Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Majandus

Fazer Eesti turundusjuht: valge sai ei kao eestlaste toidulaualt veel niipea

By

Fazeri esindaja sõnul on valge sai eestimaalaste toidulaual nii kaua, kuni tootjad suudavad sellesse vaheldust ja tervislikke komponente tuua. Ka Fazeri uudistoodete valikus on mitu pätsi, mis pakuvad konkurentsi klassikalistele valgetele saiadele.

„Kuigi klassikalised nisujahust pagaritooted on teatud tarbijarühmade kindlad lemmikud, näeme tarbijakäitumise põhjal, et pigem eelistatakse tervislike lisanditega pagaritooteid või muul moel rikastatud saiu ja otsitakse põnevamaid maitseid,“ tõdeb Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Fazeri uudistoodete hulgast leiab selgi sügisel väikese vimkaga saiapätse, millel lisaks maitseelamusele on ka rohkelt kasulikke omadusi. Populaarsele keefirisaiale, mille koostisesse kuulub tervelt 13,2% kodumaist keefirit, on lisatud chia-seemneid ja jõhvikaid, mis annavad esmapilgul lihtsale valgele saiapätsile rohkelt toiteväärtust.

„Keefirisai on tarbijate poolt tõeliselt hästi vastu võetud, samuti on Fazeri Kristiine Prisma pagarikojas populaarsed just lisanditega pätsid, mistõttu otsustasimegi ka keefirisaia hapukate marjade ja väekate seemnetega täiendada,“ sõnab Eedra.

Populaarne Keefirisai on alates turule tulekust 2016. aastal tõestanud innovatsiooni saiatootmises, olles valgete saiapätside segmendis kõige ostetum lisandväärtusega saiapäts. Ka kogu valge saia kategooria näitab pagaritoodete turul kasvutrendi – eelneva 12 kuuga võrreldes on valgete saiatoodete müügikäive kasvanud tervelt 6% ning seda suuresti tänu lisandväärtusega toodetele.

„Sama trendi võib märgata ka Baltikumis, mis tähendab, et valge sai on endiselt au sees, kuid sel peab olema lisaks midagi unikaalset,“ sõnab Eedra.

Lisaks tervislike lisanditega keefirisaiale on uudisena Rösti tootesarjas Brioche röstsai, mille rikkalik koostis teeb korraliku kummarduse luksuslikule prantsuse köögile.

„Selle röstsaia inspiratsiooniks on klassikaline brioche, mille koostise alustalad on kvaliteetsed munad ja rammus võisisaldus. Need annavad röstsaiale iseloomuliku kohevuse ja suussulava tekstuuri,“ selgitab Fazeri turundusjuht. Et õhuline brioche on tuntud just hommikusöögi osana, soovitab Eedra ka Rösti Brioche’ile kaaslasteks näiteks soolakala pošeeritud muna ja avokaadoga või pasteeti viigimarjamoosiga, mis pakub meelierutavat soolase ja magusa kooslust. Magusaks katteks sobib suurepäraselt toorjuust moosi või värskete marjadega.

Foto: fazer.ee

Eestis räägitakse emakeelena üle 200 keele

By

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal. 

Statistikaameti andmetel räägiti 2019. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis emakeelena üle 200 keele. Eesti keelt räägib emakeelena 68% rahvastikust. Suuremate keelerühmadena järgnevad vene ja ukraina keelt emakeelena rääkijad (vastavalt ligi 381 600 ja ligi 8700 inimest). Vähemalt 1000 kõnelejaga on 9 emakeelt. Emakeele info on teadmata umbes 1% rahvastiku puhul (18 000 inimest). Põhjalikuma ülevaate tegime tänavu emakeelepäeval ilmunud blogiloos „Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus“.

Mitmekeelsus väärib väärtustamist ja arvestades keelte oskusega seotud andmete olulisust on statistikaamet lisaks registrites olevale infole mõõtnud viimastel aastatel keeleoskust ka erinevate uuringute vahendusel, sh eriti tööhõivega, immigrantrahvastiku ja haridusega seotud uuringutes. Igal aastal lisandub Eesti elanike erinevate rühmade keeleoskusega seotud teave ligi neljakümnesse avaliku andmebaasi tabelisse, mis moodustavad järjepidevad keelekasutust ja -oskust iseloomustavad aegread. Muuhulgas on uuritud ka mitme koduse keelega erinevast rahvusest inimesi. Niisuguste spetsialiseeritud uuringute eeliseks võrreldes loendusandmetega on võimalus esitada täiendavaid ja süvendavaid küsimusi, samuti uuringute järjepidevus – neid teostatakse valdavalt igal aastal sama metoodikaga, mis oluliselt suurendab tulemuste usaldusväärsust.

