Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Majandus

Eesti majandus kasvab tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,1 protsenti

By Leave a Comment

Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Makse laekub riigile aga tänu palgakasvule ja väikesele tööpuudusele endiselt jõudsalt ning seetõttu peaks eelarve olema ülejäägis, et toetada majandust vajadusel halvematel aegadel.

Majanduse jahenemine jõuab tööturu näitajatesse. Kuna nõudlus ettevõtete toodangu järele kasvab edaspidi nii Eestis kui ka Eesti peamistel eksporditurgudel tagasihoidlikumas tempos, on ettevõtjate soov töötajaid juurde palgata möödunud aastatega võrreldes vähenenud. Hõivatute hulk jääb senisele tasemele ja palgakasv aeglustub selle aasta 8,1 protsendilt 5,2 protsendini aastaks 2021. Kuniks sissetulekud kasvavad kiiresti, on elanikel otstarbekas jätkata säästmist sarnaselt senisele.

Kuna vaba tööjõudu on Eestis vähe, on ettevõtjad värvanud aktiivselt välistööjõudu. Välistöötajate panus eelmise aasta 3,9-protsendilisse majanduskasvu oli hinnanguliselt kuni 1,3 protsenti. Kõige enam on viimastel aastatel välistöötajaid palgatud ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses. Välistööjõu värbamine on lisaks majanduskasvu võimendamisele aeglustanud palgakasvu. Kiire palgakasv on valmistanud peavalu eksportivatele ettevõtetele, kelle jaoks on välisturgudel konkureerimine muutunud suurte tööjõukulude tõttu raskemaks

Hinnatõus Eestis aeglustub eelmise aasta 3,4 protsendilt 2,1 protsendini aastal 2021. Hinnakasvu tõukab tagant peamiselt tööjõukulude suurenemine, samas kui energiahindade langus ja alkoholiaktsiisi mõju vähenemine lasevad inflatsioonil aeglustuda.

Kuna Eesti majanduses on jätkuvalt head ajad, laekub järgmistel aastatel maksutulusid rohkem kui tavaoludes. Praegu on tavaoludega võrreldes tööpuudus erakordselt väike ja palgakasv sellest tulenevalt väga kiire. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata jääb tööpuudus ka lähiaastatel väga madalaks ja ka töötajaid on rohkem kui iial varem. Inimestel on seetõttu rohkem julgust tarbida, mis paisutab riigi maksutulud ajutiselt suuremaks. Seda arvestades oleks valitsusel järgmistel aastatel kohane teha ülejäägiga eelarveid. Järgmiste aastate ülejäägis eelarve ei tähendaks kulude kärpimist, vaid seda, et kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud.

Vastutustundlik eelarvepoliitika – hoida headel aegadel eelarvet ülejäägis ja halvematel aegadel toetada majandust eelarvepuudujäägi kaudu – pehmendaks majandusraskuste ajal tööpuuduse tõusu ja tagaks Eesti inimeste sissetulekute stabiilsema kasvu. Kui praegusel heal ajal teha eelarvepuudujäägi arvel lisakulutusi, annab valitsus hoogu juurde hinnakasvule ja suurendab ettevõtete soovi välistööjõudu palgata. Majanduskasv aga aeglustuks konkurentsivõime vähenemise tõttu, mis annaks löögi inimeste sissetulekute kasvule.

Foto ja allkas: Eesti Pank

Seesam tõi turule küberkindlustuse

By Leave a Comment

Seesam võimaldab nüüdsest ettevõtetel end kindlustada üha kasvava küberkuritegevuse vastu.

„Igal kuul registreeritakse Eestis mitusada ettevõtteid ja inimeste andmeid ohustavat turvaintsidenti. Teiste hulgas on rünnaku ohvriks olnud perearstikeskused, ehituspoed ja raamatupidamisfirmad. Maailmas on viimase kahe aasta jooksul valedesse kätesse sattunud üle 6 miljardi andmekirje ehk keskmiselt üks kirje iga inimese kohta. Ekslik on arvata, et küberohud puudutavad kedagi teist kuskil kaugemal. Väiksem ja vähem tuntud Eestis paiknev ettevõte on kurjategijatele sama ahvatlevaks sihtmärgiks nagu mistahes tuntum rahvusvaheline ettevõte. Seetõttu tasuks igal ettevõtjal mõelda küberriskide maandamise võimalustele,“ rääkis Seesami tootejuht Jonatan Jõks.

Seesami uus küberkindlustus ongi mõeldud ettevõtetele küberrünnakust tekkivate riskide maandamiseks. See hõlmab endas nii ettevõttele tekkivaid kahjusid kui ka vastutuskindlustust kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest.

„Näiteks hüvitab küberkindlustus äritegevuse seiskumisest tuleneva käibe vähenemise, lisaks tööjõu- ja üürikulud. Andmete lekkimise või lepingu täitmata jätmisest võib ettevõtjal tekkida ka vastutus kolmanda isiku ees. Küberkindlustus hüvitab kolmanda osapoole põhjendatud kahjunõude. Kui nõue on põhjendamatu, makstakse õigusabikulu selle tõrjumiseks. Samuti kuuluvad hüvitamisele andmete lekke järgsed teavituskulud, pärast küberrünnakut maine kahjustumise piiramiseks kriisikommunikatsiooni kulud ning kulutused juhtumieelse olukorra taastamiseks,“ selgitas Jõks.

Levinumatest küberohtudest nimetab kindlustaja olukorrad, kus pahalased pääsevad ligi võrgujuhtmele või turvamata juhtmevabale võrgule, jätavad viirusega nakatatud USB pulga sihtmärgi kasutusse või levitavad meile, mille manuses on pahavara või kirja sisus ohtlik link. Viimasele vajutades, võib viirus krüpteerida kõvaketta. Tihti petetakse sihtmärk esitama oma andmeid, mida tegelikult ei peaks ning siseinfo võib lekkida soovimatute inimeste valdusesse ka varastatud sülearvutist või mobiilist.

„Kahjude minimeerimiseks saab arvutile paigaldada viirusetõrje ja tulemüüri, andmed laadida pilve ning kolleegid koolitada ohte märkama. Kuid nii nagu suitsualarm ei välista tulekahju ja auto lukustamine vargust, ei ole ükski turvavarustus piisav täielikuks turvatundeks,“ toonitas kindlustaja.

Foto: seesam.ee

Paulig: vastutustundlik tegevus pole lihtne ega odav, kuid see toob kasu

By Leave a Comment

Vastutustundliku Ettevõtluse indeksi kuldmärgise pälvinud Paulig panustab jätkusuutlikku ja hoolivasse tegevusse, sest see toob ettevõttele nii majanduslikku kui ka emotsionaalset kasu, kinnitab Mariell Toiger Pauligist.

Kõrgeima taseme vastutustundlikkuse märgisega tunnustatud Paulig pälvis hindajate kiituse erinevate tegevuste eest, mis panustavad kohvikasvatuse, -tootmise ja -tarnimise jätkusuutlikkusse, rohelisema energia ja keskkonnasäästlikumate materjalide kasutamisse, töötajate tervisesse ja rahulolusse ning ühiskonna arengusse.

„Saavutasime 2018. aastal oma viimaste aastate suurima eesmärgi, et meie kohv oleks 100% jätkusuutlikult toodetud ning panustame selle raames kohvikasvatajate elujärje ja oskuste parandamisse. Pauligi Soome kohvitehased töötavad biogaasi ja päikeseenergia toel ning toodangu transpordiks kasutatakse madala CO2 heitme koormusega autosid. Käimas on töö ka pakendite keskkonnamõju vähendamiseks ning oleme seadnud endale eesmärgiks, et aastaks 2025 valmivad kõik meie pakendid taastuvatest taimsetest materjalidest. Suur kordaminek oli ka möödunud aastal ellu viidud kohvipuru kogumise pilootprojekt, mille tulemusel toodeti aktsiooniga liitunud ettevõtete ja eraisikute abiga kogutud kohvipurust piisavalt elektrit, et katta SOS Lasteküla viie majapidamise ühe kuu energiavajadus,“ loetles Paulig Professionali Baltikumi ärijuht Mariell Toiger olulisi töövõite.

Mariell Toigeri sõnul on vastutustundlikule tegevusmudelile üleminekul kõige raskem mõttemustri muutmine, sest traditsiooniliselt idealiseeritakse ärimaailmas madalate kuludega võimalikult suure tulu saavutamist.

„Iga ettevõtja kaalub investeeringut tehes, mida ja millal see tagasi toob. Võin täna kinnitada, et Pauligi vastutustundliku tegevuse edendamisesse tehtud investeeringud on kuhjaga tasa teeninud. Aga see on aeganõudvam ja mõnevõrra keerulisem, kui „raha eest masin – masinast tooted – tooted rahaks“ võrrand,“ kinnitas ta.

Nimelt tuleb organisatsioonil muuta lisaks enda mõttemustrile ka oma pikaajaliste koostööpartnerite mõttemustreid, kes ei pruugi olla vaimustuses mõttest hakata kasutama keskkonnasäästlikumat energiat või materjali või täitma mistahes muid nõudmisi, mis hästitoimivat tegevusmudelit muutma sunnib.

Tema sõnul on suurim kasu hea tunne teadmisest, et teed iga päev midagi, mis aitab maailma parandada – anda oma osa mõne keskkonnaprobleemi lahendamisesse, panustada oma töötajate või tarbijate paremasse tervisesse, toetada abivajajat või seista selle eest, et töötajad oleksid oma töö- ja eraelus õnnelikumad.

„Kindlasti mõtleb mõne väikeettevõtte esindaja, et tema tegevus on kõigest väike piisk merre, aga selliseid väikeettevõtteid on Eestis täna ju ligi 30 000. Nende kõigi otsus piirata elektri või vee raiskamist, loobuda ühekordse plastiku kasutamisest või kasutada võimalust hüvitada maksuvabalt oma töötajate kulutusi sporditegevusele mõjutab keskkonda ja ühiskonda märkimisväärselt. Iga väike samm aitab jõuda lähemale suurele eesmärgile,“ tõi Toiger näite.

Teine kasutegur on ettevõtte hea maine, millele aitavad kaasa nii rahulolevad töötajad, koostööpartnerid kui ka tarbijad, kellel on võimalus nautida oma igahommikust kohvi kergema südamega. „Muidugi aitab hea maine panustada sellesse, et oleme täna Eesti turul eelistatuim kohvitootja. See koos pühendunud töötajatega, kes teevad oma tööd tõesti väga hästi, aitab ettevõttel vastutustundlikkusest ka majanduslikult võita,“ ütles Mariell Toiger.

Foto: Paulig

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7%

By Leave a Comment

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris vähenes.

Hõive kasv teenindussektoris ja kahanemine tööstuses ja ehituses on kooskõlas ka tööandjate kindlustundeuuringu tulemustega. Teenindussektori head käekäiku toetab sissetulekute kiire suurenemine ja tarbijate tugev kindlustunne. Tööstussektori tööandjate ootused hõive kasvu osas on muutunud aga varasemast pessimistlikumaks. Samas on töötleva tööstuse hõive kasv tööjõu-uuringus tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud: tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud, keda tööjõu-uuring ei hõlma.

Mullu leevendas sisseränne tööjõupuudust juba neljandat aastat järjest ja tööealiste inimeste arv suurenes aasta jooksul kokku 0,4%. Nii Eesti, teiste  Euroopa Liidu riikide kui ka kolmandate riikide kodanikke saabus Eestisse elama rohkem, kui lahkus. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendas tööjõupakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu.

Ettevaates pärsib Eesti elanike hõive edasist kasvu juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja hõive määr. Nende näitajate järgi on Eesti juba mõnda aega Euroopa Liidu esirinnas. Teisalt on käesoleval aastal nii Eestis kui ka Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis annab alust oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõningase viitajaga mõjutab aeglasem majanduskasv paratamatult ka tööturgu.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Eesti kõrgemalt haritud naistest

By

Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Rahvastik jagatakse haridustasemete järgi kolmeks: inimesed, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridus; inimesed, kellel on keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil ning inimesed, kellel on kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil. 1. jaanuaril 2018 oli Eestis 1 104 000 vähemalt 15-aastast elanikku, kellest viiendikul oli põhiharidus või sellest madalam haridus, 45% keskharidus ja 35% kõrgharidus. 1% inimeste haridustase polnud teada.

Milline oleks ideaalne elanike jagunemine haridustaseme järgi pole üheselt selge, aga levinud on arusaam, et kõrgharidusega inimeste suurem osatähtsus on positiivne ning põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste suurem osatähtsus negatiivne.

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus Eesti omavalitsusüksustes

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus vähemalt 15-aastaste elanike hulgas on üle 50% Viimsi ja Ruhnu vallas. Omavalitsusüksusi, kus kõrgharidusega inimeste osatähtsus on veel üle 40%, on Eestis viis: Harku, Rae ja Kiili vald ning Tallinna ja Tartu linn. Omavalitsusüksusi, kus kõrgharidusega inimesi on alla viiendiku, on neli: Põhja-Pärnumaa, Lääneranna, Antsla ja Järva vald.

Märkimisväärne on kõrghariduse osatähtsus meeste ja naiste võrdluses. Kõrgharidust omas Eestis eelmisel aastal 145 000 meest (umbes 30% vähemalt 15-aastaste meestest) ja 237 000 naist (40% vähemalt 15-aastaste naistest).

Vaadates kõrgharidusega inimeste osatähtsuse soolist erinevust omavalitsusüksustes, näeme, et igas linnas ja vallas on kõrgharidusega naisi suhteliselt rohkem kui kõrgharidusega mehi. Kõrgharidusega naiste ülekaal, pole rahvastikustatistikaga veidigi kursis olevale inimesele kindlasti üllatus. Üllatuseks võib olla, et nii on lausa kõigis Eesti omavalitsusüksustes.

Kõrgharidusega naisi oli suhteliselt kõige rohkem Ruhnu, Viimsi, Rae, Harku ja Kiili vallas (50-60%). Kõige vähem Põhja-Pärnumaa, Lääneranna ja Järva vallas (23-24%).

Allikas ja foto: Statisikablogi

Eluaseme hinnaindeksite kasvust

By

Eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 6,4% ja majade hinnad 4,7%.

Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 6,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 7,3% ning ülejäänud Eestis 3,6%. %Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2018. Eluaseme hinnaindeksi muutus oli IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,8% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 5,7%. Korterite hinnad tõusid 2018. aasta IV kvartalis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 5,7% ja majade hinnad 5,6%.Eluaseme hinnaindeks näitab eluaseme soetamiseks kodumajapidamiste tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade kohta (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud).

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 6,9%. Hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 2,1% ja võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 4,2%. Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning muude kulutuste hindade muutust eluaseme soetaja ja kasutajana. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Allikas ja foto: Statistikablogi

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvust

By

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 5%.

2019. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 527,5 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2018. aasta veebruariga võrreldes 6%. Müügitulu suurenes viiel ja vähenes ühel tegevusalal. Ühel tegevusalal jäi müük eelmise aasta tasemele. Enim suurenes müügitulu tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas aastaga 13%. Müügitulu suurenes ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 10%), muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (kasv 9%), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade jm (kasv 6%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 6%). Müügitulu vähenes eelmise aasta veebruariga võrreldes posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Apteekides ja kosmeetikatarvete kaupluses jäi müügitulu eelmise aasta veebruariga samale tasemele.

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 3% ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 8%. Võrreldes jaanuariga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müügitulu eelmise kuuga võrreldes 1%.

Foto ja allikas: Statistikalblogi

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

By

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5%, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem II kvartalis (6,4%). Aasta lõpu poole kasv kiirenes.Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aastaga võrreldes 3,7%. Võrreldes eelmise aastaga oli käesoleval aastal reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5%. Ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu 0,8 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Foto ja allikas…

Tipptasemel teadmiste ja oskustega õpilaste osatähtsusest

By

Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi suunal pigem jõulise edasiliikumise eest võime endale teha pika pai. Loorberitele puhkama ei tasu aga jääda ning hariduse kvaliteedi parandamise ja õpingute jätkamist takistavate tegurite vähendamisega peab tegelema pidevalt. Innovatsioon ja haridus on Eesti   jätkusuutlikkuse baaskapital. Kitsamas mõttes on haridus meie konkurentsivõime alus, laiemas mõttes pakub ilmselt just teadus välja lahendusi üleilmsete keeruliste probleemide lahendamiseks.

Tipptasemel teadmiste ja oskustega õpilaste osatähtsus on alates 2012. aastast Eestis pidevalt suurenenud ning rahvusvahelises võrdluses oleme Euroopa Liidu riikide paremiku hulgas.

Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti haridustemaatika näitajad heas seisus. Näiteks  kõrgharidusega 30–34-aastaste elanike osatähtsuse näitaja poolest on Eesti ELi esikümnes. Riigisiseselt suureneb näitaja aasta-aastalt – kui aastal 2000 oli näitaja 30,4%, siis 2017. aastal koguni 48,4%.

EL esikümnes on Eesti ka oma elanike digioskuste poolest. 2017. aasta andmete kohaselt oli Eestis 60 protsenti 16–74-aastastest elanikest vähemalt algtasemel digioskustega. Neist 35%-l on digioskused vähemalt kesktasemel. Sugude lõikes digioskused eriti ei erine, küll on märgatav erinevus eagruppide vahel – kõige edukamalt saavad digimaailmas hakkama noored ja kõige vähem eakad. Õnneks on aastate lõikes vanusegruppide-vaheline digilõhe siiski järjest vähenenud.

Erialaste ja digioskuste arendamise kõrval tegelevad Eesti inimesed järjest rohkem ka oma huvide ja hobidega ning lisaks lastele ja noortele osalevad huvihariduses üha enam ka täiskasvanud, sealhulgas suureneb just meeste osakaal.

Hea meel on ka näha, et Eesti inimesed ei piirdu vaid ühe omandatud haridusega ning kasutavad üha enam elukestva õppe võimalusi. Kui 2000. aastal kasutas võimalusi 6,3%, siis 2017. aastal juba 17,1% 25–64-aastastest elanikest. Järjest enam täiendatakse end ka juba õpitud erialaga seotud koolitustel ning omandatakse täiesti uusi erialasid.

„Tukast sugeda“ saame vaid õpinguid mittejätkavate madala haridustasemega noorte näitaja poolest. Seejuures on läbi aastate olnud õpinguid mittejätkavate noorte meeste osatähtsus suurem kui nende naissoost eakaaslastel. Kuigi madala haridustasemega noorte näitaja väärtus on EL keskmisest isegi pisut suurem, on see alatest aastast 2000. aastast olnud õnneks kahanev.

Teiste Eestis oluliste üleilmsete säästva arengu eesmärkide ja näitajatega saad tutvuda veebikogumikus, veebinurgas ja andmebaasitabelite vahendusel.

Allikas: Statistikablogi

Foto: Haridusministeerium

Hansalinn Viljandile pühendatud hõbemündi kujundab tudeng

By

Eesti Panga kokku kutsutud žürii valis Hansalinn Viljandile pühendatud hõbedast meenemündi konkursi võidutööks Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengi Elisabeth Juusu kavandi. Mündi kujunduskonkursile said töid esitada vaid üliõpilased, kes osalesid mullu sügissemestril mündikavandamise kursusel EKAs. 

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve sõnul võib Eesti Kunstiakadeemiaga koostöös sündinud projektiga igati rahule jääda. “Keerulise mündikujundamise peal kätt proovinud üliõpilaste vaated olid julged ja kaasaegsed. Ootame väga neid noori osa võtma ka Eesti Panga avalikest mündikujundamise konkurssidest,” lisas Roosve.

Hõbedast meenemündi võidutööl „4 sümbolit“ on kujutatud keskaegsele kaubavahetusele pühendatud sümbolit, mis ühendab endas vilja, kala, küünla ja koge kujutised.

Kujunduskonkursile esitatud 22 kavandi seast pälvis teise koha EKA tudengite Syret Kärdi ja Villem Sarapuu kavand „Lina“ ning kolmanda koha Elvo Jakobsoni töö „Roos“.
8eurose nimiväärtusega hõbemünt jõuab ringlusse tänavu kevadel. Müntide tiraaž on 4000.

Kujunduskonkursi kuuele parima kavandi autorile makstakse pärast müntide emiteerimist autoritasu.  Võidutöö autoritasu on 1300 eurot. Ülejäänud auhinnaliste tööde tasu jääb vahemikku 150-600 eurot.

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kava aastateks 2019 ja 2020

Ülevaade Eesti Panga emiteeritud meenemüntidest

Eesti Pank kogub ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide väljaandmiseks panga posti- ja e-posti aadressi ning Eesti Panga veebilehe liidese kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab Eesti Panga juhatus meene- ja mälestusmüntide tootmise.

Foto: Eesti Pank