Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

etikett

Kombed. Visiitkaardid

By

Inimestevahelistes suhtlemises on visiitkaartidel täita oluline roll. Eriline visiitkaartide tähtsus ilmneb ärisuhetes kuna ärikaardile märgitakse lisaks omanikunimele, ametile ja tiitlile firma rekvisiidid ja sümboolika. Ajalooliselt oleks põnev märkida, et esmakordselt hakati visiitkaarte kasutama Vana-Hiinas. Tänaseks on see kena komme koos hulga muude leiutistega, näiteks paber, püssirohi, portselan, jäätis jne. levinud üle kogu maailma. Huvitava kõrvalepõikena oleks hea märkida, et kaasaegsed hiina visiitkaardid on soovitatavalt trükitud nii inglise kui hiina keeles. Hea tava kohaselt ulatatakse visiitkaart sealmail mõlema käega.

Visiitkaartide vormistamisel on eri riikides väljakujunenud omad traditsioonid. Nii näiteks prantslastele ja sakslastele meeldivad üsna suureformaadilised visiitkaardid, naiste kaardid on alati suuremad meeste omadest Suurbritannias. Ameerika Ühendriikides on kaartide mõõtmed erinevad nii naiste, meeste, noormeeste, tütarlaste, kõrgete riigiametnike, diplomaatide ja sõjaväelastel. Eelnevalt tuleks hoolikalt läbi mõelda milline peaks visiitkaart olema kuna teda peetakse omaniku personaalsuse oluliseks väljendajaks. Eeskätt peaks tähelepanu pöörama paberi kvaliteedile. Eelistatum on kvaliteetne paber valge või kollakasvalge, faktuuriga või ilma.

Klassikalised visiitkaardid trükitakse musta trükivärviga kuid ärikaartidel protokollireeglite lihtsustamisega on hakatud kasutama ka teisi värve ja firmasümboolikat. Mõõtmed võivad olla visiitkaartidel väga erinevad olenevalt inimese nime, au- või ametinimetuse pikkusest, maast. Kuid rahvusvaheliselt levinumad mõõdud on 9 cm x 5 cm.

Ameti- ehk ärikaart:

• asutuse täisnimetus ja logo (foto)
• isiku nimi
• täpne amet
• tiitel
• töökoha aadress
• e-post, telefon ja faks.

Refereeritud järgnevate allikate põhjal::
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/etikett_t%C3%B6%C3%B6l_ja_kodus/48598
http://www.hot.ee/firmakink/visiitkaardid.htm
http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/visiitkaardid/index.htm

Huvikorral leiate RESTORANIETIKETTI käsitleva e-kursuse siit:

http://koolitus.veebikiri.ee/restoranietikett/

Foto: wikipedia.com

 

Kombed. Kuidas võita suhtlemishirmu?

By

Suhtlemishirm on osutunud paljudele inimestele tõsiseks probleemiks. Nii ei tunta ennast seltskondlikel koosviibimistel vabalt, paljudel hakkab süda kloppima ja käed muutuvad higiseks isegi mõttest, et peavad olema vastuvõtjaks mingil suurel üritusel, eriti sellisel, kus on tähtis oskus seltskondlikku vestlust arendada. Uurimused on näidanud, et sotsiaalse ängistuse all kannatab rohkem 40% kõikidest täiskasvanutest, 75% inimestest läheb närvi, kui seisab silmitsi võõraste inimestega. Selliste sümptomitega inimesed peaksid kõigepealt maha rahunema, suhtlemishirmu saab ära hoida!

Ärilisele või seltskondlikule üritusele minekule pange kokku oma tegevusjuht:

  • mõelge inimestele kes võivad seal olla ning plaanige nendega vestlus. Selleks koostage mõttes endale väike nimekiri nende kohta käivast infost;
  • tähelepanu tuleks pöörata kehakeelele, kuna üksinda seisev inimene võib teie seltskonnast heameelt tunda;
  • ettevaatlik tuleks olla paaridega, jälgida nende kehakeelt kuna mõnikord kehtib vana ütlus “kaks on seltskond, kolm rahvahulk“;
  • initsiatiivi võiks enda kätte võtta kui te koosviibimisel kedagi ei tunne. Ligineda võiks inimestele kelle kehakeel on avatud järgmise lausega“ Ma ei tunne siin ühtki hinge, nii ma siis arvasin, et ma tutvustan ennast. Minu nimi on…“.
  • võõraga suheldes lubage endale väike „paus“ ja rääkige nendega keda tunnete. Meeles tuleks pidada, et ühe rühma juurde ei jääda kauemaks kui kümme minutit. See on piisav aeg, et mitte minna seltskondliku vestlusega liiale;
  • lahkuda tuleks rühma juurest vabandades kohe kui olete oma jutujärje üle annate. Enne kui suundute tundmatusse, vaadake kella. Otsustada tuleks, kui kaua te ruumis liigute, enne kui teete järgmise „pausi“ või lahkute koosviibimiselt. Ärge lahkuge koosviibimiselt viimaste seas.

Foto: flickr.com

Lauakombed. Äpardused lauas

By


Äpardusi lauas kardetakse ja põhjendatult – kes sooviks olla ebameeldiva tähelepanu keskpunktis? Ja ikkagi, seda juhtub – küll läheb ümber klaas veini, küll libiseb kahvlilt minema tükk toitu. Kuidas sellisel juhul käituda?

Kena komme on lihtsalt liigset tähelepanu ja kära vältida. Ümberaetud vedelik kuivatatakse kiiresti, koht kaetakse salvrätiga – ja rohkem ei midagi. Katkiläinud klaas asendatakse uuega. Päris kindlasti ei sobi lauas hüvitust pakkuda, kuid hiljem peaks siiski huvi tundma, mil viisil või millisel kujul seda teha saaks. Osta lihtsalt oma algatusel ese, mis sarnaneks purunenuga ei ole kindlasti hea mõte. Rahulikult tuleb suhtuda ka siis kui mõnel põhjusel tehakse suuremat rahalist kahju.

Üheks ebameeldivamaks ja ohtlikumaks äparduseks lauas on toidu kurku ajamine. Kui nii on juhtunud, võtab lauasistuja salvräti suu juurde ja köhib. Vältimaks lämbumist tuleks hea tooni reeglid kõrvale heita!

Foto. flickr.com

Kombed. Kokkusaamine restoranis

By


Leppides kokku kokkusaamise restoranis, tuleks pidada silmas järgmisi põhimõtteid. Kui saabutakse esimesena võib saalis teist kaaslast oodata, tellides endale aperitiivi või mõnda muud jooki ning tutvuda menüüga, kuni kõik kutsutavad on kohal. Äärmiselt ebaviisakas on ennast lasta oodata üle kahekümne minuti, sest see kes ootab üle kahekümne minuti võib anda ära tellimuse või lihtsalt minema jalutada. Olukorra lahenduseks oleks kõige parem ja lihtsam telefoni teel teavitada teist osapoolt viivitusest.

Arvestades sugu tuleks mehel, kes on naise restorani kutsunud, saabuda enne määratud aega ja oodata daami ukse ees väljas. Kui juhtub, et daam jõuab ennem võib ta siseneda restorani üksinda ja teatada kelnerile, et leppis kokku kokkusaamise ning kelner saab ta viia tellitud laua juurde juhul kui laud oli tõepoolest ettetellitud. Vabamalt võib käituda kui mees kutsub teist meest siis võib oodata ka restorani sees.

Lauakombed. Rootsi laud

By


Suure hulga külaliste puhul, kui individuaalne maitse ei oma tähtsust, on buffet ehk nn rootsi laud, suurepärane lahendus. Kindlaid reegleid selles suhtes ei ole, kuid on mõned loogilised põhitõed. Laud seatakse nii, et sellel pääseks ligi kõik ja et laual asuv oleks käeulatuses ning nähtav. Külalised püüavad liikuda ühes suunas, nii nagu ühesuunalisel teel. Igal vaagnal ja kausis peab olema tõstmisvahend.  Klaasid ja joogid paigutatakse samuti eraldi laudadele, seda kiiruse ja mugavuse huvides.

Kuidas käituda kliendina? Ka siin tuleks jälgida elementaarset loogikat. Laua juurde ei oleks mõtet tormata nagu valitseks riigis ikaldus. Ühesõnaga, ei ole üldse paha pisut viivitada ja seejärel asuda laua juurde ning valida sealt meelepärane. Kindlasti jätate endast hea mulje kui käite laua juures mitu korda, selleasemel et ühe korraga võtta kõik, mis võtta annab. Naljatledes võib märkida – köielkõndija kogemused tulevad kasuks. Nimelt ühes käes peaks hoidma taldrikut, vahel ka vastava kinnituse abil klaasi, teine käsi peaks aga jääma vabaks. Seda selleks, et valida toitu või olla abiks istekoha valimisel. Ehk veel millekski.

Kuidas pidada ennast üleval olukorras, kui toit peaks maha kukkuma? Tuleks lihtsalt kummarduda ja proovida oma äpardusi likvideerida. Või – anda rahulikult ja viisakalt märku teenindavale personalile. Igal juhul tuleb juhtunu markeerida, sest üheltpoolt on see lihtsalt viisakas. Teisalt võivad teised külalised lihtsalt libastuda. Muide, midagi sellist tuleb ette haruharva.

Põhjaliku RESTORANI ETIKETTI  käsitleva e-koolituse leiab siit:
http://koolitus.veebikiri.ee/restoranietikett/

Foto: flickr.com

 

Lauakombed. Punase veini serveerimine

By

Veinietiketi tundmist loetakse märgiks nii heast lasteoast, kui küpsest maailmavaatest. Viimasest seda enam, et vein ei ole siinmail nii maalähedane jook, nagu näiteks õlu.

Reeglistik veini serveerimisel:
– säilitatakse veini valguse eest varjul ja pikali asendis. Viimane johtub asjaolust, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi;
– vanade veinide puhul tuleb pudelitega ettevaatlikult ümber käia, põhjuseks võimalik sade;
– tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me veini lõhna. Liiga soe vein kaotab värskuse ja domineerima hakkab alkohol;
– veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Punaseid veine serveeritakse suurtest ümaratest pokaalidest, valgeid kõrgetest kitsastest pokaalidest. Tegemist üldistusega, sest veini klaasi valimine eeldab sügavamaid teadmisi, mille võtame kõneks mõnes järgmises artiklis;
– pudel avatakse külaliste nähes, erandiks vanad ja väärikad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest õhuga kokku puutudes valmivad nad lõplikult;
– jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta; veiniklaase hoitakse ainult jalast;
– pudelit esitletakse kõigepealt tellijale, kes peab jooki maitsma ja selle heaks kiitma;
– vanemate veinide puhul kasutakse töövõttena ka dekanteerimist ehk ümbervalamist karahvini;
– veini aroomi tundmiseks võib jooki enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta vastuvõttudel või lõunalauas sobivaks.

Punase veini serveerimistemperatuurid:
• kerged punased veinid: 14-15 °C
• tugevad punased veinid: 16-18 °C

 

Foto: flickr.com

Lauakombed. Näpitsvõte

By


Toidu serveerimiseks ei ole lugematul arvul võtteid. Kõik teavad – supi serveerimiseks on kulp. Saiakesi tõstetakse tangidega. Salatit lusikaga. Suhkrut aga tangidega. Millega aga tõsta näiteks peolauale asetatud liha- või kalalõike? Siitmaalt saabki alguse teadus nimega serveerimiskunst. Sest eelmärgitud kala- või liharoa juurde asetatakse harilikult pearoa kahvel ja lusikas. Harvemal juhul aga paar mõnest hinnalisest metallist ja peenelt töödeldud erilisi ja üllatavalt suuri kahvli ja noakujulisi tõsteriistu.

Korralik piduline kasutabki neid oma parema äranägemise järgi, ehk siis nii nagu terve mõistus ette ütleb – mõlema käega. Kuigi, ükski etiketiraamat seda otsesõnu ei nõua, võiks tõeliselt erudeeritud klient vallata võtet, mida teenindav personal teab imeliku nime – näpitsvõte, all. Viimane tähendabki, et lusikas ja kahvel võetakse kätte näpitsana. Seda nii, et parema käe peopesasse jääksid toidu tõstmiseks mitte mõeldud otsad. Keskosa vahele paigutatakse aga pöidlast järgmine sõrm, mida siis tarvidusel saab ära võtta või tagasi panna. Pärast pisikest sättimist moodustubki midagi, mida võib edukalt toidu tõstmisel näpitsana kasutada. Just selline, mida peaks oskama kasutada nii asjatundlik teenindaja kui peen klient.


Foto: Flickr.com

Pisut etiketist. Klaasid

By

klaas

Klaas, see on paljutähenduslik, müstiline materjal. Õrn ja emotsionaalne. Ajatu ja ühtaegu ajalik. Vaadake kasvõi keskaegsete kirikute suurpäraseid, värviküllaseid vitraaže. Või peeglit, mis aja möödudes muutub järjest kalbemaks. Nagu igaüks, kes on näinud palju saladusi ning ei räägi neid kellelegi. Sealhulgas annab klaas elu ka fotokaamera silmale. Viimast pelgavad eriti need, kes formaalse hariduse poolt rikkumata – väiksed lapsed ja metsikute maade suguharud. Põhjus veidralt ühine ja ebamaine – klaassilm võib äkki hinge röövida…

Aga. Aga eelkõige on klaas tänases maailmas siiski tarbematerjal. Kas keegi suudaks kujutada ette pilvelõhkujaid ilma klaasist akendeta? Või restorani ilma joogiklaasideta? Tõsi ta on, algne peeker võis olla puust. Või tinast. Või hõbedast. Või kullast. Kuid tänane maailm eeldab ja ootab, et veini serveeritakse eelkõige klaasist.

Muidugi, siinkohal oleks sobiv tõdeda, et klaasil ja klaasil on vahe. Tõsine asjatundja loeb eriliseks mühakluseks, serveerida bordeax` veine näiteks reisling`u klaasidest. Ehk veel hullem, valget veini punase veini klaasidest. Tegemist ei ole hingematva snobismiga. Tgemist on raiskamisega. Veinivalmistamine on teadus, önoloogia. Ja õige klaas, õige veini jaoks, see on eeskätt tööriist. Alles seejärel iluasi. Ehk teisisõnu: sadu kui mitte tuhandeid maksvaid veine hinnatakse nende lõhna, maitse, värvi, ajaloo pärast. Ning kõik see tuleb välja kasutades õiget tööriista, milleks õige ja kujuga klaas iseenesest tegelikult ju ongi.

Iseette teemaks tuleks lugeda klaaside paigutamist peolauale. Siin ei ole, vastupidi levinud arvamusele, midagi ülikeerulist – kuid teadma peaks kindlaid põhimõtteid. Kel eelmärgitud teema vastu huvi, leiab rea asjakohaseid e-koolitusi siit: http://www.kiirkoolitus.eu

Kuid, kuidas peaks joogiklaase käsitlema olles peokülaline?

Külaline hoiab klaase jalast. Kuigi, ka joogiklaasi joogiosa, mida asjatundjad muide kupaks nimetavad, hoidmine käelaba sees ei ole keelatud. Siiski peaks teadma ja hindama tõsiasja, et selmoel hoides, muutuvad käest eralduva soojuse tõttu veinide ja šampanja maitseomadused. Teadma peaks samuti seda, et tervisejoomise ajal tõustakse püsti ja hoitakse klaasi silmade kõrgusel. Klaaside kokkulöömine vastuvõttudel ei ole kombeks aga see ei ole ka keelatud. Kodustel pidudel, ka sünnipäeva- ja uusaastapidudel on see aga kindlalt meie peokultuuri lahutamatu osa. Klaaside kokkulöömisel tuleb neid hoida kindlasti jalast ja kokku lüüakse õrnalt klaasi ülemised servad.

Foto: flickr.com