Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Eesti Pank

Eesti Pank hakkab järk-järgult väljastama Liivimaa maapäeva kuldmünte

By

Eesti Pank hakkab sel nädalal järk-järgult väljastama Liivimaa maapäeva kuldmünte, mille müük peatati sügisel tootmisvea tõttu. Esimeses järjekorras hakkavad asenduseks toodetud uusi münte saama Omniva e-poest sügisel tellimuse teinud kliendid. Kahjuks aga kõik e-poe kaudu mündid ostnud inimesed lähiajal münti kätte ei saa, sest ka teisest tootmispartiist läbis Eesti Panga kvaliteedikontrolli ainult osa münte.

Omniva, kes korraldab müntide tarnet keskpangast klientideni, e-pood väljastab Liivimaa kuldmünte tellimuste vormistamise ja laekumiste järjekorras. Esimesed e-poe tellimused täidetakse sel nädalal, tellimuste täitmisega jätkatakse vastavalt sellele, kuidas jõuavad mündid Eestisse.

„Eesti Panga nimel palun klientidelt vabandust, et nii kaua on Liivimaa kuldmündi asendusega aega läinud ja eraldi palun vabandust inimeste ees, kes peavad veel ootama. Oleme otsinud probleemi lahendamiseks erinevaid võimalusi koostöös mündi tootjaga, kuid sel korral me ei suutnud klientide ootustele vastata ja meil on sellest väga kahju,“ ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. Ta lisas, et järgmise meenemündi tootmishanke puhul arvestab keskpank saadud õppetundidega, kuid arusaadavalt ei aita see Liivimaa kuldmündi ostnud kliente.

Kui kõik e-poe kaudu Liivimaa kuldmündi ostnud kliendid on oma mündid kätte saanud, siis hakatakse asendusmünte vastavalt keskpanka jõudvatele kogustele müüma ka kõikidele teistele soovijatele. Keskpank teavitab tol hetkel, milliseks kujuneb müntide müügi edasine korraldus.

Sellest nädalast alates väljastatavad asendusmündid on Eesti Pank visuaalselt üle vaadanud ning ei ole nende puhul avastanud puudusi. Juhul kui ka asendusmündi puhul peaks tekkima pretensioone, palume pöörduda Eesti Panga muuseumipoodi, kontakteeruda e-posti aadressil muuseumipood@eestipank.ee või telefonil 668 0650. Eesti Panga muuseumipood on avatud T-R 12-17; ning L 11-16.

Foto: Eesti Pank

Hoolimata majanduslangusest palgakasv püsis

By

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1775 eurot ja see kasvas võrreldes eelneva aasta neljanda kvartaliga 9,2%. Kuigi eelmise aasta lõpus majandus kahanes, püsis keskmise palga kasv siiski hoogne. Võrreldes 2021. aastaga palga ostujõud eelmisel aastal tervikuna aga kahanes.

Kui majandus poleks olnud languses, oleksime hoogsa inflatsiooni mõjul näinud veelgi suuremat palgakasvu. Palgakasvu mõjutab majandusolukorra nõrgenemine, mistõttu on ettevõtjatel väiksem soov töötajaid juurde värvata. Seda kinnitavad nii konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuring kui ka hõive kahanemine.

Tõusnud tarbijahinnad lisavad survet kollektiivselt kokkulepitud palkade tõstmiseks, eriti riigisektoris. Näiteks tervishoiutöötajate palkade alammäär tõuseb 20% ja samuti kiireneb palgakasv hariduses. Lisaks tõusis miinimumpalk alates sellest aastast 10,9%. Kaudselt on sellistel palgatõusudel mõju ka erasektorile, sest need kujundavad töötajate palgaootusi ka laiemalt ning osaliselt konkureeritakse sama tööjõu pärast. Veelgi hoogsam palgakulude kasv võib aga tähendada konkurentsivõime kahanemist.

Allikas: https://www.eestipank.ee/et/press/hoolimata-majanduslangusest-pusis-palgakasv-hoogne-06032023

Foto: Image by Nattanan Kanchanaprat from Pixabay

Ülo Kaasik: kinnisvaraturg leiab tasakaalu suurema krahhita

By

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles tänasel Äripäeva kinnisvarakonverentsil, et kuue kuu euribori kerkimine kolme protsendi lähedale on tase, kus majandus tavaoludes peabki toimima ja mingeid suuri probleeme Eesti kinnisvaraturule Eesti Pank selles ei näe. Kaasiku sõnul tuleb intressimäärade tõstmist keskpangal esialgu siiski veel jätkata.

Kaasik iseloomustas Eesti kinnisvaraturul toimuvat kui auru välja laskmist viimase pooleteise aasta buumist, mil turul olid ülekuumenemise märgid. Laenuraha kallinemisega, inimeste ja ettevõtete kindlustunde vähenemisega ning ostujõu alanemisega on nõudlus uute laenude järele vähenenud ja hinnad kinnisvarasektoris langenud. Tänu sellele, et buum jäi Eestis siiski suhteliselt lühikeseks, ei tekkinud majanduses suurt tasakaalustamatust ega ülemäärast laenukoormuse kasvu. Nii on alust arvata, et uus tasakaal buumiaegselt kõrgelt tasemelt saabub suurema kukkumise ja kriisita.

„Kui lähiaastatel palgakasv jääb püsima ja inflatsioon taltub, hakkab inimeste ostujõud taastuma ning kinnisvarasektor leiab mõistlikumal tasemel uue tasakaalu,“ ütles Kaasik oma ettekandes.

Inflatsiooni pidurdumiseks annab asepresidendi sõnul lootust energiahindade langus. „Gaasi hinna alanemine on olnud muljetavaldav,“ osutas Kaasik, tunnustades ka Euroopa jõupingutusi Venemaa gaasile alternatiivide leidmisel. „Odavam energia võtab inflatsioonisurvet vähemaks ja annab lootust, et majandus hakkab taastuma. Algsed prognoosid energia hinna osas olid märkimisväärselt kõrgemad.“

Liiga optimistlik ei soovitanud Eesti Panga asepresident siiski olla, kuna tuleviku suhtes püsib jätkuvalt väga suur ebakindlus. Inflatsioonitase on endiselt kõrge ja alanemine aeglane, kuna tööturul ja teenuste sektoris hinnasurve veel püsib. Euroopa Keskpank on märku andnud, et mõningal määral peavad euroala intressimäärad praeguselt tasemelt veel edasi tõusma.

„See on vajalik, et taltsutada inflatsiooni, mis sööb ära inimeste sissetulekute ostujõudu,“ märkis Kaasik.

Läinud aasta juulist on Euroopa Keskpank euroala baasintressimäärasid tõstnud viiel korral. Euroopa pankadevaheline kuue kuu laenuintress euribor on kerkinud keskpanga intressimäärade tõusu järel enam kui kolmele protsendile. Kaasiku sõnul on intressid jõudnud lähemale normaalsele.

„See on tase, kus majandus tavaoludes peakski töötama,“ ütles ta, lisades, et ei maksa loota, et ülimadalate intressimäärade aeg niipea tagasi tuleb.

Kommenteerides laenuvõtjate võimekust kasvanud laenumaksetega toime tulla, viitas Kaasik keskpanga kehtestatud nõuetele laenude väljastamisel. „Oleme palunud panku laenu andes eraldi testida, kas tullakse toime ka kõrgema intressimääraga,“ ütles Kaasik. Selle alusel võiks arvata, et majapidamised saavad hakkama. Toimetulekut toetavad tugev seis tööturul ja jätkuv palgatõus, mis inflatsiooni taltudes taastab ostujõudu. Laenu võtmine tuleb aga igal juhul alati hästi läbi kaaluda.

„Oleme keskpangana korduvalt rõhutanud, et laenu võttes tuleb arvestada erinevate riskidega, sealhulgas intressimäärade tõusuga,“ ütles Kaasik.

Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks

By

Euroala majandusnäitajaid vaadates on viimastel nädalatel üle pika aja olnud ülekaalus positiivsed uudised – hinnatõus aeglustus jaanuaris oodatust rohkem (detsembri 9,2%lt jaanuaris 8,5%ni) ning ka eelmise aasta viimase kvartali majanduskasv oli erinevalt kardetust plussmärgiga.

Heade majandusuudiste taga on eelkõige odavnenud energiahinnad, mis toetavad nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid ning aitavad samuti üldist hinnatõusu aeglustada. Eriti järsult on tänu tavapärasest soojemale talvele kukkunud gaasi hind, mis oli kaks korda kallim alles kuus nädalat tagasi, mil Euroopa Keskpanga nõukogu viimati kogunes. Seda tajuvad ka Eesti tarbijad – Eesti Gaas teatas alles paari päeva eest, et langetab gaasi hinda veebruarist poole võrra. Kuigi energiahindade prognoosimine on viimasel ajal olnud eriti tänamatu ülesanne, võib siiski pidada tõenäoliseks, et need kujunevad madalamaks, kui veel mõne kuu eest toormeturgudel eeldati. Toormeturgude ootused olid ka oluliseks sisendiks, kui Euroopa Keskpank ja ka Eesti Pank koostasid eelmise aasta lõpus oma majandusprognoose.

Kiirest hinnatõusust rääkides tekitavad muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke.

Mõistagi on vara rääkida sellest, et Euroopa majanduses on kõik hästi. Hinnatõus on jätkuvalt liiga kiire, inimeste ostujõud on vähenenud ning ka ettevõtjad on oma äride lähiaja väljavaateid kommenteerides pigem pessimistlikud. Kiirest hinnatõusust rääkides tekitavad muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke. Püsivamat survet hindade tõusuks saab analüüsida vaadates mitte üksnes inflatsiooni koondnumbrit, vaid jättes kõrvale energia, toidukaupade ja muude eriti kõikuvate hindadega toodete ja teenuste hinnamuutused. Alusinflatsiooni näitaja on euroalal püsinud stabiilselt üle 5% juba viimased neli kuud ning ei alanenud ka jaanuaris.

Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Kui eelmisel aastal mõjutas üldist hinnatõusu eelkõige energia kallinemine, siis nüüd on esiplaanile kerkinud toiduainete ning muude kaupade ja teenuste hinnatõus. Üldine hinnatase on Eestis juba alates eelmise aasta augustist olnud üsnagi stabiilne. Me kõik tajume eelkõige toidukaupade jätkuvat kallinemist ja ehk pöörame vähem tähelepanu energiahindade langusele. Osalt ka seetõttu, et energiahinnad on taseme mõttes siiski jätkuvalt kallid. Lähikuudel võib siiski Eestis oodata hinnatõusu järkjärgulist aeglustumist, seda suuresti tänu sellele, et võrdlusbaasiks olevad eelmise aasta hinnad kerkisid kiiresti just eelmise aasta esimese pooles.

Selle nädala ja märtsi intressitõusud on vajalikud selleks, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad.

Eelnevat arvesse võttes otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus sel nädalal tõsta keskpanga intressimäärasid täiendava 0,5% võrra. Praeguste teadmiste põhjal on selge ka see, et tõenäoliselt tuleb sama suur intressitõus ka märtsikuus. See on vajalik, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset kergitavad. Liiga vara ja liiga riskantne on eeldada, et majanduse aeglustumine toob iseenesest kaasa ka hinnatõusu raugemise. Eriti kui pidada silmas, et tänu madalamatele energiahindadele on majandusaktiivsus suurenenud ja majanduse väljavaade mõnevõrra paranenud. Keskpank saab anda oma panuse hinnatõusu aeglustamiseks, olles valmis tõstma intressimäärasid piisavalt selleks, et hinnatõus euroalal aeglustuks 2% lähedale. Vaid hinnatõusu kontrolli alla saades hakkab taas kasvama inimeste ostujõud ning ettevõtjatel tekib suurem kindlustunne investeeringute tegemiseks ja töökohtade loomiseks.

Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada.

Ka kodulaenu võtnud Eesti inimeste jaoks, kes peavad hakkama saama senisest suuremate igakuiste laenumaksetega, on tähtis, et hinnatõus aeglustuks ja majandus pöörduks tagasi stabiilsemale kasvurajale. Mõistan, et see kõlab vastuoluliselt, kuid praegune rangem rahapoliitika (loe: kõrgemad intressimäärad) aitab vältida märksa suuremaid laenumakseid tulevikus. Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada. Majanduse stabiliseerumine loob võimaluse ka inimeste sissetulekute edaspidiseks kasvuks. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust väga muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Energiakriisi täismõju majandusele alles hakkab avalduma

By

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt tarbimine kiire hinnatõusu mõjul väheneb ja ettevõtete kasumlikkus kahaneb. Uuel aastal on peamiselt riigi kulutuste suurenemise tõttu oodata väikest majanduskasvu. Hinnatõus jätkub senisest aeglasemas tempos ja jääb 2023. aastal tõenäoliselt veidi alla 10 protsendi.

Eesti majandus on seni olnud keskmisest paremas seisus. Vaatamata elukalliduse kiirele tõusule jäi tarbijate reaktsioon kõrgetele hindadele sügiseni tagasihoidlikuks ning tarbimine suurenes nii eurodes mõõdetuna kui ka koguseliselt. Hoolimata kindlustunde märkimisväärsest vähenemisest olid inimesed valmis jõudsa hinnatõusuga kaasa minema, milleks andsid võimaluse pandeemiasäästud ja teisest pensionisambast välja võetud raha. Enamus neist säästudest on praeguseks juba kasutust leidnud. Hoogne tarbimine on võimaldanud ettevõtetel kasumeid suurendada ka kiiresti kasvanud kulude keskkonnas.

Hoogsa hinnatõusu mõju majanduskasvule jõuab üha tugevamalt kohale. Mööduva aasta lõpus ja uue aasta esimeses pooles viivad vähenenud ostujõud ja kahanenud säästud tarbimismahu languseni ja löögi alla satub ka ettevõtete kasumlikkus. Tänavu langeb majanduse maht 0,5%, kuid järgmisel aastal kasvab majandus peamiselt valitsussektori suurenevate kulutuste najal 0,4%. Aastatel 2024–2025 võib oodata majanduskasvu kiirenemist 3-4%ni, kuid sõja tõttu on nii hinna- kui ka majanduskasvu väljavaade tavapärasest ebakindlam.

Inflatsioon taandub visalt. Püsivalt kõrged energiahinnad ja tootmiseks vajalike kaupade ning teenuste kallinemine pole veel täies ulatuses lõpptarbijateni edasi kandunud, mistõttu hinnatõus küll raugeb, kuid aegamisi. Vaatamata toidutoorme hinnalangusele maailmaturul suureneb lähiajal toidukaupade osakaal üldises hinnatõusus, kuna energiakriisist rohkem mõjutatud toidutootmine alles läbib Euroopas hinnatippu. Hinnatõus jääb käesoleval aastal veidi alla 20%, taandub järgmisel aastal alla 10% ning jääb aastatel 2024–2025 eeldatavasti 2–3% vahele.

Majanduse jahenemine suurendab tööpuudust. Ettevõtete kahanenud värbamissoov jõuab tööturu näitajatesse viitajaga ning 2023. aastal hõive väheneb. Tööpuudus tipneb umbes 9% juures 2024. aastal ning osa töötuse suurenemisest on seotud sellega, et Eestis rakendatust otsivad Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas. Palgakasv jääb järgmisel kahel aastal 8–9% lähedusse ning sellele annavad hoogu alampalga tõus, avaliku sektori töötasu kokkulepped ning hinnatõus. 2022. aastal 9% kukkunud ostujõud taastub 2025. aasta lõpuks.

Rahapoliitika karmistamine ohjeldab hinnatõusu järjest tugevamalt. Euroopa Keskpanga nõukogu on selle aasta jooksul astmeliselt tõstnud rahapoliitilisi intressimäärasid. Seetõttu kallinevad laenud pangaklientide jaoks üha enam. Euribor kergitab laenuraha hinda inimeste ja ettevõtete jaoks, jahutades seeläbi majandust ning ennekõike tööstuskaupade ja teenuste hinnakasvu. Intressimäärade tõus on järsk, ent ootuste järgi jääb euribor siiski madalamaks, kui see oli keskmiselt enne 2008. aasta finantskriisi. Senisest kõrgem laenuintress on suuremas kooskõlas tarbija- ja varahindade kasvuga Eestis ning aitab maandada ülekuumenemise ohtu kinnisvarasektoris.

Kiire hinnatõus parandab tänavust eelarvepositsiooni, ent suurendab järgmistel aastatel puudujääki. Lõppeval aastal on hoogne hinnakasv suurendanud maksutulude laekumist, kuid hinnatõus kandub alates uuest aastast paljudesse riigi kuludesse. 2023. aastal suureneb eelarvepuudujääk hüppeliselt, sest seda süvendavad mitmed 2023. aastal jõustuvad otsused: peretoetuste tõus, tulumaksuvabastuse suurenemine ning erakorraline pensionitõus ja maksuvabastus. Järgmisel kolmel aastal püsib puudujääk üle 3% SKPst ning valitsemissektori võlakoormus suureneb. Mida hiljem ja suurema võlakoormuse juures eelarvedistsipliin taastatakse, seda ulatuslikum on selle saavutamiseks tarvilik maksukoormuse tõus või kulude kasvu piiramine.

Riigieelarves oleks mõistlik hoida tasakaalu inimeste ja ettevõtete toetamise ning teisalt inflatsioonisurve vähendamise vahel. Energiakriis, sõjapõgenikud ja kaitsevalmiduse suurendamine nõuavad valitsuselt lisakulutusi, ent eelarve on järgmistel aastatel sügavas puudujäägis ka erakorraliste kulutusteta. Majanduse jaoks seni suurim probleem ― kallis energiahind ― jääb püsima, kuniks pakkumispoolsed probleemid leevenevad. Selleks kulub aastaid, mille vältel võib riik anda täiendavat abi neile, kes seda rohkem vajavad. Energia hinnatõus puudutab eri sissetulekutasemega inimesi ja eri majandusharusid erineva tugevusega ning sestap on üldise hinnatõusu ohjamise seisukohast tähtis, et riigi täiendav abi oleks täpselt suunatud ja ajutine.

Allikas: eestipank.ee

Foto: Colin Behrens ja Pixabay

Foto:

Kiire hinnatõus on muutnud majanduse haavatavamaks

By

Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses. Kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud kriisi mõju oluliselt pehmendada, on tulevaste šokkide leevendamiseks sellevõrra puhvreid vähem.

Hoolimata hindade väga kiirest kasvust on majapidamised suutnud säästmise vähendamise arvelt siiani oma tavapärast tarbimist jätkata: kolmandas kvartalis vähenes eratarbimise reaalmaht vaid 0,4%. Samas tähendab säästude kasutuselevõtt seda, et võimalike tulevaste šokkide leevendamiseks enam nii palju võimalusi pole. Kuna majapidamiste puhvrid on vähenenud, on nõrgenenud ka nende võime majanduse negatiivset mõju pehmendada ja uute riskide teostudes on nende mõju majandusarengule palju suurem.

Viimaste kvartalite majanduslanguse taga on osaliselt kiire inflatsioon, mille peamiseks põhjuseks on toormete kallinemine rahvusvahelistel turgudel. Samuti mõjutavad ettevõtteid Ukraina sõja tõttu tekkinud muutused tarneahelates. Kuigi ettevõtete küsitluste põhjal ilmnesid viimase aasta jooksul majanduses teatavad ülekuumenemise märgid, on need nüüdseks taandunud. Seega on majanduslangus vähemalt osaliselt tingitud ka sisemistest teguritest ja kasvuvõime ammendumisest.

Tegevusalati oli majanduslanguse jagunemine ootamatu. Energeetikasektoris, mäetööstuses, metsanduses ja põllumajanduses toimus suur langus – neid sektoreid on aga turu olukorra muutus tugevalt soosinud. Samas kasvas lisandväärtus tööstuses ja ehituses, mille kohta on viimasel ajal tulnud peamiselt negatiivseid uudiseid. Sellised vastuolud peegeldavad ilmselt suurt suhteliste hindade muutust ja viitavad sellele, et tulevikus võime näha käesoleva aasta statistika osas märkimisväärseid revisjone.

Eesti Pank prognoosib Eestile selleks aastaks väikest majanduslangust. Järgmistes kvartalites võib langus aastavõrdluses süveneda, kuid järgmise aasta teises pooles võiks majandus taastuma hakata.

Foto: Fabian Blank on Unsplash

Keskmise palga ostujõud kahanes ka kolmandas kvartalis

By

Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus.

Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud palk tõusis sarnaselt eelmise kvartaliga umbes 10%. Keskmise palga ostujõud siiski jätkuvalt kahaneb tarbijahindade tõusu tõttu ja Eesti pole selles suhtes euroala riikide seas sugugi ainuke. Tööjõukulude kasv Eestis võrreldes teiste riikidega on lähitulevikus aga üks olulisi tegureid, mis mõjutab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.

2022 aasta jooksul on palgakasv varasemaga võrreldes mõnevõrra hoogustunud ka teenindussektori eraettevõtetes. Senine kiire hinnakasv ennustab ka palgakasvu jätkumist, sest elamiskulude kasv suurendab survet palgatõusu küsida. Kuna teenindussektoris on töö tõhustamise võimalused sageli piiratud, eriti majanduse aeglustumise faasis, kandub kiirem palgakasv üle teenuste hinnatõusu ja seda hinnastatistika juba näitabki.

Foto: Niek Verlaan from Pixabay

Reedel algab Ukraina toetuseks tehtud 2eurose mündikaardi müük

By

Eesti Pank hakkab reedel müüma Ukrainale ja vabadusele pühendatud 2eurost münti sisaldavat mündikaarti, millest keskpangale laekuva tulu kannab Eesti Pank Ukraina keskpangale. Erikujundusega mündi kujundas Eesti Kunstiakadeemias õppiv noor Ukraina sõjapõgenik Daria Titova.

Mündikaardi hind on 18 eurot. Mündikaartide müügist Ukraina keskpangale kantava tulu suuruse avaldab Eesti Pank siis, kui on selgunud müüdud mündikaartide kogus, millest on maha arvestatud maksud ja müügikanaliga seotud kulud. Esialgu plaanib Eesti Pank toota kuni 40 000 mündikaarti, aga on valmis tiraaži suurendama, kui nõudlus peaks osutuma suuremaks.

Kui 2eurost sisaldava mündikaardi müük algab 8. juulil, siis laiemalt jõuavad erikujundusega mündid ringlusse selle aasta lõpus. Ringlusse tuleb kaks miljonit 2eurost münti. Kaheetapilise lähenemise põhjus on Eesti Panga eesmärk anda võimalikult kiiresti toetust oma vabaduse eest võitlevale Ukrainale.

„Kui tavaliselt võtab erikujundusega 2eurose mündi loomine aega 1,5 aastat, siis sel korral saime mündikaardid valmis nelja kuuga. Mündikaardi müük toetab Ukrainat, seepärast tegime need valmis rekordkiirusega. Võtmeroll projektis oli Eesti Kunstiakadeemial, kes korraldas Ukrainast põgenenud kunstiüliõpilaste seas kiirkorras kujunduskonkursi. Ukraina võitleb iga päev oma vabaduse eest ja iga euro loeb,“ ütleb Eesti Panga president Madis Müller.

Ukrainale ja vabadusele pühendatud 2eurosel mündil on kujutatud õrnuse sümbolina neidu, kes omakorda kaitseb oma peos olevat lindu. Samuti on mündil kujutatud viljapead. Mündikujunduse autor on Harkivist pärist EKA kunstiüliõpilane Daria Titova. Mündikaardi kujundas Vladimir Taiger, kes osales nõustajana ka mündi kujunduse juures.

Eesti Pangas algas eeltöö Ukrainale ja vabadusele pühendatud erikujundusega 2eurose loomiseks aprillis. Mündikujunduse tekkes oli väga oluline roll Eesti Kunstiakadeemial, kus sel kevadel said oma õpinguid jätkata sõja eest põgenenud Ukraina kunstiüliõpilased. EKA korraldas aprillis kiirkorras mündikujunduse konkursi Ukraina tudengite seas, mille võitis Daria Titova. Mai alguses kinnitas kujunduse Eesti Panga nõukogu, kelle otsusel lisati mündile Ukraina iseseisvust ja vastupanu sümboliseeriv tervitus „Slava Ukraini“. Pärast seda pidid 2eurose kujunduse heaks kiitma Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu riigid. Paralleelselt valmistas keskpank ette mündikaartide ja 2euroste tootmist. Mündid vermiti Slovakkias ja mündikaardid valmisid Poolas.

Mündikaardi müük Omniva e-poes: https://pood.omniva.ee/et/15-numismaatika

Foto: Eesti Pank

Rekordiline energiahind ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda

By

Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%ni, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8%. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust.

Energiahindade kiire kallinemine jätkub: novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49% ja detsembri alguses tõukas külm ilm selle ajutiselt uute rekordtasemeteni. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju näeme alles järgmistel kuudel.

Elektrikulud moodustavad keskmiselt 0,8% ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10% – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel. Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda. Maagaasi hind kallines kuuga 60% ja see kandub lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris.

Foto: Eesti Pank

Naabritest kiirema hinnatõusu taga on suuresti energiatoodete inflatsioon

By

Eestis kasvasid juunis hinnad aastaga 3,8%, Euroopa Liidu ühtlustatud kaaludega metoodika järgi oli Eesti inflatsioon kiirhinnangu põhjal 3,7%. Naaberriikides Lätis ja Soomes oli hinnatõus aeglasem: ühtlustatud hinnaindeksi kiirhinnangu alusel vastavalt 2,6 ja 2%.

Majandusaktiivsuse kasv aitab inflatsioonile kaasa, sest suurem nõudlus võimaldab hindu kergemini tõsta. Samas ei ole kõigi kaupade ja teenuste pakkumine veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Hinnatõusu soodustavad nii tööstuskaupade pikad tarneajad kui ka täitunud kohvikuterrassid. Mõnes valdkonnas teravnenud tööjõupuudus tekitab ettevõtetele kulusurvet ja ka majanduse head olukorda tajuvad tarbijad võivad seetõttu hinnatõusudega kergesti leppida. Juunis kiirenes näiteks majutusteenuste ja väljaspool kodu söömise hinnatõus, mida saab otseselt seostada koroonapiirangute vähenemise ja majanduse elavnemisega. Samuti kiirenes riiete ja jalatsite hindade tõus. Teisalt olid toidukaupade hinnad enam-vähem aastatagusel tasemel.

Eesti ja naaberriikide inflatsiooni erinevuse taga on aga suuresti energiatoodete inflatsioon. Selline olukord on ebaharilik, sest energiahindu mõjutavad nii Eestis, Lätis kui ka Soomes sarnased tegurid, mille tõttu ei tohiks energiakandjate inflatsioon pikaajaliselt palju erineda.

Eesti ja Läti hinnatõusu erinevusest selgitab suure osa elektri hind. Mais ja juunis oli elektri börsihind pea kaks korda kallim kui aasta varem ning see tõstis mais ja juunis inflatsiooni 0,8–1,1% võrra. Kuigi elektri börsihinna dünaamika on riikides ühesugune, on tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kasv riigiti erinev: Lätis ja Soomes elekter mais tarbijahindu oluliselt ei suurendanud, Eestis aga küll. Juuni kohta veel täpseid andmeid naaberriikidest ei ole. Niisugune vastuolu erinevate näitajate vahel viitab pigem metoodilisele kui sisulisele erinevusele, ehk tarbija jaoks ei pruugi hinnatõus Eestis ja Lätis tegelikult nii erinev olla, kui statistika näitab.

Kuigi Eestis inflatsioon juunis kiirenes, läks naaberriikides teisiti: Soomes inflatsioon aeglustus ja Läti hinnatõus oli juunis sama kiire kui mais. Lätis pidurdasid inflatsiooni kütused. Mullu kevadel odavnes kütus nimelt Lätis rohkem kui Eestis ja madalama võrdlusbaasi tõttu oli seetõttu kütuse hinnatõus selle aasta aprillis ja mais Lätis omakorda märksa kiirem kui Eestis. Juunis see mõju taandus, aeglustades ka Läti inflatsiooni.

Eestis on küll mitmed aktsiisimaksud kõrgemad kui Lätis, kuid see ei selgita kogu kütusehinna erinevust, sest see on Eestis kõrgem ka siis, kui vaadelda hindu ilma maksudeta. Näiteks tänavu juunis oli Eestis bensiinihind ca 10 senti liitri kohta kallim kui Lätis. Vaid ligi pool sellest hinnavahest tulenes maksudest. Diislikütus oli küll odavam kui Lätis, kuid Eesti madalamat diislikütuse aktsiisi arvestades oleks pidanud hinna erinevus olema Eesti tarbijate kasuks veel suurem (vt joonis). Eesti ja Läti kütusehindade vahe võimendus 2020. aasta kevadel. Jättes kõrvale maksude mõju, maksis kütus koroonakriisi tippajal 2020. aasta aprillis ja mais Läti tanklates keskmiselt üle 10 sendi liitrist vähem kui Eestis. Mõnel nädalal oli diislikütuse hinnavahe ilma maksudeta lausa üle 20 sendi liitri kohta.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank