Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti Pank

Eesti Panga president Madis Müller: ebakindel tulevik nõuab plaane A, B ja C

By

Eesti Panga president Madis Müller esines teisipäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2021“, kus ta ütles, et ehkki Eesti majanduse senine käekäik on ületanud ootusi, peaks nii ettevõtjatel kui ka valitsusel koroonaviiruse põhjustatud ebakindlust arvestades olema tegevusplaanid nii mustema kui ka helgema stsenaariumi puhuks.

„Meil on olnud õnne, et Eesti peamised ekspordipartnerid on majanduslikus mõttes saanud teistest vähem pihta. Soome, Rootsi, Balti riikide ja Saksamaa kevadised prognoosid olid süngemad kui tegelikkus. See on üks kaalukamaid põhjuseid, miks Eesti majandus on saanud vähem kannatada, kui kevadel erinevates prognoosides kardeti,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Teise olulise põhjusena nimetas Müller riiklikku palgatoetust, mis toetas tööturgu ja inimeste sissetulekuid. „Kolmas põhjus, miks Eestil on praegu hästi läinud, olid siinsed pangad. Pankade antud maksepuhkused on laenuvõtjatele jätnud kätte umbes 150 miljonit eurot, võimaldanud ettevõtjatele kriisis vajalikku hingamisruumi ning lasknud neil keskenduda rohkem põhitegevustele,“ sõnas Müller.

Ettevaates oleks Mülleri hinnangul nii ettevõtetel kui ka valitsusel mõistlik valmistada ette plaanid A, B ja C, et olla valmis majanduse nii mustemaks kui ka helgemaks arenguks. „Valitsusel tasub varakult läbi mõelda majanduse toetamise abisammud juhuks, kui kriis süveneb ja riigil tuleb erasektorit edasi toetada. Ka sügava kriisi puhul saab riigi tugi ettevõtlusele olla ajutine ja hoolikalt sihitud rohkem kannatada saanud sektoritesse.“

Mülleri sõnul on sama tähtis olla valmis riigi kulutusi piirama, kui majandus peaks taastuma oodatust kiiremini. „Eesti Panga värske prognoosi järgi võiks Eesti majandus olla kriisist taastunud 2023. aastaks, mistõttu oleks pikemaid plaane koostades mõistlik võtta eesmärgiks, et selleks ajaks oleks ka riigi kulutused taas riigi tuludega kooskõlla viidud.“

Madis Mülleri konverentsiettekande slaidid

Eesti Pank avaldas teisipäeval uuendatud andmetega värske majandusprognoosi.

Foto: Eesti Pank

Maksekeskkonna Foorumil keskenduti digilahenduste edendamisele

By

Sel nädalal Eesti Pangas toimunud Maksekeskkonna Foorumil tõdeti, et kuigi Eesti digiriigikuvand on hea, võiksid ettevõtjad ja kaupmehed maksekeskkonnas digilahendusi senisest veelgi rohkem kasutada.

Foorumi päevakorras oli kesksel kohal küsimus, kuidas edendada uuenduslikumat, kontaktivaba ja konkurentsivõimelist maksekeskkonda Eestis. Aruteludel keskenduti lahendustele, mis seda toetaks ja oleks eeskujuks Euroopa arengusuundade seadmisel.

Eesti Panga asepresident Maive Rute tõi välja, et nüüd, kui sekundite jooksul liikuvad välkmaksed on saanud uueks normaalsuseks, on võimalik sellele rajada uusi lahendusi, mis aitavad maksmisprotsessi veelgi kiiremaks ja mugavamaks teha. „Hiljuti andis meile õppetunni pandeemia, mille mõjust pole me siiani vabanenud. Äritegevuse sujuvaks ning kontaktivabaks jätkamiseks on elektroonilised müügikeskkonnad koos mugavate, kiirete ja laialdaselt kasutatavate digitaalsete makselahendustega hädavajalikud,“ tõdes Rute.

