Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

tööturg

Eelmine aasta oli majanduses kriisijärgse aja edukaim

By

2017. aasta oli Eesti majanduse jaoks edukas. Varasematel aastatel kiratsenud kasv kiirenes pea viie protsendini, mis on kriisijärgse aja üks kiiremaid. Kasv kiirenes tänu eksporditurgude märgatavale elavnemisele ning seal hoogustunud hinnatõusule. Majandust kannustas ka Eesti elanike sissetulekute kiire kasv, mis kajastus majapidamiste tarbimises. Suurem nõudlus ja kõrgem hinnatase nii sise- kui ka välisturul võimaldasid ettevõtetel kasvatada nii käivet kui üle mitme aasta ka kasumeid. Viimaste kuude tööstustoodangu ja ettevõtete küsitluste andmete põhjal on majanduse kiire kasv jätkunud ka selle aasta alguses.

Et rikkamatele riikidele järele jõuda, on vaja senisest rohkem investeeringuid. Peale aastatepikkust vähenemist suurenesid eelmisel aastal põhivara soetamiseks tehtavad kulutused nii ettevõtte- kui ka valitsemissektoris. Kui valitsemissektori investeeringute kasv oli suures osas seotud struktuurifondide tõhusama kasutamisega, siis ettevõtteid pani investeerima soodsam seis välisturgudel ning soov tootmisvõimsust suurendada, et saada osa nõudluse kasvust. Samas paigutasid Eesti ettevõtted investeeringutesse – ehk tulevasse majanduskasvu – lisandväärtusest siiski väiksema osa kui ülejäänud euroala riikide ettevõtted keskmiselt. Seega pole praegune investeerimisaktiivsus veel piisav, et Eesti tulutase rikkamatele riikidele järele jõuaks.

Tööturg on ülekuumenemise äärel, sest ettevõtted on endiselt eelistanud investeeringute asemel suurendada pigem töötajate hulka. Väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suurenemine, süvenev tööjõupuudus ja kiire tööjõukulude kasv on märgid sellest, et eelmise aasta jõudsa kasvu taga on peamiselt lühiajaline nõudluse kasv, mitte ettevõtete tootmisvõimekuse ja tööjõu tootlikkuse suurenemine. Tootlikkusest aga sõltub ekspordiedukus ja konkurentsivõime ning majanduse üldine areng.

Seni puuduvad selged märgid, et ekspordi konkurentsivõime oleks palga- ja tootmiskulude kasvu tõttu halvenenud. Väljaveetavate kaupade ja teenuste turuosa eelmisel aastal isegi suurenes veidi ja hindu suudeti tõsta konkurentidest enam, mis on ka üks põhjustest, miks kaubandusbilansi ülejääk eelmisel aastal suurenes. Konkurentsivõime langust ei ilmne ka eksportööride küsitlusandmetest. Ent arvestades Eesti eksporttoodangu väikest osakaalu välisturgudel, on võimalik, et ekspordiedu taga oli eelmisel aastal peamiselt soodne väliskeskkond ja probleemid ilmnevad alles siis, kui partnerriikide nõudluse kasv aeglustub.

Edukas majandusaasta kajastus ka riigirahanduses. Käibe- ja tööjõumakse laekus eelarvesse plaanitust rohkem, kuid eelarve oli aasta kokkuvõttes puudujäägis ning puudujääk kujunes prognoositust suuremakski. Tulusid ületav kulutuste maht tähendab, et lisaks erasektorile panustas ka riik omalt poolt majanduskasvu kiirenemisse. Kuigi puudujääk polnud suur, aidanuks ülejäägis eelarve majandustsükli võimendamise asemel seda tasandada. Prognoosid näitavad, et majanduskasv lähiaastatel aeglustub, kuid majanduse maht ületab suure nõudluse tõttu endiselt oma jätkusuutlikku taset. Seetõttu oleks otstarbekas lähiajaks planeerida eelarve ülejääki, et kaugemas tulevikus oleks võimalik vajaduse korral majandust toetada, rikkumata seejuures kehtivaid eelarvereegleid.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/

Helged ajad tööturul kestavad

By

  • Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
  • Töötuse määr kahanes 5,2%ni, kõige enam Ida-Virumaal
  • Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus.

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2%-l, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70%ni tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Majanduskriisi ajal meeste osatähtsus palgatöötajate seas langes

By

2010. aasta oktoobris oli 218 700 meespalgatöötajat, nende arv vähenes 2008. aasta oktoobriga võrreldes 47 500 võrra. Meespalgatöötajate arv vähenes kõigis vanuserühmades, kõige rohkem alla 30-aastaste ja kõige vähem 50–59-aastaste hulgas (vastavalt 26% ja 14%).

Alla 30-aastaste hulgas vähenes kõigi haridustasemetega meestöötajate arv.
30–39-aastaste seas tõusis rakendusliku kõrgharidusega ja doktorikraadiga meestöötajate arv. 40–49-aastaste, 50–59-aastaste ning 60-aastaste ja vanemate hulgas suurenes ainult doktorikraadiga meestöötajate arv, ülejäänud haridustasemetega meestöötajate arv vähenes.

Kõrgeim brutotunnitasu oli doktorikraadiga meestel. 2010. aastal oli kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga meespalgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta meespalgatöötajatel.

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis keskmine brutotunnitasu alla 30-aastaste vanuserühmas kõige enam akadeemilise kõrgharidusega meestöötajatel (1,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (13,7%). 30–39-aastaste hulgas tõusis tunnitasu kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (11,5%) ning langes kõige enam kutseharidusega (keskhariduse baasil) meestöötajatel (4,9%).

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga meestöötajatel (vastavalt 26,1% ja 15,2%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (vastavalt 4,1% ja 3,6%). 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega meestöötajatel (15,1%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (1,3%).

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/13/majanduskriisi-ajal-meeste-osatahtsus-palgatootajate-seas-langes/

 

Tööturu edasine paranemine sõltub väliskeskkonna arengust

By

2012. aasta teises kvartalis kasvas hõivatute arv eelneva aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%. Hõivatute arv kerkis aastaga 21 700 võrra ning eelkõige sisenõudlusele orienteeritud teenuste valdkondades. Samal ajal vähenes töökohtade arv töötlevas tööstuses, kaubanduses ja kinnisvaraga tegelevas sektoris kokku 10 400 võrra.
Kuigi tööealine elanikkond järjest kahaneb, kasvas tööjõu pakkumine aastavõrdluses veelgi ning tööjõus osalemise määr saavutas kõrgeima taseme, ulatudes 67,9%ni.
Tööpuudus langes teises kvartalis 10,2%ni võrreldes esimese kvartali 11,5% ning eelmise aasta teise kvartali 13,3%ga. Vähenes nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute arv ning lisaks langes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas. Samal ajal kahanes ka heitunud ehk töö leidmise lootuse kaotanud inimeste hulk aastaga 5700 võrra.

Kuna hõive kasvu panustas suletud sektor ning hõivatute koguarv kasvas majanduse mahust enam, siis üldine tööjõu tootlikkus aastaga langes. Nii kaua kui majanduskasvu näitajad püsivad positiivsed, ei halvene ka tööturu näitajad oluliselt. Hõivatute koguarvu kasv siiski aeglustub. Majanduse ja hõive kasv on seni madala võrdlusbaasi tõttu olnud kiire. Edaspidise kasvutempo hoidmiseks peaksid välisnõudlus ja ekspordikasv hoogustuma.

Tööturul paistavad majanduse aeglustumise märgid

By

Väliskeskkonnast lähtuva ebakindluse mõju on märgata tööturu näitajates alates 2011. aasta viimasest kvartalist. Töötukassa vahendusel pakutavate töökohtade arv Eestis on tunduvalt alanenud. Konjunktuuriinstituudi tööstusbaromeetri kohaselt on rohkem töötajate arvu langust kui kasvu ootavaid ettevõtteid. Hõive aastakasv aeglustuski statistikaameti andmetel neljandas kvartalis 3,6 protsendini võrreldes kolmanda kvartali 8,6 protsendiga. Eesti Panga hinnangul oli neljandas kvartalis võrreldes kolmandaga ka hooajalisi tegureid arvestades tegu hõive langusega.

Tööpuudus kasvas kolmanda kvartali 10,9 protsendilt 11,4 protsendini neljandas kvartalis. Sealjuures oli ligi 60 protsenti töötutest otsinud tööd enam kui aasta, mis viitab kõrgele struktuurse tööpuuduse riskile. Seetõttu on aktiivse tööturupoliitika roll väga oluline töötute kvalifikatsiooni hoidmisel ning vastavusse viimisel tööturul nõutavaga.
Tööjõu ühikukulud neljandas kvartalis tõenäoliselt ei kasvanud ja seega ei tugevnenud ka tööjõuturult lähtuv hinnasurve. Suurenenud riske ja pessimistlikumat väljavaadet tuleks arvesse võtta eelseisvatel palgaläbirääkimistel ja personaliotsustes. See aitab kindlustada ettevõtluse konkurentsivõimet ja eelarvetasakaalu saavutamist avalikus sektoris.
Allikas: Eesti Pank
Foto: flickr.com

Majandus. Tööturg taastub aeglaselt

By

Statistikaameti 14.08.10 avaldatud andmete kohaselt on tööturu näitajate dünaamika järginud majanduse arengut viitajaga. 2010. aasta teises kvartalis aeglustus hõivatud inimeste arvu vähenemine aasta võrdluses 5,7 protsendini. Sesoonsete tegurite tulemusena suurenes tööga hõivatud inimeste arv esimese kvartaliga võrreldes 5 200 võrra.

Majanduskasv on saavutatud olemasolevate töötajate koormuse suurendamisega, mistõttu on vajadus palgata uusi inimesi jäänud tagasihoidlikuks. Tootlikkuse kasv kiirenes teises kvartalis esialgsetel hinnangutel 9,8 protsendini aasta võrdluses ja seni, kuni ettevõtted kasutavad oma jõude seisnud tootmisressursse, ei ole oodata hõive kasvu.

Majanduse taastumine on paljudes riikides olnud oodatust kiirem, kuid see ei ole loonud eriti palju uusi töökohti. Mitmete teiste riikide ülevaadete ja uuringute põhjal võib järeldada, et tööturu taastumine võib osutuda majanduse kasvu taastumisest mitte ainult aeglasemaks, vaid ka vähem ulatuslikumaks. See tähendab, et töötus jääb kriisieelsest tasemest kõrgemaks veel mitmeks aastaks.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab lisandväärtus esialgu rohkem kasumite arvelt ja vähem palkade arvelt. Edaspidi saavutavad palgad ja tootlikkus suurema kooskõla kui kiire kasvu aastatel.

Allikas. Eesti Pank
Foto: flickr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 9. osa

By

Uurivad küsimused
Uurivad küsimused tekivad tihtipeale, näiteks siis kui keegi palub kolleegilt abi, küsides: “Ma ei tea, kuidas… Uurivad küsimused on samuti sügavuti informatsiooni otsimiseks. Vahel on neid kutsutud „järelkaja” või „fokusseerivateks” küsimusteks. Nende küsimuste põhiline siht on minna üle (võimaliku) pealiskaudse vastuse ja uurida rohkem detaile. See ei tähenda, et uurimine peaks olema ülekuulamine. Kui küsija omandab ülekuulaja rolli, siis selline suhtumine kindlasti häirib ja takistab vastajat. Halvemal juhul kutsub see vastajas esile vaenulikkust. Intervjueerija peaks uurima vastaja tausta ja isikupära. Kogu intervjuu ajal peaks püsima rahulik, sõbralik atmosfäär. Head uurivad küsimused vajavad mõistmist, poolehoidu ja hoolikat kuulamist. See poole oskus, mis tuleb üleöö, vaid kogemus.
Lihtne küsimus
“Miks?” ja “Miks mitte?” on küsijale uurimiseks väga kasulikud, ent neid tuleb kasutada tundlikult. Ehkki tavaliselt ei vastata küsijale “Sellepärast, et mina nii ütlen!”, võib selline lähenemisviis tunduda vastajale üsna ähvardav. Liialdamise korral võib muutuda vestlus ülekuulamiseks. Kui intervjueeritava vastust on vaja sügavamalt uurida, siis tuleks pehmendada paljast küsimust “Miks?”.
“Mis, täpsemalt, paneb sind seda ütlema?”
“Kuidas sa mõtlesid, et see …?”
Selliste fraaside avatud ja mitteagressiivse näoilmega lausumine aitab hoida üleval sõbralikku meeleolu.
Võrdlevad küsimused
Võrdlevad küsimused on äärmiselt kasulikud mitte ainult küsitlejale, vaid ka vastajale, et panna teda mõtlema.
“Milline on see olukord olnud sulle alates…?”
“Me tutvustasime uut protseduuri 25-ndal. Kui efektiivne on see süsteem olnud alates sellest ajast?”
“Kui palju muutis see kogemus sinu eluvaadet?”
“Kui palju sinu suhtumine temasse muutunud nüüd, mil sa tead olukorra fakte?”
“Kuidas on viimase 12 kuuga muutunud tema oskused inimestega tegelemisel?”
“Millises ulatuses on uus dokumentide registreerimise süsteem täiustanud haldust osakonnas?”

Ideede arendus, voolavus kõnes ja oskus õppida kogemustest määravad selle küsimuste vormi kasutuse.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: EHRA.ee

Majandus. Cedefopi Euroopa tööturuprognoos 2010-2020

By

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) esitles 8 – 9.04.10 Barcelonas uuendatud ja üleilmset majanduskriisi arvesse võtvat uuringut tööjõuvajadusest Euroopas aastatel 2010–2020. Uuringus rakendati uuendatud metoodikat ning püüti hinnata ka 2008. aastal lahvatanud finantskriisi mõju lähitulevikus. Uuringu tulemustele tuginedes saab väita, et Euroopa kriisieelsele tasemele jõuab tööhõive alles 10 aasta pärast. Oletuslikult luuakse aastal 2010–2020 7 miljonit uut töökohta. Kvalifitseeritumaks muutub tööjõud. Samuti suureneb kõrgharidusega inimeste arv töötajaskonnas, väidetavalt 16 miljoni võrra. Kesktaseme töötajaid tuleb juurde vähem, arvuliselt 1 miljon, sellegipoolest moodustavad nemad siiski poole kogu Euroopa tööjõust.

Sektoraalsed muutustest tuleb märkida arengutendentse teenustepõhise majanduse suunas.
Majanduslangus kiirendab reeglina sektoraalseid muutusi. Samas on majanduslangusejärgsed trendid sarnased kriisieelsetega. Kasv on teenuste sektoris, eriti äri- ja muude teenuste osas (7 miljonit uut töökohta), ning transpordi- ja jaotussektoris. Mõõdukat kasvu on oodata tervishoiu- ning haridussektoris, samal ajal kui avaliku halduse sektoris tööjõunõudlus eelarvekärbete tõttu pigem väheneb.

Millised ametikohad? Ette tõtates võib väita domineerivad teadmus- ja oskusmahukad töökohad. Tänasega on 40% tööjõust on hetkel hõivatud teadmus- ja oskusmahukates ametites juhtide, tippspetsialistide ja tehnikutena. Aastaks 2020 oodatakse sellise tööjõu osakaalu tõusu 42%-ni. Samas on oodata laienemist paljudel ametialadel teenindussektoris (kaubandus ja jaotus) ning lihttööliste ametikohtade kasvu. Ametialade struktuur mõnel puhul polariseerub, kusjuures vajadus kesktaseme oskustega töötajate järele väheneb või jääb samaks. See tendents toob omakorda kaasa mure töökohtade kvaliteedi pärast. Ometi ei ole see Euroopas väga suureks probleemiks, kuna 2020. aastal jääb lihttöökohtade osakaal alla 11% (tõus on vaid 1% 2000. aastaga võrreldes). Töökohtade polariseerumine võib tugevamalt väljenduda riikides, kus üleminek teenustepõhisele majandusele alles toimub.

Tuleviku oskused: vajatakse kesk- ja kõrgtaseme spetsialiste
Tööhõive tulevikumustrid peegeldavad nii nõudluse kui pakkumise poolt. Järjest rohkem nõutakse kõrg- ja kesktaseme kvalifikatsiooni seal, kus traditsiooniliselt on hakkama saadud madalama kvalifikatsiooniga. Ka seetõttu väheneb madala formaalse haridustasemega inimeste arv tööhõives.
Kõrgtaseme töökohtade arv suureneb 2010. aasta 29%-lt 35%-ni 2020. aastal. Kestaseme spetsialistide vajadus säilib 50% juures. Samal ajal kahaneb madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal 20%-lt 15%-ni.
Õiged oskused õigete töökohtade jaoks?

Allikas: SA Innove, Kutsehariduse uudiskiri, eestindanud Kersti Raudsepp
Algallikas: Skills supply and demand in Europe: medium-term forecast up to 2020 http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/3052_en.pdf
Foto: flickr.com

Töö! Töö? Töö: )

By

Mis?
„Tööturg 2008” tutvustab erinevaid ettevõtteid ja samas annab võimaluse tööotsijal kandideerida huvitavatele ametikohtadele ja tehes end ja oma CV nähtavaks kõike seda ühes kohas,- Saku Suurhallis. Kohal on parimad spetsialistid kes aitavad CV koostamisel, peavad seminare tööle kandideerimise, tööintervjuuks valmistamise ja palju muu olulise kohta. Samas peetakse ka loengud tööandjatele.

Kuidas?
Erinevad pakkumised „Tööturg 2008”
• tööpakkumised täis- ja osalise tööajaga ning suvevaheajaks
• praktikakohad
• koolitusvõimalused
• karjäärialased nõustamised
• tööalased seminarid ja konsultatsioonid nii tööandjatele kui ka kõigile huvilistele.
Soovitav on kõigil messikülastajatel riietuda ametlikult, võtta kaasa piisavas koguses CV-sid ning olema valmis kohapealseteks intervjuudeks potentsiaalsete tööandjatega.

Messile oodatakse:
• spetsialiste, kes soovivad tutvuda tööturul toimuvaga ning saada informatsiooni karjäärivõimaluste kohta;
• mõneaastase tööstaažiga kandidaate, kes otsivad uusi väljakutseid ning arenguvõimalusi või soovivad alustada karjääri täiesti uuel erialal;
• üliõpilasi, kes soovivad rakendada oma potentsiaali ärimaailmas, andes oma panuse firma edule;
• õpilasi, kes otsivad tööd suvevaheajaks;
• inimesi, kes otsivad ajutist, osalise või täistööajaga ametikohta.

Kõigil tööotsijatel ja tööturule sisenemiseplaani pidavatel inimestel soovitan julgelt oma CV kriitilise pilgu üle vaadata, paras hulk eksemplare välja printida ning rõõmsal meelel suunduda messile endale tööintervjuud kokku leppima.

Elust enesest. Mida arvab eelmisel aastal messilt tööd otsinud Marju?

Külastasin eelmisel kevadel tööturumessi. Kuna otsisin sellel perioodil aktiivselt uusi tööalaseid väljakutseid uue töökoha näol, otsustasin reaalselt potentsiaalsed tööandjad üle vaadata ning näost-näkku suhelda. Kuna suhtlemisoskus on minu üks minu tugevamaid külgi, käitusin kohapeal aktiivselt, leidsin endale ka sobiva koha, kus 9-st 17-ni ennast proovile panna ning astuda sammukese lähemale eneseteostusele.

Kõigil tööotsijatel ja tööturule sisenemiseplaani pidavatel inimestel soovitan julgelt oma CV kriitilise pilgu üle vaadata, paras hulk eksemplare välja printida ning rõõmsal meelel suunduda messile endale tööintervjuud kokku leppima

Messi kohta täpsemalt :

Prl. Marve Kadastik, tel:6567068,

E-post: marve@eestiexpo.ee

Mess on avatud 29. märtsil kell 10.00 – 18.00 ja 30. märtsil kell 10.00 – 16.00 ning sissepääs on külastajatele tasuta. Siit avaneb PROGRAMM!