Foto ja allikas: Statitikablogi

 

 

Ettevõtete võlg kasvab aeglasemalt kui majandus

By

Eesti Panga täna avaldatud finantskonto statistika näitab, et Eesti ettevõtete võla kasv on tänavu veidi kiirenenud. 2019. aasta esimesel poolel investeerisid ettevõtted rohkem kui varasematel aastatel, mistõttu laenasid nad investeeringute rahastamiseks tempokamalt. Sellegipoolest jäi ettevõtete võla 4protsendine aastakasv teises kvartalis märgatavalt väiksemaks kui majanduse nominaalkasv.

Ettevõtted laenavad peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest – neist võetud laenud ja liisingud kasvasid aasta esimesel poolel mullusega võrreldes 5 protsenti ehk kiiremini kui välismaalt või emaettevõtete kaudu kaasatud võlakohustused (vastavalt 4 protsenti ja 1 protsent). Kokku ulatusid ettevõtete võlakohustused teise kvartali lõpus 19,8 miljardi euroni. Varasemate aastatega võrreldes on aga pangalaenude kasvutempo pigem aeglustunud, mis võib kajastada kohati pisut karmistunud laenutingimusi ja tõusnud intressimarginaale. Välismaalt võetud võlakohustuste maht on hakanud 2019. aastal pärast mitmeaastast paigalseisu uuesti kasvama.

Kuna ettevõtete kasumikasv on aeglustunud, siis kasvab ka ettevõtete omakapital aeglasemas tempos. Omakapitali kogumaht oli tänavu teise kvartali lõpu seisuga aastatagusest mahust 1,4 protsenti väiksem seetõttu, et eelmise aasta lõpus toimus varade väärtuse ühekordne allahindlus.

Majapidamised võtavad endiselt hoogsalt laenu. Sissetulekute kiire kasvu ja suure kindlustunde toel oli laenunõudlus aasta esimesel poolel ikka veel tugev. Võlakohustused suurenesid mullusega võrreldes üle 7 protsendi ehk sama palju kui sissetulekud. Majapidamiste võla kogumaht oli teise kvartali lõpus üle 10 miljardi euro. Valdava osa kasvust moodustasid pankadest võetud eluasemelaenud ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenud, mis on ligikaudu 6 protsenti majapidamiste koguvõlast, kasvasid veidi aeglasemalt. Majapidamiste kiire laenukasvuga seotud riske aitab leevendada sissetulekute ja säästude suurenemine. Säästud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Muu hulgas suurenes majapidamiste hoiuste maht aastaga 10 protsenti, 8,3 miljardi euroni.

Foto: Eesti Pank

Hoiuste kiire kasv jätkub

By

Vaatamata madalatele hoiuseintressimääradele hoiustavad nii majapidamised kui ka ettevõtted pankades järjest enam. Augusti seisuga oli majapidamistel hoiuseid kokku 7,9 miljardit eurot, mida on aastatagusest 10% rohkem, ja ettevõtetel 6,9 miljardit eurot ehk 6% rohkem.

Augustis tehti laenutehinguid viimase aja tavapärases rütmis. Eluasemelaene väljastati augustis kokku üle 2000. Majapidamised laenasid eluaseme ostuks sel suvel 8% rohkem raha kui mullu, kokku keskmiselt 121 miljonit eurot kuus. Eluasemeid on soetatud küll sama palju kui eelmisel aastal, kuid keskmine laenusumma on kasvanud. Kui mullu teises kvartalis oli see 76 000 eurot, siis tänavu 82 000 eurot. Rohkem laenu on vaja olnud võtta kinnisvarahindade kallinemise tõttu. Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis augustis 2,6% juures. Laenunõudlust toetavad tööturu soodne seis ja inimeste tugev kindlustunne.

Jätkuvalt on populaarsed ka tarbimislaenud ning palju liisitakse sõiduautosid. Nii majapidamised kui ka ettevõtted on viimastel kuudel liisinud autosid suuremas väärtuses kui aasta tagasi, kokku keskmiselt 51 miljoni euro eest kuus. Siiski on autoliisingu turul näha rahunemise märke. Kui eelmisel aastal oli autoliisingu uusmüügi aastakasvu tempo üle 20%, siis nüüdseks on see vähenenud mõne protsendini.

Ettevõtete pangalaenude ja liisingute jääk oli augusti lõpu seisuga 9,5 miljardit eurot, aastaga kasvas see 5%. Aastakasvu tempot hoiavad üleval eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses sõlmitud suured energeetikasektori laenutehingud. Muude sektorite laenunõudlus on olnud üsna tagasihoidlik: viimase 12 kuu jooksul on pikaajalisi laene võetud vähem kui aasta varem. Ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli augustis 3%.

Soodsale majanduskeskkonnale omaselt on viivislaenude osakaal erakordselt väike. Üle 60 päeva hilinenud maksetega laenude osakaal pangalaenude portfellis on vaid 0,5%.

Foto: Eesti Pank

Mida õpivad välistudengid enim Eestis?

By

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Eelmisel aastal õppis välistudengeid kokku 14 Eesti kõrgkoolis. Absoluutarvudelt olid populaarseimad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Neist kolmest oli välisüliõpilaste osakaal suurim tehnikaülikoolis (14%).

Suurima välisüliõpilaste kontsentratsiooniga paistavad aga hoopis silma Estonian Business School, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Euroakadeemia, kus kolm üliõpilast kümnest on pärit väljastpoolt Eestit. Muuhulgas võib tuua välja, et Tallinnas õppis kaks korda rohkem välisüliõpilasi kui Tartus. Aafrikast pärit välisüliõpilaste hulgas olid Tallinna ülikoolid aga suisa neli korda populaarsemad kui Tartu ülikoolid.

Enam kui kolmandik välistudengitest on valinud õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala. Samas on valdkondade eelistus haridusastmeti siiski erinev – bakalaureuseõppes 64%, magistriõppes 22% ja doktoriõppes 10%.

Populaarsuselt teisel kohal ja seda läbivalt kõigis haridusastmetes on humanitaarvaldkond (keskmiselt 15%). Kolmandat kohta jagavad kaks valdkonda – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning tehnika, tootmine ja ehitus. Eraldi tasub veel märkida, et nii nagu meie kohalike doktorantide hulgas, troonib ka välisüliõpilastest doktorantide seas hoopiski loodusteaduste valdkond. Kõige vähem õpitakse teenidus- ja haridusvaldkonna õppekavadel.

Naiste väiksem osakaal

EL-s keskmiselt on naisvälisüliõpilaste osakaal veidi üle poole. Kõige suurem on see näitaja Belgias, Slovakkias ja Itaalias (58%), väikseim aga Küprosel (30%) ja Lätis (38%). Eestis oli 2017/2018. õppeaastal naissoost välisüliõpilasi 43%, mis on EL keskmisest madalam ja seda sõltumata haridusastmest.

Eesti ülikoolide doktoriõppes õppis naisvälisüliõpilasi meestest lausa kaks korda vähem. See on vastupidine suund meie kohalike üliõpilaste soojaotusele, mis on kõigis haridusastmetes naiste poole kaldu. Päritolumaade kaupa vaadates on kõige rohkem naistudengeid Euroopast tulnud üliõpilaste hulgas (51%). Kõige väiksem on naiste osakaal Aafrikast (27%) ja Aasiast (33%) pärit tudengite hulgas.

Lai vanuseskaala

Välistudengite vanuseskaala oli lai – 16–63aastasteni. Kolmveerand välistudengitest on 20–30aastased. Mediaanvanuseks on 25, millest nooremana saabuvad peamiselt Euroopast pärit üliõpilased (mediaanvanus 24) ja keskmiselt vanemana Aafrika (28 a) ja Lõuna-Ameerika tudengid (29 a).

Kas uus peatselt algav õppeaasta toob välisüliõpilaste osas muutusi? See selgub lõplikult alles novembri keskpaigaks, kui ülikoolid on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

Foto: Statistikablogi

Maailmamajanduse jahtumine jahutab ka Eesti majandust

By

Ülemaailmse majanduskasvu aeglustumine pidurdab Eesti ekspordikasvu ning mõjutab seeläbi ka Eesti maksebilansi tasakaalu ja majanduskasvu. Teises kvartalis oli jooksevkonto küll endiselt ülejäägis, kuid ülejääk oli märgatavalt väiksem kui 2018. aasta teises kvartalis.

Viimased andmed räägivad valdavalt ülemaailmse majanduskasvu aeglustumisest, kuid mitmes riigis kuulutavad häirekellad ka majanduslanguse ohtu. Globaalset kaubandust ja eksporti kahjustavad jätkuvalt üha süvenev vastasseis Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel, Brexitiga seotud ebakindluse pikenemine, kaubanduspinged USA ja Euroopa Liidu vahel ning paljude riikide kõrge võlatase.

Maailmamajanduse jahtumine mõjutab ka Eesti ekspordi käekäiku. 2019. aasta teises kvartalis ekspordikasv aeglustus. Kasvu aeglustumise taga on peamiselt nõrk välisnõudlus ja investorite pikka aega kestnud ebakindlus. Eesti kaupade ja teenuste eksport suurenes jooksevhindades aastaga 3,4 protsenti, mis on eelmise kvartali näitajast üle kahe korra väiksem. Aeglasem ekspordikasv ja sellega seotud riskid tähendavad lähivaates ka Eesti majanduskasvu aeglustumist.

Maailmamajanduse jahtumine on vähendanud ka Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääki. Eelmisel aastal oli see 3,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist, selle aasta teises kvartalis 1,5 protsenti. Et sisenõudlus reageerib välistingimuste muutustele alati viitega, oli selline ülejäägi vähenemine ootuspärane.

Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika teate, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.

Foto: https://www.pexels.com/

Lähitulevikus ei ole Eestis oodata kiiret hinnakasvu

By

Tarbijahinnad tõusid augustis aastatagusega võrreldes 2,4%. Hinnatõusu pidurdasid enim energiahinnad ja kiirendasid kallinevad teenused.

Energiahindade langus tuleneb peamiselt nafta hinna langusest maailmaturul, kuid olulist mõju hindadele avaldas ka kange alkoholi ja õlle aktsiisimäärade 25% alandamine juulis. Alkoholi odavnemine on tänavu hinnakasvu aeglustanud ligikaudu 0,2 protsendipunkti võrra.

Kui toiduainete ja energiahinnad kõrvale jätta, siis ülejäänud tarbijakorv kallines aastaga 2,5%. Hindade tõusu on Eestis jätkuvalt vedanud teenuste kallinemine, sest majanduses valitsevad head ajad – töötuse määr on olnud madal ja palgakasv kiire.

Maailma majanduskasvu aeglustumise taustal ei ole Eestis ega euroalal lähitulevikus kiiret hinnatõusu oodata, sest riikidevahelised kaubanduspinged vähendavad nõudlust kaupade ja toormete järele. Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt kasvavad tarbijahinnad tänavu 2,5%.

Foto: pexel.com

Viipemaksed ei ole toonud kaasa kaardipettuste kasvu

By

Eestis välja antud pangakaartidega tehti teises kvartalis iga päev keskmiselt 994 000 kaardimakset, iga neljas neist viibates. Viipemaksete levik ei ole seejuures toonud kaasa pankade sõnul kaardipettuste kasvu.

30. juuni seisuga moodustasid viipekaardid 61 protsenti kõikidest Eesti pankade välja antud kaartidest. Kokku on väljastatud 1,1 miljonit viipekaarti. Samas on 18 protsenti kaardiomanikest viipemakse võimaluse aktiveerimata jätnud. Kokku tehti Eestis teises kvartalis iga päev keskmiselt 240 000 viipemakset, neist 23 000 välismaal.

Viipemakset võimaldavad Eestis praegu 81 protsenti terminalidest, kuid pangad on lubanud, et 2020. aasta lõpuks peaksid seda võimalust pakkuma kõik terminalid. Alates 2020. aasta algusest uuendavad pangad aga makseterminale järk-järgult selliselt, et viibates saaks maksta mis tahes summat, kuid kui ost ületab kokkulepitud piirmäära, tuleb lisaks lüüa terminali ka PIN-kood. Nutiseadmetega (mobiilid ja kellad) saab üle 25euroseid viipemakseid teha juba täna.

Riigiti on viipemakse ülempiir erinev. Nagu enamikus Euroopa riikides saab ka Eestis viipega tasuda kuni 25eurose ostu eest. Soomes on piirmäär 50 eurot ning Ühendkuningriigis 30 naela. Suurema ostu eest makstes on vaja kaart terminali panna ja sisestada PIN-kood. PINi küsitakse aeg-ajalt ka väiksemate maksete puhul, et veenduda, kas ostu teeb kaardi tegelik omanik. Kuna viipetehnoloogia muudab ostude tegemise mugavamaks ja kiiremaks, on viipemaksed kasulikud nii kaardikasutajale kui ka kaupmehele.

Viipekaardi kaotamise korral peab kaardiomanik nagu teistegi pangakaartide kadumisel võtma kiiresti ühendust pangaga ja laskma kaardi sulgeda. Nii tavalise kui ka viipekaardi omanikul tuleks aeg-ajalt heita pilk peale ka konto väljavõttele, et veenduda, kas ta on kõik seal kajastatud tehingud ise teinud. Mugava võimalusena saab mobiilipangas aktiveerida kontoteavituse, mis annab kliendile kindluse, et tal on ülevaade kõigist oma kontol toimunud tehingutest.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Eesti Pank karmistab eluasemelaenude riskiarvestust

By Leave a Comment

Alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15protsendise riskikaaluga. Riskikaalu alampiiri kehtestamisega soovib Eesti Pank tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.

Kiire palgakasvu ja inimeste tugeva kindlustunde mõjul on eluasemelaenude aastakasv viimase kahe aasta jooksul püsinud üsna kiire – umbes 7 protsenti. Kuna kliendid on eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja viimaste aastate laenukahjumid olnud väga väikesed, on suuremad pangad hinnanud ka riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks. Kui Eesti majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid aga märgatavalt suureneda. Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks, et pankade kapitaliseeritus ei väheneks.

Muudatused puudutavad Eestis Swedbanki ja SEB Panka, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, mille puhul riskiarvestust mõjutab oluliselt varasem laenukahjumite maht. Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga (35%), ning neile uus nõue ei laiene.

Eluasemelaenudega seotud riskide maandamiseks kehtivad pankadele veel kolm nõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Eesti majandus kasvab tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,1 protsenti

By

Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Makse laekub riigile aga tänu palgakasvule ja väikesele tööpuudusele endiselt jõudsalt ning seetõttu peaks eelarve olema ülejäägis, et toetada majandust vajadusel halvematel aegadel.

Majanduse jahenemine jõuab tööturu näitajatesse. Kuna nõudlus ettevõtete toodangu järele kasvab edaspidi nii Eestis kui ka Eesti peamistel eksporditurgudel tagasihoidlikumas tempos, on ettevõtjate soov töötajaid juurde palgata möödunud aastatega võrreldes vähenenud. Hõivatute hulk jääb senisele tasemele ja palgakasv aeglustub selle aasta 8,1 protsendilt 5,2 protsendini aastaks 2021. Kuniks sissetulekud kasvavad kiiresti, on elanikel otstarbekas jätkata säästmist sarnaselt senisele.

Kuna vaba tööjõudu on Eestis vähe, on ettevõtjad värvanud aktiivselt välistööjõudu. Välistöötajate panus eelmise aasta 3,9-protsendilisse majanduskasvu oli hinnanguliselt kuni 1,3 protsenti. Kõige enam on viimastel aastatel välistöötajaid palgatud ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses. Välistööjõu värbamine on lisaks majanduskasvu võimendamisele aeglustanud palgakasvu. Kiire palgakasv on valmistanud peavalu eksportivatele ettevõtetele, kelle jaoks on välisturgudel konkureerimine muutunud suurte tööjõukulude tõttu raskemaks

Hinnatõus Eestis aeglustub eelmise aasta 3,4 protsendilt 2,1 protsendini aastal 2021. Hinnakasvu tõukab tagant peamiselt tööjõukulude suurenemine, samas kui energiahindade langus ja alkoholiaktsiisi mõju vähenemine lasevad inflatsioonil aeglustuda.

Kuna Eesti majanduses on jätkuvalt head ajad, laekub järgmistel aastatel maksutulusid rohkem kui tavaoludes. Praegu on tavaoludega võrreldes tööpuudus erakordselt väike ja palgakasv sellest tulenevalt väga kiire. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata jääb tööpuudus ka lähiaastatel väga madalaks ja ka töötajaid on rohkem kui iial varem. Inimestel on seetõttu rohkem julgust tarbida, mis paisutab riigi maksutulud ajutiselt suuremaks. Seda arvestades oleks valitsusel järgmistel aastatel kohane teha ülejäägiga eelarveid. Järgmiste aastate ülejäägis eelarve ei tähendaks kulude kärpimist, vaid seda, et kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud.

Vastutustundlik eelarvepoliitika – hoida headel aegadel eelarvet ülejäägis ja halvematel aegadel toetada majandust eelarvepuudujäägi kaudu – pehmendaks majandusraskuste ajal tööpuuduse tõusu ja tagaks Eesti inimeste sissetulekute stabiilsema kasvu. Kui praegusel heal ajal teha eelarvepuudujäägi arvel lisakulutusi, annab valitsus hoogu juurde hinnakasvule ja suurendab ettevõtete soovi välistööjõudu palgata. Majanduskasv aga aeglustuks konkurentsivõime vähenemise tõttu, mis annaks löögi inimeste sissetulekute kasvule.

Foto ja allkas: Eesti Pank