Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Majandus

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9%

By Leave a Comment

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9% (loe lähemalt siit, kui palju ja mis tegevusaladel).

Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Keskendume teisele võimalusele ja vaatame palgarakenduse andmetest, kust leida inimesi, kelle töötasu on viimase aastal suurenenud.

Selleks võrdleme 2020. ja 2021. aasta neljandas kvartalis täiskohaga töötanud inimeste andmeid, kelle amet on teada. Võrdleme vaid neid inimesi, kes töötasid mõlemal aastal kogu neljanda kvartali ühe tööandja juures samal ametikohal. Analüüsime ligikaudu 300 000 töötaja töötasu, kelle brutotöötasu jäi mõlemal aastal vahemikku 500 kuni 10 000 eurot, välja jätsime sellest suurema palgaga ja töölt puudunud inimesed.

Allikas ja lugege edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/palgaralli-huvitav-kellel-kull

Foto: www.stat.ee/

Mopeedautodele muutub tehnoülevaatusel käimine kohustuslikuks

By

Alates 1. maist peavad mopeedautode omanikud viima enda sõidukid kuue kuu jooksul tehnoülevaatusele ning edaspidi ei pea üle seitsmekümneaastaseid musta numbrimärgiga autosid ülevaatusele viima.

Mopeedautodele loodav tehnoülevaatuse kohustuse eesmärk on muuta nende liikluses osalemist ohutumaks ning takistada nõuetele mittevastavate ümberehituste ja parandustöödega sõiduke liikluses osalemist. Transpordi asekantsler Ahti Kuninga sõnul on liikluses palju neljarattalisi mopeede, mis ei vasta tehnonõuetele ja liiklusregistri andmetele. „Näiteks on sõidukit omavoliliselt ümberehitatud, kehvasti parandatud või jäetud mopeedauto hoopis parandamata, ohustades teisi liiklejaid ja sõidukis olijaid,“ ütles Kuningas.

„Suur osa neljarattalisi mopeede tuuakse Eestisse Soomest, kus neid tuleb viia regulaarselt ülevaatusele. Soomest tuuakse neid Eestisse eelkõige sellepärast, et sõiduk ei läbi ülevaatust ja seda ei lubata liiklusesse. Seega tuuakse Eestisse oluliste, mõnikord lausa ohtlike vigadega sõidukeid. Ohutuma liikluse tagamiseks, tuleb mopeedautosid edaspidi kontrollida regulaarsel ülevaatusel,“ selgitas Kuningas. Lisaks Soomele on neljarattalistele mopeedidele ülevaatuse kohustus veel kuues Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas Leedus.

Ülevaatusele jõudmiseks on mopeedauto omanikel alates 1. maist kuus kuud, et omanik saaks valida endale sobiva ülevaatuse aja. Pärast esimest ülevaatust tuleb kuni kümme aastat vana mopeedautoga käia ülevaatusel iga kahe aasta tagant ning vanematega sõidukitega iga aasta. Mopeedauto esmasel registreerimisel tuleb minna ülevaatusele nelja aasta möödumisel. Eestis on registreeritud 2217 L6e kategooria sõidukit ehk mopeedautot, mille omanikke muudatus mõjutab.

Samal ajal kui mopeedautodele tekib ülevaatuse kohustus, kaob see musta numbrimärgiga autodelt ehk vanasõidukitelt, mis on vanemad kui 70 aastat. „Musta numbrimärgiga autode ülalpidamine on meie tehnikaajaloo hoidmisel olulisel kohal ning neid kasutatakse liikluses väga harva. Osad autod on juba nii vanad, et tehnoülevaatusele viimine ei aita ohutusele kaasa, vaid hoopis lõhub autot. Vanasõidukina arvele saamine on juba praegu kõrgete nõudmiste järgi, mistõttu ei ole põhjust üle 70-aastaseid autosid tehnoülevaatusel edaspidi kontrollida,“ ütles Kuningas.

Vanasõidukina tunnustamise protseduuri käigus kontrollivad kaks asjatundjat muuhulgas põhjalikult ka sõiduki tehnonõuetele vastavust ning vanasõidukina tunnustamise akt on kehtiv 12 aastat. Iga 12 aasta möödudes tuleb sellisel sõidukil läbida uuesti vanasõidukina tunnustamine. Eestis on hetkel üle 70-aastaseid vanasõidukeid 146.

