Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Et cetera

Pluss ja miinus

By

Pluss

Vaatamata teravale debatile: taristuprojektid. Nimetagem: Tallinn-Helsinki tunnel, Rail Baltic, PPP-d. Sest kõik see elavdab majandust, oles riikliku regionaalpoliitika üheks aluseks ja vältides Eesti muutumist nurgataguseks kolkaks. Kusjuures ka debatt kui selline on enam kui teretulnud, sest see ongi, ei rohkem ega vähem kui demokraatia.

Miinus

Kalkulatsioon, mille kohaselt vanurile elamisväärse elustandardi tagamine hooldekodu näol, on lihtsam ja odavam (koos kõikide investeeringute ja  annuiteetidega) ise teostada.

Luua ja hallata ise hooldekodu? Kui paljudele on see jõukohane?  Nii võibki vist liialdamata väita, et riiklik mõtlemine on selles sotsiaalses aspektis ca 30 aastat pärast taasiseseisvumist, hangunud kuhugi 19. sajandi alguse naivismi? Närtsitades seeläbi 21. sajandi lähedaste töö- ja õpikvaliteeti ning innustades doonorriikidele ainuomast emigratsiooni.

Foto: erakogu

LG nutiaiandusseade

By

Elektroonikafirma LG avalikustab tehnikamessil CES 2020 oma esimese nutiaiandusseadme. Revolutsioonilises riiul-tüüpi nutiaianduskapis kasvavad tänu arenenud valguse, temperatuuri ja vee seadetele, mugavatele seemnepakkidele ja monitooringurakendusele maitsvad ja toitainerikkad kodused köögiviljad kasvõi linnakorteris.

LG uus tubane aiamaa on loodud kõigile, kes tahavad täpselt teada, mis nende toidus on, kust see pärineb ning selle üle võimalikult palju ise otsustada. Uuenduslikus nutikas aianduskapis valmivad värsked ürdid ja köögiviljad aastaringselt. Nutiaia hooldamisega saab hakkama isegi kõige algajam rohenäpp.

Paindlikke mooduleid kasutades imiteerib isoleeritud kapp looduslikke välitingimusi ja reguleerib tingimusi vastavalt kellaajale. LED-valgustite, kunstlikult tekitatud õhuringluse ja niisutustehnika abil sirguvad seemnetest kiiresti maitsvad viljad ja värsked ürdid, millest koduseid roogi valmistada. Nutiaianduskapp mahutab kuni 24 seemnepakki, millest valmivaid vilju saab nautida kuni 4-liikmeline pere.

Automatiseeritud aianduslahenduse põhikomponent on LG tsirkuleerimata veevarustustehnoloogia, mis tagab taimepakkidele kasvuks vajaliku vee ühtlase jaotuse. See tehnoloogia hoiab ära vetikate vohamise ja pärsib ebameeldiva lõhna tekkimist. Nutiaiaga kaasnev telefonirakendus aitab kasutajatel oma taimi jälgida ja hooldada, pakkudes kasulikke nippe edukaks aiamajanduseks. Kõik-ühes seemnepakendid, mis sisaldavad seemneid, turbasammast ja väetist, on otse istutamiseks valmis, ega vaja liigset tähelepanu. Esialgu on saadaval 20 erinevat sorti seemneid, nende hulgas näiteks rooma salat ja teised lehtkapsalised, rukola, basiilik ja harilik sigur.

Foto: LG.com

Edukas mees ja lapsed

By

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Statistikaameti käsutuses olevad registrid ja andmekogud võimaldavad üsna kerge vaevaga panna kokku erinevat statistikat, mis aitab selgitada ühiskonnas toimuvate protsesside tagamaad. Seekord vaadeldakse Eestis elavaid mehi nende laste, hariduse, ameti ja sissetuleku järgi. Selgus, et Eesti isad saavad võrreldes lastetute meestega paremini hakkama. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Isaks saadakse hiljem kui emaks

Demograafilises mõttes ei anna sündimuse uurimine meeste järgi erilist väärtust. Lapsed saab küll paar, kuid analüüs tehakse siiski vaid ema järgi, sest tema saab alati üheselt kindlaks teha ja tema isik on teada. Isad on vahel teadmata, vahel jällegi selgub info nende kohta alles hiljem.

Perevääruste muutumist aga ei soodusta see, kui jätta mehed sündidest ja lastest rääkides tähelepanuta. Mehel on ju tähtis ja asendamatu roll pereelus ja laste saamisel.

Mehed saavad isaks enamasti natuke hilisemas eas kui naised emaks. Keskmiselt on isad lapse sünnihetkel kolm aastat vanemad kui emad. Viimaste sünniandmete põhjal on kõige rohkem isasid, kes on lapse sünnihetkel 31-aastased. Alla 17-aastaseid isasid on võrdlemisi vähe. Varasematel aastatel on väga noori isasid olnud mõnevõrra rohkem, millest võib järeldada, et laste teadlikkus ja seksuaalharidus on paranenud. Viimase nelja aasta jooksul on sündinud kokku 16 last, kelle isa oli 14–16 aastat vana. Samal ajal on suurenenud nende isade hulk, kes on lapse sünni ajal üle 50 aasta vanad, kuus last on sündinud isegi vähemalt 70-aastasele isale.

