Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Et cetera

Valimisringkondade elanike statistiline portree

By Leave a Comment

Statistikaamet koostas 2019. aasta Riigikogu valimistega seoses interaktiivse ülevaate Eesti valimisringkondade elanikest. Nii saab igaüks vaadata, kui palju on tema valimisringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused puudutavad.

Teemade valikul keskendusime lubadustele, mis on erakondade valimisprogrammides ja ka valimiskampaanias rohkem tähelepanu saanud. Nendeks olid sissetulekud, pensionäride ja laste osatähtsus rahvastikus, pere- ja rahvussuhted, transport, aga ka elanike üldine heaolu ja tervis.

Sissetulekud ja rahulolu

Sissetulekute võrdluses on näha, et suurima sissetulekuga valijad elavad Harju- ja Raplamaal, kus palgatöötaja 2017. aasta kuu keskmine brutotulu oli 1314 eurot. Järgnevad Tallinnas asuvad valimispiirkonnad ja Tartu linn. Vaid kahes ringkonnas: Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis jäi kuu keskmine brutotulu siis alla 1000 euro.

Lisaks sissetulekutele on huvitav vaadata ka seda, kuivõrd rahul on inimesed oma rahalise olukorraga. Ootuspäraselt on rahulolu oma rahalise olukorraga kõige madalam samades ringkondades, kus ka sissetulekud olid kõige madalamad. Nii Kirde- kui Kagu-Eestis anti rahulolu hinnanguks 10 punktist keskmiselt 5,4. Kõige rohkem on oma rahalise olukorraga rahul Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna piirkonna elanikud, keskmiselt 6,4 punkti. Küllaltki hästi on oma rahalise olukorraga rahul ka Lääne-Eesti inimesed vaatamata sellele, et sissetulekute poolest olid nad pigem Eesti keskmikud. Kui sissetulekute puhul oli Eestis näha lõhet Tallinna ümbruse ja muu Eesti vahel, siis heaoluhinnangute (ka eluga rahulolu ja tervis) puhul näeme pigem ida-lääne lõhet.

Lapsed ja pered

Valimisringkonnad erinevad üksteisest märkimisväärselt ka rahvastiku vanuselise struktuuri poolest. Lasteaiaealiste lastega inimeste osatähtsus on suurim Harju- ja Raplamaal ning Tartus ja selle ümbruses. Kõige vähem on neid Ida-Virumaal, kus lubadused lasteaiakohtade osas puudutavad vaid iga kümnendat täiskasvanud elanikku. Samas, just Ida-Virumaa on see piirkond, kus registreeritud abielus vanematele sündivate laste osatähtsus on kõige suurem (57%).

Seega on Eesti iga valimispiirkond omanäoline ka statistilisest vaatest. Milline täpselt, seda saab vaadata siit https://www.stat.ee/valimisringkondade-statistika. Kuvamisel saab valida erinevaid võimalusi (Eesti kaart, radar- või tulpdiagramm, tabel) ja andmed soovitud formaadis ka alla laadida.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Autostumisest Eestis ja Euroopas – luksusesemest on saanud igapäevane tarbeese

By

Sõiduauto oli kunagi luksusese, praeguseks on ta korraga nii tarbeese kui ka asendamatu neljarattaline pereliige. Autovaba päeva eel uurib Statistikaamet põgusalt autostumist ning sellega seotud nähtuseid Eestis ning Euroopas.

Maanteeameti andmetel oli Eestis 2018. aasta juuli lõpu seisuga arvel 740 100 sõiduautot, seega iga teise Eesti elaniku kohta üks auto. Hoolimata lühiajalistest kõikumistest (näiteks kümnend tagasi majanduskriisi ajal) on tegemist olnud kasvutrendiga ning näitaja on jõudnud kõrgeimale tasemele kui kunagi varem. Selle sajandi algusaastatel oli iga kolme elaniku kohta üks sõiduauto. Vabariigi algusaastatel, 1921. aastal registreeriti sõiduautosid aga kõigest 110 ehk 10 000 elaniku kohta üks auto.

Eurostati andmetele tuginedes kuulub Eesti Euroopa Liidus pigem autostumate riikide hulka. Pingerea tipust võis 2016. aastal leida Luksemburgi, alumiselt realt Rumeenia. Kui võrrelda olukorda 20 aastat varasemaga, siis kõrgeimat kasvutempot on näidanud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus „stardipositsioon“ oli madalam. Mitmes sealses riigis on elanike arvule taandatud sõiduautode arv 20 aastaga rohkem kui kahekordistunud.

Kuna meile meeldib ennast naabritega võrrelda, siis Soomele jäime veidi alla (seal oli 2017. aastal 621 sõiduautot 1000 elaniku kohta), Lätit (356 sõiduautot 1000 elaniku kohta) aga edestasime. Samasugune oli pingerida ka ligi sajand varem, 1925. aastal — Soomes oli ühe sõiduauto kohta 435 elanikku, Eestis 2493 ning Lätis 4100. Kuigi toona võis sõiduautosid tänavatel üsna harva kohata, kasvas nende arv aja jooksul märkimisväärselt – 1930. aastal oli Eestis sõiduautosid 3,5, Soomes 3 ja Lätis 3,7 korda rohkem kui viis aastat varem.

Arvatakse, et auto olemasolu ning omadused (hind, mark, mootori võimsus, vanus jne) peegeldavad inimese materiaalset jõukust. Kuigi mõned ei pea auto omamist vajalikuks, on palju ka neid, kelle rahakott ei võimalda autot soetada. 2017. aastal ei saanud iga kümnes eestimaalane endale autot lubada. Näitaja oli kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (7%).

