• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Vahur Kõrbe

Intervjuu hinnatud renoveerija, hr. Vahur Kõrbe`ga

10/07/2011 By Veebikiri

Parafraseerides retoorilist küsimust “How many roads must a man walk down?”, küsiksin – kui mitu vanaautot tuleb renoveerida, et tunda ennast kindlalt selles vallas?

Aus vastus oleks, et ma ei tea veel. Need meistrid, kes on minu jaoks gurud, on selle tööga leiba teeninud juba aastakümned. Ka restaureerimises on turumajanduslik tööjaotus, kus keegi on spetsialiseerunud plekksepaks, keegi on hea maaler, keegi taastab hästi mootoreid jne. Mina seevastu olen üritanud kõigi töödega ise hakkama saada ja nii kulub õppimisele veel pikki aastaid. Vanasõiduk on objekt, mille peal on hea oma elus vaevaga õpitut taaskasutada ja uusi asju juurde õppida. Huvi jätkumisel liigub pilk ikka üha vanemate sõidukite poole, seega kujuneb iga järgmine projekt eelmisest veidi keerukamaks.

Mis on motivaatoriks, nii-öelda mootoriks, mis paneb käed kihelema? Lihtsam oleks ju taastamisteenust sisse osta ja ise värskendatud autoga lihtsalt ringi sõita?

Tegelikult hakkan ennast juba kordama. Mootoriks ongi nende oma elus ise õpitud/omandatud käsitööoskuste taaskasutamine. Ja loomulikult kõigi varem soetatud tööriistade ja oma töökoja võimaluste kasutamine. N Liidu ajal oli  minusugusel noorel inseneril ja lapsepuhkusel emal majanduslikult võimatu oma peresõidukit teeninduses remontida ja nii sai samm haaval neid oskusi kogutud. Uuem sõiduk vajas alguses ainult tehnohooldust, kuid aja möödudes tulid ka plekitööd, keevitamised, pahteldamised ja värvimised. Mul on vedanud naabrimeestega, kes kõik olid abivalmis ja lahtiste kätega. Hiljem aitasin mina juba neid endid. Endalegi üllatuseks avastasin endas sedavõrd edevust, et minus on olemas ka soov ennast vanasõidukiga liikluses eksponeerida ja lihtsalt nautida sõitu.

Suurim töövõit?

Praegu arvan, et kõige ebakindlamalt tundsin ennast enne autokatuse taastamise juurde asumist. Katus peab olema laitmatult viimistletud, sest selle defektid hakkavad päikese käes kohe silma. Minu sõiduk oli kunagi varases nooruses katuse peal käinud ja kõik viimistlustööd tulid paratamatult uuesti sooritada. Mul on üks hea sõber, kes andis soovitusi tööriistade ja materjalide valikuks. Ütlemata mõnus tunne oli pärast värvimist autot silmitseda!

Mis on Teie jaoks taastamisprotsessis oluliseim? Kas 100% autentne sõiduk, või taastamisprotsess, kui selline?

100% autentsuse poole tahan loomulikult alati püüelda, aga see on samasugune filosoofiline probleem, nagu ei saavat kahte korda ühte ja samasse jõkke astuda. Kas mul oleks kuskilt võtta N Liidu-aegset õhku rehvidesse? Nii ei pea mina ka väga heade meistrite taastatud sõidukeid 100% autentseteks, vaid ikkagi koopiateks, replikateks. Sageli on need autod palju parema kvaliteediga, kui kunagine tehasetoodang. Ainuke tõeliselt autentne Volga on Gorki autotehase muuseumis – viimane konveierilt tulnud sõiduk, mis kohe pandigi muuseumisse. Teoorias ei ole asi muidugi nii karm.

Minu jaoks on olulisem ikkagi taastamisprotsess. Peale töökojas töötamise loen selle protsessi sisse kuuluvaks suhtlemised teiste meistritega, kes mind juhendavad. Siia hulka kuulub puuduvate varuosade ja materjalide otsimine erinevatest Eestimaa paikadest ja üllatuslikud leiud vanapapide keldritest ja pööningutelt. Siia  kuulub ka vanatehnika foorumites oma tööde kajastamine ja ka muudes infokanalites (ajalehed, ajakirjad) juba tehnkiahariduse või isetegemise või käsitöö promomine. Seda kutsutakse nüüd moodsalt sotsiaalseks võrgustikuks, mille juurde kuulub ka mitteformaalne suhtlemine teiste Volga-huvilistega nii Eestis, Soomes, Venemaal meeste garaažides, kui ka formaalselt klubiüritustel (Eesti Volga selts, klubi Unic) osalemine.

Vanaauto on ikkagi vanaauto. Kas ja kui tihti mõnda taastatud sõidukit kulgemiseks kasutate? Volga soetamise järel sain tõelise sõiduelamuse, mida võrdlesin vaese mehe Rolls-Royce’iga. Selline aeglane pehme õõtsumine, millest ka intervjueerija on osa saanud. Õnneks olen saanud teiste sõidukeid kasutada ja saadud sõiduelamus kisub mind endiselt oma autot valmis tegema. Nii mõnigi mees on oma vanasõiduki maha müünud, sest neile ei ole pakkunud see piisavat sõidumõnu. Kuna mu esimene vanasõiduk on lõpetamisjärgus, siis ma veel ei saagi kasutada oma sõidukit. Olen pakkunud välja idee, et iga sõidukorras vanatehnikaomanik võiks suvisel perioodil individuaalselt kasutada oma sõidukit vähemalt paari nädala jagu päevade ulatuses. Võin küll eksida, kuid kuuldavasti on Soome vanasõidukitega õigus ilma liikluskindlustuseta liigelda aastas 30 päeva. Rõhutan, et positiivse meeleolu loomiseks piisab liikluses üksiku vanasõiduki nägemisest. Paarkümmend kolonnis liikuvat isendit muutuvad rutiiniks.

Pikim marsruut?

Oletan, et kõik meie naaberriigid peaksid olema kättesaadavad. Korras Volgaga võib mõnusalt pikki maid läbida. Volgat on ka teel olles lihtne ise remontida. Nagu minu Volga-omanikust naabrimees ütles: ”Enne kui rikki läinud auto tee äärde pargitud saab, on juhil viga juba teada.”

Muide, Ford Crestline (1953) ja Mercury Monterey (1952) on GAZ 21-ga (1956 – 1970) äraütlemata sarnased… Milles asi, kas roiskuv lääs lihtsalt kopeeris  nõukogude loomegeeniuse töövilju?

Olen neid pilte näinud ja arvamusi lugenud. Seda teemat pean ajaloolastele sobivaks. Mind ei huvita, kes julges esimesena tulla tänavale miniseelikus, aga ka hallipäisele vanaisale pakub see silmarõõmu. Võin ka öelda, et Volga on Eestis algajale lihtsalt kõige kättesaadavam ja kergemini taastatav sõiduk. Pealegi on see olnud just meie materiaalse kultuuri osa. Selles on minu generatsiooni väikest nostalgiat. USA-raud on küll palju eksklusiivsem, kuid minu jaoks võõrkeha. Samas hindan, et just noorte hulgas on “ameeriklased” hinnatud ja neid taastatakse hoolega. Näen selles stiimulit noorte tehnikahuvi arendamiseks.

Vanad tehnoloogiad  üllatavad töökindlusega. Näiteks lamptehnoloogias helivõimendid on melomaanide hulgas tänasel päeval vägagi kõrgelt hinnatud. Kas mõnel Volgal originaalraadio ka töötab?

Enamusel Volgadest on raadiod töökorras. Omamoodi nostalgiat pakub lampide pikk soojenemine ja lampvõimenditele iseloomulik soojuskahin. Paraku on raadiolevi standardid muutunud: asemele on tulnud stereoheli, FM-saatjatele pole nende raadiotega võimalik häälestada ja AM-saatjaid on mõned vähesed võimalik kinni püüda. Seetõttu peidetakse autosse mingi kaasaegne audiokeskus, või ehitatakse vana raadio sisse ajakohane vastuvõtja.

Mis seisab järgmises tööplaanis ja kuidas suhtute asjaolusse, et viimase põlvkonna Volga doonoriks on Chrysler Sebring?

Alustan lõpust. Volga tehase käekäik jätab mind ükskõikseks. Minu huvi piirdub ühe konkreetse mudeliga, nn. “vana Volga”. Kuna nooremad mehed hoolivad hilisemast GAZ-24st  (rahva suus siis “uus Volga”), siis näen siin tugevat nostalgilist seost omaniku noorusaastatega.

Järgmiseks on plaanis taastada Volga universaalvariant GAZ-22. See auto ootab juba garaažis oma aega. Peamiseks valiku põhjuseks on asjaolu, et vanasõidukil peab peale emotsionaalse väärtuse olema ka turuväärtus. Mida haruldasem on sõiduk, seda väärtuslikum ta on. Tavalisi Volgasid on Eestis säilinud sadu, universaale aga ainult paarkümmend. Põhjuseks on see, et N Liidus ei müüdud neid sõidukeid eraisikutele, vaid ainult ettevõtetele. Erakätesse jõudsid nad peamiselt ainult läbisõidetud kiirabidena. Liikluspildis võib kohata seni ainult ühte Soomest reeksporditud eksemplari.

Toon ühe näite. Eestis on taastatud vana Volga, mis läks omanikule maksma üle 30 000 €, kuid müüa õnnestub sellist autot vaevaliselt 4000-5000 €  eest. Hobitegevus ei peagi olema majanduslikult tulus, aga mis meil võiks selle vastu olla?

Tegelikult ootab minu peres oma vanasõidukit ka itaallasest tütremees, kes sattus Volgaga sõitmisest tõelisesse vaimustusse. Airbussi kaptenina tahab ta aga sellele märksa võimsamat jõuallikat.

Täname!  Hr. Vahur Kõrbe vanauto taastamist käsitlevaid kirjutisi lugege siit..

 

 

 

Rubriik:Persoon Sildid:Gaz21, renoveerimine, Vahur Kõrbe

Juhtkiri. August 2010

10/08/2010 By Veebikiri


Kusagilt vestlusest jäi kõrvu: suvi pidavat ehtne olema. Huvitav arvamus, pealegi läbinisti tõsi, jäätisemüüjad rõõmustavad. Mis on ainult tore. Mis aga sugugi tore ei ole, on hiiliv hinnatõus. Me ei pea silmas ühte-kahte toodet, või tootegruppe, nagu harilikult. Pigem energiakandjaid, mille hind on aasta vältel tõusnud praktiliselt ühe kolmandiku. Aga oleks võinud 90-nendate katakülismide vaimus tõusta ka 100%, ja peale virina kusagil foorumites ei juhtuks midagi. Ühesõnaga, äkki peaks muidu nii pragmaatiline maarahvas järgima Tammsaare poolt väljaöeldut: „Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega rotid, vaid ainult ta ise“!?

Aeg on tõhusa tarbijakaitsega tegeleva organisatsiooni loomiseks, arvab veebikiri. Peame silmas kodanikeorganisatsiooni, sest mida suudab üks tilluke ja tubli ametkond võtta ette näiteks veidravõitu kaardihooldustasuga kusagil pangas? Või kummastava asjaoluga, et kütuse hind tõuseb täpselt enne Jaanipäeva? Eriti väikses kirjas operaatorlepinguga? Jne. Jne. Küll suudaks seda jaburat peavoolu muuta jalgadega hääletav organiseeritud tarbijaskond, sest kasumi teenimise valem on ju lihtne: tulud – miinus kulud. Ja tulusid lihtsalt ei teki – kui klientidega sigatseda.

