Sisuturundus
Kui kodumaisel järelturul sobivat sõidukit ei leidu, vaatavad paljud autoomanikud välismaa poole – peamiselt Saksamaale, kust pärit sõidukid moodustavad peaaegu poole kõigist välismaalt imporditud autodest. Kuigi uskumus sealsete kasutatud autode kvaliteedist peab reeglina ka paika, tasub endiselt meeles pidada, et seisund sõltub ennekõike konkreetsest sõidukist.
Kasutatud autode turg on Eestis uskumatult dünaamiline ning Saksamaalt ja teistest riikidest imporditavate autode arv kasvab igal aastal. Eriti hinnas on vähemalt 3-aastased autod, mis on oma turuväärtuse kõige suurema languse juba üle elanud, kuid on enamasti väga heas seisukorras. „Kuigi nn teise ringi sõidukid on hinna-kvaliteedi suhtelt vägagi ratsionaalne valik, siis peab arvestama, et isegi põhjalik tehniline kontroll ei pruugi tingimata tagada koheselt murevaba sõitu. Värske kindlustusstatistika näitab, et tehniliste riketega seotud kahjujuhtumite puhul on enim kokkupuuteid just Saksa autotootjate markidega nagu Audi, BMW, Volkswagen ja Mercedes-Benz, kuid puutumatud ei ole ka Aasia toodang nagu Toyota, Nissan ja Honda,” avaldab Seesami sõidukikindlustuse tootejuht Taavi Ottoson.
United Motorsi järelmüügijuhi Rain Lassi sõnul näitab kogemus, et ka juba paariaastane auto võib ilmutada märke kulumisest või panna omaniku ootamatusse olukorda. „See on küll mudelite ja kasutajate lõikes erinev, kuid üldiselt ongi selleks ajaks ligi 3 aastat või 150 000 km, mil endast hakkavad märku andma esimesed tehnilised probleemid. Ühed levinumad on seejuures vead autode digitaalsete abisüsteemidega, AdBlue süsteemide vead, õlilekked ja mõne mudeli puhul ka veermiku rikked,“ ütleb Lassi ning lisab, et autodel, mille vanus jääb 5-6 aasta juurde, on ette tulnud ka mootori- ja roolisüsteemi rikkeid.
Seda toetab ka Seesami värske kindlustusstatistika, mille kohaselt on erinevatest tehniliste riketega seotud kahjujuhtumitest levinuimad just mootoritega seotud probleemid.
Rikete puhul, kus tuleb välja vahetada terve agregaat – nagu näiteks mootor või käigukast – võivad kulud kujuneda päris kopsakaks. Seesami sõidukikindlustuse eksperdi Ottosoni kogemusel jääb üks viimase aja kõige suuremaid kahjusid suurusjärku ligi 14 000€, mil ootamatult sai kahjustada ühe Audi Q7 mootor. “Õlipumba rikkest alguse saanud kahjustus mootoris oli nii suur, et mootorit ei saanudki remontida ja see tuli asendada uue vastu. Kuigi see on üks ekstreemsemaid näiteid, siis mootoririkete puhul peab arvestama, et remondiarved ulatuvad sageli mitme tuhande euroni,” selgitab Ottoson.
United Motorsi esindaja sõnutsi tingib seda eelkõige tõsiasi, et tänapäeva auto hooldus ja remont nõuab väga hinnalisi seadmeid ning kõrgtasemel teadmisi. „Auto ei koosne enam ainult mehhaanilistest detailidest, vaid see sisaldab hulgaliselt arvuteid ja väga keerukat tarkvara. Kogu süsteemi töös hoidmiseks on vaja töötajaid, kes on haritud, kaasaegsete teadmiste ja oskustega ning valmis end tehnika täienedes pidevalt arendama. Tipptasemel diagnostikute palkamine ja innovaatiliste seadmete omamine ei saa aga olla odav,“ ütleb Lassi.
Et olla kaitstud kasutatud autode varjatud vigade ja suurte remondikulutuste eest, on tark lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele kindlustada oma auto ka tehniliste rikete vastu. See puudutab eelkõige kasutatud autosid, mille tehasegarantii on lõppenud. Teine nõuanne ekspertidelt on kasutada autoostuks tunnustatud partnerfirmat, kes pakub sõidukitele vähemalt pooleaastast garantiid. “Sellegipoolest ostetakse igal aastal lõviosa kasutatud autodest eraisikute käest, kus usaldusväärse auto leidmisel on võtmekohaks põhjalik eeltöö ja ootamatuste vastu kindlustamine. Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb kindlasti pöörata tähelepanu kindlustustingimustele, sest mõned tehnilised rikked ei liigitu kindlustusjuhtumi alla,” sõnab Ottoson.
Photo credit: Shaun’s Wildlife Photography on Visualhunt.com
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt osales eile Euroopa Liidu kosmoseministrite kohtumisel, kus arutati Euroopas üha kiiremini kasvavat kosmosetööstust ning kosmoseliikluse korraldamist. Lisaks rääkis minister Sutt oma Leedu kolleegiga Balti riikide piiriülese liikumise taaskäivitamisest.