Pooled ettevõtted ei pea oma tegevuste digitaliseerimist tähtsaks

Pangaliidu maksetoimkonna juht Tatjana Grünvald ütles foorumil, et SEB Panga poolt Baltikumis läbi viidud uuringu järgi ei pea üllatuslikult umbes pooled väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted oma tegevuste digitaliseerimist oluliseks.

„Ettevõtete digitaliseerimise taset aitaks märkimisväärselt tõsta e-arvete kasutuselevõtt, ostutšekkide digitaliseerimine ning lihtsamad liidestamised pangaga automaatsete kontoväljavõtete saamiseks ja maksete tegemiseks. Kui ettevõtete jaoks on finantsvaldkonna teenused tugiteenused, siis kliendi jaoks on eelkõige võtmesõnaks kasutajamugavus ning eesmärgiks võiks olla, et tugiteenustele kulub võimalikult vähe aega, kuid riskid oleks samas maandatud,“ märkis ta.

„Mõtlemapanevaks näiteks on ka Suurbritannias e-kaupmeeste seas läbi viidud uuring, mille järgi 67% nn milleeniumilastest jätavad e-poes ostu pooleli, kui ostu vormistamine osutub liiga keeruliseks,“ lisas Grünvald.

„Väiksemad ettevõtted ei pruugi oma igapäevategevuste juures jõudagi uuemate arengusuundadega kaasas käia ega omada teadmisi selle kohta, kuidas viia oma äritegevus digitaalsetele müügiplatvormidele või võtta lisaks kaardimaksetele kasutusele digimakselahendusi,“ sõnas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) juhatuse liige Ron Luvištsuk.

Pangad hoiavad maksete valdkonna arendamisel väga head tempot

Selle aasta kevadel hakkasid Eesti pangad klientidele pakkuma pankadevahelist nimemakseteenust, mis võimaldab makset teha telefoniraamatu kontaktile rahasaaja kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks tuleb teenus aktiveerida ja telefoninumber kontoga siduda.

LHV makseteenuste osakonna juht Kaspar Loog tõi välja, et kuigi üldine suund on teha nimemakse teenus üleeuroopaliseks ja aktiveerida kõigi klientide puhul, on sel teel takistuseks ranged isikuandmete kaitse piirangud. „Need piirangud ei võimalda telefoninumbri ja kontonumbri automaatset sidumist. Samas näitab nii Eesti kui ka rahvusvaheline kogemus, et inimestel on selle teenuse vastu suur huvi, sest nutitelefonides olevatel pangaäppidel on üha parem kaetus ja see muudab makse tegemise oluliselt mugavamaks ning ka turvalisemaks,“ ütles Loog.

Järgmise sammuna näevad pangad küsin raha võimaluse pakkumist pankade vahel ning selle teenuse edasiarendusest võiksid tulu saada ka kaupmehed, kes kaardimaksevõimalust ei paku või sooviksid seda teenust kasutada lisaks kaardimaksele ja sularahale.

Väikekaupmeeste huvi uute makselahenduste vastu on suur

Eesti Pank viis 2020. aasta suvel väikeettevõtete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli saada teada, kas ettevõtjad on huvitatud makselahendusest, mis võimaldab neil oma toodete või teenuste eest kohe näiteks pangaäppi või QR-koodi teel raha küsida ning saada tasu välkmaksena.

„Uuringust selgus, et väikekaupmehed ootavad väga võimalust saada makseid ilma kaardimakseks vajalikku taristut omamata. Lausa 76% vastanutest, kellest kandev osa olid väikeettevõtted, tõid välja, et nad tunneksid uue makselahenduse vastu huvi, kui see oleks soodne, tarbijale mugav ja tagaks raha kiirema laekumise,“ märkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Maksekeskkonna Foorumisse kuuluvad Eestis tegutsevad pangad ja teised makseteenuste pakkujad, pangaliit, rahandusministeerium, makseteenuste kasutajad, huvirühmade, sh avaliku sektori (kaupmeeste ja ettevõtjate liitude) esindajad ja taristuettevõtted. Maksekeskkonna Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna arengut ning kohanemist rahvusvahelisel makseteenuste turul toimuvate muutustega. Alates 2012. aastast koos käivat Maksekeskkonna Foorumit juhib Eesti Pank.

 

Eestis on hinnad majanduskriisi käigus reageerinud paindlikult

By

Tarbijahinnad langesid statistikaameti teatel septembris aastavõrdluses 1,1%. Euroala riikide keskmine hinnalangus oli septembris 0,3%. Enim odavnesid aastaga energiahinnad ja teenused, kuid ka toiduainete hinnakasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Toiduainetest kallinevad Euroopa Liidu siseturul peamiselt lihatooted ja puuviljad.

Viimastel kuudel on Eesti tarbijahindade langus püsinud ühe protsendi läheduses. Majanduselu on muutunud aktiivsemaks ja ka hindade langus pole enam süvenenud. Eesti on euroala riikide hulgas paistnud silma hindade suurema paindlikkusega. Nii hotelli- kui ka üürihindade langus (augusti andmetel vastavalt 23% ja 14%) on Eestis olnud euroala riikide seas suurim. Hindade paindlikkusest võib rääkida seetõttu, et kriisi haripunktis oli Eesti majanduslangus väiksem kui euroalal keskmiselt.

Kuigi turismisektoris pole kriis veel läbi, on hinnad seal langenud väga madalale tasemele ja edasiseks hinnalanguseks on ilmselt jäänud vähe ruumi. Ettevõtted otsivad nüüd pigem võimalusi kulude vähendamiseks, mistõttu on majutus- ja toitlustusettevõtetes tänaseks tööl ligikaudu viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta eest.

Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv 2021. aastal 0,6%ni. Seda eeldusel, et koroonaviiruse levik saadakse kontrolli alla ja negatiivsed mõjud majandusele leevenevad. Tarbijahindade kasv jääb siiski pikaajalisest hinnakasvust väiksemaks, sest viimase viie aasta jooksul on Eesti tarbijahinnad kasvanud keskmiselt 1,5%. Eelmise kümnendi jooksul tõusid tarbijahinnad keskmiselt 2,2%.

Sulev Pert Sulev Pert

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

Keskpanga asepresident Maive Rute suundub tööle Euroopa Komisjoni

By

symbol of european union on banknote
 

Eesti Panga asepresident Maive Rute nimetati kolmapäeval Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektoraadi peadirektori asetäitjaks. Maive Rute viimane tööpäev keskpangas pole veel kokku lepitud.

„Kui tuli ettepanek liituda Euroopa Komisjoni ühe mõjukama juhtimistiimiga, siis see ei olnud kerge otsus. Pangas on konstruktiivne tööõhkkond ja väljapaistvate teadmistega eksperdid,“ ütles Maive Rute.

„Mul oli tõesti kahju kuulda, et Maive on otsustanud lahkuda Eesti Pangast. Oma lühikese, aga väga tegusa karjääri jooksul keskpangas jõudis Maive käivitada mitmeid tulevikku vaatavaid projekte ning oli meile oma energia ja tasakaalukusega innustavaks eeskujuks. Samas ma mõistan Maive valikuid ja otsust võtta vastu uus väljakutse ning soovin talle tuult tiibadesse,“ ütles Madis Müller.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on tema ülesanne pakkuda võimalikult kiiresti keskpanga nõukogule välja uue asepresidendi kandidaat.

DG GROW on Euroopa Komisjoni üks suurematest peadirektoraatidest, mis kujundab ja viib ellu mitmeid Euroopa Liidu peamisi poliitikaid: kaupade ja teenuste vaba liikumine, tööstuse ja ettevõtluse arendamine ning vastavad regulatsioonid. Valdkonda kureerib prantsuse volinik Thierry Breton.

Maive Rute vastutusalasse hakkavad kuuluma kaupade vaba liikumine siseturul, tööstuspoliitika ja innovatsioon, standardiseerimine ning Euroopa peamised tööstusharud toorainete tootmisest autotööstuse, keemiatööstuse, tekstiilitööstuse, loomemajanduse ja turismini. Rute töötas samas peadirektoraadis ettevõtluspoliitika direktorina aastatel 2005-2009. Tema abikaasa töötab samuti Euroopa Komisjonis ning neil on Brüsselis teine kodu.

Foto: Karolina Grabowska on Pexels.com

Riigisiseste maksete maht jäi II kvartalis samaks, piiriüleste maksete maht suurenes

By

2020. aasta juuli maksestatistika avaldatakse 24. augustil 2020 kell 8.00. Vt ka statistika avaldamiskalendrit

III kvartali maksestatistika statistikateade avaldatakse 22. oktoobril 2020 kl. 08.00.

Taustinfo

Eesti Pank avaldab maksestatistikat igakuiselt. Kord kvartalis avaldatakse koos maksestatistikaga ka eraldi statistikateade.

Statistikateates kirjeldatakse maksestatistika (makstavad ja laekuvad maksed, kaardimaksed, e-kaubanduse tehingud jne) peamisi muutusi.

Foto: Eesti Pank

Laenude allahindlused pole pangandussektori kasumit veel oluliselt vähendanud

By

Madis Laas Madis Laas

Eesti Panga ökonomist

Pangad on koroonaviirusest põhjustatud ebaselguse tõttu suurendanud provisjoneerimist ehk probleemseks hinnatud laenudele allahindluste tegemist, kuid seni on provisjonide maht olnud suhteliselt väike. Pangandussektori kasum teises kvartalis oli 112 miljonit eurot, mida on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aasta samal ajal. Seda on aidanud hoida tütarettevõtetelt saadud dividendid ja stabiilsena püsiv puhasintressi tulu. Samuti vähenesid halduskulud teises kvartalis aastases võrdluses üle 14 protsendi.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juuni lõpu seisuga 1,1 protsenti. Ettevõtete laenuportfell seejuures vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,8 protsenti[1]. Koondportfelli kasvu on toetanud eluasemelaenud, mille maht suurenes aastaga 6,2 protsenti.

Majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud uute laenude maht võrreldes maikuuga pisut taastus, kuid on aastatagusega võrreldes jätkuvalt tublisti väiksem. Pikaajalisi uusi laene anti ettevõtetele võrreldes aastatagusega ligikaudu poole vähem ehk 146 miljonit eurot ning eluasemelaene majapidamistele pea neljandiku võrra vähem ehk 85 miljonit eurot.

Uute autoliisingute väljastamine elavnes juunis märgatavalt, ületades 37 miljoni euro taseme, kuid 2019. aasta juuniga võrreldes on maht jätkuvalt umbes neljandiku võrra väiksem. Selliste kestvuskaupade nagu sõidukite tarbimise kasv võib anda märku tarbijate kindlustunde mõningasest paranemisest.

Reaalsektori likviidsete varade kasv jätkus kiires tempos. Majapidamiste hoiuste aastakasv on viimasel kolmel kuul olnud kõrgeimail tasemel alates 2012. aastast, ületades kõigil kolmel kuul 11 protsendi taseme. Juunikuus kasvasid majapidamiste hoiused aastatagusega võrreldes 885 miljoni euro võrra 8,7 miljardi euroni. Ka ettevõtete hoiuste aastakasv oli jätkuvalt suur ulatudes 13,6 protsendini. Ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 892 miljoni euro võrra 7,5 miljardi euroni.

Väljastatud laenude intressimäärad on praegu majanduses valitseva ebaselguse taustal püsinud stabiilsed. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimarginaal oli juunis 2,9 protsenti ja tagatisega eluasemelaenude oma 2,3 protsenti.

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalendri leiate Eesti Panga kodulehelt.

 

Eesti elanike ostukäitumine ja tehingud sularahaga on eriolukorra ajal muutunud

By

  • Tehingute arv: aasta varasema ajaga võrreldes tehakse 37% vähem kaardimakseid ja sularahatehingute arv on langenud koguni 42%.
  • Tehingute käive: aastataguse ajaga võrreldes on kaardimaksete käive langenud 28% ja sularahatehingute käive 27%.
  • Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud.

Kaardimaksed Eestis

Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.

Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.

Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.

Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.

Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.

Ostud e-poodidest

Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.

Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.

2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.

Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.

Foto: Eesti Pank

Eriolukorra ajal on toiminud pangateenused ja kaardimaksed laitmatult

By

Makseteenused ja kaardimaksed on vajalikud teenused, mida hoiavad pangad töös isegi siis, kui inimeste elu ei saa käia tavalises rütmis. Seni on need toiminud laitmatult.

Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive pankade sõnul märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama. Selline tõus oli siiski ajutine.

Kaardimaksete töötleja NETS Estonia ja pankade sõnul oli kaardimaksete maht selle aasta suurim 13. märtsil, mil päevasisene tipptund meenutas jõuluaega. Kaardimaksete tegemiseks vajalikud süsteemid pankades ja kaardimaksete töötleja juures pidasid sellele koormusele kenasti vastu.

Kuigi inimeste suurenenud ostutuhin loodetavasti enam ei kordu, soovitab Eesti Pank eriolukorras tasuda ostude eest eelkõige pangakaardiga. Veel parem on maksta viipekaardiga või nutitelefoniga, sest maksja ei puutu siis makseterminali pinnaga kokku.

23. märtsil tõstsid pangad eriolukorra tõttu viipemakse limiidi 50 euroni, mis soodustab viipemaksete tegemist veelgi. Pankade hinnangul võimaldab 50eurose limiidi kehtestamine teha kontaktivabalt ligikaudu 95 protsenti kaardimaksetest. Tavaolukorras on kaardimakse keskmine suurus Eestis 17 eurot.

Maksete liikumise kiirus on pangaklientide jaoks oluline

Eestis tehakse iga päev keskmiselt 484 000 makset, millest 89 protsenti on välkmaksed. Eriolukorras on maksekorraldused liikunud pankade sõnul peaaegu tavapärases mahus ja sujuvalt.

Välkmaksed on Eestis kõik ühe panga sees tehtud maksed ja peale selle veel 58 protsenti pankadevahelistest maksetest. Selle näitajaga paistame silma, kuna Euroopas oli 2019. aasta viimases kvartalis pankadevaheliste välkmaksete osakaal vaid 5,5 protsenti.

Tegemist on hinnanguga, kuna Euroopa pangad kasutavad välkmaksete pakkumiseks erinevaid teenuseosutajaid. Üheselt mõõdetavat statistikat praegu seega pole. Eestis ei ole välkmakse hind tavamaksest suurem, kuid Euroopas on ka neid panku, mis pakuvad seda teenust kõrgema tasu eest.

Praegu saab välkmaksete süsteemi edastada makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot. 1. juulil 2020 tõstetakse välkmaksete süsteemi limiit 100 000 euroni.

Foto: Eesti Pank

Eelmise aasta lõpus Eesti kaubavahetus kahanes

By

Eesti maksebilansi andmed näitavad, et rahvusvaheline kaubavahetus, mis on pikka aega kasvanud, eelmise aasta viimases kvartalis aasta arvestuses kahanes. Kõige rohkem mõjutas seda kaupade eksport, mis vähenes 2,7 protsenti. Maailmamajanduse üldise jahenemise ja koroonaviiruse leviku tõttu kahaneb väliskaubandus ka selle aasta esimesel poolel.

Eelmise aasta lõpus vähenes kaupade eksport peamiselt energeetikasektori mõjul: kõrge CO2 kvoodi hinna tõttu pole põlevkivist toodetud elektrienergia turul konkurentsivõimeline. Varem müüs Eesti elektrienergiat teistele riikidele, kuid nüüd ostab seda ise sisse. Tööstussektori ekspordikasvu pidurdas välisnõudluse üldine nõrgenemine. Kõige rohkem puudutas see mööblitootjaid ning elektrimasinate ja seadmete tootjaid. Kaupade import kahanes 1,3 protsenti. Jooksevkontot toetas nüüdki teenuste positiivne saldo, kus neljandas kvartalis jätkus telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning hooldus- ja remonditeenuste ekspordi kasv. Eelmise aasta neljandas kvartalis oli jooksevkonto ülejääk suhtena SKPsse 0,6 protsenti ehk väiksem kui paaril varasemal aastal.

Eelhinnangutele tuginedes kahanes eksport möödunud aasta sama ajaga võrreldes ka 2020. aasta esimestel kuudel. Koroonaviiruse puhanguga kaasnenud segadus, mis on maailmamajandust ja ennekõike rahvusvahelist kaubandust tabanud, ei jäta puutumata ka Eesti ettevõtteid, kelle tegevus on rahvusvaheliste tarneahelatega tihedalt põimunud. Ida-Aasia piirkonna – kuhu kuuluvad Jaapan, Hiina, Hongkong ja Hiina Taipei – osakaal Eesti impordis on OECD hinnangul 12 protsenti. Kõige selle taustal võib oodata, et väliskaubanduse näitajad kahanevad edasi selle aasta esimesel poolelgi.

Kuigi eelmisel aastal jahenes Euroopa üldine investeerimiskliima nii poliitilise kui ka majandusliku olukorra riskisuse tõttu, on Eestisse suunatud investeeringute aktiivsus püsinud võrdlemisi hea. Möödunud aastal kasvasid Eestisse tehtud otseinvesteeringud 13 protsenti, tööstussektorisse sealhulgas 9 protsenti.

Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto olid 2019. aasta neljandas kvartalis kokku 118 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti oli netolaenuandja ehk Eesti investorid paigutasid välismaale rohkem finantsvara, kui sealt kaasasid.

Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika infograafiku, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.

Foto: Eesti Pank

Eesti hinnakasvu hoiab vaos depressiivne väliskeskkond

By

Statistikaameti teatel olid Eesti tarbijahinnad 2019. aasta viimasel kuul 0,3 protsenti väiksemad kui novembris. Kõige suuremad muutused tõid kaasa veetariifide langus Tallinnas, elektri ja sideteenuste odavnemine ning alkoholiaktsiisi alandamise järelmõju. Aasta arvestuses püsis inflatsioon Eestis detsembris 1,8 protsenti. Aasta lõpukuudel oli inflatsioonisurve tavatult väike ning 2018. aasta keskmisega võrreldes tõusis keskmine tarbijahinnaindeks 2019. aastal 2,3 protsenti.

Möödunud aasta oli paljudele ettevõtetele keerukas. Töötajate palku tuli tõsta, aga hindu paljud ettevõtted samal ajal kergitada ei saanud. Probleemid olid eriti ilmeka eksportijate jaoks, sest välisturgudel ollakse valdavalt hinnavõtjad. Ekspordihindade ulatuslik langus ja mitme valuutakursi odavnemine euro suhtes pingestasid olukorda tuntavalt.

Lähikuudel näeme aastase inflatsioonimäära suuremat kõikumist, kuid hinnatõus jääb endiselt pigem vaoshoituks. Peamised riskid on eelkõige seotud naftahindade edasise arenguga ning üldisemalt palga- ja hinnakujunduses tekkinud survega. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb 2020. aasta keskmine tarbijahindade kasv 2 protsendi lähedale.

Foto: Eesti Pank