Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Eesti Pank hakkab järk-järgult väljastama Liivimaa maapäeva kuldmünte

By

Eesti Pank hakkab sel nädalal järk-järgult väljastama Liivimaa maapäeva kuldmünte, mille müük peatati sügisel tootmisvea tõttu. Esimeses järjekorras hakkavad asenduseks toodetud uusi münte saama Omniva e-poest sügisel tellimuse teinud kliendid. Kahjuks aga kõik e-poe kaudu mündid ostnud inimesed lähiajal münti kätte ei saa, sest ka teisest tootmispartiist läbis Eesti Panga kvaliteedikontrolli ainult osa münte.

Omniva, kes korraldab müntide tarnet keskpangast klientideni, e-pood väljastab Liivimaa kuldmünte tellimuste vormistamise ja laekumiste järjekorras. Esimesed e-poe tellimused täidetakse sel nädalal, tellimuste täitmisega jätkatakse vastavalt sellele, kuidas jõuavad mündid Eestisse.

„Eesti Panga nimel palun klientidelt vabandust, et nii kaua on Liivimaa kuldmündi asendusega aega läinud ja eraldi palun vabandust inimeste ees, kes peavad veel ootama. Oleme otsinud probleemi lahendamiseks erinevaid võimalusi koostöös mündi tootjaga, kuid sel korral me ei suutnud klientide ootustele vastata ja meil on sellest väga kahju,“ ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. Ta lisas, et järgmise meenemündi tootmishanke puhul arvestab keskpank saadud õppetundidega, kuid arusaadavalt ei aita see Liivimaa kuldmündi ostnud kliente.

Kui kõik e-poe kaudu Liivimaa kuldmündi ostnud kliendid on oma mündid kätte saanud, siis hakatakse asendusmünte vastavalt keskpanka jõudvatele kogustele müüma ka kõikidele teistele soovijatele. Keskpank teavitab tol hetkel, milliseks kujuneb müntide müügi edasine korraldus.

Sellest nädalast alates väljastatavad asendusmündid on Eesti Pank visuaalselt üle vaadanud ning ei ole nende puhul avastanud puudusi. Juhul kui ka asendusmündi puhul peaks tekkima pretensioone, palume pöörduda Eesti Panga muuseumipoodi, kontakteeruda e-posti aadressil muuseumipood@eestipank.ee või telefonil 668 0650. Eesti Panga muuseumipood on avatud T-R 12-17; ning L 11-16.

Foto: Eesti Pank

Hoolimata majanduslangusest palgakasv püsis

By

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1775 eurot ja see kasvas võrreldes eelneva aasta neljanda kvartaliga 9,2%. Kuigi eelmise aasta lõpus majandus kahanes, püsis keskmise palga kasv siiski hoogne. Võrreldes 2021. aastaga palga ostujõud eelmisel aastal tervikuna aga kahanes.

Kui majandus poleks olnud languses, oleksime hoogsa inflatsiooni mõjul näinud veelgi suuremat palgakasvu. Palgakasvu mõjutab majandusolukorra nõrgenemine, mistõttu on ettevõtjatel väiksem soov töötajaid juurde värvata. Seda kinnitavad nii konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuring kui ka hõive kahanemine.

Tõusnud tarbijahinnad lisavad survet kollektiivselt kokkulepitud palkade tõstmiseks, eriti riigisektoris. Näiteks tervishoiutöötajate palkade alammäär tõuseb 20% ja samuti kiireneb palgakasv hariduses. Lisaks tõusis miinimumpalk alates sellest aastast 10,9%. Kaudselt on sellistel palgatõusudel mõju ka erasektorile, sest need kujundavad töötajate palgaootusi ka laiemalt ning osaliselt konkureeritakse sama tööjõu pärast. Veelgi hoogsam palgakulude kasv võib aga tähendada konkurentsivõime kahanemist.

Allikas: https://www.eestipank.ee/et/press/hoolimata-majanduslangusest-pusis-palgakasv-hoogne-06032023

Foto: Image by Nattanan Kanchanaprat from Pixabay

Ülo Kaasik: kinnisvaraturg leiab tasakaalu suurema krahhita

By

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles tänasel Äripäeva kinnisvarakonverentsil, et kuue kuu euribori kerkimine kolme protsendi lähedale on tase, kus majandus tavaoludes peabki toimima ja mingeid suuri probleeme Eesti kinnisvaraturule Eesti Pank selles ei näe. Kaasiku sõnul tuleb intressimäärade tõstmist keskpangal esialgu siiski veel jätkata.

