Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Facebook

Facebook jagab kriisiga toimetulekuks Euroopa meediaväljaannetele miljoneid dollareid

By

Ajendatuna COVID-19 pandeemia levikust kõikjal maailmas, lõi Facebook koostöös Euroopa Ajakirjanduskeskusega 3 miljoni suuruse COVID-19 toetusfondi meediaväljaannetele, et tagada inimeste ligipääs kriitilisele teabele ka kriisiolukorras.

9. aprillil teatasid Facebook Journalism Project (FJP) ja Euroopa Ajakirjanduskeskus (EJC), et alustavad koostööd koroonakriisist mõjutatud ajakirjanike toetamiseks. Ühiselt luuakse Euroopa ajakirjanduse COVID-19 toetusfond, mis aitab ajakirjanikel üle Euroopa tuua inimesteni olulised lood just siis, kui neid kõige rohkem vaja on.

“Kohalikud uudisväljaanded kogu Euroopas võitlevad ellujäämise nimel,” sõnas Euroopa Ajakirjanduskeskuse direktor Adam Thomas. “Viirusest mõjutatuna on ajakirjanikud sunnitud inimestele hädavajalikku teavet pakkuma minimaalsete ressursside juures. Ilma toetuseta ei suuda meediaväljaanded võidelda valeinformatsiooni vastu ja kindlustada kodanike ligipääsu faktidel põhinevale infole. Euroopa ajakirjanduse COVID-19 toetusfond on loodud selleks, et kaitsta kõiki neid ajakirjanikke, kes teevad kriisi ajal oma kogukondadega tihedat koostööd.”

Euroopa Ajakirjanduskeskus kasutab Facebooki annetatud 3 miljonit dollarit, et viia see väike- ja keskmise suurusega meediaettevõteteni, kes seda rasketel aegadel kõige enam vajavad. Rahastamisotsuseid ning toetusi haldab Euroopa Ajakirjanduskeskus Facebookist sõltumatult, see tähendab, et toetused ei sõltu Facebooki tööriistade või toodete kasutamisest.

Toetusi saab kasutada selliste algatuste jaoks nagu spetsiaalse COVID-19 infolehe käivitamine, palgafondi tõstmine, vabakutseliste ajakirjanike palkamine või kogukonnarühmade loomine, veebisündmused ning muidugi ka töö jätkamiseks.

Toetusi puudutavate uudiste ja info saamiseks tuleb registreeruda aadressil: europeanjournalism.fund

Algatust puudutava info saamiseks registreeri ennast uudiskirja saajaks: https://www.facebook.com/journalismproject/signup

Foto: https://europeanjournalism.fund/

Facebooki esindaja: mobiilistrateegiata ettevõtted ei jää konkurentsis ellu

By

Autor: Robert Bednarski, Facebooki Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni direktor.

Eesti ettevõtted peavad olema tähelepanelikud, et mitte maha magada sajandi võimalust: me oleme seisnud mobiilse tuleviku lävepakul juba mitu aastat ning praegu on viimane aeg see ületada. Tõhus mobiilistrateegia jõuab tarbijateni mõistliku hinnaga ja toob otsest kasu.

Mobiiliseadmetele üleminek on olnud kõige drastilisem muutus meedia tarbimises alates trükipressi leiutamisest 15. sajandil. Ja see ei ole liialdus: kui 50 miljoni inimeseni jõudmiseks kulus teleril enam kui kümme aastat, siis nutitelefonid jõudsid viie aasta jooksul koguni miljardi inimeseni.

See megatrend võtab ühe suuremaid tuure – ennustuste kohaselt täitub aastaks 2025 viie miljardi mobiilse interneti kasutaja piir. Rahvusvahelise mobiilsideoperaatorite ühenduse GSMA 2018. aastal esitatud raporti kohaselt arvatakse, et nutitelefoni ökosüsteem panustab aastaks 2022 maailmamajandusse 4,6 triljonit dollarit (5% SKP-st), võrreldes 2017. aasta 3,6 triljoni dollariga (4,5% SKP-st). Juba täna näeme olukorda, kus inimesed eelistavad umbes kaks korda rohkem oma vaba aega veeta nutitelefonis kui näiteks arvuti taga.

