• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

teenindus

Teenindus. Klienditeenindus F

10/08/2011 By Veebikiri

Olenemata sellest, mis eesmärgil klient kasutab teenuseid, on tal vähemal või suuremal määral vajadusi ja ootusi, mida ta soovib rahuldada ning millede täitmise järgi ta hindab teenuse kvaliteedi. Vajadused määravad selle, mida klient tahab, kuid lisaks sellele on kliendil ka kindlad ootused selles osas, kuidas ta tahab vajalikke teenuseid saada.

Vaatamata kliendi staatusele ja teenusele, mida ta kasutab, on kõikidel klientidel suuremal või vähemal määral sarnased vajadused. Näiteks:

  • olla teretulnud,
  • saada teenust õigeaegselt,
  • tunda end mugavalt,
  • olla kindel, et teenitud raha leiab õige kasutuse,
  • olla mõistetav ja arusaadav,
  • saada abi ja toetust,
  • tunda end tähtsana,
  • olla tunnustatud ja äratuntud ning meeldejäetud.
Lihtne, mis?

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:teenindamine, teenindja, teenindus, teeninduskoolitus

Teenindus. Klienditeenindus. B

10/05/2011 By Veebikiri

Sõna “teenindus” (ingl service) tuleb ladinakeelsetest sõnadest Servio, mis tähendab „kellegi teenistuses olla, alluda, olla teenindusvalmis“ ja Servo, mis tähendab ‘tähelepanemist, järgimist, silmas pidamist’.

Kusjuures mõisted teenused, teenindus ja teenindamine on kõigile üheltpoolt justnagu teatud-tuntud. Neid termineid kasutatakse igapäevaelus iseenesestmõistetavalt, enamasti süvenemata, millega sisuliselt tegemist. Mis tekitab täiendavat segadust on asjaolu, et maailmakeeles, inglise keeles, on sõnal service väga mitmeid erinevaid tähendusi.

Olukorra muudab keerukaks ka tõik, et ühiskonda, milles elame, nimetatakse teenindusühiskonnaks. See tähendab, et tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Nimetatud tegevusi võib leida alates kirjakandja ja lõpetades näiteks laohoidja tegemistes. Rääkimata tõelistest eesliini töötajatest (nii nimetatakse toitlustus- ja majutusäris töötajaid kes puutuvad klienteidega vahetult kokku) nagu ettekandja või vastuvõtuametnik. Mis tähendab, et termin teenindamine seostub personaalse lähenemisega igale konkreetsele kliendile ja teenindussituatsioonile.

Huvi korral – veebikirja teeninduskoolitused avanevad siit…

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Klienteenindus, Koolitus, teenindamine, teenindus

Intervjuu aasta 2011. a. Eesti parima teenindaja, prl. Triinu Maksim`iga

10/04/2011 By Veebikiri

Esmalt parimad õnnitlused veebikirja poolt : ) Siit ka küsimus – mida Sinu arvates hea teenindus õigupoolest tähendab?

Suured suured tänud! Hea teenindus on minu jaoks see, kui ma saan tavapärasele küsimuse/probleemi lahendamisele VEEL midagi lisaks. Selleks võib olla ükskõik mis asi, aga oluline on, et see tekitaks hea emotsiooni/tunde.

Mida arvata paljulevinud müüdist – eestlane ei ole olemuselt teenindaja?

See ei sõltu rahvusest, vaid inimese iseloomust – kui palju ta tahab suhelda, kui avatud ta on, mis meeleolus jne. Teenindaja on minu jaoks naeratav ja avatud suhtumisega positiivsusest pakatav ja seda ka nakatav inimene (!), kes mind abistab. Ma näen järjest rohkem ja rohkem selliseid inimesi Eestimaal, kuigi ma ei tea, mis rahvusest nad on.

Mis tagab teeninduskvaliteedi?

Eelkõige kindlasti rahulolev töötaja – kui töötajale meeldib tema töö, siis ta TAHAB seda teha. Kui me aga midagi tahame teha, siis tuleb see hästi ja loomulikult välja. Kliendid tunnevad, et neid tahetakse kuulata, mõista ja aidata. Kui sellele veel lisada paras annus konstruktiivset mõtlemist ja vürtsiks positiivsust, siis saamegi ka meiega kokkupuutuvatel inimestel silmad särama. See määrabki lõppkokkuvõttes teeninduskvaliteedi.

Sekretär ja teenindustöö, palun kas Sa räägiksid pikemalt?

Kas see oli imestav küsimus, et kuidas on sekretäritöö seotud teenindamisega? Kui ja, siis tahaksin täpsustada – teenindustöö eeldab „kliente“, keda teenindatakse. Minu jaoks on kliendid kõik inimesed, kellega ma suhtlen – firma kliendid, töökaaslased, sõbrad/tuttavad, pere, võhivõõrad. Seega võib vist öelda, et ma olen iga hetk teenindaja.

Sekretäritöö üldiselt ongi paljuski teenindajatöö. Hansabussis (kus ma hetkel töötan) tulevad minu juurde enamasti töökaaslased (tavaliselt kõik korraga J), kellel on mõni probleem, mure, küsimus ning ma pean leidma sellele kiireima ja parima lahenduse. Aga mulle meeldib see, et saan kasulik olla ja neid aidata. Mul on väga lahedad töökaaslased – me ajame üksteist naerma, nad on abivalmis, sõbralikud, mõistvad, viisakad.

Mida toob tulevik?

Tulevik toob loodetavasti palju uusi väljakutseid.Eelkõige ma loodan, et mu silmad jäävad säravaks, naeratus püsiks, tolerantsus säiliks ja tahe, midagi korda saata, suureneks. Ja seda igas ettetulevas olukorras!

Isiklik küsimus, kuidas võtad maha pinged? Lõõgastud?

Naeran. Kui kõik tundub pea kohal kokku varisevat, siis ma naeran teadlikult. Lugesin kuskilt, et kui naerame, siis meie kehale meenub seisund, mil ta oli terve ja heas vormis ning ta hakkab seda seisundit taastekitama. See aitab väga hästi pingeid maandada – proovige kindlasti!

Kindlasti tahan praktikas proovida ka Hea Teeninduse raames saadud ideed – kui midagi on halvasti, siis aja see absurdseks. Mõtlen, mis on kõige jaburam asi, mis juhtuda võib. Siis see esialgne mure ei tundugi vast nii suur.

Soovitus veebikirja lugejatele?

Mulle väga meeldib üks maksiim – „Keegi ei saa meid teha õnnetuks, õnnelikuks, kurvaks, rõõmsaks, kui me ise seda ei lase teha“. See, kuidas me ennast tunneme ja situatsioonidele reageerime, sõltub kõik meist endast. Otsustage ennast hästi tunda ja maailm ongi kohe ilusam koht elamiseks!

Üks üleskutse veel – Märgake enda ümber häid asju ja kiitke! See teeb Teil tuju heaks ja kiidetaval samuti. Jälle vähemalt kaks heatujulist inimest lisaks.

Foto: heateenindus.ee

 

 

Rubriik:Persoon Sildid:Hansabuss, Heateenindus.ee, teenindaja, teenindus, Triinu Maksim

Teenindus. Klienditeenindus A

10/04/2011 By Veebikiri


Siia lehele oli planeeritud teenindusteemalise kirjutise algus. Täpselt nii – planeeritud. Et elu on dünaamiline, siis teeme väikse muudatuse. Sisejuhatava tekstiosa asemel soovitame lugeda selles samas märtsikuises numbris ilmunud intervjuud prl. Triinu Maksim`iga.

Usume, et aasata 2011 parima teenindaja nakkav positiivsus toob Teieni sissejuhatuseks vajaliku emotsiooni. Teemasse läheme aga kuu aja pärast : )

Lisaks – huvi korral, veebikirja teeninduskoolitused avanevad siin..

Rubriik:Et cetera Sildid:klienditeenindus, teenindaja, teenindajad, teenindus, teeninduskoolitus

Teenindus. Klienditeenindus A-Z

10/03/2011 By Veebikiri


Teenindus? Teenindajad? Teenindamine? Teeninduskultuur? Teenindusühiskond? Veebikiri alustab teenindust käsitleva kirjutisteseeriaga – kel häid mõtteid või soove – siis need võib julgesti siia kommentaariumisse kirjutada : )

Alustades – tundub, et Eestis on paljuski kreenis suhtumine teenindusse. Üheltpoolt – mingi osa, mitte ilmselt eriti mõtlevaid tööandjaid aga ka kliente, kes seletamatul põhjusel arvavad, et teenindaja on midagi kodumasina sarnast. Asi iseeneses, ese lülitiga „On/Off“ kusagil kuklapiirkonnas. Sellest kaunikesti veidrast mentaliteedist johtub küllaltki suur kaadrivoolavus, mis omakorda toob kaasa mitmeid otseseid ja kaudseid kulusid. Sh. koolituse ja personalivaliku kulud. Viimasele lisanduvad ka kommunikatsioonikulud, sest reklaam ei ole kunagi odav ja töötusmäär 9,5% on pigem erand, kui reegel. Ehk siis, üldiselt oleks odavam luua toimivad reeglid, kui pidevalt uusi töötajaid otsida.

Teisalt, ühiskondlikus plaanis on siiski korrastumine toimumas, nimetagem positiivse näitena Heateenindus.ee ettevõtmisi. Parima teenindaja valimine üleriiklikus või regionaalses mõõtmes on kindlasti innustav ja paneb tõenaoliselt mõtlema ka kliendi rollis olijaid. Lisaks toimuvad üritused plaanipäraselt ja loovad sellisel moel vajaliku järjepidevuse.

Siia loendisse võib kindlasti lisada ka Tallinn 2011 külalislahkuse programmi. Teenindajate koolitamine sedavõrd tähtsa rahvusvahelise sündmuse eel on kindlast väga mõistlik, asjakohane ja tänuväärne samm. Tõsi, väikese erandiga – et koolitused ise on tasuta ja koolitajate valimisel ei ole olnud märgata konkurssi, võib seda asjaolu võtta selge ohumärgiga. St juhul kui olete ettevõtte, antud juhul näiteks koolitusfirma omanik, on kindlasti kasulikum firma linnast välja viia, kui otse või kaude turumoonutust ja/või võimalikke turumoonutusi tulevikus, kinni maksta. Tasuta lõunaid ju teadupäralt olemas ei ole.

Niisiis, alustame artikliteseeriaga, kõik küsimused lahkesti oodatud. Huvi korral – veebikirja teeninduskoolitused avanevad siit…

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:külalislahkus, teenindaja, teenindajad, teenindus, teenindusjuhtmine, turumoonutus

Lauakombed. Salvrätt kui selline

10/04/2010 By Veebikiri

Asjahuvilised võisid täheldada, et salvrätt ilmus lauakattesse alles 15 – nendal sajandil. Ja sedagi pigem huvitava iluasjana, kui toeka tarbeesemena. Nii, et kõik kes kuldset keskaega ihalevad – käsi ja suud pühiti toona laudlinasse. Mis täitiski salvräti rolli. Tänaseks on olukord muutunud ja laudlinasse sõrmede pühkimine on selge märk mitte sotsiaalsest positsioonist, vaid halvast lasetoast. Samuti on tänaseks salvrätte palju ja erinevaid, nii kuju kui suuruse poolest. Paber ja lihtsam tekstiil sobib kiirtoitlustusse. Tärgeldatud kvaliteetriie aga tippteenindusse. Lihtne ei ole salvrättide suurusega, mõõdud paiknevad vahemikus 20×20 ja 50×50 CM.

Millal ja kuidas? Rusikareegel kinnitab – mida pidulikum üritus, seda suuremad salvrätid. Mitte et inimesed sööksid rohkem. Pigem lihtsamad üritused, näiteks kohvipausid ja püstijalapeod, viiakse läbi seistes ja seal peavad abivahendid suupühkimiseks olema kompaktsemad. Pidulike ja väga peente vastuvõttude puhul on aga lähenemisnurk teine. Suuremad salvrätid võimaldava luu uusi ja huvitavad kujundeid, kaunistada lauda ja seeläbi kogu söögisaali.

Salvrättide värv. Vist üks keerukamaid osi kogu peokorralduse temaatika juures. Kuna salvrätt on osa kogu kattest siis ei tohiks ta domineerida. Teisalt – just siin paikneb võimalus katsetada midagi uut ja ilusat. Näiteks paberrättide valikul on värvi- ja kujutiste valik piiramatu. Jõulud, suvi, karneval. Ka peaks tähele panema – hea tava nõuab, et salvrätid oleksid lõhnatud.

Kuidas salvrätte volitada? Abi leiab nii raamatupoest, kui internetist.

Link: https://ehra.ee/restoraniteenindaja-teeninduskoolitus/

 

Foto: Flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:katmine, lauakate, Salvrätid, teenindus

Kuidas katta lauda? 4. osa, lauanõud

10/03/2009 By Veebikiri

Liikudes lauahõbeda suursugusest maailmast edasi lauanõude juurde tuleb täheldada, et see alajaotus on sama suur, või suuremgi veel. Ning rääkides materjalidest, kes ei teaks sellist kirju ja keerulise saatusega nooblit materjali nagu portselan?

Nimetus portselan pärineb itaalia keelest – porcellino tähendab läbikumavat, õhukest ja tihedat teokarpi. Portselan on tehnoloogiliselt kvaliteetseim keraamika liik, millel on ühiseid tunnuseid klaasiga. Valmistatakse keraamilisest massist, muutub põletades tihedaks, klaasjaks, vee- ja happekindlaks ning suuremal või vähemal määral läbikumavaks.

Teiseks samatuntuks, kuid kordades keerulisemalt defineeritav materjal on fajanss. Nimelt on fajanss keraamika liik, mida ajalooliselt tõlgendatakse väga erinevalt.Üldjoontes on fajanss oma olemuselt proovinud matkida portselani.

Iseloomustavad järgmised tunnused:
• mass on valge või elevandiluukarva;
• põhiglasuur on enamasti läbipaistev või läikiv;
• rohke glasuurialune või – pealne maaling.

Laua katmist käitlev e-koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/kuidas-katta-ja-serveerida/

Ettekandja-kelneri koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/ettekandja-kelner-algkoolitus/

Koolituskalender:
http://koolitus.veebikiri.ee/koolituskalender/

Rubriik:Et cetera Sildid:hotell, Koolitus, kuidas katta lauda, lauanõud, restoran, teenindaja, teenindus

Kuidas katta lauda? 3. osa, lauahõbe

10/02/2009 By Veebikiri

17. sajandist alates hakkasid võõrustajad külalisi tasapisi varustama ka söömisvahenditega. 16.-17. sajandil võeti kasutusele kahvel ja 1680. aastatest oli näiteks Saksamaa kõrgemas seltskonnas tavaks, et iga sööja jaoks olid laual oma nõud, kaasa arvatud nuga, kahvel ja lusikas.

Söömisriistad (inglise keeles: flatware) on põhimõtteliselt kõik need instrumendid mida kasutatakse söömiseks isikuliselt. Näiteks: noad, kahvlid ja lusikad. Nagu varasem juba jutuks oli, annavad tootjad söögiriistu välja sarjadena, mis tähendab, et varieeruda võib kuju ja välimus, ning mõistmaks olukorda tuleb järgida üldpõhimõtteid.

See tähendab: Praenuga ja praekahvel on kõige pikemad. Praenoa pikkus on tavaliselt 21-24 cm ja praekahvli pikkus 19 – 20 cm. Samas suurusjärgus, st mõõtudega on 19 – 21 cm on supilusikas.

Liikudes edasi serveerimisriistade juurde (inglise keeles: carving and serving utensils) ei pääse me samuti kiirest tagasivaatest ajalukku. Nimelt kasutati keskajal toidu ettetõstmiseks peamiselt lusikat, harvemini kahvlit. Viimast kasutati näiteks puuvilja serveerimisel. Söödi kätega, peamine abivahend ja tähtsaim söögiriist oli nuga. Toite serveeriti vaagnatel, taldrikuid kasutati suhteliselt harva. Nende aset täitsid suured leivaviilud – või söödi otse vaagnatelt. Ja just siit saab algus peamine erinevus söögi- ja serveerimisriistade puhul. Nimelt, kuigi kujult on mõlemad vahendid suhteliselt sarnased, tuleb lugeda peamiseks erinevuseks suurust.

Jätkub 10.03.09 veebikirjas.

 

 

Rubriik:Et cetera Sildid:hotell, katmine, Koolitus, koolitused, lauakate, restotran, teenindus

Kuidas katta lauda? 2. osa klaasid

10/01/2009 By Veebikiri

Eraldi põhimõtted kehtivad klaaside ladustamisel, samuti hooldamisel. Nii veider kui see ka esmapilgul ei kõlaks, puhtaid, st kasutamata joogiklaase hoiustatakse suue allapoole. Põhjuseks lihtne asjaolu, et nii ei satu tolm sinna sisse.

Võtteks jutuks aga joogiklaaside jaotused võib kergesti segadusse sattuda. Nimed on kõlavad: highball, lowball, gobler, wine glass…

Foto: flickr.com

Nagu ka kurat ei ole nii hirmus kui paistab, ei tasu ennast kõlavatest nimedest heidutada lasta. Nimelt tuleb just joogiklaaside juures eriti lihtsalt välja põhjus-tagajärg seos. Ehk teisisõnu – jaotused on loogilised. Küll võiks kindluse mõttes läbi teha EHRA Kiirkoolitus`e e-kursused. Need ei ole kallid, pealegi saab kursused läbida endale sobival ajal ja kohas.

Tulles aga joogiklaaside jaotuste juurde tagasi – põhimõtteliselt saab klaasid jaotada kuju järgi:
a)    jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b)    jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Eelnimetatud jaotus on tinglik, sest näiteks alloleval pildil paiknev klaas on ainuõige viski serveerimiseks nii Šoti klubis kui püstijalapeol kus osaleb tuhatkond inimest:

Seevastu arvamused ideaalsest veiniklaasist on erinevad: mõned põhinevad arukatel gastronoomilistel printsiipidel, mõned folklooril. Näiteks olid reinveini klaasid tumedad ja oksüdeerunud, samuti nägi traditsiooniline pruun ornamentidega kaetud jooginõu römer välja toekas ning paksupõhjaline. Samuti ei ole veini klaasi kuju sugugi juhuslik – see on tuletunud antiiksest karikast.

Laua katmist käitlev e-koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/kuidas-katta-ja-serveerida/

Ettekandja-kelneri koolitus:
http://koolitus.veebikiri.ee/ettekandja-kelner-algkoolitus/

Koolituskalender:
http://koolitus.veebikiri.ee/koolituskalender/

Rubriik:Et cetera Sildid:highball, klaasid, Koolitus, koolitused, lauakate, restoran, shot, teenindus, wine glass

Kuidas katta lauda?

10/12/2008 By Veebikiri

See on traditsiooniline küsimus, millele võib vastata mitmeti. Mitmeti sellepärast, et lauda ei kaeta lihtsalt niisama. Alati on olemas põhjus või mitu põhjust, miks seda tehakse. Ning unustada ei tasu kultuurilisi eripärasid, mis mängivad enam kui olulist rolli tänapäevases järjest kiiremini muutuvas maailmas.

Foto:flickr.com

Niisiis. Miks siis lauda kaetakse?
Nagu eelpool öeldud, põhjuseid võib olla tõepoolest mitmeid. Näiteks koduse hommikusöögi korraldamine, mida sageli tähelegi ei pane, on ju ka ühel või teisel moel seotud laua katmisega. Ja kindlasti kaetakse laud, siis kui kogunemas on auväärt seltskond mõne vägagi olulise püha puhul. Omaette teemaks on roomservice tärnihotellides. Ning just siit saab alguse küsimuste kaskaad. Kus? Kuidas? Millal? Mismoodi? Keda? Kellega? Üldiselt on nii, mida nooremad on külalised, seda vähemtähtsaks osutub lookas laud ja sellega kaasnevad formaalsused. Kuid põhimõtteline küsimus jääb ikkagi – kas süüakse püsti või istudes? See lihtne küsimus ongi punaseks jooneks kahe põhimõtteliselt erineva teenindusvormi vahel. Püstijalapeod üheltpoolt. Ja kõik muud teenindusvormid, kus söömise ajal siiski istutakse, teiselt poolt. Mõlemat teenindusvormi ühendavaks lüliks tuleb aga nimetada asjaolu, et ilma asjakohase instrumentaariumita, pean silmas nuge, kahvleid, klaase, taldrikuid, linu, linikuid ei saa läbi kumbki.

Muide, olenevalt asjaoludest võib vajalike vahendite nimekiri sisaldada sadu ühikuid. Siit alustamegi.

Foto:thewineestablishment.com

Alustades algusest. Instrumentaarium.
Arvatavalt on kõige lihtsam alustada klaasidest. Ilma liialdamata lisavad klaasid lauale sära ja elegantsi. Samamoodi on klaasid teenindusinstrumentidest kõige nõudlikumad paigutuse ja hooldamise suhtes. Nõuded mida esitatakse tänapäeva joogiklaasidele, ükskõik kas neid kasutatakse kodus, mõnes klubis või restoranis, on kõrged. Klaasid peavad olema kergesti käsitletavad, põrutuskindlad ja kannatama temperatuuri kõikumist ning vibratsiooni.

Põhimõtteliselt saab joogiklaasid jaotada kuju järgi:
a) jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b) jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Jaotus ei ole lõplik. Segadust võib tekitada ka asjaolu, et tihtipeale on ühe või teise tooteseeria klaasid erinevate jookide jaoks (vodka, vesi, valge vein etc.) äravahetamiseni sarnased. Nii ühel kui teisel juhul on abiks teadmised serveerimise põhimõtetest. Näiteks vodkat serveeritakse 4-8 cl haaval, ning reeglina miinuskraadidel.

Restoraniteenindaja teeninduskoolitus, lugege lisaks…

 

Rubriik:Koolitus Sildid:kahvel, klaasid, Koolitus, lauakate, Nuga, restoran, teenindus

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Nagu kuurorthotellis
  • Restoran Noma suletakse aastal 2024. Ees seisavad suured muutused
  • Ainulaadne kogu maailmas – JumboStay Hotel Arlanda
  • Välismaised netikasiinod Eestis. Miks eelistada kodumaised

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023