Vähem kui pool (seitsmest mehest kolm) 30. eluaastates meestest on lastetud. Igal neljandal 40-ndates mehel pole lapsi. Vanemas eas enam väga palju isaks ei saada, kuid lastetuid mehi jääb järjest vähemaks (umbes 15%). Sellest võib järelda, et isad elavad lastetutest meestest kauem. Lastetuid vähemalt 45-aastaseid naisi on 10% kandis. Vähemalt kolm last on igal viiendal (20%) vähemalt 40-aastasel mehel.

Lapsi on rohkem kõrgharidusega ja eesti rahvusest meestel. Neil on 0,1–0,2 last keskmisest rohkem (arvestatud vähemalt 45-aastaseid mehi). Kõigepealt hakkavad 20. eluaastates lapsi saama põhiharidusega mehed, kuid juba 30-ndate teisest poolest on kõrgharidusega meestel laste arv kõige suurem. Alates 40. eluaastast on kõrgharidusega meestel üle 0,3 lapse rohkem kui põhiharidusega meestel.

Naistel on olukord vastupidi. Kõige rohkem on lapsi põhiharidusega naistel. Neil on keskmine laste arv isegi üle 2,1, mis on rahvastiku taastest rääkides väga oluline. Samal ajal on 40-. eluaastates kõrgharidusega naistel lapsi keskmiselt mõnevõrra rohkem kui vanemate vanuserühmade kõrgharidusega naistel. Põhiharidusega naised saavad aga varasemate põlvkondadega võrreldes nüüd vähem lapsi. See on oluline muutus Eesti sündimuses.

Pereloomiseas (25–39-aastaste hulgas) on kõrgharidusega mehi 28%, kõrgharidusega naisi aga 34%. Tundub, et just selline paar on võti, et ühes Eesti peres kasvaks rohkem lapsi. Kahjuks jääb osa naisi üle. Kindlasti ei välista haridustaseme erinevus pere loomist, kuid vähendab naistel võimalust leida endale partner. Seda eriti Tallinnas ja Tartus, kus on noori naisi meestest rohkem.

Lasterikkad tippspetsialistid ja juhid

Haridus annab ameti ja palga. Statistika näitab, et isad teenivad rohkem kui lastetud mehed. Kolmandik 40–59-aastastest isadest teenis maksuameti andmetel 2017. aastal brutotulu vähemalt 1500 eurot kuus. Lastetutest meestest teenis sellist tulu vaid viiendik.

Isadel on seega kõrgem haridus ja palk. Selle põhjal võiks järeldada, et kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavatel meestel on keskmisest rohkem lapsi. On loogiline, et see ametite kaupa erineb. Et võrdlus oleks adekvaatne (mõnele ametikohale saamiseks on vaja varasemat karjääri ja osa ameteid on populaarsed noorte seas), on siin vaadeldud ainult 40–59-aastaseid mehi neis ametirühmades, kus on vähemalt 100 meest ametiala kohta.

Selgus, et kõige rohkem lapsi on religioonivaldkonna tippspetsialistidel (eriti pastoritel). Neile järgnesid seadusandjad (ennekõike volikogu komisjonide esimehed ja riigikogu liikmed). Üldiselt on aga kõige rohkem lapsi tippspetsialistidel ja juhtidel. Nendel ametikohtadel kokku töötab 30% meestest.

Kõige vähem on lapsi lihttöölistel, näiteks köögiabilistel, koristajatel, pakkijatel ja jäätmesorteerijatel, keda on 6% kõigist ametialade esindajatest.

Miks on nii, et isad on keskmistest meestest paremad? Kas naised valivad mehi, kes on juba enne edumeelsemad või muudab isaks olemine mehed püüdlikumaks? Ilmselt nii seda kui ka teist.

Varasematest uuringutest on selgunud, et laste saamine sõltub peamiselt turvalisusest – pere majanduslikest võimalustest, mõlema vanema olemasolust ja laiemalt riigi majanduslikust olukorrast. See analüüs näitas, et lapse isaks valitakse elus paremini hakkama saavaid mehi. Järelikult soodustab sündimust turvalisus.

Foto: Statistikablogi

Lastega naine ja abielu

By

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Lastega naise positsioon on muutunud ja seda just viimasel paarikümnel aastal. Lapse saamine ei takista naisel uut partnerit leidmast ning selles on erinevus meestega vähenemas. Lisaks on suurenenud inimeste hulk, kes saavad lapsi erinevate partneritega.

Statistikamaailmas on naiste väärtusest rääkides olnud seni peamiseks mõõdupuuks palgalõhe. Kindlasti on sama tähtis vaadelda eraldi naise edukust emana, sest lapse saamine on oluline sündmus ja see mõjutab naist rohkem kui meest. Tihti on see aeg, mil tuleb teha oma elus olulisi valikuid. Ema positsiooni ühiskonnas võib analüüsida nii tööjõu- kui ka abieluturu vaatevinklist. Seekord keskendun viimasele.

Loodusseadused peavad paika

Võrdlesin vähemalt kahe lapsega emasid ja isasid, kelle laste mõlemad vanemad on teada ning kes olid vaatlushetkel kuni 60-aastased. Tulemustest selgus, et 20 aastaga on suurenenud nende inimeste arv, kes saavad lapsi mitme partneriga. Igal viiendal mehel ja igal kuuendal naisel on lapsed mitme partneriga.

Aastal 2000 oli erinevate partneritega lapsi saanud mehi 15% ja naisi 8%. Erinevus sugude vahel oli 6,6%. Aastaks 2019 on see erinevus kahanenud 4,5%.

Meeste hulgas on rohkem neid, kellel on lapsi mitme partneriga. See reegel on loodusseadustega kooskõlas. Loomaökoloog Raivo Mänd on korduvalt leheveergudel selgitanud, et loodus soosib isastel võimalikult paljude partnerite himustamist. Emastel aga on kalduvus ihaldada pigem väheseid, aga see-eest konkurentsivõimelisemaid isaseid – kõige elujõulisemaid, vapramaid, targemaid, elukogenumaid (st endast vanemaid), dominantsemaid ja rikkamaid, kes pärandaksid oma võimekuse ka emase järglastele. Seda tendentsi kinnitas ka meie hiljuti avaldatud analüüs isadest (https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/), millest selgus, et keskmised isad on lastetutest meestest targemad, edukamad, tervemad, oma naisest pisut vanemad ja teenivad teistest meestest rohkem. Järelikult on naistega võrreldes rohkem mehi, kes jäävad lastetuteks, edukamad aga saavad lapsi mitme naisega.

Naise positsioon ajaloos

Mitme partneriga laste saamine mõjub meeste ja naiste mainele erinevalt. Õigupoolest on see naiste renomeele ajas eri moodi mõjunud. Nõukogude ajal ja selle järellainetusena ka taasiseseisvunud vabariigi alguses pälvis vallasema staatus ühiskonnas sageli hukkamõistu, kuid see pole alati nii olnud.

Folklorist Merilin Metsvahi uurimused näitavad, et 18. sajandil ja varem suhtuti siinkandis lapsega või lapseootel vallalisse tüdrukusse rahulikult ja abieluranda jõudmisel võis laps isegi kasuks tulla. See oli kui kindel tõend, et naine on võimeline lapsi saama ja abikäed on majapidamises kohe lisaks võtta. Lugupidamist lastega naiste suhtes kinnitavad erinevad säilinud ülestähendused, rahvajutud ja kombekirjeldused. Näiteks vahel vallalised tüdrukud isegi valetasid end rasedaks, et saaks naise seisusesse ja tanu alla. See kinnitab, et Eesti ajaloos oli naise positsioon üsna kõrge. Meestekesksest Euroopast saabunutele oli see võõras. Enamikus Lääne-Euroopa piirkondades oli naine täielikult mehele allutatud ning meesliin võrreldamatult tähtsam kui naisliin.

Pea kõikjal Lääne-Euroopas oli vallasema karistuseks ihunuhtlus, häbistamine või isegi hukkamine. Eesti aladel hakkas varasem liberaalne suhtumine muutuma alles 19. sajandi keskpaiku, mil talusid hakati päriseks ostma ja talu pärijaks sai pere vanim poeg. Isaduse küsimus muutus siis varasemast olulisemaks ja naiste-meeste suhted teravnesid.

Uude suhtesse koos lapsega

Kuni 20. sajandi keskpaigani valitses Euroopas seis, kus abielud olid püsivad ja perekonnamudel traditsiooniline. See saavutati kahel põhjusel. Esiteks oli naine mehe ülalpeetav ja ta poleks suutnudki üksi lapsi kasvatada. Teiseks ei olnud abielu lahutamine kooskõlas sotsiaalsete normidega. Koos naiste suurema osalemisega tööturul hakkas muutuma arusaam perekonnast ja selle funktsioonidest. Naised said võimaluse lahutada ebaõnnestunud abielud (Hansson, 2009).

Eestis lahutati möödunud sajandi esimesel poolel võrreldes teiste Euroopa riikidega pisut rohkem abielusid (Rootalu, 2018; Tammik, 2014), naised olid iseseisvamad ja töötavaid naisi oli rohkem. Ka nõukogude ajal sai naine iseseisvalt hakkama, aga lapsega üksi jäänud naisel oli väiksem võimalus endale uus partner leida.

Lahutuste ja kordusabielude arv suurenes Eestis 1990ndatel. Sellest ajast on järjest tavapärasem, et uude suhtesse jõutakse lapsega eelmisest suhtest.

Praeguseks on kärgpere üha levinum. Sinu lapsed ja minu lapsed kiusavad meie lapsi. Eks see ole hea ja halb ühtaegu. Ühest küljest pole inimesed enam oma paarisuhte vangid, teisalt võib-olla loobutakse vahel suhtest enne, kui on proovitud võimalusi seda jätkata. Veelgi halvem variant oleks, kui püsisuhetes on naised allutatud tugevale meeste kontrollile.

Naiste väärtustamine ei tohiks käia jõu- ja sunnimeetmetega või võrdluses meeste standarditega. Oleme olnud Euroopas erandlik riik, kus naised olid ühiskonnas kõrgel positsioonil, nüüd aga paistame silma Euroopa suurima soolise palgalõhega. Võime loota, et eestimaalastele on vereliini pidi edasi antud ammu juurdunud teadmised ja muutused mõlemat sugupoolt väärtustava ühiskonna poole saabuvad seetõttu kergemalt ja kiiremini.

Kasutatud allikad

Hansson, Leeni (2009). Muutused perekonnakäitumises ja -rollides. Hansson, Leeni (EditorsAbbr). Töö. Kodu ja vaba aeg: argielu Eestis aastatel 19852009 (38 –70). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Metsvahi, Merili (2015). “Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.” August Wilhelm Hupeli avaldatud talupoegade seksuaalelu kirjeldused eesti perekonna ajaloo kontekstis. Ariadne Lõng, 1/2, 104­–127.

Rootalu, Kadri (2018). Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives. Doktoritöö, Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Foto: Statistikablogi

Tuleohutute talvepühade ABC

By

Alanud talv ja pühade hooaeg toob tuleõnnetuste kõrghooaja, kus ohtu kujutavad nii ülekütmine, küünalde põletamine kui ka kaunilt säravad kuusetuled.

„Möödunud talvel ulatusid Seesam kindlustusele teatatud tulest tingitud kahjud miljoni euroni. Enam kui pooltel juhtudest olid süüdi rikked elektripaigaldistes ja seadmetes. Neile järgnesid järelvalveta jäetud küünaldest alguse saanud tulekahjud. Kahjuks näeme oma töös, et paljud õnnetused on ohutusnõuete hoolsama täitmise ning kütte- ja elektriseadmete regulaarse kontrolliga lihtsasti ennetatavad,“ rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Külmaperioodil on tihti tulekahju põhjuseks ka ahju ülekütmine, mis tuleb päevakorda just suuremate külmade ajal. “See oht varitseb inimesi ka maakodudes, kuhu pühi veetma suundutakse – teada on juhtumid, kus külm tuba on vaja kiirelt soojaks saada ning liigsest agarusest ja ülekütmisest saab alguse kogu maja põleng. Sellises olukorras võivad kahjud ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ning hullemal juhul ohtu sattuda ka inimelud,“ sõnas kindlustaja.

Kuid ahjud ei ole siin ainsad süüdlased. Levinud tulekahju allikateks on ka teised küttesüsteemid: elektriradiaatorid, gaasiseadmed ja soojuspumbad. Kohtumise n-ö punase kukega hoiab ära vaid kütteseadme regulaarne kontroll ja hooldus.

Tuleohtu kujutavad ka katkised kuusetuled

„Hoolimata pidevast meelde tuletamisest kipuvad inimesed endiselt ohutusnõudeid rikkuma ka küünalde põletamisel. Pealtnäha ohutud õueküünlad jäetakse terrassile või õue liialt majaseina või mõne muu süttiva materjali lähedusse ilma järelevalveta, tajumata, et see on reaalne ohuallikas,“ toonitas Gilden.

Sama lugu on ka tuba ehtivate küünaldega. Piisab sellest, et laps, sõber või lemmikloom nõuab tähelepanu ning samal hetkel võibki valesse kohta pandud küünlast alguse saada tulekahju. Seesami kahjukäsitlejad on üsna värskelt sellise kahjuga ka kokku puutunud – vaatamata kiirele reageerimisele oli kahju suuruseks pea 10 000 eurot. On õnn, et seekord sai kiire reageerimisega suurem kahju ära hoitud, kuid alati see nii ei ole.

Kui elava leegiga kuuseküünlad on tänapäeval pigem harv nähtus, on küllalt kodusid, kus jõulurõõmu toob elektriküünaldega jõulupuu. „Tulekahju põhjuseks ei ole alati lahtine tuli, aga ka näiteks elektriliste jõuluehete vigased juhtmed, mida peab alati kontrollima,“ tõi Gilden välja potentsiaalse ohukoha. “Sellised õnnetused on küll väga harvad, kuid need võivad tekitada ulatuslikke kahjusid. Kuiv vaigune kuusk põleb praksudes ja kiiresti nagu säraküünal,” sõnas ta.

Kuigi suitsuandur kuulub majapidamiste kohustuslikku arsenali juba üle kümne aasta, leidub kindlustaja sõnul endiselt palju kodusid, kus tuleohutusse suhtutakse pisut liiga kergekäeliselt. „Turvaliseks pühadeperioodi nautimiseks soovitame üle vaadata nii enda kui ka lähedaste suitsu-või vingugaasiandurid, mis võivad vajalikul hetkel elu päästa.“

Et saabuvatel pühadel end turvaliselt tunda, jagas Seesami esindaja nõuandeid, kuidas potentsiaalsed tuleallikad juba eos ohutuks muuta:

  • Ära jäta ühtegi lahtist leeki järelevalveta – ei õues ega toas!
  • Kutsu külla korstnapühkija (ka maakodusse!), et välistada enne suuremat külmaperioodi tahmapõlengu oht küttekolletes.
  • Kontrolli elektriseadmeid ja veendu, et pidustuste käigus pikendusjuhtmesse ühendatud seadmete koormus ei ületaks soovituslikku piiri.
  • Eemalda ahjude ja kaminate lähedusest igasugune kraam, mis võib süttida.
  • Kui võtad ahjust või kaminast tuhka, siis pane see mittepõlevasse anumasse. Iial ei tea, kus on see sädemeke, millest tuli võib alguse saada.
  • Aseta küünlad mittepõlevale alusele ja ära pane neile põlevast materjalist kaunistusi külge. Jõulused mansetid on küll ilusad, kuid neile on sisse kirjutatud tuleoht.
  • Kasta tubast jõulupuud iga päev.

Kui tunnete inimesi – naabreid, lähedasi või tuttavaid – kellel pole veel kodus suitsuandurit, siis palun pistke see kingikotti!

Foto: seesam.ee

Millele kulutavad eestlased jõulude ajal raha?

By

(Sisuturundus)

Laste pikad soovinimekirjad, kingitused lähedastele ja töökaaslastele… Jõulud on andmise aeg. Peale kinkide kulub raha ka pidude ja majapidamise peale. Kuna jõulud on eestlaste jaoks aeg, mil terve perega kokku saada, siis jõululaua katmine, maja ja tubade kaunistamine võtab enda alla üsna kopsaka summa. Jõulukaunistused muutuvad üha uhkemaks ning hinnad kallimaks, kuid kaunis jõulurüüs kodu soovib endale igaüks. See on viinud paljud eestlased taga ajama sooduspakkumisi või pannud alternatiivide poole vaatama. Kuhu kulub eestlaste raha jõulukuul ning kust leitakse rahastus?

Pole saladus, et jõulude ajal läheb enamus raha kingitusteks. Olgu selleks siis lastele mänguasjad, kallimale kaunis ehe, sõpradele ja pereliikmetele kinkekaardid või uus mobiiltelefon. Unustada ei saa ka maiustusi, mis on jõulude lahutamatu osa – kommipakid, advendikalendrid ja loomulikult piparkoogid. Inimeste jaoks on oluline leida oma lähedasele see õige kingitus, mis jõulupäeval kingisaajat rõõmustaks. Samas on üha enam märgata tendentsi, et ei soovita mõttetult kulutada ja osta kinke lihtsalt sellepärast, et midagi peab olema, samas teades, et mõttetu kink võib jääda nurka tolmu koguma. Praktilise meelega eestimaalased eelistavad kasulikke kingitusi kas riiete või tehnika näol. Sageli valitakse asjade asemel elamuskingitus kas teatri- või spaakülastuse näol. Üha enam eestlasi soovib jõulude ajal tegeleda ka heategevusega.

Allikas: unsplash.com

Jõulukuu kulutused

Jõulud on üks kõige kulukam aeg aastas. Võrreldes 2018. aasta novembrikuuga suurenes sama aasta detsembris jaekaubanduse müügitulu 12%. See on tavapärane pühadest tingitud müügiarvude tõus. Suure osa neist lisakulutustest moodustavad kindlasti jõulukingid, kuid kingid ei ole ju ainus kulutus detsembris. Sinna kuuluvad ka erinevad jõulukaunistused, sealhulgas jõulutuled, mis mõnikord vajavad isegi iga aasta vahetamist. Eestlaste toidukorv on detsembris võrreldes ülejäänud aastaga samuti duvalt kallim. Olgu põhjus siis selles, et tulemas on palju külalisi või lubatakse oma ostukorvi tähtpäeva puhul midagi erilisemat.

Keskmisele eestlasele võivad ülaltoodud kingisummad tunduda üllatavalt suured. Kust küll inimesed selleks raha saavad? Kuna jõulud ei tule kunagi ootamatult, siis enamasti kaetakse kulud pere eelarvest ja selleks ekstra kõrvale pandud rahadest. Levinud viis on ka kulusid hajutada ning mitte jätta kõiki kingiostmisi detsembrisse. Muidugi on ka neid, kes plaanivad kulutusi katta laenuga, olgu selleks siis väikelaen, kiirlaen või laen sõpradelt, sugulastelt. Kõige rohkem kulutavad need, kes teevad enne jõule viimase hetke emotsioonioste. Iga pere proovib leida enda jaoks sobiva lahenduse jõulukulutuste kontrolli all hoidmiseks.

Kui palju maksavad kingid?

Tänavaküsitlus näitas, et inimeste jõulukinkide eelarve jääb 100-200 euro kanti, kuid loomulikult on varieeruvus suur sõltuvalt sissetulekutest ning kommetest. Maalehe küsitluse järgi kulutab 32% inimestest kinkidele kuni 100 eurot, 19% soovib hakkama saada 500 euroga. Vaid 15% ei teegi jõulukinke ja 6% valmistab need ise, raha kulutamata.

Kuigi kulutused tunduvad keerlevat kingituste ümber, on enamus eestlaste jaoks jõulud ennekõike perega veetmise aeg. Nende jaoks on jõulud aeg, mil perega maha istuda, nautida pidulauda ning jõulurahu. See kajastub ka jõulukaunistuste ja toidukorvi maksumuses. Selleks ollakse valmis ka vastavaid kulutusi tegema. Jõulud ei tule kunagi ootamatult ning see võimaldab kulutusi paremini planeerida. Muidugi juhtub alati ka ootamatuid kulutusi ning ka nende katmiseks peab olema valmis. Tarbimisele ja ökoloogilisele jalajäljele pööratakse üha rohkem tähelepanu ning internetist võib leida nõuandeid, kuidas mitte oma jõulud keskkonnasäästlikumaks muuta.

Foto: unsplash.com

8K telerid seavad teleritööstuses uue standardi

By

Elektroonikafirma LG teatasL ON nende telerid esimesed maailmas, mis ületavad tarbijatehnoloogia ühenduse CTA kehtestatud ülirange lävendi, mis määratleb 8K Ultra HD kvaliteediga tooted ja teenused.

USA-s asuv CTA töötas välja 8K Ultra HD ametliku tähenduse ja logo, et nii jaemüüjate kui ka tarbijate jaoks oleks olemas üks ühtne ja selge määratlus, millised tooted vastavad oma kvaliteedilt 8K Ultra HD põhinõuetele. LG Real 8K telerid, mis teevad oma debüüdi 2020. aasta CES tehnoloogiamessil, on esimesed nõuetele vastavad tooted.

CTA 8K määratlus põhineb rahvusvahelise ühenduse International Committee for Display Metrology lävendil. Kontrastsuse modulatsioonil (CM) põhinevatel mõõtmisjuhistel öeldakse, et eraldusvõime peab vastama vähemalt 50-protsendilisele CM-i künnisele ning omama vähemalt 33 miljonit aktiivset pikslit, et kvalifitseeruda 8K UHD-ks. Ka muud standardiseerimisasutused, nagu näiteks Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO, kasutavad selle valdkonna hindamiskriteeriumina kontrastsuse modulatsiooni.

2020 aasta jaanuarist alates kuvatakse igal LG 8K teleril CTA 8K UHD logo. LG uued 2020. aasta mudelid on ainsad, mis kõik annavad CM väärtusi ülikõrges 90% vahemikus, samas kui mõnede teiste mudelite näitajad jäävad endiselt vaid esimeste kahekohaliste arvude tasemele.

Kolmanda osapoolena ekraane testinud Intertek kinnitas, et 75” LG NanoCell 8K teler ületab ICDM-i seatud CM-i nõude, kuna seade tagastab muljetavaldava 90% CM horisontaalselt ja 91% CM vertikaalselt. Teine juhtiv rahvusvaheline testimisettevõte VDE (Verband Deutscher Elektrotechniker) teatas peaaegu samadest CM tulemustest.

„Hinnatud ekspertassotsiatsiooni CTA 8K UHD logo annab tarbijatele selge sõnumi, et LG Real 8K teler pakub neile oodatava vaatamiskogemuse,“ ütles Nam Ho-jun, LG Home Entertainment Company teadus- ja arendustegevuse asepresident. “LG 2020. aasta 8K telerid seavad teleritööstuse uue standardi.”

Foto: LG.com

6 lihtsa nipi abil mobiili fotoalbumis kord majja

By

Suurepäraste kaameratega telefonide abil talletame kõik oma elu suured ja väiksemad olulised hetked. Kuigi selline kollektsioon on aastate pärast ülimalt ilus meenutus, leidub seal oluliste fotode hulgas ka arvukalt neid, mis lihtsalt ruumi võtavad ja telefoni mälu raiskavad. LG tehnikaeksperdid on kokku pannud mõned nipid, kuidas oma fotosid igapäevaselt sorteerida, et hoiatavad teated täitunud telefonimälust ei takistaks uute mälestuste jäädvustamist.

Vali välja oma lemmikud

Kõige lihtsam viis alustada oma piltide sorteerimist on valida piltide hulgast välja endale olulisimad: näiteks võib need tähistada südame või tähekesega, mis lisab need automaatselt lemmikfotode kausta. Piltide regulaarne ülevaatamine, eriti vahetult pärast nende tegemist, aitab vältida 10 ühesuguse pildi talletamist.