Üks on kindel – mobiilistrateegiata ettevõtted jäävad sellistes tingimustes teistest kaugele maha.

Facebook sisenes mobiilseadmete segmenti just õigel ajal – 2012. aasta septembris teatas Mark Zuckerberg, et Facebook keskendub rakenduse loomisele. Tänapäeval on see iseenesestmõistetav, kuid toona peeti seda ettevõtte strateegiliseks suunamuutuseks. Tol hetkel ei eksisteerinud veel Androidile mõeldud Facebooki rakendust ning kuus kuud varem ei jooksnud Facebookis ühtegi mobiilireklaami. Tänaseks moodustavad nutiseadmetele suunatud reklaamid umbes 94% Facebooki kogu reklaamitulust.

Kui omal ajal oli ettevõtte mobiilisõbralikuks kohandamine tohutu risk, siis seitsme aasta jooksul on maailm suure sammu edasi liikunud ning tänaseks on mobiilne eksistents pea kõigi ettevõtete edu jaoks kriitilise tähtsusega.

Mobiilistrateegia loomine on lihtne
“Mobiilistrateegia” võib kõlada väljendina, mille leiab vaid suurettevõtete arengukavadest, kuid tegelikult vajavad seda ka kõik Eesti väikeettevõtjad ja keskmise suurusega ettevõtted. Strateegia eesmärk on leida viis, kuidas jõuda tarbijate nutiekraanidele – õnneks ei ole tänapäeval selleks keerulisi tööriistu vaja. Piisab vaid hõlpsalt hallatavast leheküljest Facebookis või Instagramis.

See on hea näide sellest, kuidas mobiilseadmete areng on turundamise demokratiseerinud. Pean silmas, et platvormidel nagu Facebook ja Instagram pakutakse keskmise suurusega ja väikeettevõtetele samu võimalusi ning tööriistu oma toodete ja teenuste reklaamimiseks, mis on kasutusel maailma suurimatel rahvusvahelistel brändihiiglastel. Kaasaegsete tööriistadega leiab kliente mõistliku hinnaga ning saab lihtsa vaevaga ka mõõta, kuidas tegevused müüki mõjutavad. Ettevõtetele tähendab see otsest kasu.

Küsisime Facebooki teenuste kasutamise kohta Euroopa ettevõtjatelt, ning 68% neist leidis, et Facebook on aidanud neil kasumit kasvatada. 83% nõustus, et see aitab neil ka uusi kliente leida. Koguni pool küsitlusele vastanud ettevõtetest on pärast Facebookiga liitumist võtnud tööle rohkem inimesi, sest nende toodete ja teenuste järele on nõudlus sedavõrd palju kasvanud, et neil läks tarvis lisatööjõudu!

Seega pole ime, et üha enam ettevõtteid otsustab oma nähtavust veebis tõsta. Meie hinnangul kasutab Facebooki igakuiselt enam kui 140 miljonit ettevõtet (peamiselt väikeettevõtted) – et jõuda uute klientideni, kasvatada brändi tuntust ning luua ka töökohti ja saada oma kogukonna sotsiaalseteks sõlmpunktideks.

Täiskäigul edasi
Veebilehtede reklaamtööriistad võimaldavad Eesti ettevõtjatel kõnetada potentsiaalseid kliente kohas, kus nad parajasti olema juhtuvad ning läbi seadmete, mida nad kõige tihemini kasutavad. Facebook püüab pidevalt luua uusi tööriistu ja pakkuda ettevõtjatele võimalust dünaamiliselt ära kasutada kommunikatsiooni ja turunduse viimaseid trende, näiteks Story formaate Instagramis, Facebookis ning muudel platvormidel.