Kuigi ei maksa järeldada, et rohkem autosid on ilmtingimata parem ning auto ja rikkus käivad käsikäes, võib Euroopa Liidu riikide piirkondade jõukuse ning autostumise vahel märgata positiivset seost. 2016. aasta andmetest selgub, et mida kõrgem on sisemajanduse koguprodukti (SKP) tase elaniku kohta, seda enam on piirkonnas ka autosid elaniku kohta.

Autodega käib kaasas ka negatiivne pool – liiklusõnnetused. 2016. aasta andmete põhjal jääb Eesti liikluses hukkunute või vigasaanute per capita näitaja poolest allapoole EL keskmist, samas on juba üks liikluses hukkunu või vigasaanu liiga palju ning pidevalt otsitakse meetmeid liikluse turvalisemaks muutmiseks. Kõrgema autostumise tasemega käib kaasas ka suhteliselt (ehk arvestades elanike arvuga) rohkem vigastatutega liiklusõnnetusi. 2016. aasta Euroopa Liidu riikide piirkondade andmed viitasid positiivsele, kuigi mitte tugevale seosele. Samas oli seos liiklusõnnetustes hukkunute osatähtsuse ning autostumise vahel nõrk ja pigem negatiivne. Raske öelda, millest säärane erinevus võib olla tingitud, kuid arvatavasti sõltub see muuhulgas ka üldisest liikluskultuurist, autode keskmisest vanusest, tehnilisest seisukorrast, turvalisusest ning teedevõrgu kvaliteedist. Väärib mainimist, et Euroopa Liidu riikides erineb autode keskmine vanus üsna oluliselt: kui jõukamates Lääne-Euroopa riikides on enamik sõiduautodest alla kümne aasta vanad, siis vähemjõukates riikides on lugu vastupidine. Viimaste hulka kuulub ka Eesti.

Neid, kes ei sõltu oma igapäevases liikumises autost, on jäänud vähemaks. Statistikaameti andmetel kasutas 2017. aastal tööle minekuks autot iga teine hõivatu, 20 aastat varem iga neljas. Alternatiivsete liikumisviiside (jalgsi, jalgrattaga, mopeedi, mootorratta või ühistranspordiga) tööle minejate osatähtsus on aga järk-järgult kahanenud. Samas tuleb tõdeda, et inimesed elavad töökohast üha kaugemal. Kui 1998. aastal oli keskmine töökoha kaugus elukohast 7,3 kilomeetrit, siis 2017. aastal juba 11 kilomeetrit. Jalgsi tööle minejate puhul oli töökoha keskmine kaugus elukohast alla kahe kilomeetri, autoga tööle liikujatel aga ligikaudu kümme korda pikem.

Piirkondade jõukuse ning sõiduautode leviku vahel on positiivne seos, mis tuleb välja pigem madalama SKP tasemega piirkondade puhul ning jõukamate hulgas nõrgeneb. Kõik ei vaja ega soovigi autot, isegi kui rahaline olukord seda võimaldab. See, kas liikluses arvestatakse kõigiga ning ka kondiaurul liikujatel on mugav ja turvaline, peegeldab ühiskonna küpsust ja elukeskkonna kvaliteeti. Autostumine on mõneti vastuoluline nähtus. Ühelt poolt käib see kaasas materiaalse rikkusega. Teisalt võib olukord, kus liiklemine tähendab üksnes edasi minekut, mille puhul inimene ise ei pea liigutama, kaasa tuua mitmeid negatiivseid nähtuseid, alates kitsikusest linnaruumis ning lõpetades kahjuga rahva tervisele, rahakotile ning keskkonnale.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Miks internetikasiinod on paremad kui päris kasiinod?

By

(Sisuturundus)

Miski pole huvitavam kui virtuaalses ruumis mängimine ja elu muutvate rahasummade taskusse pistmine. Selline on kogemus, mille on tekitanud hasartmängukomisjonide ja audiitorite poolt hiljuti litsenseeritud internetikasiinode kett. Internetileheküljed on hasartmängu tööstuse märkimisväärselt vähem müstiliseks muutnud, kuna nüüd on sul võimalus nautida Las Vegases elavate kasiinodiilerite lähedust mugavalt oma kodus. Lihtsus, mugavus, turvalisus ja võimalus võita pilkupüüdvaid summasid ühe nupulevajutusega on see, mis muudab internetikasiinod üheks parimaks leiutiseks.

Internetikasiinodest parima võtmine

Hasartmängude mängimine on hõlbustanud internetikasiino lehekülgede arvu tõusu tõttu. Mängurid naudivad mitmeid erilisi mängu tooteid nagu ei kunagi varem, kuna turule tekib uusi virtuaalmänge igapäevaselt. On mitmeid tegureid, mis on suurendanud parimate internetipõhiste kasiinomängude kasutust võrreldes traditsiooniliste füüsiliste kasiinodega.
Peamine eelis on tohutult mitmekülgsed pankadega seotud võimalused, kuna mõned internetikasiinod aktsepteerivad ka bitcoine. Sa ei pea oma konto laadimiseks ette võtma tüütut panga külastust. Erinevalt varasemast on interneti põhiste mängude disainerid loonud kasiinomänge kauni graafika, animatsioonide ja spetsiaalselt loodud helitaustadega, mis loovad mängudest kauakestvaid muljeid. Mängijatel on võimalik salvestada oma eelmiste mängude andmed ning võrrelda tulemusi millal iganes mingit kindlat mängu mängides. Internetikasiinod on ka üks kaasaegsetest kodustest meelelahutus kanalitest. Kasiino entusiastidel, kas siis algajatel või regulaarsetel mängijatel on võimalus enda lõbuks mängida kõige kaasahaaravamaid ja põnevamaid mänge. Õigluse ja turvalisuse osas on internetipõhised mängu leheküljed kinni pidanud kehtestatud standarditest, kuigi on äärmiselt vajalik üle kontrollida, et sinu poolt valitud mängulehekülg oleks litsenseeritud regulaatorite ja sõltumatute audiitorite, nagu eCOGRA ja Gaming Laboratories International (GLI) poolt. Mitmed internetikasiinod pakuvad kõiki mängukategooriaid ühe virtuaalse katuse all. Niisiis on sul võimalus valida mängud vastavalt omaenda eelistustele. Enamus internetipõhiseid kasiinosid pakuvad 24/7 klienditeenindust, mis võib olla reaalajas toimuv vestluse, e-maili või tasuta telefoni numbrile helistamise vormis. Kui soovid oma lemmik kasiino hasartmängu kontot registreerida, tuleb sul järgida vaid lihtsat internetipõhist protsessi, mille abil saad oma konto aktiveeritud kõigest mõne minutiga.

