Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Majandus

Naabritest kiirema hinnatõusu taga on suuresti energiatoodete inflatsioon

By

Eestis kasvasid juunis hinnad aastaga 3,8%, Euroopa Liidu ühtlustatud kaaludega metoodika järgi oli Eesti inflatsioon kiirhinnangu põhjal 3,7%. Naaberriikides Lätis ja Soomes oli hinnatõus aeglasem: ühtlustatud hinnaindeksi kiirhinnangu alusel vastavalt 2,6 ja 2%.

Majandusaktiivsuse kasv aitab inflatsioonile kaasa, sest suurem nõudlus võimaldab hindu kergemini tõsta. Samas ei ole kõigi kaupade ja teenuste pakkumine veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Hinnatõusu soodustavad nii tööstuskaupade pikad tarneajad kui ka täitunud kohvikuterrassid. Mõnes valdkonnas teravnenud tööjõupuudus tekitab ettevõtetele kulusurvet ja ka majanduse head olukorda tajuvad tarbijad võivad seetõttu hinnatõusudega kergesti leppida. Juunis kiirenes näiteks majutusteenuste ja väljaspool kodu söömise hinnatõus, mida saab otseselt seostada koroonapiirangute vähenemise ja majanduse elavnemisega. Samuti kiirenes riiete ja jalatsite hindade tõus. Teisalt olid toidukaupade hinnad enam-vähem aastatagusel tasemel.

Eesti ja naaberriikide inflatsiooni erinevuse taga on aga suuresti energiatoodete inflatsioon. Selline olukord on ebaharilik, sest energiahindu mõjutavad nii Eestis, Lätis kui ka Soomes sarnased tegurid, mille tõttu ei tohiks energiakandjate inflatsioon pikaajaliselt palju erineda.

Eesti ja Läti hinnatõusu erinevusest selgitab suure osa elektri hind. Mais ja juunis oli elektri börsihind pea kaks korda kallim kui aasta varem ning see tõstis mais ja juunis inflatsiooni 0,8–1,1% võrra. Kuigi elektri börsihinna dünaamika on riikides ühesugune, on tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kasv riigiti erinev: Lätis ja Soomes elekter mais tarbijahindu oluliselt ei suurendanud, Eestis aga küll. Juuni kohta veel täpseid andmeid naaberriikidest ei ole. Niisugune vastuolu erinevate näitajate vahel viitab pigem metoodilisele kui sisulisele erinevusele, ehk tarbija jaoks ei pruugi hinnatõus Eestis ja Lätis tegelikult nii erinev olla, kui statistika näitab.

Kuigi Eestis inflatsioon juunis kiirenes, läks naaberriikides teisiti: Soomes inflatsioon aeglustus ja Läti hinnatõus oli juunis sama kiire kui mais. Lätis pidurdasid inflatsiooni kütused. Mullu kevadel odavnes kütus nimelt Lätis rohkem kui Eestis ja madalama võrdlusbaasi tõttu oli seetõttu kütuse hinnatõus selle aasta aprillis ja mais Lätis omakorda märksa kiirem kui Eestis. Juunis see mõju taandus, aeglustades ka Läti inflatsiooni.

Eestis on küll mitmed aktsiisimaksud kõrgemad kui Lätis, kuid see ei selgita kogu kütusehinna erinevust, sest see on Eestis kõrgem ka siis, kui vaadelda hindu ilma maksudeta. Näiteks tänavu juunis oli Eestis bensiinihind ca 10 senti liitri kohta kallim kui Lätis. Vaid ligi pool sellest hinnavahest tulenes maksudest. Diislikütus oli küll odavam kui Lätis, kuid Eesti madalamat diislikütuse aktsiisi arvestades oleks pidanud hinna erinevus olema Eesti tarbijate kasuks veel suurem (vt joonis). Eesti ja Läti kütusehindade vahe võimendus 2020. aasta kevadel. Jättes kõrvale maksude mõju, maksis kütus koroonakriisi tippajal 2020. aasta aprillis ja mais Läti tanklates keskmiselt üle 10 sendi liitrist vähem kui Eestis. Mõnel nädalal oli diislikütuse hinnavahe ilma maksudeta lausa üle 20 sendi liitri kohta.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

Edaspidi ei saa registreerida välismaalt toodud kasutatud autosid, mille läbisõitu on muudetud ning ajastutruudel autodel on lihtsam musta numbrimärki saada

By

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ajakohastas mootorsõidukitele ja haagistele kehtivaid nõudeid. Olulise muudatusena ei või olla sõiduki läbisõidumõõdiku näitu muudetud. Samuti on ajastutruudel autodel lihtsam musta numbrimärki saada ning tänavapilti on oodata pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Läbisõidumõõdikuga ehk hodomeetriga manipuleerimine on üks peamisi asju, millega ebaausad automüüjad ostjaid petavad, tuues Eestisse väga suure läbisõiduga sõidukeid ning muudavad läbisõidu enne registreerimist oluliselt väiksemaks. „Nii on võimalik küsida sõiduki eest palju kõrgemat hinda. Lisaks lähevad väiksema läbisõiduga autod ka paremini kaubaks. Sellise tegevusega petetakse ostjaid ning pannakse ausad automüüjad ebasoodsasse olukorda. Uue korraga soovime selle segaduse lahendada,“ ütles Aas.