Õnneks ei pea Eestis toimetavad ettevõtted iseseisvalt kõike välja uurima. Hoolimata Facebooki füüsilise kohaloleku puudumisest Eestis, teeme siin koostööd partnerettevõttega Httpool, mis pakub ettevõtetele ja agentuuridele tuge turunduskampaaniate läbiviimisel, parimate reklaampaigutuste valimisel ja võimalike alternatiivide testimisel. Tänu Facebooki ja Httpooli partnerlusele jõuavad ettevõteteni Facebooki turunduse parimad praktikad, strateegia väljatöötamise meetodid ning otsene tugi reklaamipoliitika küsimustes. Enam kui kakskümmend Httpooli esindust üle maailma võimaldavad aga ettevõtetel jõuda ka klientideni väljaspool Eestit.

Facebooki e-õppe platvorm Blueprint on aga koht iseõppijatele, kus on saadaval kümneid tasuta kursuseid alates lihtsamatest, mis selgitavad näiteks atraktiivse mobiili reklaamkampaania loomise strateegiaid ning leidub ka kursuseid, mis õpetavad näiteks reklaamikampaaniate strateegilist planeerimist ning eelarvestamist.

Foto: Facebook.com

Facebook ja Httpool andsid teada strateegilisest partnerlusest Eestis

By

Kahe rahvusvahelise haardega ettevõtte partnerlus tagab Eesti agentuuridele, reklaamijatele ja kanaliomanikele juurdepääsu Facebooki oskusteabele ning aitab brändidel jõuda suurema auditooriumini.

„Oleme loonud edasimüüjaprogrammi, mis võimaldaks meil jagada Baltikumi reklaamijatega tipptasemel oskusteavet hoolimata Facebooki füüsilise kohaloleku puudumisest nendes riikides. Koostöö eesmärgiks ongi kohaliku toe, konsultatsioonide ja lisandväärtuse pakkumine piirkonnas tegutsevatele reklaamijatele tugeva positsiooni, ekspertiisi ja piirkonna kogemusega ettevõttelt nagu seda on Httpool,“ sõnas Facebooki Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna direktor Robert Bednarski.

Facebooki uus volitatud reklaamimüügipartner Eestis, Lätis ja Leedus pakub oma klientidele lisaks digitaalsete kampaaniate täisteenusele ka kohalike turgude põhjalikku tundmist, oskusteavet ja strateegilist mõtlemist. Facebooki esindaja sõnul aitab kohalik partner agentuure ja reklaamijaid tulemuslike turundusstrateegiate loomisel kogu Facebookis, Instagramis, Facebook Messengeris ja Whatsappis.

Httpool tagab klientide ligipääsu treeningutele ja kogenud meeskonna oskusteabele, mis aitab äridel optimeerida nii eesmärke kui ka eelarvet ning jõuda suurema auditooriumini.

Lisaks tutvustab partnerlus regiooni reklaamijatele ka Facebooki parimaid praktikaid, treeninguid, strateegia arendamise tehnikaid ja kohalikke maksevõimalusi.

Agentuurid saavad täiendavat kasu meeskonnakoolitustest, otsearveldamisest ja toest reklaamipoliitika küsimustes.

“Meil on hea meel olla Facebooki usaldusväärseks partneriks ning sellega tutvustada piirkonnas värskemaid Facebooki reklaamlahendusi ning pakkuda brändidele ja agentuuridele tipptasemel tuge,” kinnitas Httpooli piirkonna juht Arnis Ozols.

Foto: http://www.httpool.ee/

Facebook korraldas oma esimese ametliku ürituse Eestis

By

23. novembril toimus Tallinnas Facebooki esimene ametlik üritus Eestis, mille eesmärgiks oli jagada siinsetele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele inspiratsiooni ja tarkust, kuidas kasutada oma äri edendamiseks parimalt ära Facebooki 2,1 miljardi igakuise kasutaja ning kuni 800 miljoni Instagrami kasutaja olemasolu ja mõju.

Facebooki ‘Boost Your Business’ (BYB) üritus leidis aset Balti jaama ootepaviljoni uues ja inspireerivas keskkonnas. Sündmusest võttis osa ligi 170 kohalikku ettevõtjat, kes said kuulda võimalikest ärilistest eelistest, mida võivad Facebooki erinevad lahendused ja reklaamistrateegia võimalused neile pakkuda.

“Eestis on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted siinse majanduse selgrooks, juhtides seeläbi ka majanduskasvu ning luues juurde väärtuslikke töökohti. Soovime Facebookiga Eesti kohalikku äriringkonda veelgi inspireerida, tutvustades parimaid võimalikke viise Facebooki eri tööriistade kasutamiseks, et ettevõtted saaksid kasvada lihtsalt ja efektiivselt – seda olenemata nende suurusest, asukohast, konkreetsest valdkonnast või oskuste tasemest,“ kommenteeris Facebooki avalike teenuste juht siinses regioonis, Jakub Turowski, kes avas ka tänase ürituse.

BYB üritusest osavõtjatel oli võimalik kuulata inspireerivaid ettekandeid, saada osa kaasahaaravatest meistriklassidest ning osaleda individuaalsetel konsultatsioonidel Facebooki rahvusvaheliste esindajatega, mis kõik keskendusid ettevõtetega seotud eri tegevustele Facebooki ja Instagrami keskkondades. Seejuures oli kuulajate seas nii juba töötava meeskonnaga keskmise suurusega ettevõtteid kui ka väikeseid, ühe kuni paari inimese firmasid. Just viimased võivad saada Facebooki ja Instagrami pakutavatest kulutõhusatest turundusvõimalustest suurima kasu.

Ühtlasi oli ürituse üheks oluliseks osaks tempokas paneeldiskussioon, millest võtsid osa ka Eesti kohalikud ettevõtted: Jätsirull, Ampler Bikes ja Aurelia Ehted, kes jagasid osalejatele oma edulugusid, kuidas nemad tänu Facebookile kasvanud on.

Kokku kasutab Facebook Pages võimalust aktiivselt rohkem kui 70 miljonit väikest ettevõtet üle kogu maailma ning rohkem kui 15 miljonil on Instagramis äriprofiil.

Tallinna BYB üritus oli osa Facebooki ametlikust Euroopa Roadshow 2017 tuurist.

Foto: prstrategies.ee

Intervjuu sotsiaalmeedia agentuuri Social Fly tegevjuhi Taavi Tammpere`ga

By

Taavi Tammpere

Sissejuhatuseks asjatundmatu küsimus, milles seisneb sotsiaalmeediumi tähtsus?

Sellele on väga lihtne vastus. Sotsiaalmeedium on paljudele inimestele saanud sõltuvuseks. Inimestel on alati isu olnud uudiste ja meelelahutuse järgi. Sotsiaalmeedium lihtsalt rahuldab seda vajadust. Näiteks siis kui raadio leiutati, istusid inimesed terve perega raadio ees ja kuulasid seda tähelepanelikult. Tänapäeval näeme sama asja sotsiaalmeediumiga. Inimeste iseloom ei muutunud, ainult tehnoloogia on uus. Äriliselt mõeldes siis tasub lihtsalt olla seal, kus on inimeste tähelepanu. Võib-olla 20. aasta pärast on mingi uus meedium, millel meie tähelepanu on suunatud.

Millega tegeleb Social Fly?

Aitame äride sõnumi viia edasi läbi sotsiaalmeediumi. Keskendume ka väiksematele äridele ja ei tegele ainult suurtega. Kui on vaja siis koolitame, kui on vaja siis aitame inimestel aega säästa ja aidata neil sisu luua või luua kampaaniaid. Eesmärk on üks- suurendada võimalikult väikese raha ja aja kuluga suurendada ettevõtte käivet.

Saame aru, et Teie kliendid on seinast seina – alustades näiteks mööblipaigaldusfirmast ja lõpetades reisibürooga?

Täpselt nii. Ettevõtete kliendid on ikkagi inimesed. Inimeste tähelepanu on aga sotsiaalmeediumis. Lihtsalt tuleb targalt leida üles õige sihtgrupp ja siis sellele turundada. Õnneks on seda võimalik üsna lihtsalt teha.

Facebook`i sheeri/laigi kõrgaeg näikse olevat kaduvik? Samas Facebook ei ole ainuke sotsiaalmeedium, aga asjatundjate sõnul tasuvaim. Kas see väide vastab tõele?

Iga äri on erisugune. Osadele äridele sobib kõige rohkem blogi, teistele Facebook, kolmandatele Youtube või Instagram jne. Kõik on kinni selles, mida ettevõtte kliendid tahavad kõige rohkem näha. Fakt on lihtsalt see, et Facebook on lihtsalt meedium, mis on Eestis hetkel väga populaarne ja seal on võimalik leida sihtgrupp üles kerge vaevaga. Kuigi Facebook karmistas uudisvoos kuvatavate postituste sagedust, usun ma, et kui luua sisu, mis inimestele meeldib siis vajalik info jõuab ikkagi kohale. Sotsiaalmeediumi valik sõltub siiski eelkõige ettevõtte vajadustest.

Toome triviaalse näite – söögikohtade (restoranid, pubid jne) läbiv idee näikse olevat kord päevas ülesse panna: täna menüüs. See on tihtipeale ka kõik. Kuidas lahendaks Social Fly ütleme näiteks restorani kampaania sotsiaalmeediumis?

Kahjuks see on paljude söögikohtade jaoks jah suhteliselt ainukene asi, mida postitatakse. See ei ole samas halb, sest päevapakkumine on paljude jaoks tähtis. Siiski tuleks ka muud sisu luua. Kõige tähtsam küsimus, mida tuleb esitada on see, et miks üks keegi üldse peaks hakkama sinu ettevõtte fänniks Facebookis? Mida sinu klient soovib seal näha? Kas ainult uudiseid, ürituste infot või ka saada inspiratsiooni? Siin ei ole ühest vastust. Eliitrestoranil ja pubil on erinev sihtgrupp ja tuleks mõelda, mis seda sihtgruppi huvitab.

Restorane on ka mitmeid. Mõnedega jaoks on restoran McDonalds, teiste jaoks Gloria. Kampaania puhul on kõige tähtsam ikkagi see, mida tahetakse saavutada ja millisele sihtrühmale seda sihtida. Üks võimalus on panna inimesi jagama oma pilti toidust või restorani sotsiaalmeediumis. Vastutasuks võiks olla siis näiteks üks cappucino.

Isiklik küsimus: kuidas puhkate?

Oleneb, kui võtan vabaks nädala või paar, siis tavaliselt ikka reisin. Kui võtan vabaks õhtu siis lähen naisega, kas rattaga sõitma või lebotan niisama ja vaatan temaga mõnda filmi. Võin läheme kuskile pubisse sõpradega.

Mida soovite Veebikirja lugejatele?

Kevad on käes. Sõitke või jalutage looduses. Hingake värsket õhku ja nautige oma pere või sõprade seltskonda.

www.socialfly.ee
https://www.facebook.com/socialfly.ee
https://www.linkedin.com/company/social-fly

Foto: erakogu

 

 

Turunduskommunikatsioon 2.9

By

Viimane mõttearendus lõppes kolme katsega. Siinkohal oleks asjakohane märkida ära ka Google uus tulemine. Miks otsustati käivitada Google+, selle asemel, et elustada uuesti Orkut, võib oletada. Arvatavalt on põhjus tehniline – uus platvorm, parem integreeritus muude Google toodetega jne. Meediasse imbunud, õigemini immutatud infokildudest võib aru saada, et uus lahendus pakub rohkem privaatsust. Mis peaks olema ka eristumisaluseks võrdluses Facebook`iga. Kui, siis on see üpris nõrk argument – väheusutav. Ja just tehnokraatlik mõttemall lõpetas siinkirjutaja arvates Orkuti arengu. Külastaja huvi kaob, kui ta tabab, et keskkonnas ei toimu midagi uut ega erutavat. Facebooki aluskoodi näib olevat aga seevastu kirjutatud sisse erinevate sõprade-tuttavate tegevuste  kuvamine juhuvalimi põhjal.

Teise, tänaseks juba ajalukku kadunud Orkuti nõrkusena, võib märkida suunatuse ärikliendile, õigemini selle puudumist. Kommuunide loomise võimalus oli ka siis, kuid ülesehituselt küllaltki toores ja arhailine.

