Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

inflatsioon

Raha ja inflatsioon?

By

Mis on inflatsioon? Miks ja kuidas tekib? Milmoel juhitakse? Mõne nüri ja iseäranis tüütu õpiku-teksti asemel oleks huvilisel ehk hea mõte võtta (õhtuse mängufilmi jagu) aega ja astuda Youtube`i abil ajamasinasse. Liikudes San Diego Kaubanduskoja kohtumisele aastal 1978. Jälgimaks kõnet, millega astub üles üks maailma enimtsiteeritud majanduskorüfeesid: https://www.youtube.com/watch?v=B_nGEj8wIP0

USA majandustegelase Milton Friedmani toonane sõnavõtt ei ole ei staatiline ega ka igav, vaid vastupidi: hästi näitlikustatud ning kõneleja jäljendamatu karisma tõttu kerge jälgida. Kinnitades mõttekäiku, mille kohaselt ainult tõeline erudiit suudab rääkida ka keerulistest asjadest lihtsalt ning üheselt.

Veebikiri soovitab soojalt.

Esilehe pildikuva: mohamed Hassan from Pixabay

2012. aasta inflatsiooni mõjutasid välismaised hinnategurid

By

Statistikaameti teatel tõusid tarbijahinnad 2012. aastal 3,9%. Hinnakasvu põhjustasid peamiselt sündmused välisturgudel. Muu hulgas tõusis toornafta hind maailmaturul kolmandat aastat järjest. Energiaallikatest kallinesid kiires tempos ka soojusenergia ja elekter, vastavalt 14,4% ja 10,7%. Toiduainete inflatsiooni iseloomustas eelmisel aastal suur heitlikkus. Esimesel poolaastal toidutoormed maailmaturul odavnesid, kuid seejärel toimus järsk pööre kiirema hinnatõusu suunas, sest mitmes regioonis olid ilmaolud halvad.

Detsembris langesid tarbijahinnad võrreldes eelmise kuuga 0,1%, peamiselt tänu mootorikütuste ja alkohoolsete jookide odavnemisele. Aastavõrdluses aeglustus inflatsioon detsembris 3,5%ni ja selle struktuuris suuri muutusi ei toimunud – suurema osa hinnatõusust põhjustas toiduainete kallinemine ja eluasemekulude kasv. Alusinflatsioon jäi stabiilsena 1,3% tasemele. Euroala inflatsioon püsis esialgse hinnangu kohaselt detsembris 2,2% juures.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2013. aasta harmoneeritud tarbijahinnainflatsioon 3,6%. Aasta esimeses pooles avaldab tarbijahindadele mõju jaanuaris kallinenud elekter, kuid ka alkoholi ja tubakaaktsiisi tõus. Teisel poolaastal inflatsioonitempo aeglustub, seda eeldusel, et toormete hinnasurved leevenevad.

Allikas: Eesti Pank

Foto: flickr.com

Inflatsioon ajutine aeglustumine novembris 2012

By

ajutine aeglustumine

Eesti tarbijahinnaindeks langes statistikaameti teatel novembris võrreldes oktoobriga 0,3%. Aastavõrdluses tõusis hinnatase 3,6%. Euroala inflatsioon aeglustus Eurostati esialgse hinnangu järgi oktoobri 2,5%lt novembris 2,2%ni.

Novembris odavnesid mootorikütus ja soojusenergia. Mootorikütuse hind langes, kuna naftahind on viimastel kuudel kõrgelt tasemelt taandunud ja euro kurss on alates juulist mõnevõrra tugevnenud. Need tegurid mõjutavad ka imporditava maagaasi hinda. Samas on uue aasta algul kallineva elektri tõttu kasvanud järsult majapidamiste inflatsiooniootused ja suurenenud ebakindlus pere majandusliku olukorra suhtes.

Toiduainete hinnakasv oli jätkuvalt kiire (5,8%) seoses suvel alanud toidutoorme kallinemisega maailmaturul. Toidutoorme hinnatõus pole Eestis veel täielikult tarbijahindadesse üle kandunud, mistõttu toiduainete kiire hinnatõus ilmselt jätkub. Samas on praeguseks pidurdunud toidutoorme kiire kallinemine maailmaturul.

Alusinflatsioon püsis novembris madal, vaid 1,3%, sest teisel poolaastal pidurdus majutusteenuste ja üüri hinnatõus ning jätkuvalt odavnesid sideteenused. Side on 2011. aasta algusest saadik odavnenud 11%.

Eesti Pank avaldab uue majandus-, sh inflatsiooniprognoosi 12. detsembril.

Allikas:  http://www.eestipank.ee/press/inflatsioon-aeglustus-ajutiselt-novembris-07122012?source=newsletter

Foto: flickr.com

Toiduainete inflatsioon võib edaspidi hoogustuda

By

Statistikaameti teatel tõusis Eesti tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 0,2%. Kuigi kaubad ja teenused kallinesid kuises võrdluses aeglasemalt, kiirenes inflatsioon eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,1%ni. Eurostati esialgsel hinnangul oli euroala inflatsioon oktoobris 2,5%.

Aastatagusega võrreldes on eestlaste tarbijakorvis enim kallinenud energia, mille hind on tõusnud 8,6%. Toiduainete inflatsioon aeglustus 2011. aasta algusest pidevalt käesoleva aasta aprillini, kuid maist alates on peamiselt puu- ja köögiviljade ning lihatoodete hinnatõus toiduainete inflatsiooni järk-järgult kiirendanud 6%ni. Lisaks kallines maailmaturul järsult augustis teravili ja septembris toiduõli (vastavalt 6% ja 10%). Lähikuudel kandub nende hinnatõusude mõju ilmselt üle ka Eesti toiduainehindadesse, mistõttu võib toiduainete inflatsioon edaspidi hoogustuda.

Alusinflatsioon oli oktoobris endiselt madal – tarbijakorvi hind energia ja toiduaineteta kasvas aastaga 1,5%. Sisemajanduslikest teguritest juhitud alusinflatsioon on stabiilselt madal püsinud kaks viimast aastat, kuid selle ajaga on kasvanud risk alusinflatsiooni kiirenemiseks. Palgakasv pole seni veel kohanenud eelmise aasta lõpus alanud majanduskasvu ning tööjõu tootlikkuse kasvu aeglustumisega, mistõttu võib edaspidi oodata tööjõukulude edasikandumist toodete ja teenuste lõpphinda ning alusinflatsiooni kiirenemist. Kuigi palgakasvu hilisem reageerimine majanduse arengule on tavapärane, on pikemaajaliselt majanduse konkurentsivõime ja hinnastabiilsuse säilitamiseks oluline, et palgakasv oleks kooskõlas tootlikkuse kasvuga ega ületaks seda.

Allikas: http://www.eestipank.ee/press/liigne-palgasurve-voib-inflatsiooni-kiirendada-07112012?source=newsletter
Foto: Flickr.com

Palgakasv võib pidurdada inflatsiooni aeglustumist

By

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kohaselt tõusis hinnatase aprillis märtsiga võrreldes 0,3 protsenti, aasta võrdluses aeglustus inflatsioon 4 protsendini. Euroala inflatsioon ulatus aprillis Eurostati esialgsel hinnangul 2,6 protsendini.

Eesti sisenõudlus on kiratsevale väliskeskkonnale vaatamata seni hästi vastu pidanud. Käesoleva aasta alguses kasvas Eesti jaekaubanduse müügimaht jõudsalt. Seda toetas tööturu olukorra märkimisväärne paranemine möödunud aastal ja jätkuv palgakasv viimastel kuudel. Koos palgatõusuga kiirenes viimastel kuudel alusinflatsioonis nende teenuste inflatsioon, mille tööjõukulud moodustavad suurema osa kuludest.

Toit kallines aprillis 0,5 protsenti, mille tingis eelkõige üksikute kaubagruppide järsk hinnatõus. Toidutoorme hindade muutused maailmaturul ei ole viimasel ajal enam olulist inflatsioonilisa põhjustanud.

Energia hinnasurve andis aprillis mõnevõrra järele ja toornafta odavnes aprilli kahe viimase nädala jooksul maailmaturul eurodes arvestatuna ligikaudu 3 protsenti. Mootorikütuste hinnatõus suurendas Eesti inflatsiooni aprillis kuu arvestuses siiski 0,1 protsendipunkti võrra.

Inflatsiooni edasise arengu seisukohalt on muu hulgas oluline tööturult tulenev surve. Kui viimase aja kiire palgakasv ei alane, võib see pidurdada ka inflatsiooni aeglustumist.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Flickr.com

Rahandus. Müügimaksu kadumine paneb konkurentsitiheduse proovile

By

Statistikaameti andmetel näitas tarbijahinnaindeks novembris 0,1 protsendilist hinnatõusu, olles aastaga kasvanud 4,2 protsendi võrra. Euroala inflatsioon oli novembris Eurostati esialgsel hinnangul 3 protsenti. Eesti inflatsiooni aeglustumine annab märku majanduse kasvuhoo raugemisest ning väliskeskkonnast tuleva inflatsioonisurve alanemisest. Viimase poole aasta jooksul on hinnatase Eestis tõusnud 1,3 protsenti. Aasta tagasi samal ajal oli hinnatõus 2,5 protsenti.

Eesti tööturu olukord on sel aastal märkimisväärselt paranenud tänu hõivatute arvu jõudsale suurenemisele. See ja kiirenenud palgakasv on kaasa aidanud tarbija ostujõu tõusule. Samas on Eesti leibkondade tarbimisotsuseid viimasel ajal senisest tõenäoliselt enam mõjutama hakanud halvenenud välismajanduse väljavaade.
Toormehinnad maailmaturul ei ole alates kevadest Eesti hinnatõusule enam survet avaldanud. Eesti energiakandjate hinnatõusu lähiajal saab kanda nafta varasema kallinemise arvele.

Uuel aastal kaob Tallinna müügimaks, mis on praegu kehtestatud paljudele toodetele ja teenustele. Müügimaksu kadumise mõju letihindadele sõltub konkurentsitihedusest, olles suurem nendes valdkondades, kus konkurents on tugevam. Samas sõltub see ka asjaolust, kuivõrd maksu kehtestamine letihinda mõjutas. Üldjuhul veeretatakse kaudse maksu tõusud vähemasti osaliselt ikkagi tarbija kaela.

Foto: flickr.com