Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Majandus

Toit on tõusmas tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks

By

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta novembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust veidi üle 30%. „Tahkekütus oli 110,9%, kodudesse jõudnud elekter 72,6%, soojusenergia 62,3% ja gaas 18,9% kallim,“ ütles Trasanov.

Möödunud aasta novembriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 104,2% kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 74,9%, munad 59,6%, muud õlid 53,7% ning kastmed 52,6%. „Bensiin oli 18% ja diislikütus 40,8% kallim,“ lisas Trasanov.

Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust kolm viiendikku. Eluasemega seotud hinnamuutused andsid veel viiendiku.

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.

Foto ja allikas: Statistikaamet

Eesti ettevõtete e-müügi käive kasvas 2021. aastal 2 miljardi euro võrra

By

Enam kui viiendik Eesti ettevõtteist turustas oma kaupu või teenuseid 2021. aastal e-keskkonnas, veebilehe või EDI-kanalite (ingl electronic data interchange) kaudu.

E-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas ülemöödunud aastal 16%, kokku 8,9 miljardit eurot. Kuigi e-müügi osakaal on 2020. aastaga võrreldes samale tasemele jäänud, kasvas e-käibe summa kahe miljardi võrra.

Ettevõtete suurusgruppide lõikes on pilt erinev. Suurte – 250 ja enama hõivatuga ettevõtete e-kaubanduse käive moodustas müügitulust enam kui neljandiku, väikestel alla 20 hõivatuga ettevõtetel 8%. Uuringu metoodikast lähtuvalt ei ole e-kaubanduse andmestikku kaasatud kõik tegevusalad, samuti ei ole sees vähem kui kümne hõivatuga ettevõtted.

18% ettevõtteist müüs oma tooteid veebilehe või äpi kaudu. Veebimüügi alla loetakse ka Extranet, mida kasutavad broneeringuteks valdavalt majutusvaldkonna ettevõtted. Veebimüügi osakaal ettevõtte müügitulust oli 7%, kokku 4,1 miljardit eurot. Veebimüügist 2,5% moodustas müük eraisikutele, 4,7% müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Ettevõtte enda veebilehe või äpi kaudu turustas kaupu või teenuseid pea viiendik ettevõtteist – 250 ja enama hõivatuga ettevõtteist 40%, alla 20 hõivatuga ettevõtteist 18%.

Veebilehe või äpi kaudu turustas oma tooteid Eestisse 18% ettevõtteist, Euroopa Liidu liikmesriikidesse 8% ja väljapoole Euroopa Liidu riike 4% ettevõtteist.

EDI-kanalite kaudu turustas tooteid 6% ettevõtteist. EDI-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas 9%, 250 ja enama hõivatuga ettevõtteist 16%, alla 20 hõivatuga ettevõtteist 2%.

E-kaubanduse kohta kogutakse andmeid uuringuga „Infotehnoloogia ettevõttes“, mis viidi esmakordselt läbi 2010. aastal. Uuringusse kuuluvad kümne ja enama hõivatuga ettevõtted, mis on määratletud rahvusvaheline metoodikaga, et tagada andmete võrreldavus Euroopa Liidu liikmesriikide seas.

Vaata lähemalt ka andmebaasidest SIIT ja SIIT.

Foto: Gerd Altmann ja Pixabay

Eesti naiste ja meeste kogutöö maht on tasakaalustunud

By

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?

Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel tuleb ette paljudes riikides. Mehed pühendavad keskmiselt rohkem aega tasustatud tööle ja naiste panus on tavaliselt olnud suurem majapidamise korrashoius ja laste eest hoolitsemisel. Kui liita kokku tasulisele tööle ja kodutöödele kulunud aeg, saab ülevaate kogu naiste ja meeste töökoormusest.

Varasemalt on eri liiki töödele kulunud naistel ööpäevas kokku rohkem aega kui meestel ning naistele on jäänud ligi tunni jagu vähem vaba aega kui meestele. 

Aastatel 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmetel on aga naiste ja meeste kogutöö maht viimase kümne aastaga võrdsustunud, naistel kulub eri tööde tegemiseks päevas vaid 9 minutit rohkem kui meestel. Ennekõike on põhjus selles, et naised kulutavad majapidamistöödele ja perekonnale päevas ligi 50 minutit vähem aega kui varem.

Hoolimata sellest, et naistel ja meestel kulub töödeks üsna võrdselt aega, on naiste panustatud aeg kodutööde tegemisele ja perekonnale endiselt ligi kolmandiku võrra pikem kui meestel.

Suur ajavõit söögitegemisest ja riiete korrastamisest

Milliste kodutööde arvelt on saanud naised rohkem vaba aega? Esiteks on kõige märgatavamalt kahanenud söögitegemisele kuluv aeg. Kui 20 aastat tagasi kulus naistel päevas toidu valmistamiseks keskmiselt 95 minutit ja 10 aastat tagasi 78 minutit, siis viimase ajakasutusuuringu järgi on see aeg vähenenud 57 minutini.

Suure tõenäosusega on sellele aidanud kaasa nii poolvalmistoitude järjest rikkalikum valik kaubanduses, kiirete ja lihtsate toiduretseptide levik, aga ka toidukullerite teenused.

Teine suur ajavõit on tulnud riiete korrashoiust, mis on läinud pesupesemisele, kuivatamisele, triikimisele ja riiete parandamisele. Näiteks 20 aastat tagasi võttis see naiste ajast tervelt 32 minutit päevas, kuid nüüd vaid 7 minutit. Siinkohal tuleb ilmselt tänada ennekõike tehnoloogia arengut ja teenuste kättesaadavuse suurenemist.


Meeste ja naiste tööd

Kuigi suurele osale majapidamistöödest kulutavad naised meestest rohkem aega, olgu selleks siis toidutegemine, lapsehoidmine, aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine, koristamine või poeskäik, on läbi aastate meeste pärusmaaks jäänud ehitus- ja remonditööd. Viimase uuringu järgi kulutasid mehed sellele päevas keskmiselt 14 minutit ja naised 1 minuti. Võrreldes varasemaga on siiski ka meeste elu selles osas kergemaks läinud – 20 aastat tagasi tuli meestel remontimist ja ehitamist ette päevas 25 minutit.

Kõige väiksemad erisused naiste ja meeste kulutatud ajas on seotud majapidamise ja perekonnaga seotud liikumistega, majapidamise juhtimise ning teise täiskasvanu hooldamisega, millele kulunud aeg on jäänud viimase paarikümne aasta jooksul suhteliseks samaks.

Veebikuva ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/mehe-kodu-maailm-naise-maailm-kodu-0

Eesti ettevõtted ja innovatsioon?

By

Eesti ettevõtted on Euroopas ühed innovaatilisemad, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Aastatel 2018–2020 tegeles innovatsiooniga 64,2% Eesti ettevõtetest, olles selle tulemusega Euroopa Liidu (EL) riikidest seitsmendad.

Võrreldes eelmise uuringuperioodiga aastatel 2016–2018 on Eesti ettevõtete innovaatilisus siiski veidi vähenenud – siis tegeles innovatsiooniga 73,1% ettevõtetest ning Eesti oli EL-i riikide hulgas esikohal. Seekord olid riikide võrdluses kõige innovaatilisemad ettevõtted Kreekas, kus uuendustega tegeles 73% ettevõtetest. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 53%, Eesti ettevõtted ületavad seega EL keskmist enam kui 10%-ga. Lähinaabritega võrreldes jääb Eesti küll Soomele alla, kuid näiteks Lätiga võrreldes on innovaatilisi ettevõtteid lausa poole rohkem.

Ettevõtete innovaatilisuse saab jagada protsessiuuendusteks ja tooteuuendusteks. Suurim erinevus võrreldes eelmise uuringuga tuleb tooteuuendustest, mis on vähenenud pea poole võrra. Perioodil 2016 – 2018 tegeles tooteuuendusega 49% ettevõtetest, kuid aastatel  2018–2020 kõigest 28%. Langus olnud ühtlane nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Tooteuuendus Eesti ettevõtetes on Euroopa keskmisega samal tasemel, kuid protsesse uuendavaid ettevõtteid on Euroopa keskmisest enam. Protsessiuuendusega tegeles Eestis 53,6%, Euroopas keskmiselt 43,5% ettevõtetest.

Tooteuuenduse alla kuuluvad kaubad või teenused, mis erinevad oma omaduste või kasutusviisi poolest oluliselt ettevõtte senistest toodetest. Tooteuuendustest on langus olnud kõigis alamjaotustes. Suurimad erinevused on olnud kaupade ja teenuste täiustamisel ning konkureerivate tooteuuenduste loomisel. Konkureerivad tooteuuendused on sellised kaubad ja teenused, mida teised ettevõtted juba turul pakuvad, kuid mis on uued ettevõtte enda jaoks. Selliste tooteuuendustega tegeles eelmisel uuringuperioodil 41% ettevõtetest, sel korral vaid 20%.

Allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-innovaatilised-eesti-ettevotted

Foto: Michal Jarmoluk ja Pixabay

Energiakriisi täismõju majandusele alles hakkab avalduma

By

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt tarbimine kiire hinnatõusu mõjul väheneb ja ettevõtete kasumlikkus kahaneb. Uuel aastal on peamiselt riigi kulutuste suurenemise tõttu oodata väikest majanduskasvu. Hinnatõus jätkub senisest aeglasemas tempos ja jääb 2023. aastal tõenäoliselt veidi alla 10 protsendi.

Eesti majandus on seni olnud keskmisest paremas seisus. Vaatamata elukalliduse kiirele tõusule jäi tarbijate reaktsioon kõrgetele hindadele sügiseni tagasihoidlikuks ning tarbimine suurenes nii eurodes mõõdetuna kui ka koguseliselt. Hoolimata kindlustunde märkimisväärsest vähenemisest olid inimesed valmis jõudsa hinnatõusuga kaasa minema, milleks andsid võimaluse pandeemiasäästud ja teisest pensionisambast välja võetud raha. Enamus neist säästudest on praeguseks juba kasutust leidnud. Hoogne tarbimine on võimaldanud ettevõtetel kasumeid suurendada ka kiiresti kasvanud kulude keskkonnas.

Hoogsa hinnatõusu mõju majanduskasvule jõuab üha tugevamalt kohale. Mööduva aasta lõpus ja uue aasta esimeses pooles viivad vähenenud ostujõud ja kahanenud säästud tarbimismahu languseni ja löögi alla satub ka ettevõtete kasumlikkus. Tänavu langeb majanduse maht 0,5%, kuid järgmisel aastal kasvab majandus peamiselt valitsussektori suurenevate kulutuste najal 0,4%. Aastatel 2024–2025 võib oodata majanduskasvu kiirenemist 3-4%ni, kuid sõja tõttu on nii hinna- kui ka majanduskasvu väljavaade tavapärasest ebakindlam.

Inflatsioon taandub visalt. Püsivalt kõrged energiahinnad ja tootmiseks vajalike kaupade ning teenuste kallinemine pole veel täies ulatuses lõpptarbijateni edasi kandunud, mistõttu hinnatõus küll raugeb, kuid aegamisi. Vaatamata toidutoorme hinnalangusele maailmaturul suureneb lähiajal toidukaupade osakaal üldises hinnatõusus, kuna energiakriisist rohkem mõjutatud toidutootmine alles läbib Euroopas hinnatippu. Hinnatõus jääb käesoleval aastal veidi alla 20%, taandub järgmisel aastal alla 10% ning jääb aastatel 2024–2025 eeldatavasti 2–3% vahele.

Majanduse jahenemine suurendab tööpuudust. Ettevõtete kahanenud värbamissoov jõuab tööturu näitajatesse viitajaga ning 2023. aastal hõive väheneb. Tööpuudus tipneb umbes 9% juures 2024. aastal ning osa töötuse suurenemisest on seotud sellega, et Eestis rakendatust otsivad Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas. Palgakasv jääb järgmisel kahel aastal 8–9% lähedusse ning sellele annavad hoogu alampalga tõus, avaliku sektori töötasu kokkulepped ning hinnatõus. 2022. aastal 9% kukkunud ostujõud taastub 2025. aasta lõpuks.

Rahapoliitika karmistamine ohjeldab hinnatõusu järjest tugevamalt. Euroopa Keskpanga nõukogu on selle aasta jooksul astmeliselt tõstnud rahapoliitilisi intressimäärasid. Seetõttu kallinevad laenud pangaklientide jaoks üha enam. Euribor kergitab laenuraha hinda inimeste ja ettevõtete jaoks, jahutades seeläbi majandust ning ennekõike tööstuskaupade ja teenuste hinnakasvu. Intressimäärade tõus on järsk, ent ootuste järgi jääb euribor siiski madalamaks, kui see oli keskmiselt enne 2008. aasta finantskriisi. Senisest kõrgem laenuintress on suuremas kooskõlas tarbija- ja varahindade kasvuga Eestis ning aitab maandada ülekuumenemise ohtu kinnisvarasektoris.

Kiire hinnatõus parandab tänavust eelarvepositsiooni, ent suurendab järgmistel aastatel puudujääki. Lõppeval aastal on hoogne hinnakasv suurendanud maksutulude laekumist, kuid hinnatõus kandub alates uuest aastast paljudesse riigi kuludesse. 2023. aastal suureneb eelarvepuudujääk hüppeliselt, sest seda süvendavad mitmed 2023. aastal jõustuvad otsused: peretoetuste tõus, tulumaksuvabastuse suurenemine ning erakorraline pensionitõus ja maksuvabastus. Järgmisel kolmel aastal püsib puudujääk üle 3% SKPst ning valitsemissektori võlakoormus suureneb. Mida hiljem ja suurema võlakoormuse juures eelarvedistsipliin taastatakse, seda ulatuslikum on selle saavutamiseks tarvilik maksukoormuse tõus või kulude kasvu piiramine.

Riigieelarves oleks mõistlik hoida tasakaalu inimeste ja ettevõtete toetamise ning teisalt inflatsioonisurve vähendamise vahel. Energiakriis, sõjapõgenikud ja kaitsevalmiduse suurendamine nõuavad valitsuselt lisakulutusi, ent eelarve on järgmistel aastatel sügavas puudujäägis ka erakorraliste kulutusteta. Majanduse jaoks seni suurim probleem ― kallis energiahind ― jääb püsima, kuniks pakkumispoolsed probleemid leevenevad. Selleks kulub aastaid, mille vältel võib riik anda täiendavat abi neile, kes seda rohkem vajavad. Energia hinnatõus puudutab eri sissetulekutasemega inimesi ja eri majandusharusid erineva tugevusega ning sestap on üldise hinnatõusu ohjamise seisukohast tähtis, et riigi täiendav abi oleks täpselt suunatud ja ajutine.

Allikas: eestipank.ee

Foto: Colin Behrens ja Pixabay

Foto:

Aga kuhu kaovad noored õpetajad?

By

Uus kooliaasta on praeguseks juba üle kuu aja kestnud ja nii õpilastel kui õpetajatel on olnud aega koolieluga harjuda. Neile, kes käivad kooliteed juba mitmendat aastat, on kohanemine ilmselt olnud lihtsam. Esimese klassi lastele ja alustavatele õpetajatele aga on kõik uus ja põnev, kohati ehk veidi hirmuski. Koos õppeaasta algusega kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest. Neist viimasele küsimusele – kuidas püsivad õpetajad just õpetajatööl ning millistele ametikohtadele edasi liigutakse – otsiski statistikaamet sel kevadel ja suvel vastuseid Heateo Haridusfondi tellimusel.

Tulemuste kohta täpsemalt saab lugeda Heateo Haridusfondi kodulehelt.

Analüüsis kasutasime Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ja töötamise registri andmeid. Täpsemalt vaatasime inimesi, kes mõlema registri kannete põhjal töötasid 1. septembri 2019. aasta seisuga kas algklasside, põhikooli- või gümnaasiumiõpetajana. Kokku oli selliseid õpetajaid üle 13 000. Eraldi tähelepanu pöörasime alustavatele õpetajatele. Need on inimesed, kes sel kuupäeval töötasid õpetajana, kuid kellel varasemal viiel õppeaastal ei olnud EHIS-es kirjet õpetajana töötamise kohta. Alustavaid õpetajaid oli analüüsis ümmarguselt 750.

Kõigi õpetajate puhul vaatasime, millisel ametikohal töötasid nad töötamise registri andmete järgi kuuekuuliste ajavahemike järel 1. märtsist 2020 kuni 1. septembrini 2022.

Tulemustest selgus, et ühe aasta möödudes oli endiselt õpetajatööl 95% kõigist õpetajatest. Alustavatest õpetajatest jätkas aasta järel õpetajana 84%. Kahe aasta järel oli õpetajatöölt lahkunud 10% kõigist õpetajatest ja ligi veerand alustavatest õpetajatest. Kolme aasta järel oli alustavatest õpetajatest õpetajatöölt lahkunud isegi kolmandik.

Kuhu nad siis lähevad?

Nii noorte kui ka vanemate õpetajate puhul on päris paljud üldse (Eesti) tööturult lahkunud. See tähendab, et töötamise registris nende kohta vastavast ajahetkest enam kirjeid pole – minnakse kas pensionile, õppima, lapsehoolduspuhkusele, välismaale tööle või jäädakse mõnel muul viisil tööturul mitteaktiivseks.

Kui Eesti tööturule siiski jäädakse, siis sagedamini liigutakse mõnele teisele haridusega seotud ametile kas sama kooli sees (näiteks õppealajuhataja, eripedagoog), huvikoolides (treener, ringijuht) või lasteaedades (lasteaiaõpetaja, lasteaia muusikaõpetaja). Vähemal määral liigutakse edasi tööle kutse- või kõrgkooli. On väga ebatavaline, et eelnevalt õpetajana töötanud inimene läheks tööle lihttöölisena või põllumajandusse. Rohkem kui pooled töökohta vahetanutest töötasid edasi tippspetsialistina ning 14% juhina.

Mis soodustab ja mis takistab õpetajatöölt lahkumist?

Vaatlesime mitmeid erinevaid tegureid kahe aasta perspektiivis. Selgus, et veidi suurema tõenäosusega lahkuvad mehed ning vanuse järgi kõige noorem ja kõige vanem vanusegrupp. Riskikohaks on ka madal töökoormus õpetajana ja mitme haridusvälise töösuhte olemasolu. Kindlamalt püsivad õpetajad munitsipaalkoolides, esimeses kooliastmes ja gümnaasiumiastmes. Kõiki õpetajaid koos vaadates oli samuti märgata, et väiksema tõenäosusega lahkuvad koolist need õpetajad, kellel on ka klass juhatada.

Aga noored õpetajad?

Töö käigus tõstatus ka küsimus, kas õpetajana tööle läinud noored erinevad kuidagi muusse ametisse tööle asunud noortest. Selleks võeti vaatluse alla kõik Eesti noored vanuses 25—34 aastat ja vaadati nende töökohta 1. septembril 2019. Arvesse võeti vaid töötamised, mis kestsid vähemalt 30 päeva. Seejärel vaadati, kas noore tööleping sellel töökohal kestis ka aasta, kaks või kolm aastat hiljem (s.t vastavalt 1. septembril aastatel 2020, 2021 ja 2022). Kooliõpetajana töötavaid noori võrreldi kõigi ülejäänud töötavate noortega.

Tulemustest on näha, et õpetajana töötavad noored püsivad nii ühe kui kahe aasta vaates oma töökohal stabiilsemalt kui muudes ametites töötavad noored. 1. septembril 2019 õpetajana töötanud noortest 79% olid samal töökohal ka aasta hiljem, muud ametit pidanud noorte seas oli samale töökohale jäänuid 72%. Kahe aasta vaates olid samal töökohal töötanute osakaalud vastavalt 69% ja 59%. Kolme aasta järel oli 2019. aasta töökohal 60% õpetajatest, kuid vaid pooled muud ametit pidanud noortest. Seega on näha, et töökohtade vahetamine ongi noortele omane ja õpetajad ei paista siin kuidagi negatiivselt silma.

Kokkuvõtteks ei saa tehtud analüüsi põhjal väita, et õpetajaamet oleks midagi sellist, kust inimesed ummisjalu põgeneksid. Töökohtade vahetamine on eriti noorte seas tänasel tööturul küllaltki tavaline. Küsimus on pigem selles, kuidas saada sellise tööturumobiilsusega hakkama praeguses hariduse rahastamise olukorras nii üldhariduskoolide kui kõrgkoolide ja õpetajate ettevalmistuse vaatepunktist. Küllap näeme lähiajal, kas plaanitav õpetajate palgatõus siin olukorda muudab.

Allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/kuhu-kaovad-noored-opetajad

Foto: Gerd Altmann from Pixabay

Kiire hinnatõus on muutnud majanduse haavatavamaks

By

Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses. Kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud kriisi mõju oluliselt pehmendada, on tulevaste šokkide leevendamiseks sellevõrra puhvreid vähem.

Hoolimata hindade väga kiirest kasvust on majapidamised suutnud säästmise vähendamise arvelt siiani oma tavapärast tarbimist jätkata: kolmandas kvartalis vähenes eratarbimise reaalmaht vaid 0,4%. Samas tähendab säästude kasutuselevõtt seda, et võimalike tulevaste šokkide leevendamiseks enam nii palju võimalusi pole. Kuna majapidamiste puhvrid on vähenenud, on nõrgenenud ka nende võime majanduse negatiivset mõju pehmendada ja uute riskide teostudes on nende mõju majandusarengule palju suurem.

Viimaste kvartalite majanduslanguse taga on osaliselt kiire inflatsioon, mille peamiseks põhjuseks on toormete kallinemine rahvusvahelistel turgudel. Samuti mõjutavad ettevõtteid Ukraina sõja tõttu tekkinud muutused tarneahelates. Kuigi ettevõtete küsitluste põhjal ilmnesid viimase aasta jooksul majanduses teatavad ülekuumenemise märgid, on need nüüdseks taandunud. Seega on majanduslangus vähemalt osaliselt tingitud ka sisemistest teguritest ja kasvuvõime ammendumisest.

Tegevusalati oli majanduslanguse jagunemine ootamatu. Energeetikasektoris, mäetööstuses, metsanduses ja põllumajanduses toimus suur langus – neid sektoreid on aga turu olukorra muutus tugevalt soosinud. Samas kasvas lisandväärtus tööstuses ja ehituses, mille kohta on viimasel ajal tulnud peamiselt negatiivseid uudiseid. Sellised vastuolud peegeldavad ilmselt suurt suhteliste hindade muutust ja viitavad sellele, et tulevikus võime näha käesoleva aasta statistika osas märkimisväärseid revisjone.

Eesti Pank prognoosib Eestile selleks aastaks väikest majanduslangust. Järgmistes kvartalites võib langus aastavõrdluses süveneda, kuid järgmise aasta teises pooles võiks majandus taastuma hakata.

Foto: Fabian Blank on Unsplash

Valmimas on ettevõtlust toetav tehisintellekt

By

Ettevõtluse arendamiseks ja stabiilsema ärikeskkonna tagamiseks käis Maailmapank välja idee luua riikides ettevõtlusandmetel põhinev analüütilist väärtust loov süsteem, mis pakuks ettevõtetele tuge arengul, kuid vajadusel hoiataks ka maksejõuetuse ohu ja raskustesse sattumise eest. Statistikaamet töötab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja tehisintellektil põhinevat lahendust, mis hakkab seda tööd ettevõtete heaks tegema.

Lühidalt on idee selles, et õpetame masina välja ettevõtjat aitama ja see hakkab töötama järgmiselt:

  • hindab ettevõtte senist arengut;
  • pakub välja arengustsenaariumid ja nende realiseerimise võimalused;
  • väljastab hoiatuse, kui ettevõtte maksevõime on vähenemas;
  • selgitab maksevõime vähenemise probleemi olemust;
  • pakub ettevõttele välja, mida võtta ette ja muuta juhtimises, et vältida maksevõime vähenemist;
  • annab ettevõttele ülevaatliku raporti tema finantsseisust;
  • tunnustab, kui ettevõte on oma olukorda varasema perioodiga võrreldes parandanud;
  • näitab, mis on paranenud ja kuidas seda head kurssi hoida.

Tehisintellektist masin on justkui koostööpartner, kes õpib ettevõtet tundma ja hakkab ettevõtjat juhendama. Tegu on ühtlasi ettevõtte usaldusisikuga, kes ei jaga saadud informatsiooni mitte kellegagi peale nõustatava ettevõtte, selle põhjal ei tee riik ettevõtte suhtes ühtegi otsust ega võta ühtegi seisukohta.

Kuidas masin ettevõtet tundma õpib? 

Aastate jooksul on ettevõte esitanud aruandeid nii maksu- ja tolliametile, statistikaametile kui ka äriregistrile, mis teeb kokku suure hulga nii üldisemaid (majandusaasta aruanded) kui ka detailsemaid (maksudeklaratsioonid) andmeid. Neid andmeid kombineerides on võimalik ettevõtte käitumise kohta palju teada saada.

Igas majandussektoris on oma tegevusloogika ja tingimused. Loodav tehisintellekt õpib iga sektori eripära tundma. Kuidas? Masinale antakse ette parameetrid, mis iseloomustavad tegevusala ettevõtete majandusnäitajaid ja seejärel võrdleb masin sektoris tegutsevate ettevõttete näitajaid nende parameetritega. Sellest selgub, kuidas peaks näiteks Viljandis asuv turiste teenindav ettevõte käituma teisiti kui Tallinnas asuv üksus ning millised on seega edasiste arengute peamised edutegurid.

Kellele on loodavast tehisintellektist kõige rohkem kasu?

Loodavast tehisintellektist on kasu eelkõige ettevõtetele, kelle finantsjuhtimine ei ole suutnud ise ohte tuvastada ja tegevust ümber korraldada. Sageli on sellised ettevõtted liialt hõivatud igapäevategevustega ja neil napib aega analüüsiks nagu ka ressurssi finantskorralduse põhjalikumaks sisseviimiseks. Peamiselt on sellised ettevõtted väikesed või keskmise suurusega, kellel on oma igapäevase turu hoidmisega piisavalt palju tegemist ja tulenevalt suurest konkurentsisurvest ei jõua finantsstrateegilisse arengusse piisavalt panustada.

Ettevõtteid toetav tehisintellektist lahendus peaks valmima statistikaameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös  2023. aasta lõpuks ning selle loodetav töö tulemus on targem ja toetavam ettevõtluskeskkond, et ennetada ettevõtete sattumist raskustesse ja võimalusel see välistada.

Vaata rohkem infot loodava süsteemi kohta:

https://realtimeeconomy.ee/

Foto: 849356 from Pixabay

Keskmise palga ostujõud kahanes ka kolmandas kvartalis

By

Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus.

Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud palk tõusis sarnaselt eelmise kvartaliga umbes 10%. Keskmise palga ostujõud siiski jätkuvalt kahaneb tarbijahindade tõusu tõttu ja Eesti pole selles suhtes euroala riikide seas sugugi ainuke. Tööjõukulude kasv Eestis võrreldes teiste riikidega on lähitulevikus aga üks olulisi tegureid, mis mõjutab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.

2022 aasta jooksul on palgakasv varasemaga võrreldes mõnevõrra hoogustunud ka teenindussektori eraettevõtetes. Senine kiire hinnakasv ennustab ka palgakasvu jätkumist, sest elamiskulude kasv suurendab survet palgatõusu küsida. Kuna teenindussektoris on töö tõhustamise võimalused sageli piiratud, eriti majanduse aeglustumise faasis, kandub kiirem palgakasv üle teenuste hinnatõusu ja seda hinnastatistika juba näitabki.

Foto: Niek Verlaan from Pixabay

Energiahüvitised pidurdasid hinnakasvu

By

Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Aastataguse ajaga võrreldes aeglustus hinnakasv 22,5%ni. Hinnatõusu pidurdumise põhjus oli eelkõige energiahindade odavnemine, mis alanesid oktoobris kuuga rohkem kui kümnendiku võrra.

Energiahinnad odavnesid muu hulgas seetõttu, et jõustusid valitsuse meetmed energiahindade osaliseks kompenseerimiseks. Maagaas ja elekter odavnesid kuuga vastavalt 38% ja 28% ning soojusenergia 5%. Kuna gaasi ja elektri turuhinnad on viimastel kuudel langenud kogu Euroopas, siis on kompensatsiooni vajadus vähenenud ning ühtlasi ka kulusurve riigieelarvele. Külmade ilmade saabudes võivad energiahinnad aga uuesti tõusma hakata.

Energiahindade odavnemisega head uudised tarbijate jaoks siiski piirdusid, sest toiduainete ja tööstuskaupade kallinemine jätkus kiires tempos. Puu- ja köögiviljade hinnad tavaliselt sügisel odavnevad hooajalistel põhjustel, kuid tänavu oktoobris leidis aset kiire hinnatõus. Kui septembris oli puu- ja köögiviljade aastane hinnatõus 11%, siis oktoobris 24%. Selle põhjuseks võivad olla põllumajanduse jaoks ebasoodsad ilmaolud ning kallis energia. Majutusteenuste, puhkusereiside ja üürihinnad odavnesid tavapärases hooajalises rütmis.

Palga ostujõu kahanemine väljendub järjest enam tagasihoidlikus nõudluses ja see vähendab ettevõtete võimalusi hindu endises tempos tõsta. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub tarbijahindade kasv sel aastal 19,1%ni, kuid järgmisel aastal ootame hinnakasvu aeglustumist 7% lähedale. Raskused tootmiskulude edasikandmisel toodete ja teenuste lõpphinda annavad tagasilöögi ettevõtete kasumlikkusele, ennekõike energiamahukates ja ekspordile orienteeritud harudes. See toob kaasa tootmismahu ja töökohtade vähenemise.

Foto: Eesti Pank