Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Ehitushinnaindeks tõusis 2024. aastal 1,6%, suurimaks mõjutajaks palgatõus

By

Statistikaameti andmetel kasvas ehitushinnaindeks 2024. aastal 1,6% võrreldes 2023. aasta keskmisega. Eelmise aasta neljandas kvartalis suurenes indeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4% ning 2023. aasta sama kvartaliga võrreldes 1,3%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus selgitas, et ehitushinnaindeksi kasvu mõjutas 2024. aastal kõige enam palgatõus, mis moodustas mahuliselt 65% indeksi kasvust. „Tööjõukulud tõusid 6,3%, masinate kasutamise kulud 1,7%, kuid ehitusmaterjalide hinnad langesid 1,1%,“ tõi Paulus välja. Neljandas kvartalis võrreldes kolmandaga kasvas ehitushinnaindeks 0,4%. Ehitusmaterjalide hinnad tõusid 0,6%, masinate kasutuskulud 0,3% ning tööjõukulud 0,1%. Peamiseks kasvuveduriks oli taas ehitusmaterjalide kallinemine, mis andis 85% indeksi kogukasvust.

Refereeritud ja lisalugemine: https://stat.ee/et/uudised/ehitushinnad-tousid-2024-aastal-16

Sündide arv rekordmadal: 2024. aasta tõi Eesti rahvastikule languse

By

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli Eesti rahvaarv 2025. aasta 1. jaanuaril 1 369 285 inimest, mis on 5402 võrra vähem kui aasta varem. Aastal 2024 sündis 9646 ja suri 15 596 inimest. Registreeritud rände põhjal saabus Eestisse 13 826 ja lahkus 13 278 inimest. Nii sündide kui ka sisserändajate arv vähenes võrreldes 2023. aastaga.

Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg tõdes, et 2024. aasta oli oma rahvastikutrendide poolest sarnane 2023. aastale. „Möödunud aastal suri ligi 6000 inimest rohkem kui sündis. Kuigi sisseränne ületas väljarännet 550 inimese võrra, ei suutnud positiivne rändesaldo sel korral rahvaarvu langust peatada. Aasta jooksul vähenes Eesti rahvaarv enam kui 5000 inimese võrra,“ selgitas Trasberg.

Sündide arvu langus jätkub

Analüütiku sõnul süvenes sündide arvu langus 2024. aastal veelgi. „Mullu sündis 9646 last, mida on üle 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. See on kolmas järjestikune aasta alates 1919. aastast, mil sündide arv on olnud rekordmadal,“ märkis Trasberg. Ta lisas, et sündimuse vähenemise peamisteks põhjusteks on elukalliduse tõus ja geopoliitilised pinged, mis on pannud peresid lapse saamist edasi lükkama.

Euroopa kontekstis sarnaneb Eesti sündimuse langustrend teiste riikidega. Esialgsed andmed näitavad, et sündide arv langes ka Lätis ja Leedus, kuid Soomes on langus peatunud.

Surmade arvu vähenemine

„Surmade arv kahanes aastaga 400 võrra. Pandeemiaeelse taseme, ehk 2010.–2019. aasta keskmise suremuse juurde, on nüüdseks tagasi jõutud, ning oodatav eluiga on taas tõusuteel,“ tõdes Trasberg. Siiski nentis ta, et rahvastiku vananemise tõttu ei ole surmade arvu edasist langust oodata. Vastupidi, järgmise kümnendi jooksul võib suremus tõenäoliselt tõusta.

Refereeritud allikas; loe edasi….

Uuring: Eestis kasutatakse maksmisel enim digitaalseid maksevahendeid

By

Eelmisel aastal korraldatud euroala elanike maksekäitumise uuringust selgub, et Eestis on elektrooniliste maksete osakaal suurem kui teistes euroala riikides. Eestlased kasutavad pangakaarti ja nutiseadet maksmisel 57% juhtudest, sularaha 39% juhtudest. Euroalal tervikuna on müügikohtades enim levinud sularahaga maksmine (52%), kaardi- ja nutimakseid kokku tehakse 44% juhtudest. Mõlemad makseviisid on inimeste jaoks mugavad ja kättesaadavad, mida kinnitavad Euroopa Keskpanga poolt läbiviidud maksekäitumise uuringu tulemused.

Euroala elanikud kasutavad digitaalseid maksevahendeid varasemast enam, kuid sularaha kasutatakse endiselt kõige rohkem. Pangakaarti, mobiiltelefoni ja muud nutiseadet kasutati maksmisel 44% tehingute puhul. Sularaha on aga endiselt euroala müügikohtades populaarseim makseviis ja seda kasutati üle pooltel tehingutest (52%). Samas on sularaha osakaal vähenemas. Eestis kasutatakse digitaalseid lahendusi euroala keskmisest rohkem ja suurem osa maksetest tehaksegi elektrooniliselt (57%). Sularaha kasutatakse Eestis maksmisel 39% juhtudest. Eestist enam kasutatakse digitaalseid maksevõimalusi vaid Hollandis, Soomes ja Luksemburgis. Kõige rohkem eelistatakse sularaha Maltal, Slovakkias, Austrias ja Itaalias. Neis riikides tehakse müügikohtades enam kui 60% tehingutest sularahas. Sularaha eelistavad enam vanemaealised, nutiseadmeid kasutavad kõige rohkem kuni 24-aastased.

Üha enam tehakse igapäevaoste e-poodides. 2024. aastal tehti euroalal e-poodides ja internetis 21% ostudest ja seda on rohkem, kui näitas eelmine uuring. Eestis oli internetis ostlemise osakaal veelgi suurem, 24%. Füüsilistes müügikohtades tehti üle kogu euroala 75% igapäevastest maksetest ja 4% maksetest olid inimeste omavahelised maksed. Kõige enam ostetakse veebipoodidest toitu (20%), riideid ja jalanõusid (17%), kodusisustustooteid, apteegitooteid ja kosmeetikat.

Eraisikutevahelisi makseid tehakse euroalal sularahas 41% juhtudest, erinevaid digitaalseid võimalusi kokku kasutatakse 53% juhtudel. Eestis on digitaalsete omavaheliste maksete osakaal 70%, sularaha osakaal on 25%.

62% euroala elanikest peab sularahaga maksmise võimalust oluliseks. Võrreldes eelmise uuringuga on selliselt vastanute osakaal isegi pisut kasvanud. Eestis on selliseid inimesi 53%. Seevastu 34% elanikest ei pea sularahas maksmise võimalust eriti oluliseks ja 13% sõnul pole see üldse tähtis. Teistest enam hindavad sularahas maksmise võimalust 55-aastased ja vanemad inimesed. Kõige enam hinnatakse sularahas maksmise puhul seda, et säilib maksja anonüümsus. Oluliseks peetakse ka, et sularahas maksmisel on parem ülevaade tehtud kulutustest, arveldamine on kohene ja sularaha aktsepteeritakse enamikus olukordades. Pangakaardi eelistajad hindasid samas jällegi just selle makseviisi lihtsust ja kiirust ning seda, et sularaha ei pea kaasas kandma.

Sularaha kättesaadavust pidas euroalal keskmiselt heaks 87% elanikest, Eestis on rahulolu pisut kõrgem, 89%. Mingit sularahavaru hoiab kodus 35% euroala elanikest. Nagu varem, paistab ka seekord silma Eesti, kus sularaha hoiab kodus rohkem inimesi, 44% elanikest. Veel enam varutakse sularaha Slovakkias.

Uute maksevahendite kasutuselevõtu kõige olulisemateks põhjusteks pidasid euroala elanikud maksevahendi turvalisust ja kasutamise lihtsust. Oluliseks peetakse ka, et maksmine ei tooks täiendavaid kulutusi ning suurendaks privaatsust.

Lisaks tuli uuringust välja, et pea iga kümnes elanik vajab abi elektrooniliste maksete tegemisel. Selliselt vastanute osakaal on kõikides vanusegruppides suhteliselt sarnane. Ka 8% Eesti elanikest väitis, et vajab maksete tegemisel abi.

Allikas: Eesti Pank

Maailmamajanduse riskid ja võimalused aastaks 2025

By Leave a Comment

Käesolev aasta tõotab tulla maailmamajandusele väljakutsete rohke, kuid samas ka uusi võimalusi loov periood. Majanduse suured trendid kujunevad geopoliitiliste muutuste, tehnoloogiliste läbimurrete ning kliimamuutustega seotud kohandumiste taustal. Proovime siinkohal reastada viis peamist maailmajandust mõjutavat suunda või suundumust.

    Geopoliitika ja turustabiilsus

    Geopoliitilised pinged, eriti Lääne ja Venemaa, aga ka USA ja Hiina vahel, jäävad 2025. aastal majanduse kujundamisel mängima olulist rolli. Sanktsioonid, kaubanduspiirangud ja tarneahelate katkestused avaldavad survet nii arenenud kui ka arenevate riikide majandustele. Nii näiteks USA ja Hiina majandussuhted kujundavad globaalset turudünaamikat, eriti tehnoloogia ja pooljuhtide sektoris.

    Kliimamuutused ja uued tehnoloogiad

    Kliimamuutustega seotud investeeringud saavad 2025. aastal olema ilmselt üha olulisemad. Kõrge energiahind ja karmistuvad regulatsioonid sunnivad ettevõtteid rohelistele lahendustele üle minema. See loob võimalusi taastuvenergia, energiatõhususe ja ringmajanduse sektorites. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) prognoosib, et 2025. aastaks moodustab taastuvenergia investeeringute kogumaht rekordilise 1,7 triljonit dollarit.

    Tehnoloogia areng ja digitaliseerimine

    Tehisintellekt (AI), plokiahel ja automatiseerimine jätkavad tööstuste ja tööturgude revolutsiooniliselt muutmist. Digitaalne transformatsioon on kriitiline konkurentsivõime tagamisel kõigis sektorites, alates tervishoiust kuni finantsteenusteni. Gartneri (1979. aastal loodud globaalne IT-uuringute ja nõustamise ettevõte) andmetel prognoositakse, et tehisintellekti (AI) tarkvara turg kasvab 2025. aastaks peaaegu 134,8 miljardi dollarini, kusjuures aastane kasvumäär kiireneb 14,4%-lt 2021. aastal 31,1%-ni 2025. aastaks

    Inflatsioon ja rahapoliitika

    Peamised keskpangad, sealhulgas USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank, seisavad 2025. aastal silmitsi keeruliste valikutega inflatsiooni kontrollimisel, samal ajal stimuleerides majanduskasvu. Kiire inflatsioon võib söösta töötute arvú vähenemist ja ostujõu kasvu, kuid selle kontrolli all hoidmine nõuab hoolikalt kalibreeritud poliitikat.

    Tarneahelad ja globaliseerumine

    Pandeemiast ja geopoliitilistest konfliktidest tingitud tarneahelate katkemised sunnivad ettevõtteid lähenema “deglobaliseerimisele” ja keskenduma kohalike ressursside arendamisele. Samal ajal suurendavad riigid strateegilisi varusid kriitiliste sektorite jaoks, nagu ravimid ja mikrokiibid.

    Kokkuvõtteks võib sedastada, et alagava aasta maailmamajandus seisab oluliste muutuste künnisel. Kuigi ees ootavad riskid ja ebakindlus, pakuvad need samaaegselt uusi võimalusi innovatsiooniks, koostööks ja kestlikuks arenguks.

    Foto xi lin ja Pixabay

      2025. aasta hinnatõusu kujundavad maksud ja aktsiisid

      By

      2024. aasta hinnakasv ulatus 3,5%-ni, millest 1,6% moodustas tarbimismaksude tõus. Kui maksutõusud kõrvale jätta, oleks hinnakasv olnud 2% ehk sarnane euroala keskmisele. Detsembris tõusid tarbijahinnad aastases võrdluses 3,8%, kuid kuu baasil jäid hinnad novembriga samale tasemele

      Aasta teisel poolel tõusid Eestis kiiremini teenuste ja toiduainete hinnad. Eriti järsult peegeldus maailmaturul kallinenud kohvi ja mahlade mõju Eesti poeriiulitel. Kuigi nende toormete hinnakasv on peatunud, püsib hinnatase kõrge ja avaldab mõju ka lähikuude hindadele. Teenuste hinnakasvu vedasid telefoni- ja andmesideteenuste kallinemine ning meditsiiniteenuste, sealhulgas hambaravi hinnatõus. Lisaks mängib siin rolli kiire palgakasv, mis mõjutab tööjõumahukaid teenuseid.

      Tarbijahinna kasvu leevendasid energiahindade langus. Elekter börsil ja mootorikütused olid 2024. aastal odavamad kui aasta varem. Samuti hoogustus aasta lõpus sõidukite müük, kuna inimesed püüdsid automaksu kehtestamise eel ostud ettepoole tuua. Siiski ei mõjutanud see sõidukite hindu märkimisväärselt.

      Naaberriikides Lätis ja Leedus jäi 2024. aasta inflatsioon vastavalt 1% ja 1,3% tasemele. Eestis tõusid naabritega võrreldes rohkem teenuste hinnad, eriti transpordi- ja sideteenuste valdkonnas. Toiduained, mis moodustavad suure osa tarbijakorvist, jäid Leedus peaaegu samale hinnatasemele ning energiahinnad alanesid seal samuti kiiremini.

      2025. aasta hinnakasvu Eestis kujundavad taas maksupoliitilised muudatused. Jaanuarist taandub 2024. aasta alguse kõrgendatud käibemaksu mõju, kuid automaks ja alkoholiaktsiisi tõus mõjutavad hindu. Lisaks tõuseb aasta keskel käibemaks 24%-ni ning kerkib ka diislikütuse aktsiis. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub hinnakasv 2025. aastal 4,3%-ni. Ilma maksutõusudeta oleks hinnakasv alla 3%, samas kui euroala hinnakasv jääb tõenäoliselt 2% juurde.

      Refereeritud allikast: https://www.eestipank.ee/press/mullu-suurendasid-tarbijahindu-enim-maksud-ning-teenuste-ja-toiduainete-kallinemine-08012025

      Foto: Michal Jarmoluk from Pixabay

      Tänavune Nobel läks ühiskonna jõukuse valemi avastajatele

      By

      Tänavuse Nobeli majanduspreemia said kolm teadlast – Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James A. Robinson –, kes on oma uurimistöödega tõestanud, et iga ühiskond võib jõukaks saada, sõltumata religioonist, rahvusest, keelest, kliimast või looduslikest oludest. Nende töö keskmes on institutsioonide roll ühiskondade arengus ja jõukuse kujunemises. Teadlased näitasid, et püsiv jõukus sõltub peamiselt kaasavate institutsioonide olemasolust, mis võimaldavad enamikul ühiskonnaliikmetest osaleda majanduspoliitika kujundamises ja saada kasu majanduskasvust.

      Kaasavad ja välistavad institutsioonid
      Laureaatide uuringud selgitasid, et institutsioonid jagunevad laias laastus kaheks: kaasavad ja välistavad. Kaasavad institutsioonid, nagu varaõiguste tagamine ja töövabaduse võimaldamine, soodustavad jätkusuutlikku kasvu, kuna motiveerivad inimesi ja ettevõtteid investeerima, innovatsiooni looma ning majandust mitmekesistama. Samuti võimaldavad need loovat hävingut ehk ressursi liikumist vähem tootlikelt aladelt kõrgema tootlikkusega sektoritesse.

      Välistavad institutsioonid, vastupidiselt, soodustavad vaid väikese eliidi huve ja võivad tekitada ajutist kasvu, kuid ei suuda tagada pikaajalist jätkusuutlikkust. Need toimivad, kuni on võimalik ekspluateerida loodusvarasid või sunniviisilist tööjõudu, kuid takistavad uuendusi ja kapitali jätkusuutlikku kasutust.

      Ajaloolised ja praktilised järeldused
      Acemoglu, Johnson ja Robinson tõid oma töödes esile ajaloolised näited, kuidas koloniaalajalugu mõjutas institutsioonide arengut ja seeläbi tänapäevaseid jõukuse erinevusi. Piirkondades, kus eurooplased ise asusid elama, rajati kaasavaid institutsioone, kuid seal, kus domineeris põliselanikkond, kehtestati välistavad institutsioonid, näiteks sunnitöö. Nende teooria kehtib aga laiemalt – sõltumata ajaloost või geograafiast on jõukuse võtmeks institutsioonide kaasavus.

      Laureaatide töö lükkab ümber traditsioonilised seisukohad, mis seovad riikide rikkust geograafiliste, kliimatingimuste või kultuuriliste teguritega. Nad rõhutavad, et majandusarengu eelduseks ei ole looduslikud ega kultuurilised eeldused, vaid õiged institutsioonid.

      Eesti ja globaalsed õppetunnid
      Kaasaegsed demokraatlikud ühiskonnad, sealhulgas Eesti, peavad olema teadlikud, et institutsioonid ei ole püsivad – need võivad aja jooksul muutuda. Kuigi Eestis on toimivad kaasavad institutsioonid, tuleb tähele panna, et kasvav ebavõrdsus ja sotsiaalsed lõhed võivad ohustada demokraatlikke väärtusi. Nagu näitavad maailmas aset leidvad kriitilised sündmused, näiteks COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas, võivad sellised pöördepunktid viia ootamatute muutusteni institutsioonides ja poliitilistes süsteemides.

      Eesti kontekstis rõhutavad teadlaste järeldused vajadust tugevdada sotsiaalset turvavõrku, vähendada regionaalseid lõhesid ja tagada, et poliitilised ning majanduslikud süsteemid kaasaksid kõiki ühiskonnaliikmeid. Vastasel juhul suureneb risk, et demokraatlikke ja kaasavaid institutsioone asendavad välistavad struktuurid, mis võivad pidurdada majanduslikku ja poliitilist arengut.

      Allikas ja täiendavad viited: https://www.eestipank.ee/blogi/tanavune-nobel-laks-uhiskonna-joukuse-valemi-leidjatele

      Foto: Florian Pircher from Pixabay

      Eesti Panga viimase prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 3,5%

      By

      Statistikaameti andmetel odavnes tarbijate ostukorv septembris kuuga 0,3%, aastataguse ajaga võrreldes aga kallines see 3%.

      See, et augustiga võrreldes septembris hinnad langesid, tuli peamiselt toornafta odavnemisest. Mootorikütused odavnesid kuuga 5,5% ja see langetas tarbijahindu 0,3 protsendipunkti. Mõningast leevendust tõi septembris ka elektri odavnemine. Põhjamaadest märksa kõrgemad elektrihinnad on tänavu olnud Eesti majandusele lisakoormaks.

      Toiduainete hinnakasv on kiirenenud ja jõudnud paari kuuga 5% lähedusse. Senini on hinnatõus piirdunud üksikute toiduainete kallinemisega – maailmaturu hinnatõusule on ulatuslikult reageerinud näiteks kohvi, mahlade ja või jaehinnad. Septembris kallinesid ka puuviljad, andes ilmselt märku ebasoodsate ilmaolude mõjust, sest tavaliselt tuleb puuviljade puhul ette hoopis hooajalist odavnemist. Hinnasurve üldist tugevnemist toiduainete segmendis näitab ka põllumajandustoormete impordihindade kiire kallinemine viimastel kuudel. Suure tõenäosusega hoiab see toiduainete hinnakavu lähikuudelgi pigem hoogsana.

      Teenuste hinnakasv oli septembris kiire, ulatudes 7,1%ni. Teenuste hinnad sõltuvad suuresti palkadest, kuid vastupidiselt ootusele ei viidanud augusti andmed sellele, et palkade 8% suurune kasvuhoog võiks raugeda. Tööstuskaupade hinnakasv on aga jätkunud võrdlemisi aeglases tempos. Välismaalt pärit kaupade hindu teeb soodsamaks euro vahetuskurss, mis on kaubanduspartnerite valuutade suhtes läbi ajaloo kõige tugevam. Kuigi majapidamiste tarbimisjulgus on väike, võib leibkondade tarbimisotsuseid mõjutada uuel aastal kehtestatav automaks. Nõudluse kasvu tõttu võib autoturg selle aasta lõpus elavneda ja autode hinnakasv kiireneda.

      Eesti Panga viimase prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 3,5%.

      Allikas: Eesti Pank

      Uuest aastast jõustuv ümardamisreegel nõuab kaupmeestelt ettevalmistusi

      By

      1. jaanuaril 2025 hakkab kõigis Eesti müügikohtades kehtima ostukorvi lõpphinna ümardamise reegel, mille kohaselt tuleb sularahas tehtud ostu lõpphind ümardada lähima 5 sendini. Muudatuse tegemiseks peavad kaupmehed seadistama oma kassasüsteeme ja majandustarkvara ning olema valmis kliente teavitama.

      „Kuigi tänu ümardamisreegli rakendamisele muutub sularahas arveldamine kiiremaks ja mugavamaks ning pikemas vaates vähenevad ka kaupmeeste mündikäitlemiskulud, eeldab see muudatus siiski ühekordset pingutust: kaupmehed peavad kassasüsteeme uuendama ja personali koolitama ning muudatuse tegemise ajal olema samuti valmis muudatust oma klientidele selgitama,“ selgitab Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. Tema sõnul on liit juba ka teavitanud ettevalmistuse vajadusest oma liikmeid ja suuremaid Eestis tegutsevaid kassasüsteemioperaatoreid. Peil pani südamele, et kuna iga kaupmehe kohus on valmisolek ise tagada, tuleks oma majandustarkvarapartneriga sel teemal aegsasti ühendust võtta.

      Eesti tegutseva tarkvaraettevõtte Nixor tegevjuhi Imre Reinsoni sõnul on ümardamisreeglist tulenev muudatus kassasüsteemides pigem väike. Tõenäoliselt saab enamikku kasutusel olevatest tarkvaradest seadistada ümardusreegleid parameetrite abil. Kui see pole võimalik, on arendusvajadus samuti pigem väike. Kui kaupmehel on olemas tarkvara litsentsileping, tehakse seadusega nõutavaid arendusi tavaliselt lepingu raames. „Kaupmees peaks enda jaoks kindlasti selgeks tegema, kuidas tema äritarkvarapartner muudatuseks valmis on ja kuidas nad vajalike sammudega ühiselt hakkama saavad. Samuti võiks mõelda küsimustele, kuidas käsitleda ümardamisel tekkivat summat finantsarvestuses; kas on tarvis muuta sularaha liigitust ja jaotust kassasahtlis ning mida vastavad klienditeenindajad ja kassiirid klientidele, kellele see muudatus üllatusena tuleb,“ rääkis Reinson.

      Peale kassasüsteemides ja majandustarkvaras muudatuste tegemise tuleb kaupmeestel hoolitseda selle eest, et info ümardamisreegli kohta oleks hästi nähtavas kohas näiteks müügikoha seinal, ekraanil või kassas kuvatava teatena. Oluline on, et kauba või teenuse eest tasutav ümardatud lõpphind oleks sularahas maksvale kliendile nähtav nii, et see eristuks kauba müügihinnast ja ühikuhinnast ning teenuse lõpphinnast.

      Varem on ümardamisreegli kehtestanud veel kuus euroala riiki. Lähimas neist, Soomes, on muudatusega kohaneda tulnud ka Prisma Peremarketil, kes tegutseb Eesti turulgi. Prisma Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul on ümardamisreegli kasutamine Soomes harjumuspärane nii klientide kui ka kassiiride jaoks ning teeb kassas arveldamise kiiremaks ja lihtsamaks. Samas on tema sõnul mõistlik juba praegu ettevalmistustega pihta hakata, et ostukorvi hinna ümardamiseks aegsasti valmis olla ja et üleminek oleks sujuv.

      Mida 1- ja 2sendiste ümardamisreegel tähendab?

      2025. aastal tuleb seaduse kohaselt hakata müügikohtades rakendama 1- ja 2sendiste ümardamisreeglit, mis tähendab seda, et kui klient tasub sularahas, siis ümardatakse ostukorvi lõpphind matemaatiliselt lähima 5 sendini. Vahetusrahana 1- ja 2sendiseid enam tagasi ei anta. Ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ja selline summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

      NÄIDE

      Kui kauba hind on 3,76 eurot, siis kassas sularahaga maksmisel tuleb lõpphinnaks 3,75 eurot, kuid muu maksevahendiga (nt pangakaardiga) makstes on lõpphinnaks endiselt 3,76 eurot, nagu on kauba avaldatud hind. Kui kauba hind on 3,78 eurot, tuleks kassas sularahaga maksta lõpphinnana 3,80 eurot.

      Ümardamine ei mõjuta 1- ja 2sendiste kehtivust. Kui ostja soovib nendega maksta, võtab pood need vastu ja seda muuta pole plaanis. Vahetusrahana saab aga uuest aastast tagasi ainult 5sendiseid ja suuremaid münte.

      Ümardamine toimub ainult sularahaga tasumisel ja ümardatakse kogu ostukorvi lõppsummat, mitte iga toote või teenuse hinda eraldi. Kaardiga makstes ei muutu mitte midagi. Makseviisi valib alati ostja ja kaupmehel pole õigust üht või teist makseviisi välistada. Veebipoodides makstakse elektrooniliselt ja seal hindu ei ümardata.

      Ümardamine ei mõjuta poodide hinnastamispoliitikat – kauplused saavad endiselt kehtestada mistahes hinna, olgu selleks siis 9,99 või 2,21 eurot.

      Foto: Eesti Pank

      Digieuro?

      By

      Euroopa Keskpank jätkab ettevalmistusi euro sularahale täienduseks ka selle digitaalse vormi käibele toomiseks. See käiks ühte jalga meie maksekäitumise muutumisega – juba 70% eestimaalastest teeb poes kohapeal oma ostud kas kaardi või nutiseadmega1. Digieuroga tekiks inimestele kindlus teha digitaalseid makseid kogu euroalal, muretsemata, kas pood aktsepteerib rahakotis olevat deebet- või krediitkaarti või on piiranud kaardimaksete kasutamist minimaalse ostusummaga või millist täiendavat digikukrut peab seekord kasutama e-poes maksmiseks. Nii nagu praegu saab keskpanga emiteeritud euro sularahaga ühtmoodi maksta Soomest Küprose ja Mallorcani ehk kõigis 20 euroala riigis, saaks ühe digitaalse euro digikukruga maksta igal pool.

      Digitaalse euro üks põhiomadus on kasutaja privaatsuse kaitse. See võib kõlada ootamatult, sest aeg-ajalt kuuleme avalikus arutelus just seda, et digitaalse keskpangaraha ehk nii-öelda digitaalse riigirahaga tahab riik inimeste üle aina suuremat kontrolli saavutada. See aga ei ole nii, sest oleme algusest peale kavandanud digieurot eraelu puutumatuse põhimõtte alusel ja privaatsemana, kui võimaldab praegune välk- ja kaardimaksete taristu. Muide, privaatsus oligi inimeste peamine soov, kui Euroopa Keskpank laiemalt avalikkuselt digieuro kohta arvamust küsis ja sellest me lähtume. Siinkohal on hea veel EKP 2021. aasta küsitluse tulemustele

      tuginedes märkida, et lisaks privaatsuse kaitsele soovitakse kaitset ka ebaseadusliku tegevuse (pettused, rahapesu, terrorismi rahastamine) vastu. Nende ennetamiseks otsitakse lahendusi, mis aitaks pankadel tuvastada kahtlaseid tehinguid ilma, et keskpank ise näeks isikuandmeid.

      Privaatsuse ja andmekaitse nõuded on selgelt kirjas 2023. aasta suvel Euroopa Komisjoni esitatud õigusakti eelnõus2, mis digieuro käibele toomise võimalikuks teeb ja mille menetlemine praegu käib. Kooskõlas nende nõuetega ehitatakse digitaalse euro taristu üles sellisena, et keskpangal ei ole digitaalse euro emiteerija ja andmete töötlejana võimalik jälgida, kes maksab kellele ja mille eest. Samamoodi ei tea keskpank ju ka seda, kes ja milleks kasutab sularaha. Täna on pankadevaheliste välkmaksete ja kaardimaksete tegemisel info kes, kus ja mille eest maksis süsteemi operaatorile nähtav ja kasutatav. Digieuro süsteemis see nii ei oleks – seda infot näeksid ainult maksja ja saaja pank. Järgitakse Euroopa Liidu andmekaitse, privaatsuse tagamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju, nagu praegugi mistahes elektrooniliste maksete puhul.

      Uudne oleks digieuro puhul see, et kohapeal viibates saaks maksta ka internetiühenduseta – digieuro liigub ühest nutiseadmest teise ja on edasi kasutatav. Privaatsuse vaatest tekiks digieurol sularahaga siis juba väga suur sarnasus, kuna tehingu tegemisest oleksid teadlikud ainult makse tegija ja makse saaja. Lisaks privaatsusele tagab taoline võrguväline kasutusvõimalus ka kindluse, et makseid saab teha ka siis, kui teised elektroonilised makselahendused tõrguvad või on tegemist mõne suurema (elektri)katkestuse või hädaolukorraga. Piltlikult ja sisuliselt looks digieuro justkui täiendava rööpapaari elektrooniliste maksete tegemiseks ja tõstaks sellega raharingluse kriisikindlust Eestis. See toimiks nii inimestevahelistes ülekannetes, poes kohapeal ja e-kaubanduses makstes kui ka võimaldaks riigil teha hädaolukorras rahakandeid inimestele (näiteks pensionid või lastetoetused). Nii oleks elektroonilise raharingluse jätkumine tagatud riikliku lahendusega ka siis, kui erasektori lahendused (nt laialt kasutatavad kaardimaksed) tõrguvad, on rünnaku all või katkeb internetiühendus. Praegu tuleb inimestel tõrke korral paljudel juhtudel kas ostust loobuda või minna otsima pangaautomaati, sest taskus pole sularaha ega ka digitaalset alternatiivi makse tegemiseks.

      Eestis ja mujal Euroopas sõltume kaardimaksete tegemisel USA ettevõtetest Mastercardist ja Visast. Samas on oluline, et elanikele oleksid võrdselt kättesaadavad mitmed erinevad makseviisid, sh sellised, mis lombitagustest ettevõtetest ei sõltu. See tähendab lisaks kaardimaksetele ka makseid internetipangas, tulevikus digitaalset eurot ja loomulikult sularaha, mida võiks taskus olla vähemalt ühe ostukorvi jagu või kodus pere nädalavaru, nagu Eesti Pank soovitab. Digieuro ettevalmistused jätkuvad paralleelselt digieuro õigusettepaneku menetlemisega, mille kõrval tugevdatakse samaaegselt eraldi õigusaktiga ka sularaha positsiooni euroalal. Ehk teisisõnu ei tõrju digieuro sularaha välja ning elektrooniliste makselahenduste kõrval, ehkki me neid järjest enam eelistame, tuleb endiselt maksevahendina aktsepteerida ka sularaha. Eesti Panga vaatest on sularahal ka tulevikus äärmiselt oluline roll, sest see annab rohkem võimalusi teha makseid erinevates hädaolukordades, kus digitaalsed maksed võivad tõrkuda.

      Otsust digieuro kasutuselevõtu kohta veel ei ole. Seda kaalub Euroopa Keskpank alles siis, kui vajalikud õigusaktid on ELi tasandil ja liikmesriikide poolt vastu võetud. Äsja avaldas Euroopa Keskpank projektist järjekordse vahearuande, kust saab digieuro ettevalmistustest ja omadustest huvi korral täpsemalt lugeda. Pikemalt kirjeldab seekordne vahearuanne privaatsuse teemat.

      MIS ON DIGIEURO?

      Lihtsalt öeldes oleks digitaalne euro nagu sularaha, mida annaks ringlusesse ja mille turvalisuse ning toimepidevuse eest hoolitseks keskpank. See oleks avalik teenus, mille eest inimeselt raha ei küsita. Üks võimalus digieuro kasutamiseks oleks mobiilses seadmes olev digieuro äpp ehk rahakott, mille puhul võiks paralleeli tõmmata näiteks mobiilitootjate digikukrutega (Apple Pay, Google Pay). Teine võimalus, kui mobiiliseadet ei ole, on digieuro maksekaart. Mõlemat teenust hakkaks pakkuma kasutaja kodupank. Ehk siis ei Eesti Pank ega Euroopa Keskpank hakkaks inimestele ja ettevõtetele avama digitaalse euro rahakotte ega kontosid. See roll koos kliendisuhte hoidmisega jääks endiselt kommertspankadele ja makseasutustele.

      Allikas: Eesti Pank

      Photo by Karolina Kaboompics: https://www.pexels.com/photo/symbol-of-european-union-on-banknote-4386152/

      SKP lugemise kunst: majandusnäitajate tõlgendamine

      By

      Eesti SKP oli 2023. aastal jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Kuid mida see number meile ütleb ja kas sellest piisab, et hinnata Eesti majanduse olukorda? Lisaks, kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

      SKP annab ülevaate majanduse suurusest, kuid vajame täiendavat konteksti. Vaadates riikide SKP edetabelit, paikneb Eesti umbes 100. kohal Nepaali ja Liibanoni vahel. Kui arvestada, et nendes riikides elab vastavalt 29 ja 7 miljonit inimest, ilmneb, et Eesti majandus on efektiivsem. Kuid mida selle teadmisega pihta hakata?

      Näiteks on maailmas umbes 500 börsiettevõtet, mille turuväärtus ületab Eesti SKP-d. Näiteks Microsofti turuväärtus ületab Eesti SKP-d 80 korda. Võib-olla aitab mõista selliseid suurusi fakt, et Microsoft ostis hiljuti Activision Blizzardi kahekordse Eesti SKP väärtusega. Selle tehingu summaga suudaks Microsoft katta kahe aasta jooksul kogu Eesti era- ja avaliku sektori tarbimise ning investeeringud. Kuid mida see ütleb meie majanduse kohta?

      Majanduse arengu hindamiseks ei piisa jooksevhindades SKP muutuse jälgimisest. Näiteks 2022. aastal kasvas SKP 15%. Kuid teame, et majandus pole olnud parimas seisus. Inflatsiooni tõttu on ettevõtete käibed ja kasumid küll kasvanud, kuid inimeste heaolu pole oluliselt paranenud.

      Majanduslikku heaolu mõõdetakse tavaliselt ühe aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste mahuga. Heaolu ei kirjelda see, kui palju me millegi eest maksame, vaid see, kui palju me kaupu ja teenuseid kasutada saame. Jooksevhinnas (nominaalne) SKP kajastab kaupade ja teenuste mahtu konkreetse aasta hindades. Reaalse SKP leidmiseks tuleb eemaldada hinnamuutuste mõju, mida nimetatakse deflateerimiseks.

      Deflateerimine pole lihtne. Sageli arvatakse, et SKP kasv on alahinnatud tarbijahinnaindeksi (THI) ülehindamise tõttu. Küsimus on, kas eratarbimise hinnamõjude kõrvaldamiseks võiks kasutada THI muutust või toodangu deflateerimiseks tootjahindade muutust. Kuid see võib viia eksitavate tulemusteni, kui deflateeritava nähtuse struktuur erineb kasutatud hinnaindeksi struktuurist. Näiteks kui eratarbimise struktuur erineb THI koostamisel kasutatust, võib reaalne eratarbimine muutusi ebatäpselt kajastada.

      Allikas ja lisalugemine: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-lugeda-skp-d

      Foto: 3D Animation Production Company ja Pixabay