Kaasik iseloomustas Eesti kinnisvaraturul toimuvat kui auru välja laskmist viimase pooleteise aasta buumist, mil turul olid ülekuumenemise märgid. Laenuraha kallinemisega, inimeste ja ettevõtete kindlustunde vähenemisega ning ostujõu alanemisega on nõudlus uute laenude järele vähenenud ja hinnad kinnisvarasektoris langenud. Tänu sellele, et buum jäi Eestis siiski suhteliselt lühikeseks, ei tekkinud majanduses suurt tasakaalustamatust ega ülemäärast laenukoormuse kasvu. Nii on alust arvata, et uus tasakaal buumiaegselt kõrgelt tasemelt saabub suurema kukkumise ja kriisita.

„Kui lähiaastatel palgakasv jääb püsima ja inflatsioon taltub, hakkab inimeste ostujõud taastuma ning kinnisvarasektor leiab mõistlikumal tasemel uue tasakaalu,“ ütles Kaasik oma ettekandes.

Inflatsiooni pidurdumiseks annab asepresidendi sõnul lootust energiahindade langus. „Gaasi hinna alanemine on olnud muljetavaldav,“ osutas Kaasik, tunnustades ka Euroopa jõupingutusi Venemaa gaasile alternatiivide leidmisel. „Odavam energia võtab inflatsioonisurvet vähemaks ja annab lootust, et majandus hakkab taastuma. Algsed prognoosid energia hinna osas olid märkimisväärselt kõrgemad.“

Liiga optimistlik ei soovitanud Eesti Panga asepresident siiski olla, kuna tuleviku suhtes püsib jätkuvalt väga suur ebakindlus. Inflatsioonitase on endiselt kõrge ja alanemine aeglane, kuna tööturul ja teenuste sektoris hinnasurve veel püsib. Euroopa Keskpank on märku andnud, et mõningal määral peavad euroala intressimäärad praeguselt tasemelt veel edasi tõusma.

„See on vajalik, et taltsutada inflatsiooni, mis sööb ära inimeste sissetulekute ostujõudu,“ märkis Kaasik.

Läinud aasta juulist on Euroopa Keskpank euroala baasintressimäärasid tõstnud viiel korral. Euroopa pankadevaheline kuue kuu laenuintress euribor on kerkinud keskpanga intressimäärade tõusu järel enam kui kolmele protsendile. Kaasiku sõnul on intressid jõudnud lähemale normaalsele.

„See on tase, kus majandus tavaoludes peakski töötama,“ ütles ta, lisades, et ei maksa loota, et ülimadalate intressimäärade aeg niipea tagasi tuleb.

Kommenteerides laenuvõtjate võimekust kasvanud laenumaksetega toime tulla, viitas Kaasik keskpanga kehtestatud nõuetele laenude väljastamisel. „Oleme palunud panku laenu andes eraldi testida, kas tullakse toime ka kõrgema intressimääraga,“ ütles Kaasik. Selle alusel võiks arvata, et majapidamised saavad hakkama. Toimetulekut toetavad tugev seis tööturul ja jätkuv palgatõus, mis inflatsiooni taltudes taastab ostujõudu. Laenu võtmine tuleb aga igal juhul alati hästi läbi kaaluda.

„Oleme keskpangana korduvalt rõhutanud, et laenu võttes tuleb arvestada erinevate riskidega, sealhulgas intressimäärade tõusuga,“ ütles Kaasik.

Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks

By

Euroala majandusnäitajaid vaadates on viimastel nädalatel üle pika aja olnud ülekaalus positiivsed uudised – hinnatõus aeglustus jaanuaris oodatust rohkem (detsembri 9,2%lt jaanuaris 8,5%ni) ning ka eelmise aasta viimase kvartali majanduskasv oli erinevalt kardetust plussmärgiga.

