Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Eesti Pank

Kiire hinnatõus on muutnud majanduse haavatavamaks

By

Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses. Kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud kriisi mõju oluliselt pehmendada, on tulevaste šokkide leevendamiseks sellevõrra puhvreid vähem.

Hoolimata hindade väga kiirest kasvust on majapidamised suutnud säästmise vähendamise arvelt siiani oma tavapärast tarbimist jätkata: kolmandas kvartalis vähenes eratarbimise reaalmaht vaid 0,4%. Samas tähendab säästude kasutuselevõtt seda, et võimalike tulevaste šokkide leevendamiseks enam nii palju võimalusi pole. Kuna majapidamiste puhvrid on vähenenud, on nõrgenenud ka nende võime majanduse negatiivset mõju pehmendada ja uute riskide teostudes on nende mõju majandusarengule palju suurem.

Viimaste kvartalite majanduslanguse taga on osaliselt kiire inflatsioon, mille peamiseks põhjuseks on toormete kallinemine rahvusvahelistel turgudel. Samuti mõjutavad ettevõtteid Ukraina sõja tõttu tekkinud muutused tarneahelates. Kuigi ettevõtete küsitluste põhjal ilmnesid viimase aasta jooksul majanduses teatavad ülekuumenemise märgid, on need nüüdseks taandunud. Seega on majanduslangus vähemalt osaliselt tingitud ka sisemistest teguritest ja kasvuvõime ammendumisest.

Tegevusalati oli majanduslanguse jagunemine ootamatu. Energeetikasektoris, mäetööstuses, metsanduses ja põllumajanduses toimus suur langus – neid sektoreid on aga turu olukorra muutus tugevalt soosinud. Samas kasvas lisandväärtus tööstuses ja ehituses, mille kohta on viimasel ajal tulnud peamiselt negatiivseid uudiseid. Sellised vastuolud peegeldavad ilmselt suurt suhteliste hindade muutust ja viitavad sellele, et tulevikus võime näha käesoleva aasta statistika osas märkimisväärseid revisjone.

Eesti Pank prognoosib Eestile selleks aastaks väikest majanduslangust. Järgmistes kvartalites võib langus aastavõrdluses süveneda, kuid järgmise aasta teises pooles võiks majandus taastuma hakata.

Foto: Fabian Blank on Unsplash

Keskmise palga ostujõud kahanes ka kolmandas kvartalis

By

Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus.

Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud palk tõusis sarnaselt eelmise kvartaliga umbes 10%. Keskmise palga ostujõud siiski jätkuvalt kahaneb tarbijahindade tõusu tõttu ja Eesti pole selles suhtes euroala riikide seas sugugi ainuke. Tööjõukulude kasv Eestis võrreldes teiste riikidega on lähitulevikus aga üks olulisi tegureid, mis mõjutab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.

2022 aasta jooksul on palgakasv varasemaga võrreldes mõnevõrra hoogustunud ka teenindussektori eraettevõtetes. Senine kiire hinnakasv ennustab ka palgakasvu jätkumist, sest elamiskulude kasv suurendab survet palgatõusu küsida. Kuna teenindussektoris on töö tõhustamise võimalused sageli piiratud, eriti majanduse aeglustumise faasis, kandub kiirem palgakasv üle teenuste hinnatõusu ja seda hinnastatistika juba näitabki.

Foto: Niek Verlaan from Pixabay

Reedel algab Ukraina toetuseks tehtud 2eurose mündikaardi müük

By

Eesti Pank hakkab reedel müüma Ukrainale ja vabadusele pühendatud 2eurost münti sisaldavat mündikaarti, millest keskpangale laekuva tulu kannab Eesti Pank Ukraina keskpangale. Erikujundusega mündi kujundas Eesti Kunstiakadeemias õppiv noor Ukraina sõjapõgenik Daria Titova.

