Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Majandus

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

By Leave a Comment

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5%, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem II kvartalis (6,4%). Aasta lõpu poole kasv kiirenes.Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aastaga võrreldes 3,7%. Võrreldes eelmise aastaga oli käesoleval aastal reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5%. Ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu 0,8 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Foto ja allikas…

Tipptasemel teadmiste ja oskustega õpilaste osatähtsusest

By

Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi suunal pigem jõulise edasiliikumise eest võime endale teha pika pai. Loorberitele puhkama ei tasu aga jääda ning hariduse kvaliteedi parandamise ja õpingute jätkamist takistavate tegurite vähendamisega peab tegelema pidevalt. Innovatsioon ja haridus on Eesti   jätkusuutlikkuse baaskapital. Kitsamas mõttes on haridus meie konkurentsivõime alus, laiemas mõttes pakub ilmselt just teadus välja lahendusi üleilmsete keeruliste probleemide lahendamiseks.

Tipptasemel teadmiste ja oskustega õpilaste osatähtsus on alates 2012. aastast Eestis pidevalt suurenenud ning rahvusvahelises võrdluses oleme Euroopa Liidu riikide paremiku hulgas.

Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti haridustemaatika näitajad heas seisus. Näiteks  kõrgharidusega 30–34-aastaste elanike osatähtsuse näitaja poolest on Eesti ELi esikümnes. Riigisiseselt suureneb näitaja aasta-aastalt – kui aastal 2000 oli näitaja 30,4%, siis 2017. aastal koguni 48,4%.

EL esikümnes on Eesti ka oma elanike digioskuste poolest. 2017. aasta andmete kohaselt oli Eestis 60 protsenti 16–74-aastastest elanikest vähemalt algtasemel digioskustega. Neist 35%-l on digioskused vähemalt kesktasemel. Sugude lõikes digioskused eriti ei erine, küll on märgatav erinevus eagruppide vahel – kõige edukamalt saavad digimaailmas hakkama noored ja kõige vähem eakad. Õnneks on aastate lõikes vanusegruppide-vaheline digilõhe siiski järjest vähenenud.

Erialaste ja digioskuste arendamise kõrval tegelevad Eesti inimesed järjest rohkem ka oma huvide ja hobidega ning lisaks lastele ja noortele osalevad huvihariduses üha enam ka täiskasvanud, sealhulgas suureneb just meeste osakaal.

Hea meel on ka näha, et Eesti inimesed ei piirdu vaid ühe omandatud haridusega ning kasutavad üha enam elukestva õppe võimalusi. Kui 2000. aastal kasutas võimalusi 6,3%, siis 2017. aastal juba 17,1% 25–64-aastastest elanikest. Järjest enam täiendatakse end ka juba õpitud erialaga seotud koolitustel ning omandatakse täiesti uusi erialasid.

„Tukast sugeda“ saame vaid õpinguid mittejätkavate madala haridustasemega noorte näitaja poolest. Seejuures on läbi aastate olnud õpinguid mittejätkavate noorte meeste osatähtsus suurem kui nende naissoost eakaaslastel. Kuigi madala haridustasemega noorte näitaja väärtus on EL keskmisest isegi pisut suurem, on see alatest aastast 2000. aastast olnud õnneks kahanev.

Teiste Eestis oluliste üleilmsete säästva arengu eesmärkide ja näitajatega saad tutvuda veebikogumikus, veebinurgas ja andmebaasitabelite vahendusel.

Allikas: Statistikablogi

Foto: Haridusministeerium

Hansalinn Viljandile pühendatud hõbemündi kujundab tudeng

By

Eesti Panga kokku kutsutud žürii valis Hansalinn Viljandile pühendatud hõbedast meenemündi konkursi võidutööks Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengi Elisabeth Juusu kavandi. Mündi kujunduskonkursile said töid esitada vaid üliõpilased, kes osalesid mullu sügissemestril mündikavandamise kursusel EKAs. 

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve sõnul võib Eesti Kunstiakadeemiaga koostöös sündinud projektiga igati rahule jääda. “Keerulise mündikujundamise peal kätt proovinud üliõpilaste vaated olid julged ja kaasaegsed. Ootame väga neid noori osa võtma ka Eesti Panga avalikest mündikujundamise konkurssidest,” lisas Roosve.