Foto: harry_nl on VisualHunt

Rekordiline energiahind ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda

By

Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%ni, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8%. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust.

Energiahindade kiire kallinemine jätkub: novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49% ja detsembri alguses tõukas külm ilm selle ajutiselt uute rekordtasemeteni. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju näeme alles järgmistel kuudel.

Elektrikulud moodustavad keskmiselt 0,8% ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10% – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel. Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda. Maagaasi hind kallines kuuga 60% ja see kandub lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris.

Foto: Eesti Pank

Sutt: Saaremaal tehakse maailmatasemel innovatsiooni

By

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt külastas 05.11.21 Saaremaal tööstusettevõtteid Baltic Workboats, Saaremaa Lihatööstus ja Incap Electronics Estonia. Kohtumistel ettevõtjatega keskenduti ekspordi, innovatsiooni ja rohepöörde ning oskustööjõu puudusega seonduvale.

“Tõeliselt hea meel on näha, et Saaremaal tehakse innovatsiooni, mida hinnatakse kõrgelt nii Eestis kui kogu maailmas. Olgu selleks siin arendatud kõrgtehnoloogilised laeva juhtimisseadmed, tipptasemel elektroonikaseadmed või kõrgkvaliteetne toit,“ märkis Sutt. „Paljud meie tootmisettevõtted on oma valdkonnas rahvusvahelised tegijad ja panustavad olulisel määral Eesti majanduse konkurentsivõimelisusesse.“

Kõigis kolmes ettevõttes oli jutuks eksport ja kuidas saaks riik ettevõtjatele veelgi enam välisturgudele laienemisel toeks olla. „Hea meel oli kuulda, et EASi ja Kredexi programmid on pakkunud tuge meie ettevõtetele nii ekspordi- kui ka tootearenduses. Nende tegevustega kindlasti jätkame ka uues EAS-i ja Kredexi baasil loodavas organisatsioonis, pakkudes teeunseid ettevõtja jaoks veelgi kliendikesksema,“ rääkis Sutt.

Ettevõtjatega arutati ka tuleviku väljakutsete ja nii digi- kui rohepöörde üle. „Tootearendus ja keskkonna jalajälje vähendamine on miski, mis tulevikus määrab ettevõtete konkurentsivõime. Kui tööstust saadab sageli ekslik kuvand, et tegu on millegi saastava ja vanamoodsaga, siis nende tehaste külastus kinnitas, et tänapäevane tööstus on järjest tehnoloogiakesksem ja keskkonnasõbralikum ja meenutab rohkem arvutimängu kui midagi muud. Näiteks laevatootja Baltic Workboats paigaldas oma territooriumile esimese tuulegeneraatori juba üle 10 aasta tagasi ja tänaseks töötab kogu tehas 100-protsendiliselt taastuvenergial – see on väga kõva sõna! Ka Saaremaa Lihatööstuses pööratakse keskkonnasäästlikkusele üha rohkem tähelepanu, seda oli näha nii paigaldatud päikesepaneelidest kui ka uuendatud keskkonnasõbralikemate külmutussüsteemide puhul. Keskkonna jalajälje vähendamine on ka Incapi prioriteet,“ tõi Sutt esile.

Suure murekohana tõid ettevõtjad esile tööjõuprobleemi. Minister tõdes, et tippspetsialistide ja inseneride puudus on suur kogu maailmas. Ka Eestis väheneb tööturu kõige aktiivsema vanuserühma (20-64 aastased) suurus järgneva viie aastaga 32 000 inimese võrra. Eesti konkureerib globaalselt talentide pärast, seetõttu peab olema oskustööjõu värbamine välismaalt paindlikum ja nende töötajate lõimumine meie ühiskonda sujuv. Koostöös Siseministeeriumiga oleme valmistanud ette ettepanekud, kuidas muuta värbamist nendes valdkondades, kus meil oma oskustööjõudu on puudu, lihtsamaks ning detsembris soovin saata need tagasisidestamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele,“ ütles Sutt.

Minister Sutt osales ka elektroonikatööstusettevõte Incap pidulikul uue kõrgtehnoloogilise tootmisliini avamisel, mis võib panna tugeva aluse kosmosetööstusele Eestis. Loe lähemalt siit.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Incapi Kuressaare tehas avas pidulikult uued tootmisseadmed

By

Elekroonikatööstusettevõte Incap Electronics Estonia avas 5.11.21 Kuressaare tehases pidulikult kaasaegse lainejootmismasina ja selektiivjootmismasina. Avaüritusel osalenud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul võib saarlaste tipptehnoloogia panna tugeva aluse kosmosetööstusele Eestis.

Uued seadmed hangiti rahvusvahelise elektroonikatööstusettevõtte Eesti tehasesse eeskätt selleks, et tõsta toodangu kvaliteet kõrgeimale tasemele ja vastata veelgi paremini klientide ootustele, märkis Incapi Estonia tehase juht Greg Grace. Investeeringu väärtus on kokku veerand miljonit eurot.

“Elektroonikaseadmeid kasutatakse igapäevaselt üha enam ning nende tootmine kolitakse järjest lähemalt koduturgudele. See julgustab meid investeerima kõrgtasemel tehnoloogiasse,” märkis Grace. Tipptasemel toodangu pakkumine on end silmapaistvate klientide näol ka ära tasunud – nii näiteks õnnestus Incapi Kuressaare tehase meeskonnal lüüa tänavu kaasa NASA programmi tarbeks toodetud Kuu uurimise kaamera elektroonika tootmises, mille kvaliteedinõuded ja normid on erakordselt kõrged.

Uute seadmete avamisel osalenud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõdes, et täna on Eesti tööstus piisavalt võimekas, et toota kasvõi kõik vajalik Kuule mineva objekti jaoks. “Meil on Eestis olemas kõik vajalikud oskused, alates nutikast riistvara- ja tarkvaraarendusest kuni maailmatasemel tootmisettevõteteni vajaliku tarneahelaga selleks, et teostada tõelisi maailmatasemel projekte. Ainuüksi Incapi toodang on ehe näide sellest, et siinne tipptehnoloogia võib teha Eestist tõsiseltvõetava kosmoseriigi,” sõnas Sutt.

Täna Incapi tehases pidulikult avatud lainejootmismasina näol on tegemist seadmega, mis võimaldab joota trükkplaadile erinevaid läbivauk komponente kiirelt ja kvaliteetselt. Pidulikult avatud selektiivjootmismasina abil on aga võimalik paigaldada trükkplaadile valikuliselt selliseid komponente, mis ei talu tavapärast lainejooteprotsessi ja -seadmete kuumust ning on kasutusel keerulisemate toodete korral, kus läbivauk komponente paigaldatakse mõlemale trükkplaadi poolele ja tähtis on väga suur täpsus tina doseerimisel.

Rahvusvahelise elektroonikaseadmete tootjana pakub Incap nii suurtele tööstustele kui ka alustavatele idufirmadele uusima tehnoloogia abil valmistatud elektroonikaseadmete lahendusi. Incapi elektroonikat võib leida näiteks kaugloetavatest elektriarvestitest, tänavatel sõitvatest kergliikuritest, Eesti erinevate piirkondade nutikatest tänavavalgustitest kui ka maailma suurima merekontserni seadmetest või tuntuima liftitootja süsteemidest. Incapis toodetud akupankade abil veab näiteks Eesti esimene hübriidreisilaev Tõll reisijaid Virtsu-Kuivastu liinil ning üsna pea lendab Kuressaares toodetud elektroonikaga kaamera NASA programmi raames Kuud uurima.

Kuressaares tegutsev Incap Electronics Estonia elektroonikatehas kuulub Incap Corporationi gruppi, mis tegutseb Soomes, Eestis, Indias, Slovakkias, Suurbritannias ja Hongkongis ning annab tööd ligi 1900 inimesele, kellest sadakond töötab Saaremaal.

Foptod: https://incapcorp.com/estonia/

Riik panustab energiatõhususe ning taastuvenergia toetustesse üle 100 miljoni euro

By

Valitsus kiitis heaks riigieelarve, milles on hulk toetusmeetmeid parandamaks Eesti inimeste elukeskkonda. Raha saavad muu hulgas nii lasterikkad pered oma kodude korrastamiseks kui ka kohalikud omavalitsused tänavavalgustuse renoveerimiseks.

„Meie seas on endiselt inimesi, kes peavad talve veetma kodudes, mis on külmad ja ajahambast puretud ning millega ühendatud küttesüsteemid ja soojustorustikud on jõudnud viimse piirini. Sellele lisaks kasutame igapäevaselt liiklemiseks fossiilsetel kütustel põhinevat ühistransporti, mis saastab meie õhku ja kahjustab keskkonda. Tegelikult saab ka teisiti – nii, et võidaks nii Eesti inimeste heaolu, rahakott kui ka keskkond. Vajame üha enam energiatõhusaid ja taastuvatel allikatel põhinevaid lahendusi. Et see ei jääks pelgalt unistuseks ja saaksime tööd selles suunas jätkata, eraldab riik järgmise aasta eelarvest üle 100 miljoni euro,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Riigieelarve näeb elamumajandusse tuleval aastal ette umbes 58 miljonit eurot, millest enamik ehk 47 miljonit eurot on mõeldud korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljamaksete jätkamiseks. Ülejäänud raha jaguneb kohalike omavalitsuste üürielamute, väikeelamute kordategemise, lasterikastele perede elamistingimuste parandamise ning varisemis- või tuleohtlike hoonete lammutamise toetuste vahel.

Energeetikavaldkonna toetusmeetmetele plaanitakse riigieelarvest 44 miljonit eurot, mis on mõeldud väljamaksete jätkamiseks meetmetes, mis panustavad energiatõhususe suurendamisse ning taastuvenergia osatähtsuse kasvatamisse. Sellest ligi 15 miljonit eurot suunatakse tänavavalgustuse renoveerimiseks, 14 miljonit rohegaasi kasutuselevõtuks ning 5 miljonit kaugküttekatelde renoveerimiseks. Lisaks jätkab riik soojustorustike renoveerimise toetamist, elektribusside pilootprojekti elluviimist ning algab esimene vesiniku ühistranspordis kasutuselevõttu katsetav pilootprojekt.

Minister märkis, et nii energeetikasse kui elamumajandusse on oodata peagi Euroopa Liidust ka lisaraha. „Praegu on ettevalmistamisel Euroopa Liidu uue rahastusperioodi meetmeid, mis toob juurde võimekust elektrivõrkude tugevdamiseks, et saaksime rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita. Samuti saame vesiniku väärtusahelat juba suuremalt katsetada, uuendada rohkem kaugküttesüsteeme ning korda teha veelgi enam korterelamuid,“ sõnas Aas.

Foto: mkm.ee

Eesti alustab maapõueenergia potentsiaali uurimist

By

Eesti Geoloogiateenistus alustab kolmeaastast projekti maapõue- ehk geotermaalenergia kasutusvõimaluste uurimiseks Eesti eri paigus. Projekti käigus valmib ka kaks maapõueenergia katsejaama.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on maapõueenergia jäänud Eestis seni mõnevõrra teiste taastuvenergia liikide varju, kuid selle potentsiaali on kindlasti oluline uurida. „Mida põhjalikum ülevaade on meil erinevatest taastuvenergia tootmise võimalustest, seda paremaid otsuseid saame energiatootmises teha, et see oleks nii keskkonnasõbralik, võimalikult soodsa hinnaga kui ka jätkusuutlik,“ ütles minister. “Esmaste hinnangute kohaselt on maapõueenergia potentsiaal Põhja-Eestis hea – termogeoloogilised omadused on seal vähemalt sama head kui Lõuna-Soomes, kus tegutsevad mitmed majanduslikult efektiivsed maapõueenergia soojusjaamad,” selgitas Aas.

Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat ligi meetri sügavusel maapinnast maasoojuspumpade abil. Maapõues 500 meetrist sügavamal peituva keskmise ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole, kuid näiteks Soomes ja Rootsis rakendatakse seda üha laiemalt soojusenergia tootmiseks. Algava projekti tulemusena selgubki, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks.

Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli lausus, et projekti peamine eesmärk on näidata, et erinevad maapõueenergia rakendused võivad olla Eesti geoloogilistes tingimustes majanduslikult elujõulised. ”Uurime maapõueenergia rakendamisvõimalusi Põhja-Eestis, samuti kaevandus- ja merevee soojusenergia kasutuspotentsiaali. Projekti teises etapis keskendume katsejaamade rajamise teostatavusele ja võtame kasutusele maapõueenergia katsejaamad,“ selgitas ta töö sisu.

Sirli Sipp Kulli sõnas, et oluline on ka maapõueenergia teadus- ja arendustegevuse strateegia ja tegevuskava loomine ning laiem teadlikkuse suurendamine selle energiaallika võimalustest. „Loodame, et valmivate katsejaamade efektiivsus julgustab Eesti ehitus- ja kinnisvaraettevõtjaid maapõueenergiat laialdasemalt kasutama. Tänavune kuum suvi on meile näidanud, et järjest olulisemaks võib muutuda maapõueenergia potentsiaal hoonete jahutamisel, mitte ainult tavapärasel soojuse tootmisel,” lisas ta.

Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned ja energiasäästlikkuse tõstmiseks tuleb suurendada liginullenergiahoonete arvu. Maapõueenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki ja see on üle kahe korra tõhusam kui tavapärased õhusoojuspumbad. Maapõueenergiat kasutav soojuspump võib erinevate hinnangute kohaselt säästa 30-60% küttekuludest ja 20-50% jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.

Maapõueenergia uurimisprojekt kestab 2024. aasta lõpuni, projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud vahenditest.

Esitlus projekti kohta on leitav Eesti Geoloogiateenistuse veebilehelt.

Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

EKI: Eesti majanduse väljavaade paraneb

By

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust nähtub, et Eesti majandusolukord paraneb hüppeliselt ning kõik olulised indikaatorid on paremad kui märtsis või aasta tagasi.

EKI majandusekspertide hinnangul oli Eesti majandusolukord juunis hea ja oluliselt parem kui 3 kuud tagasi. Majandusolukorra paranemist saab siduda koroonaviiruse mõju nõrgenemisega, mis tuleneb piirangute tõhususest ja vaktsineerimisest.

„Pärast ebakindlat perioodi saame taas öelda, et Eesti majandusel läheb hästi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Kasvanud on investeeringud, suurenenud eratarbimine ja välisinvesteeringute väljavaade on hea. See on heaks aluseks, et minna edasi struktuursete muudatustega nagu suurem panustamine innovatsiooni ning rohe- ja digipööre,“ rääkis minister.

Sutt lisas, et äärmiselt oluline on ettevõtjate usalduse kiire kasv valitsuse majanduspoliitikale. „Uuring ütleb selgelt, et võrreldes aastataguse ajaga hindavad majanduseksperdid senist poliitilist olukorda stabiilsemaks ja vähem korruptsioonialtiks. Samas on lisandunud uued mured nagu oskustööjõu puudus ja ebapiisav taristu. Nende probleemidega valitsus ka tegeleb,“ sõnas minister.

EKI direktor Marje Josing rääkis, et äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks on viimastel kuudel kogu Euroopa Liidus kiiresti tõusnud ning juunis oli Eestis indeks 108, mis on parem pikaajalisest keskmisest. „Ettevõtjate kindlustunde tõusu taga on kiiresti kasvanud nõudlus ja suurem tellimuste portfell, kuid nõudlusega on endiselt probleeme välisturismiga seotud turismisektoril,“ selgitas Josing.

Majandusekspertidest 61% hindas, et majandusolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul. Majanduskliima indikaator, mis oli märtsis 3,8, tõusis juunis 53,8 peale (skaalal -100 kuni +100). Majanduskell näitab, et Eesti viibib kõrgkonjunktuuri faasis.

EKI raportist leiab ka ülevaate Covid-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid juunis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele ning turismi- ja tööstusettevõtetele. Majandusharuti olid erinevad murekohad, näiteks napib turismisektoris endiselt nõudlust, kuid tööstuses ja ehituses on suureks muutunud tarneahela probleemid.

„Ettevõtjate ootuste kohaselt on Covid-19 pandeemiast taastumisel ettevõtete olukord poole aasta pärast veelgi parem,“ ütles Josing. „Kui aga Eesti ei suuda piisavalt kiiresti vaktsineerituse taset tõsta, võib majandust oodata uus koroonalaine ja tagasilöök nõudlusele. Seega sõltub majanduskonjunktuur sügis-talvel olulisel määral elanike käitumisest ja vastutustundest.“

Viimastel kuudel tõusis tarbijate kindlustunne ja tarbijate hinnangud Eesti majandusarengu väljavaadete suhtes paranesid oluliselt. Vähenenud on tööpuuduse kartus ja tõusnud inflatsiooniootused. Suurem osa peredest (77%) hindas juunis, et nende majanduslik olukord on aastatagusega võrreldes samaks jäänud ning püsikaupade oste planeerides ollakse endiselt ettevaatlikud. Säästmisaktiivsuse vähenemine (mis pandeemia algul ebakindluse tõttu oluliselt kasvas), viitab siiski tarbimise suurenemisele.

EKI neljaliikmelise pere nädala toidukorv maksis juunis 81,38 eurot, kallinedes aastaga 2,2 protsenti. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992-2021) kalleima ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha, keeduvorst ja kala. Odavnenud on kohv, või, kartulid.

Image by mohamed Hassan from Pixabay

Naabritest kiirema hinnatõusu taga on suuresti energiatoodete inflatsioon

By

Eestis kasvasid juunis hinnad aastaga 3,8%, Euroopa Liidu ühtlustatud kaaludega metoodika järgi oli Eesti inflatsioon kiirhinnangu põhjal 3,7%. Naaberriikides Lätis ja Soomes oli hinnatõus aeglasem: ühtlustatud hinnaindeksi kiirhinnangu alusel vastavalt 2,6 ja 2%.

Majandusaktiivsuse kasv aitab inflatsioonile kaasa, sest suurem nõudlus võimaldab hindu kergemini tõsta. Samas ei ole kõigi kaupade ja teenuste pakkumine veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Hinnatõusu soodustavad nii tööstuskaupade pikad tarneajad kui ka täitunud kohvikuterrassid. Mõnes valdkonnas teravnenud tööjõupuudus tekitab ettevõtetele kulusurvet ja ka majanduse head olukorda tajuvad tarbijad võivad seetõttu hinnatõusudega kergesti leppida. Juunis kiirenes näiteks majutusteenuste ja väljaspool kodu söömise hinnatõus, mida saab otseselt seostada koroonapiirangute vähenemise ja majanduse elavnemisega. Samuti kiirenes riiete ja jalatsite hindade tõus. Teisalt olid toidukaupade hinnad enam-vähem aastatagusel tasemel.

Eesti ja naaberriikide inflatsiooni erinevuse taga on aga suuresti energiatoodete inflatsioon. Selline olukord on ebaharilik, sest energiahindu mõjutavad nii Eestis, Lätis kui ka Soomes sarnased tegurid, mille tõttu ei tohiks energiakandjate inflatsioon pikaajaliselt palju erineda.

Eesti ja Läti hinnatõusu erinevusest selgitab suure osa elektri hind. Mais ja juunis oli elektri börsihind pea kaks korda kallim kui aasta varem ning see tõstis mais ja juunis inflatsiooni 0,8–1,1% võrra. Kuigi elektri börsihinna dünaamika on riikides ühesugune, on tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kasv riigiti erinev: Lätis ja Soomes elekter mais tarbijahindu oluliselt ei suurendanud, Eestis aga küll. Juuni kohta veel täpseid andmeid naaberriikidest ei ole. Niisugune vastuolu erinevate näitajate vahel viitab pigem metoodilisele kui sisulisele erinevusele, ehk tarbija jaoks ei pruugi hinnatõus Eestis ja Lätis tegelikult nii erinev olla, kui statistika näitab.

Kuigi Eestis inflatsioon juunis kiirenes, läks naaberriikides teisiti: Soomes inflatsioon aeglustus ja Läti hinnatõus oli juunis sama kiire kui mais. Lätis pidurdasid inflatsiooni kütused. Mullu kevadel odavnes kütus nimelt Lätis rohkem kui Eestis ja madalama võrdlusbaasi tõttu oli seetõttu kütuse hinnatõus selle aasta aprillis ja mais Lätis omakorda märksa kiirem kui Eestis. Juunis see mõju taandus, aeglustades ka Läti inflatsiooni.

Eestis on küll mitmed aktsiisimaksud kõrgemad kui Lätis, kuid see ei selgita kogu kütusehinna erinevust, sest see on Eestis kõrgem ka siis, kui vaadelda hindu ilma maksudeta. Näiteks tänavu juunis oli Eestis bensiinihind ca 10 senti liitri kohta kallim kui Lätis. Vaid ligi pool sellest hinnavahest tulenes maksudest. Diislikütus oli küll odavam kui Lätis, kuid Eesti madalamat diislikütuse aktsiisi arvestades oleks pidanud hinna erinevus olema Eesti tarbijate kasuks veel suurem (vt joonis). Eesti ja Läti kütusehindade vahe võimendus 2020. aasta kevadel. Jättes kõrvale maksude mõju, maksis kütus koroonakriisi tippajal 2020. aasta aprillis ja mais Läti tanklates keskmiselt üle 10 sendi liitrist vähem kui Eestis. Mõnel nädalal oli diislikütuse hinnavahe ilma maksudeta lausa üle 20 sendi liitri kohta.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

Edaspidi ei saa registreerida välismaalt toodud kasutatud autosid, mille läbisõitu on muudetud ning ajastutruudel autodel on lihtsam musta numbrimärki saada

By

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ajakohastas mootorsõidukitele ja haagistele kehtivaid nõudeid. Olulise muudatusena ei või olla sõiduki läbisõidumõõdiku näitu muudetud. Samuti on ajastutruudel autodel lihtsam musta numbrimärki saada ning tänavapilti on oodata pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Läbisõidumõõdikuga ehk hodomeetriga manipuleerimine on üks peamisi asju, millega ebaausad automüüjad ostjaid petavad, tuues Eestisse väga suure läbisõiduga sõidukeid ning muudavad läbisõidu enne registreerimist oluliselt väiksemaks. „Nii on võimalik küsida sõiduki eest palju kõrgemat hinda. Lisaks lähevad väiksema läbisõiduga autod ka paremini kaubaks. Sellise tegevusega petetakse ostjaid ning pannakse ausad automüüjad ebasoodsasse olukorda. Uue korraga soovime selle segaduse lahendada,“ ütles Aas.

Tänu hodomeetri nõudele saab Transpordiamet keelduda väiksemaks muudetud hodomeetri näiduga sõiduki registreerimisest seniks, kuni see ei ole muudetud tagasi sõiduki reaalsele läbisõidule vastavaks. Transpordiamet kontrollib välismaalt tulnud autode reaalset läbisõitu üle-euroopalises auto- ja juhilubade infosüsteemis EUCARIS ning amet kasutab ka teiste riikide avalikke riiklike andmebaase.

Lisaks läbisõidumõõdiku näidu nõudele leevenevad nõuded originaalsena säilinud vanasõidukite pinnakattele ja interjöörile, et tunnustada vanasõidukina ka heas korras originaalsena säilinud sõidukeid, kui nende taastamine kahjustaks nende algupärast seisukorda. „Originaalsena säilinud sõidukid on eeskujuks teistele restaureerijatele, mistõttu on nende säilitamine teinekord hädavajalik. Kuna originaalosade kättesaadavus väheneb ning vanasõidukitele pole ajahammas leebe, kaasajastatakse ka vanasõidukitele kehtivaid originaalsusnõudeid. Edaspidi on need sõltuvuses sõiduki vanusest, mitte konkreetsest valmimisaastast. Muudatuse tulemusel on veidi lihtsam saada nn musta numbrimärki, mis aitab inimestel paremini hinnata tõeliselt ajastutruid autosid,“ lisas Aas.

Näiteks 1965. aastal toodetud auto originaalsuse protsent peab olema vana korra järgi 90%, kuna 1961-1970 aasta sõidukitel oli selline nõue. Uue määruse kohaselt ei ole originaalsuse protsent enam seotud aasta arvuga, millal sõiduk on valmistatud vaid kui vana sõiduk on. Ehk kui vaadata 1965. aastal toodetud sõiduki vanust, mis täna on 56 aastat, siis originaalsuse protsent peab olema nüüd 85%, aga viie aasta pärast on sõiduk 60 aastat vana ja originaalsuse protsent läheb juba järgmisesse klassi, mis peab olema 80%.

Ühtlasi täiendatakse määrusega nõudeid sõidukile, mida kasutatakse ratastoolis reisijate transportimiseks, leevendatakse nõudeid puuetega juhi sõiduki tehnonõuetele vastavusele ning kaotatakse nõuded M1-kategooria sõidukite pöörderaadiusele, mis tähendab, et Eestis on edaspidi võimalik kasutusele võtta pikemaid ja moodsamaid limusiine.

Foto: Jill Wellington ja Pixabay