Heade majandusuudiste taga on eelkõige odavnenud energiahinnad, mis toetavad nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid ning aitavad samuti üldist hinnatõusu aeglustada. Eriti järsult on tänu tavapärasest soojemale talvele kukkunud gaasi hind, mis oli kaks korda kallim alles kuus nädalat tagasi, mil Euroopa Keskpanga nõukogu viimati kogunes. Seda tajuvad ka Eesti tarbijad – Eesti Gaas teatas alles paari päeva eest, et langetab gaasi hinda veebruarist poole võrra. Kuigi energiahindade prognoosimine on viimasel ajal olnud eriti tänamatu ülesanne, võib siiski pidada tõenäoliseks, et need kujunevad madalamaks, kui veel mõne kuu eest toormeturgudel eeldati. Toormeturgude ootused olid ka oluliseks sisendiks, kui Euroopa Keskpank ja ka Eesti Pank koostasid eelmise aasta lõpus oma majandusprognoose.

Kiirest hinnatõusust rääkides tekitavad muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke.

Mõistagi on vara rääkida sellest, et Euroopa majanduses on kõik hästi. Hinnatõus on jätkuvalt liiga kiire, inimeste ostujõud on vähenenud ning ka ettevõtjad on oma äride lähiaja väljavaateid kommenteerides pigem pessimistlikud. Kiirest hinnatõusust rääkides tekitavad muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke. Püsivamat survet hindade tõusuks saab analüüsida vaadates mitte üksnes inflatsiooni koondnumbrit, vaid jättes kõrvale energia, toidukaupade ja muude eriti kõikuvate hindadega toodete ja teenuste hinnamuutused. Alusinflatsiooni näitaja on euroalal püsinud stabiilselt üle 5% juba viimased neli kuud ning ei alanenud ka jaanuaris.

Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Kui eelmisel aastal mõjutas üldist hinnatõusu eelkõige energia kallinemine, siis nüüd on esiplaanile kerkinud toiduainete ning muude kaupade ja teenuste hinnatõus. Üldine hinnatase on Eestis juba alates eelmise aasta augustist olnud üsnagi stabiilne. Me kõik tajume eelkõige toidukaupade jätkuvat kallinemist ja ehk pöörame vähem tähelepanu energiahindade langusele. Osalt ka seetõttu, et energiahinnad on taseme mõttes siiski jätkuvalt kallid. Lähikuudel võib siiski Eestis oodata hinnatõusu järkjärgulist aeglustumist, seda suuresti tänu sellele, et võrdlusbaasiks olevad eelmise aasta hinnad kerkisid kiiresti just eelmise aasta esimese pooles.

Selle nädala ja märtsi intressitõusud on vajalikud selleks, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad.

Eelnevat arvesse võttes otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus sel nädalal tõsta keskpanga intressimäärasid täiendava 0,5% võrra. Praeguste teadmiste põhjal on selge ka see, et tõenäoliselt tuleb sama suur intressitõus ka märtsikuus. See on vajalik, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad. Liiga vara ja liiga riskantne on eeldada, et majanduse aeglustumine toob iseenesest kaasa ka hinnatõusu raugemise. Eriti kui pidada silmas, et tänu madalamatele energiahindadele on majandusaktiivsus suurenenud ja majanduse väljavaade mõnevõrra paranenud. Keskpank saab anda oma panuse hinnatõusu aeglustamiseks, olles valmis tõstma intressimäärasid piisavalt selleks, et hinnatõus euroalal aeglustuks 2% lähedale. Vaid hinnatõusu kontrolli alla saades hakkab taas kasvama inimeste ostujõud ning ettevõtjatel tekib suurem kindlustunne investeeringute tegemiseks ja töökohtade loomiseks.

Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada.

Ka kodulaenu võtnud Eesti inimeste jaoks, kes peavad hakkama saama senisest suuremate igakuiste laenumaksetega, on tähtis, et hinnatõus aeglustuks ja majandus pöörduks tagasi stabiilsemale kasvurajale. Mõistan, et see kõlab vastuoluliselt, kuid praegune rangem rahapoliitika (loe: kõrgemad intressimäärad) aitab vältida märksa suuremaid laenumakseid tulevikus. Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada. Majanduse stabiliseerumine loob võimaluse ka inimeste sissetulekute edaspidiseks kasvuks. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust väga muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Statistikat: milline on keskmine Eesti isa?

By

Kui palju on Eestis isasid?