Hõbedast meenemündi võidutööl „4 sümbolit“ on kujutatud keskaegsele kaubavahetusele pühendatud sümbolit, mis ühendab endas vilja, kala, küünla ja koge kujutised.

Kujunduskonkursile esitatud 22 kavandi seast pälvis teise koha EKA tudengite Syret Kärdi ja Villem Sarapuu kavand „Lina“ ning kolmanda koha Elvo Jakobsoni töö „Roos“.
8eurose nimiväärtusega hõbemünt jõuab ringlusse tänavu kevadel. Müntide tiraaž on 4000.

Kujunduskonkursi kuuele parima kavandi autorile makstakse pärast müntide emiteerimist autoritasu.  Võidutöö autoritasu on 1300 eurot. Ülejäänud auhinnaliste tööde tasu jääb vahemikku 150-600 eurot.

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kava aastateks 2019 ja 2020

Ülevaade Eesti Panga emiteeritud meenemüntidest

Eesti Pank kogub ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide väljaandmiseks panga posti- ja e-posti aadressi ning Eesti Panga veebilehe liidese kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab Eesti Panga juhatus meene- ja mälestusmüntide tootmise.

Foto: Eesti Pank

2018. aastal oli hinnakasv Eestis euroala kiireim

By

2018. aastal jätkus Eestis kiire hinnakasv. Euroala keskmisega võrreldes kasvasid Eestis hinnad kaks korda kiiremini – aastas keskmiselt 3,4%. Nii Eestis kui ka euroalal tervikuna oli hinnakasvu taga peamiselt toornafta kallinemine: nafta barrelihind maailmaturul tõusis aasta alguse 69 dollarilt oktoobriks üle 80 dollari. Eestis hoogustasid hinnakasvu eelmise aasta alguses jõustunud aktsiisitõusud, aga ka kiire palgakasv.

Lisaks mootorikütustele kallinesid eelmisel aastal järk-järgult ka teised energiahinnad: elekter, tahked kütused ja soojusenergia. Inflatsioonisurvet leevendasid samas mõnevõrra toiduained, mille hinnakasv kogu aasta vältel aeglustus.

Detsembris odavnesid tarbijahinnad võrreldes novembriga 0,3 protsenti. Selle taga oli mootorikütuste odavnemine, kuid ka tööstuskaupade hooajaline allahindlus. Riiete ja jalatsite sooduspakkumisi tehti mullu rohkem kui üle-eelmisel aastal. Teenuste hinnad kasvavad aga peamiselt vaba aja teenuste kallinemise tõttu.

2019. aastal inflatsioon eeldatavalt aeglustub, seda juba ainuüksi väiksemate aktsiisitõusude tõttu. Eesti Pank prognoosib, et hinnakasv jääb tänavu alla kolme protsendi, eeldusel, et toormehindades ei toimu väga suuri muutusi. Praegu lepitakse toormeturul tulevasi nafta ostu-müügitehinguid kokku umbes 60 dollari juures barrelist, ent nagu varemgi võib tegelik hind sellest erinevaks kujuneda.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Sündivusest

By

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas.  Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.

Käesolevas blogiloos anname ülevaate, kuidas mõjutab lapsesaamist perepoliitika, peres juba kasvavate laste sugu ning millised on laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid.

Perepoliitika mõju laste vanusevahele
Eestis võeti 2003. aasta detsembris vastu vanemahüvitise seadus, millega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui järgmine laps sünnib alla kahe ja poole aastase vahega, siis määratakse hüvitis varasemate tulude alusel, juhul kui need olid suuremad. Seaduse tingimus avaldab suurt mõju järgmise lapse planeerimisele. Enne seaduse vastuvõtmist polnud laste vanusevahedes kuudes niivõrd suurt erinevust. Pärast vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist planeeritakse sageli järgmise lapse sünd enne noorema lapse kahe ja poole aastaseks saamist. Seega, kui peres juba on väike laps, planeeritakse järgmise lapse sünd sageli alla 30-kuuse vanusevahega.

Laste soo mõju pereplaneerimisele
Kui peres on juba kaks last, siis kolmanda ja järgmis(t)e saamise tõenäosust võib mõjutada ka kahe esimese lapse sugu. Varasemates uuringutes on leitud, et paaril on suurem tõenäosus saada kolmas laps, kui kaks esimest on samast soost. Et saada ülevaadet, kas niisugune seaduspärasus võiks kehtida ka Eestis, on vaadeldud naisi, kelle sünniaasta on 1965 või hiljem ja kelle kaks esimest last on kas poiss-poiss, tüdruk-tüdruk, poiss-tüdruk või tüdruk-poiss. Kuna poisse sünnib pisut rohkem, siis ootuspäraselt on enam kahe pojaga peresid ja kahe tütrega peresid on keskmiselt vähem. Kaks erinevast soost esimest last on kokku 49,5%-l naistest.

Järgnevalt vaatame, kui tõenäoline on, et need neli erineva laste kombinatsiooniga peret saavad veel vähemalt ühe lapse. Ilmnes, et kahe samast soost lapsega peredesse sünnib natuke suurema tõenäosusega kolmas laps kui nendesse peredesse, kus juba on eri soost lapsed. Peredesse, kus on nii poeg kui ka tütar, sünnib kolmas laps veel umbes 29,4%-l juhtudest. Peredes, kus on juba kaks tütart, sünnib kolmas laps 33,1%-l ja kõige suurem tõenäosus kolmanda lapse sünniks on kahe pojaga peredes – 34%. Pelgalt statistika põhjal ei saa aga väita, et samast soost laste vanemad on saanud veel lapsi, sest soovisid ka teisest soost last. Tegemist võib olla lihtsalt sooviga saada kolmas laps, sõltumata soost. Igatahes on võimalus saada ka kolmanda lapsena poeg või tütar üsna võrdne. Poisse saadakse vaid 1‒2% suurema tõenäosusega – 100 tüdruku kohta 106 poissi. Tõenäosus saada teisest soost laps väheneb pisut, kui eelnevalt on juba kolm samast soost last, kuid jääb ikkagi üle 45%, mis sisuliselt ei ole märgatav vähenemine. Seega on võimalus saada erinevast soost lapsi alati enam-vähem võrdne.

Laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid
Logistilise regressioonanalüüsi abil vaatasime, millised tegurid soodustavad või pärsivad lapsesaamise tõenäosust. Mudelisse kaasati 2016. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis elanud aktiivses sünnituseas (20‒44-aastased) naised. Neid oli kokku 218 000 ja neist 12% said järgneva kahe aasta jooksul lapse. Regressioonanalüüsi tulemused näitavad, et tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul suurendab naise jaoks abielu, eluasemelaenu olemasolu ja kinnisvara omamine. See näitab, et lapse saamist soodustab teatav stabiilsus- ja kindlustunne. Samuti leidis kinnitust, et tõenäosus saada perelisa on suurem juhul, kui pere noorim laps on alla kahe ja poole aasta vana. Peale selle suurendab tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul lahutus. Seda seletab asjaolu, et minnakse lahku, aga laps saadakse juba järgmise partneriga. Järgmise lapse saamise tõenäosust vähendab esimese lapse kõrgem vanus ‒ mida vanem on noorim laps, seda vähem tõenäoliselt sünnib järgmine. Samuti väheneb lapsesaamise tõenäosus koos naise vanusega.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2019/01/10/millisesse-perre-sunnivad-lapsed/

Fazer Eesti juht kiidab Prisma otsust loobuda hinnakampaaniatest

By

Fazeri juhi Meelis Tamme sõnul võib Prisma plaan kaotada kollased hinnasildid tunduda küll kliendivaenuliku sammuna, kuid tegelikult on tegu nii põllumeeste kui ka toidutootjate suhtes väga vastutustundliku initsiatiiviga.

„Pagaritooted on sageli vahend, mille kampaaniahindadega meelitatakse tarbijad kauplusesse. Nimelt tuleb tervelt kolmandik kogu pagaritoodete kategooria müügikäibest allahindlustest,“ ütles ta.

„Hinnakampaaniate asemel peaksime püüdlema selle poole, et tarbija hakkaks hindama leiva väärtust ja mõtleks rohkem sellele, et kõik leiva valmistamisse panustanud osapooled ka väärikalt ära elaksid,“ tõdes Tamm.

Tema sõnul on leiva teekond põllult poeletile küllaltki pikk – see algab tera muldapanekust, jätkub jahu valmistamisega, koostisosade transpordiga tööstusesse, kus pagarid sellest lõpptoote valmistavad ja logistikud poodi transpordivad. Kui leib lõpuks letile jõuab, on selle eluiga kõigest viis päeva.

„Leiva-saia hinna ehk 1-2 euro sisse peab mahtuma lisaks tavapäratult kõrgele käibemaksule ka sadade inimeste töö ja pühendumine, mille osas ei tohiks nii kergekäeliselt allahindlusi teha. Paarkümmend senti hinnaalandust on tarbijale märkamatu summa, kuid tootjad, kes tahavad investeerida nii oma töötajatesse, masinaparki kui ka uute innovaatiliste toodete turule toomisesse, tunnevad neid kärpeid teravalt,“ kinnitas Tamm, kelle sõnul ei teinud erakordselt kuum ja kuiv suvi viljakasvatajate elu sugugi lihtsamaks.

Tema kinnitusel ei ole tarbija juhindumine odavamast hinnast sugugi paratamatus, mille tingib kõrge hinnatundlikkus – pigem tuleb tarbijakäitumist kujundada ja kollase sildi ihalus välja juurida.

„Viimaste Nielseni uuringute kohaselt oli kevadel Eesti tarbija suurim mure mitte majandus või toidu- ja kütusehinnad, vaid nende tervis. Me näeme, et tarbija on tegelikult valmis maksma kõrgema lisandväärtusega toodete eest ka kõrgemat hinda. Fazeri Finest sarja tooted, Seemneleivad, Juurikasari kui ka teised „erilisemad“ ja tervislikumate koostisosadega pagaritooted on võitnud paljude tarbijate südameid. Samas, kuna suur hulk ostlejatest juhinduvad instinktiivselt kollastest siltidest, ei anna nad võib-olla üldse võimalust tootele, millest võiks saada nende uus lemmik,“ sõnas Tamm.

Foto: Fazer

Eesti Pank kutsub kujundama emakeelsele Tartu Ülikoolile pühendatud mälestusmünti

By

Eesti Pank korraldab emakeelse Tartu Ülikooli asutamise 100. aastapäevale pühendatud 2eurose mälestusmündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive.

1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud Tartu Ülikool on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanimaid ülikoole. 1919. aastal sai sellest esimene eestikeelne ülikool.

Kujunduskonkursi eesmärk on leida mälestusmündile sobiv rahvusliku külje kujundus. Mälestusmündi ühise külje kujundust ei muudeta. Nõuetekohaselt vormistatud kavandid tuleb esitada hiljemalt 18. veebruaril 2019 kell 12.00 Eesti Panka aadressil Mündižürii, Eesti Pank, Estonia pst 13, 15095 Tallinn.

Konkursi tehnilised tingimused, konkursil osalemine ja tööde hindamine

Autor või autorite kollektiiv võib esitada kujunduskonkursile rohkem kui ühe kavandi. Eesti Panga kokku kutsutud žürii teeb meenemündi kujunduskonkursi tulemused teatavaks hiljemalt 30. aprillil 2019. Kujunduskonkursi kolmele parimale kavandile makstakse pärast müntide emiteerimist autoritasu. Võidutöö autoritasu on 2000 eurot, teise koha saanud kavandi autorile makstakse 700 ja kolmanda koha töö autorile 500 eurot.

Eesti Pank kogub meene- ja mälestusmüntide väljaandmise ettepanekuid panga posti- ja e-posti aadressil ning Eesti Panga veebilehe kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab meene- ja mälestusmüntide tootmise Eesti Panga juhatus.

Nõuandva kogu tööd juhib Mart Laar ning selle liikmed on Aino Lepik von Wirén, Piret Õunapuu, Ivar Leimus, Raul Rebane, Toomas Kiho ja Lauri Vahtre.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Autoliisingut võeti augustis viiendiku võrra enam kui aasta tagasi

By

Laenunõudlus püsib suur. Autoliisingut võeti augustis aastatagusega võrreldes viiendiku võrra enam. Uusi eluasemelaene võeti sama palju kui aasta tagasi, kuigi pisut vähem kui eelmistel kuudel. Eluasemelaenude keskmine intressimäär jätkas augustis tõusu. Ka ettevõtted on uusi laene ja liisingut võtnud sel aastal eelmise aastaga võrreldes 16% suuremas summas. Aktiivse laenamise kõrval on tublisti kasvanud ka hoiused.

Majapidamiste laenunõudlust toetab sissetulekute kiire kasv. Uusi eluasemelaene võeti 107 miljoni euro väärtuses – enam-vähem sama palju kui aasta eest, kuid vähem kui mais, juunis ja juulis. Eluasemelaenude jääk on aastaga suurenenud 6,8%. Uusi autoliisingu lepinguid sõlmiti aga rohkem kui viiendiku võrra suuremas summas kui mullu ja umbes sama palju on aastaga kasvanud ka autoliisingu kogumaht. Muude tarbimislaenude portfell suurenes 4,5%.

Ettevõtetele on uusi laene ja liisinguid antud sel aastal 16% suuremas summas kui aasta eest, sealhulgas pikaajalisi laene 20% rohkem. Uusi laene on võetud kõigil peamistel tegevusaladel. Siiski on uusi laene võetud varasemast enam ka olemasolevate refinantseerimiseks, mistõttu ettevõtete laenude ja liisingute jäägi aastakasv on kiirenenud üksnes pisut,  augustis ligikaudu 7%ni, kui mitte arvestada laenujäägi ühekordset suurt vähenemist 2017. aasta sügisel [1].

Elava kinnisvaraturu ja suure laenunõudluse juures on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär 2018. aastal tõusnud, kerkides augustis 2,6%ni. Ettevõttelaenude intressimäärad ei ole aga muutunud. Uute pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli augustis nagu juuliski 2,7%.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv püsib tugev. Ettevõtete hoiuste kogumaht Eestis tegutsevates pankades on aastaga suurenenud 12%. Majapidamiste hoiused suurenesid aastatagusega võrreldes 10% ehk ligikaudu samas tempos nagu kogu 2018. aasta vältel. Mitteresidentide hoiused seevastu vähenesid aastaga 25% ja moodustasid augusti lõpus ettevõtete ja majapidamiste hoiuste jäägist 7,5%.

Allikas: Eest Pank
Foto: unsplash.com

Bloomberg on piiriülesed maksed eksitavalt märkinud mitteresidentide makseteks

By

Uudisteagentuur Bloomberg väitis ekslikult täna avaldatud uudises, et Eestist liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro väärtuses mitteresidentide makseid. Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud.

Kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega. 900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult. Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed. Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.

Piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu. Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.

Fotod ja allikas: Eesti Pank

Võru juustutööstus tähistab 50. juubelit

By

2018. aastal tähistab oma juubelit legendaarne Eesti juustutehas Võru Juust. Pool sajandit tagasi toonase Nõukogude Liidu kõige eesrindlikuma juustutehasena avatud tööstuses valmib muuhulgas juba üle 30 aasta ka Eesti üks armastatuim juust Atleet.

Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on Võru Juust alati suutnud olla omast ajast mõned sammud ees ning see on aidanud üle elada ka kõige keerulisemad ajad.

„Juba tehase kavandamist vedanud inimesed julgustasid kõiki mõtlema suurelt ja ettenägelikult, mistõttu suhtuti plaani entusiastlikult ka Moskvas. Tehas liigitati eriti tähtsate objektide nimekirja, mis tähendas, et hankijad olid kohustatud Võru juustutehase ehituseks vajalikke seadmeid ja materjale eelisjärjekorras tarnima,“ rääkis Solovjov.

Valio Eesti juhi sõnul aitas nii taasiseseisvumisjärgse tehaseseisaku, 1998. aasta Vene kriisi kui ka mõned aastad tagasi Venemaa ekspordipiirangu üle elada just asjaolu, et tehas oli sedavõrd moodne ja hea võimekusega. „Alati on suudetud leida tootmises uus suund, mis avab uksed uutele investeeringutele, toob tehase raskustest välja ja aitab uuele kasvule,“ ütles ta.

Valio Eesti jagab juubeli puhul juustusõpradega põnevaid seiku tehase ajaloost ja fakte tänapäevast:

·       Kuni 1984. aastani valmistati juuste 15-kilogrammiste keradena, mis tuli paigutada 30-kilogrammistesse vormidesse ning tõsta need käsitsi kõrgele pressidesse. Juustutootmise tipphooajal käisid tehasetöötajaid selles füüsiliselt raskes töös abistamas sõjaväelased.

·       Paljud nõukogude ajal sündinud inimesed mäletavad, et vanasti olid juustu sees plastmassist numbrid, mis tähistasid juustupartiid. Kui 1984. aastal sai tehas esimese mehhaniseeritud ja automatiseeritud juustuliini, hakati partiinumbreid juustuplokkidele kandma templi abil. Tänu uutele liinidele jõudis turule ka armastatud Atleet juust.

·       Nõukogude Liidu kokku kukkumise eel kahandas inflatsioon rubla väärtuse olematuks, mistõttu müüdi sageli kaupa bartertehingu korras: Venemaalt saadi juustu vastu nii botikuid, triikraudu, tolmuimejaid, televiisoreid, pesumasinaid, kui ka Togliatti tehase autosid.

·       1992. aastal sattus Võru juustutehas suurtesse majandusraskustesse ning lõpetas ligi pooleks aastaks oma tegevuse. Et katta suuri võlgu piimatootjate ja teiste partnerite ees, pakuti raha asemel tasuks juustu, mida ladudes suurtes virnades seisis. Paljud partnerid kasutasid seda võimalust meelsasti. Vaatamata kõigele likvideeris Valio lõpuks kõik võlad – viimane erastamiseelne arve tasuti partneritele 1996. aastal.

·       Valio Forte Juust oli 2008. aasta Pekingi Olümpiamängude ametlik juust. Kuna Hiina enda piimatööstus on olematu, korraldasid hiinlased rahvusvahelise konkursi olümpiajuustu leidmiseks. Soome Valio saatis konkursile teiste juustude seas ka meie Forte juustu, mis osutuski sadade teiste juustude ees võitjaks.

·       2011. aastal võeti Võrus toodetav Lacey Swiss juust müügile USA populaarseimas kaubandusketis Walmart, mis tähendas ka seda, et Võru Juust läbis tavapärasest tootmis- ja hügieenikontrolli kõrval mõnevõrra põnevamate küsimustega Walmarti auditi. Nimelt pidi Võru meeskond andma aru selle kohta, kuidas maandatakse tehases terrorismiohtu.

·       Kui Nõukogude perioodil oli Võru juustu peamine eksporditurg Venemaa ja teised liiduvabariigid ning Vabariigi alguses ka mõningad teised Lääne-Euroopa riigid, siis 2000. aasta algul toimunud tehase renoveerimise järel omandatud eurosertifikaat avas uksed Euroopa Liidu suurriikidesse. Täna müüakse Võru juustu 26 riigis kolmel kontinendil. Ootamatuid kohtumisi eestimaise Võru juustuga võib aset leida nii USA, Kanada, Malta, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Iisraeli, Usbekistani ja isegi Lõuna-Aafrika Vabariigi kauplustes.

·       Valio Eesti on Eesti suurim toorpiima kokkuostja, kelle päevasest 600-tonnisest piimavarust ligi pool kulub juustu valmistamisele Võru tehases. Võru Juustu tooteportfelli kuulub täna muljetavaldavad 272 toodet, millest suurima käibega on Valio ekspordi lipulaev Forte juust ja eestimaalaste suur lemmik Atleet juust.

·       Võru juustutehase töötajad on läbi aegade silma paistnud oma püsivuse ja pühendumisega. Tänase tehase 179 töötajast on tervelt viiendik töötanud ettevõttes rohkem kui 30 aastat. Võru Juustu kõige staažikam meeskonnaliige on tehases töötanud juba üle 45 aasta.

Võru Juustu emafirma Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Foto ja allikas: Valio.ee