Mündikaardi hind on 18 eurot. Mündikaartide müügist Ukraina keskpangale kantava tulu suuruse avaldab Eesti Pank siis, kui on selgunud müüdud mündikaartide kogus, millest on maha arvestatud maksud ja müügikanaliga seotud kulud. Esialgu plaanib Eesti Pank toota kuni 40 000 mündikaarti, aga on valmis tiraaži suurendama, kui nõudlus peaks osutuma suuremaks.

Kui 2eurost sisaldava mündikaardi müük algab 8. juulil, siis laiemalt jõuavad erikujundusega mündid ringlusse selle aasta lõpus. Ringlusse tuleb kaks miljonit 2eurost münti. Kaheetapilise lähenemise põhjus on Eesti Panga eesmärk anda võimalikult kiiresti toetust oma vabaduse eest võitlevale Ukrainale.

„Kui tavaliselt võtab erikujundusega 2eurose mündi loomine aega 1,5 aastat, siis sel korral saime mündikaardid valmis nelja kuuga. Mündikaardi müük toetab Ukrainat, seepärast tegime need valmis rekordkiirusega. Võtmeroll projektis oli Eesti Kunstiakadeemial, kes korraldas Ukrainast põgenenud kunstiüliõpilaste seas kiirkorras kujunduskonkursi. Ukraina võitleb iga päev oma vabaduse eest ja iga euro loeb,“ ütleb Eesti Panga president Madis Müller.

Ukrainale ja vabadusele pühendatud 2eurosel mündil on kujutatud õrnuse sümbolina neidu, kes omakorda kaitseb oma peos olevat lindu. Samuti on mündil kujutatud viljapead. Mündikujunduse autor on Harkivist pärist EKA kunstiüliõpilane Daria Titova. Mündikaardi kujundas Vladimir Taiger, kes osales nõustajana ka mündi kujunduse juures.

Eesti Pangas algas eeltöö Ukrainale ja vabadusele pühendatud erikujundusega 2eurose loomiseks aprillis. Mündikujunduse tekkes oli väga oluline roll Eesti Kunstiakadeemial, kus sel kevadel said oma õpinguid jätkata sõja eest põgenenud Ukraina kunstiüliõpilased. EKA korraldas aprillis kiirkorras mündikujunduse konkursi Ukraina tudengite seas, mille võitis Daria Titova. Mai alguses kinnitas kujunduse Eesti Panga nõukogu, kelle otsusel lisati mündile Ukraina iseseisvust ja vastupanu sümboliseeriv tervitus „Slava Ukraini“. Pärast seda pidid 2eurose kujunduse heaks kiitma Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu riigid. Paralleelselt valmistas keskpank ette mündikaartide ja 2euroste tootmist. Mündid vermiti Slovakkias ja mündikaardid valmisid Poolas.

Mündikaardi müük Omniva e-poes: https://pood.omniva.ee/et/15-numismaatika

Foto: Eesti Pank

Rekordiline energiahind ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda

By

Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%ni, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8%. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust.

Energiahindade kiire kallinemine jätkub: novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49% ja detsembri alguses tõukas külm ilm selle ajutiselt uute rekordtasemeteni. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju näeme alles järgmistel kuudel.

Elektrikulud moodustavad keskmiselt 0,8% ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10% – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel. Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda. Maagaasi hind kallines kuuga 60% ja see kandub lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris.

Foto: Eesti Pank

Naabritest kiirema hinnatõusu taga on suuresti energiatoodete inflatsioon

By

Eestis kasvasid juunis hinnad aastaga 3,8%, Euroopa Liidu ühtlustatud kaaludega metoodika järgi oli Eesti inflatsioon kiirhinnangu põhjal 3,7%. Naaberriikides Lätis ja Soomes oli hinnatõus aeglasem: ühtlustatud hinnaindeksi kiirhinnangu alusel vastavalt 2,6 ja 2%.

Majandusaktiivsuse kasv aitab inflatsioonile kaasa, sest suurem nõudlus võimaldab hindu kergemini tõsta. Samas ei ole kõigi kaupade ja teenuste pakkumine veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Hinnatõusu soodustavad nii tööstuskaupade pikad tarneajad kui ka täitunud kohvikuterrassid. Mõnes valdkonnas teravnenud tööjõupuudus tekitab ettevõtetele kulusurvet ja ka majanduse head olukorda tajuvad tarbijad võivad seetõttu hinnatõusudega kergesti leppida. Juunis kiirenes näiteks majutusteenuste ja väljaspool kodu söömise hinnatõus, mida saab otseselt seostada koroonapiirangute vähenemise ja majanduse elavnemisega. Samuti kiirenes riiete ja jalatsite hindade tõus. Teisalt olid toidukaupade hinnad enam-vähem aastatagusel tasemel.

Eesti ja naaberriikide inflatsiooni erinevuse taga on aga suuresti energiatoodete inflatsioon. Selline olukord on ebaharilik, sest energiahindu mõjutavad nii Eestis, Lätis kui ka Soomes sarnased tegurid, mille tõttu ei tohiks energiakandjate inflatsioon pikaajaliselt palju erineda.

Eesti ja Läti hinnatõusu erinevusest selgitab suure osa elektri hind. Mais ja juunis oli elektri börsihind pea kaks korda kallim kui aasta varem ning see tõstis mais ja juunis inflatsiooni 0,8–1,1% võrra. Kuigi elektri börsihinna dünaamika on riikides ühesugune, on tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kasv riigiti erinev: Lätis ja Soomes elekter mais tarbijahindu oluliselt ei suurendanud, Eestis aga küll. Juuni kohta veel täpseid andmeid naaberriikidest ei ole. Niisugune vastuolu erinevate näitajate vahel viitab pigem metoodilisele kui sisulisele erinevusele, ehk tarbija jaoks ei pruugi hinnatõus Eestis ja Lätis tegelikult nii erinev olla, kui statistika näitab.

Kuigi Eestis inflatsioon juunis kiirenes, läks naaberriikides teisiti: Soomes inflatsioon aeglustus ja Läti hinnatõus oli juunis sama kiire kui mais. Lätis pidurdasid inflatsiooni kütused. Mullu kevadel odavnes kütus nimelt Lätis rohkem kui Eestis ja madalama võrdlusbaasi tõttu oli seetõttu kütuse hinnatõus selle aasta aprillis ja mais Lätis omakorda märksa kiirem kui Eestis. Juunis see mõju taandus, aeglustades ka Läti inflatsiooni.

Eestis on küll mitmed aktsiisimaksud kõrgemad kui Lätis, kuid see ei selgita kogu kütusehinna erinevust, sest see on Eestis kõrgem ka siis, kui vaadelda hindu ilma maksudeta. Näiteks tänavu juunis oli Eestis bensiinihind ca 10 senti liitri kohta kallim kui Lätis. Vaid ligi pool sellest hinnavahest tulenes maksudest. Diislikütus oli küll odavam kui Lätis, kuid Eesti madalamat diislikütuse aktsiisi arvestades oleks pidanud hinna erinevus olema Eesti tarbijate kasuks veel suurem (vt joonis). Eesti ja Läti kütusehindade vahe võimendus 2020. aasta kevadel. Jättes kõrvale maksude mõju, maksis kütus koroonakriisi tippajal 2020. aasta aprillis ja mais Läti tanklates keskmiselt üle 10 sendi liitrist vähem kui Eestis. Mõnel nädalal oli diislikütuse hinnavahe ilma maksudeta lausa üle 20 sendi liitri kohta.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

SKP kasv ületas ootusi

By

Selle aasta esimese kvartali kiire majanduskasv tulenes eelkõige majandusolukorra paranemisest aasta alguses, mitte madalast võrdlusbaasist eelmisel aastal. Eesti SKP aastakasv oli 5,4% ja sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult eelmise kvartaliga võrreldes 4,8%. SKP ületas kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme.

Tegevusalade lõikes panustasid esimeses kvartalis tugevamalt kasvu IT-sektor, avaliku sektori valdkonnad ja toetavad tegevusalad, nagu finantssektor ja kinnisvara. Tööstussektori lisandväärtus kahanes aastavõrdluses. Samas oli kasv tugev ka kaubandussektoris, kus olid tegevuspiirangud tugevamad kui aasta varem. Kaubandussektori kiiret kasvu kinnitavad kuised majandustulemused. Võimalik, et teenuste kasutamise piirangud ja väiksem võimalus reisida on pannud inimesi rohkem kulutama kaubandusvõrgus.

Majanduskasvu nii järsk kiirenemine on samas vastuoluline. Esimeses kvartalis hakkasid kehtima karmid piirangud, mis vähendasid töölkäimist ja raskendasid inimestel kaupade ning teenuste tarbimist. Viimast kinnitavad ka Google’i mobiilpositsioneerimise andmed. Kuigi esimese kvartali alguses kasvas töölkäimine, jäi kvartali keskel suur osa inimestest piirangute kehtima hakates koju (vt joonis allpool). Töölkäijate osakaalu vähenemine on varem ennustanud SKPd. Viimaste nädalate jooksul, kui piirangud on vähenenud, on töökohal käimine järsult taastunud.

Majandusolukorra paranemisega on samuti kooskõlas Euroopa Komisjoni avaldatavad ettevõtete küsitluste andmed aprilli kohta. Need näitavad, et kevade hakul levis ettevõtlussektoris arvestatav tööjõupuudus ja tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. See viitab pigem buumile kui koroonapiirangute tõttu kiduvale majandusele. Eelmisel kevadel andsid ettevõtete küsitlused majanduse kohta märksa pessimistlikumaid signaale, kui olid hiljem selgunud majandustulemused. Kui 2020. aasta kevadel olid küsitlustulemused liiga pessimistlikud, on võimalik, et praegu reageeritakse teises suunas üle.

Kui majandus taastub kriisist oodatust kiiremini, tuleks hoiduda majanduse täiendavast stimuleerimisest eelarve kaudu, et vältida mõnede sektorite ülekuumenemist. Koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangute leevenedes tugevneb majandus teisel poolaastal veelgi. Lisaks suurendavad siis nõudlust kriisi ajal kogunenud hoiused ja II pensionisambast väljavõetav raha. Ehkki valitsusel on praegu hea aeg laenuvõtmiseks, peaks eelarvepoliitika esmane eesmärk olema siiski kohaliku majanduse stabiliseerimine. Majanduse tasakaalustamatuse tõttu kaotaksime pikas perspektiivis enam, kui võiksime võita odavast laenurahast.

Foto: Eesti Pank

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

PROGNOOS. Majanduse kriisieelne tase taastub tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles

By

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi hakkab Eesti majandus kriisist taastuma 2021. aastal ja saavutab kriisieelse taseme juba järgmise aasta teises pooles. Samas on Eesti majanduse väljavaade ebakindel, sest vaatamata lootustandvatele vaktsiiniuudistele on pandeemia kulgu pea võimatu ette ennustada ja majanduse areng võib oodatust märkimisväärselt erineda.

Käesoleval aastal kahaneb majandus 2,5%. See on palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,9%.

Majanduse kiire tagasipõrge selle aasta kolmandas kvartalis tõendas, et piirangute kadudes on Eesti majandus võimeline kiiresti kosuma. Kui pandeemia allub peatsele vaktsineerimisele, ei kahjusta koroonakriis majandust püsivalt ja majandus jõuab kriisieelselt prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Ettevõtetel on palju jõude seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandusaktiivsust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud.

Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda, mida kinnitab seegi, et töötasuhüvitise lõppemisele ei järgnenud ulatuslikku koondamislainet ning koondamiste arv ei kasvanud ka oktoobris-novembris. Tööpuuduse määr viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10% juures, langedes 2023. aastaks 7% lähedale.

Eesti majanduse väljavaade on ebakindel. Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate.

