Majandus & elustiil. Koolitus
2020. aasta juuli maksestatistika avaldatakse 24. augustil 2020 kell 8.00. Vt ka statistika avaldamiskalendrit
III kvartali maksestatistika statistikateade avaldatakse 22. oktoobril 2020 kl. 08.00.
Taustinfo
Eesti Pank avaldab maksestatistikat igakuiselt. Kord kvartalis avaldatakse koos maksestatistikaga ka eraldi statistikateade.
Statistikateates kirjeldatakse maksestatistika (makstavad ja laekuvad maksed, kaardimaksed, e-kaubanduse tehingud jne) peamisi muutusi.
Foto: Eesti Pank
 |
Madis Laas
Eesti Panga ökonomist |
Pangad on koroonaviirusest põhjustatud ebaselguse tõttu suurendanud provisjoneerimist ehk probleemseks hinnatud laenudele allahindluste tegemist, kuid seni on provisjonide maht olnud suhteliselt väike. Pangandussektori kasum teises kvartalis oli 112 miljonit eurot, mida on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aasta samal ajal. Seda on aidanud hoida tütarettevõtetelt saadud dividendid ja stabiilsena püsiv puhasintressi tulu. Samuti vähenesid halduskulud teises kvartalis aastases võrdluses üle 14 protsendi.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juuni lõpu seisuga 1,1 protsenti. Ettevõtete laenuportfell seejuures vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,8 protsenti[1]. Koondportfelli kasvu on toetanud eluasemelaenud, mille maht suurenes aastaga 6,2 protsenti.
Majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud uute laenude maht võrreldes maikuuga pisut taastus, kuid on aastatagusega võrreldes jätkuvalt tublisti väiksem. Pikaajalisi uusi laene anti ettevõtetele võrreldes aastatagusega ligikaudu poole vähem ehk 146 miljonit eurot ning eluasemelaene majapidamistele pea neljandiku võrra vähem ehk 85 miljonit eurot.
Uute autoliisingute väljastamine elavnes juunis märgatavalt, ületades 37 miljoni euro taseme, kuid 2019. aasta juuniga võrreldes on maht jätkuvalt umbes neljandiku võrra väiksem. Selliste kestvuskaupade nagu sõidukite tarbimise kasv võib anda märku tarbijate kindlustunde mõningasest paranemisest.
Reaalsektori likviidsete varade kasv jätkus kiires tempos. Majapidamiste hoiuste aastakasv on viimasel kolmel kuul olnud kõrgeimail tasemel alates 2012. aastast, ületades kõigil kolmel kuul 11 protsendi taseme. Juunikuus kasvasid majapidamiste hoiused aastatagusega võrreldes 885 miljoni euro võrra 8,7 miljardi euroni. Ka ettevõtete hoiuste aastakasv oli jätkuvalt suur ulatudes 13,6 protsendini. Ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 892 miljoni euro võrra 7,5 miljardi euroni.
Väljastatud laenude intressimäärad on praegu majanduses valitseva ebaselguse taustal püsinud stabiilsed. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimarginaal oli juunis 2,9 protsenti ja tagatisega eluasemelaenude oma 2,3 protsenti.
Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalendri leiate Eesti Panga kodulehelt.
Kaardimaksed Eestis
Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.
Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.
Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.
Sularahatehingud pangaautomaadis
Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.
Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.
Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.
Ostud e-poodidest
Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.
Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.
2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.
Eesti elanike kaardimaksed välismaal
Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.
Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.
Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.
Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.
Foto: Eesti Pank
Makseteenused ja kaardimaksed on vajalikud teenused, mida hoiavad pangad töös isegi siis, kui inimeste elu ei saa käia tavalises rütmis. Seni on need toiminud laitmatult.
Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive pankade sõnul märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama. Selline tõus oli siiski ajutine.
Kaardimaksete töötleja NETS Estonia ja pankade sõnul oli kaardimaksete maht selle aasta suurim 13. märtsil, mil päevasisene tipptund meenutas jõuluaega. Kaardimaksete tegemiseks vajalikud süsteemid pankades ja kaardimaksete töötleja juures pidasid sellele koormusele kenasti vastu.
Kuigi inimeste suurenenud ostutuhin loodetavasti enam ei kordu, soovitab Eesti Pank eriolukorras tasuda ostude eest eelkõige pangakaardiga. Veel parem on maksta viipekaardiga või nutitelefoniga, sest maksja ei puutu siis makseterminali pinnaga kokku.
23. märtsil tõstsid pangad eriolukorra tõttu viipemakse limiidi 50 euroni, mis soodustab viipemaksete tegemist veelgi. Pankade hinnangul võimaldab 50eurose limiidi kehtestamine teha kontaktivabalt ligikaudu 95 protsenti kaardimaksetest. Tavaolukorras on kaardimakse keskmine suurus Eestis 17 eurot.
Maksete liikumise kiirus on pangaklientide jaoks oluline
Eestis tehakse iga päev keskmiselt 484 000 makset, millest 89 protsenti on välkmaksed. Eriolukorras on maksekorraldused liikunud pankade sõnul peaaegu tavapärases mahus ja sujuvalt.
Välkmaksed on Eestis kõik ühe panga sees tehtud maksed ja peale selle veel 58 protsenti pankadevahelistest maksetest. Selle näitajaga paistame silma, kuna Euroopas oli 2019. aasta viimases kvartalis pankadevaheliste välkmaksete osakaal vaid 5,5 protsenti.
Tegemist on hinnanguga, kuna Euroopa pangad kasutavad välkmaksete pakkumiseks erinevaid teenuseosutajaid. Üheselt mõõdetavat statistikat praegu seega pole. Eestis ei ole välkmakse hind tavamaksest suurem, kuid Euroopas on ka neid panku, mis pakuvad seda teenust kõrgema tasu eest.
Praegu saab välkmaksete süsteemi edastada makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot. 1. juulil 2020 tõstetakse välkmaksete süsteemi limiit 100 000 euroni.
Foto: Eesti Pank
Eesti maksebilansi andmed näitavad, et rahvusvaheline kaubavahetus, mis on pikka aega kasvanud, eelmise aasta viimases kvartalis aasta arvestuses kahanes. Kõige rohkem mõjutas seda kaupade eksport, mis vähenes 2,7 protsenti. Maailmamajanduse üldise jahenemise ja koroonaviiruse leviku tõttu kahaneb väliskaubandus ka selle aasta esimesel poolel.
Eelmise aasta lõpus vähenes kaupade eksport peamiselt energeetikasektori mõjul: kõrge CO2 kvoodi hinna tõttu pole põlevkivist toodetud elektrienergia turul konkurentsivõimeline. Varem müüs Eesti elektrienergiat teistele riikidele, kuid nüüd ostab seda ise sisse. Tööstussektori ekspordikasvu pidurdas välisnõudluse üldine nõrgenemine. Kõige rohkem puudutas see mööblitootjaid ning elektrimasinate ja seadmete tootjaid. Kaupade import kahanes 1,3 protsenti. Jooksevkontot toetas nüüdki teenuste positiivne saldo, kus neljandas kvartalis jätkus telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning hooldus- ja remonditeenuste ekspordi kasv. Eelmise aasta neljandas kvartalis oli jooksevkonto ülejääk suhtena SKPsse 0,6 protsenti ehk väiksem kui paaril varasemal aastal.
Eelhinnangutele tuginedes kahanes eksport möödunud aasta sama ajaga võrreldes ka 2020. aasta esimestel kuudel. Koroonaviiruse puhanguga kaasnenud segadus, mis on maailmamajandust ja ennekõike rahvusvahelist kaubandust tabanud, ei jäta puutumata ka Eesti ettevõtteid, kelle tegevus on rahvusvaheliste tarneahelatega tihedalt põimunud. Ida-Aasia piirkonna – kuhu kuuluvad Jaapan, Hiina, Hongkong ja Hiina Taipei – osakaal Eesti impordis on OECD hinnangul 12 protsenti. Kõige selle taustal võib oodata, et väliskaubanduse näitajad kahanevad edasi selle aasta esimesel poolelgi.
Kuigi eelmisel aastal jahenes Euroopa üldine investeerimiskliima nii poliitilise kui ka majandusliku olukorra riskisuse tõttu, on Eestisse suunatud investeeringute aktiivsus püsinud võrdlemisi hea. Möödunud aastal kasvasid Eestisse tehtud otseinvesteeringud 13 protsenti, tööstussektorisse sealhulgas 9 protsenti.
Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto olid 2019. aasta neljandas kvartalis kokku 118 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti oli netolaenuandja ehk Eesti investorid paigutasid välismaale rohkem finantsvara, kui sealt kaasasid.
Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika infograafiku, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.
Foto: Eesti Pank
Statistikaameti teatel olid Eesti tarbijahinnad 2019. aasta viimasel kuul 0,3 protsenti väiksemad kui novembris. Kõige suuremad muutused tõid kaasa veetariifide langus Tallinnas, elektri ja sideteenuste odavnemine ning alkoholiaktsiisi alandamise järelmõju. Aasta arvestuses püsis inflatsioon Eestis detsembris 1,8 protsenti. Aasta lõpukuudel oli inflatsioonisurve tavatult väike ning 2018. aasta keskmisega võrreldes tõusis keskmine tarbijahinnaindeks 2019. aastal 2,3 protsenti.
Möödunud aasta oli paljudele ettevõtetele keerukas. Töötajate palku tuli tõsta, aga hindu paljud ettevõtted samal ajal kergitada ei saanud. Probleemid olid eriti ilmeka eksportijate jaoks, sest välisturgudel ollakse valdavalt hinnavõtjad. Ekspordihindade ulatuslik langus ja mitme valuutakursi odavnemine euro suhtes pingestasid olukorda tuntavalt.
Lähikuudel näeme aastase inflatsioonimäära suuremat kõikumist, kuid hinnatõus jääb endiselt pigem vaoshoituks. Peamised riskid on eelkõige seotud naftahindade edasise arenguga ning üldisemalt palga- ja hinnakujunduses tekkinud survega. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb 2020. aasta keskmine tarbijahindade kasv 2 protsendi lähedale.
Foto: Eesti Pank
Eluasemelaenuturg püsis aktiivne ka 2019. aasta novembris. Kuigi viimasel ajal on majanduses olnud näha kasvu aeglustumist, soosib tööturu olukord endiselt töötajat. Kiire palgakasv on inimeste kindlustunnet suurena hoidnud ja nõudlus kinnisvara järele on endiselt tugev.
Pankade eluasemelaenude portfelli maht on kosunud 8 miljardi euroni, mis tähendab, et aastaga on see kasvanud ligi 7 protsenti. Ka uusi laene on väljastatud mõnevõrra suuremas mahus kui samal ajal eelmisel aastal. Kuna eluasemehinnad on kasvanud, siis on ka keskmine laenusumma varasemast suurem. Keskmine eluaseme ostuks võetud laenusumma kasvas kolmandas kvartalis aastaga ligi 10%, 84 000 euroni.
Ettevõtete laenuportfelli maht oli novembris 9,3 miljardit eurot, mida on umbes sama palju kui aasta eest. Portfelli maht oleks muidu kasvanud umbes 4 protsenti, kuid ühe panga portfell viidi oktoobris Eestist välja ja üks filiaal lõpetas novembris tegevuse. Uusi pikaajalisi laene on viimastel kuudel väljastatud tavapärasest pisut väiksemas mahus, mis võib olla märk väiksemast investeerimisaktiivsusest. Ettevõtete investeerimisotsuseid võib mõjutada see, et majanduse olukorrast räägitakse varasemast negatiivsemas võtmes.
Novembris püsis ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal tavapärasest märksa kõrgemal tasemel (3,7%) – samamoodi nagu kahel eelmisel kuul. Tõusu on paljuski põhjustanud üksikud tehingud kinnisvarasektoris. Ettevõtete laenutingimused seega samavõrra halvenenud ei ole. Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes novembris aasta alguse tasemele ehk 2,5 protsendile.
Eestis tegutsevad pangad on laene väljastanud kokku 19,3 miljardi euro ulatuses. Laene rahastatakse suures ulatuses residendist ettevõtetelt ja majapidamistelt kaasatud hoiustega, mille kogumaht on kasvanud 15 miljardi euroni. Majapidamiste hoiused on viimase aastaga kasvanud 9 protsenti, kokku 8 miljardi euroni; ettevõtete hoiused aga 5 protsenti, 6,9 miljardi euroni.
Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender
Foto: Eesti Pank
Majanduskasv aeglustub. Ühest küljest ei anna ettevõtete ja majapidamiste vähenenud laenukoormus ning suurenenud säästud põhjust arvata, et Eesti erasektorist võiks alguse saada järsk majanduslangus. Teisest küljest ei saa majandus pikalt täistuuridel konkurentsivõimet kaotamata toimida, sest palgakulude kasv sunnib ettevõtjaid hindu tõstma. Märgiline on, et ettevõtete endi hinnang konkurentsivõimele on juba liikunud halvemuse suunas. Kolmanda kvartali 4,2% majanduskasv üllatas küll positiivselt, ent seda paisutasid mitmed ajutised tegurid.
Tööturg reageerib muutustele majanduses hilinemisega. Eelmise majandustsükli lõpp 2007. aastal näitas, et tööpuudus hakkas suurenema enam kui pool aastat peale majanduskasvu kängumist, palgakasv veelgi hiljem. Kuigi tööpuudus oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 3,9%, ehk kõigi aegade madalaim, näitavad nii registreeritud tööpuuduse suurenemine kui ka täitmata töökohtade vähenemine seda, et vajadus uue tööjõu järele on kahanemas. Sama kinnitavad ka ettevõtjad.
Nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb järgmistel aastatel, kuid palgatõususurve jääb püsima. Neis oludes langeb aastane keskmise palga tõus vahemikku 5-6%. Tööpuudus suureneb lähiaastatel, sest majandus jahtub, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi, kes kõik ei leia rakendust. Tööturul osalemist suurendab pensioniea järkjärguline tõus, inimeste paranevad tervisenäitajad ja kerkiv üldine palgatase, mis motiveerib töötamist.
Hinnatõus jääb pigem vaoshoituks. Hinnakasvu tõukab peamiselt tagant tööjõukulude suurenemine, mis avaldub kõige vahetumalt teenuste kallinemises. Samas – ühes palgakasvu aeglustumisega vaibub ka teenuste hinnatõus ja kuna importtoodangu hinnakasv on lähiaastatel pigem vaoshoitud ning maksutõusude mõju varasemast väiksem, jääb tarbijahindade kasv alla 2%.
Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Järgmistel aastatel suurendavad maksutulu mitu suure mõjuga tegurit: läbi aegade suurim tööga hõivatute osakaal ühiskonnas; pisut suurenev, ent siiski madalaks jääv tööpuuduse määr; kiire palgakasv ja sellest tulenevalt ka kiire tarbimiskasv.
Headel aegadel tekitatud eelarvepuudujäägist tuleks väljuda seniplaanitust kiiremini. Valitsus kavatseb parandada eelmistel aastatel süvenenud eelarve struktuurset puudujääki vaid minimaalse lubatava sammuga ehk 0,5 protsendipunkti võrra SKPst aastas. Seeläbi jätkatakse lähiaastatel liiga lõdva eelarvepoliitikaga. Eesti Panga hinnangul tuleks valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal taastada võimalikult ruttu ajal, mil tulud on veel selges ülelaekumises.
Foto ja lisamaterjal: https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-prognoos-taistuuridel-tootanud-majandus-kaotab-hoogu-17122019
Eesti Panga täna avaldatud finantskonto statistika näitab, et Eesti ettevõtete võla kasv on tänavu veidi kiirenenud. 2019. aasta esimesel poolel investeerisid ettevõtted rohkem kui varasematel aastatel, mistõttu laenasid nad investeeringute rahastamiseks tempokamalt. Sellegipoolest jäi ettevõtete võla 4protsendine aastakasv teises kvartalis märgatavalt väiksemaks kui majanduse nominaalkasv.
Ettevõtted laenavad peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest – neist võetud laenud ja liisingud kasvasid aasta esimesel poolel mullusega võrreldes 5 protsenti ehk kiiremini kui välismaalt või emaettevõtete kaudu kaasatud võlakohustused (vastavalt 4 protsenti ja 1 protsent). Kokku ulatusid ettevõtete võlakohustused teise kvartali lõpus 19,8 miljardi euroni. Varasemate aastatega võrreldes on aga pangalaenude kasvutempo pigem aeglustunud, mis võib kajastada kohati pisut karmistunud laenutingimusi ja tõusnud intressimarginaale. Välismaalt võetud võlakohustuste maht on hakanud 2019. aastal pärast mitmeaastast paigalseisu uuesti kasvama.
Kuna ettevõtete kasumikasv on aeglustunud, siis kasvab ka ettevõtete omakapital aeglasemas tempos. Omakapitali kogumaht oli tänavu teise kvartali lõpu seisuga aastatagusest mahust 1,4 protsenti väiksem seetõttu, et eelmise aasta lõpus toimus varade väärtuse ühekordne allahindlus.
Majapidamised võtavad endiselt hoogsalt laenu. Sissetulekute kiire kasvu ja suure kindlustunde toel oli laenunõudlus aasta esimesel poolel ikka veel tugev. Võlakohustused suurenesid mullusega võrreldes üle 7 protsendi ehk sama palju kui sissetulekud. Majapidamiste võla kogumaht oli teise kvartali lõpus üle 10 miljardi euro. Valdava osa kasvust moodustasid pankadest võetud eluasemelaenud ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenud, mis on ligikaudu 6 protsenti majapidamiste koguvõlast, kasvasid veidi aeglasemalt. Majapidamiste kiire laenukasvuga seotud riske aitab leevendada sissetulekute ja säästude suurenemine. Säästud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Muu hulgas suurenes majapidamiste hoiuste maht aastaga 10 protsenti, 8,3 miljardi euroni.
Foto: Eesti Pank
Vaatamata madalatele hoiuseintressimääradele hoiustavad nii majapidamised kui ka ettevõtted pankades järjest enam. Augusti seisuga oli majapidamistel hoiuseid kokku 7,9 miljardit eurot, mida on aastatagusest 10% rohkem, ja ettevõtetel 6,9 miljardit eurot ehk 6% rohkem.
Augustis tehti laenutehinguid viimase aja tavapärases rütmis. Eluasemelaene väljastati augustis kokku üle 2000. Majapidamised laenasid eluaseme ostuks sel suvel 8% rohkem raha kui mullu, kokku keskmiselt 121 miljonit eurot kuus. Eluasemeid on soetatud küll sama palju kui eelmisel aastal, kuid keskmine laenusumma on kasvanud. Kui mullu teises kvartalis oli see 76 000 eurot, siis tänavu 82 000 eurot. Rohkem laenu on vaja olnud võtta kinnisvarahindade kallinemise tõttu. Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis augustis 2,6% juures. Laenunõudlust toetavad tööturu soodne seis ja inimeste tugev kindlustunne.
Jätkuvalt on populaarsed ka tarbimislaenud ning palju liisitakse sõiduautosid. Nii majapidamised kui ka ettevõtted on viimastel kuudel liisinud autosid suuremas väärtuses kui aasta tagasi, kokku keskmiselt 51 miljoni euro eest kuus. Siiski on autoliisingu turul näha rahunemise märke. Kui eelmisel aastal oli autoliisingu uusmüügi aastakasvu tempo üle 20%, siis nüüdseks on see vähenenud mõne protsendini.
Ettevõtete pangalaenude ja liisingute jääk oli augusti lõpu seisuga 9,5 miljardit eurot, aastaga kasvas see 5%. Aastakasvu tempot hoiavad üleval eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses sõlmitud suured energeetikasektori laenutehingud. Muude sektorite laenunõudlus on olnud üsna tagasihoidlik: viimase 12 kuu jooksul on pikaajalisi laene võetud vähem kui aasta varem. Ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli augustis 3%.
Soodsale majanduskeskkonnale omaselt on viivislaenude osakaal erakordselt väike. Üle 60 päeva hilinenud maksetega laenude osakaal pangalaenude portfellis on vaid 0,5%.
Foto: Eesti Pank