Muus osas – käes on koolihirmukuu. Mõtleme neid tõsiste nägudega puberteedieas inimesi, kes parajagu pinaleid ostavad. Aga ei see ole nii hirmus, eriti kui koolipäev kätte jõuab ; )

Sel korral siis:

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. September 2010

Äri. Carl Zeiss

Majandus. Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut

Rahandus. Poolaastaga laekus riigieelarvesse 47,5 protsenti aastaks planeeritud tulust

Kolumn. Ton Karlos ja sume suvi

Turundus. Müük 1.6

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 9. osa

Turism. Eestit külastanud turistide arv püstitas rekordi

Eesti. Loksa Linna Päev

Toit. Maasika sabayone

Jook. Long Island Iced Tea

Lauakombed. Äpardused lauas

Kutse. E-õpe, 3. osa

Ettevaatust Volga! Viimane, 22. osa, hr. Vahur Kõrbe päevikustiilis kirjutisest

Muusika. Amy McDonald

Rubriik:Et cetera Sildid:juhtkiri, Vahur Kõrbe, Valdo Vokksepp

Ettevaatust Volga! Viimane, 22., osa hr. Vahur Kõrbe päevikustiilis kirjutis vanaauto taastamisest

10/08/2010 By Veebikiri

Sellise hüüdnimega kutsuti mind lapsena, kui taskud olid täis korjatud igasuguseid maast leitud kruvisid ja mutreid. See tuli täna meelde, kuna korjasin ühest meistrimehe garaazhist maha jäänud ja minema visatud Volga osi. See prahihunnik hakkas autoga sõites silma, tegelikult seal läikivad rattakilbid. Territooriumi valdajad lubasid lahkelt mulle kõik meelepärase kaasa võtta, sest kohe sõidutati kohale treiler prahikoorma likvideerimiseks. Töömehed mõistsid minu “kiiksu” ja nii me seal koos toimetasime. Selles hunnikus oli peaaegu kõike, mida ühe Volga küljest saab ära kruvida: armatuurlaud, suunatuled, tihendid, pidurite ja silla osad, käigukast ja tagasild jne. Päris palju oli täitsa kasutamata osasid. Just selline kraam, mida me Kurtna laadalt ostame. Selle vahega, et laadalt ostame ainult vajaminevat, siit võtsin kaasa enamuse nodist. Auto kongis oli lõpuks nii palju asju, et oma tööpäevaks vajaminevat polnud enam võimalik kätte saada ja tuli sõita koju autot tühjendama.

Tean, et kunagi saadetakse ka minu kogutud kraam ümbertöötlemisele ja seetõttu tuleb enda poolikud projektid ikka lõpule viia. Nõutuks tegi mind selle juures hoopis see, kuidas hobitegevus võtab endale võimu minu üle ja põhitöö hakkab selle tõttu kannatama.

Rubriik:Et cetera Sildid:Gaz 21, Vahur Kõrbe, Volga

Juhtkiri. Juuli 2010

10/07/2010 By Veebikiri

Juhtkiri. Juuli 2010
Suvi. Südasuvi. Et sooja lubatakse pikalt, mis on ainult hea, teeme siinkohal lühemalt. Selles mõttes, et pisut lühema numbri. Suviselt lühida. Öeldakse küll, et rege rauta suve ja vankrit korrasta talvel, sedakorda kipub vastupidi minema – persoonilugu räägib aedadest ja aiakujundusest. Lisaks lennundusgigandi Boengi saamislugu. Müük ja personalivalik. Eksootiline reisisihtkoht, mille toob Teieni reisihuviline psühholoog Anneli Salk. Ning e-õppe põhimõtted. Loomulikult lauakombed ning toit ja jook. Üks tõeliselt vajalik internetiportaal. Ja üks tõeliselt suur superstaar. Kes põhjustas Juuni hinnatõusu?

Lõppema hakkab hr. Vahur Kõrbe päevikulaadne kirjutis Gaz-21 taastamisest. Kolumnist Ton Karlos on aga suvepuhkusel. Loomulikult veebikirja koolituskalender.

Sel korral siis:

Intervjuu R &AR tegevjuhi hr. Riho Raudi`ga

Koolitus. Veebikirja koolituskalender. August 2010

Äri. Boeing

Majandus. EAS on toetanud Eesti firmade tootearendust 525 miljoni krooniga

Rahandus. Juuni hinnatõusu põhjustasid mobiilsideteenused

Turundus. Müük 1.5

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 8. osa

Turism. Kuningriik maailma katusel – Ladakh

Toit. Täidetud canellonid

Jook. Drambuie

Lauakombed. Kokkusaamine restoranis

Kutse. E-õpe, 2. osa

Ettevaatust Volga! Hr. Vahur Kõrbe päevikustiilis kirjutis vanaauto taastamisest

Muusika. Barbra Streisand

Internet. Petitsioon.ee

Head lugemist!

Rubriik:Et cetera Sildid:Anneli Salk, Juhtkiri. Riho Raudi, Vahur Kõrbe, Valdo Vokksepp

Juhtkiri. Juuni 2010

10/06/2010 By Veebikiri

Veebikiri saab varsti kolme aastaseks. Toimetus tegi vahekokkuvõtte ja tõdes puhates kirjutiste redigeerimisest, et „Külaline“ annab täiemõõdulise ajakirja välja küll. Ligikaudu 14 kirjutist igas kuus, väljakujunenud koostööpartnerid ja lugejaskond, arvuliselt ca 9000 persooni keskmiselt. Muidugi, tõsi ta on, me oleme muutunud ratsionaalsemaks. Äkki ka liig tõsiseks, sest äsja ilmunud läbinisti positiivne kinnitus euro kasutuselevõtu kohta Eestis, teeb pigem mõtlikuks. 20% töötust on ikkagi väga ränk sotsiaalne probleem, mis reaalsuses tähendab purunenud abielusid ja emigreerumist sünnimaalt. Sest kui kaheksakümnendate lõpul täheldati ajude äravoolu ja milleniumi paiku spetsialistide lahkumist, siis tänasega võib tõsiseks riskiks kogu genofondile osutuda hoopis lahkuvad perekonnad. Sealhulgas need täisjõus inimesed, kelle lapsed sündisid laulva revolutsiooni järgsel kartulikoorte söömise ajal. Mitu korda järjest ühele rehale ikka astuda võib? Viimasele, kusjuures, kolumnist Ton Karlos küllatki teravalt viitab. Sügavamal analüüsil viitab ka Cedefopi tööturuuuring, millest 10.06.10 veebikirjas juttu tuleb.

Sel korral siis – intervjuu Voore Külalistemaja turundusjuhi prl. Kristina Kapajevaga. Võtmeküsimus – kuidas turundada toitlustus-majutusasutust. Loomulikult veebikirja koolituskalender. Ülevaade edukast autotööstusest, koondnimega Toyota. Müügitöö ja personalivaliku põhimõtted. Kuidas pidada ennast üleval rootsi lauas ja mis on spritzer? Ühe väga hea saidi (Faliku.ee) tutvus ja kirjutis e-koolitusest. Loomulikult hr. Kõrbe kütkestav sisemonoloog Gaz-21 taastamisest. Kindlasti soovitame avada reishuvilise psühholoogi pr. Anneli Salki`i suviselt mõnus reisikiri Korfu saarelt.

Lõpetuseks kirjutis Hans Zimmerist, kui nimi tuttav ei tundu, tasub artikkel avada sellegi poolest – kasvõi avastamisrõõmu pärast, sest tegemist ühe produktiivsema ja kõrgelthinnatuma filmimuusika loojaga üldse.

Head lugemist!

Rubriik:Persoon Sildid:Anneli Salk, Faliku.ee, Hans Zimmer, Kristina Kapajeva, Toyota, Vahur Kõrbe, Valdo Vokksepp

Ettevaatust, Volga! 20. osa

10/06/2010 By Veebikiri

Jätk 10.12.08 veebikirjas alanud kirjutisteseeriale GAZ 21 taastamisest. Hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjatöö on huvitav ja haarav lugemisvara ka tehnikavõõrale lugejale.

Täitus esimene aasta vana Volga omanikuks saamisest. Selle puhul oleks igati paslik mingeid kokkuvõtteid teha. Pärast mõningast mõtlemist jõudsin tõdemiseni, et kui asi on poolik, siis saab pigem kirjeldada hetkeseisu. Eelmiste märkmete juures vaevasin pead copy-paste’i üle. Tehtud! Tegelikult ma läksingi seda teed, et lõikusin doonorilt tükke ja istutasin teise auto külge. Kuna doonor on sama värvi, siis on kohati ainult keevisõmbluse triip reetmas tehtut. Kindlasti oleks praktilisem asendada kohe juba suuremaid latakaid, kuid ei raatsi tervet kohta maha lõigata. Vägisi tuleb meelde vanasõna – lipp lipi peal, lapp lapi peal. Ärge seda puhta kullana võtke – tegemist on ikka pideva õmblusega servliitega. Lihtsalt lapid on kohati selliste ebamääraste kujudega. Mõned korrad käisin ka “kaksikõe” pealt kontrollmõõte võtmas, et vältida auto moondumist Mosseks või vastupidi – Zimiks. Doonortükkide ettevalmistamine tuletab meelde anekdoodi inimsööjate sündimisest – ema tuleb ümbert ära süüa. Sobiva asendustüki ettevalmistamine tähendab ju enamasti liigsete konstruktsioonide eemaldamist lõikuritega. Punktkeeviste lahtipuurimisega pole mul reeglina küll midagi peale hakata. Tõe jalule seadmise huvides tuleb öelda, et enamik asendamisele minevaid tükke valmivad ikka oma giljotiini ja vasara abil, doonorilt laenan ainult juhul, kui ajasääst on märkimisväärne.
Võiks ju aastapäeval hõisata, et ainult üks tagumine koobas ongi veel jäänud keevitada-taastada, kuid see oleks poolik tõde. Tegelikult on autol üks külg avariis kunagi paar cm pikemaks venitatud, nii et tagauks ja tagatiib tuuniti kere järgi parajaks (vaataja silmad pettis küll ära).

Nüüd üritan ma hangitud originaalosadega auto komplekteerida, milleks tuleb kohendada C-piilarit, küljekarpi ja rattakoobast. Õnneks on mul paiguti ka selleks tööks võimalik doonorit kasutada. Dopingu eesmärgil võtsin aastapäeval kätte ja kruntisin juba lõpetatud piirkonnad ära – pilt läks kohe rõõmsamaks ja sain hea doosi optimismi. See oli vajalik ka tehtu kaitsmiseks meie heitlikus kliimas. Mitte alati ei õnnestu autot enne vihmahoogu katuse alla sõita. Tulevikku vaadates tahaks järgmise aastapäeva üritusel juba sõita Volgaga liikluses.

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Gaz 21, Vahur Kõrbe

Juhtkiri. Mai 2010

10/05/2010 By Veebikiri

Juhuste kokkulangevusel sai kummaline number, sellel korral. Palju juttu on informatsioonist, tunnistama peab et kolmes erinevas aspektis. Nii näiteks räägib hr. Andri Arula oma intervjuus IT turvalisusest, hr. Künnapas käsitleb kuluefektiivsuse fenomeni, seostades seda toimiva teabekoguga ja hr. Vokksepp jätkab sama mõttekäiku müügiaspektist. Peaksime võtma kõneks vulkaanipurskest tekitatud kahjud lennundusele, kuid paraku ei ole kuukirjaformaadis ilmuval ajakirjal võimalik siia midagi värsket lisada. Küll ilmub selles numbris pr. Anneli Salk`i Egiptuse reisikiri ja paljude lugejate rõõmuks jätkub hr. Vahur Kõrbe mõnusalt eneseiroonilises vormis kirjutis GAZ 21 taastamisest. Ühtlasi soovitame elamust – 03.06.10 kl. 19.00 toimub vabaõhuõhtusöök Rotermanni kvartalis. Nautige valgeid õhtut!

Lisanduseks – vastavat kirjutist selles veebikirja küll ei leia, kuid meid teeb tõsiselt murelikuks .ee domeeni tasuliseks muutmine. Põhjenduseks tuuakse umbes 70 000 domeeni maksustamisel, üdini läbikulunud argument – aga mujal on rahvusdomeen tasuline! Tõsi, mujal on ka raadio- või teleri kasutamine maksustatud. Näiteks Soomes. Näiteks Taanis. Näiteks Suurbritannias. Ja mujal vaevalt läheksid läbi taolised pisisigadused, näiteks nagu digiallkirjastamisel. Kes kokku ei ole puutunud, siis siin toimib sarnane põhimõte narkomüügiga. Esimesed viis allkirja (kuus) on tasuta, sealt edasi tuleks aga mingile sootule sihtasutusele obrokit maksta. E-tiigril paistab tõsine podagra olevat…

Tulles .ee domeeni temaatika juurde tagasi – äriettevõttele ei ole need paarkümmend eurot aastas mingi number. Küll jätavad kodumaise domeeni arvatavalt kasutamata mitmed perekonnalehed, samuti start-up`id; sest .eu mõjub äriliselt perspektiivsemalt ja imelik küll, on odavam.

Võttes kokku, veebikiri on veendunud, et riigile oleks perspektiivsem hoida domeeni haldus/hoolduskulud EV Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves, sest .ee lõpuline sait võib tihtipeale olla ainukeseks pidepunktiks, mis jalgadega hääletanuid kodumaaga üldse ühenduses hoiab. Ühesõnaga, tegemist on rahvusliku identiteedi ühe nurgakiviga, nagu lipp ja vapp ning loogiline oleks, et seda haldaks riik.

Foto: Flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Andri Arula, Anneli Salk, juhtkiri, Vahur Kõrbe, Valdo Vokksepp

Ettevaatust, Volga! 19. osa

10/05/2010 By Veebikiri

Jätk 10.12.08 veebikirjas alanud kirjutisteseeriale GAZ 21 taastamisest. Hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjatöö on huvitav ja haarav lugemisvara ka tehnikavõõrale lugejale.

Doonor. Ühel heal tuttaval (Volgaga tekibki juurde ainult häid tuttavaid) seisis õuel kobe Volga kere, mida ta ise oli doonoriks kasutanud. Et tema enda GAZ-22 on juba aastaid valmis kujul garaazhis, siis oli ta lahkesti nõus mind seda rüüstama laskma. Pealegi oli tal ämm läinud reklaami ohvriks ja kutsunud korra juba tasuta vanarauda lahkesti ära vedavad mehed õuele.
Minu enda auto kerel on tagumised koopad nutused – üks pool kunagi korralikult sisse sõidetud ja teine pool lihtsalt hõre. Nii sõitsingi ühel suveõhtul haagisega talle õuele ja lõikasin selle kere suure lõikuriga piltlikult öeldes Golfiks. Kuigi selle doonori kallal oli kunagi juba lõikuriga käidud, tundsin ennast barbarina, kes oskab ainult lõhkuda ja rüüstata.

Töökojas, pärast saagi puhastamist kultuurikihist, tekkisid uued dilemmad – kui suured tükid peaks asendama? Avariilise auto taastamisel sellist probleemi ju ei ole, kuid vanasõiduki puhul on mingis piirkonnas korrosioon hävitanud mitmete keredetailide osi. Seega tahaks nagu teha mingit copy-paste’i. Ka nii on autosid taastatud, kuid samas mõned taastajad siiski puurivad sadu punktkeevitusi lahti, et võimalikult täpselt asendada detaile. Igatahes olen juba leppinud kokku ühe autorestauraatoriga, kes tuleb lähipäevil töökotta mulle näpunäiteid jagama. Mu autos ei ole iseenesest midagi haruldast, lihtsalt üks siseturule toodetud III-seeria GAZ-21 pereauto, kuid tänu headele peremeestele ikkagi tervelt 45 aastat vastu pidanud.

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:gaz 22, Vahur Kõrbe

Ettevaatust, Volga! 18. osa

10/04/2010 By Veebikiri

Jätk 10.12.08 veebikirjas alanud kirjutisteseeriale GAZ 21 taastamisest. Hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjatöö on huvitav ja haarav lugemisvara ka tehnikavõõrale lugejale.

Sidemete värskendamine Peterburiga. Venemaa Volga-foorumidest selgus, et uue tootena oli käivitatud tagakoopa esiäärte tootmine. Kuna minu lemmiku kerel seisab ees just tagakoobaste remont, tundus nende hankimine Peterburist kõige lihtsam. Neid pisikesi plekitükke jaksab igaüks käekotis sealt ära tuua.
reklaami ennast siin
Nii soojendasin üles sidemed vanade peretuttavatega, kes meeleldi tõivad müügimehe käest vajalikud osad ära ja toimetasid tuttava turismifirma bussijuhi kätte. Loomulikult olin bussijuhile eelnevalt andnud kaasa kohalikke traditsioonilisi meeneid, nagu Vana Tallinn jne.
Selline käest kätte kauplemine ei tasu otseselt vaeva nägemist, sest Kurtna laadal olid lätlastel need osad juba müügil. Samas andis see võimaluse suhelda vanade tuttavatega, kelle pere külalislahkust olen juba lapsena tunda saanud. Vanasõiduki taastamise üks fenomen on huvitavate kontaktide teke (ka vanade taaselustamine) eri rahvuste ja riikide tehnikahuvilistega. Ja mitte keegi pole sõnagagi öelnud, et seda Eesti jooki nad pärast pronksööd suu sisse ei võta!

Foto: Flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Gaz 21, Vahur Kõrbe

Ettevaatust, Volga! 17. osa

10/03/2010 By Veebikiri


Tihendid uksekäepidemetele Puhkepäeval helistas autoinsenerist sõber ja teatas, et on Moskvas suurel vanasõidukite messil/laadal ja küsis, mida vajaksin. Esimese hooga nõudsin endale neid tagakoopa välisääri, mille puudumine takistab mu auto keretöid. Jõudsin juba rõõmustada, et saan taastamistöödele uue hoo sisse, kuid neid selle messil ei olnud saadaval. Siis pakkusin midagi tihenditest – käepidemete alused kummitihendid. Need jõudsid mõne päevaga ka Eestisse. Pisiasi, aga meeldiv ikkagi.

Tegelikult tahaks selle näite varal jõuda teemani, kus olles Interneti vahendusel küll kursis Venemaal, Ukrainas või ka Usbekistanis toodetavate kulumaterjalidega, ei ole ma seni teinud reaalselt katset sealt puuduvaid osi hankida. Põhjusena näen siin usaldamatust kauba kättesaamise vastu. Pigem tahaks kasutada oma usaldusväärset kontaktisikut või korralikult planeerida ühte kaubareisi, et korraga kogu pott ära lohistada.

Rubriik:Et cetera Sildid:Gaz 21, Vahur Kõrbe, Volga

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to page 3
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Eestis varsti: Handwritten Collection – Accor Hotels
  • Nagu kuurorthotellis
  • Restoran Noma suletakse aastal 2024. Ees seisavad suured muutused
  • Ainulaadne kogu maailmas – JumboStay Hotel Arlanda

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023