Kriisist väljumist saab toetada valitsuse ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega inimestele ja ettevõtetele. Juba kevadel käivitatud toetusmeetmeid võib olla sõltuvalt koroonaviiruse levikust ja ettevõtetele kehtestatud piirangutest vajalik piiratud ulatuses laiendada. Kuna pandeemiaga võitlemiseks kasutatakse esmajärgus erinevaid majandustegevust takistavaid piiranguid, siis on kohane abi suunata valdkondadesse, mille tegevust kõige otsesemalt piiratakse.

Põhiprognoosi kohaselt jääb eelarve puudujääki ka siis, kui majanduse maht on 2022. aastaks täielikult taastunud kriisieelselt prognoositud tasemele. Kõige tõenäolisema prognoosistsenaariumi järgi jõuab majandus enne kriisi prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Valitsus ei suuda aga eelarvet kehtiva riigieelarve strateegia kohaselt selleks ajaks tasakaalu viia. Seega on Eesti senise eelarvepoliitika säilides sunnitud valitsuse püsivate kulutuste ja investeeringute katmiseks võlakoormat suurendama ka pärast kriisist taastumist.

Riigi võlakoormuse piiramatu kasvu peatamine eeldab olulist suunamuutust eelarvepoliitikas. Valitsemissektori eelarve püsis struktuurses puudujäägis juba enne kriisi ja püsikulude tõus sotsiaaltoetuste näol hoiab eelarve struktuurses puudujäägis ka järgmistel aastatel. Selleks, et riigi võlakoorem kestvalt ei kasvaks, peaksid riigi kulud edaspidi kasvama majanduskasvust aeglasemalt või tuleb suurendada maksukoormust.

Täispikk ülevaade

Rahapoliitika ja Majandus 4/2020

 

Foto: Eesti Pank

 

Eesti Panga president Madis Müller: ebakindel tulevik nõuab plaane A, B ja C

By

Eesti Panga president Madis Müller esines teisipäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2021“, kus ta ütles, et ehkki Eesti majanduse senine käekäik on ületanud ootusi, peaks nii ettevõtjatel kui ka valitsusel koroonaviiruse põhjustatud ebakindlust arvestades olema tegevusplaanid nii mustema kui ka helgema stsenaariumi puhuks.

„Meil on olnud õnne, et Eesti peamised ekspordipartnerid on majanduslikus mõttes saanud teistest vähem pihta. Soome, Rootsi, Balti riikide ja Saksamaa kevadised prognoosid olid süngemad kui tegelikkus. See on üks kaalukamaid põhjuseid, miks Eesti majandus on saanud vähem kannatada, kui kevadel erinevates prognoosides kardeti,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Teise olulise põhjusena nimetas Müller riiklikku palgatoetust, mis toetas tööturgu ja inimeste sissetulekuid. „Kolmas põhjus, miks Eestil on praegu hästi läinud, olid siinsed pangad. Pankade antud maksepuhkused on laenuvõtjatele jätnud kätte umbes 150 miljonit eurot, võimaldanud ettevõtjatele kriisis vajalikku hingamisruumi ning lasknud neil keskenduda rohkem põhitegevustele,“ sõnas Müller.

Ettevaates oleks Mülleri hinnangul nii ettevõtetel kui ka valitsusel mõistlik valmistada ette plaanid A, B ja C, et olla valmis majanduse nii mustemaks kui ka helgemaks arenguks. „Valitsusel tasub varakult läbi mõelda majanduse toetamise abisammud juhuks, kui kriis süveneb ja riigil tuleb erasektorit edasi toetada. Ka sügava kriisi puhul saab riigi tugi ettevõtlusele olla ajutine ja hoolikalt sihitud rohkem kannatada saanud sektoritesse.“

Mülleri sõnul on sama tähtis olla valmis riigi kulutusi piirama, kui majandus peaks taastuma oodatust kiiremini. „Eesti Panga värske prognoosi järgi võiks Eesti majandus olla kriisist taastunud 2023. aastaks, mistõttu oleks pikemaid plaane koostades mõistlik võtta eesmärgiks, et selleks ajaks oleks ka riigi kulutused taas riigi tuludega kooskõlla viidud.“

Madis Mülleri konverentsiettekande slaidid

Eesti Pank avaldas teisipäeval uuendatud andmetega värske majandusprognoosi.

