Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Eesti Pank

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7%

By Leave a Comment

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris vähenes.

Hõive kasv teenindussektoris ja kahanemine tööstuses ja ehituses on kooskõlas ka tööandjate kindlustundeuuringu tulemustega. Teenindussektori head käekäiku toetab sissetulekute kiire suurenemine ja tarbijate tugev kindlustunne. Tööstussektori tööandjate ootused hõive kasvu osas on muutunud aga varasemast pessimistlikumaks. Samas on töötleva tööstuse hõive kasv tööjõu-uuringus tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud: tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud, keda tööjõu-uuring ei hõlma.

Mullu leevendas sisseränne tööjõupuudust juba neljandat aastat järjest ja tööealiste inimeste arv suurenes aasta jooksul kokku 0,4%. Nii Eesti, teiste  Euroopa Liidu riikide kui ka kolmandate riikide kodanikke saabus Eestisse elama rohkem, kui lahkus. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendas tööjõupakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu.

Ettevaates pärsib Eesti elanike hõive edasist kasvu juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja hõive määr. Nende näitajate järgi on Eesti juba mõnda aega Euroopa Liidu esirinnas. Teisalt on käesoleval aastal nii Eestis kui ka Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis annab alust oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõningase viitajaga mõjutab aeglasem majanduskasv paratamatult ka tööturgu.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Eesti Pank kutsub kujundama emakeelsele Tartu Ülikoolile pühendatud mälestusmünti

By

Eesti Pank korraldab emakeelse Tartu Ülikooli asutamise 100. aastapäevale pühendatud 2eurose mälestusmündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive.

1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud Tartu Ülikool on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanimaid ülikoole. 1919. aastal sai sellest esimene eestikeelne ülikool.

Kujunduskonkursi eesmärk on leida mälestusmündile sobiv rahvusliku külje kujundus. Mälestusmündi ühise külje kujundust ei muudeta. Nõuetekohaselt vormistatud kavandid tuleb esitada hiljemalt 18. veebruaril 2019 kell 12.00 Eesti Panka aadressil Mündižürii, Eesti Pank, Estonia pst 13, 15095 Tallinn.

Konkursi tehnilised tingimused, konkursil osalemine ja tööde hindamine

Autor või autorite kollektiiv võib esitada kujunduskonkursile rohkem kui ühe kavandi. Eesti Panga kokku kutsutud žürii teeb meenemündi kujunduskonkursi tulemused teatavaks hiljemalt 30. aprillil 2019. Kujunduskonkursi kolmele parimale kavandile makstakse pärast müntide emiteerimist autoritasu. Võidutöö autoritasu on 2000 eurot, teise koha saanud kavandi autorile makstakse 700 ja kolmanda koha töö autorile 500 eurot.

Eesti Pank kogub meene- ja mälestusmüntide väljaandmise ettepanekuid panga posti- ja e-posti aadressil ning Eesti Panga veebilehe kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab meene- ja mälestusmüntide tootmise Eesti Panga juhatus.

Nõuandva kogu tööd juhib Mart Laar ning selle liikmed on Aino Lepik von Wirén, Piret Õunapuu, Ivar Leimus, Raul Rebane, Toomas Kiho ja Lauri Vahtre.

Allikas ja foto: Eesti Pank

Bloomberg on piiriülesed maksed eksitavalt märkinud mitteresidentide makseteks

By

Uudisteagentuur Bloomberg väitis ekslikult täna avaldatud uudises, et Eestist liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro väärtuses mitteresidentide makseid. Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud.

Kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega. 900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult. Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed. Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.

Piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu. Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.

Fotod ja allikas: Eesti Pank

Eesti majanduskasvu ootab ees rahunemine

By

Euroala majandus, mis kasvas kuni 2017. aasta lõpuni hoogsalt, näitab nüüd esimesi nõrgenemise märke ning kasvu aeglustumist on prognoosinud ka Euroopa Keskpank, rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil. Kuna ekspordi osatähtsus Eesti SKP-s on umbes 80%, siis avaldab euroala majanduse jahtumine mõju ka Eesti majandusele.

Eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv ligi 5% ning seda hoogustas peale sisenõudluse ka ekspordile suunatud tööstussektori kasv. Majanduskasvu pidurdumine välisturgudel toob seega kaasa rahulikuma majanduskasvu ka Eestis. Kasv aeglustub ka seetõttu, et inimeste tööturul osalemise aktiivsuse tõus ja hõive suurenemine, kasutuseta olnud ressursside rakendamine ja leebe rahapoliitika ei paku eelnevate aastatega võrdväärset tuge. Kasvu aeglustumine on igati ootuspärane, sest Eesti ületab keskmistele majandusoludele vastavat taset ning piltlikult öeldes ei ole võimalik püsivalt keskmisest paremas seisus olla.

Foto ja lisalugemine: Eesti Pank

Hinnakasv aeglustus märtsis

By

  • Hinnakasv aeglustus märtsis 3,1%-lt 2,8%-le
  • Esmatarbekaupade hinnakasv avaldab suuremat mõju vaesematele leibkondadele
  • Majandustõus väliskeskkonnas kogub kandejõudu ja see toob kaasa kiirema hinnakasvu

Tarbijate ostukorv kallines statistikaameti teatel märtsis aastaga 2,8%. Eelmise kuuga võrreldes hinnatase ei muutunud.

Toiduainete hinnakasv ulatus märtsis 5,1%ni ning 1,7 protsendipunkti sellest tulenes aasta jooksul jõustunud kõrgematest alkoholiaktsiisi määradest. Kuigi toiduainete hinnakasv on Eestis viimastel kuudel mõnevõrra aeglustunud, on see euroala riikide hulgas siiski üks kiiremaid. Euroalal tõusid toiduainete hinnad märtsis aastaga vaid 2,2%. Toiduainete hinnakasv avaldab suuremat mõju vaesematele leibkondadele, kelle ostukorvis on esmatarbekaupade osakaal suurem. Esimesse, kõige madalamasse tulukvintiili kuuluvate leibkondade tarbijakorvis on toiduaineid 36%, aga rikkaimates leibkondades kulub toidule 24% sissetulekust.

Eluasemekulutused on tarbijate ostukorvis suuruselt teisel kohal ning nende hinnakasv kiirenes märtsis 4,2%ni. Eluasemekulutusi suurendasid 8,5% kõrgem üür ja 10% kallim elekter. Siiski on sellel kütteperioodil hinnakasvu mõnevõrra tagasi hoidnud soojusenergia, mille hinnatase pole eriti muutunud. Eesti konjunktuuriinstituudi ettevõtete küsitluse andmed viitavad, et edaspidi panustavad hinnakasvu rohkem teenused.

Eelmisel aastal algas väliskeskkonnas majandustõus, mis kogub kandejõudu, ning koos sellega on kasvanud inflatsiooni kiirenemise risk. Osa suurematest euroalaväliste riikide keskpankadest on juba ka otsustanud tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid. Euroala riikide majandusaktiivsus on samuti suurenenud, kuid selle mõju hindadele on seni olnud nõrk. Euroala tarbijate ostukorv kallines märtsis esialgse hinnangu kohaselt 1,4%.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/hinnakasv-aeglustus-ka-martsis-06042018

Hea ekspordiaasta: 2017

By

2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majandus kasvas viimaste aastate selgelt kiireimas tempos. Kasvu hoogustasid nii ekspordile keskendunud tööstussektor kui ka sisenõudlust teenindavad majandusharud. Ekspordi reaalkasv jäi küll 2016. aasta näitajale alla, kuid see oli tingitud vaid ühe tööstusharu ekspordi vähenemisest. Investeeringud hakkasid lõpuks ometi kasvama ja seda nii ettevõtlus- kui ka valitsemissektoris. Vaid majapidamiste investeeringud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks. Sellest tulenevalt suurenes jooksevkonto ülejääk 734 miljoni euroni ehk 3,2%ni SKPst. Õhutranspordi reisijateveo ja IKT teenuste ekspordi kasv suurendas teenuste ekspordi-impordi ülejääki ligi viiendiku võrra. Lisaks kaupade ja teenuste konto ülejäägi suurenemisele kasvatas jooksevkonto ülejääki ka välismaalt laekunud trahviraha. Investeerimistulu väljavool jäi aasta varasemaga võrreldes enam-vähem samale tasemele, mis näitab, et väliskapitalil põhinevate ettevõtete kasumid aastaga ei kasvanud.

Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti 2017. aastal ligikaudu miljardi euro eest, mida on viimase nelja-viie aasta näitajatega võrreldes ligikaudu kaks korda rohkem. Samal ajal aga vähendati varasemaid omakapitaliinvesteeringuid enam-vähem samas mahus, mis tähendab, et kokkuvõttes n-ö uut raha riiki sisse ei voolanud. Mittefinantsettevõtete varem Eestis teenitud tulu taasinvesteerimise tõttu ületas otseinvesteeringukohustuste sissevool siiski väljavoolu, olles aasta varasemaga võrreldes samal tasemel.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid eelmisel aastal kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Mõnda aega püsinud jooksevkonto ülejääk on tekitanud Eesti majanduses vaba raha, mida paigutatakse järjest enam välismaale. Seega on Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja -kohustuste vahe liikunud järjekindlalt tasakaalu suunas. 2017. aastal oli see ligikaudu –30% SKPst.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Wikipedia

Hinnasurve andis detsembris järele

By

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade aastakasv detsembris 3,4%ni. Hinnakasvu vedasid ikka toiduained ja energia hinnad, kuid ülejäänud ostukorv kallines tagasihoidlikult. Novembriga võrreldes langes hinnatase 0,3%, mida põhjustasid hooajalised tegurid, sh alkoholi soodusmüük ja üüri odavnemine. Euroala inflatsioon oli detsembris aeglane, 1,4%, kuigi majandusaktiivsus ei ole enam madalseisus.

Eesti hinnatõusule aitasid eelmisel aastal suuresti kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Tootmise vähenemise tõttu kallinesid maailmaturul kõige rohkem piimatoodete, sh või hinnad. Viimastel kuudel on Euroopas toiduainete tootjahindade kasv siiski aeglustunud. Näiteks või tootjahinnad on nüüdseks langenud uuesti 2017. aasta algusega samale tasemele. Eestis odavnesid piimatooted detsembris kuuga 1%. Kuna toidutoorme hindade heitlikkus on olnud suur, ei saa välistada, et järsule kallinemisele järgneb toiduainete jaehindade langus.

Eesti suurem majandusaktiivsus oli 2017. aastal soodne kiiremaks hinnakasvuks. Siinsete ettevõtete tööjõukulude kasv oli mullu üks euroala riikide kiiremaid ja Eesti tööpuuduse määr oli ajalooliselt üks madalamaid. Tänu nõudluse kasvule said ettevõtted hindu tõsta varasemast rohkem; seda näitas ka ettevõtete suurem kasum.

2017. aasta esimesel poolel prognoosis Eesti Pank tarbijahindade aastaseks inflatsiooniks 3,2%, kuid tegelikult tõusis elukallidus 3,4%. Hinnakasv ületas prognoositut veidi – eelkõige toiduainete hindade oodatust kiirema kasvu tõttu. Alanud aastal hoiavad hinnakasvu kiirena aktsiisitõusud, mille kogumõju ulatub 0,6–0,7 protsendipunktini. Lisaks on maailmamajanduse elavnemine ning OPECi tootmiskärped kaasa aidanud nafta kallinemisele. 2017. aasta detsembris ületas nafta hind lähimineviku kõrgtaseme, tõustes rohkem kui 65 dollarini barreli eest. 2018. aasta keskmine oodatav hinnakasv on 3,2% eeldusel, et nafta hinnatasemes ei toimu väga suuri muutusi.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freepicks.com

Helged ajad tööturul kestavad

By

  • Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
  • Töötuse määr kahanes 5,2%ni, kõige enam Ida-Virumaal
  • Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus.

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2%-l, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70%ni tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele

By

Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, mistõttu võib öelda, et tööturu olukord püsis teises kvartalis hea.

Tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste hulgas oli 66,9% ning enamik andmeallikaid näitab suurt nõudlust töökäte järele. Maksu- ja tolliameti registriandmete järgi kasvas teises kvartalis deklareeritud palgatulu saajate arv tänu erasektorile 0,9%. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitasid ettevõtete hõiveootuste paranemist ning üha suurem osa küsitletud ettevõtetest peavad tööjõupuudust tootmist piiravaks teguriks. Eriti hoogsalt on hõiveootused kasvanud ja ka tööjõu piirangu tunnetamine suurenenud ehitussektoris. Ka majapidamised muutusid optimistlikumaks – tööpuuduse kasvu kartus on 2017. aasta jooksul kiiresti vähenenud.

Töötuse määr oli statistikaameti andmetel 7%, mis on eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra kõrgem. Kuigi tervise tõttu oli tööturult eemal ligikaudu samapalju inimesi kui aasta varem, peegeldab töötuse määra suurenemine tõenäoliselt töövõimereformi mõju. Töötukassa andmete kohaselt läheneb vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv 10 000-le ning edaspidi on oodata selle arvu suurenemist. Andmetest nähtub, et töö leidis 2017. aastal igas kuus ligikaudu 7% kuu jooksul arvel olnud vähenenud töövõimega inimestest. Töö leidmise määr on ootuspäraselt mõnevõrra madalam kui täieliku töövõimega inimeste puhul, mis oli 12%. Paraku lahkub ligikaudu 7% töötukassa registrist omal tahtel või kustutatakse tingimuste mittetäitmise tõttu. Kuna sellega kaasneb ka töövõimetoetusest ilma jäämine, tuleks analüüsida selliste otsuste tagamaid ja inimeste edasist toimetulekut.

Tööjõu tootlikkus on nüüdseks juba aasta jagu kasvanud ning teises kvartalis hoogustus kasv tööstustoodangu- ja ekspordiandmete põhjal veelgi. Tõhusam töökorraldus lubab ettevõtetel kasumlikkust parandada ka juhul, kui jätkub senine kiire palgakasv.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/press/ka-teises-kvartalis-valitses-suur-noudlus-tookate-jarele-14082017

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

By

9. jaanuaril 2017 lõpetas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu artikkel IV konsultatsiooni[1] Eesti Vabariigiga.

Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

Edaspidi peaks majanduse olukord paranema, sest väliskeskkond muutub soodsamaks ning käiku lastud kasvu soodustavad poliitikameetmed hakkavad vilja kandma. 2017. aastal oodatakse majanduskasvuks 2,3% ning 2018. aastal 2,8%. Kasvu peaksid kiirendama jõuline tarbimine, investeeringute ja ekspordi suurenemine ning 2018. aastaks kavandatud eelarvestiimul. Kasvavate energiahindade, aktsiisimaksude järsust tõusust saadavate suuremate maksulaekumiste ning aluseks oleva hinnadünaamika mõningase kiirenemise tõttu peaks inflatsioon 2017. aastal jõudma 2,5%ni. Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht, et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.

Direktorite nõukogu hinnang

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust ning otsusekindlaid reforme, mille tulemus on olnud kindel majanduskasv ning elanikkonna elujärje märkimisväärne paranemine viimase kahe aastakümne jooksul. Ehkki riigi majanduskasv on viimasel ajal pettumust valmistanud, on direktorid arvamusel, et kasv hakkab kiirenema kuna väliskeskkond muutub soodsamaks ning juba käiku lastud kasvu soodustavad meetmed hakkavad vilja kandma. Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks.

Nimetatud probleemidest üle saamiseks soovitasid direktorid tootlikkuse tõstmist ja konkurentsivõime säilitamist kolmest meetmest koosneva lähenemise abil. Esiteks tuleb suurendada olemasolevate kasvu soodustavate programmide tõhusust, mastaape ja haaret. Muu hulgas võiks siin abiks olla vastava tootlikkusüksuse asutamisest. Teiseks peaks palgakasvu uuesti siduma alusnäitajatega ning tagama, et avaliku sektori palkade ja miinimumpalga kasv ei edestaks palgakasvu erasektoris, suurendama naiste osalemist tööjõuturul ning vähendama veelgi tööhõivet valitsemissektoris, et laiendada üldist tööjõupakkumist. Kolmandaks tuleks maksureformidega soodustada konkurentsivõimet.

Direktorid olid ühel meelel selles, et Eesti heal järjel olev riigirahandus suudab ka kirjeldatud kolmemeetmelise lähenemise valguses toetada majanduse pakkumise poolt, säilitades samas eelarveasutuste tugevuse. Lisaks avaldasid nad poolehoidu kavatsusele riiklikke investeeringuid ka edaspidi suurendada, rõhutades, et nii uued kui ka juba käimas olevad projektid peavad olema kõrge tootlusega. Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada.

Direktorite nõukogu on seda meelt, et Eesti finantssektor on heas olukorras ja toetab majandust piisavalt. Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist.

Foto: Wikipedia