas selles maailmas orienteeruda ja kõige tipuks õige valik langetada? Loodame, et järgnev ostujuht on abiks!

Suurus: alusta õigetest mõõtudest

Sobiva televiisori ostmisel on ilmselt põhiliseks faktoriks selle suurus – mõtle järele, kuhu Sa teleri paigutada plaanid, sest õigete mõõtude valimisel on aluseks vaatamiskaugus. Seejärel vali välja optimaalse suurusega ekraan, mis mahuks nii valitud asukohta kui ka Sinu eelarvesse!

Kuidas vaatamiskaugusest täpsemalt lähtuda? Põhimõtteliselt kehtib lihtne reegel – HD ekraani puhul võiks minimaalne vaatamiskaugus olla 3-kordne ja Ultra HD ekraani puhul 1,5-kordne ekraani kõrgus.

Resolutsioon: HD või Ultra HD?

Ainuüksi ülisuur ekraan väga head vaatajakogemust ei taga, ka pilt võiks terav olla, kas pole? Siin tulebki mängu resolutsioon, mis on väga lihtsalt öeldes pildi kvaliteet.

Seni populaarsete HD või Full HD telerite lahutusvõime on 1920 x 1020 pikslit, mis tagab piisavalt terava pildi, et nautida erinevate telekanalite toodangut. Kui nüüd aga video- ja filmielamustest rääkida, siis on märksõnaks Ultra HD ehk neli korda suurema lahutusvõimega (3840 x 2160) televiisorid.

Tänu kordades suuremale pikslite arvule on pilt oluliselt teravam ja detailsem, see tähendab omakorda seda, et UHD telerit saab lähemalt jälgida, mis tähendab omakorda seda, et väiksesse ruumi võib soetada suurema teleri!

Ühendused: mida rohkem, seda uhkem

Foto: Shutterstock.com

See võib tunduda üsnagi ebaoluline, aga pööra tähelepanu sellele, kui palju on televiisoril HDMI ja muid väljundeid. Kui ühendad teleriga mälupulga, mängukonsooli ja veel mõne vajaliku seadme, siis ongi juba kolm pesa hõivatud. Et vältida olukorda, mil pead ühendamist vajavate seadmete vahel valima hakkama, ole ettenägelik ning veendu, et Sinu uuel televiisoril oleks väljundeid pigem rohkem, kui vähem.

Juhul, kui oled otsustanud soetada Ultra HD teleri, tee kindlaks, et seadepordid toetaksid HDMI 2.0 versiooni, et ühendada tulevikus Ultra HD allikaid.

OLED televiisorid

Oled kuulnud OLED tehnoloogiast? Tegemist on ekraaniga, mille tasutavalguses kasutatakse orgaanilisi LED-e, mis on kontrollitud pikslitasandil, et saavutada absoluutne must ja vaimustavalt särav kontrast.

LG on üks esimesi tootjaid, kes kasutab OLED tehnoloogiat, kuid ka teised tuntud brändid nagu Philips ja Sony panustavad uute OLED mudelite loomisse. Enamus mudelitest on kõige kvaliteetsema 4K Ultra HD resolutsiooniga, kuid hetkel on veel saadaval ka soodsamaid HD OLED ekemplare.

Smart TV: iga nutiteleri must be

Foto: Shutterstock.com

Juba mõnda aega ei kasutata televiisorit ainult telekanalite toodangu nautimiseks, üha enam keskendume hoopis nutimaailmale. Just seetõttu on enamus telereid varustatud Smart TV-ga, mis võimaldab kasutada populaarseid veebirakendusi nagu YouTube, Netflix jpt, surfata internetis ja olla üleüldiselt nutimaailmas aktiivne. 1a.ee nutipoes esindatud populaarsete tootjate nagu Samsung, Manta ja Philips mudelite valikus on Smart TV funktioon täiesti olemas.

Kuna hea televiisor on investeering tulevikku, siis ära kiirusta otsusega, vaid kaalu ja võrdle erinevaid variante ning vali välja just see mudel, mis Sinu vajadustega kõige paremini kokku sobib. Kui jääd hätta, siis kiika 1a.ee nutipoodi, kus uusima tehnoloogiaga televiisorid parimatelt tootjatelt!

Päisepilt: Shutterstock.com