Kokkuvõtvad märkused internetikasiinode kasulikkuse kohta

Internetikasiinod on täielikult uuendanud üldist ettekujutust hasartmängutööstusest. Kasiinofännid osalevad majasisestel ja kasiinodevahelistel mänguturniiridel mugavalt omaenda nutiseadme kaudu.  Need platvormid muudab veelgi populaarsemaks see, et sul on võimalus kas laadida kasiino programm alla või mängida seda oma brauseris oleva flash playeri abil. Peaaegu kõikidel ehtsatel internetikasiinodel on hästi struktureeritud võitude maksmise juhendid ning mõnel kasiinol ka kohene võidu väljamaksmine. Mitmed sõltumatud reguleerivad asutused on kindlustanud selle, et teie privaatsus ja finantsandmed ei ole ohus. Isegi kontoris või puhkusereisil olles on võimalus oma kontole sisse logida ja igavust eemale peletada, kuna mängimine on ajatu.

Foto: betsafe.ee

 

 

Ostujuht: televiisorid 2018 – kuidas valida?

By

(Sisuturundus)

Otsid uut telerit? Käesolev ostujuht annab ülevaate põhilistest spetsifikatsioonidest, mille poolest televiisorid erinevad. Tee nutikas valik 1a.ee abiga!

LED, OLED, Ultra HD ja muud keerulised märksõnad – tänapäeva televiisorite maailm võtab silme eest kirjuks ka kõige pädevamal tehnikaeksperdil. Leiame lettidelt nii Smart TV nutikad televiisorid kui ka 3D tehnoloogiaga imeekraanid, mis kõik tunduvad omamoodi uhked ja kutsuvad. Kuidas selles maailmas orienteeruda ja kõige tipuks õige valik langetada? Loodame, et järgnev ostujuht on abiks!

Suurus: alusta õigetest mõõtudest

Sobiva televiisori ostmisel on ilmselt põhiliseks faktoriks selle suurus – mõtle järele, kuhu Sa teleri paigutada plaanid, sest õigete mõõtude valimisel on aluseks vaatamiskaugus. Seejärel vali välja optimaalse suurusega ekraan, mis mahuks nii valitud asukohta kui ka Sinu eelarvesse!

Kuidas vaatamiskaugusest täpsemalt lähtuda? Põhimõtteliselt kehtib lihtne reegel – HD ekraani puhul võiks minimaalne vaatamiskaugus olla 3-kordne ja Ultra HD ekraani puhul 1,5-kordne ekraani kõrgus.

Resolutsioon: HD või Ultra HD?

Ainuüksi ülisuur ekraan väga head vaatajakogemust ei taga, ka pilt võiks terav olla, kas pole? Siin tulebki mängu resolutsioon, mis on väga lihtsalt öeldes pildi kvaliteet.

Seni populaarsete HD või Full HD telerite lahutusvõime on 1920 x 1020 pikslit, mis tagab piisavalt terava pildi, et nautida erinevate telekanalite toodangut. Kui nüüd aga video- ja filmielamustest rääkida, siis on märksõnaks Ultra HD ehk neli korda suurema lahutusvõimega (3840 x 2160) televiisorid.

Tänu kordades suuremale pikslite arvule on pilt oluliselt teravam ja detailsem, see tähendab omakorda seda, et UHD telerit saab lähemalt jälgida, mis tähendab omakorda seda, et väiksesse ruumi võib soetada suurema teleri!

Ühendused: mida rohkem, seda uhkem

Foto: Shutterstock.com

See võib tunduda üsnagi ebaoluline, aga pööra tähelepanu sellele, kui palju on televiisoril HDMI ja muid väljundeid. Kui ühendad teleriga mälupulga, mängukonsooli ja veel mõne vajaliku seadme, siis ongi juba kolm pesa hõivatud. Et vältida olukorda, mil pead ühendamist vajavate seadmete vahel valima hakkama, ole ettenägelik ning veendu, et Sinu uuel televiisoril oleks väljundeid pigem rohkem, kui vähem.

Juhul, kui oled otsustanud soetada Ultra HD teleri, tee kindlaks, et seadepordid toetaksid HDMI 2.0 versiooni, et ühendada tulevikus Ultra HD allikaid.

OLED televiisorid

Oled kuulnud OLED tehnoloogiast? Tegemist on ekraaniga, mille tasutavalguses kasutatakse orgaanilisi LED-e, mis on kontrollitud pikslitasandil, et saavutada absoluutne must ja vaimustavalt särav kontrast.