Loo temaatilised albumid

Valinud välja enda lemmikud, paiguta pildid temaatilistesse albumitesse. Enamikes telefonides on võimalik luua eraldi kaustu, mis on pühendatud eri sündmustele: sünnipäevad, perekond, reisid või tähtpäevad kolleegide seltsis. Nii on neid pärast hea vaadata ning kui kõik on hästi organiseeritud, on konkreetseid fotosid lihtsam leida.

Hoia pilte kusagil mujal

Kui siiski tundub, et kõik pildid sinu telefonis on võrdväärselt olulised ja ei ole enam ühtegi pilti, millest loobuda, siis üks variant on neid hoida mõnes teises seadmes: näiteks oma süle- või lauaarvutis või välisel kõvakettal. Tehnoloogiahuvilised, kes soovivad, et nende pildid oleksid lihtsasti ligipääsetavad igal ajahetkel eelistavad hoida oma fotosid pilveteenustes (Dropbox, Google Drive, OneDrive).

Parimad pildid pane üles oma sotsiaalmeediakanalile

Veel üks tõhus viis oma fotosid sorteerida on need riputada üles oma sotsiaalmeediakontodele – Facebooki või Instagrami. Nii on need nähtavad teistele ning oled juba need pildid “salvestanud” ilma telefoni mälu raiskamata. Võimalikke sätteid kavalalt ära kasutades saad albumeid jagada valitud sõpradega või luua privaatseid kaustu, millele pääsed ligi vaid sina ise.

Ära pelga kustutamist

Kustuta ära kõik pildid, mis on udused, halvasti õnnestunud ning mis ei tekita positiivseid emotsioone. Kellel on tarvis 15 praktiliselt samasugust fotot? Millal sa viimati vaatasid pilte uusaastaöö tulevärgist? Kindlasti kustuta kõik pildid, mis on identsed. Ja kui peaksidki juhtuma nende osas oma meelt muutma, siis saad oma otsuse veel 30 päeva jooksul tagasi pöörata. Hea soovitus – piltide sorteerimine on hea viis, kuidas pikad lennu- või bussireisid kiiremini mööda saata, tehes ruumi uute seikluste jaoks.

Ilmuta fotod ja loo füüsiline album

Tänapäeva digiajastul on ilmutatud fotodel palju suurem väärtus. Kui olete juba piisavalt harjutanud näpunäidet number 2 – temaatiliste albumite loomist – siis soovitame teil luua ka kaust “Fotod ilmutamiseks”. Ilmutatud fotod saate ära raamida ning kaunistada nendega oma kodu või paigutada need albumisse, mida on hea peatselt saabuvatel jõulupühadel oma lähedaste seltsis sirvida, meenutades teineteise seltsis veedetud ilusaid hetki.

Foto: LG.com

Kuidas kaitsta sügishooajal väljas töötava inimese tervist?

By

Muutliku ilmaga sügispäevadel võib õige riietuse valimine osutuda parajaks katsumuseks, seda eriti kui ees seisab pikk tööpäev välitingimustes. Tööriiete renditeenust osutava ettevõtte Lindström Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund annab nõu, kuidas veenduda, et töötajate tervis oleks külmal välitööde hooajal kaitstud.

Jaagundi sõnul rendivad Lindströmi kliendid oma töötajatele töörõivaid mitte ainult eesseisvat hooaega silmas pidades, vaid kaaluvad pikemat plaani ning peavad silmas, et töörõivad võimaldaks töötajal end hästi tunda ning et valitud lahendus oleks ka keskkonna- ja rahakotisõbralik.

“Meie kogemus ütleb, et nii töötajate kui ka tööandjate ootused tööriietele on kasvanud, sest on hakatud mõistma, et õnnelik töötaja on viljakas töötaja. Riietus peab olema kvaliteetne ja vastama kaasaegsetele hügieeni- ja tööohutusstandarditele, olema lihtsasti hooldatav ning kõige tähtsam – hoidma inimese tervist iga ilmaga,“ sõnab Jaagund.

Paljude hooajatöötajatega ettevõtetel ei pruugi suured investeeringud töörõivastesse alati ära tasuda ja seega on mõistlikum kasutada renditeenust, mille puhul tagab teenusepakkuja, et igas suuruses ja tüübis riided on vajalikul ajal olemas.

“Tööriide renditeenust kasutades hoolitsevad spetsialistid selle eest, et välitöödel oleks kasutusel sobivad riided, mis on korrektselt hooldatud, terved ja puhtad. Kuid kindlasti ei tohiks teha järeleandmisi standardites ka siis, kui tööandja hangib ja hooldab töörõivad ise,” ütleb Jaagund.

Töötaja tervise kaitsmiseks tuleb alati järgida järgmisi põhimõtteid:

Vali kihiline riietus

Külma ilma rusikareegel on, et riietus olgu kihiline. Hea baaskiht peab olema materjalist, mis hoiab kehast eemal higi ja niiskuse, kuid on ühtaegu hingav. Ideaalse keskmise kihi moodustavad eelkõige poorsed kangad ja riideesemed, mis loovad keha ümber soojustava õhutasku, et sooja sees hoida.

