Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Et cetera

Liikuvusanalüüsi põhjal saab öelda: inimesed võtsid piiranguid tõsiselt

By

Eriolukorra ajal monitooris Statistikaamet  koostöös mobiilioperaatoritega inimeste liikumist ja selle tulemusi saab vaadata kaardil. Tagasivaates võib öelda, et kõige kõrgema nakatumisohu ajal võtsid inimesed liikumispiiranguid üsna tõsiselt.

Eriolukord kuulutati välja neljapäeva, 12. märtsi hilisõhtul ja see kestis 67 päeva. Inimeste liikumise analüüs näitas, et eriolukorra esimesed päevad kulusid uue olukorraga harjumiseks ja elukorralduse muutmiseks. Otsusele järgnenud reede oli liikumises veel üsna tavapärane, nädalavahetusel liiguti aga juba vähem. Uuel nädalal jäid õpilased ja tudengid distantsõppele ja paljud inimesed kodukontorisse ning see mõjutas ka liikumise näitajaid.

Eriolukorra esimesel kolmandikul vähenes liikumine järk-järgult. Kui veebruari lõpus ja märtsi alguses oli tavapärane, et puhkepäevadel võeti võrreldes tööpäevadega ette pikemaid sõite, siis pärast eriolukorra kehtestamist muutus liikumismuster vastupidiseks. Võib arvata, et tööpäevadel liikusid inimesed, kellel oli seda töö pärast vaja teha, puhkepäevadel tehti samuti hädavajalikke sõite ja loobuti külaskäikudest sõprade-sugulaste juurde.

Kõige madalamal tasemel oli tööpäevade liikumine aprilli esimesel nädalal, kui paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus kahel tööpäeval oli 57% ehk võrreldes märtsi esimese nädala tööpäevadega liikusid inimesed siis oluliselt vähem. Päeva jooksul läbitud keskmine vahemaa vähenes tööpäevadel üle 10 kilomeetri ja puhkepäevadel umbes kaks korda. Kõige vaiksem puhkepäev oli eriolukorra ajal esimene ülestõusmispüha, mil ligi kaks kolmandikku inimestest püsis 95% ajast peamises asukohas. Piirangutest kinnipidamine andis ka tulemusi, sest aprilli teises pooles hakkas uute diagnoositud haigusjuhtumite arv oluliselt vähenema.

Teatavasti olid kõige rangemad piirangud kehtestatud Saare maakonnas. Seal läbitud keskmine vahemaa näitab, et enne eriolukorda liikusid inimesed igal nädalavahetusel Saaremaale ja tagasi. Sellest trendist moodustuvad allolevale joonisele M-tähe kujutised. Pärast eriolukorra kehtestamist ei saadud enam selliseid reise teha ja läbitud vahemaa vähenes Saare maakonnas tunduvalt. Maakondade võrdluses oligi kõige suurem muutus liikumises Saaremaal ja Hiiumaal. Kui 8. mail lõppesid liikumispiirangud saarte ja mandri vahel, taastusid nädalavahetuse sõidud peaaegu eriolukorraeelsel tasemel.

Artikkale jätkub siit… 

Foto: Visual Hunt

Kliimameetmetest Eestis

By

Kliimateemade punane signaaltuli on juba mõnda aega plinkinud mitmetel globaalsetel juhtimislaudadel. Kliimamuutused on paljude teadlaste arvates suurim väljakutse inimkonna tulevikule harjumuspärases elukeskkonnas. Üleilmseltki on seatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Näiteks süsinikuheidet maailmas on vaja vähendada kiirusega 7% aastas, et Pariisi kliimaleppes aastaks 2050 seatud eesmärke saavutada. Pariisi kliimaleppega on ühinenud ka Eesti.

Kasvuhoonegaaside koguemissioon on Eestis võrreldes eelmise aastaga langenud 4,5% ja võrreldes 1990. aastaga on langus enam kui kahekordne. Üleeelmisel, 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase ehk 88% tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2%, tööstusest 3,1% ja jäätmekäitlusest 1,6%. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine ühe elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

Selle aasta Maa päeva fookus ongi just kliimameetmetel. Arutletakse, mis aitaks toetada nii majandust kui ka tuua täiendava arengu kliimavaldkonnas. Samuti otsitakse vastuseid, kuidas toetada majanduskasvu ning panustada nii kohaliku kui ka üleilmse kestliku arengu saavutamisele. Euroopa rohelise kokkuleppe kombineerimine praegusest kriisist väljumise meetmetega võimaldaks luua keskkonnasõbralikuma majandusmudeli, mis arvestaks planeedi piiridega.
Planeedi piire arvestava ühiskonna ja majanduse arengu mudel (Rockström ja Klum, 2016)

Keskkonnateenuseid ja -kaupu tootev sektor (edaspidi rohemajandus) on juba praegu Eestis potentsiaalikas majandusharu, mis loob lisandväärtust, pakub töökohti ja võimaldab toota eksportturgudele. Rohemajanduse kogusuurus Eestis oli 2017. aastal 3 miljardit eurot. Kui võrrelda selle mahtu majanduse kogutoodanguga, siis esialgsel hinnangul hõlmas rohemajandus sellest ligikaudu 6%. Sektori toodetud lisandväärtus moodustas 5% sisemajanduse koguproduktist (SKPst) ja 15% selle toodangust eksporditi. Rohemajandus on aasta aastalt kasvanud ning on suuruselt võrreldav näiteks hariduse ja tervishoiu valdkonna toodanguga.

Jätkusuutliku arengu hindamiseks on loodud säästva arengu üleilmsete eesmärkide raamistik, mis võimaldab võtta arvesse olulisi keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri sihte. Selleks, et saavutada struktuurseid ja püsivaid nihkeid meie keskkonnas ja majanduses, tuleb jälgida Eestile asjakohaseid säästva arengu tegevuskava indikaatoreid ning kasutada otsuste tegemisel temaatilist juhtimislauda. Juhtimislauad tuginevad tegelikele andmetele ja annavad ülevaate olulistest näitajatest ning lootuse riske paremini hallata ka praeguses kriisisituatsioonis. Oleme oma planeedi ja elukeskkonna vastu viisakad ning kasutame seda targalt, tehes läbimõeldud otsuseid.

Lähemalt Maa päevast ja rohemajandusest

Liituge täna, 22. aprillil Maa päeva tähistajatega kogu maailmas ja tehke midagi, mis muudaks meie kauni planeedi paremaks elukohaks. Näiteks liituge „Teeme ära!“ poolt täna korraldatava ühise digiprügi koristusega või istutage puu. Maapäeva võrgustik võttis plaani istutada 2020. aastal 7,8 miljardit puud.

Lähemalt loe Maa päeva kohta siit: https://www.earthday.org/earth-day-2020/

Maa päeva võrgustiku missiooniks on mitmekesistada, harida ja aktiveerida keskkonnaliikumist kogu maailmas. See on maailma suurim keskkonnaliikumise keskus, kes teeb koostööd enam kui 75 000 partneriga rohkem kui 190 riigis, edendades positiivset koostööd meie planeedi heaks. Aastal 2020 on rahvusvahelise Maa päeva 50. aastapäev.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2020/04/22/tarbimispausil-planeet-maa/

Veebipoe neli võimalikku viga

By

Veebis ostlemine muutub päev-päevalt üha populaarsemaks, mistõttu kaalub üha rohkem kaupmehi oma äri laiendamiseks e-poe loomist. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis täna ligikaudu 130 000 mikro- ja väikeettevõtjat, kellest väga suur hulk võiks just eesseisva jõuluhooaja valguses mõelda sellele, kuidas oma kohalik müük tõhusa e-kanali abil üleriigiliseks ja miks ka mitte rahvusvaheliseks muuta.

Finestmedia e-kaubanduse valdkonna juhi Martin Londi sõnul teevad kaupmehed e-poe käivitamisel teadmatusest sageli vigu, mis nullivad nende pingutused ning võivad kliente hoopis eemale peletada. Milliseid eksimusi tasub veebipoe loomisel vältida?

Ebaselge eesmärk ja sihtgrupp

Kaupmehe jaoks on e-poe näol tegemist mugava lahendusega, sest e-pood on justkui vaateaken, kus kliendid kaupadega tutvuda saavad. E-poe loomine vajab tegelikult aga põhjalikku läbimõtlemist. Kas poe eesmärk on pakkuda keskkonda, kus on võimalik toodetega enne füüsilise poe külastamist lähemalt tutvuda või saab klient sealt ka tooted ära osta ja kohale toimetada lasta – see sõltub väga palju ettevõtte iseloomust ja ärieesmärkidest.

Lisaks on oluline määratleda selgelt e-poe sihtgrupp. Näiteks erakliendi ja ärikliendi teenindamine võivad seada e-poele väga erinevaid nõudeid. Ärikliendil peab olema võimalus küsida hinnapakkumist ja transporti mitmesse erinevasse sihtkohta, seevastu erakliendile kehtib tavaliselt üks hind ja kaup toimetatakse ühte kohta.

Vastavalt poe eesmärgile ja sihtgrupile tuleks valida ka e-poe platvorm. Valmis platvorme, millele e-pood ehitada, on täna turul palju, kuid need ei pruugi kõigi vajadustega sobida. Väikese ja tagasihoidlike võimalustega e-poe on võimalik püsti panna ja kasutusele võtta ainult arvuti ning internetiühenduse abil. Kui aga soovid luua skaleeritava, moodsa, turvalise, efektiivsete tööprotsessidega kogu organisatsiooni hõlmava e-kaubaduse lahenduse, siis on tasub pöörduda spetsialistide poole.

Arusaamatu ja raskesti leitav info toodete kohta

Et kliendid e-poodi kasutaksid, peab veebiplatvorm olema kasutajasõbralik – tooted peavad olema kategooriatesse jagatud, kasutada tuleb kõrge kvaliteediga tootefotosid, toodetel peavad olema informatiivsed kirjeldused ning kasuks tuleb ka võimalus filtreerida tootevalikut erinevate sorteerimissüsteemidega.

Veebileht ja sellel toimiv e-pood peavad töötama korrektselt mistahes nutiseadmes. Kui ostlemise kogemus telefonis on ebamugav ja klient ei leia vajalikku infot üles, peletab see ta eemale. Kui aga klient saab veebilehel meeldiva ostukogemuse osaliseks, külastab ta veebilehte ja miks ka mitte ettevõtte füüsilist kauplust tõenäolisemalt ka tulevikus.

Äri kasvatamiseks tasub mõelda ka Eestist kaugemale. Selleks, et Eesti veebipoes olev toode suudaks ka välismaa poodide toodetega konkureerida, on vaja, et tooteinfo ja kirjeldused oleksid tõlgitud ka võõrkeelde. Kui esialgne tootekirjeldus on aga hoopis mõnes võõrkeeles, siis tuleb see kindlasti kohaliku tarbija jaoks eesti keelde tõlkida.

See on aga suur töö, mille jaoks on vaja õigeid tööriistu ning sageli ka muudatusi organisatsiooni töökorralduses. Näiteks tuleb otsustada, kes hakkab tegelema tooteinfo hankimise ja tõlgete tellimisega. Samuti peab keegi tegelema tooteinfo pakettide haldamise ja info jagamisega erinevates kanalites (e-pood, print, e-kirjad jms).

Liiga pikk tarneaeg

Klient eeldab, et veebipood muudab ta elu mugavamaks ja asukoht ei sea talle geograafilisi piiranguid. See tähendab, et kui müüdavad esemed asuvad teises Eesti otsas või hoopis välismaal, jõuavad need temani sellest hoolimata mõistliku kiirusega. Mõistlik tarneaeg ei ületa üldjuhul Eestis paari päeva. Suuremate toodete ja erilahenduste puhul võivad tarneajad muidugi olla pikemad, kuid sel juhul peab tööprotsess ja sellest tingitud ajakulu olema kliendile läbipaistev ja arusaadav.

Oluline on ka see, et kui ostetud toode ei vasta kliendi ootustele, on tal võimalik see lihtsa vaevaga tagasi saata või füüsilisse poodi tagastada.

Õigete makselahenduste puudumine

Sarnaselt füüsilise kaubandusega on turvalisus e-poes ülioluline. Klientide andmed peavad olema kaitstud ja maksetehingud turvalised – see on e-kaubanduse hügieeni osa, mis peab olema tagatud.

Väga lihtne on esitada kliendile arve ja oodata, et klient pangas ülekande teeb, kuid veebipoe soliidsusele, kasutusmugavusele ja usaldusväärsusele see kindlasti teenet ei tee. Pigem tasub veebipoodi luues kohe leida lahendused, mis muudavad maksete tegemise kliendile võimalikult lihtsaks – olgu selleks siis Maksekeskuse teenus, PayPal makse või muu ostlejate seas laialdaselt tuntud ja end tõestanud lahendus.

Kui oled taganud turvalise maksevõimaluse, siis on oluline sellest ka tarbijat veebipoes teavitada. Eestis annab veebipoe kasutamisel kindlustunde „Turvaline ostukoht“ märgis. See näitab, et märki kandvad veebipoed on Eesti E-kaubanduse Liidu poolt kontrollitud ning usaldusväärsed.

Foto: finestmedia

Pluss ja miinus

By

Pluss

Vaatamata teravale debatile: taristuprojektid. Nimetagem: Tallinn-Helsinki tunnel, Rail Baltic, PPP-d. Sest kõik see elavdab majandust, oles riikliku regionaalpoliitika üheks aluseks ja vältides Eesti muutumist nurgataguseks kolkaks. Kusjuures ka debatt kui selline on enam kui teretulnud, sest see ongi, ei rohkem ega vähem kui demokraatia.

Miinus

Kalkulatsioon, mille kohaselt vanurile elamisväärse elustandardi tagamine hooldekodu näol, on lihtsam ja odavam (koos kõikide investeeringute ja  annuiteetidega) ise teostada.

Luua ja hallata ise hooldekodu? Kui paljudele on see jõukohane?  Nii võibki vist liialdamata väita, et riiklik mõtlemine on selles sotsiaalses aspektis ca 30 aastat pärast taasiseseisvumist, hangunud kuhugi 19. sajandi alguse naivismi? Närtsitades seeläbi 21. sajandi lähedaste töö- ja õpikvaliteeti ning innustades doonorriikidele ainuomast emigratsiooni.

Foto: erakogu

LG nutiaiandusseade

By

Elektroonikafirma LG avalikustab tehnikamessil CES 2020 oma esimese nutiaiandusseadme. Revolutsioonilises riiul-tüüpi nutiaianduskapis kasvavad tänu arenenud valguse, temperatuuri ja vee seadetele, mugavatele seemnepakkidele ja monitooringurakendusele maitsvad ja toitainerikkad kodused köögiviljad kasvõi linnakorteris.

LG uus tubane aiamaa on loodud kõigile, kes tahavad täpselt teada, mis nende toidus on, kust see pärineb ning selle üle võimalikult palju ise otsustada. Uuenduslikus nutikas aianduskapis valmivad värsked ürdid ja köögiviljad aastaringselt. Nutiaia hooldamisega saab hakkama isegi kõige algajam rohenäpp.

Paindlikke mooduleid kasutades imiteerib isoleeritud kapp looduslikke välitingimusi ja reguleerib tingimusi vastavalt kellaajale. LED-valgustite, kunstlikult tekitatud õhuringluse ja niisutustehnika abil sirguvad seemnetest kiiresti maitsvad viljad ja värsked ürdid, millest koduseid roogi valmistada. Nutiaianduskapp mahutab kuni 24 seemnepakki, millest valmivaid vilju saab nautida kuni 4-liikmeline pere.

Automatiseeritud aianduslahenduse põhikomponent on LG tsirkuleerimata veevarustustehnoloogia, mis tagab taimepakkidele kasvuks vajaliku vee ühtlase jaotuse. See tehnoloogia hoiab ära vetikate vohamise ja pärsib ebameeldiva lõhna tekkimist. Nutiaiaga kaasnev telefonirakendus aitab kasutajatel oma taimi jälgida ja hooldada, pakkudes kasulikke nippe edukaks aiamajanduseks. Kõik-ühes seemnepakendid, mis sisaldavad seemneid, turbasammast ja väetist, on otse istutamiseks valmis, ega vaja liigset tähelepanu. Esialgu on saadaval 20 erinevat sorti seemneid, nende hulgas näiteks rooma salat ja teised lehtkapsalised, rukola, basiilik ja harilik sigur.

Foto: LG.com

Edukas mees ja lapsed

By

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Statistikaameti käsutuses olevad registrid ja andmekogud võimaldavad üsna kerge vaevaga panna kokku erinevat statistikat, mis aitab selgitada ühiskonnas toimuvate protsesside tagamaad. Seekord vaadeldakse Eestis elavaid mehi nende laste, hariduse, ameti ja sissetuleku järgi. Selgus, et Eesti isad saavad võrreldes lastetute meestega paremini hakkama. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Isaks saadakse hiljem kui emaks

Demograafilises mõttes ei anna sündimuse uurimine meeste järgi erilist väärtust. Lapsed saab küll paar, kuid analüüs tehakse siiski vaid ema järgi, sest tema saab alati üheselt kindlaks teha ja tema isik on teada. Isad on vahel teadmata, vahel jällegi selgub info nende kohta alles hiljem.

Perevääruste muutumist aga ei soodusta see, kui jätta mehed sündidest ja lastest rääkides tähelepanuta. Mehel on ju tähtis ja asendamatu roll pereelus ja laste saamisel.

Mehed saavad isaks enamasti natuke hilisemas eas kui naised emaks. Keskmiselt on isad lapse sünnihetkel kolm aastat vanemad kui emad. Viimaste sünniandmete põhjal on kõige rohkem isasid, kes on lapse sünnihetkel 31-aastased. Alla 17-aastaseid isasid on võrdlemisi vähe. Varasematel aastatel on väga noori isasid olnud mõnevõrra rohkem, millest võib järeldada, et laste teadlikkus ja seksuaalharidus on paranenud. Viimase nelja aasta jooksul on sündinud kokku 16 last, kelle isa oli 14–16 aastat vana. Samal ajal on suurenenud nende isade hulk, kes on lapse sünni ajal üle 50 aasta vanad, kuus last on sündinud isegi vähemalt 70-aastasele isale.

Vähem kui pool (seitsmest mehest kolm) 30. eluaastates meestest on lastetud. Igal neljandal 40-ndates mehel pole lapsi. Vanemas eas enam väga palju isaks ei saada, kuid lastetuid mehi jääb järjest vähemaks (umbes 15%). Sellest võib järelda, et isad elavad lastetutest meestest kauem. Lastetuid vähemalt 45-aastaseid naisi on 10% kandis. Vähemalt kolm last on igal viiendal (20%) vähemalt 40-aastasel mehel.

Lapsi on rohkem kõrgharidusega ja eesti rahvusest meestel. Neil on 0,1–0,2 last keskmisest rohkem (arvestatud vähemalt 45-aastaseid mehi). Kõigepealt hakkavad 20. eluaastates lapsi saama põhiharidusega mehed, kuid juba 30-ndate teisest poolest on kõrgharidusega meestel laste arv kõige suurem. Alates 40. eluaastast on kõrgharidusega meestel üle 0,3 lapse rohkem kui põhiharidusega meestel.

Naistel on olukord vastupidi. Kõige rohkem on lapsi põhiharidusega naistel. Neil on keskmine laste arv isegi üle 2,1, mis on rahvastiku taastest rääkides väga oluline. Samal ajal on 40-. eluaastates kõrgharidusega naistel lapsi keskmiselt mõnevõrra rohkem kui vanemate vanuserühmade kõrgharidusega naistel. Põhiharidusega naised saavad aga varasemate põlvkondadega võrreldes nüüd vähem lapsi. See on oluline muutus Eesti sündimuses.

Pereloomiseas (25–39-aastaste hulgas) on kõrgharidusega mehi 28%, kõrgharidusega naisi aga 34%. Tundub, et just selline paar on võti, et ühes Eesti peres kasvaks rohkem lapsi. Kahjuks jääb osa naisi üle. Kindlasti ei välista haridustaseme erinevus pere loomist, kuid vähendab naistel võimalust leida endale partner. Seda eriti Tallinnas ja Tartus, kus on noori naisi meestest rohkem.

Lasterikkad tippspetsialistid ja juhid

Haridus annab ameti ja palga. Statistika näitab, et isad teenivad rohkem kui lastetud mehed. Kolmandik 40–59-aastastest isadest teenis maksuameti andmetel 2017. aastal brutotulu vähemalt 1500 eurot kuus. Lastetutest meestest teenis sellist tulu vaid viiendik.