LG on üks esimesi tootjaid, kes kasutab OLED tehnoloogiat, kuid ka teised tuntud brändid nagu Philips ja Sony panustavad uute OLED mudelite loomisse. Enamus mudelitest on kõige kvaliteetsema 4K Ultra HD resolutsiooniga, kuid hetkel on veel saadaval ka soodsamaid HD OLED ekemplare.

Smart TV: iga nutiteleri must be

Foto: Shutterstock.com

Juba mõnda aega ei kasutata televiisorit ainult telekanalite toodangu nautimiseks, üha enam keskendume hoopis nutimaailmale. Just seetõttu on enamus telereid varustatud Smart TV-ga, mis võimaldab kasutada populaarseid veebirakendusi nagu YouTube, Netflix jpt, surfata internetis ja olla üleüldiselt nutimaailmas aktiivne. 1a.ee nutipoes esindatud populaarsete tootjate nagu Samsung, Manta ja Philips mudelite valikus on Smart TV funktioon täiesti olemas.

Kuna hea televiisor on investeering tulevikku, siis ära kiirusta otsusega, vaid kaalu ja võrdle erinevaid variante ning vali välja just see mudel, mis Sinu vajadustega kõige paremini kokku sobib. Kui jääd hätta, siis kiika 1a.ee nutipoodi, kus uusima tehnoloogiaga televiisorid parimatelt tootjatelt!

Päisepilt: Shutterstock.com

Arvutid: millised on erinevused ja kuidas valida?

By

(Sisuturundus)


Piisavalt suur, jõuline ja funktsionaalne – head arvutid on iseloomustatavad just nende märksõnadega. Kuidas turul orienteeruda ning leida see üks ja õige?

Küsimusele, missugune arvuti just Sinule sobib, on ääretult keeruline vastata. Kui astuda sarnase küsimusega arvutipoodi, siis adekvaatsete soovituste jagamiseks küsitakse alati taustinfot – mis on arvuti otstarve, kui paks on rahakott ning missugused on kliendi enda eelistused. Iga töö jaoks, olgu see siis õppimine, töötamine, mängimine või midagi muud, on loodud erinevate parameetritega arvutid.

Aga kuidas siis valida?

Laua- või sülearvuti?

Kõige esimese küsimusena mõtle sellele, kas soov on osta laua- või sülearvuti. Sellele küsimusele vastuse leidmine peaks olema üsna lihtne, kuna vastus sõltub sellest, kui mobiilne arvutikasutaja Sa oled?

Kui kasutad arvutit eelkõige kodus laua taga istudes, siis on mõistlik soetada lauaarvuti, mille suur ekraan ja klaviatuur tagavad kasutajamugavuse. Kui oled aga liikuv inimene ja kasutad arvutit nii kodus, tööl kui puhkehetkel, siis vali sülearvuti, mis annab Sulle vajaliku liikumisvabaduse. Kindlasti tasub aga ära märkida, et võrreldes sarnaste parameetritega laua- ja sülearvutit, on mobiilne sülearvuti reeglina kallim, erinevaid valikuid saad mugavalt võrrelda 1a.ee nutipoes.

Optimaalsed mõõdud = kasutajamugavus

Foto: Shutterstock.com

Mobiilsete sülearvutite puhul kehtib reegel – mida suurem ekraan, võimsam videokaart ja protsessor, seda raskem on arvuti. Seega, kui arvutit on tarvis pidevalt kaasas tassida, siis peaks jääma optimaalseteks mõõtmeteks 14-tolline ekraan ning kaal maksimaalselt 1,5 kg. Kui kavatsete hoida arvutit ainult kodus või kontoris, siis võiks panustada suuremale ekraanile, mille taga on oluliselt mugavam tööd teha.

Jällegi, lähtu arvuti kasutusotstarbest!

Võimas protsessor annab kiiruse

Valiku tegemisel võiks alustada põhilisest – jõudlusest ja kiirusest. Arvutile annab jõudluse protsessor, mida võib nimetada ka arvuti südameks. Kaasaegsed protsessorid on juba sedavõrd arenenud, et täidavad tavakasutaja vajadused suurema vaevata. Kuid kes on tavakasutaja ja kes mitte?

Siin tulebki mängu arvuti otstarve:

  • Kui arvutit kasutatakse internetis surfamiseks, siis piisab soodsast arvutist, millel on Intel Celeron või Intel Pentium protsessor;
  • Kui eesmärk on filmide vaatamine või koolitööde tegemine, peaks piiluma Intel i3 protsessorit;
  • Kui arvuti peab olema mobiilne ning pika aku vastupidamisega, tuleb mängu Intel i5 protssesor;
  • Kõige kallimad ja võimsamad on Intel i7 protsessoriga arvutid, mis sobivad mänguritele või näiteks videotöötluse tegemiseks.

Kas HDD või SSD kõvaketas?

Foto: Shutterstock.com

Kõvaketas on mõeldud andmete talletamiseks, see on selge, kuid kui mängu tulevad märksõnad HDD ja SSD, siis võhikule jäävad need ilmselt arusaamatuks. Kuid valik tuleb ju teha, aga kuidas? Kohe võrdleme:

  • SSD ketas on võrreldes HDD-ga oluliselt kallim;
  • Andmete lugemise ja talletamise kiiruses teeb SSD ketas HDD-le silmad ette;
  • SSD kettal puuduvad liikuvad osad, seega on ta töökindlam;
  • HDD ketta müratase on oluliselt kõrgem;
  • HDD kõvaketta maht on jällegi oluliselt suurem.

Kas Mac või PC?

Viimaste aastate kõige tulisemaks küsimuseks on kujunenud see, kas valida Mac või PC. Apple’i arvutid on teinud oma võidukäigu, sest nende kvaliteet, tarkvara ja kasutajamugavus on suurepärased. Samas on ka PC-l omad suured plussid – Windowsiga töötamisel on vähem piiranguid, USB pesad on alles ja arvutid on taskukohasemad.

Arvutid pole ammu enam luksuskaup, vaid igapäevane töövahend nii kodus, koolis kui kontoris. Vali oma ustav kaaslane 1a.ee nutipoest ja sukeldu muretult nutimaailma!

Päisepilt: Shutterstock.com

 

Vannitoa valgustusvõimalused panevad kumama vanni ääre ja prill-lauad

By

(Sisuturundus)

Tavaliselt räägitakse valgustuse olulisusest köögis ning elu- ja magamistoas, kuid põnev valgusemaailm on jõudnud ka vannituppa ning üha enam koduomanikke mõtleb lihtsa lae- või seinalambi soetamisest kaugemale.

Villeroy & Boch Gustavsberg Eesti müügi- ja turundusjuht Aivi Paju sõnul ei ole vannituba juba ammu üksnes hädavajalike funktsioonidega ruum, vaid koht, kus tänapäeva kiires elutempos endale lõõgastumiseks aega võtta. Kuna valgusel on suur mõju inimese meeleolule ja enesetundele, siis aitavad just vannitoas õdusat meeleolu luua erinevad põnevad valguslahendused.

Valgustus olgu ühtaegu praktiline ja meeleolu loov

„Uues kodus vannituba sisustades või vanas pesuruumis värskendust tehes tuleb kindlasti läbi mõelda ka valguslahendused. Nutika vannitoa valgustus peab olema ühtaegu nii praktiline kui sobivat meeleolu tekitav. Valgustust planeerides ei tohiks unustada, et olenevalt aastaajast on inimese valgusvajadus ja – tajumine väga erinevad,“ kinnitab Paju.

Näiteks võimaldavad peegli või kapi äärde integreeritud dimmerdatavad leedtuled reguleerida valguse intensiivsust ja -soojust vastavalt vajadusele ja meeleolule. Eredam, kuid naturaalsena mõjuv valgus on eelistatud näiteks meikimisel. Samas on võimalik intensiivisust maha keerates nautida koduseid spaaprotseduure ja vannimõnusid mahedamas ning hubasemas valguses.

Trendikaks ja samaaegselt praktiliseks valguslahenduseks on ka seinakappide tööpinna serva alla süvistatud leedriba. See valgustab uste avamisel kapi sisu ning on dekoratiivne, kui uksed on suletud. Sama praktiline on valamukapi sahtlites peituv valgustus, mis aitab hämaras vannitoas leida sealt vajalikud esemed. Lisaks lubab kerge valgustus pimedas vannitoas nii suurtel kui väikestel hõlpsamini orienteeruda ilma, et peaks põhivalguse sisse lülitama.

Villeroy & Boch Gustavsbergi esindaja sõnul ei ole kapi- ja peeglimudelid ainsad, kuhu nutikad valguslahendused on pugenud. Olenevalt vannitoa disainist, aitab selle õdusaks heaoluoaasiks muuta või hoopis luksuslikku puudutust lisada vanni serva alla paigaldatud valgust kumav valgusriba. Väga olulise mugavuslahendusena saab kõikide eri valgustuselementide hämardamiseks ja lülitamiseks kasutada kaugjuhtimispulti.

Värviteraapia kappides

„Samuti ei peideta enam vannitoa interjööris kauneid vannirätikuid ja muid esemeid kinniste uste taha, vaid eksponeeritakse usteta kappides ja riiulites. Nende viimistlust on võimalik valida erinevates värvitoonides, mille võlu tuleb eriliselt esile tänu kapi sisse paigutatud leedvalgustusele. Kollane mõjub julgustavalt, rõõmsalt ja stimuleerivalt. Oranž sümboliseerib õnne ja soojust. Rohelisel on seevastu tervendav ja rahustav toime. Soojema valguskumaga kombineeritud sinine mõjub aga tõeliselt lõõgastavalt,“ lubab Paju.

Peale vannitoamööblisse integreeritud ja peeglites oleva leedvalgustuse on meeleoluvalgusega saadaval ka seina WC-pottide loputusnupud ja prill-lauad. „Eriti tänuväärsed on sellised lahendused inimestele, kes öösel tualetti kasutavad. Prill-laua serva alt kumav pehme valgus ei ärrita silmi, kuid pakub piisavat valgust öisteks toiminguteks ning ka õrnalt helendav loputusnupp on lihtsamini leitav,“ selgitab Villeroy & Boch Gustavsbergi esindaja.

Foto ja allikas: Villeroy & Boch Gustavsberg

Üldhariduskoolis on meesõpetajaid alla kuuendiku

By

 

Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%.

Eesti üldhariduskoolis oli kõige rohkem 51–60-aastaseid õpetajaid, sellesse vanuserühma kuulub ligikaudu iga kolmas nais- ja iga neljas meesõpetaja. Alla 30-aastane oli iga kümnes nais- ja ligikaudu iga kuues meesõpetaja. Üle 60-aastaseid õpetajaid oli meeste ja naiste seas peaaegu ühepalju, mehi 17% ja naisi 16%.

Millises kooliastmes õpetavad naised, millises mehed?

Meesõpetajaid oli 2121, neist ligi neljandik õpetas esimeses kooliastmes (I–III klass), üle poole teises kooliastmes (IV–VI klass), 72% kolmandas kooliastmes (VII–IX klass) ning alla poole gümnaasiumiastmes.*

Naisõpetajaid oli 12 784, peaaegu pooled neist õpetasid esimeses kooliastmes, 66% teises kooliastmes, üle poole kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis ligi neljandik.*

Mehi leiab kõige rohkem kolmandast kooliastmest. Naisi leiab rohkem nii põhikooliastmest kui ka gümnaasiumist. Kõige vähem õpetajaid on gümnaasiumis. Sellest saab järeldada, et suur osa õpetajatest töötab osakoormusega ja õpetab erinevates kooliastmetes.

Ained, mida annavad üle 60-aastased õpetajad

Üle 60-aastaste naisõpetajate seas oli kõige enam keeleõpetajaid (29% selles vanuses naisõpetajatest), ent leidus ka kehalise kasvatuse õpetajaid (4%). Erilisena saab välja tuua, et naised olid esindatud ka klassiõpetajate hulgas (8%), samal ajal kui meeste seas selles vanuses klassiõpetajaid polnudki.

Üle 60-aastaste meesõpetajate puhul joonistus välja trend, et nemad õpetavad reaalaineid ja tehnoloogia valdkonda, väikseima osatähtsusega on humanitaar- ja sotsiaalained.

Õpetajad on asendamatu osa haridussüsteemist. Nende ülesandeks on anda edasi teadmisi ning toetada noorte kasvamist tublideks ja toimetulevateks täiskasvanuteks. Jõudu ja jaksu kõikidele õpetajatele ning head õpetajate päeva!

Foto ja allikas: Statistikablogi

Mis saab tekkinud olmejäätmetest?

By

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.

Jäätmekäitlejad koguvad kokku enamiku Eesti inimeste tekitatud olmejäätmetest. Mis saab aga kokku kogutud jäätmetest edasi? Sellest, et olmejäätmete ladestamine on raiskamine, on saadud aru paljudes riikides, ka Eestis. Nii on jäätmete prügilasse ladestamine kümne aasta taguse ajaga võrreldes drastiliselt langenud ning Eestis ladestatakse prügilatesse praegu vaid 12% olmejäätmeid (2008. aastal 66%).

Keskkonnahoidlikust ja ressursisäästu vaatenurgast oleks õige olmejäätmed materjalina ringlusse võtta. Kui kogu Eesti olmejäätmete tekkinud kogus oli 2016. aastal Statistikaameti andmetel 494 000 tonni, siis materjalina saadi sellest kätte ja taaskasutati 138 000 tonni. Keskkonnaagentuuri andmetel ligi poole (64 000 tonni) sellest moodustasid paber ja papp. Teistest suurematest voogudest domineerisid klaas, mida saadi 28 000 tonni ja plast, mida võeti taaskasutusse 12 000 tonni. Biojäätmeid kasutati 13 000 tonni.

Allikas ja foto: https://blog.stat.ee/2018/09/14/mis-saab-tekkinud-olmejaatmetest-edasi/

Kohtle oma lemmiklooma nagu võrdväärset pereliiget

By

Lemmikloom on pereliige nagu iga teinegi, ta vajab hoolt ja armastust ning mugavaid elutingimusi, et end hästi tunda. Igal loomal on omad vajadused, mille täitmine on tema peremehe kätes. Kui Sina oled eeskujulik loomaomanik, siis järgnevast artiklist saad kindlasti kasulikke näpunäiteid, missuguste loomatarvetega oma kassi või koera rõõmustada.

Kvaliteetne koeratoit ja kassitoidud, hooldusvahendid, mänguasjad – kõik need loomatarbed käivad lemmiku omamisega käsikäes. Kuna aga loomade eelistused ja vajadused on inimestega võrreldes erinevad, siis võib õige valiku tegemine üsna keeruline olla. Siinkohal saamegi pädevate nõuannetega abiks olla, loe edasi!

Lemmikloomad armastavad hästi süüa

Loomaomanikule ei tule ilmselt üllatusena, et koer või kass on üks vaieldamatult truu pereliige, kes armastab oma peremeest tingimusteta. Et aga oma lemmikut võrdväärselt kohelda, paku talle täisväärtuslikku toitu ja võid kindel olla, et Sinu lemmikloom on rahul ja õnnelik!

Kuivtoit vastavalt vanusele ja suurusele

Kuigi võib tunduda, et loomad söövad absoluutselt kõike ega ole seejuures eriti pirtsakad, siis tasub siiski veenduda, et koeratoit ja kassitoidud oleksid kvaliteetsed ega pärsiks looma arengut. Kuiv koeratoit ja kassitoidud on ühed lihtsamaid ja populaarsemaid toiduliike, mida omanikud oma lemmikule ette annavad, kuid igale neljajalgsele on mõeldud oma, seega tuleb jälgida:

  • Looma suurust, tõugu, kaalu;
  • Vanusegruppi (kutsikad/täiskasvanud loomad);
  • Erivajadusi.

Konservid kui delikatess

Konservid on koeratoit ja kassitoidud, mis meelitavad oma hõrgu lõhnaga sööma ka kõige pirtsakama looma. Kriitiliselt tasuks suhtuda konservi lihasisaldusse, sest sageli pole tegemist mitte puhta liha, vaid hoopis kombinatsiooniga lihasarnaseks pressitud sojast, nisujahust, kalgendainest ja lihast ning selle kõrvalproduktidest. Avatud koeratoit ja kassitoidud tuleb säilitada külmkapis, enamasti on need kasutuskõlblikud veel 48 tunni jooksul. Seetõttu on tänapäeval vähe loomaomanikke, kes toidavad loomi ainult konservtoiduga. Enamasti kasutatakse konserve kuivtoidu maitse rikastajana ja looma söömameelitamiseks.


Foto: Shutterstock.com

Maiustused premeerimiseks

Lemmiklooma kasvatamisel ja treenimisel mängivad olulist rolli maiustused, millega oma lemmikut hea käitumise korral premeerida. Maiustuste valik laieneb iga päevaga ning igale neljajalgsele leidub kindlasti motiveeriv koeratoit ja kassitoidud:

  • Kuivatatud maiustused;
  • Küpsised, snäkid;
  • Luud, kondid;
  • Pasteet.

Kindlasti tasub tähele panna, et maiustusteks mõeldud koeratoit ja kassitoidud on delikatess, mida tuleb anda võimalikult harva, kuna vastasel juhul kaotavad need oma eesmärgi, milleks on looma premeerimine.

Reisimugavus ja ohutus ennekõike

Suvi on aeg, mil reisimine kogu perega kuulub meie kõigi suveplaanidesse ning loomulikult ei saa plaanidest kõrvale jätta ka lemmiklooma. Nii nagu hoolitseme enda ja pereliikmete ohutuse eest, tuleb hoolt kanda ka lemmiklooma heaolu eest. See ei ole aga ülemäära keeruline, kui soetad oma neljajalgsele sõbrale korraliku transpordipuuri, milles loomake end mõnusalt ja turvaliselt saab tunda.

Foto: Shutterstock.com

Inimesele turvavöö, lemmikule transpordipuur

Kasutame autosõidu vältel ohutuse mõttes turvavööd, kuid missugune turvavarustus kaitseb kaasreisijaks olevat lemmiklooma? Selleks on turul spetsiaalsed loomatarbed – transpordipuurid, mis vähendavad avarii korral looma vigastuste riski mitmekordselt. Et kaitse oleks tõhus, anname mõned näpunäited puuri valimiseks:

  • Puur peab vastama looma mõõtudele;
  • Peab olema mõlemalt poolt avatav;
  • Kindlasti turvavööga kinnitatav;
  • Ei tohiks olla umbne;
  • Piisavalt avatud, et temperatuur ei tõuseks liialt kõrgeks.

Kuidas transportida kassi?

Kassid on väikesed lemmikloomad, et nende jaoks on kõige parem ja mugavam transpordivahend puur. Kuna paljalt puur kassile suurt turvatunnet ei paku, siis tuleb talle sinna mõnus ja kodune pesa meisterdada. Parim variant on puur polsterdada kergestipuhastatava matiga ning pesamaterjaliks sobib kiisu lemmiktekk, millel on tuttavad turvatunnet pakkuvad lõhnad. Kindlasti ära unusta kaasa võtta kattetekki – see rahustab kassi ning laseb tal sõidu ajal häirimatult magada. Väga nutikas on kassi puuriga eelnevalt kodus harjutada – lasta tal seal mängida, meelitada teda puuri mõne hea toidupalaga. Mida rohkem kiisu eelnevalt transpordipuuris aega veedab, seda kodusem see keskkond talle on ning seda väiksem on lemmiku stress autosõidu vältel.

Loomatarbed koera transportimiseks

Foto: Shutterstock.com

Pisemaid koeri saab täpselt nii, nagu kasse, transpordipuuris sõidutada, kuid mida teha lemmikuga, kes puuri ei mahu? Selleks on saadaval salongi ja pagasiruumi eraldav turvavõre või väravatega turvapuur. Kuid isegi juhul, kui koer naudib sõitu eraldatud pagasiruumis, tuleb ta ka seal turvatraksidega kinnitada, sest puur või võre kaitseb õnnetuse korral kaasreisijaid, mitte koera ennast. Veendu, et koeral oleks turvapuuris piisavalt tegevust, et ta ei kipuks auto polstrit või istmeid närima, siin tulevad appi erinevad närimismänguasjad. Ära unusta ka joogikaussi jahutava veega, eriti palavate ilmadega – siinkohal on abimeheks spetsiaalselt transpordiks mõeldud ujukiga joogikausid.

Sinu lemmikloom on pereliige, kes vajab täpselt sama palju hoolt ja armastust, kui inimene. Hellita oma lemmikut ning soeta kvaliteetne koeratoit ja kassitoidud, mis pakuvad ka loomale meeldivaid maitseelamusi ning ohututeks autoreisideks muretse vastavad transpordipuurid. Kõik vajaliku oma neljajalgse sõbra heaks leiad 1a.ee loomatarvete kategooriast.

Päisefoto: Shutterstock.com

 

 

 

 

 

Sportlik ja aktiivne suvi – kuidas toituda? Mida võiks tervisesportlane silmas pidada?

By

Suvi on enamasti aasta aktiivseim aeg ka nende jaoks, kes spordiga sihipäraselt ei tegele. Kuid ka harrastussportlaste ja tõsisemate treeningute fännidele on see uute eesmärkide saavutamiseks parim periood. Kevadel ja suve hakul võivad tekkida paljud küsimused: Kas mu spordivarustus on tasemel? Kuidas kooskõlastada õige ning tervislik toitumine ja füüsiliselt aktiivne eluviis? Räägime sellest õige pisut lähemalt!

Milline toitumine sobib jooksjale?

Mõistagi on korralik toitumine tähtis aasta ringi, kuid inimene, kes kulutab palju energiat ehk kütust jooksuspordiga, peaks mõnda asja eriti hoolsalt silmas pidama. Jooksja organismi puhul on oluline, et 55% päevasest kalorite hulgast oleks pärit süsivesikutest. Need varustavad sind glükogeeniga, mille tagavara talletatakse maksas ja lihastes. Tegemist on n-ö kütusega, mis toetab aktiivse liikumise jõudu organismis.

Tagavara on tähtis aga kogu aeg täiendada ja just seepärast on süsivesikud ääretult olulised. Kui glükogeeni on liiga vähe, siis langeb keha jõudlus, immuunsus ja võib tekkida kurnatus.

Parimad süsivesikurikkad vahepalad:

  • Banaanid
  • Kuivatatud puuviljad
  • Rosinad
  • Kaeraküpsised

Ka valgud on vajalikud

Sageli arvatakse, et valgud on esmatähtsad vaid neile, kes armastavad jõutreeninguid. Kuid tegelikult ei tohiks nende tarbimist unustada ka jooksutrenni tegijad. Valgud hea tagavaravariant sel juhul, kui glükogeenitagavarad hakkavad otsa saama.

Head valguallikad on näiteks: tervislik lahjapoolsem liha ja väherasvased piimatooted (juhul kui ei ole talumatust). Mõistagi on hea süüa regulaarselt ka kala. Palju häid toitaineid pakuvad pähklid, seemned ja kaunviljad.

Ära hoia keha ilma vedelikuta!

Paljud aktiivse trenni tegijad kipuvad tegema selle vea, et joovad korraga palju vett (nt kohe pärast treeningut). Tegelikult vajab keha vedelikku kogu aeg, isegi treeningu ajal. Seega on kasulik juua pidevalt ja väikestes kogustes, et vältida organismi dehüdratsiooni. Niisiis joomine enne ja vahetult pärast treeningut ning lisaks treeningu ajal on tähtis, kui soovitakse treeningust saada maksimaalset kasu.

Foto: Pexels.com

Kuidas võiks toituda tervisesportlane?

Üldjuhul soovitatakse harrastussportasele toitumise puhul järgmist:

  • Väldi rämpstoitu
  • Eelista madalama rasvasisaldusega piimatooteid
  • Söö tihti kala (vähemalt 2–3 korda nädalas)
  • Kasuta toidu valmistamisel pigem taimeõlisid (kookosõli, oliiviõli on parimad)
  • Eelista valget liha, näiteks kanaliha
  • Pane tähele, mis on kirjutatud tootepakenditele. Mõned toiduained sisaldavad nt rasva varjatud kujul.

Mineraalained ja vitamiinid

Vitamiinidel ja mineraalainetel on liikuva inimese ehk tervisesportlase organismis väga suur roll. Vitamiinid on tegelikult kõigile elusolenditele vajalikud, sest need võtavad osa rakkude ja ainevahetuse reguleerimisest.

Seega tasub teada, et:

  • Vitamiinivaegus on organismile kahjutoov;
  • Vitamiinid energiat ei anna, ega asenda toitaineid;
  • Liigne vitamiinide tarbimine ei ole kasulik;

On üldtuntud tõde, et kõiki vitamiine ei pruugi organismis olla ja seepärast on nende saamine toidu kaudu eriti oluline. Kui otsustad vitamiine toidulisandite näol juurde tarbida, siis jälgi, et võtaksid õige annuse. Vajadusel võid nõu pidada ka arstiga.

Kuidas piisavalt vitamiine saada?

1. toitu võimalikult mitmekesiselt iga päev;

2. võimaluse korral tarbi tihti täisteratooteid;

3. juurviljad ja puuviljad on põhilised vitamiinide allikad;

4. ära unusta liha, kala ja muna;

5. hea nipp on puuviljamahl lahjendamine mineraalveega;

6. toidu valmistamisel proovi vitamiinikadusid vältida.

Foto: Pexels.com

Spordivarustus aktiivsetele inimestele

Treeningute eesmärk on enamasti keha sisemise heaolu tõstmine, organismi vastupanu võime suurendamine ja üleüldse tervislik eluviis, mis pakub rõõmu. Peale toitumise on sportlase jaoks tähtis ka mugavus treeningute ajal ehk siis õige spordivarustus ja riietus, millega tunned end hästi, mis ei segaks sooritust. Kõige mugavam, soodsam ja kiirem viis leida enda jaoks õige varustus ja spordiriided laia valikuga e-poest.

Foto: Pexels.com

Aktiivsusmonitor – suvise liikuva elu puhul hea kaaslane

Suvise aktiivse elu juures on tore jälgida oma soorituste kulgu, kehalisi näitajaid (nt pulssi), energiakulu ja selle kaudu seada omale üha uusi eesmärke. Õnneks on tänapäeval mitmesuguste aktiivsusmonitoride ja nutikellade valik tõeliselt lai ning igaüks leiab enda jaoks õige abilise – nii tervisesportlane kui ka juba tõsisemat sporti harrastav inimene.

Kui sa ei ole eriline trenniäss, vaid lihtsalt aktiivne suvine liikuja, siis sobiks sulle tõenäoliselt minimalistlikum aktiivsusmonitor, mis suudab mõõta peamisi näitajaid – astutud samme ja põletatud kaloreid. Samal ajal on hea teada, et tagasihoidlikumalt varustatud monitorid on ka tüki soodsamad kui trennihundile mõeldud seadmed.

Mõlemaid variante on väga lai valik 1a.ee veebikaupluse spordivarustuse valikus! Uuri lähemalt, milline sobiks sulle!

Terves kehas terve vaim!

Paras kogus järjepidevat trenni ja aktiivne liikumine kuulub tervisliku elustiili juurde, kuid mõnikord võib tekkida segadus, mida enne või pärast treeningut süüa, et keha saaks kõik vajaliku. Võtmesõnad on mitmekesisus ja mõõdukus.

Tervisliku eluviisi puhul võiksid kõik valdkonnad olla kenasti harmoonias. See tähendab, et tervislik toitumine, liikumine, puhkeaeg ja mugav spordivarustus täiendavad üksteist ja toetavad meie aktiivset suve nii hästi kui võimalik. Parim varustus aktiivsele inimesele Baltimaade suurimast veebipoest 1a.ee.

Esilehe foto: pexel.com