Foto: Eesti Pank

Maksekeskkonna Foorumil keskenduti digilahenduste edendamisele

By

Sel nädalal Eesti Pangas toimunud Maksekeskkonna Foorumil tõdeti, et kuigi Eesti digiriigikuvand on hea, võiksid ettevõtjad ja kaupmehed maksekeskkonnas digilahendusi senisest veelgi rohkem kasutada.

Foorumi päevakorras oli kesksel kohal küsimus, kuidas edendada uuenduslikumat, kontaktivaba ja konkurentsivõimelist maksekeskkonda Eestis. Aruteludel keskenduti lahendustele, mis seda toetaks ja oleks eeskujuks Euroopa arengusuundade seadmisel.

Eesti Panga asepresident Maive Rute tõi välja, et nüüd, kui sekundite jooksul liikuvad välkmaksed on saanud uueks normaalsuseks, on võimalik sellele rajada uusi lahendusi, mis aitavad maksmisprotsessi veelgi kiiremaks ja mugavamaks teha. „Hiljuti andis meile õppetunni pandeemia, mille mõjust pole me siiani vabanenud. Äritegevuse sujuvaks ning kontaktivabaks jätkamiseks on elektroonilised müügikeskkonnad koos mugavate, kiirete ja laialdaselt kasutatavate digitaalsete makselahendustega hädavajalikud,“ tõdes Rute.

Pooled ettevõtted ei pea oma tegevuste digitaliseerimist tähtsaks

Pangaliidu maksetoimkonna juht Tatjana Grünvald ütles foorumil, et SEB Panga poolt Baltikumis läbi viidud uuringu järgi ei pea üllatuslikult umbes pooled väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted oma tegevuste digitaliseerimist oluliseks.

„Ettevõtete digitaliseerimise taset aitaks märkimisväärselt tõsta e-arvete kasutuselevõtt, ostutšekkide digitaliseerimine ning lihtsamad liidestamised pangaga automaatsete kontoväljavõtete saamiseks ja maksete tegemiseks. Kui ettevõtete jaoks on finantsvaldkonna teenused tugiteenused, siis kliendi jaoks on eelkõige võtmesõnaks kasutajamugavus ning eesmärgiks võiks olla, et tugiteenustele kulub võimalikult vähe aega, kuid riskid oleks samas maandatud,“ märkis ta.

„Mõtlemapanevaks näiteks on ka Suurbritannias e-kaupmeeste seas läbi viidud uuring, mille järgi 67% nn milleeniumilastest jätavad e-poes ostu pooleli, kui ostu vormistamine osutub liiga keeruliseks,“ lisas Grünvald.

„Väiksemad ettevõtted ei pruugi oma igapäevategevuste juures jõudagi uuemate arengusuundadega kaasas käia ega omada teadmisi selle kohta, kuidas viia oma äritegevus digitaalsetele müügiplatvormidele või võtta lisaks kaardimaksetele kasutusele digimakselahendusi,“ sõnas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) juhatuse liige Ron Luvištsuk.

Pangad hoiavad maksete valdkonna arendamisel väga head tempot

Selle aasta kevadel hakkasid Eesti pangad klientidele pakkuma pankadevahelist nimemakseteenust, mis võimaldab makset teha telefoniraamatu kontaktile rahasaaja kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks tuleb teenus aktiveerida ja telefoninumber kontoga siduda.

