Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Vaata kaardilt kui kaua Eesti lapsed kooli lähevad

By

Sellelt kaardilt saad lähemalt uurida, millistes Eesti omavalitsustes kulub 7–19aastastel noortel kõige rohkem aega kooli jõudmiseks. Arvutatud on igas õppeasutuses käivate õppurite elukoha ja õppeasutuse vahelise jalutuskäigu pikkus ajas. Kaardil on tumedamalt märgitud omavalitsused, kus on rohkem õpilasi, kelle koolitee on pikem kui 30 minutit, heledamalt need, kus selliseid õpilasi on vähem. Rohkem infot iga omavalitsuse kohta saab kaardil sellele klõpsates. Kaardil sisse kerides näed kooliteede pikkusi ajas koolide kaupa.

Juba 880 lugejat tellib veebikirja oma e-postkasti. Tellige Teiegi – TASUTA

Statistikaameti andmetel käivad 87% poistest ja 88,1% tüdrukutest koolis samas kohalikus omavalitsuses, kus nad elavad. Kõige harvemini käivad teiste omavalitsuste koolides Saaremaa ja Hiiumaa valla noored, samas kõige sagedamini käivad teistes omavalitustes koolis just Eesti väikesaarte noored.

Kõige suurem õppurite osakaal, kes elavad kuni 10 minuti kaugusel koolist, on Maardu linnas – 61,7%. Seevastu Kuusalu vallas on see näitaja vaid 0,8%.

Koolist üle 30 minuti kaugusel elavate õppurite osakaal on kõige suurem Muhu vallas – 83,6%, samas kui Narva linnas on selliseid õpilasi kõige vähem – 11,7%.

Tallinna linn paistab silma õppurite arvu poolest, kes peavad kooli jõudmiseks kulutama üle 30 minuti. Siiski moodustavad need 22 054 õpilast vaid 43,4% kogu Tallinna õpilaste arvust.

Suurim arv kaugemalt kui 30 minuti kauguselt kooli tulevaid õpilasi käib Rocca al Mare koolis – 889 õpilast.

Kaardi loomisel on kasutatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid. Ühegi inimese isikuandmeid avalikult ei kuvata ja kellegi isikut ei ole võimalik nende andmete põhjal tuvastada.

Foto ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/Kui-kaua-Eesti-lapsed-kooli-lahevad

Eesti Panga sõnul ei ole ekspordiraskused leevenenud

By

Pessimistlik meeleolu välisturgudel püsis teises kvartaliski ja nõudluse madalseis tõi kaasa väliskaubanduse mahu vähenemise. Ettevõtjate kolmanda kvartali hinnangud oma eksporditellimuste piisavusele on märkimisväärselt kehvemad kui teises kvartalis, mis näitab, et raskused pole ka praeguseks leevenenud. Ettevõtjate meeleolu on samuti pessimistlik mitme meile olulise kaubanduspartneri juures.

Eesti olulisemate kaubanduspartnerite majandusolukord on olnud sel aastal nõrk ning see vähendab nõudlust meie kaupade ja teenuste järele. Aastataguse ajaga võrreldes on meie väliskaubanduse käive vähenenud just kaubavahetuse kahanemise tõttu. Kaupade väljavedu vähenes 9,6% ja sissevedu 11,4%. Seevastu teenuste ekspordikäive oli teises kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 7,9% ja teenuste impordikäive 2,2% suurem.

Kaubaekspordi raskuseid süvendab peamiselt madalseis töötlevas tööstuses, kus ekspordi müügimaht on teises kvartalis vähenenud pea kõigis valdkondades. Endiselt on pärsitud puidusektori ettevõtete eksport, sest nende jaoks olulistel Skandinaavia turgudel on nõudlus nõrgenenud. Teises kvartalis kasvas vaid põllumajandus- ja toidukaupade eksport ja teatud määral on stabiliseerunud ka metallitoodete ning masinate ja seadmete eksport.

Üldiselt süvenev majanduslik ebakindlus hoiab ettevõtjate ootused jätkuvalt pessimistlikud nii Eestis kui ka Euroopas. Eesti ettevõtjate hinnangud konkurentsivõimele olid kolmandas kvartalis veel kehvemad kui teises kvartalis. Pessimistlikud on ka mitu meie olulist eksporditurgu – ettevõtjate hinnangud konkurentsipositsioonile on madalseisus nii Saksamaal kui ka Soomes.

Juba 880 lugejat tellib veebikirja oma e-postkasti. Tellige Teiegi – TASUTA

Teist kvartalit järjest vähenes kaubaimport. Selle taga on mitu tegurit, näiteks kauba varasem ladudesse varumine, väiksem sisendtoodete vajadus tööstuses ja mineraalsete kütuste sisseveo kahanemine. Teises kvartalis vähenes nii puidutoorme, metallide kui ka tööstustoodete sisseveokäive. 2023. aasta esimeses pooles oli kaubaimpordi languse taga suurel määral ka see, et alanes energiakandjate hind ja sanktsioonide tõttu vähenes mineraalsete kütuste sissevedu.

Teenuste eksport tervikuna teises kvartalis kasvas. Teenuste ekspordikäive suurenes aastataguse ajaga võrreldes 7,9%. Eksporti kasvatasid nii IKT teenuste, muude äriteenuste kui ka reisiteenuste valdkond. Samal ajal kahanes veoteenuste eksport, sest kaubavahetus on vähenenud. Skandinaavia riikide ehitus- ja kinnisvaraturu probleemide tõttu on olnud langustrendis ka ehitusteenuste eksport, kuigi teises kvartalis oli seal näha väikest taastumist.

Jooksevkonto ülejääk oli teises kvartalis 3% SKPst eelkõige tänu teenuste konto ülejäägile ja kaupade konto väiksemale puudujäägile.

Allikas: Eesti Pank

Photo by Rafael de Campos: https://www.pexels.com/photo/harbor-located-near-rippling-sea-water-4256976/

Tarbijahinnaindeks kasvas augustis 4,6%

By

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 4,6%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 7,6% kallimad ja teenused 0,8% odavamad. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 4,6% 2021. aasta juunis, mil see oli 3,8%.

Juba 880 lugejat tellib veebikirja oma e-postkasti. Tellige Teiegi – TASUTA

Statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas augustis tarbijahinnaindeksit eelmise aasta augustiga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust üle veerandi. Möödunud aasta augustiga võrreldes on liha ja lihatooted kallinenud 14,9%, piim, piimatooted ja munad 10,9%, jahu, jahutooted ja tangained 14,6% ning köögivili 6,3%. „Suurem mõju indeksi muutusele oli veel eluasemega seotud hinnamuutustel (-9,5%) ning mootorikütustel, kus bensiin oli 6,6% ja diislikütus 9,3% odavam,“ lisas Trasanov.

Allikas ja foto: https://www.stat.ee/et/uudised/augustis-kasvas-tarbijahinnaindeks-46

OpenAI tegevjuht Sam Altman käivitab Worldcoin’i krüptovaluuta projekti

By

Worldcoin, krüptoraha projekt, mille asutas OpenAI tegevjuht Sam Altman, käivitati Reutersi teatel täna, 24. juulil.

Sam Altman sõnas Reutersile, et Worldcoin võib kaasa aidata majanduse ümberkujundamisele generatiivse AI tõttu. “Inimesed saavad AI abil võimendatud (supercharged), mis toob kaasa massiivsed majanduslikud tagajärjed,” ütles ta. Üheks Altmani näiteks on üldine baasissetulek (UBI), sotsiaalhüvede programm, mida tavaliselt korraldavad valitsused ning mis tagab igaühele regulaarsed maksed.

“AI ajastul ei ole isikuolemasolu tõestuse vajadus enam tõsine vaidlusküsimus; kriitiline küsimus on, kas meil on olemas privaatsust austavad, hajusad ja võimalikult kaasavad lahendused isikuolemasolu tõendamiseks,” ütles Worldcoin’i kaasasutaja ja Tools for Humanity tegevjuht Alex Blania. “Oma ainulaadse tehnoloogia abil püüab Worldcoin’i pakkuda kõigile maailma inimestele, sõltumata taustast, geograafilisest asukohast või sissetulekust, ligipääsu kasvavale digitaalsele ja üleilmsele majandusele, järgides privaatsust ja hajutatust.”

Juba 880 lugejat tellib veebikirja oma e-postkasti. Tellige Teiegi – TASUTA

Projekti peamine tooteks on World ID, mida ettevõte kirjeldab “digitaalse passina”. World ID saamiseks peavad kliendid läbima isikliku silma skanneerimise Worldcoin’i ‘orb’-i abil. Kui silma skanneerimine kinnitab, et isik on tõeline inimene, luuakse World ID.

Beetaperioodil oli projekti 2 miljonit kasutajat ja koos ametliku käivitamisega laiendatakse Worldcoin “orbing” tegevus 35 linna; 20 riigis. Maailma suurimal börsil Binance jõudis WLD kõrgeimaks hinnaks 5,29 dollarit. Binance’i veebilehe andmetel kaubeldi 25,1 miljoni dollari väärtuses.

Worldcoin koosneb privaatsust säilitavast digitaalsest identiteedist (World ID) ja, kus seadused võimaldavad, digitaalsest valuutast (WLD), mida saab lihtsalt selle eest, et olete inimene.

Foto: https://worldcoin.org/world-id

Milmoel elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?

By

Man, an electrical technician working in a switchboard with fuses. Installation and connection of electrical equipment. Professional uses a tablet.

Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 tarbitud energia eest väljastatud arvete pealt maksis riik kompensatsiooni, et tasandada hinnatõusu mõju. Kuidas see kompensatsioon täpselt töötas? Kõik 8 senti kWh eest ületavad hinnad kompenseeriti maksimaalselt 5 sendi ulatuses ehk maksimaalse kompensatsiooni võisid saada ainult tarbijad, kelle elektri hind ületas 13 senti kWh eest. Nüüd lisame nendele hindadele ka käibemaksu. Elektri hind koos käibemaksuga on 8×1,2=9,6 senti ja kompensatsioon 5×1,2=6 senti ehk kokku 15,6 senti. See tähendab, et hindade puhul, mis jäid 9,6 sendi ja 15,6 sendi vahele, oli kompensatsioon väiksem ja tarbija poolt makstavaks hinnaks jäi 9,6 senti/kWh eest. 

Niisiis oli kompensatsioonisüsteem selline, et kui elektri hind jäi 9,6 ja 15,6 sendi vahele kWh eest, tõi riiklik kompensatsioon hinna 9,6 sendi peale. Millised need hinnad aasta alguses tegelikult olid? 

Universaalteenuse hind oli üsna kõrge ning isegi täismahus kompensatsiooniga oli universaalteenuse hind esimeses kvartalis 13,94 s/kWh. Universaalteenuse hind pole muutunud. Fikseeritud pakettide kasutajatele oli keskmine hind vahemikus 13,9–14 s/kWh. Riigi toetus tõi need hinnad alla 9,6 sendi peale.  

Ent elektribörsil toimuvad kogu aeg suured kõikumised, kuidas saavad siis hinnad stabiilsed olla? Vaatame aga, millises vahemikus kõikumised toimusid. Börsielektri hinnad kasutajatele kõikusid aasta esimeses kvartalis vahemikus 12,05–15,32 senti kWh eest. See omakorda tähendab, et riigi kompensatsioon hoidis eratarbijate tegelikud hinnad 9,6 s/kWh tasemel. Seda kolm kuud järjest ja täiesti sõltumatult börsielektri igatunnistest hinnakõikumistest.

Rõhutada tuleb, et börsielektri puhul on juttu tüüpkoormusgraafikute järgsest tarbimisest, mis peegeldab tüüpilist elektritarbimist. Tegelikus elus on kõik inimesed erinevad ja ka elektrit kasutatakse erinevalt. Näiteks öösel on elektri tarbimine üldiselt madalam ja seetõttu hind odavam, aga mõni börsielektri kasutaja võib oma suure tarbimise, näiteks boileriga vee soojendamise või elektriauto laadimise lükata just öösse, et odavama elektri arvel kokku hoida. See on põhjuseks, miks mõne konkreetse elektritarbija makstavad hinnad võivad erineda nendest keskmistest hindadest, mida kasutatakse tarbijahinnaindeksi arvutamisel.

Allikas ja lisalugemine: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-elektri-hinnatoetus-stabiliseeris-borsihinna-ja-mis-juhtus-toetuse-kadumisel

Foto: pvproductions ja Freepik

Eesti Pank kinnitas rahvuslillele pühendatud 2eurose ja Pariisi olümpiamängude meenemündi kujunduse

By

Eesti Panga nõukogu kuulutas Eesti rahvuslillele rukkilillele pühendatud erikujundusega 2eurose mündi kujunduskonkursi võitjaks Kaupo Kangro kavandi „Lilleke rohus“. Pariisi suveolümpiamängudel osalevatele sportlastele pühendatud hõbemündi kujunduskonkursi võitis Liis Dvorjanski kavand „Kompass“.

2024. aastal laseb Eesti Pank ringlusse 2eurose mündi, mis on pühendatud Eesti rahvuslillele rukkilillele. Varem on keskpank andnud rahvussümbolite sarjas välja rahvusloomale ja rahvuslinnule pühendatud 2eurose mündi.

Keskpanga kokku kutsutud hindamiskomisjoni ettepanekul kinnitas Eesti Panga nõukogu 2eurose pühendusmündi „Rahvuslill rukkilill“ kujunduskonkursi võitjaks Kaupo Kangro kavandi „Lilleke rohus“. Teise koha pälvis Andres Oreškini kavand „Kolmnurk (b)“ ning kolmanda koha Tiit Jürna kavand „Pärg“.

Samuti emiteerib Eesti Pank 2024. aastal XXXIII Pariisi suveolümpiamängudel osalevate Eesti sportlaste auks hõbedast meenemündi nimiväärtusega 10 eurot. Olümpiamüntide emiteerimine on Eesti Panga pikaajaline traditsioon, mis sai alguse juba 1992. aastal. Kokku on keskpank välja andnud 12 olümpiamünti.

Keskpanga kokku kutsutud hindamiskomisjoni ettepanekul kinnitas Eesti Panga nõukogu XXXIII Pariisi suveolümpiamängudel osalevate Eesti sportlaste auks välja antava hõbedast meenemündi kujunduskonkursi võitjaks Liis Dvorjanski kavandi „Kompass“. Liis Dvorjanski sõnul on võidukavandil kujutatud valguse sillerdust veel ja kuma taevas, moodustades Eiffeli torni silueti, mis tipneb päikesekettaga. „Et meie sportlased seostaksid looduse helki toetava teejuhina medalini,“ lisas kunstnik. Olümpiamündi kujunduskonkursi teise koha pälvis Villu Järmuti kavand „Jooks“ ning kolmanda koha Kaili-Lotta Juhkami kavand „Olümpos“.

Mõlema mündi kujunduskonkursi võitja autoritasu on 2500 eurot. Teise koha saanud kavandi autoritasu on 1500 ja kolmanda koha oma 1000 eurot.

Foto: Eesti Pank

Eesti Pank hakkab järk-järgult väljastama Liivimaa maapäeva kuldmünte

By

Eesti Pank hakkab sel nädalal järk-järgult väljastama Liivimaa maapäeva kuldmünte, mille müük peatati sügisel tootmisvea tõttu. Esimeses järjekorras hakkavad asenduseks toodetud uusi münte saama Omniva e-poest sügisel tellimuse teinud kliendid. Kahjuks aga kõik e-poe kaudu mündid ostnud inimesed lähiajal münti kätte ei saa, sest ka teisest tootmispartiist läbis Eesti Panga kvaliteedikontrolli ainult osa münte.

Omniva, kes korraldab müntide tarnet keskpangast klientideni, e-pood väljastab Liivimaa kuldmünte tellimuste vormistamise ja laekumiste järjekorras. Esimesed e-poe tellimused täidetakse sel nädalal, tellimuste täitmisega jätkatakse vastavalt sellele, kuidas jõuavad mündid Eestisse.

„Eesti Panga nimel palun klientidelt vabandust, et nii kaua on Liivimaa kuldmündi asendusega aega läinud ja eraldi palun vabandust inimeste ees, kes peavad veel ootama. Oleme otsinud probleemi lahendamiseks erinevaid võimalusi koostöös mündi tootjaga, kuid sel korral me ei suutnud klientide ootustele vastata ja meil on sellest väga kahju,“ ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. Ta lisas, et järgmise meenemündi tootmishanke puhul arvestab keskpank saadud õppetundidega, kuid arusaadavalt ei aita see Liivimaa kuldmündi ostnud kliente.

Kui kõik e-poe kaudu Liivimaa kuldmündi ostnud kliendid on oma mündid kätte saanud, siis hakatakse asendusmünte vastavalt keskpanka jõudvatele kogustele müüma ka kõikidele teistele soovijatele. Keskpank teavitab tol hetkel, milliseks kujuneb müntide müügi edasine korraldus.

Sellest nädalast alates väljastatavad asendusmündid on Eesti Pank visuaalselt üle vaadanud ning ei ole nende puhul avastanud puudusi. Juhul kui ka asendusmündi puhul peaks tekkima pretensioone, palume pöörduda Eesti Panga muuseumipoodi, kontakteeruda e-posti aadressil muuseumipood@eestipank.ee või telefonil 668 0650. Eesti Panga muuseumipood on avatud T-R 12-17; ning L 11-16.

Foto: Eesti Pank

Hoolimata majanduslangusest palgakasv püsis

By

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1775 eurot ja see kasvas võrreldes eelneva aasta neljanda kvartaliga 9,2%. Kuigi eelmise aasta lõpus majandus kahanes, püsis keskmise palga kasv siiski hoogne. Võrreldes 2021. aastaga palga ostujõud eelmisel aastal tervikuna aga kahanes.

Kui majandus poleks olnud languses, oleksime hoogsa inflatsiooni mõjul näinud veelgi suuremat palgakasvu. Palgakasvu mõjutab majandusolukorra nõrgenemine, mistõttu on ettevõtjatel väiksem soov töötajaid juurde värvata. Seda kinnitavad nii konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuring kui ka hõive kahanemine.

Tõusnud tarbijahinnad lisavad survet kollektiivselt kokkulepitud palkade tõstmiseks, eriti riigisektoris. Näiteks tervishoiutöötajate palkade alammäär tõuseb 20% ja samuti kiireneb palgakasv hariduses. Lisaks tõusis miinimumpalk alates sellest aastast 10,9%. Kaudselt on sellistel palgatõusudel mõju ka erasektorile, sest need kujundavad töötajate palgaootusi ka laiemalt ning osaliselt konkureeritakse sama tööjõu pärast. Veelgi hoogsam palgakulude kasv võib aga tähendada konkurentsivõime kahanemist.

Allikas: https://www.eestipank.ee/et/press/hoolimata-majanduslangusest-pusis-palgakasv-hoogne-06032023

Foto: Image by Nattanan Kanchanaprat from Pixabay

Ülo Kaasik: kinnisvaraturg leiab tasakaalu suurema krahhita

By

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles tänasel Äripäeva kinnisvarakonverentsil, et kuue kuu euribori kerkimine kolme protsendi lähedale on tase, kus majandus tavaoludes peabki toimima ja mingeid suuri probleeme Eesti kinnisvaraturule Eesti Pank selles ei näe. Kaasiku sõnul tuleb intressimäärade tõstmist keskpangal esialgu siiski veel jätkata.

Kaasik iseloomustas Eesti kinnisvaraturul toimuvat kui auru välja laskmist viimase pooleteise aasta buumist, mil turul olid ülekuumenemise märgid. Laenuraha kallinemisega, inimeste ja ettevõtete kindlustunde vähenemisega ning ostujõu alanemisega on nõudlus uute laenude järele vähenenud ja hinnad kinnisvarasektoris langenud. Tänu sellele, et buum jäi Eestis siiski suhteliselt lühikeseks, ei tekkinud majanduses suurt tasakaalustamatust ega ülemäärast laenukoormuse kasvu. Nii on alust arvata, et uus tasakaal buumiaegselt kõrgelt tasemelt saabub suurema kukkumise ja kriisita.

„Kui lähiaastatel palgakasv jääb püsima ja inflatsioon taltub, hakkab inimeste ostujõud taastuma ning kinnisvarasektor leiab mõistlikumal tasemel uue tasakaalu,“ ütles Kaasik oma ettekandes.

Inflatsiooni pidurdumiseks annab asepresidendi sõnul lootust energiahindade langus. „Gaasi hinna alanemine on olnud muljetavaldav,“ osutas Kaasik, tunnustades ka Euroopa jõupingutusi Venemaa gaasile alternatiivide leidmisel. „Odavam energia võtab inflatsioonisurvet vähemaks ja annab lootust, et majandus hakkab taastuma. Algsed prognoosid energia hinna osas olid märkimisväärselt kõrgemad.“

Liiga optimistlik ei soovitanud Eesti Panga asepresident siiski olla, kuna tuleviku suhtes püsib jätkuvalt väga suur ebakindlus. Inflatsioonitase on endiselt kõrge ja alanemine aeglane, kuna tööturul ja teenuste sektoris hinnasurve veel püsib. Euroopa Keskpank on märku andnud, et mõningal määral peavad euroala intressimäärad praeguselt tasemelt veel edasi tõusma.

„See on vajalik, et taltsutada inflatsiooni, mis sööb ära inimeste sissetulekute ostujõudu,“ märkis Kaasik.

Läinud aasta juulist on Euroopa Keskpank euroala baasintressimäärasid tõstnud viiel korral. Euroopa pankadevaheline kuue kuu laenuintress euribor on kerkinud keskpanga intressimäärade tõusu järel enam kui kolmele protsendile. Kaasiku sõnul on intressid jõudnud lähemale normaalsele.

„See on tase, kus majandus tavaoludes peakski töötama,“ ütles ta, lisades, et ei maksa loota, et ülimadalate intressimäärade aeg niipea tagasi tuleb.

Kommenteerides laenuvõtjate võimekust kasvanud laenumaksetega toime tulla, viitas Kaasik keskpanga kehtestatud nõuetele laenude väljastamisel. „Oleme palunud panku laenu andes eraldi testida, kas tullakse toime ka kõrgema intressimääraga,“ ütles Kaasik. Selle alusel võiks arvata, et majapidamised saavad hakkama. Toimetulekut toetavad tugev seis tööturul ja jätkuv palgatõus, mis inflatsiooni taltudes taastab ostujõudu. Laenu võtmine tuleb aga igal juhul alati hästi läbi kaaluda.

„Oleme keskpangana korduvalt rõhutanud, et laenu võttes tuleb arvestada erinevate riskidega, sealhulgas intressimäärade tõusuga,“ ütles Kaasik.

Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks

By

Euroala majandusnäitajaid vaadates on viimastel nädalatel üle pika aja olnud ülekaalus positiivsed uudised – hinnatõus aeglustus jaanuaris oodatust rohkem (detsembri 9,2%lt jaanuaris 8,5%ni) ning ka eelmise aasta viimase kvartali majanduskasv oli erinevalt kardetust plussmärgiga.

Heade majandusuudiste taga on eelkõige odavnenud energiahinnad, mis toetavad nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid ning aitavad samuti üldist hinnatõusu aeglustada. Eriti järsult on tänu tavapärasest soojemale talvele kukkunud gaasi hind, mis oli kaks korda kallim alles kuus nädalat tagasi, mil Euroopa Keskpanga nõukogu viimati kogunes. Seda tajuvad ka Eesti tarbijad – Eesti Gaas teatas alles paari päeva eest, et langetab gaasi hinda veebruarist poole võrra. Kuigi energiahindade prognoosimine on viimasel ajal olnud eriti tänamatu ülesanne, võib siiski pidada tõenäoliseks, et need kujunevad madalamaks, kui veel mõne kuu eest toormeturgudel eeldati. Toormeturgude ootused olid ka oluliseks sisendiks, kui Euroopa Keskpank ja ka Eesti Pank koostasid eelmise aasta lõpus oma majandusprognoose.

Kiirest hinnatõusust rääkides tekitavad muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke.

Mõistagi on vara rääkida sellest, et Euroopa majanduses on kõik hästi. Hinnatõus on jätkuvalt liiga kiire, inimeste ostujõud on vähenenud ning ka ettevõtjad on oma äride lähiaja väljavaateid kommenteerides pigem pessimistlikud. Kiirest hinnatõusust rääkides tekitavad muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke. Püsivamat survet hindade tõusuks saab analüüsida vaadates mitte üksnes inflatsiooni koondnumbrit, vaid jättes kõrvale energia, toidukaupade ja muude eriti kõikuvate hindadega toodete ja teenuste hinnamuutused. Alusinflatsiooni näitaja on euroalal püsinud stabiilselt üle 5% juba viimased neli kuud ning ei alanenud ka jaanuaris.

Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Kui eelmisel aastal mõjutas üldist hinnatõusu eelkõige energia kallinemine, siis nüüd on esiplaanile kerkinud toiduainete ning muude kaupade ja teenuste hinnatõus. Üldine hinnatase on Eestis juba alates eelmise aasta augustist olnud üsnagi stabiilne. Me kõik tajume eelkõige toidukaupade jätkuvat kallinemist ja ehk pöörame vähem tähelepanu energiahindade langusele. Osalt ka seetõttu, et energiahinnad on taseme mõttes siiski jätkuvalt kallid. Lähikuudel võib siiski Eestis oodata hinnatõusu järkjärgulist aeglustumist, seda suuresti tänu sellele, et võrdlusbaasiks olevad eelmise aasta hinnad kerkisid kiiresti just eelmise aasta esimese pooles.

Selle nädala ja märtsi intressitõusud on vajalikud selleks, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad.

Eelnevat arvesse võttes otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus sel nädalal tõsta keskpanga intressimäärasid täiendava 0,5% võrra. Praeguste teadmiste põhjal on selge ka see, et tõenäoliselt tuleb sama suur intressitõus ka märtsikuus. See on vajalik, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad. Liiga vara ja liiga riskantne on eeldada, et majanduse aeglustumine toob iseenesest kaasa ka hinnatõusu raugemise. Eriti kui pidada silmas, et tänu madalamatele energiahindadele on majandusaktiivsus suurenenud ja majanduse väljavaade mõnevõrra paranenud. Keskpank saab anda oma panuse hinnatõusu aeglustamiseks, olles valmis tõstma intressimäärasid piisavalt selleks, et hinnatõus euroalal aeglustuks 2% lähedale. Vaid hinnatõusu kontrolli alla saades hakkab taas kasvama inimeste ostujõud ning ettevõtjatel tekib suurem kindlustunne investeeringute tegemiseks ja töökohtade loomiseks.

Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada.

Ka kodulaenu võtnud Eesti inimeste jaoks, kes peavad hakkama saama senisest suuremate igakuiste laenumaksetega, on tähtis, et hinnatõus aeglustuks ja majandus pöörduks tagasi stabiilsemale kasvurajale. Mõistan, et see kõlab vastuoluliselt, kuid praegune rangem rahapoliitika (loe: kõrgemad intressimäärad) aitab vältida märksa suuremaid laenumakseid tulevikus. Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada. Majanduse stabiliseerumine loob võimaluse ka inimeste sissetulekute edaspidiseks kasvuks. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust väga muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.

Foto ja allikas: Eesti Pank