Tänu hodomeetri nõudele saab Transpordiamet keelduda väiksemaks muudetud hodomeetri näiduga sõiduki registreerimisest seniks, kuni see ei ole muudetud tagasi sõiduki reaalsele läbisõidule vastavaks. Transpordiamet kontrollib välismaalt tulnud autode reaalset läbisõitu üle-euroopalises auto- ja juhilubade infosüsteemis EUCARIS ning amet kasutab ka teiste riikide avalikke riiklike andmebaase.

Lisaks läbisõidumõõdiku näidu nõudele leevenevad nõuded originaalsena säilinud vanasõidukite pinnakattele ja interjöörile, et tunnustada vanasõidukina ka heas korras originaalsena säilinud sõidukeid, kui nende taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda. „Originaalsena säilinud sõidukid on eeskujuks teistele restaureerijatele, mistõttu on nende säilitamine teinekord hädavajalik. Kuna originaalosade kättesaadavus väheneb ning vanasõidukitele pole ajahammas leebe, kaasajastatakse ka vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid. Edaspidi on need sõltuvuses sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast. Muudatuse tulemusel on veidi lihtsam saada nn musta numbrimärki, mis aitab inimestel paremini hinnata tõeliselt ajastutruid autosid,“ lisas Aas.

Näiteks 1965. aastal toodetud auto originaalsuse protsent peab olema vana korra järgi 90%, kuna 1961-1970 aasta sõidukitel oli selline nõue. Uue määruse kohaselt ei ole originaalsuse protsent enam seotud aasta arvuga, millal sõiduk on valmistatud vaid kui vana sõiduk on. Ehk kui vaadata 1965. aastal toodetud sõiduki vanust, mis täna on 56 aastat, siis originaalsuse protsent peab olema nüüd 85%, aga viie aasta pärast on sõiduk 60 aastat vana ja originaalsuse protsent läheb juba järgmisesse klassi, mis peab olema 80%.

Ühtlasi täiendatakse määrusega nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate transportimiseks, leevendatakse nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavusele ning kaotatakse nõuded M1-kategooria sõidukite pöörderaadiusele, mis tähendab, et Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Foto: Jill Wellington ja Pixabay

Väikeettevõtjatele terendab võimalus viia makseterminal nutitelefoni

By

Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumil räägiti Eesti maksekeskkonna digitaliseerimise eesmärkidest, mille üks prioriteete on väikeettevõtjate toetamine digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtmisel.

„Koroonakriis näitas meile, kui oluline on digitaliseerimine ja kontaktivabade makselahenduste olemasolu. Teisalt teame ka, et väiksemate ettevõtjate üks probleem on uute makselahenduste keerukus ja/või kulukus. Nüüdseks oleme Eesti Panga eestvedamisel asunud koos ettevõtjate ja makseteenusepakkujatega uurima võimalusi, kuidas ettevõtjatele digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtt lihtsamaks teha. Oleme koos teenusepakkujatega liikumas sellise lahenduse suunas, et ettevõtja saaks kliendilt raha küsida kaardimakseterminali asemel oma nutitelefoni kasutades. Sellega loodame jõuda mobiilsete makselahendustega peagi ka väiksemate ettevõtjateni, mis võimaldab astuda suure sammu lähemale maksete digitaliseerimisele Eestis,“ rääkis Eesti Panga asepresident Veiko Tali.

Viimastel aastatel on maksed muutunud aina mugavamaks ja kiiremaks. Edaspidi tuleb arendustööde juures tähelepanu pöörata ka keskkonnamõjule. „Oleme maksekeskkonna arendamisel seadnud üheks prioriteediks e-kviitungi laialdase kasutuselevõtu, et vähendada iga-aastast ligi 400 miljoni paberkviitungi kasutamist Eestis. Sellega liiguksime edasi ka maksekeskkonna rohemajandamisel,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna juhataja Külli Kraner.

E-kviitungi laialdane kasutuselevõtt on üks reaalajamajanduse arendamise olulisematest eesmärkidest, mille põhifookus on vähendada ettevõtja halduskoormust ja automatiseerida ettevõtjalt nõutud, riigile esitatavat aruandlust. Sealjuures võib e-kviitungite kasutuselevõtt Eestis kokku hoida ligi 40 miljonit eurot aastas.

400 miljoni paberkviitungi trükkimiseks kulub 20 tonni paberit, selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett. Trükkimisest tekib ligi 20 tonni jäätmeid.

Foorumi aruteludes leiti, et e-kaubanduse olukord on üldiselt hea, kuid makselahendusi saaks veelgi kasutajasõbralikumaks muuta, millest võidaksid nii kasutajad kui ka kaupmehed. „Eestis on väga populaarne pangalingi kaudu maksmine. Biomeetriliste andmete kasutamine tagab maksmisel nii mugavuse kui ka turvalisuse ja seega võiks ka pangalingi vahendusel makse kinnitamine olla võimalik sõrmejälje- või näotuvastusega,“ kommenteeris Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Lisateave

  • 2021. aasta alguses maksekeskkonna foorumi juurde loodud digitaliseerimise töögrupp töötas välja tegevuskava ettevõtete makseprotsesside ja seeläbi kogu maksekeskkonna digitaliseerimise toetamiseks. Töögruppi kuuluvad Eestis tegutsevad suuremad pangad, finantstehnoloogiaettevõtted ja makseteenusepakkujad, ettevõtjad erinevate erialaliitude kaudu ja avalik sektor. Töögruppi juhtis Eesti Pank koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
  • Töögrupp kaardistas Eestis kasutatavad makselahendused ja nende kitsaskohad ning pakkus lahendusi maksekeskkonna arendamiseks. Töögrupil valmis tegevusplaan aastateks 2021–2025. Tutvu tegevusplaaniga siin.
  • Reaalajamajanduse visiooni eesmärk on aastaks 2027 viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamine ja majandamine muutuksid taustal toimivateks tegevusteks, mis vähendaksid märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstaksid seeläbi kaude tootlikkust. Tutvu visiooniga siin.