Kõige olulisem on tööriiete välimine kiht, mille halva kvaliteedi korral on vähe kasu ka hästivalitud seesmistest kihtidest. Tuulekindel kiht hoiab külma väljas ning soojuse sees ja veekindel väline kiht pakub lisaks pikaaegse vastupidavuse. Ilmastikukindlate riiete kindlaks kvaliteedimärgiks on sertifikaadid rahvusvahelistele standarditele.

Taga nähtavus iga ilmaga

Välistes tingimustes töötajad ei pea olema kaitstud vaid külma eest, vaid ka päev-päevalt aina varem kohale hiiliva pimeduse eest. Parimatel töökomplektidel on 360॰ helkurid, mis aitavad vältida tööõnnetusi. Hea nähtavuse tagab töörõivaste regulaarne hooldus ja korrashoid, et kaitse püsiks kogu rõiva elutsükli jooksul.

Erinevalt levinud arvamusest peaks praktiliselt kõiki kõrgnähtavusega tööriideid pesema pahempidi külmas vees. Samuti peaks hoiduma helkurriiete triikimisest ning vajadusel neid hoopis aurutama. Kõrgnähtavusega riideid on koduse hoolduse käigus kerge kahjustada, nii et nende pesemisel peaks eriti ettevaatlik olema.

Kontrolli, et riided oleksid terved

Et kaitsta töötaja tervist, on äärmiselt tähtis, et tööriietus, mida ta kannab, oleks terve. Väljas füüsilist tööd tehes juhtub ikka, et mõni õmblus võib rebeneda või helkur riide küljest ära tulla. Sellised vigastused tuleks kohe ära parandada, sest katkine riie ei pea enam sooja ega taga vajalikul määral nähtavust. Lisaks on oluline tunda ära see hetk, mil rõivas on juba piisavalt kulunud, et oma eesmärki täita ja tuleks välja vahetada.

Foto: https://pixlr.com/

7 märki sellest, et su nutitelefon vajaks välja vahetamist

By

Sisuturundus

Öeldakse, et nutitelefoni eluiga on umbes kaks eluaastat: aga kui telefon töötab, võib olla praktiline seda kasutada ka kauem. LG tehnikaekspertide sõnul on siiski olemas mõned ilmselged märgid, mis annavad märku, et peaksid mõtlema uue telefoni soetamisele.

Sa pead avama klapi, enne kui kõnele vastata saad
Klapiga telefon näeb endiselt väga efektne välja, kui seda vilunud randmeliigutusega elegantselt avada, kuid puutetundlik ja suur ekraan saavad tänapäeval kindlasti rohkem võimalusi ning mugavust pakkuda.

Ekraan elab oma elu
Kui telefon reageerib sinu puudutustele ja ekraanil libistamistele, nagu tegemist oleks pigem soovituste kui käsklustega, on see selge märk sellest, et peaksid kaaluma uue mobiilseadme ostmist.

Ämblikuvõrgu-ekraan
Ainuke asi, mis on veel ebameeldivam kui aeglane telefon, on pragunenud ekraan. Võib-olla te ise ei pane seda enam tähelegi, sest olete katkise ekraaniga sedavõrd harjunud, kuid uus ekraan teeb elu kindlasti lihtsamaks ja on silmade tervisele kordades parem.

Nutitelefon tahab kolm korda päevas laadimist
Oma päevaplaani ei peaks sättima vastavalt oma telefonile ja tema pidevale laadimisvajadusele – sul on selletagi palju teha. Kui sa ei veeda just tervet päeva Youtube’i videoid vaadates, mis aku kiiresti tühjaks tõmbavad, on põhjust mõelda tehniku külastusele või jalutada hoopis esindusse uut telefoni välja valima.

Tummad ja pimedad hetked
Aku tühjenemise probleemile on vähemalt olemas konkreetne lahendus, kuid kui regulaarselt esinevad tõrked, mil telefon lülitab end teadmata ajaks välja ning ei käivitu, on see kindel märk sellest, et kauaks teda enam ei jätku.

Fotod näevad välja, nagu oleksid pärit kümne aasta tagant
Igal aastal tuleb müügile telefone, mille kaameraga saab veelgi teravamaid ja professionaalsema välimusega pilte teha. Uue telefoni ostmisega säästad raha, mille muidu kulutaksid peegelkaamerale – seda muidugi juhul, kui oled kirglik fotohuviline.

Mälu on täis
Isegi madalakvaliteedilised fotod võtavad teie telefonis teatud ruumi. Uutel telefonidel on reeglina vähemalt 16 GB salvestusruumi. Teisest küljest on uuel telefonil ka kvaliteetsem kaamera, nii et uued fotod ja videod võtavad rohkem ruumi ja võib juhtuda, et peate kaaluma veel täiendavaid võimalusi oma failide paigutamiseks.

Foto: LG.com