  • Eestis elab kokku 304 834 isa. Võrreldes 2021. aasta alguse seisuga on isade arv Eestis mõnevõrra suurenenud – 01.01.2021 elas Eestis 304 657 isa.
  • Alaealiste laste isasid on 144 061 ehk ca 47,3% isadest. 
  • Eestimaa isad kasvatavad 237 794 alaealist last. 
  • Enam kui pooled (57%) Eesti isadest on abielus, 20% on vallalised või vabaabielus, 17% on lahutatud ja 4% lesestunud. 
  • Üksikisasid on 7656.

Kui palju on isadel lapsi?

  • Keskmiselt on Eestis ühel isal 2 last (täpne statistiline keskmine: 1,93 last). Piirkonniti on kõige rohkem lapsi Antsla valla isadel (2,3 last).
  • Eesti isadest 37%-l on üks laps, 42%-l kaks last ja 21%-l kolm või enam last.

Kui vanad on isad?

  • Keskmine Eesti isa on 54-aastane. Isade keskmine vanus esimese lapse sünnil on 32 eluaastat (2021. aasta põhjal).
  • 01.01.2022 seisuga oli alaealisi isasid Eestis 10, kokku on alaealiselt isaks saanuid 1245.
  • Üle 100-aastaseid isasid on Eestis 14.

Mis iseloomustab Eesti isasid?

  • Eestimaa meestest 48,1% on isad: Rapla maakonnas lausa 59,5%, Tallinnas aga 44% meestest on isad.
  • Igal neljandal Eesti isal on kõrgharidus (26%).
  • Kui keskmiselt elab 70,3% Eesti rahvastikust linnalises või väikelinnalises piirkonnas, siis isade puhul on see näitaja 67,4%, ülejäänud elavad maal.
  • Kuna isadepäev on liikuv püha, siis tänavu saavad 736 isa olla topelt tähelepanu keskpunktis, sest neil on sel päeval ka sünnipäev.  

Allikas: Statistikablogi

Foto: Olya Adamovich ja Pixabay

Toit on tõusmas tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks

By

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta novembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust veidi üle 30%. „Tahkekütus oli 110,9%, kodudesse jõudnud elekter 72,6%, soojusenergia 62,3% ja gaas 18,9% kallim,“ ütles Trasanov.

Möödunud aasta novembriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 104,2% kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 74,9%, munad 59,6%, muud õlid 53,7% ning kastmed 52,6%. „Bensiin oli 18% ja diislikütus 40,8% kallim,“ lisas Trasanov.

Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust kolm viiendikku. Eluasemega seotud hinnamuutused andsid veel viiendiku.

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.

Foto ja allikas: Statistikaamet

Eesti ettevõtete e-müügi käive kasvas 2021. aastal 2 miljardi euro võrra

By

Enam kui viiendik Eesti ettevõtteist turustas oma kaupu või teenuseid 2021. aastal e-keskkonnas, veebilehe või EDI-kanalite (ingl electronic data interchange) kaudu.

E-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas ülemöödunud aastal 16%, kokku 8,9 miljardit eurot. Kuigi e-müügi osakaal on 2020. aastaga võrreldes samale tasemele jäänud, kasvas e-käibe summa kahe miljardi võrra.

Ettevõtete suurusgruppide lõikes on pilt erinev. Suurte – 250 ja enama hõivatuga ettevõtete e-kaubanduse käive moodustas müügitulust enam kui neljandiku, väikestel alla 20 hõivatuga ettevõtetel 8%. Uuringu metoodikast lähtuvalt ei ole e-kaubanduse andmestikku kaasatud kõik tegevusalad, samuti ei ole sees vähem kui kümne hõivatuga ettevõtted.

18% ettevõtteist müüs oma tooteid veebilehe või äpi kaudu. Veebimüügi alla loetakse ka Extranet, mida kasutavad broneeringuteks valdavalt majutusvaldkonna ettevõtted. Veebimüügi osakaal ettevõtte müügitulust oli 7%, kokku 4,1 miljardit eurot. Veebimüügist 2,5% moodustas müük eraisikutele, 4,7% müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Ettevõtte enda veebilehe või äpi kaudu turustas kaupu või teenuseid pea viiendik ettevõtteist – 250 ja enama hõivatuga ettevõtteist 40%, alla 20 hõivatuga ettevõtteist 18%.

Veebilehe või äpi kaudu turustas oma tooteid Eestisse 18% ettevõtteist, Euroopa Liidu liikmesriikidesse 8% ja väljapoole Euroopa Liidu riike 4% ettevõtteist.

EDI-kanalite kaudu turustas tooteid 6% ettevõtteist. EDI-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas 9%, 250 ja enama hõivatuga ettevõtteist 16%, alla 20 hõivatuga ettevõtteist 2%.

E-kaubanduse kohta kogutakse andmeid uuringuga „Infotehnoloogia ettevõttes“, mis viidi esmakordselt läbi 2010. aastal. Uuringusse kuuluvad kümne ja enama hõivatuga ettevõtted, mis on määratletud rahvusvaheline metoodikaga, et tagada andmete võrreldavus Euroopa Liidu liikmesriikide seas.

Vaata lähemalt ka andmebaasidest SIIT ja SIIT.

Foto: Gerd Altmann ja Pixabay

Eesti naiste ja meeste kogutöö maht on tasakaalustunud

By

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?

Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel tuleb ette paljudes riikides. Mehed pühendavad keskmiselt rohkem aega tasustatud tööle ja naiste panus on tavaliselt olnud suurem majapidamise korrashoius ja laste eest hoolitsemisel. Kui liita kokku tasulisele tööle ja kodutöödele kulunud aeg, saab ülevaate kogu naiste ja meeste töökoormusest.

Varasemalt on eri liiki töödele kulunud naistel ööpäevas kokku rohkem aega kui meestel ning naistele on jäänud ligi tunni jagu vähem vaba aega kui meestele. 

Aastatel 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmetel on aga naiste ja meeste kogutöö maht viimase kümne aastaga võrdsustunud, naistel kulub eri tööde tegemiseks päevas vaid 9 minutit rohkem kui meestel. Ennekõike on põhjus selles, et naised kulutavad majapidamistöödele ja perekonnale päevas ligi 50 minutit vähem aega kui varem.

Hoolimata sellest, et naistel ja meestel kulub töödeks üsna võrdselt aega, on naiste panustatud aeg kodutööde tegemisele ja perekonnale endiselt ligi kolmandiku võrra pikem kui meestel.

Suur ajavõit söögitegemisest ja riiete korrastamisest

Milliste kodutööde arvelt on saanud naised rohkem vaba aega? Esiteks on kõige märgatavamalt kahanenud söögitegemisele kuluv aeg. Kui 20 aastat tagasi kulus naistel päevas toidu valmistamiseks keskmiselt 95 minutit ja 10 aastat tagasi 78 minutit, siis viimase ajakasutusuuringu järgi on see aeg vähenenud 57 minutini.

Suure tõenäosusega on sellele aidanud kaasa nii poolvalmistoitude järjest rikkalikum valik kaubanduses, kiirete ja lihtsate toiduretseptide levik, aga ka toidukullerite teenused.

Teine suur ajavõit on tulnud riiete korrashoiust, mis on läinud pesupesemisele, kuivatamisele, triikimisele ja riiete parandamisele. Näiteks 20 aastat tagasi võttis see naiste ajast tervelt 32 minutit päevas, kuid nüüd vaid 7 minutit. Siinkohal tuleb ilmselt tänada ennekõike tehnoloogia arengut ja teenuste kättesaadavuse suurenemist.


Meeste ja naiste tööd

Kuigi suurele osale majapidamistöödest kulutavad naised meestest rohkem aega, olgu selleks siis toidutegemine, lapsehoidmine, aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine, koristamine või poeskäik, on läbi aastate meeste pärusmaaks jäänud ehitus- ja remonditööd. Viimase uuringu järgi kulutasid mehed sellele päevas keskmiselt 14 minutit ja naised 1 minuti. Võrreldes varasemaga on siiski ka meeste elu selles osas kergemaks läinud – 20 aastat tagasi tuli meestel remontimist ja ehitamist ette päevas 25 minutit.

Kõige väiksemad erisused naiste ja meeste kulutatud ajas on seotud majapidamise ja perekonnaga seotud liikumistega, majapidamise juhtimise ning teise täiskasvanu hooldamisega, millele kulunud aeg on jäänud viimase paarikümne aasta jooksul suhteliseks samaks.

Veebikuva ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/mehe-kodu-maailm-naise-maailm-kodu-0

Eesti ettevõtted ja innovatsioon?

By

Eesti ettevõtted on Euroopas ühed innovaatilisemad, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Aastatel 2018–2020 tegeles innovatsiooniga 64,2% Eesti ettevõtetest, olles selle tulemusega Euroopa Liidu (EL) riikidest seitsmendad.

Võrreldes eelmise uuringuperioodiga aastatel 2016–2018 on Eesti ettevõtete innovaatilisus siiski veidi vähenenud – siis tegeles innovatsiooniga 73,1% ettevõtetest ning Eesti oli EL-i riikide hulgas esikohal. Seekord olid riikide võrdluses kõige innovaatilisemad ettevõtted Kreekas, kus uuendustega tegeles 73% ettevõtetest. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 53%, Eesti ettevõtted ületavad seega EL keskmist enam kui 10%-ga. Lähinaabritega võrreldes jääb Eesti küll Soomele alla, kuid näiteks Lätiga võrreldes on innovaatilisi ettevõtteid lausa poole rohkem.

Ettevõtete innovaatilisuse saab jagada protsessiuuendusteks ja tooteuuendusteks. Suurim erinevus võrreldes eelmise uuringuga tuleb tooteuuendustest, mis on vähenenud pea poole võrra. Perioodil 2016 – 2018 tegeles tooteuuendusega 49% ettevõtetest, kuid aastatel  2018–2020 kõigest 28%. Langus olnud ühtlane nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Tooteuuendus Eesti ettevõtetes on Euroopa keskmisega samal tasemel, kuid protsesse uuendavaid ettevõtteid on Euroopa keskmisest enam. Protsessiuuendusega tegeles Eestis 53,6%, Euroopas keskmiselt 43,5% ettevõtetest.

Tooteuuenduse alla kuuluvad kaubad või teenused, mis erinevad oma omaduste või kasutusviisi poolest oluliselt ettevõtte senistest toodetest. Tooteuuendustest on langus olnud kõigis alamjaotustes. Suurimad erinevused on olnud kaupade ja teenuste täiustamisel ning konkureerivate tooteuuenduste loomisel. Konkureerivad tooteuuendused on sellised kaubad ja teenused, mida teised ettevõtted juba turul pakuvad, kuid mis on uued ettevõtte enda jaoks. Selliste tooteuuendustega tegeles eelmisel uuringuperioodil 41% ettevõtetest, sel korral vaid 20%.

Allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-innovaatilised-eesti-ettevotted

Foto: Michal Jarmoluk ja Pixabay

Energiakriisi täismõju majandusele alles hakkab avalduma

By

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt tarbimine kiire hinnatõusu mõjul väheneb ja ettevõtete kasumlikkus kahaneb. Uuel aastal on peamiselt riigi kulutuste suurenemise tõttu oodata väikest majanduskasvu. Hinnatõus jätkub senisest aeglasemas tempos ja jääb 2023. aastal tõenäoliselt veidi alla 10 protsendi.

Eesti majandus on seni olnud keskmisest paremas seisus. Vaatamata elukalliduse kiirele tõusule jäi tarbijate reaktsioon kõrgetele hindadele sügiseni tagasihoidlikuks ning tarbimine suurenes nii eurodes mõõdetuna kui ka koguseliselt. Hoolimata kindlustunde märkimisväärsest vähenemisest olid inimesed valmis jõudsa hinnatõusuga kaasa minema, milleks andsid võimaluse pandeemiasäästud ja teisest pensionisambast välja võetud raha. Enamus neist säästudest on praeguseks juba kasutust leidnud. Hoogne tarbimine on võimaldanud ettevõtetel kasumeid suurendada ka kiiresti kasvanud kulude keskkonnas.

Hoogsa hinnatõusu mõju majanduskasvule jõuab üha tugevamalt kohale. Mööduva aasta lõpus ja uue aasta esimeses pooles viivad vähenenud ostujõud ja kahanenud säästud tarbimismahu languseni ja löögi alla satub ka ettevõtete kasumlikkus. Tänavu langeb majanduse maht 0,5%, kuid järgmisel aastal kasvab majandus peamiselt valitsussektori suurenevate kulutuste najal 0,4%. Aastatel 2024–2025 võib oodata majanduskasvu kiirenemist 3-4%ni, kuid sõja tõttu on nii hinna- kui ka majanduskasvu väljavaade tavapärasest ebakindlam.

Inflatsioon taandub visalt. Püsivalt kõrged energiahinnad ja tootmiseks vajalike kaupade ning teenuste kallinemine pole veel täies ulatuses lõpptarbijateni edasi kandunud, mistõttu hinnatõus küll raugeb, kuid aegamisi. Vaatamata toidutoorme hinnalangusele maailmaturul suureneb lähiajal toidukaupade osakaal üldises hinnatõusus, kuna energiakriisist rohkem mõjutatud toidutootmine alles läbib Euroopas hinnatippu. Hinnatõus jääb käesoleval aastal veidi alla 20%, taandub järgmisel aastal alla 10% ning jääb aastatel 2024–2025 eeldatavasti 2–3% vahele.

Majanduse jahenemine suurendab tööpuudust. Ettevõtete kahanenud värbamissoov jõuab tööturu näitajatesse viitajaga ning 2023. aastal hõive väheneb. Tööpuudus tipneb umbes 9% juures 2024. aastal ning osa töötuse suurenemisest on seotud sellega, et Eestis rakendatust otsivad Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas. Palgakasv jääb järgmisel kahel aastal 8–9% lähedusse ning sellele annavad hoogu alampalga tõus, avaliku sektori töötasu kokkulepped ning hinnatõus. 2022. aastal 9% kukkunud ostujõud taastub 2025. aasta lõpuks.

Rahapoliitika karmistamine ohjeldab hinnatõusu järjest tugevamalt. Euroopa Keskpanga nõukogu on selle aasta jooksul astmeliselt tõstnud rahapoliitilisi intressimäärasid. Seetõttu kallinevad laenud pangaklientide jaoks üha enam. Euribor kergitab laenuraha hinda inimeste ja ettevõtete jaoks, jahutades seeläbi majandust ning ennekõike tööstuskaupade ja teenuste hinnakasvu. Intressimäärade tõus on järsk, ent ootuste järgi jääb euribor siiski madalamaks, kui see oli keskmiselt enne 2008. aasta finantskriisi. Senisest kõrgem laenuintress on suuremas kooskõlas tarbija- ja varahindade kasvuga Eestis ning aitab maandada ülekuumenemise ohtu kinnisvarasektoris.

Kiire hinnatõus parandab tänavust eelarvepositsiooni, ent suurendab järgmistel aastatel puudujääki. Lõppeval aastal on hoogne hinnakasv suurendanud maksutulude laekumist, kuid hinnatõus kandub alates uuest aastast paljudesse riigi kuludesse. 2023. aastal suureneb eelarvepuudujääk hüppeliselt, sest seda süvendavad mitmed 2023. aastal jõustuvad otsused: peretoetuste tõus, tulumaksuvabastuse suurenemine ning erakorraline pensionitõus ja maksuvabastus. Järgmisel kolmel aastal püsib puudujääk üle 3% SKPst ning valitsemissektori võlakoormus suureneb. Mida hiljem ja suurema võlakoormuse juures eelarvedistsipliin taastatakse, seda ulatuslikum on selle saavutamiseks tarvilik maksukoormuse tõus või kulude kasvu piiramine.

Riigieelarves oleks mõistlik hoida tasakaalu inimeste ja ettevõtete toetamise ning teisalt inflatsioonisurve vähendamise vahel. Energiakriis, sõjapõgenikud ja kaitsevalmiduse suurendamine nõuavad valitsuselt lisakulutusi, ent eelarve on järgmistel aastatel sügavas puudujäägis ka erakorraliste kulutusteta. Majanduse jaoks seni suurim probleem ― kallis energiahind ― jääb püsima, kuniks pakkumispoolsed probleemid leevenevad. Selleks kulub aastaid, mille vältel võib riik anda täiendavat abi neile, kes seda rohkem vajavad. Energia hinnatõus puudutab eri sissetulekutasemega inimesi ja eri majandusharusid erineva tugevusega ning sestap on üldise hinnatõusu ohjamise seisukohast tähtis, et riigi täiendav abi oleks täpselt suunatud ja ajutine.

Allikas: eestipank.ee

Foto: Colin Behrens ja Pixabay

Foto: