Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

e-koolitus

Restoraniteenindaja teeninduskoolitus

By Leave a Comment

Kus?

Üle terve Eesti, sisekoolitusena teenindusettevõtetes.

Sisu:
koolituse kestvuseks on  kaheksa (8) akadeemilist tundi ja eesmärgiks ühtlustada ja arendada teenindava personali kutseoskusi.

Koolitus on kergesti kohaldatav vastavalt tellija soovile – kas alles alustava või juba professionaalse team`i tarbeks.

Ülesehituselt jaguneb koolitus kaheks teineteisega seotud mooduliks:

a) põhjalik lauakatmist käsitlev koolitus mahus (4) akadeemilist tundi;
– teenindaja kutsetöö olemus ja eetika;
– ülevaade teenindusviisidest ja võimalustest, märksõnad: a la carte; bufee; fourchette;
catering;
– ettevalmistus laua katmiseks, katmise järjestus.

b) praktiline läbimäng kestvusega neli (4) akadeemilist tundi.

Detailne lisainfo avaneb siit ….

 

Oleme väljastanud 200 tunnistust!

By

17.05.2012 seisuga on Veebikiri koolitanud 280 õppurit, neist tunnistuseni on jõudnud täpselt 200 inimest. Algselt EHRA Kiirkoolitus`e nime kandnud koolitusprojekt algas vajadusest toetada renditööjõu kvaliteeti. Tänaseks on koolituste, eeskätte e-koolituste osakaal laienenud, ning lisandunud on ka ridamisi sisekoolitusi. Pakutavaid koolitusi saab grupeerida äri-, juhtimis- ja teeninduskoolitusteks.

Veebikirja lugejatele ja EHRA era- ning äriklientidele kehtivad jätkuvalt 10-30% soodsamad hinnad.

Jook. Galliano

By


Aastal 1896 valmistas keegi nutikas noor Tuscan´i viinapõletaja nimega Arturo Vaccari ainulaadse likööri, et tähistada sellega major Guiseppe Galliano sangarlikke saavutusi. Ilmselt imetles Arturo Vaccari samuti Galliano ilusat tütart. Arturo kogus Alpidest ja Vahemere äärsetelt aladelt ravimtaimi ja vürtse (lavendel, aniis, kadakas, raudrohi, muskus) ja segas need eksootiliste maitsetega troopikast – vanilje ja kaneeliga. Lõppkokkuvõttes ühendas ta üle 30-ne erineva koostisaine, et luua jõulist ja uut jooki koos jalustrabava ning värskendava maitsega. Oli loodud vapustavalt hea ja ainulaadne Galliano, mis on tänapäeval tuntud kogu maailmas.

Gallianost on tänapäeval kujunenud likööride klassik, mida usaldavad maailma baarmenid. Kokteile:

Harvey Wallbanger
Täida pikk klaas jääga. Lisa 4 cl vodkat. Täida ¾ apelsinimahlaga. Kanna sinna peale 1-2 cl Galliano likööri.

Galliano & Tonic
Vala jääkuubikutele long drink klaasis 4 cl Gallianot, sega õrnalt toonikuga. Rüüpa mõnuga, sest kiirustades ei tunne sa Gallianost naudingut.

Hot Shot
Vala pitsi 2 cl Gallianot, kanna lusika abil peale 2 cl kuuma kohvi ja lisa kergelt vahul vahukoor. See jook peab minema korraga põhjani!

Adam`s Apple
Vala jääkuubikutele long drink klaasis 4 cl Gallianot, lisa õunamahl ja sega õrnalt. Tulemuseks on mõnusad küpsenud õunad.

Koolitus joogihuvilistele:
“Joogid, mida peab teadma!”

Foto: flickr.com

Jook. Kilbeggan

By

Tootjamaa: Iirimaa
Alkoholisisaldus: 40%
Värvus: hele kuldne, selge ja kirgas
Lõhn: esil viide portveinile ja magusatele linnastele
Maitse: mahe, mesine, järelmaitses vihje tammele
Serveerimine: puhtalt, veega, jääga, kokteilides

Kilbeggan tähendab gaeli keeles väikest kirikut. Praegune idülliline küla kesk-Iirimaal, mis on ehitatud ümber mungakloostri oli palju aastaid tagasi vilgas religioosne keskus. Legend räägib, et 12. sajandil hakkasid mungad “eluvett” ehk viskit ajama kasutades Bruska jõe vett, ümbruskonna põldude otra ja kuumutamisel kohalikku turvast. Kuid see on kindel, et maailma
esimene litsentseeritud viskivabrik „John Lockes“ asutati 1757.aastal Kilbegganis.

Kilbegganis toodetud viski oli 19.sajandil kuulus kogu Iirimaal. Arenes ka eksport sellistesse kaugetesse maadesse nagu Austraalia ja Argentiina. Kilbeggan Irish Whiskey ilmus esmakordselt 100 aastat tagasi kui John Locke’i kaubamärk. Seda müüdi edukalt 1950-ndateni, kuni Locke´s lõpetas tootmise. Kuid nüüd on see toode jälle väljas võitmaks tagasi oma endist kuulsust.

Kahekordsel destilleerimisel valminud, tammevaatides laagerdunud ja hoolikalt segatud Kilbeggan Irish Whiskey on unikaalse ja pehme iseloomuga. Auhinnad kahelt tähtsaimalt alkoholi hindamise võistluselt: International Wine & Spirit, Spirits & Wine Competition 1 hõbemedal (1995), 4 pronksmedalit (1996, 1998, 1999, 1999).

Koolitus joogihuvilistele:
“Joogid, mida peab teadma!”
Foto: flickr.com

Turundus. Müük 1.2

By


Müük? Vaatamata erinevatele lähtenurkadele peaks lugema müüki elemendiks kogu turunduslahenduses. Kogumis, mis koosneb mitmetest osistest, sh. hinnakujundus ja turunduskommunikatiivne instrumentaarium kogu oma spektris, so. alates reklaamist ja tarbijamängudest ning lõpetades suhtekorralduslike võtetega. Ehk siis, lisaks brändi tugevdavatele funktsioonidele, saab turunduse muudel vahenditel olla ainult üks eesmärk – toetada jõuliselt müügitegevust, väljendades selgemalt – tuua raha sisse. Siin peitub ka omalaadne ohukoht, vaadeldes turundust ja müüki eraldi protsessidena, peab märkima, et turundus on strateegilises plaanis pikaajalisem tegevus. Nimelt, turundustegevused, sh sihtrühma vajaduste kaardistamine ja monitooring on oma olemuselt ajamahukad. Müük kui selline tegeleb siiski tarbija/külastaja/kliendi hetkevajadustega, olles protsessina seeläbi arusaadavalt ka lühiajalisem.

Ostuotsus iseenesest kujuneb läbi viie astme:

• vajaduse või probleemi teadvustamine;
• teabe otsimine;
• alternatiivide hindamine;
• ostuotsuse vastuvõtmine;
• ostujärgne hindamine.

Lühidalt – kliendi silme läbi ei ole turundusel ja müügitööl sisulist vahet. Seevastu toote müüja juhib kahte erinevat protsessi: lühi- ja pikaajalist. Oskusliku tegutsemise seotakse mõlemal juhul kliendid ühtse infoväljaga. Nii tekib, täpsemalt tekitatakse, olukord kus klient infot otsides saab esimese teabe just sellest allikast.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: http://newstoneage.files.wordpress.com/2010/01/sale.jpg

Turundus. Müük 1.1

By

Kuidas leida aga just see õige klient või kliendirühm? Ilma erilise pateetikata: kasumittaotlev ettevõte ei saa edukalt toimida, tundmata sihtrühma ja selle ootusi ning vajadusi. Viimane ei olegi nii lihtne, sest isegi kui õige sihtrühmani jõuda, jääb põhiküsimuseks, kuidas:

• mõista ja ennetada kliendi soove;
• siduda võimalikult suur sihtrühm endaga?

Harilikult leitakse lahendus erinevate tehnoloogiate, näiteks CRM (Client Relation Management) kasutamises. Tegu tarkvaraga, mille abil fikseeritakse kliendikontaktid, eesmärgiks mõtestada ostuharjumusi ja makstavasid. Teisalt, niššiettevõtte jaoks võib sama edukalt sobida ka lihtne ja igati harilik tabelarvutusfail, eeldusel, et seda täidetakse korrapäraselt ja andmetele ligipääs võimaldatakse ainult õigetele inimestele.

Omamoodi huvitavas olukorras on sellest vaatenurgast toitlustus-majutusettevõtted, sest kassasüsteem annab reeglina küllalt põhjalikku tagasisidet. Samas, kassas leiduvad andmed on siiski suhteliselt mehhaaniline kogum ja märkimisväärselt suurt rolli nii müügitsüklis aga ka asjakohase tagasiside koondamisel mängib teenindav personal. Teisisõnu, teenindusettevõtete eripäraks tuleb lugeda organisatsiooni kui sellise, mõnetist impersonaalsust, st kliendid samastavad ettevõtet sageli teenindajatega ja vastupidi.

Siin paikneb ühtlasi ka võti eduks, õigesti värvatud ja arendatud personal loob kordades tõhusama kontakti ja müüb seeläbi kiiremini ja edukamalt. Võtmeküsimus seisneb pigem selles, kuidas hoida ja arendada taolist meeskonda, sest kui telefonimüügiga tegelevad reeglina kaks-kolm inimest, siis suurhotelli palgalehel on ainuüksi ettekandjaid ja kelnereid kümmekond korda rohkem.


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee

Stress. Sõber ja vaenlane

By

stressÜldjuhul mõistetakse sõna stress all ärritavat närvipinget, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Huvitav on tõdeda, et tihtipeale ei tunne me stressi ära. Mis omakorda tähendab, et vastolu meie kehas jääb kestma. Sümptomid? Siia ritta saab paigutada lisaks peavalule, lihaspingetele või kiirele hingamisele ka üldise energiapuuduse, viha, kurbuse, unetuse, alkoholi või uimastite tarvitamine. Muide, on olemas ka mõiste nimega stressisöömine. Põhjus, miks taolised nähud tekivad, on iseenesest tavatult loogiline – meie keha otsib rahuldustpakkuvat lahendust närvilisele olukorrale.

Huvitav on tõdeda, et mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli, aidates tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Paraku tajuvad inimesed enim siiski eelkirjeldatud negatiivset stressi. Samuti – tõsi ta on – tänapäeval ei ole vist inimest, kes ei ole kogenud stressi oma elu osana. Aga kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest.

Kas ja kuidas stressist jagu saada? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Üldjuhul tuleks lihtsalt leida aega enda jaoks. Puhata korralikult ja seejärel prioriteed üle vaadata. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga lahendada. Abi võib olla ka lähedastega suhtlemisel, kuid mitte alati. Seetõttu on kõige õigem otsida abi spetsialisti juurest või ennast lihtsalt selles vallas harida.

Foto: flickr.com