Foto. Eesti Pank

SKP kasv ületas ootusi

By

Selle aasta esimese kvartali kiire majanduskasv tulenes eelkõige majandusolukorra paranemisest aasta alguses, mitte madalast võrdlusbaasist eelmisel aastal. Eesti SKP aastakasv oli 5,4% ja sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult eelmise kvartaliga võrreldes 4,8%. SKP ületas kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme.

Tegevusalade lõikes panustasid esimeses kvartalis tugevamalt kasvu IT-sektor, avaliku sektori valdkonnad ja toetavad tegevusalad, nagu finantssektor ja kinnisvara. Tööstussektori lisandväärtus kahanes aastavõrdluses. Samas oli kasv tugev ka kaubandussektoris, kus olid tegevuspiirangud tugevamad kui aasta varem. Kaubandussektori kiiret kasvu kinnitavad kuised majandustulemused. Võimalik, et teenuste kasutamise piirangud ja väiksem võimalus reisida on pannud inimesi rohkem kulutama kaubandusvõrgus.

Majanduskasvu nii järsk kiirenemine on samas vastuoluline. Esimeses kvartalis hakkasid kehtima karmid piirangud, mis vähendasid töölkäimist ja raskendasid inimestel kaupade ning teenuste tarbimist. Viimast kinnitavad ka Google’i mobiilpositsioneerimise andmed. Kuigi esimese kvartali alguses kasvas töölkäimine, jäi kvartali keskel suur osa inimestest piirangute kehtima hakates koju (vt joonis allpool). Töölkäijate osakaalu vähenemine on varem ennustanud SKPd. Viimaste nädalate jooksul, kui piirangud on vähenenud, on töökohal käimine järsult taastunud.

Majandusolukorra paranemisega on samuti kooskõlas Euroopa Komisjoni avaldatavad ettevõtete küsitluste andmed aprilli kohta. Need näitavad, et kevade hakul levis ettevõtlussektoris arvestatav tööjõupuudus ja tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. See viitab pigem buumile kui koroonapiirangute tõttu kiduvale majandusele. Eelmisel kevadel andsid ettevõtete küsitlused majanduse kohta märksa pessimistlikumaid signaale, kui olid hiljem selgunud majandustulemused. Kui 2020. aasta kevadel olid küsitlustulemused liiga pessimistlikud, on võimalik, et praegu reageeritakse teises suunas üle.

Kui majandus taastub kriisist oodatust kiiremini, tuleks hoiduda majanduse täiendavast stimuleerimisest eelarve kaudu, et vältida mõnede sektorite ülekuumenemist. Koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangute leevenedes tugevneb majandus teisel poolaastal veelgi. Lisaks suurendavad siis nõudlust kriisi ajal kogunenud hoiused ja II pensionisambast väljavõetav raha. Ehkki valitsusel on praegu hea aeg laenuvõtmiseks, peaks eelarvepoliitika esmane eesmärk olema siiski kohaliku majanduse stabiliseerimine. Majanduse tasakaalustamatuse tõttu kaotaksime pikas perspektiivis enam, kui võiksime võita odavast laenurahast.

Foto: Eesti Pank

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Majapidamiste nõudlus autoliisingute ja tarbimislaenude järele on taastunud

By

Kevadkuudel on aktiivse eluasemelaenuturu kõrval suurenenud ka autoliisingute ja tarbimislaenude väljastamine. Nõudlust mõjutab nii piirangute leevenemine kui ka mõningates kaubagruppides tajutav piiratud pakkumine. Majapidamistele väljastatud pangalaenude jääk oli aprillis 10,7 miljardit eurot.

Aprillis väljastati autoliisinguid kokku veidi üle 30 miljoni euro eest. Seda on ligikaudu 14 protsenti rohkem kui viiruskriisieelsel perioodil ehk 2019. aastal keskmiselt. Nii nagu varasematel aastatel, on kevadsuvisel perioodil suurenenud autoliisingulepingute arv, ent sel aastal piirab uute autode pakkumist nn kiibikriis ehk üleilmne mikrokiipide nappus. See on pidurdanud autode elektroonikakomponentide tootmist. Kui enne viiruskriisi moodustasid suurema osa uute autodega seotud tehingud, siis alates möödunud aasta kevadest on ülekaalus kasutatud autode liisingulepingud. Uute ja kasutatud autode keskmine liisingusumma on taastunud ligikaudu võrdsel määral, kriisieelset perioodi veidi ületades.

Eluasemelaenuturg on jätkuvalt aktiivne. Aprillis võeti uusi eluasemelaene 148 miljoni euro väärtuses. Varasemast rohkem tehti tehinguid vanema kinnisvaraga.

Aprillis väljastasid pangad muid laene ja liisinguid kokku ligi 48 miljoni euro eest ehk veerandi võrra rohkem kui 2019. aastal keskmiselt. Tõenäoliselt peegeldab see muu hulgas vahepeal edasi lükkunud tehinguid. Lisaks sisalduvad selles numbris tarbimislaenud vanemate autode ostuks. Selle aasta esimeses kvartalis võeti rohkem laenu ka muude krediidiandjate juures järelmaksuga vara ostmiseks.