LHV makseteenuste osakonna juht Kaspar Loog tõi välja, et kuigi üldine suund on teha nimemakse teenus üleeuroopaliseks ja aktiveerida kõigi klientide puhul, on sel teel takistuseks ranged isikuandmete kaitse piirangud. „Need piirangud ei võimalda telefoninumbri ja kontonumbri automaatset sidumist. Samas näitab nii Eesti kui ka rahvusvaheline kogemus, et inimestel on selle teenuse vastu suur huvi, sest nutitelefonides olevatel pangaäppidel on üha parem kaetus ja see muudab makse tegemise oluliselt mugavamaks ning ka turvalisemaks,“ ütles Loog.

Järgmise sammuna näevad pangad küsin raha võimaluse pakkumist pankade vahel ning selle teenuse edasiarendusest võiksid tulu saada ka kaupmehed, kes kaardimaksevõimalust ei paku või sooviksid seda teenust kasutada lisaks kaardimaksele ja sularahale.

Väikekaupmeeste huvi uute makselahenduste vastu on suur

Eesti Pank viis 2020. aasta suvel väikeettevõtete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli saada teada, kas ettevõtjad on huvitatud makselahendusest, mis võimaldab neil oma toodete või teenuste eest kohe näiteks pangaäppi või QR-koodi teel raha küsida ning saada tasu välkmaksena.

„Uuringust selgus, et väikekaupmehed ootavad väga võimalust saada makseid ilma kaardimakseks vajalikku taristut omamata. Lausa 76% vastanutest, kellest kandev osa olid väikeettevõtted, tõid välja, et nad tunneksid uue makselahenduse vastu huvi, kui see oleks soodne, tarbijale mugav ja tagaks raha kiirema laekumise,“ märkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Maksekeskkonna Foorumisse kuuluvad Eestis tegutsevad pangad ja teised makseteenuste pakkujad, pangaliit, rahandusministeerium, makseteenuste kasutajad, huvirühmade, sh avaliku sektori (kaupmeeste ja ettevõtjate liitude) esindajad ja taristuettevõtted. Maksekeskkonna Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna arengut ning kohanemist rahvusvahelisel makseteenuste turul toimuvate muutustega. Alates 2012. aastast koos käivat Maksekeskkonna Foorumit juhib Eesti Pank.

 

Eestis on hinnad majanduskriisi käigus reageerinud paindlikult

By

Tarbijahinnad langesid statistikaameti teatel septembris aastavõrdluses 1,1%. Euroala riikide keskmine hinnalangus oli septembris 0,3%. Enim odavnesid aastaga energiahinnad ja teenused, kuid ka toiduainete hinnakasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Toiduainetest kallinevad Euroopa Liidu siseturul peamiselt lihatooted ja puuviljad.

Viimastel kuudel on Eesti tarbijahindade langus püsinud ühe protsendi läheduses. Majanduselu on muutunud aktiivsemaks ja ka hindade langus pole enam süvenenud. Eesti on euroala riikide hulgas paistnud silma hindade suurema paindlikkusega. Nii hotelli- kui ka üürihindade langus (augusti andmetel vastavalt 23% ja 14%) on Eestis olnud euroala riikide seas suurim. Hindade paindlikkusest võib rääkida seetõttu, et kriisi haripunktis oli Eesti majanduslangus väiksem kui euroalal keskmiselt.

Kuigi turismisektoris pole kriis veel läbi, on hinnad seal langenud väga madalale tasemele ja edasiseks hinnalanguseks on ilmselt jäänud vähe ruumi. Ettevõtted otsivad nüüd pigem võimalusi kulude vähendamiseks, mistõttu on majutus- ja toitlustusettevõtetes tänaseks tööl ligikaudu viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta eest.

Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv 2021. aastal 0,6%ni. Seda eeldusel, et koroonaviiruse levik saadakse kontrolli alla ja negatiivsed mõjud majandusele leevenevad. Tarbijahindade kasv jääb siiski pikaajalisest hinnakasvust väiksemaks, sest viimase viie aasta jooksul on Eesti tarbijahinnad kasvanud keskmiselt 1,5%. Eelmise kümnendi jooksul tõusid tarbijahinnad keskmiselt 2,2%.

Sulev Pert Sulev Pert

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank