• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

  • Et cetera
  • Majandus
  • Teated
  • Koolitus
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • FB uudisvoog:

Eesti Pank

PROGNOOS. Majanduse kriisieelne tase taastub tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles

22/12/2020 By Veebikiri

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi hakkab Eesti majandus kriisist taastuma 2021. aastal ja saavutab kriisieelse taseme juba järgmise aasta teises pooles. Samas on Eesti majanduse väljavaade ebakindel, sest vaatamata lootustandvatele vaktsiiniuudistele on pandeemia kulgu pea võimatu ette ennustada ja majanduse areng võib oodatust märkimisväärselt erineda.

Käesoleval aastal kahaneb majandus 2,5%. See on palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeb kergemaks ka kriisist väljumise. Kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja 2021. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,9%.

Majanduse kiire tagasipõrge selle aasta kolmandas kvartalis tõendas, et piirangute kadudes on Eesti majandus võimeline kiiresti kosuma. Kui pandeemia allub peatsele vaktsineerimisele, ei kahjusta koroonakriis majandust püsivalt ja majandus jõuab kriisieelselt prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Ettevõtetel on palju jõude seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandusaktiivsust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud.

Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda, mida kinnitab seegi, et töötasuhüvitise lõppemisele ei järgnenud ulatuslikku koondamislainet ning koondamiste arv ei kasvanud ka oktoobris-novembris. Tööpuuduse määr viiruse teise laine tõttu siiski mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10% juures, langedes 2023. aastaks 7% lähedale.

Eesti majanduse väljavaade on ebakindel. Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate.

Kriisist väljumist saab toetada valitsuse ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega inimestele ja ettevõtetele. Juba kevadel käivitatud toetusmeetmeid võib olla sõltuvalt koroonaviiruse levikust ja ettevõtetele kehtestatud piirangutest vajalik piiratud ulatuses laiendada. Kuna pandeemiaga võitlemiseks kasutatakse esmajärgus erinevaid majandustegevust takistavaid piiranguid, siis on kohane abi suunata valdkondadesse, mille tegevust kõige otsesemalt piiratakse.

Põhiprognoosi kohaselt jääb eelarve puudujääki ka siis, kui majanduse maht on 2022. aastaks täielikult taastunud kriisieelselt prognoositud tasemele. Kõige tõenäolisema prognoosistsenaariumi järgi jõuab majandus enne kriisi prognoositud rajale tagasi 2022. aastal. Valitsus ei suuda aga eelarvet kehtiva riigieelarve strateegia kohaselt selleks ajaks tasakaalu viia. Seega on Eesti senise eelarvepoliitika säilides sunnitud valitsuse püsivate kulutuste ja investeeringute katmiseks võlakoormat suurendama ka pärast kriisist taastumist.

Riigi võlakoormuse piiramatu kasvu peatamine eeldab olulist suunamuutust eelarvepoliitikas. Valitsemissektori eelarve püsis struktuurses puudujäägis juba enne kriisi ja püsikulude tõus sotsiaaltoetuste näol hoiab eelarve struktuurses puudujäägis ka järgmistel aastatel. Selleks, et riigi võlakoorem kestvalt ei kasvaks, peaksid riigi kulud edaspidi kasvama majanduskasvust aeglasemalt või tuleb suurendada maksukoormust.

Täispikk ülevaade

Rahapoliitika ja Majandus 4/2020

 

Foto: Eesti Pank

 

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank

Eluasemelaenuturg on koroonakevadest kiiresti kosunud

28/10/2020 By Veebikiri

Koroonaviiruse tõkestamiseks kevadel kehtestatud ulatuslikud piirangud tõid eluasemeturule palju ebakindlust. See muutis uue eluaseme otsijad ettevaatlikumaks ja mitmete eluasemearenduste alustamine pandi pausile, kuigi pooleliolevad projektid viidi siiski lõpule. Sügise alguseks oli eluasemeturg esimesest ehmatusest üldiselt üle saanud.

Eluasemetehingute arv vähenes aprillis aastavõrdluses ligikaudu 37%, peamiselt järelturu tehingute tõttu. Alates juulist on tehingute arv aga kiiresti kasvanud ning septembris ületas see juba aastataguse taseme. Eluasemeturul tervikuna ei ole toimunud ka hinnalangust. Teises kvartalis kasvas eluaseme hinnaindeks 4% ja esialgsete andmete põhjal võis hinnakasv olla samas suurusjärgus ka kolmandas kvartalis. Hinnatõusu võib aga moonutada uute eluasemetega tehtud tehingute osakaalu kasv, mida statistika arvesse ei võta. Tehingute andmed viitavad sellele, et teatud turusegmentides, eelkõige vanemate eluasemetega tehtud tehingute puhul, on hinnakasv peatunud.

See, et eluasemeturg on taas aktiivsemaks muutunud, peegeldub ka laenulepingute sõlmimises. Septembris sõlmiti lepinguid kokku 127 miljoni euro väärtuses, mis tähendab, et tegu oli viimaste aastate ühe aktiivsema laenukuuga. Arvuliselt väljastati tagatisega eluasemelaene siiski möödunud aasta septembriga võrreldes ligi 5% vähem. Kui pärast 2008. aasta finantskriisi püsis eluasemelaenuturg mitu aastat madalseisus, siis koroonakriisi senine mõju on olnud lühiajaline.

Eluasemelaenude nõudluse kiirel kasvul võib olla mitu põhjust. Ühelt poolt võidi kevadel ostuotsuseid edasi lükata, kuid olukorra selginedes ollakse nüüd valmis tehingutega edasi minema. Võrreldes 2008. aasta kriisiga on majapidamiste sissetulekud kasvanud ning kogunenud on märksa enam sääste, mis toetab võimekust teha laenu sissemakse. Paljud töökoha säilitanud majapidamised on jätkanud säästude kogumist ka koroonakriisi ajal. Nii on majapidamiste pangahoiused alates märtsist kasvanud 612 miljoni euro võrra 8,9 miljardi euroni. Aastavõrdluses on hoiuste kasv kiirenenud 11,6%ni. Eluasemelaenude võtmist soosib ka ootus, et intressimäärad püsivad pikema aja jooksul madalad.

Pangad on senise kriisi jooksul olnud valmis eluasemete ostu rahastama kriisieelse ajaga sarnaste tingimustega. Kuigi aprillis ja mais sõlmitud eluasemelaenulepingutest on näha, et keskmine laenuintressimäär pisut kasvas, siis edasistel kuudel on see taas alanenud. Teises kvartalis püsisid muutumatuna nii väljastatud eluasemelaenude tagatuse keskmine suhtarv (LTV), laenumaksete ja sissetulekute keskmine suhtarv (DSTI) kui ka laenu tagasimakse keskmine tähtaeg.

NB! Eesti Pank avaldas oma kodulehel ka krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika septembri kohta. Statistikateates kirjeldatakse krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

Raido Kraavik Raido Kraavik

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank ja PEXELS.COM

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Raido Kraavik

Eesti Panga president Madis Müller: ebakindel tulevik nõuab plaane A, B ja C

17/10/2020 By Veebikiri

Eesti Panga president Madis Müller esines teisipäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2021“, kus ta ütles, et ehkki Eesti majanduse senine käekäik on ületanud ootusi, peaks nii ettevõtjatel kui ka valitsusel koroonaviiruse põhjustatud ebakindlust arvestades olema tegevusplaanid nii mustema kui ka helgema stsenaariumi puhuks.

„Meil on olnud õnne, et Eesti peamised ekspordipartnerid on majanduslikus mõttes saanud teistest vähem pihta. Soome, Rootsi, Balti riikide ja Saksamaa kevadised prognoosid olid süngemad kui tegelikkus. See on üks kaalukamaid põhjuseid, miks Eesti majandus on saanud vähem kannatada, kui kevadel erinevates prognoosides kardeti,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Teise olulise põhjusena nimetas Müller riiklikku palgatoetust, mis toetas tööturgu ja inimeste sissetulekuid. „Kolmas põhjus, miks Eestil on praegu hästi läinud, olid siinsed pangad. Pankade antud maksepuhkused on laenuvõtjatele jätnud kätte umbes 150 miljonit eurot, võimaldanud ettevõtjatele kriisis vajalikku hingamisruumi ning lasknud neil keskenduda rohkem põhitegevustele,“ sõnas Müller.

Ettevaates oleks Mülleri hinnangul nii ettevõtetel kui ka valitsusel mõistlik valmistada ette plaanid A, B ja C, et olla valmis majanduse nii mustemaks kui ka helgemaks arenguks. „Valitsusel tasub varakult läbi mõelda majanduse toetamise abisammud juhuks, kui kriis süveneb ja riigil tuleb erasektorit edasi toetada. Ka sügava kriisi puhul saab riigi tugi ettevõtlusele olla ajutine ja hoolikalt sihitud rohkem kannatada saanud sektoritesse.“

Mülleri sõnul on sama tähtis olla valmis riigi kulutusi piirama, kui majandus peaks taastuma oodatust kiiremini. „Eesti Panga värske prognoosi järgi võiks Eesti majandus olla kriisist taastunud 2023. aastaks, mistõttu oleks pikemaid plaane koostades mõistlik võtta eesmärgiks, et selleks ajaks oleks ka riigi kulutused taas riigi tuludega kooskõlla viidud.“

Madis Mülleri konverentsiettekande slaidid

Eesti Pank avaldas teisipäeval uuendatud andmetega värske majandusprognoosi.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Madis Müller

Maksekeskkonna Foorumil keskenduti digilahenduste edendamisele

09/10/2020 By Veebikiri

Sel nädalal Eesti Pangas toimunud Maksekeskkonna Foorumil tõdeti, et kuigi Eesti digiriigikuvand on hea, võiksid ettevõtjad ja kaupmehed maksekeskkonnas digilahendusi senisest veelgi rohkem kasutada.

Foorumi päevakorras oli kesksel kohal küsimus, kuidas edendada uuenduslikumat, kontaktivaba ja konkurentsivõimelist maksekeskkonda Eestis. Aruteludel keskenduti lahendustele, mis seda toetaks ja oleks eeskujuks Euroopa arengusuundade seadmisel.

Eesti Panga asepresident Maive Rute tõi välja, et nüüd, kui sekundite jooksul liikuvad välkmaksed on saanud uueks normaalsuseks, on võimalik sellele rajada uusi lahendusi, mis aitavad maksmisprotsessi veelgi kiiremaks ja mugavamaks teha. „Hiljuti andis meile õppetunni pandeemia, mille mõjust pole me siiani vabanenud. Äritegevuse sujuvaks ning kontaktivabaks jätkamiseks on elektroonilised müügikeskkonnad koos mugavate, kiirete ja laialdaselt kasutatavate digitaalsete makselahendustega hädavajalikud,“ tõdes Rute.

Pooled ettevõtted ei pea oma tegevuste digitaliseerimist tähtsaks

Pangaliidu maksetoimkonna juht Tatjana Grünvald ütles foorumil, et SEB Panga poolt Baltikumis läbi viidud uuringu järgi ei pea üllatuslikult umbes pooled väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted oma tegevuste digitaliseerimist oluliseks.

„Ettevõtete digitaliseerimise taset aitaks märkimisväärselt tõsta e-arvete kasutuselevõtt, ostutšekkide digitaliseerimine ning lihtsamad liidestamised pangaga automaatsete kontoväljavõtete saamiseks ja maksete tegemiseks. Kui ettevõtete jaoks on finantsvaldkonna teenused tugiteenused, siis kliendi jaoks on eelkõige võtmesõnaks kasutajamugavus ning eesmärgiks võiks olla, et tugiteenustele kulub võimalikult vähe aega, kuid riskid oleks samas maandatud,“ märkis ta.

„Mõtlemapanevaks näiteks on ka Suurbritannias e-kaupmeeste seas läbi viidud uuring, mille järgi 67% nn milleeniumilastest jätavad e-poes ostu pooleli, kui ostu vormistamine osutub liiga keeruliseks,“ lisas Grünvald.

„Väiksemad ettevõtted ei pruugi oma igapäevategevuste juures jõudagi uuemate arengusuundadega kaasas käia ega omada teadmisi selle kohta, kuidas viia oma äritegevus digitaalsetele müügiplatvormidele või võtta lisaks kaardimaksetele kasutusele digimakselahendusi,“ sõnas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) juhatuse liige Ron Luvištsuk.

Pangad hoiavad maksete valdkonna arendamisel väga head tempot

Selle aasta kevadel hakkasid Eesti pangad klientidele pakkuma pankadevahelist nimemakseteenust, mis võimaldab makset teha telefoniraamatu kontaktile rahasaaja kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks tuleb teenus aktiveerida ja telefoninumber kontoga siduda.

LHV makseteenuste osakonna juht Kaspar Loog tõi välja, et kuigi üldine suund on teha nimemakse teenus üleeuroopaliseks ja aktiveerida kõigi klientide puhul, on sel teel takistuseks ranged isikuandmete kaitse piirangud. „Need piirangud ei võimalda telefoninumbri ja kontonumbri automaatset sidumist. Samas näitab nii Eesti kui ka rahvusvaheline kogemus, et inimestel on selle teenuse vastu suur huvi, sest nutitelefonides olevatel pangaäppidel on üha parem kaetus ja see muudab makse tegemise oluliselt mugavamaks ning ka turvalisemaks,“ ütles Loog.

Järgmise sammuna näevad pangad küsin raha võimaluse pakkumist pankade vahel ning selle teenuse edasiarendusest võiksid tulu saada ka kaupmehed, kes kaardimaksevõimalust ei paku või sooviksid seda teenust kasutada lisaks kaardimaksele ja sularahale.

Väikekaupmeeste huvi uute makselahenduste vastu on suur

Eesti Pank viis 2020. aasta suvel väikeettevõtete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli saada teada, kas ettevõtjad on huvitatud makselahendusest, mis võimaldab neil oma toodete või teenuste eest kohe näiteks pangaäppi või QR-koodi teel raha küsida ning saada tasu välkmaksena.

„Uuringust selgus, et väikekaupmehed ootavad väga võimalust saada makseid ilma kaardimakseks vajalikku taristut omamata. Lausa 76% vastanutest, kellest kandev osa olid väikeettevõtted, tõid välja, et nad tunneksid uue makselahenduse vastu huvi, kui see oleks soodne, tarbijale mugav ja tagaks raha kiirema laekumise,“ märkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Maksekeskkonna Foorumisse kuuluvad Eestis tegutsevad pangad ja teised makseteenuste pakkujad, pangaliit, rahandusministeerium, makseteenuste kasutajad, huvirühmade, sh avaliku sektori (kaupmeeste ja ettevõtjate liitude) esindajad ja taristuettevõtted. Maksekeskkonna Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna arengut ning kohanemist rahvusvahelisel makseteenuste turul toimuvate muutustega. Alates 2012. aastast koos käivat Maksekeskkonna Foorumit juhib Eesti Pank.

 

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Maive Rute, Maksekeskkonna Foorum

Eestis on hinnad majanduskriisi käigus reageerinud paindlikult

07/10/2020 By Veebikiri

Tarbijahinnad langesid statistikaameti teatel septembris aastavõrdluses 1,1%. Euroala riikide keskmine hinnalangus oli septembris 0,3%. Enim odavnesid aastaga energiahinnad ja teenused, kuid ka toiduainete hinnakasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Toiduainetest kallinevad Euroopa Liidu siseturul peamiselt lihatooted ja puuviljad.

Viimastel kuudel on Eesti tarbijahindade langus püsinud ühe protsendi läheduses. Majanduselu on muutunud aktiivsemaks ja ka hindade langus pole enam süvenenud. Eesti on euroala riikide hulgas paistnud silma hindade suurema paindlikkusega. Nii hotelli- kui ka üürihindade langus (augusti andmetel vastavalt 23% ja 14%) on Eestis olnud euroala riikide seas suurim. Hindade paindlikkusest võib rääkida seetõttu, et kriisi haripunktis oli Eesti majanduslangus väiksem kui euroalal keskmiselt.

Kuigi turismisektoris pole kriis veel läbi, on hinnad seal langenud väga madalale tasemele ja edasiseks hinnalanguseks on ilmselt jäänud vähe ruumi. Ettevõtted otsivad nüüd pigem võimalusi kulude vähendamiseks, mistõttu on majutus- ja toitlustusettevõtetes tänaseks tööl ligikaudu viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta eest.

Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv 2021. aastal 0,6%ni. Seda eeldusel, et koroonaviiruse levik saadakse kontrolli alla ja negatiivsed mõjud majandusele leevenevad. Tarbijahindade kasv jääb siiski pikaajalisest hinnakasvust väiksemaks, sest viimase viie aasta jooksul on Eesti tarbijahinnad kasvanud keskmiselt 1,5%. Eelmise kümnendi jooksul tõusid tarbijahinnad keskmiselt 2,2%.

Sulev Pert Sulev Pert

Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Sulev Pert

Keskpanga asepresident Maive Rute suundub tööle Euroopa Komisjoni

30/09/2020 By Veebikiri

symbol of european union on banknote
 

Eesti Panga asepresident Maive Rute nimetati kolmapäeval Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektoraadi peadirektori asetäitjaks. Maive Rute viimane tööpäev keskpangas pole veel kokku lepitud.

„Kui tuli ettepanek liituda Euroopa Komisjoni ühe mõjukama juhtimistiimiga, siis see ei olnud kerge otsus. Pangas on konstruktiivne tööõhkkond ja väljapaistvate teadmistega eksperdid,“ ütles Maive Rute.

„Mul oli tõesti kahju kuulda, et Maive on otsustanud lahkuda Eesti Pangast. Oma lühikese, aga väga tegusa karjääri jooksul keskpangas jõudis Maive käivitada mitmeid tulevikku vaatavaid projekte ning oli meile oma energia ja tasakaalukusega innustavaks eeskujuks. Samas ma mõistan Maive valikuid ja otsust võtta vastu uus väljakutse ning soovin talle tuult tiibadesse,“ ütles Madis Müller.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on tema ülesanne pakkuda võimalikult kiiresti keskpanga nõukogule välja uue asepresidendi kandidaat.

DG GROW on Euroopa Komisjoni üks suurematest peadirektoraatidest, mis kujundab ja viib ellu mitmeid Euroopa Liidu peamisi poliitikaid: kaupade ja teenuste vaba liikumine, tööstuse ja ettevõtluse arendamine ning vastavad regulatsioonid. Valdkonda kureerib prantsuse volinik Thierry Breton.

Maive Rute vastutusalasse hakkavad kuuluma kaupade vaba liikumine siseturul, tööstuspoliitika ja innovatsioon, standardiseerimine ning Euroopa peamised tööstusharud toorainete tootmisest autotööstuse, keemiatööstuse, tekstiilitööstuse, loomemajanduse ja turismini. Rute töötas samas peadirektoraadis ettevõtluspoliitika direktorina aastatel 2005-2009. Tema abikaasa töötab samuti Euroopa Komisjonis ning neil on Brüsselis teine kodu.

Foto: Karolina Grabowska on Pexels.com

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Maive Rute

Riigisiseste maksete maht jäi II kvartalis samaks, piiriüleste maksete maht suurenes

24/07/2020 By Veebikiri


2020. aasta juuli maksestatistika avaldatakse 24. augustil 2020 kell 8.00. Vt ka statistika avaldamiskalendrit

III kvartali maksestatistika statistikateade avaldatakse 22. oktoobril 2020 kl. 08.00.

Taustinfo

Eesti Pank avaldab maksestatistikat igakuiselt. Kord kvartalis avaldatakse koos maksestatistikaga ka eraldi statistikateade.

Statistikateates kirjeldatakse maksestatistika (makstavad ja laekuvad maksed, kaardimaksed, e-kaubanduse tehingud jne) peamisi muutusi.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank

Laenude allahindlused pole pangandussektori kasumit veel oluliselt vähendanud

23/07/2020 By Veebikiri

Madis Laas Madis Laas

Eesti Panga ökonomist

Pangad on koroonaviirusest põhjustatud ebaselguse tõttu suurendanud provisjoneerimist ehk probleemseks hinnatud laenudele allahindluste tegemist, kuid seni on provisjonide maht olnud suhteliselt väike. Pangandussektori kasum teises kvartalis oli 112 miljonit eurot, mida on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aasta samal ajal. Seda on aidanud hoida tütarettevõtetelt saadud dividendid ja stabiilsena püsiv puhasintressi tulu. Samuti vähenesid halduskulud teises kvartalis aastases võrdluses üle 14 protsendi.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv oli juuni lõpu seisuga 1,1 protsenti. Ettevõtete laenuportfell seejuures vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,8 protsenti[1]. Koondportfelli kasvu on toetanud eluasemelaenud, mille maht suurenes aastaga 6,2 protsenti.

Majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud uute laenude maht võrreldes maikuuga pisut taastus, kuid on aastatagusega võrreldes jätkuvalt tublisti väiksem. Pikaajalisi uusi laene anti ettevõtetele võrreldes aastatagusega ligikaudu poole vähem ehk 146 miljonit eurot ning eluasemelaene majapidamistele pea neljandiku võrra vähem ehk 85 miljonit eurot.

Uute autoliisingute väljastamine elavnes juunis märgatavalt, ületades 37 miljoni euro taseme, kuid 2019. aasta juuniga võrreldes on maht jätkuvalt umbes neljandiku võrra väiksem. Selliste kestvuskaupade nagu sõidukite tarbimise kasv võib anda märku tarbijate kindlustunde mõningasest paranemisest.

Reaalsektori likviidsete varade kasv jätkus kiires tempos. Majapidamiste hoiuste aastakasv on viimasel kolmel kuul olnud kõrgeimail tasemel alates 2012. aastast, ületades kõigil kolmel kuul 11 protsendi taseme. Juunikuus kasvasid majapidamiste hoiused aastatagusega võrreldes 885 miljoni euro võrra 8,7 miljardi euroni. Ka ettevõtete hoiuste aastakasv oli jätkuvalt suur ulatudes 13,6 protsendini. Ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 892 miljoni euro võrra 7,5 miljardi euroni.

Väljastatud laenude intressimäärad on praegu majanduses valitseva ebaselguse taustal püsinud stabiilsed. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimarginaal oli juunis 2,9 protsenti ja tagatisega eluasemelaenude oma 2,3 protsenti.

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalendri leiate Eesti Panga kodulehelt.

 

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank

Eesti elanike ostukäitumine ja tehingud sularahaga on eriolukorra ajal muutunud

03/05/2020 By Veebikiri

  • Tehingute arv: aasta varasema ajaga võrreldes tehakse 37% vähem kaardimakseid ja sularahatehingute arv on langenud koguni 42%.
  • Tehingute käive: aastataguse ajaga võrreldes on kaardimaksete käive langenud 28% ja sularahatehingute käive 27%.
  • Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud.

Kaardimaksed Eestis

Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.

Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.

Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.

Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.

Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.

Ostud e-poodidest

Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.

Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.

2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.

Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Tiina Soosalu

Eriolukorra ajal on toiminud pangateenused ja kaardimaksed laitmatult

30/04/2020 By Veebikiri

Makseteenused ja kaardimaksed on vajalikud teenused, mida hoiavad pangad töös isegi siis, kui inimeste elu ei saa käia tavalises rütmis. Seni on need toiminud laitmatult.

Pärast eriolukorra väljakuulutamist kasvas kauplustes tehtud kaardimaksete arv ja käive pankade sõnul märkimisväärselt, kuna inimesed hakkasid oma koduseid varusid täiendama. Selline tõus oli siiski ajutine.

Kaardimaksete töötleja NETS Estonia ja pankade sõnul oli kaardimaksete maht selle aasta suurim 13. märtsil, mil päevasisene tipptund meenutas jõuluaega. Kaardimaksete tegemiseks vajalikud süsteemid pankades ja kaardimaksete töötleja juures pidasid sellele koormusele kenasti vastu.

Kuigi inimeste suurenenud ostutuhin loodetavasti enam ei kordu, soovitab Eesti Pank eriolukorras tasuda ostude eest eelkõige pangakaardiga. Veel parem on maksta viipekaardiga või nutitelefoniga, sest maksja ei puutu siis makseterminali pinnaga kokku.

23. märtsil tõstsid pangad eriolukorra tõttu viipemakse limiidi 50 euroni, mis soodustab viipemaksete tegemist veelgi. Pankade hinnangul võimaldab 50eurose limiidi kehtestamine teha kontaktivabalt ligikaudu 95 protsenti kaardimaksetest. Tavaolukorras on kaardimakse keskmine suurus Eestis 17 eurot.

Maksete liikumise kiirus on pangaklientide jaoks oluline

Eestis tehakse iga päev keskmiselt 484 000 makset, millest 89 protsenti on välkmaksed. Eriolukorras on maksekorraldused liikunud pankade sõnul peaaegu tavapärases mahus ja sujuvalt.

Välkmaksed on Eestis kõik ühe panga sees tehtud maksed ja peale selle veel 58 protsenti pankadevahelistest maksetest. Selle näitajaga paistame silma, kuna Euroopas oli 2019. aasta viimases kvartalis pankadevaheliste välkmaksete osakaal vaid 5,5 protsenti.

Tegemist on hinnanguga, kuna Euroopa pangad kasutavad välkmaksete pakkumiseks erinevaid teenuseosutajaid. Üheselt mõõdetavat statistikat praegu seega pole. Eestis ei ole välkmakse hind tavamaksest suurem, kuid Euroopas on ka neid panku, mis pakuvad seda teenust kõrgema tasu eest.

Praegu saab välkmaksete süsteemi edastada makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot. 1. juulil 2020 tõstetakse välkmaksete süsteemi limiit 100 000 euroni.

Foto: Eesti Pank

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, Tiina Soosalu

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to page 3
  • Interim pages omitted …
  • Go to page 7
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Väljas söömine ongi ülehinnatud
  • keskdetsember
  • üks öölulla
  • PÖFF vol 3
  • Veel PÖFFi
  • Nädalavahetuse lõunaklassika
  • PÖFF: Isa
  • Klaasi ja plastikut
  • Kõrvalistuja tähelepanekud
  • Viies “püsi-kodus”-nädal

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook fazer Gaz 21 HITSA hotell Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp veebikiri Volga

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

FB uudisvoog:

Copyright © 2021

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.NõustunLisainfo