Pankade poolt majapidamistele antud laenude kvaliteet püsib väga hea. Üle 60 päeva hilinenud maksetega eluasemelaenude osakaal on vähem kui 0,2 protsenti. Majapidamiste muid laene silmas pidades on üle 60 päeva hilinenud maksetega laenude osakaal veidi suurenenud – ligi 1,8 protsendini. Möödunud aasta lõpus kahekordistus muude krediidiandjate juures väljastatud kiirlaenude segmendis 60 päeva viivises olevate laenude osakaal, ent vähenes sel kevadel viiruskriisieelsele tasemele ehk 5,5 protsendile.

Gaili Grüning

Eesti Panga ökonomist

Photo credit: Steve @ the alligator farm on VisualHunt

#Bürokratt otsib elluviijat

By


Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) kuulutasid välja raamhanke riikliku virtuaalassistendi #bürokratt arenduspartnerite leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Selle aasta lõpuks on plaanis #bürokratt kasutusele võtta kolmes teeninduskeskkonnas.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul võimaldaks #bürokratt ehk digiriigi virtuaalne assistent avalike teenuste kasutamise ja riigiga suhtlemise muuta radikaalselt lihtsamaks ning kasutajasõbralikumaks. „Bürokratt aitaks vähendada pöördumistele kuluvat aega ja võimaldaks riigiasutustega suhtlemist ka väljaspool tavapärast tööaega. Kasutada saaks täna levinud suhtluskanaleid ja viise, näiteks riigile helistades või suheldes läbi sotsiaalmeediakanalite. Lisaks pakub #bürokratt inimesele personaalset infot riigi poolt pakutavatest võimalustest ja kohustustest. Kui näiteks on vaja pikendada ID-kaarti, teavitada kindlustusfirmat liiklusõnnetusest, või uurida võimalike toetuste või kultuurisündmuste kohta, siis aitab #bürokratt info inimestele personaalselt kohale toimetada,“ selgitas Sutt. „Tahame #bürokratiga pakkuda inimesele parimat digiriigi kasutajakogemust!“
Projekti eesmärk on viia läbi bürokrati juturoboti edasised arendused lähtuvalt läbiviidud detailanalüüsidest ja prototüüpidest. Hangitavateks töödeks on bürokrati baastarkvara arendus ja haldus ning sellega seotud muud tööd. Baastarkvara hulka kuuluvad muuhulgas bürokrati juturobot, eesti.ee ja alternatiivsed klienditeenindamise kanalite liidestamine, keeletehnoloogia arendamine jpt.

#Bürokrati visiooni ellu viimiseks käivitati möödunud aastal koostöös RIA ja teiste riigiasutustega (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Rahvusraamatukogu jt) kokku üheksa projekti, millest seitse olid analüüsi- ja arendusprojektid ning ülejäänud suunatud koostööle ettevõtete ja välispartneritega.

“Läbiviidud bürokrati analüüs ja prototüübi loomine tõestas, et virtuaalse assistendi arendamise suunas on vaja edasi liikuda ning välja arendada platvorm, mida saaksid kasutada kõik avaliku sektori asutused. Üksikuid juturoboteid on tehtud varemgi mitmete asutuste poolt aga bürokrati lahenduse puhul on tegemist iseõppiva süsteemiga, mis suudab langetada otsuseid olenemata sellest, mis valdkonnas on küsimus parasjagu esitatud,” ütles RIA peadirektori asetäitja Margus Arm.

Sel aastal soovitakse #bürokratt kasutusele võtta vähemalt kolmes teeninduskeskkonnas (Rahvusraamatukogu, Politsei- ja Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis).

Projekti kogumaksumus on 5 miljonit eurot. Link hankele Riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3036992/general-info.

Foto: Tinkerbots on VisualHunt

Alates tänasest saab taotleda EASi turismisektori kriisitoetuseid

By

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna, 29. märtsil otsetoetuste taotlusvooru majutusettevõtjatele ja Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjatele. Teisipäeval, 30. märtsil avatakse taotlusvoor reisi- ja transpordiettevõtjatele ning käsitöö-, suveniiri- või Eesti disaini müüjatele. Taotlusvoorud jäävad avatuks kuni 8. aprilli kella 16ni.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et toetus on suunatud nende ettevõtete abistamiseks, kes on jätkuvalt erinevatest piirangutest enim mõjutatud. „Oleme viimaste nädalate jooksul väga lähedalt suhelnud ettevõtetega ja turismisektori esindajatega, et toetusmeetmeid paremini sihistada,“ ütles Sutt. „Tulemas on ka lisatoetused ligikaudu 25 miljoni euro ulatuses turismisektorile ja 19 miljoni euro ulatuses jaekaubandusele, mille eesmärk on hüvitada kevadiste piirangutega seotud kulud,“ lisas ta.

Täna ja homme avanevate toetuste sihtgruppideks on majutusettevõtjad, reisi- ja transpordiettevõtjad, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad, käsitöö- ja suveniirimüüjad ning Eesti disaini müüjad üle Eesti, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 viiruse puhangust tingitud erandlikud asjaolud. Kõikides sihtgruppides (välja arvatud toitlustusettevõtjad) saavad nüüd toetust taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Ühtlasi leevendati varasemaga võrreldes nõudeid tasutud tööjõumaksude osas.

Majutusettevõtjate sihtgrupis on toetuse maksimaalne summa 180 000 eurot, reisikorraldaja ja transpordiettevõtja sihtgrupis ning Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja sihtgrupis 80 000 eurot ning käsitöö-, suveniiri- või Eesti disaini müüjate sihtgrupis on maksimaalne toetuse summa 60 000 eurot. Toetusvooru maht on kokku 9,7 miljonit eurot.

Rohkem infot toetuste kohta: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/

Foto: Raimo Papper ja Visualhunt

 

Alates tänasest on avatud vaid hädavajalikud poed ja teenused

By

Alates 11. märtsist kehtivad üle kogu Eesti ulatuslikud lisapiirangud kauplustes ja toitlustusasutustes viibimisele. Piirangud kehtivad vähemalt ühe kuu ehk 11. märtsist kuni 11. aprillini. Piirangute eesmärk on vähendada kontakte inimeste vahel, et saada koroonaviiruse levik Eestis kontrolli alla ja tagada Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Alates tänasest peavad olema suletud kõik muud kauplused, avatuks tohivad jääda ainult esmavajalikud kauplused, see tähendab:

  • Toidukauplused
  • Apteegid
  • Abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused
  • Telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad
  • Prillipoed
  • Lemmikloomapoed
  • Tanklad (tanklakohvikutes kohapeal toitlustuse pakkumine lubatud ei ole)

Nimetatud kauplused tohivad olla avatud ka kaubanduskeskustes ja shop-in-shop lahendusena.

Poodides, mis tohivad jääda avatuks ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides tuleb arvestada ruumi kuni 25 protsendilise täitumuse nõude, 2+2 liikumispiirangu ja maskikandmise kohustusega. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kõik ülejäänud kauplused peavad jääma suletuks. Kaubelda tohib üksnes viisil, kus klient ei sisene kauba kättesaamiseks ettevõtte müügisaali. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal luues sinna väljastuspunkti (nn drive-in). Väljaspool müügisaali kaupade üleandmisel tuleb kliente hajutada, näiteks märkida väljastuspunkti järjekorras maha kahemeetrised vahemaad. Soovitav on kasutada kullervedu või e-kaubandust.

Kaubanduskeskuse üldkasutatavad ruumid (koridorid jmt), mille kaudu on ligipääs näiteks toidupoodi, on jätkuvalt avatud. Samuti peab olema tagatud juurdepääs kaubanduskeskuse üldalal asuva teenusepakkuja juurde ja pakiautomaatideni.

Kaubanduskeskuses olevatesse piirangu tõttu suletud kauplustesse on ettevõtte omanikel, töötajatel, kulleritel ja teenusepakkujatel lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi, koristada jms.

Väliturgudele piirangud ei laiene. Väliturg on ka selline, kus on katus kohal. Siseruumides (nt väikesed suletud majakesed turul) on lubatud ainult toidumüük, apteek jt. Õues avatud lettides on lubatud ka muude asjade müük.

Toitlustusettevõtted

Alates 11. märtsist on keelatud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis kohapeal söömine-joomine. Lubatuks jääb ainult toidu kaasamüük. Toidu kaasamüümisel tuleb jälgida, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti, kehtib maskikandmise kohustus ja järgida tuleb 2+2 reeglit. Väliterrassidel teenuse osutamine ei ole lubatud.

Piirang kehtib ka toitlustusele hotellides ja muudes majutusettevõtetes. Klientidele tohib toitu kaasa müüa või pakkuda toitlustust näiteks toateeninduse kaudu.

Teenindusettevõtted

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid alates 11. märtsist muutub rangemaks ruumitäitumuse piirang. Ruumi täitumus ei tohi olla üle 25 protsendi. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Teenuse osutajatena tohivad tegevust jätkata näiteks postkontorid, pangakontorid, raamatukogud, ilu- ja juuksurisalongid, kingsepa- ja kellassepatöökojad, autoremonditöökojad, rehvivahetuspunktid jne. Teenuse osutajad on ka mobiilikauplused, kus pakutakse mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust.

Lisainfo:

  • Kõik valitsuse korraldused ja piirangute seletuskirjad leiad: www.kriis.ee
  • Alates 11.03 kehtivad piirangud: Vabariigi Valitsuse 9.03.2021 korraldus nr 111

Hea ettevõtja! Kui sa ei saanud oma küsimusele vastust või sul on tekkinud lisaküsimusi seoses kaubandust puudutavate piirangutega, saada see e-mailile covid19 [at] mkm.ee.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Mis nende piirangute mõte on? Kas inimesed haigestuvad poodides?

Kaubandusettevõtete sulgemise eesmärk on vähendada suurte inimhulkade kogunemist siseruumides, mis suurendab omakorda nakkuse leviku ohtu.

Kas poes käies tuleb kanda maski?

Jah, kõigis avatuks jäävates kauplustes tuleb kanda maski ning liikuda hoida teiste külastajatega vähemalt 2m vahet. Kaupluse turvameestel ja teenindajatel on õigus maskita külastajaid kauplusesse mitte lubada ja mitte teenindada.

Kui kaua poed suletud on?

Piirangud kehtivad vähemalt ühe kuu ehk 11. märtsist kuni 11. aprillini. Piiranguid leevendatakse siis kui koroonaviiruse levik Eestis on langenud tasemele, mis ei ohusta meditsiinisüsteemi toimepidevust.

Mis on toidukauplus? Kas spetsiaalseid toiduaineid nt vaid juustu või kohvi müüv kauplus läheb samuti erandi alla?

Toidukaupluseks loetakse kehtiva praktika kohaselt kauplust, kus toidukaubad moodustavad suurema osa müüdavast kaubast ja toidukaupade müük moodustab suurema osa käibest. Sealhulgas ka poed, mis on spetsialiseerunud ainult ühele toidugrupile, nt juustupoed, kommipoed, liha- ja kalapoed. Seega on lubatud klientidel viibida ja liikuda kauplustes, kus enamik kaubast moodustab toit ja kus inimesed käivad oma igapäevaeluks vajalikku toitu (piim, leib, sai, kuivained, juur- ja puuviljad, lihatooted jm) ostmas. Ka kohvi-ja teepoed võivad jääda avatuks.

Ilu- ja ehituspoed, realiseerimiskeskused jt, kus enamik kaupa on ilu- ja ehitustooted, aiakaubad, tööstuskaubad jm, kuid kus muuhulgas müüakse ka pika realiseerimisajaga toidukaupu nagu toidulisandid, vitamiinid, šokolaad, karastusjoogid, kuivained, ei kvalifitseeru toidukaupluse alla. Igapäevane toit on esmavajalik kaup. Toidukaupluse hindamisel peaks lähtuma eelkõige kauba sortimendist ehk millist toidukaupa konkreetne pood müüb ja kui lai on kaubavalik.

Kas alkoholipoed võivad lahti jääda?

Jah, alkoholimüügile spetsialiseerunud kauplused on käsiteltavad toidukauplusena. Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritusjook ja alkohoolsed joogid.

Kas turud jäävad lahti?

Jah, välitingimustes asuvad turud võivad olla avatud. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ning klientide hajutamine.

Kas kaubanduskeskuste üldpindadel asuvad toidu müügiletid võivad olla avatud, nt vorstilett või marjalett?

Kokkuleppel valdajaga (nt kaubanduskeskuse omanikuga) on sisetingimustes lubatud ka toidukaupa müüvad ajutised letid, kuid müügialal tuleb tagada inimeste hajutamine. Sellised on näiteks ajutised marjade müügiletid.

Toidukaupu võib piirangute ajal müüa ka statsionaarses müügiboksis, mis ei ole hooajaline ja mis on püsivalt ühendatud kaubanduskeskuse pinnaga (nt on olemas külmkapp, veevärk ja installeeritud sisseseaded). Nt mõned liha- või juustuletid jt. Ka sellisel juhul peab olema määratletud müügiala (nt märgistatud joontega), et see oleks eristatav kaubanduskeskuse üldkasutatavast alast ning seal oleks võimalik tagada 25% täituvuse reegel. Samuti peab olema jätkuvalt tagatud maski kandmise ja 2+2 reegli järgimine.

Kas kaubanduskeskustes asuvatele pakiautomaatidele pääseb ligi?

Jah, nii välitingimustes kui ka kaubanduskeskuste või toidupoodide üldpindadel asuvatele pakiautomaatidele tuleb tagada juurdepääs.

Korralduses on öeldud, et telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad võivad lahti jääda. Millised ettevõtted siia alla kuuluvad?

Telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad on nt Elisa, Telia, Tele2 jt esindused, vt ka https://www.itl.ee/liikmed/telekommunikatsiooni-teenuste-osutajad/.  Lisaks võivad lahti olla ka muud mobiiltelefonide ja tarvikute poed, kus pakutakse mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust. Nende kaupluste müügisaalide täituvus ei tohi olla rohkem kui 25% ning tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele.

Kas võin oma riidekaupluses korraldada aknamüüki?

Kaupa võib väljastada õues asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal. Seega on lubatud korraldada kaupade kättesaamine nt väljastuspunkti kaudu. Kliendid ei või kauba kättesaamiseks siseneda kaupluse siseruumidesse ja lähtutakse hoone välispiiridest ehk kaupa võib väljastada ka kaupluse akna või välisukse kaudu, kui need avanevad õue.

Miks ehitus- ja aianduspoed kinni peavad olema?

Piirangute eesmärk on vähendada inimeste kontakte. Ehituskaupluste puhul on lubatud välimüük, nn luugimüük või kaupade väljastamine õues asuva väljastuspunkti kaudu. Soovituslik on kasutada e-poe võimalusi, mis on täna kõigil suurematel ehitus- ja aianduspoodidel olemas.

Minu pood asub kaubanduskeskuses, kas võin kauba väljastuspunkti teha fuajeesse?

Ei, siseruumides ei ole kaupade väljastamine lubatud, seega ka kaubanduskeskuse fuajees seda teha ei tohi. Küll aga võib väljastuspunkti teha kokkuleppel rendileandjaga näiteks keskuse parkimisalale (ka katusealusesse). Oluline on kaupade väljastamisel tagada klientide hajutamine.

Minu kingapood asub vanalinnas eraldiseisvas hoones ja sinna on eraldi sissepääs. Kas minu pood võib jääda avatuks?

Ei, kõik ülejäänud kauplused, välja arvatud esmavajalikud, peavad jääma suletuks. Kaubelda tohib üksnes juhul, kui klient ei pea kauba kättesaamiseks sisenema ettevõtte müügisaali. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal. Väljaspool müügisaali kaupade üleandmisel tuleb kliente hajutada, näiteks märkida väljastuspunkti järjekorras maha kahemeetrised vahemaad. Soovitav on kasutada kullervedu või e-kaubandust.

Kas lillepood võib jääda avatuks, kui pakume ka kingituste pakketeenust?

Siseruumides asuvad lillepoed tuleb sulgeda. Teenuse osutajana ei käsitleta kauplusi, kus on erinevad teenused integreeritud ja kus pakutav teenus üksi moodustab ebaolulise osa kaupluse käibest ja tegevusest. Ehk kui poe käibest moodustab enamuse ikkagi lillemüük, siis on tegu siiski lillepoega ja tuleb paraku sulgeda. Lillepoed võivad olla avatud välitingimustes või näiteks võib väljastada kaupa õues asuva väljastuspunkti kaudu või e-poe ja kulleri vahendusel.

Kas ma võin kliente lubada oma kauplusesse eelregistreerimise alusel ja ükshaaval?

Valitsuse otsuse alusel peavad olema suletud kõik muud kauplused, avatuks võivad jääda vaid esmavajalikud kauplused (toidupood, apteek jt). Kliendid kaupluse müügisaali siseneda ei tohi ja seega pole lubatud ja eelregistreerimisega kauplemine. Kaupa saab tellida e-kaubanduse korras või telefoni teel. Kaupa võib väljastada õues asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal. Seega on lubatud korraldada kaupade kättesaamine nt väljastuspunkti kaudu.  Kliendid ei või kauba kättesaamiseks siseneda kaupluse siseruumidesse ja lähtutakse hoone välispiiridest ehk kaupa võib väljastada ka kaupluse akna või välisukse kaudu, kui need avanevad õue. Kogu müügiga seotud tegevus (nt kauba eest tasumine, kaubaga tutvumine)  peab toimuma välitingimustes.

Kas kauplustes on lubatud teha inventuuri, remonti või kokku panna e-tellimusi?

Jah, kaubanduskeskuses olevatesse kauplustesse on poe omanikel, töötajatel, kulleritel jm teenuspakkujatel (puhastus, tarne jm) lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi jms.

Kas töökohtades asuvad sööklad ja kohvikud tuleb samuti sulgeda?

Kehtivate piirangutega ei reguleerita toitlustuse korraldamist asutustest, töökohtades jmt, kuhu puudub ligipääs kõrvalistel isikutel.
Sulgemise piirang on kehtestatud toitlustusettevõtetele, mis pakuvad toitlustust avalikkusele. Nö kinnised toitlustuskohad, mis on mõeldud asutuste/ettevõtete töötajate toitlustamiseks (st ei toimu avalikkusele suunatud teenuse osutamist), on endiselt avatud ja neid toitlustusteenust pakkuvaid ettevõtjaid piirang ei puuduta.

Kas riik hüvitab mulle poe sulgemise tõttu saamata jäänud tulu?

Seoses täiendavate piirangutega jätkame ka majanduskahjude hüvitamist valdkondadele, mis on COVID-19 kriisis kõige enam kannatada saanud. Inimeste töökohtade säilimiseks pakume palgatoetust nii neile sektoritele, kus ettevõtetel on tulnud töö ajutiselt lõpetada kui ka neile, kelle tegevus on COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu oluliselt kannatanud.

  • Märtsikuu töötasu kompensatsioon on ette nähtud nendele töötajatele palga maksmiseks, kelle töömaht või töötasu on oluliselt vähenenud.
    • Toetust saavad taotleda ettevõtted, kelle käive või tulu on 2021. aasta märtsis langenud vähemalt 50 protsenti, võrreldes kuu keskmise käibega perioodil detsember 2019 kuni veebruar 2020. Töötukassa kompenseerib tööandjale 60 protsenti töölepinguga töötaja varasemast keskmisest palgast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot kuus (bruto).
    • Ettevõte ei tohi toetust saanud töötajaid 31. maini koondada.
    • Toetuse avalduste vastuvõtmine algab 1. aprillil.
    • Loe lähemalt siit

Kuidas peab olema hotellides toitlustus korraldatud?

Toitlustamine hotelli toitlustuskoha teenindussaalis ei ole lubatud. Lubatud on hotellide toateenindus ja klientidele tohib toitu kaasa müüa või pakkuda toitlustust näiteks toateeninduse kaudu.

Kas privaatsed catering teenusega üritused on lubatud?

Cateringi kaudu toitude tellimine on lubatud, kuid kohapealne teenindus mitte. St saab toimuda sarnastel alustel nagu kullerteenus. Kui tegemist on avaliku siseruumiga, siis ürituste korraldamine neis ei ole lubatud. Muud eraüritused on mittesoovitavad, et viia minimaalseks inimeste vahelised kontaktid.

Kas kodurestoranid või toiduõpitoad võivad jääda avatuks? Kui kliendiks on nt 1 pere või privaatne seltskond.

Kodurestoranid ja toiduõpitoad ei ole lubatud.

Kui toidukohal ei ole istekohti ja on ainult väljastuslett, siis kas ta võib toitu väljastada oma ruumides?

Toitlustusettevõtte teenindussaalis võivad kliendid toidu kaasaostu eesmärgil viibida. Seejuures tuleb arvestada täituvuse nõuet max 25%, nn 2+2 reeglit ja kohustust kanda maski.

Täiendame küsimusi jooksvalt!

Hea ettevõtja! Kui sa ei saanud oma küsimusele vastust või sul on tekkinud lisaküsimusi seoses kaubandust puudutavate piirangutega, saada see e-mailile covid19 [at] mkm.ee.

Foto: mkm

Tulekul on toetus ettevõtete digitaliseerimiseks

By

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas  määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“. Määruse kohaselt avaneb Eesti ettevõtetel peagi võimalus saada toetust digitaliseerimise teekaardi koostamisele, millega antakse ettevõtetele hinnang ja soovitused erinevate digilahenduste kasutuselevõtmiseks tulevikus.

Minister Siem selgitas, et peagi avatava toetuse eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust ja valmisolekut uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks, olgu nendeks tehisintellekt, robootika, pilveandmetöötlus või suurandmete analüütika. Laiem siht on kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust ning kiirendada digipööret Eesti majanduses.

„Digipööre on enamat kui pelgalt uute IT-vahendite ja tarkvarasüsteemide kasutamine. Tahame, et ettevõtted mõtleksid üha enam sellele, kuidas uusi tehnoloogiad oma äritegevuse igas aspektis nutikamalt kasutada,“ ütles Siem. „Mida uuendusmeelsemad on meie ettevõtted, seda suurem on nende poolt pakutud toodete-teenuste lisandväärtus ning konkurentsivõimelisem meie majandus.“

„Toetusel on ka regionaalarengu mõõde, mis tähendab, et see on küll suunatud kõigi sektorite ettevõtetele üle Eesti, saavad väljaspool Tallinna ja Tartu linnasid registreeritud ettevõtted toetust kõrgema määraga,“ lisas Siem.

Ettevõtetele hakatakse toetust pakkuma digitaliseerimise teekaardi koostamiseks, mis annab neile võimaluse kaardistada äristrateegiaga seotult oma tootmis- või teenuse osutamise protsess ja hanke- ning tarneahel. Lisaks peab teekaart sisaldama ettevõtte hinnangut võimalike lahenduste mõjust ärimudelile ning majandustulemustele. Eesmärk on leida üles need lülid, milles digitaalsete tehnoloogiate abil on võimalik suurendada äristrateegia tulemuslikkust või muuta seda olulisel määral.

Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta saab olema 15 000 eurot. EAS avab toetuste taotlusvooru 2021. aasta veebruarikuus.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium

PROGNOOS. Majanduse kriisieelne tase taastub tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles

By

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi hakkab Eesti majandus kriisist taastuma 2021. aastal ja saavutab kriisieelse taseme juba järgmise aasta teises pooles. Samas on Eesti majanduse väljavaade ebakindel, sest vaatamata lootustandvatele vaktsiiniuudistele on pandeemia kulgu pea võimatu ette ennustada ja majanduse areng võib oodatust märkimisväärselt erineda.

Käesoleval aastal kahaneb majandus 2,5%. See on palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,9%.

Majanduse kiire tagasipõrge selle aasta kolmandas kvartalis tõendas, et piirangute kadudes on Eesti majandus võimeline kiiresti kosuma. Kui pandeemia allub peatsele vaktsineerimisele, ei kahjusta koroonakriis majandust püsivalt ja majandus jõuab kriisieelselt prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Ettevõtetel on palju jõude seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandusaktiivsust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud.

Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda, mida kinnitab seegi, et töötasuhüvitise lõppemisele ei järgnenud ulatuslikku koondamislainet ning koondamiste arv ei kasvanud ka oktoobris-novembris. Tööpuuduse määr viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10% juures, langedes 2023. aastaks 7% lähedale.

Eesti majanduse väljavaade on ebakindel. Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate.

Kriisist väljumist saab toetada valitsuse ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega inimestele ja ettevõtetele. Juba kevadel käivitatud toetusmeetmeid võib olla sõltuvalt koroonaviiruse levikust ja ettevõtetele kehtestatud piirangutest vajalik piiratud ulatuses laiendada. Kuna pandeemiaga võitlemiseks kasutatakse esmajärgus erinevaid majandustegevust takistavaid piiranguid, siis on kohane abi suunata valdkondadesse, mille tegevust kõige otsesemalt piiratakse.

Põhiprognoosi kohaselt jääb eelarve puudujääki ka siis, kui majanduse maht on 2022. aastaks täielikult taastunud kriisieelselt prognoositud tasemele. Kõige tõenäolisema prognoosistsenaariumi järgi jõuab majandus enne kriisi prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Valitsus ei suuda aga eelarvet kehtiva riigieelarve strateegia kohaselt selleks ajaks tasakaalu viia. Seega on Eesti senise eelarvepoliitika säilides sunnitud valitsuse püsivate kulutuste ja investeeringute katmiseks võlakoormat suurendama ka pärast kriisist taastumist.

Riigi võlakoormuse piiramatu kasvu peatamine eeldab olulist suunamuutust eelarvepoliitikas. Valitsemissektori eelarve püsis struktuurses puudujäägis juba enne kriisi ja püsikulude tõus sotsiaaltoetuste näol hoiab eelarve struktuurses puudujäägis ka järgmistel aastatel. Selleks, et riigi võlakoorem kestvalt ei kasvaks, peaksid riigi kulud edaspidi kasvama majanduskasvust aeglasemalt või tuleb suurendada maksukoormust.

Täispikk ülevaade

Rahapoliitika ja Majandus 4/2020

 

Foto: Eesti Pank