Isadel on seega kõrgem haridus ja palk. Selle põhjal võiks järeldada, et kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavatel meestel on keskmisest rohkem lapsi. On loogiline, et see ametite kaupa erineb. Et võrdlus oleks adekvaatne (mõnele ametikohale saamiseks on vaja varasemat karjääri ja osa ameteid on populaarsed noorte seas), on siin vaadeldud ainult 40–59-aastaseid mehi neis ametirühmades, kus on vähemalt 100 meest ametiala kohta.

Selgus, et kõige rohkem lapsi on religioonivaldkonna tippspetsialistidel (eriti pastoritel). Neile järgnesid seadusandjad (ennekõike volikogu komisjonide esimehed ja riigikogu liikmed). Üldiselt on aga kõige rohkem lapsi tippspetsialistidel ja juhtidel. Nendel ametikohtadel kokku töötab 30% meestest.

Kõige vähem on lapsi lihttöölistel, näiteks köögiabilistel, koristajatel, pakkijatel ja jäätmesorteerijatel, keda on 6% kõigist ametialade esindajatest.

Miks on nii, et isad on keskmistest meestest paremad? Kas naised valivad mehi, kes on juba enne edumeelsemad või muudab isaks olemine mehed püüdlikumaks? Ilmselt nii seda kui ka teist.

Varasematest uuringutest on selgunud, et laste saamine sõltub peamiselt turvalisusest – pere majanduslikest võimalustest, mõlema vanema olemasolust ja laiemalt riigi majanduslikust olukorrast. See analüüs näitas, et lapse isaks valitakse elus paremini hakkama saavaid mehi. Järelikult soodustab sündimust turvalisus.

Foto: Statistikablogi

Lastega naine ja abielu

By

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Lastega naise positsioon on muutunud ja seda just viimasel paarikümnel aastal. Lapse saamine ei takista naisel uut partnerit leidmast ning selles on erinevus meestega vähenemas. Lisaks on suurenenud inimeste hulk, kes saavad lapsi erinevate partneritega.

Statistikamaailmas on naiste väärtusest rääkides olnud seni peamiseks mõõdupuuks palgalõhe. Kindlasti on sama tähtis vaadelda eraldi naise edukust emana, sest lapse saamine on oluline sündmus ja see mõjutab naist rohkem kui meest. Tihti on see aeg, mil tuleb teha oma elus olulisi valikuid. Ema positsiooni ühiskonnas võib analüüsida nii tööjõu- kui ka abieluturu vaatevinklist. Seekord keskendun viimasele.

Loodusseadused peavad paika

Võrdlesin vähemalt kahe lapsega emasid ja isasid, kelle laste mõlemad vanemad on teada ning kes olid vaatlushetkel kuni 60-aastased. Tulemustest selgus, et 20 aastaga on suurenenud nende inimeste arv, kes saavad lapsi mitme partneriga. Igal viiendal mehel ja igal kuuendal naisel on lapsed mitme partneriga.

Aastal 2000 oli erinevate partneritega lapsi saanud mehi 15% ja naisi 8%. Erinevus sugude vahel oli 6,6%. Aastaks 2019 on see erinevus kahanenud 4,5%.

Meeste hulgas on rohkem neid, kellel on lapsi mitme partneriga. See reegel on loodusseadustega kooskõlas. Loomaökoloog Raivo Mänd on korduvalt leheveergudel selgitanud, et loodus soosib isastel võimalikult paljude partnerite himustamist. Emastel aga on kalduvus ihaldada pigem väheseid, aga see-eest konkurentsivõimelisemaid isaseid – kõige elujõulisemaid, vapramaid, targemaid, elukogenumaid (st endast vanemaid), dominantsemaid ja rikkamaid, kes pärandaksid oma võimekuse ka emase järglastele. Seda tendentsi kinnitas ka meie hiljuti avaldatud analüüs isadest (https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/), millest selgus, et keskmised isad on lastetutest meestest targemad, edukamad, tervemad, oma naisest pisut vanemad ja teenivad teistest meestest rohkem. Järelikult on naistega võrreldes rohkem mehi, kes jäävad lastetuteks, edukamad aga saavad lapsi mitme naisega.

Naise positsioon ajaloos

Mitme partneriga laste saamine mõjub meeste ja naiste mainele erinevalt. Õigupoolest on see naiste renomeele ajas eri moodi mõjunud. Nõukogude ajal ja selle järellainetusena ka taasiseseisvunud vabariigi alguses pälvis vallasema staatus ühiskonnas sageli hukkamõistu, kuid see pole alati nii olnud.

Folklorist Merilin Metsvahi uurimused näitavad, et 18. sajandil ja varem suhtuti siinkandis lapsega või lapseootel vallalisse tüdrukusse rahulikult ja abieluranda jõudmisel võis laps isegi kasuks tulla. See oli kui kindel tõend, et naine on võimeline lapsi saama ja abikäed on majapidamises kohe lisaks võtta. Lugupidamist lastega naiste suhtes kinnitavad erinevad säilinud ülestähendused, rahvajutud ja kombekirjeldused. Näiteks vahel vallalised tüdrukud isegi valetasid end rasedaks, et saaks naise seisusesse ja tanu alla. See kinnitab, et Eesti ajaloos oli naise positsioon üsna kõrge. Meestekesksest Euroopast saabunutele oli see võõras. Enamikus Lääne-Euroopa piirkondades oli naine täielikult mehele allutatud ning meesliin võrreldamatult tähtsam kui naisliin.

Pea kõikjal Lääne-Euroopas oli vallasema karistuseks ihunuhtlus, häbistamine või isegi hukkamine. Eesti aladel hakkas varasem liberaalne suhtumine muutuma alles 19. sajandi keskpaiku, mil talusid hakati päriseks ostma ja talu pärijaks sai pere vanim poeg. Isaduse küsimus muutus siis varasemast olulisemaks ja naiste-meeste suhted teravnesid.

Uude suhtesse koos lapsega

Kuni 20. sajandi keskpaigani valitses Euroopas seis, kus abielud olid püsivad ja perekonnamudel traditsiooniline. See saavutati kahel põhjusel. Esiteks oli naine mehe ülalpeetav ja ta poleks suutnudki üksi lapsi kasvatada. Teiseks ei olnud abielu lahutamine kooskõlas sotsiaalsete normidega. Koos naiste suurema osalemisega tööturul hakkas muutuma arusaam perekonnast ja selle funktsioonidest. Naised said võimaluse lahutada ebaõnnestunud abielud (Hansson, 2009).

Eestis lahutati möödunud sajandi esimesel poolel võrreldes teiste Euroopa riikidega pisut rohkem abielusid (Rootalu, 2018; Tammik, 2014), naised olid iseseisvamad ja töötavaid naisi oli rohkem. Ka nõukogude ajal sai naine iseseisvalt hakkama, aga lapsega üksi jäänud naisel oli väiksem võimalus endale uus partner leida.

Lahutuste ja kordusabielude arv suurenes Eestis 1990ndatel. Sellest ajast on järjest tavapärasem, et uude suhtesse jõutakse lapsega eelmisest suhtest.

Praeguseks on kärgpere üha levinum. Sinu lapsed ja minu lapsed kiusavad meie lapsi. Eks see ole hea ja halb ühtaegu. Ühest küljest pole inimesed enam oma paarisuhte vangid, teisalt võib-olla loobutakse vahel suhtest enne, kui on proovitud võimalusi seda jätkata. Veelgi halvem variant oleks, kui püsisuhetes on naised allutatud tugevale meeste kontrollile.

Naiste väärtustamine ei tohiks käia jõu- ja sunnimeetmetega või võrdluses meeste standarditega. Oleme olnud Euroopas erandlik riik, kus naised olid ühiskonnas kõrgel positsioonil, nüüd aga paistame silma Euroopa suurima soolise palgalõhega. Võime loota, et eestimaalastele on vereliini pidi edasi antud ammu juurdunud teadmised ja muutused mõlemat sugupoolt väärtustava ühiskonna poole saabuvad seetõttu kergemalt ja kiiremini.

Kasutatud allikad

Hansson, Leeni (2009). Muutused perekonnakäitumises ja -rollides. Hansson, Leeni (EditorsAbbr). Töö. Kodu ja vaba aeg: argielu Eestis aastatel 19852009 (38 –70). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Metsvahi, Merili (2015). “Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.” August Wilhelm Hupeli avaldatud talupoegade seksuaalelu kirjeldused eesti perekonna ajaloo kontekstis. Ariadne Lõng, 1/2, 104­–127.

Rootalu, Kadri (2018). Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives. Doktoritöö, Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Foto: Statistikablogi

Tuleohutute talvepühade ABC

By

Alanud talv ja pühade hooaeg toob tuleõnnetuste kõrghooaja, kus ohtu kujutavad nii ülekütmine, küünalde põletamine kui ka kaunilt säravad kuusetuled.

„Möödunud talvel ulatusid Seesam kindlustusele teatatud tulest tingitud kahjud miljoni euroni. Enam kui pooltel juhtudest olid süüdi rikked elektripaigaldistes ja seadmetes. Neile järgnesid järelvalveta jäetud küünaldest alguse saanud tulekahjud. Kahjuks näeme oma töös, et paljud õnnetused on ohutusnõuete hoolsama täitmise ning kütte- ja elektriseadmete regulaarse kontrolliga lihtsasti ennetatavad,“ rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Külmaperioodil on tihti tulekahju põhjuseks ka ahju ülekütmine, mis tuleb päevakorda just suuremate külmade ajal. “See oht varitseb inimesi ka maakodudes, kuhu pühi veetma suundutakse – teada on juhtumid, kus külm tuba on vaja kiirelt soojaks saada ning liigsest agarusest ja ülekütmisest saab alguse kogu maja põleng. Sellises olukorras võivad kahjud ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ning hullemal juhul ohtu sattuda ka inimelud,“ sõnas kindlustaja.

Kuid ahjud ei ole siin ainsad süüdlased. Levinud tulekahju allikateks on ka teised küttesüsteemid: elektriradiaatorid, gaasiseadmed ja soojuspumbad. Kohtumise n-ö punase kukega hoiab ära vaid kütteseadme regulaarne kontroll ja hooldus.

Tuleohtu kujutavad ka katkised kuusetuled

„Hoolimata pidevast meelde tuletamisest kipuvad inimesed endiselt ohutusnõudeid rikkuma ka küünalde põletamisel. Pealtnäha ohutud õueküünlad jäetakse terrassile või õue liialt majaseina või mõne muu süttiva materjali lähedusse ilma järelevalveta, tajumata, et see on reaalne ohuallikas,“ toonitas Gilden.

Sama lugu on ka tuba ehtivate küünaldega. Piisab sellest, et laps, sõber või lemmikloom nõuab tähelepanu ning samal hetkel võibki valesse kohta pandud küünlast alguse saada tulekahju. Seesami kahjukäsitlejad on üsna värskelt sellise kahjuga ka kokku puutunud – vaatamata kiirele reageerimisele oli kahju suuruseks pea 10 000 eurot. On õnn, et seekord sai kiire reageerimisega suurem kahju ära hoitud, kuid alati see nii ei ole.

Kui elava leegiga kuuseküünlad on tänapäeval pigem harv nähtus, on küllalt kodusid, kus jõulurõõmu toob elektriküünaldega jõulupuu. „Tulekahju põhjuseks ei ole alati lahtine tuli, aga ka näiteks elektriliste jõuluehete vigased juhtmed, mida peab alati kontrollima,“ tõi Gilden välja potentsiaalse ohukoha. “Sellised õnnetused on küll väga harvad, kuid need võivad tekitada ulatuslikke kahjusid. Kuiv vaigune kuusk põleb praksudes ja kiiresti nagu säraküünal,” sõnas ta.

Kuigi suitsuandur kuulub majapidamiste kohustuslikku arsenali juba üle kümne aasta, leidub kindlustaja sõnul endiselt palju kodusid, kus tuleohutusse suhtutakse pisut liiga kergekäeliselt. „Turvaliseks pühadeperioodi nautimiseks soovitame üle vaadata nii enda kui ka lähedaste suitsu-või vingugaasiandurid, mis võivad vajalikul hetkel elu päästa.“

Et saabuvatel pühadel end turvaliselt tunda, jagas Seesami esindaja nõuandeid, kuidas potentsiaalsed tuleallikad juba eos ohutuks muuta:

  • Ära jäta ühtegi lahtist leeki järelevalveta – ei õues ega toas!
  • Kutsu külla korstnapühkija (ka maakodusse!), et välistada enne suuremat külmaperioodi tahmapõlengu oht küttekolletes.
  • Kontrolli elektriseadmeid ja veendu, et pidustuste käigus pikendusjuhtmesse ühendatud seadmete koormus ei ületaks soovituslikku piiri.
  • Eemalda ahjude ja kaminate lähedusest igasugune kraam, mis võib süttida.
  • Kui võtad ahjust või kaminast tuhka, siis pane see mittepõlevasse anumasse. Iial ei tea, kus on see sädemeke, millest tuli võib alguse saada.
  • Aseta küünlad mittepõlevale alusele ja ära pane neile põlevast materjalist kaunistusi külge. Jõulused mansetid on küll ilusad, kuid neile on sisse kirjutatud tuleoht.
  • Kasta tubast jõulupuud iga päev.

Kui tunnete inimesi – naabreid, lähedasi või tuttavaid – kellel pole veel kodus suitsuandurit, siis palun pistke see kingikotti!

Foto: seesam.ee

Millele kulutavad eestlased jõulude ajal raha?

By

(Sisuturundus)

Laste pikad soovinimekirjad, kingitused lähedastele ja töökaaslastele… Jõulud on andmise aeg. Peale kinkide kulub raha ka pidude ja majapidamise peale. Kuna jõulud on eestlaste jaoks aeg, mil terve perega kokku saada, siis jõululaua katmine, maja ja tubade kaunistamine võtab enda alla üsna kopsaka summa. Jõulukaunistused muutuvad üha uhkemaks ning hinnad kallimaks, kuid kaunis jõulurüüs kodu soovib endale igaüks. See on viinud paljud eestlased taga ajama sooduspakkumisi või pannud alternatiivide poole vaatama. Kuhu kulub eestlaste raha jõulukuul ning kust leitakse rahastus?

Pole saladus, et jõulude ajal läheb enamus raha kingitusteks. Olgu selleks siis lastele mänguasjad, kallimale kaunis ehe, sõpradele ja pereliikmetele kinkekaardid või uus mobiiltelefon. Unustada ei saa ka maiustusi, mis on jõulude lahutamatu osa – kommipakid, advendikalendrid ja loomulikult piparkoogid. Inimeste jaoks on oluline leida oma lähedasele see õige kingitus, mis jõulupäeval kingisaajat rõõmustaks. Samas on üha enam märgata tendentsi, et ei soovita mõttetult kulutada ja osta kinke lihtsalt sellepärast, et midagi peab olema, samas teades, et mõttetu kink võib jääda nurka tolmu koguma. Praktilise meelega eestimaalased eelistavad kasulikke kingitusi kas riiete või tehnika näol. Sageli valitakse asjade asemel elamuskingitus kas teatri- või spaakülastuse näol. Üha enam eestlasi soovib jõulude ajal tegeleda ka heategevusega.

Allikas: unsplash.com

Jõulukuu kulutused

Jõulud on üks kõige kulukam aeg aastas. Võrreldes 2018. aasta novembrikuuga suurenes sama aasta detsembris jaekaubanduse müügitulu 12%. See on tavapärane pühadest tingitud müügiarvude tõus. Suure osa neist lisakulutustest moodustavad kindlasti jõulukingid, kuid kingid ei ole ju ainus kulutus detsembris. Sinna kuuluvad ka erinevad jõulukaunistused, sealhulgas jõulutuled, mis mõnikord vajavad isegi iga aasta vahetamist. Eestlaste toidukorv on detsembris võrreldes ülejäänud aastaga samuti duvalt kallim. Olgu põhjus siis selles, et tulemas on palju külalisi või lubatakse oma ostukorvi tähtpäeva puhul midagi erilisemat.

Keskmisele eestlasele võivad ülaltoodud kingisummad tunduda üllatavalt suured. Kust küll inimesed selleks raha saavad? Kuna jõulud ei tule kunagi ootamatult, siis enamasti kaetakse kulud pere eelarvest ja selleks ekstra kõrvale pandud rahadest. Levinud viis on ka kulusid hajutada ning mitte jätta kõiki kingiostmisi detsembrisse. Muidugi on ka neid, kes plaanivad kulutusi katta laenuga, olgu selleks siis väikelaen, kiirlaen või laen sõpradelt, sugulastelt. Kõige rohkem kulutavad need, kes teevad enne jõule viimase hetke emotsioonioste. Iga pere proovib leida enda jaoks sobiva lahenduse jõulukulutuste kontrolli all hoidmiseks.

Kui palju maksavad kingid?

Tänavaküsitlus näitas, et inimeste jõulukinkide eelarve jääb 100-200 euro kanti, kuid loomulikult on varieeruvus suur sõltuvalt sissetulekutest ning kommetest. Maalehe küsitluse järgi kulutab 32% inimestest kinkidele kuni 100 eurot, 19% soovib hakkama saada 500 euroga. Vaid 15% ei teegi jõulukinke ja 6% valmistab need ise, raha kulutamata.

Kuigi kulutused tunduvad keerlevat kingituste ümber, on enamus eestlaste jaoks jõulud ennekõike perega veetmise aeg. Nende jaoks on jõulud aeg, mil perega maha istuda, nautida pidulauda ning jõulurahu. See kajastub ka jõulukaunistuste ja toidukorvi maksumuses. Selleks ollakse valmis ka vastavaid kulutusi tegema. Jõulud ei tule kunagi ootamatult ning see võimaldab kulutusi paremini planeerida. Muidugi juhtub alati ka ootamatuid kulutusi ning ka nende katmiseks peab olema valmis. Tarbimisele ja ökoloogilisele jalajäljele pööratakse üha rohkem tähelepanu ning internetist võib leida nõuandeid, kuidas mitte oma jõulud keskkonnasäästlikumaks muuta.

Foto: unsplash.com

8K telerid seavad teleritööstuses uue standardi

By

Elektroonikafirma LG teatasL ON nende telerid esimesed maailmas, mis ületavad tarbijatehnoloogia ühenduse CTA kehtestatud ülirange lävendi, mis määratleb 8K Ultra HD kvaliteediga tooted ja teenused.

USA-s asuv CTA töötas välja 8K Ultra HD ametliku tähenduse ja logo, et nii jaemüüjate kui ka tarbijate jaoks oleks olemas üks ühtne ja selge määratlus, millised tooted vastavad oma kvaliteedilt 8K Ultra HD põhinõuetele. LG Real 8K telerid, mis teevad oma debüüdi 2020. aasta CES tehnoloogiamessil, on esimesed nõuetele vastavad tooted.

CTA 8K määratlus põhineb rahvusvahelise ühenduse International Committee for Display Metrology lävendil. Kontrastsuse modulatsioonil (CM) põhinevatel mõõtmisjuhistel öeldakse, et eraldusvõime peab vastama vähemalt 50-protsendilisele CM-i künnisele ning omama vähemalt 33 miljonit aktiivset pikslit, et kvalifitseeruda 8K UHD-ks. Ka muud standardiseerimisasutused, nagu näiteks Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO, kasutavad selle valdkonna hindamiskriteeriumina kontrastsuse modulatsiooni.

2020 aasta jaanuarist alates kuvatakse igal LG 8K teleril CTA 8K UHD logo. LG uued 2020. aasta mudelid on ainsad, mis kõik annavad CM väärtusi ülikõrges 90% vahemikus, samas kui mõnede teiste mudelite näitajad jäävad endiselt vaid esimeste kahekohaliste arvude tasemele.

Kolmanda osapoolena ekraane testinud Intertek kinnitas, et 75” LG NanoCell 8K teler ületab ICDM-i seatud CM-i nõude, kuna seade tagastab muljetavaldava 90% CM horisontaalselt ja 91% CM vertikaalselt. Teine juhtiv rahvusvaheline testimisettevõte VDE (Verband Deutscher Elektrotechniker) teatas peaaegu samadest CM tulemustest.

„Hinnatud ekspertassotsiatsiooni CTA 8K UHD logo annab tarbijatele selge sõnumi, et LG Real 8K teler pakub neile oodatava vaatamiskogemuse,“ ütles Nam Ho-jun, LG Home Entertainment Company teadus- ja arendustegevuse asepresident. “LG 2020. aasta 8K telerid seavad teleritööstuse uue standardi.”

Foto: LG.com