• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Koolitus

Koolitused.ee

26/08/2013 By Veebikiri

Koolitused.ee
Koolitused.ee

Kiidame:

  • ilusat aga samas selget ja kasutajasõbralikku kujundust;
  • põhjalikku andmekogu;
  • hästi läbimõeldud otsisüsteemi.

Ilmselgelt jagavad sama arvamust ka koolitajad, sest Eesti suurimas koolitusalases andmebaasis koolitused.ee leidub tänaseks kokku 26868 koolitust. Vägev, mis : )

Foto: koolitused.ee

 

Rubriik:Veebikiri külastab ja kiidab Sildid:Koolitus, Koolitused.ee

Oleme väljastanud 200 tunnistust!

18/05/2012 By Veebikiri

17.05.2012 seisuga on Veebikiri koolitanud 280 õppurit, neist tunnistuseni on jõudnud täpselt 200 inimest. Algselt EHRA Kiirkoolitus`e nime kandnud koolitusprojekt algas vajadusest toetada renditööjõu kvaliteeti. Tänaseks on koolituste, eeskätte e-koolituste osakaal laienenud, ning lisandunud on ka ridamisi sisekoolitusi. Pakutavaid koolitusi saab grupeerida äri-, juhtimis- ja teeninduskoolitusteks.

 

Rubriik:Koolitus Sildid:e-koolitus, Koolitus, teeninduskoolitus

Teenindus. Klienditeenindus L

25/04/2012 By Veebikiri

Kui kliendid nurisevad ja kaebavad

Konfliktid algavad enamasti pisiasjadest, uuringud näitavad, et lausa 80% juhtumitest saab alguse tühjast-tähjast. Klientide teadlikkus oma õigustest ja tihe konkurentnts toodete ning teenuste turul on suurendanud nõudlikust teeninduse suhtes. Kuigi need väikesed hõõrumised ei avaldu otseselt pingete ega kriitiliste situatsioonidena võivad nad hakata klienti sügaval tunnete tasandil mõjutama. Selle tulemusena võib pikaajalisest lojaalsest kliendist ilma jääda.

Samas aga lahendatud kaebus muudab kliendi lojaalsemaks. Palju halvem on kui klient ei väljenda pahameelt, vaid läheb hoopis konkurendi juurde. Kaebuse edukaks lahendamiseks peetakse olukorda, kus sellega tegeletakse vaid üks kord ja lahendus toob kasu mõlemale poolele. Nii kliendile kui ka ettevõttele. Põhjuseks asjaolu, et pikale veninud vaidlused, kirjavahetused kui ka ettevõte venitamine vastuse andmisel, ei anna erilisi tulemusi. Pigem viib taoline strateegia konflikti eskaleerumiseni, näiteks kliendikaebuse laekumiseni järgmistesse instantsidesse, näiteks tarbijakaitseametisse.

Ei tuleks unustada, et klient kes on pettunud teeb oma tutvusringkonnas negatiivset müügitööd. Kaebus on kui kingitus, sest klient on valmis loovutama oma väärtuslikku aega, et aidata teil parandada oma organisatsiooni. Töötajad peaksid olema teadlikud, et kaebused omavad tähtsust ja nende positiivne lahendamine on ettevõttele esmatähtis. Suurepärane kaebuste lahendamine ei ole kerge, tekitades mõnikord rohket stressi. Töötajaid kes tegelevad raskete klientidega tuleks toetada.

Tänapäeval on võimalik kaebust esitada isiklikult, interneti või telefoni teel, organisatsioonil peab olema võimalik neid kõiki tõhusalt käsitleda. Professionaalne teenindaja lahendab probleemi, ilma et klient peaks naasma, et kirjaliku pretensiooni kirjutada. Kaebuste lahendustel tuleks silmas pidada, et kaebus lahendataks nii, et võidaksid teenindusettevõte kui ka klient. Vajadusel tuleks kahju kompenseerida. Täna klienti, et ta andis teada et teil olevast probleemist. Näita häid kombeid, ütle et on kahju, et selline probleem on juhtunud. Pane ennast kaebaja olukorda, et paremini oma firmat näha ja mõista. Mõistmaks täielikult olukorda lase kliendil anda sulle kõik andmed. Vältige kliendile kingituse andmist selle asemel, et süüvida probleemi. See võib kaasa tuua rohkem sama kaebusi. Võimaluse korral lase kaebuse esitanud kliendile teatada, et ta on kaasa aidanud probleemi lahendamisel. Uue kliendi saamine maksab vähemalt viis korda rohkem kui hoida olemasolevat.

Veebikirja koolitused leiate siit…

Rubriik:Et cetera Sildid:kliendid, klienditeenindus, konflikt, Koolitus, seminar

Teenindus. Klienditeenindus G

10/09/2011 By Veebikiri


Edukate teenindusettevõtete turunduskulud on väiksemad, neil on rohkem püsikliente. Uue kliendi võitmine maksab aga teadupärast viis korda rohkem kui olemasoleva säilitamine.

Kes on püsiklient? Vastuseid sellele küsimusele, enam kui üks. Neist kõige otsekohesem arvatavalt väide, et püsiklient on sõltlane. Keegi, kes ei saa ilma teie teenuste või toodeteta kuidagi hakkama.

Kui nüüd sama vaatnurka leebemalt tõlgendada, võiks öelda, et püsiklient on keegi, kees toob teile meeleldi oma raha, kuid kellel on kindlasti mingi kindel erisoov või harjumus, millega peab kindlasti arvestama. Näiteks: kindel istekoht restoranis. Näiteks: teatudi värvilisand, mida ainult tema ostab. Näiteks: tava ilmuda ühel kindlal kellaajal jne. jne.

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:klienditeenindus, Koolitus, püsiklient, teenidusõpetus

Jook. Galliano

10/09/2011 By Veebikiri


Aastal 1896 valmistas keegi nutikas noor Tuscan´i viinapõletaja nimega Arturo Vaccari ainulaadse likööri, et tähistada sellega major Guiseppe Galliano sangarlikke saavutusi. Ilmselt imetles Arturo Vaccari samuti Galliano ilusat tütart. Arturo kogus Alpidest ja Vahemere äärsetelt aladelt ravimtaimi ja vürtse (lavendel, aniis, kadakas, raudrohi, muskus) ja segas need eksootiliste maitsetega troopikast – vanilje ja kaneeliga. Lõppkokkuvõttes ühendas ta üle 30-ne erineva koostisaine, et luua jõulist ja uut jooki koos jalustrabava ning värskendava maitsega. Oli loodud vapustavalt hea ja ainulaadne Galliano, mis on tänapäeval tuntud kogu maailmas.

Gallianost on tänapäeval kujunenud likööride klassik, mida usaldavad maailma baarmenid. Kokteile:

Harvey Wallbanger
Täida pikk klaas jääga. Lisa 4 cl vodkat. Täida ¾ apelsinimahlaga. Kanna sinna peale 1-2 cl Galliano likööri.

Galliano & Tonic
Vala jääkuubikutele long drink klaasis 4 cl Gallianot, sega õrnalt toonikuga. Rüüpa mõnuga, sest kiirustades ei tunne sa Gallianost naudingut.

Hot Shot
Vala pitsi 2 cl Gallianot, kanna lusika abil peale 2 cl kuuma kohvi ja lisa kergelt vahul vahukoor. See jook peab minema korraga põhjani!

Adam`s Apple
Vala jääkuubikutele long drink klaasis 4 cl Gallianot, lisa õunamahl ja sega õrnalt. Tulemuseks on mõnusad küpsenud õunad.

Koolitus joogihuvilistele:
“Joogid, mida peab teadma!”

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Adam`s Apple, Arturo Vaccari, e-koolitus, Guiseppe Galliano, Harvey Wallbanger, Hot Shot, joogikoolitus, Koolitus

Teenindus. Klienditeenindus. E

10/07/2011 By Veebikiri

Tihtipeale seostatakse kliendi mõistet inimesega, kes on juba sooritanud ostu ning seeläbi muutunud ettevõtte kliendiks. Mõistet klient kasutakse ka siis, kui kliendisuhted alles tekkivad, kui alles äratatakse huvi ettevõtte teenuste vastu. Lühidalt võib öelda, et klient on iga füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab või on avaldanud soovi kasutada teenuseid. Traditsiooniliselt arvatakse, et kliendil on vaid üks, passiivse vastuvõtja ehk tarbija roll. Ometi jaguneb isegi see staatiline roll kaheks osaks.

Ühelt poolt on tegemist toote kasutamise ja teiselt jälle toote eest maksmisega. Kuid ka taolist küllaltki mehhaanilist jaotust tuleb võtta ettevaatusega – klient ei ole ainult tarbija. Klient on ka soovitaja, uute klientide juurdetooja. See fenomen on oluline nii ettevõttele, kui ka teistele klientidele, sest tarbijad usuvad pigem teadet, mis tuleb sõbralt, kolleegilt, tuttavalt, kui ettevõttelt endalt. Rääkides ettevõtte seisukohalt, siis klient kui soovitaja võib olla organisatsioonile kasulik, kuid ka kahjulik. Kõik sõltub sellest, millist teavet klient levitab (kas positiivset, või negatiivset).

Kuid ka teavitusega seotud roll ei ole ainuke – klienti võib käsitleda oskusteabe allikana. Lühidalt: klient võib toote või teenuse suhtes olla ekspert ja klienditeeninduse võtmeküsimus seisneb selles, kuidas neid kompetentse ühistes huvides edukalt ära kasutada.

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:kliendi definitsioon, kliendi rahulolu, klient, Koolitus

Majanduskasv Eestis võib tulla graafiliselt lauge

10/05/2011 By Veebikiri

Majanduskasv on nii Eestis kui maailmas tervikuna peale kriisi taastunud. Eesti majandus on kasvanud kriisi järgselt peamiselt ekspordi toel. Ka tööturu olukord on paranenud, töökohti on viimasel ajal lisandunud peamiselt töötlevas tööstuses, kaubanduses ja ehituses. Seega nendes tegevusvaldkondades, kus kriisi ajal vähendati töökohti kõige rohkem.

Toodangumaht töötaja kohta on oluliselt Eestis kasvanud. Sellegi poolest jääb majandusemaht veel järgneval paaril aastal kriisieelsest tasemest allapoole, sest tööga hõivatute arvu kiiret vähenemist kriisiperioodil ei suuda tootlikuse kasv veel korvata. Eestis on samuti hulgaliselt kasutuseta seisvaid tootmisvahendeid ning kõrge tööpuudus, mille arvelt saab tootlikus tootmisressursiühiku kohta veel kasvada. Tootlikkuse tõusul põhinev majanduskasv võimaldab hinnasurvet ohjeldada, kui investeerimiskulude ja tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta jääb madalaks. Kasutuseta seisvate tootmisvahendite hulk ja suur tööpuudus aitab hoida inflatsiooni lähiaastatel madala. Inflatsioon jääb seetõttu lähiaastatel vaoshoituks, kuigi maailmaturul kasvasid majandusaktiivsuse suurenedes kõikide peamiste toorainete hinnad. Nõudluse kasv mõjutas peamiselt toidutoorme, energiakandjate ja metallide hindu, ning turuootused ei toeta toormehindade alanemist. Majandusekasv lähiaegadel küll kiireneb, kuid seejärel hakkab aeglustuma. Tootlikkuse kasv kasvuallikana ammendub peagi ja edaspidi toetub majanduskasv investeeringutele ja uutele töökohtadele.

Uute töökohtade loomine põhineb kvalifitseeritud tööjõul, kus praegu valitseb töötajate oskuste ja tööandjate vajaduste mittevastavuse probleem. Ka praegune väliskaubanduse kasv on ajutine, kuna pärast kriisijärgset elavnemist maailmamajanduse kasvutempo aeglustub, sest kasvu mõjutavate lühiajaliste meetmete mõju jõuab lõpule. Ülemaailmse kriisi järelmõju mõjutab riikide kasvu väljavaadet, mis sõltub oluliselt paljudes riikides valitsussektori eelarve ja võlataseme kontrolli alla saamisest. Ka paljudes riikides eelarve poliitika karmistamine võib hoida lähiaastate kasvunäitajaid madalamal tasemel. Ka lähiaastate EURIBOR mis on Eesti jaoks laenuraha hind on kasvutrendis, mis aeglustab majanduskasvu. Uut negatiivset majanduskasvu võib pidada üldiselt ebatõenäoliseks, samuti ka uute mullide teket. Lähiaastate Eesti majanduskasv võib jääda vahemiku 3-5% aastas, mis on viimase kümnendi keskmisest oluliselt madalam.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: Flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:Koolitus, majandus

Teenindus. Klienditeenindus. B

10/05/2011 By Veebikiri

Sõna “teenindus” (ingl service) tuleb ladinakeelsetest sõnadest Servio, mis tähendab „kellegi teenistuses olla, alluda, olla teenindusvalmis“ ja Servo, mis tähendab ‘tähelepanemist, järgimist, silmas pidamist’.

Kusjuures mõisted teenused, teenindus ja teenindamine on kõigile üheltpoolt justnagu teatud-tuntud. Neid termineid kasutatakse igapäevaelus iseenesestmõistetavalt, enamasti süvenemata, millega sisuliselt tegemist. Mis tekitab täiendavat segadust on asjaolu, et maailmakeeles, inglise keeles, on sõnal service väga mitmeid erinevaid tähendusi.

Olukorra muudab keerukaks ka tõik, et ühiskonda, milles elame, nimetatakse teenindusühiskonnaks. See tähendab, et tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Nimetatud tegevusi võib leida alates kirjakandja ja lõpetades näiteks laohoidja tegemistes. Rääkimata tõelistest eesliini töötajatest (nii nimetatakse toitlustus- ja majutusäris töötajaid kes puutuvad klienteidega vahetult kokku) nagu ettekandja või vastuvõtuametnik. Mis tähendab, et termin teenindamine seostub personaalse lähenemisega igale konkreetsele kliendile ja teenindussituatsioonile.

Huvi korral – veebikirja teeninduskoolitused avanevad siit…

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Klienteenindus, Koolitus, teenindamine, teenindus

Kutse/Majandus. Kutsehariduse rollist stabiilses majanduskasvus

10/04/2010 By Veebikiri


Millel saab põhineda pikemas perioodis palkade, kasumitootlikkuse, elatustaseme ja tervikuna majanduse kasv Eestis? Tavapärane on, mida rikkam on riik seda suurem osa rikkuse loomisest põhineb inimkapitalil, mis on kvaliteetse ja konkurentsivõimelise tehnoloogia siirde aluseks arenenumatest välisriikidest. Pikema perioodi jooksul saab olla majanduskasvu mootoriks tootlikkuse suurenemine ühe töötaja ja teiste ressursside ühikute kohta. See saab põhineda teadmistemahukale tootmisele ja üldisele tehnoloogilisele arengule, ning sõltub tööjõu kvaliteedist ja selle kasvust. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise, teadmiste mahuka ja kõrge lisandväärtusega tootmise, teenuse pakkumise käivitamine sõltub eelkõige välisinvestorite sh. väliskorporatsioonide huvist investeerida Eestisse ja huvist käivitada siin kõrge lisandväärtusega tootmine või teenuse pakkumine. Küsimus on Eesti majanduse kasvu rahastamises mis sõltub välisinvestoritest ja väliskorporatsioonidest nende vastavast põhjendatud huvist.

Välisinvestorite sh väliskorporatsioonide huvi eelduseks ja aluseks on vajatavate kõrgete tehnoloogiliste teadmiste, oskuste, kogemustega, baaskompetentsidega töötaja olemasolu Eestis.Välisinvesteeringute mahud ja kõrge tootlikusega tehnoloogia siirde kvaliteet Eestisse sõltub põhiliselt just rakenduskõrghariduse sh. insenerihariduse ja kutsehariduse õpetamise tasemest, kvaliteedist ja selle kasvust Eestis.

Elatustaseme kasv, palkade kasv ja kasumitootlikkuse kasv riigis saab põhineda eelkõige tootmissektori arengule, sest teiste sektorite tootlikkuse kasvu potentsiaal on oluliselt piiratum. Tootmissektor kompenseerib reeglina arvestatava kasvu potentsiaali puudumise teistes majandussektorites. Samas tööpuuduse kõrvaldamise seisukohalt on oluline, et ühe töökoha loomine tootmissektorisse põhjustab automaatselt keskmiselt kahe töökoha loomise teenindussektorisse, mis tagaks tööpuuduse jätkusuutliku vähenemise. Uuringute tulemusena tuleneb Eestis ligi pool majanduslikust mahajäämusest arenenud Euroopa riikidele madalast tootlikkusest tööstussektoris ja avalikus sektoris, mille hulka kuulub ka kutseharidus ja rakenduskõrgharidus.

Tööpuudus on paljuski tingitud vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustega töötajate puudumisest. Kui me ei taha jääda madalatehnoloogiaga ja madalate sissetulekute ja kõrge tööpuudusega tasemele, peaksime oluliselt tõstma kutsehariduse kvaliteeti iga taseme õppes ja võtma kasutusele elukestvaõppe rakendamise kõikidel kutsehariduse tasemetel. Tehnoloogia ja teadmised sellest arenevad kiiresti ja teisiti ei ole võimalik konkurentsivõimelisena ja atraktiivsena püsida investeeringutele ja tootlikkuse kasvule Eestis.

Kõige rohkem on välisanalüütikute poolt Eestile etteheidetud tehtud töö madalat efektiivsust, silmas pidades madalat toodete, teenuste ja kasumitootlikkust ühe töötaja ja ressursiühiku kohta. Tihti on Eestis mindud teed kus ekspordi ja hinna konkurentsivõime suurendamiseks hoitud tagasi palkade kasvu, või nagu mõni aasta tagasi tõusid palgad kiiremini kui töö efektiivsus ehk tootlikuse kasv. Mõlemad kasutatud lahendid ei anna jätkusuutliku majanduskasvu.

Elatustase ja selle kasv riigis on määratud selle majanduse tootlikkusega mida mõõdetakse ühe inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega vabaturuhindades, majanduskasvu ja elatustaseme kasvu liikumapanevaks jõuks on tootlikud ja kvaliteetsed (kõrg) tehnoloogiad ja nende edukas rakendamine kõigis eluvaldkondades, kus võtme rollis on arenenud riikidega võrreldes konkurentsivõimeliste või oluliselt paremate teadmistega töötaja, mis saab põhineda ainult kõrgel kutsehariduse tasemel, selle kvaliteedil ja kasvul. Suurendama peaks madalamal töö positsioonil töötajatele elukestvaõppe, täiend ja ümberõppe kutsehariduse kättesaadavust. Seda ajal mil kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele on elukestevõpe juba küllaltki kättesaadav ja rakendatav.

Töö efektiivsuse suurendamiseks teenindus- ja tootmisprotsessides vajame tulevikus rohkem nn. projektijuhi teadmistega töötajaid erinevatel tasemetel, madalaimast tasemest alates, kes on suutelised ise lahendusi välja töötama kui neile vastav ülesanne tehakse, see tõstaks tööprotsesside paindlikust ja tootlikust. Töötajate haridus peaks olema põimunud ettevõtluse, turunduse, majandusalaste ning projektijuhi teadmistega, selleks et töötajad oleks suutelised kiiresti reageerima töö ja tööjõuturul toimuvatele muudatustele kiiresti, kulu ja kasumiefektiivselt, muutustega turul kohanema ilma olulist kahju tekitamata või saamata. Selline lähenemine suurendaks investeeringute mahtu ja tasuvust Eestis, töökohtade arvu kasvu, elatustaseme kasvu, ning kaupade, teenuste ja kasumi tootlikkuse kasvu, ning vähendaks turu pidevast ja kiirest muutumisest tulenevat võimaliku kahju. Selle abil oleks turu muutustes võimalik näha hoopis uusi, kasulike võimalusi tuluteenimiseks ja neid ka rakendada tulu teenimiseks kiiresti, mille kaudu tõuseks tulutootlikus ühe töötaja kohta.

Oluline on ka investeeringute kasv kutsehariduses kasutatavasse kvaliteetsesse ja tootlikusse tehnoloogiasse, kutsehariduses töötava personali pidev arendustöö, eriti tehnoloogiliste teadmiste osas, mis loob eeldused vastavate oskuste ja teadmistega töötajate koolitamiseks. Samuti on oluline jätkuv kulutuste kasv Eestis toimuvasse teadusarendus tegevusse, see on tegevus mis loob Eestile konkurentsieelist välisturgudel ja suurendab Eesti konkurentsivõimet. Kutsehariduses antavad tehnoloogilised ja muud teadmised, oskused, kogemused, baaskompetentsid peaks olema suunatud tootlikkuse kasvule kõigis töö ja elu valdkondades. Selline lähenemine tõstaks välisettevõtete ja investorite huvi Eesti vastu.

Kutsehariduse roll on luua eeldused jätkusuutlikuks majanduse kasvuks, investeeringute mahu, tootlikuse ja töökohtade arvu kasvuks. Kokkuvõtteks võib öelda, et investeeringute mahu, töökohtade arvu ning töö tootlikkuse ja efektiivsuse kasvu, seega elatustaseme kasvu eelduseks on täna kvaliteetsema ja efektiivsema (kõrg)tehnoloogia siire arenenumatest välisriikidest Eestisse, mille eelduseks on igal tasemel töötajatele kättesaadav kvaliteetne elukestev kutseharidus ja selle kvaliteedi pidev kasv.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: http://wallofbrick.files.wordpress.com/2010/03/rubber-band.jpg

Rubriik:Majandus Sildid:konsultstsioon, Koolitus, sisekoolitus

Turundus. Müük 1.2

10/04/2010 By Veebikiri


Müük? Vaatamata erinevatele lähtenurkadele peaks lugema müüki elemendiks kogu turunduslahenduses. Kogumis, mis koosneb mitmetest osistest, sh. hinnakujundus ja turunduskommunikatiivne instrumentaarium kogu oma spektris, so. alates reklaamist ja tarbijamängudest ning lõpetades suhtekorralduslike võtetega. Ehk siis, lisaks brändi tugevdavatele funktsioonidele, saab turunduse muudel vahenditel olla ainult üks eesmärk – toetada jõuliselt müügitegevust, väljendades selgemalt – tuua raha sisse. Siin peitub ka omalaadne ohukoht, vaadeldes turundust ja müüki eraldi protsessidena, peab märkima, et turundus on strateegilises plaanis pikaajalisem tegevus. Nimelt, turundustegevused, sh sihtrühma vajaduste kaardistamine ja monitooring on oma olemuselt ajamahukad. Müük kui selline tegeleb siiski tarbija/külastaja/kliendi hetkevajadustega, olles protsessina seeläbi arusaadavalt ka lühiajalisem.

Ostuotsus iseenesest kujuneb läbi viie astme:

• vajaduse või probleemi teadvustamine;
• teabe otsimine;
• alternatiivide hindamine;
• ostuotsuse vastuvõtmine;
• ostujärgne hindamine.

Lühidalt – kliendi silme läbi ei ole turundusel ja müügitööl sisulist vahet. Seevastu toote müüja juhib kahte erinevat protsessi: lühi- ja pikaajalist. Oskusliku tegutsemise seotakse mõlemal juhul kliendid ühtse infoväljaga. Nii tekib, täpsemalt tekitatakse, olukord kus klient infot otsides saab esimese teabe just sellest allikast.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: http://newstoneage.files.wordpress.com/2010/01/sale.jpg

Rubriik:Majandus Sildid:e-koolitus, EHRA, Koolitus, müük, sisekoolitus, Valdo Vokksepp

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to page 3
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Nagu kuurorthotellis
  • Restoran Noma suletakse aastal 2024. Ees seisavad suured muutused
  • Ainulaadne kogu maailmas – JumboStay Hotel Arlanda
  • Välismaised netikasiinod Eestis. Miks eelistada kodumaised

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023