Miks aga sotsiaalsed võrgustikud on nii kuum äri? Üheltpoolt – lähenedes utreeritult – iga dünaamiline veeb on oma olemuselt ei rohkem ega vähem kui tavaline tabel. Nüüd – mistahes arvestatav turundustegevus on andmebaasipõhine protseduur, ja tavajuhul täidab/uuendab asjakohast tabelit müügi- või turundusinimene. Sotsiaalne võrgustik on praktiliselt perpetuum mobile, igiliikur. Sisu toodavad valdavalt külastajad. Oma vabast tahetest ja ajast.

Teine efekt on aga lihtne nagu Kolumbuse muna – eeskätt usutakse sõpru tuttavaid, mitte sootut korporatiivset reklaami. Lisaks raiuvad meediaasjatundjad nagu rauda – inimest huvitavad enim lokaalsed, seejärel globaalsed uudised.

Kolmas faktor seostub aga  Interneti kasutajate anonüümsusega. Näiteks Delfi ja paljud portaalid on aastaid olnud hädas halvustavate kommenteerijatega. EPL-i katse külastajate autentimiseks viis aga kommentaariumi hääbumiseni. Facebook`i kui Google+ puhul võib märkida, et kõik jagamised/meeldimised on nimelised. Personaalsed. Mis omakorda on oluline samm osalusdemokraatia arengusse – kui julged öelda, siis julge ka vastutada! Teisalt jõuame aga  turundusinimesi ja mitte ainult, aastaid erutanud asjaoluni. Põhimõtteliselt oleks juba täna võimalik nimeliselt identifitseerida veebilehtede külastajaid. Väljendades selgemalt – domeeninime või urbse teenusepakkuja lingi asemel on tulevikus ilmselt võimalik kasutajastatistikast saada selgust millise toote või teenuse vastu tunneb huvi üks teine Eesnimi Perenimi. Igasuguse loogika järgi – kui selline teenus ükskord käivitub – ei saa see olema odav. Miks peakski?

Sisu ja sisutootmist, käsitlen arvatavalt järgmisel korral. Isiklik  soovitus on kaasata asjatundjaid. Copywriting ei ole keskkoolilõpetaja klassikirjand. St. seitse ilusat lauset ühes sisutühjas tekstis ei saa ettevõttele kuidagi raha sisse tuua.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Foto: google.com

Turunduskommunikatsioon 2.8

By


Relevantsus, ehk tähtis, oluline. Tähendab ka seda, kui täpselt jõuab sõnum erinevate kanalite läbi sihtrühmani. Siin paikneb paljude müüjate jaoks kondiproov – milline kanal valida? Kuidas koostada sõnum, mis müüks? Näiteks – ostes reklaami tavameediasse; ütleme lokaalraadiosse, avastate ennast olukorras, et kui teil puudub kas varasem kogemus või hea nõuandja – peate olema hiromant. Selgeltnägija. Inimene kellel on üleloomulikud võimed. Pärast reklaami sisselugemist ja arve maksmist jääb ainult palvetada – et tehtu ka töötaks. Loomulikult, kui tegemist globaalse kompaniiga – siis selles vallas raha ei loeta. Ka tulususe mõõtmise aspektist, mis ei ole üldse odav.

Aga väikeettevõtja jaoks võib üks taoline ebaõnnestunud kampaania olla tõsine kaotus, mis pärsib motivatsiooni midagi ära teha pikaks ajaks. Just läbi mõõdetavuse ja operatiivsuse tõuseb siinkohal esile uue meedia ehk Interneti kasutusmugavus. Tegin viimase poole aasta vältel kolm katset, seda siis professionaalsest huvist. Selgituseks olgu öeldud – kaks kõige mainetundlikumat majandusvaldkonda on pangandus ja hea äraolemise äri ehk toitlustus-majutus. Siia võib lisada ka koolitusvaldkonna, seda mitmel põhjusel – esmalt on koolitusäri äärmiselt persoonikeskne (ekspertarvamus). Teiseks – tegemist ei ole klassikalise vabaturuga. Arusaadavalt mängib selles vallas olulist tähtust riiklik tellimus.

Isiklikult ei pea ma pedagoogitööd oma elukutseks. Küll koolitan heal meelel, seda sisetunde järgi ja nii palju kui tarvis ning nii vähe kui võimalik. Arvan, et ei ole midagi mannetumat, kui nn kana tüüpi õpetaja (kaagutab aga ei lenda). Ehk siis – tavaliselt miski mummulises kampsunis persoon, kes õpetab distsipliine, milles tal puuduvad nii teadmised, kogemused kui ka kirg.

Kolm katset

Esimene – Postimehe talvine kampaania, mille hinnas (45 EUR) sisaldus päevalehe tellimus viieks kuuks ja reklaampind suurusega: 1/ 8 lk. Mõõt: 93 x 141 mm.
Korraldasin nii, et:
1) vabapaigutusega reklaam ilmus 07.03.11 ehk siis vahetult pärast Riigikogu valimisi, mil ajalehti loevad tõenäoliselt ka need, kes muidu otsivad uudiseid võrgust.
2) Reklaami ülesehitus on taotluslikult eriti manipuleeriv. Inimkuju, hinnasurve, värvidest valge, punane ja must. Punane raam.
Tulemus? Sain viieks kuuks kvaliteetlehe tellimuse ja müüsin ühe e-koolituse, ehk siis teenisin raha tagasi. Kui oleksin tellimuse vormistanud tavahinnakirja järgi, oleksin kaotanud ca 450 eurot.

Tulles aga tagasi relevantsuse juurde:

Teine katse. Tekstireklaam Googles. Eelarve 125 eurot, kliki hind 0,58 €. Tulemuste üle ei saa kurta. Teenisin raha tagasi, kuid täheldama peaks – ilusat statistikat mida AdWord kuvab, ei tasu võtta üks ühele. Näiteks kui kasutate veebilehe mootorina WordPressi, on kasulik häälestada Counterize II nimeline statistikaprogramm. Nii selguski, et teeninduskoolitusi pakkuvale kuulutusele reageeris kaheksal korral iluteeninduse kursuste otsija, mis on mõistetav. Ühtlasi klikkis reklaami peale kolm korda ka inimene, kelle sooviks oli leida traktoristi koolitust Vändramaal. No comments ;)

Kolmas katse. Facebook. Eelarve suurusjärk 120 usd, kliki hind 0,33 usd. Kõige mugavam kasutajakeskkond, teksti saab ümber mängida ja muuta, sellisel juhul küll kampaania katkeb leotud tundideks. Samas kuvatakse väga asjalik statitika moodul, tõsi ka Google oma ei jää sellele eriti alla. Teisalt – kui soovite et Google Inc Teile arve saadaks, peate läbi vastava vormi ühendust võtma. Isiklikult ei suutnud seda kadalippu läbi käia ja meenutan siinkohal hea sõnaga Postimehe reklaamitoimetusest lähetatud e-kirju.

Võttes kokku – ca 300 eurot ei ole mingi arvestatav kampaania eelarve, seda eriti hajutatuna ajas erinevate kanalite vahel. Küll aga annab see ülevaate meediamaastikul toimuvast. Arvan, et paberkandjal lehe kasutamisel seisneb tugevus just tekstiturundusel. Mitte lihtsalt ilusatel värvilistel piltidel.

Seevastu paindlikku eelarvet saate kasutada Google ja Facebooki puhul. Esimese häälestamine ei ole väga lihtne. Vähemalt mitte alguses ning kasulik oleks teha läbi vastav koolitus, näiteks Peep Laja poolt pakutav kursus: http://internetmarketing.ee/internetiari-e-kursus/ Miks kasutada? Aga miks kasutab Googlet näiteks Wall Street Journal?

Facebook on tänaseks aga ilmselt kõigi lemmiklaps. Pean silmas nii 400 000-det eestlast kui ka ca 500 miljonit inimest kogu maailmas. Vast on aja küsimus, mil reklaami hinnad internetis ühtlustuvad tavameediumite, näiteks televisiooni omaga. Sest reklaamida on mõtet seal, kus on inimesi. Relevantsus maksab. Huvilistel, kes kavatsevad ennast nähtavaks teha Facebookis, tasuks avada ka sõbralik sait siin: www.rohkemfanne.ee

Järgmine kirjutis ilmub 10.08.11, ilusat suve!

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com