
Foto Susan Cipriano ja Pixabay
Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri
By Veebikiri
By Veebikiri
(Sisuturundus)
Laste pikad soovinimekirjad, kingitused lähedastele ja töökaaslastele… Jõulud on andmise aeg. Peale kinkide kulub raha ka pidude ja majapidamise peale. Kuna jõulud on eestlaste jaoks aeg, mil terve perega kokku saada, siis jõululaua katmine, maja ja tubade kaunistamine võtab enda alla üsna kopsaka summa. Jõulukaunistused muutuvad üha uhkemaks ning hinnad kallimaks, kuid kaunis jõulurüüs kodu soovib endale igaüks. See on viinud paljud eestlased taga ajama sooduspakkumisi või pannud alternatiivide poole vaatama. Kuhu kulub eestlaste raha jõulukuul ning kust leitakse rahastus?
Pole saladus, et jõulude ajal läheb enamus raha kingitusteks. Olgu selleks siis lastele mänguasjad, kallimale kaunis ehe, sõpradele ja pereliikmetele kinkekaardid või uus mobiiltelefon. Unustada ei saa ka maiustusi, mis on jõulude lahutamatu osa – kommipakid, advendikalendrid ja loomulikult piparkoogid. Inimeste jaoks on oluline leida oma lähedasele see õige kingitus, mis jõulupäeval kingisaajat rõõmustaks. Samas on üha enam märgata tendentsi, et ei soovita mõttetult kulutada ja osta kinke lihtsalt sellepärast, et midagi peab olema, samas teades, et mõttetu kink võib jääda nurka tolmu koguma. Praktilise meelega eestimaalased eelistavad kasulikke kingitusi kas riiete või tehnika näol. Sageli valitakse asjade asemel elamuskingitus kas teatri- või spaakülastuse näol. Üha enam eestlasi soovib jõulude ajal tegeleda ka heategevusega.
Allikas: unsplash.com
Jõulud on üks kõige kulukam aeg aastas. Võrreldes 2018. aasta novembrikuuga suurenes sama aasta detsembris jaekaubanduse müügitulu 12%. See on tavapärane pühadest tingitud müügiarvude tõus. Suure osa neist lisakulutustest moodustavad kindlasti jõulukingid, kuid kingid ei ole ju ainus kulutus detsembris. Sinna kuuluvad ka erinevad jõulukaunistused, sealhulgas jõulutuled, mis mõnikord vajavad isegi iga aasta vahetamist. Eestlaste toidukorv on detsembris võrreldes ülejäänud aastaga samuti duvalt kallim. Olgu põhjus siis selles, et tulemas on palju külalisi või lubatakse oma ostukorvi tähtpäeva puhul midagi erilisemat.
Keskmisele eestlasele võivad ülaltoodud kingisummad tunduda üllatavalt suured. Kust küll inimesed selleks raha saavad? Kuna jõulud ei tule kunagi ootamatult, siis enamasti kaetakse kulud pere eelarvest ja selleks ekstra kõrvale pandud rahadest. Levinud viis on ka kulusid hajutada ning mitte jätta kõiki kingiostmisi detsembrisse. Muidugi on ka neid, kes plaanivad kulutusi katta laenuga, olgu selleks siis väikelaen, kiirlaen või laen sõpradelt, sugulastelt. Kõige rohkem kulutavad need, kes teevad enne jõule viimase hetke emotsioonioste. Iga pere proovib leida enda jaoks sobiva lahenduse jõulukulutuste kontrolli all hoidmiseks.
Tänavaküsitlus näitas, et inimeste jõulukinkide eelarve jääb 100-200 euro kanti, kuid loomulikult on varieeruvus suur sõltuvalt sissetulekutest ning kommetest. Maalehe küsitluse järgi kulutab 32% inimestest kinkidele kuni 100 eurot, 19% soovib hakkama saada 500 euroga. Vaid 15% ei teegi jõulukinke ja 6% valmistab need ise, raha kulutamata.
Kuigi kulutused tunduvad keerlevat kingituste ümber, on enamus eestlaste jaoks jõulud ennekõike perega veetmise aeg. Nende jaoks on jõulud aeg, mil perega maha istuda, nautida pidulauda ning jõulurahu. See kajastub ka jõulukaunistuste ja toidukorvi maksumuses. Selleks ollakse valmis ka vastavaid kulutusi tegema. Jõulud ei tule kunagi ootamatult ning see võimaldab kulutusi paremini planeerida. Muidugi juhtub alati ka ootamatuid kulutusi ning ka nende katmiseks peab olema valmis. Tarbimisele ja ökoloogilisele jalajäljele pööratakse üha rohkem tähelepanu ning internetist võib leida nõuandeid, kuidas mitte oma jõulud keskkonnasäästlikumaks muuta.
Foto: unsplash.com
By Veebikiri
By Veebikiri
Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.
Jõulukaupade eksport kahekordistus
Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi 2013. aastal jõulukaupu
2,5 miljoni euro eest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes jõulukaupade eksport kaks korda ja import 1,4 korda.
Jõulukaupu imporditi 23 riigist. Kõige rohkem toodi Eestisse jõulukaupu Hiinast ja Hollandist (vastavalt 42% ja 11% jõulukaupade impordist). Eesti eksportis jõulukaupu 35 riiki, kõige rohkem Saksamaale ja Venemaale (vastavalt 44% ja 20% jõulukaupade ekspordist).
Jõulupuid imporditi Eestisse 2013. aasta viimases kvartalis üle 100 000 euro eest ning peamiselt Taanist (97%). Samal ajal eksporditi jõulupuid üle 700 000 euro eest ning peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Eesti turul müüdavad ilutulestikutooted on enamasti pärit Hiinast (96%). 2013. aastal imporditi pürotehnilisi tooteid üle 1,2 miljoni euro eest, mis oli 1,6 korda rohkem kui aasta varem.
Detsembris jätab elanik kauplustesse ligi 340 eurot
Detsembrit võib pidada jaekaupmeeste edukaimaks kuuks – jaemüük suureneb novembriga võrreldes püsivhindades keskmiselt viiendiku võrra. Selline tõus on tavapärane, kuna toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.
2013. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi kauplustesse elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku rohkem kui novembris. Jaekaupmeeste jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66% andsid suured toidukauplused (nn super- ja hüpermarketid), kus on ülekaalus toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu. Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27%, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud. Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38%, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17%.
Allikas: statistikaamet
Foto: freestockphotos.biz/
By Veebikiri
Jõulu- ja uusaastakaupu eksporditi 2011. aasta detsembris Eestist 1,38 miljoni euro eest ja imporditi Eestisse 1,15 miljoni euro eest. Nende kaupade eksport suurenes eelneva aastaga võrreldes üle kahe korra. Kui varasematel aastatel ületas jõulukaupade import eksporti, siis 2011. aastal oli esmakordselt eksport suurem. Kolmveerand Eestisse sisseveetavast jõulu- ja uusaastakaubast on Hiina päritolu.
Eesti ekspordib jõulupuid peamiselt Taani
Eestist eksporditi 2011. aasta jõulupühadeks ligi 51 500 jõulupuud. Enim ehk 34 700 jõulupuud viidi Taani, järgnesid Suurbritannia ja Holland. Võrdlusena olgu toodud, et Põhjamaade seas oli Taani ise suurim jõulupuude eksportija (6,7 miljonit jõulupuud), Rootsi eksportis ligi 53 400 jõulupuud, Soome aga mitte ühtegi. Viimastel aastatel on Eestisse detsembris imporditud ligi 7000 jõulupuud.
Küünalde ekspordi kõrgaeg on aasta viimasel kolmel kuul
Eesti eksportis 2011. aastal 17 miljoni euro eest küünlaid, sellest pool veeti välja jõuluperioodil ehk oktoobrist detsembrini. Küünlaid eksporditi peamiselt Rootsi, Soome ja Norrasse. Eesti ekspordib oluliselt rohkem küünlaid kui impordib.
Mandariinid jõuavad Eestisse jõuluks
Detsembris imporditi Eestisse 3600 tonni mandariine ehk 2,7 kilogrammi elaniku kohta. Mandariinidel on elanike jõululaual kindel koht — detsembris imporditi 40% Eesti aastasest mandariinikogusest. Pooled sisseveetavatest mandariinidest olid Hispaania päritolu, järgnesid Maroko ja Itaalia.
Kauplustesse jääb ligi 300 eurot elaniku kohta
2011. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes 393 miljoni euro eest kaupa ehk 293 euro eest elaniku kohta. Kõige suurema kuise hüppe teeb jaemüük detsembris. Kui 2011. aastal oli jaekaubanduses keskmine kuine muutus 1,3%, siis detsembris võrreldes novembriga 21%. Ka eelnevatel aastatel suurenes detsembris jaemüük võrreldes novembriga ligi viiendiku.
Kõige rohkem kaupu müüakse toidukaupade kauplustes, mis annavad ligi pool kogu detsembri jaemüügist. Kõige rohkem kasvab müük just suurtes toidukauplustes — novembriga võrreldes neljandiku. See näitab, et Eesti elanikud ostavad kingitusi poodidest, kus sooritatakse oma igapäevaseid toiduostud. Internetist jõulukingitusi eriti ei osteta. 2011. aastal detsembris müüdi interneti ja posti teel 5,5 miljoni euro eest kaupu, mis moodustas veidi üle 1% kogu jaemüügist ning detsembri müük oli väiksem kui novembris.
Eesti majutusettevõtetes peatuvad peamiselt Soome ja Venemaa turistid
2011. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes 125 000 välisturisti. Kõrghooajal juulis oli Eesti majutusettevõtetes 273 000 väliskülalist, mis on üle kahe korra rohkem kui detsembris. Detsembris olid pooled Eestit külastanud turistidest Soomest (64 000 turisti). Iga kolme Soomest tulnud turisti kohta majutati üks turist Venemaalt (kokku 24 000 Venemaa turisti).
Allikas:http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/14/statistiku-pilk-jouludele/
Foto: flickr.com
By Veebikiri
Pluss
Tasapisi vähenev töötus.
Miinus
Jõulud peaks olema rahulik endassesüüvimise aeg, mitte miski kaubandusorgia.