Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

majanduskasv

Eesti majanduskasvu ootab ees rahunemine

By

Euroala majandus, mis kasvas kuni 2017. aasta lõpuni hoogsalt, näitab nüüd esimesi nõrgenemise märke ning kasvu aeglustumist on prognoosinud ka Euroopa Keskpank, rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil. Kuna ekspordi osatähtsus Eesti SKP-s on umbes 80%, siis avaldab euroala majanduse jahtumine mõju ka Eesti majandusele.

Eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv ligi 5% ning seda hoogustas peale sisenõudluse ka ekspordile suunatud tööstussektori kasv. Majanduskasvu pidurdumine välisturgudel toob seega kaasa rahulikuma majanduskasvu ka Eestis. Kasv aeglustub ka seetõttu, et inimeste tööturul osalemise aktiivsuse tõus ja hõive suurenemine, kasutuseta olnud ressursside rakendamine ja leebe rahapoliitika ei paku eelnevate aastatega võrdväärset tuge. Kasvu aeglustumine on igati ootuspärane, sest Eesti ületab keskmistele majandusoludele vastavat taset ning piltlikult öeldes ei ole võimalik püsivalt keskmisest paremas seisus olla.

Foto ja lisalugemine: Eesti Pank

Eelmine aasta oli majanduses kriisijärgse aja edukaim

By

2017. aasta oli Eesti majanduse jaoks edukas. Varasematel aastatel kiratsenud kasv kiirenes pea viie protsendini, mis on kriisijärgse aja üks kiiremaid. Kasv kiirenes tänu eksporditurgude märgatavale elavnemisele ning seal hoogustunud hinnatõusule. Majandust kannustas ka Eesti elanike sissetulekute kiire kasv, mis kajastus majapidamiste tarbimises. Suurem nõudlus ja kõrgem hinnatase nii sise- kui ka välisturul võimaldasid ettevõtetel kasvatada nii käivet kui üle mitme aasta ka kasumeid. Viimaste kuude tööstustoodangu ja ettevõtete küsitluste andmete põhjal on majanduse kiire kasv jätkunud ka selle aasta alguses.

Et rikkamatele riikidele järele jõuda, on vaja senisest rohkem investeeringuid. Peale aastatepikkust vähenemist suurenesid eelmisel aastal põhivara soetamiseks tehtavad kulutused nii ettevõtte- kui ka valitsemissektoris. Kui valitsemissektori investeeringute kasv oli suures osas seotud struktuurifondide tõhusama kasutamisega, siis ettevõtteid pani investeerima soodsam seis välisturgudel ning soov tootmisvõimsust suurendada, et saada osa nõudluse kasvust. Samas paigutasid Eesti ettevõtted investeeringutesse – ehk tulevasse majanduskasvu – lisandväärtusest siiski väiksema osa kui ülejäänud euroala riikide ettevõtted keskmiselt. Seega pole praegune investeerimisaktiivsus veel piisav, et Eesti tulutase rikkamatele riikidele järele jõuaks.

Tööturg on ülekuumenemise äärel, sest ettevõtted on endiselt eelistanud investeeringute asemel suurendada pigem töötajate hulka. Väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suurenemine, süvenev tööjõupuudus ja kiire tööjõukulude kasv on märgid sellest, et eelmise aasta jõudsa kasvu taga on peamiselt lühiajaline nõudluse kasv, mitte ettevõtete tootmisvõimekuse ja tööjõu tootlikkuse suurenemine. Tootlikkusest aga sõltub ekspordiedukus ja konkurentsivõime ning majanduse üldine areng.

Seni puuduvad selged märgid, et ekspordi konkurentsivõime oleks palga- ja tootmiskulude kasvu tõttu halvenenud. Väljaveetavate kaupade ja teenuste turuosa eelmisel aastal isegi suurenes veidi ja hindu suudeti tõsta konkurentidest enam, mis on ka üks põhjustest, miks kaubandusbilansi ülejääk eelmisel aastal suurenes. Konkurentsivõime langust ei ilmne ka eksportööride küsitlusandmetest. Ent arvestades Eesti eksporttoodangu väikest osakaalu välisturgudel, on võimalik, et ekspordiedu taga oli eelmisel aastal peamiselt soodne väliskeskkond ja probleemid ilmnevad alles siis, kui partnerriikide nõudluse kasv aeglustub.

Edukas majandusaasta kajastus ka riigirahanduses. Käibe- ja tööjõumakse laekus eelarvesse plaanitust rohkem, kuid eelarve oli aasta kokkuvõttes puudujäägis ning puudujääk kujunes prognoositust suuremakski. Tulusid ületav kulutuste maht tähendab, et lisaks erasektorile panustas ka riik omalt poolt majanduskasvu kiirenemisse. Kuigi puudujääk polnud suur, aidanuks ülejäägis eelarve majandustsükli võimendamise asemel seda tasandada. Prognoosid näitavad, et majanduskasv lähiaastatel aeglustub, kuid majanduse maht ületab suure nõudluse tõttu endiselt oma jätkusuutlikku taset. Seetõttu oleks otstarbekas lähiajaks planeerida eelarve ülejääki, et kaugemas tulevikus oleks võimalik vajaduse korral majandust toetada, rikkumata seejuures kehtivaid eelarvereegleid.

Foto ja allikas: https://www.eestipank.ee/

Majanduskasv on endiselt väga kiire

By

Eesti SKP aastakasv aeglustus kolmandas kvartalis 4,2%ni ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kvartalikasv 0,3%ni. Kasvu aeglustumine võrreldes teise kvartaliga tulenes valdavalt energeetikasektorist ja tarbimismaksudest. Kuise statistika, näiteks tööstustoodangu mahuindeksi põhjal, oleks võinud oodata veel järsemat majanduskasvu aeglustumist. Arvestades aga, et Eesti majanduse potentsiaalne kasv on umbes 3%, on 4,2% majanduskasv endiselt kiire.

SKP kasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud. Neljanda kvartali alguses hindavad ettevõtted tööjõupuudust hoopis suuremaks ning koos sellega on tugevnenud palgasurve. Teenindussektori hinnangud tööjõupuudusele sarnanevad eelmise majandusbuumi tipptasemega (vt joonis).

Tööjõupuuduse üheks põhjuseks on ettevõtete vähene tootlikkuse kasv. Pärast 2009. aasta majanduskriisi on majanduskasv toetunud varasemast enam hõive suurenemisele ning vähem tootlikkusele. Sellist kasvu hakkab aga varem või hiljem piirama töötajate nappus. Välistööjõud saab pakkuda vaid ajutist leevendust, kuid kui tootlikkus ei kasva, on raske ka palku tõsta.

Sellises olukorras peab valitsus jälgima, et eelarvepoliitika ei suurendaks ülekuumenemise ohtu. Arvestades majanduse paranenud olukorda ja eurorahade laiemat kasutuselevõttu, võiks riigieelarve olla nominaalselt ülejäägis.

Kõige rohkem mõjutas majanduskasvu aeglustumist kolmandas kvartalis põlevkivisektor. Elektrienergia- ja õlitootmine on tänu paari aasta eest madalseisus olnud naftahinna tõusule taastunud ja andis märkimisväärse osa nii esimese kui ka teise kvartali majanduskasvust, kolmandas kvartalis selle teguri mõju aga taandus. Samuti pidurdas majanduskasvu aktsiisitõusu tõttu vähenenud tootemaksude panus majanduskasvu. Teises kvartalis paisutas tootemaksude panust majandusse aktsiisikaupade varumine enne maksutõusu.

Impordi ekspordist kiiremat kasvu tasub vaadata pigem soodsa arenguna. Ühest küljest on selle taga madala lisandväärtusega tööstusharude ekspordi vähenemine – need harud annavad küll suure osa tööstussektori käibest, kuid mõjutavad kasumeid ja palku vähem. Teisalt kiirendab impordikasvu investeeringute taastumine. Kuna investeeringud on üsna impordimahukad, suureneb investeeringute kasvades import kiiresti. Investeeringute kasv on aga vajalik tootlikkuse suurendamiseks ja majanduskasvu jätkumiseks.

Neljanda kvartali kohta teada olevad andmed näitavad, et mõnevõrra on aeglustumas seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv. Töötlevas tööstuses seevastu püsivad ettevõtjate ootused toodangu kasvu suhtes kõrgel ning oktoobri tööstustoodangu andmed osutavad lausa töötleva tööstuse kasvu kiirenemisele. Samuti on suurenenud tööstusettevõtete ootused hinnatõstmise võimaluste suhtes. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 19. detsembril.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Majanduskasv hakkab selle aasta jooksul kiirenema

By

Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemine 2014. aasta alguses pole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet seni veel märkimisväärselt halvasti mõjutanud. Tööturul on jätkunud jõuline palgatõus ning see on taganud maksutulude hea laekumise. Viimase aasta jooksul valdavalt tootmiskulude ja toodangu hinna kasvust veetud majanduse nominaalse mahu suurenemine pole sellises ulatuses enam võimalik. Eesti majandusarengu, riigi rahanduse hea seisu ning majapidamiste heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu kiirenemine.

Majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, jäädes esimese kvartali nõrkuse tõttu aasta kokkuvõttes 0,7% juurde ning kahel järgneval aastal kasvab majandus 3,5-4%. SKP vähenemist esimeses kvartalis põhjustasid üksikud tegevusalad, neist enim veondus ja laondus, energeetika ning ehitus. Kuna energiasektori toodang kahanes sooja talve ning imporditud energia osakaalu suurenemise tõttu, taandub selle tegevusala negatiivne panus juba teises kvartalis. Veonduse ja laonduse negatiivne panus majanduskasvu väheneb võrdlusbaasi muutumise tõttu samuti teises kvartalis, sest selle tegevusala lisandväärtuse langus sai alguse eelmisel aastal samal ajal. Nõudlus eksporditurgudel, mis on ettevõtete hinnangul tootmist seni enim piiranud, hakkab järk-järgult paranema. Kuna tootmisvõimsus on majanduses veel alarakendatud, on ettevõtetel võimalik suurenevaid tellimusi ka täita.

Majanduskasv euroalal tervikuna on taastunud oodatud tempos, kuid mitmel peamisel Eesti eksporditurul on kasv kiirenenud loodetust tagasihoidlikumalt. Üksikute turgude ootamatu areng seab ettevõtete jaoks olulisele kohale paindlikkuse nii toodete ja turgude mitmekesistamise kui ka olemasolevate turgude asendamise suhtes. Selle aasta alguses väliskeskkonda nõrgestanud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel kahandas ajutiselt ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet, kuid reaalne mõju majandusele on seni olnud väike. Olukorra pingestumise ja sanktsioonide kehtestamise korral võivad siiski ekspordivõimalused osutuda prognoositust kesisemaks nii vahetu kaubandusliku mõju tõttu Venemaa ja Ukrainaga kui ka teiste kaubanduspartnerite kaudu. Sel juhul lükkuks edasi ka Eesti majanduskasvu taastumine. Negatiivse stsenaariumi realiseerumise korral on Eesti majanduse vastupanuvõime parem kui eelmise kriisi ajal, sest majanduse laenukoormus on madalam ning võlgnevus välismaailma ees väiksem.

Kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem ning sellest tulenev surve palkadele eelseisvatel aastatel ei leevene. Palgakasv siiski aeglustub, sest ettevõtete võimalused endises tempos palgakulusid suurendada on piiratumad. Palgakasvu kohanemisvajadusest annab märku konkurentsivõimet kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, ettevõtete vähenenud kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel, mis piirab järjest enam palgakulude edasist ülekandmist hindadesse. Eelolevatel aastatel peab avalik sektor hoiduma palgakasvu vedamisest, sest see raskendaks palgakulude kasvu kohanemist erasektoris. Kui erasektoris palgakasv aeglustub, siis peab selleks olema valmis ka avalik sektor.

Prognoosi järgi langeb tööpuudus aeglaselt, sest töötute kvalifikatsioon ei vasta sageli ettevõtete nõutule. Struktuurse tööpuuduse probleemi lahendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist, mida toetaks ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika. Kahaneva ja vananeva rahvastiku tõttu on tarvis astuda veelgi jõudsamaid samme tööjõus osalemise suurendamiseks. Kuna valitsuse tegevuse mõju avaldub pikema aja jooksul, tuleb ettevõtetel paratamatult tööjõupuuduse leevendamiseks ka ise töötajate oskuste arendamisse panustada. Palgasurvetega toimetulek eeldab ettevõtetelt investeerimist eelkõige tootmise efektiivsemaks muutmisse. Eeldused investeeringute kasvu kiirenemiseks on soodsad, sest laenuintressid püsivad madalal tasemel ja pangalaenud on kergesti kättesaadavad.

Majapidamiste tarbimis- ja investeerimisotsuseid hakkab mõjutama sissetulekute kasvu aeglustumine ning reaalse ostujõu tõusu pidurdab järgmistel aastatel ka tarbijahindade inflatsiooni kiirenemine. 2014. aasta esimese poole väga aeglane inflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema partnerriikide majandusolukorra paranemise tõttu, mis tõstab Eestisse imporditavate toodete hindu. Kodumaine hinnakasv püsib samuti mõõdukas, sealjuures tuleneb osa hinnakasvust aktsiiside tõstmisest. Inflatsioon kiireneb 2014. aasta 0,8%lt 2015. aastal 2,4%ni ning 2016. aastal 2,7%ni, edestades sellega euroala keskmist hinnakasvu. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on majanduse ja sissetulekute kiirem kasv.

Valitsemissektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuskoalitsiooni lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu, eelarve defitsiit hakkab tänu majandustsükli positiivsele mõjule vähenema 2016. aastal. Uue eelarvestrateegia järgi on riigi rahanduse eelseisvate aastate eesmärgid varasemast lõdvemad – nominaalse ülejäägi saavutamine on edasi lükatud ning majandustsükli mõjudest puhastatud struktuurset eelarve ülejääki on korrigeeritud madalamaks. Eesti Panga hinnangul pole struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt prognoosiperioodi jooksul siiski saavutatav, kuna maksutulude jõuline kasv on vastuolus näiliselt nõrga majanduskasvuga. Kuigi valitsemissektori rahanduse seis püsib prognoosi järgi üldjoontes tugev, peaks eelarve-eesmärgid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemine ei tooks kaasa ootamatuid muudatusi maksupoliitikas. Eesti eelarvestrateegia peaks lähtuma sellest, et maksukeskkond oleks nii ettevõtete kui ka majapidamiste jaoks stabiilne ja usaldusväärne.

Majanduskasv põhinäitajate kaupa…

Foto: foter.com

 

Peale tarbimise on vaja rohkem investeerida

By

Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) neljandas kvartalis aastatagusele tasemele ja kahanes kvartalivõrdluses 0,1%. 2013. aasta kokkuvõttes kasvas majandus 0,7%, mis oli Eesti Panga prognoosiga võrreldes väiksem.

Neljanda kvartali aeglases majanduskasvus mängis suurt rolli energiasektor. Soojuse tootmise maht oli tavapärasest leebema ilma tõttu kuuendiku võrra väiksem kui aasta varem. Ehkki SKP arvestuses vähendab see majanduskasvu, leevendasid väiksemad küttekulud vähemalt lühiajaliselt pinget enamiku majapidamiste ja ettevõtete eelarves. Majapidamiste tarbimisotsused on seejuures muutunud julgemaks ning lisaks esmavajalikele kaupadele osteti möödunud aasta lõpus üha enam püsikaupu.

Kiiremaks majanduskasvuks on aga tarbimise kõrval vaja enam investeeringuid, sest kestlik majanduskasv saab toetuda kapitali kasvule. Investeeringud uude tootmisvõimsusse neljandas kvartalis aga tõenäoliselt märkimisväärselt ei kasvanud. Kui jätta kõrvale transpordivahendid, mille import kasvas riigiettevõtte investeeringu tõttu, siis neljandas kvartalis kapitalikaupade sissevedu vähenes. Tootmisvõimsuse rakendatus on samas praegu buumieelse keskmise lähedal, mistõttu on suurenenud vajadus uute investeeringute järele.

Kuigi majanduskasv jäi esialgsel hinnangul prognoositule alla, on väliskeskkonna nõudlus siiski tasapisi elavnemas. Töötleva tööstuse toodang kasvas neljandas kvartalis märksa enam kui SKP – kvartalivõrdluses hooajalisi tegureid arvesse võttes 2% ja lisandväärtus esialgsel hinnangul aastavõrdluses 10%. Tööstussektori müügi kasv toetus neljandas kvartalis suurenenud euroala-suunalisele ekspordile, kuid väljapoole euroala tööstussektori eksport vähenes. Kuigi Euroopas ollakse majandusolukorra paranemise suhtes üldiselt optimistlikud, on viimasel ajal mõnevõrra suurenenud riskid arenevate turgude kasvu suhtes.

Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosi järgi majanduskasv sellel aastal kiireneb ja 2014. aasta kasvuks kujuneb 2,6%.

Allikas: eesti Pank:

Foto: foter.com

Majandus. Jaemüük kasvab taas

By

2011. aasta veebruaris suurenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 2%, ulatudes 260 miljoni euroni. Eelmise kuuga võrreldes vähenes müük 2%, kuid sesoonselt korrigeerituna näidati ka selles arvestuses väikest kasvu. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 317 miljonit eurot, suurenedes aastaga 8%.

Veebruar näitas, et inimesed on uue rahaga hakanud harjuma ning tarbimisjulgus on taastumas. Eesti Panga andmetel on viimastel kuudel jätkunud eraisikutele antud laenujäägi pidev vähenemine ning eraisikute poolt hoiustele pandud summa ulatub juba 4,3 miljardi euroni. Kui enne kriisi oli eraisikutel hoiustega kaetud vähem kui 50% laenujäägist, siis praeguseks on see suhe jõudnud juba 60%ni. Inimeste finantsvõimekuse paranemine annab lootust, et majanduskasvu taastudes kiireneb jälle ka sisetarbimine.

Veebruaris kasvasid müügimahud enamike kauplusegruppide lõikes. Aastatagusele ajale jäi alla toidukaupade müük, mis vähenes püsivhindades 3% (müügitulu kasv samal perioodil 7%). Siin avaldab müügimahtudele mõju teistest kaubagruppidest kiirem inflatsioon, mis veebruaris ulatus 13,2%ni. Tarbijad eelistavad järjest odavamaid kaubagruppe, kuid niivõrd kiire hinnatõusu mõjusid ei ole võimalik täielikult vältida. Lisaks kahanesid müügimahud farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvetes 11% ning tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodetes 9%. Müügitulu vähenes neis kauplusegruppides vastavalt 1% ja 9%.

Kiirem on olnud taastumine majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügis, kus aastaga kasvasid mahud 26%. Siin on hinnatõus oluliselt vähem mõju avaldanud ning ettevõtete müügitulu kasvas aastaga vaid 9%. Tihenenud konkurents ning sooduskampaaniad on tarbijale kasuks tulnud, mistõttu ettevõtete müügitulu kasvab aeglasemalt kui kaubamahud.

Sõidukikaubandus näitab endiselt tugevaid kasvunumbreid. Aastaga suurenesid müügimahud vastavas segmendis 58%. Kasv tuli peamiselt mootorsõidukite ja nende lisaseadmete müügist, remondi osas oli kasv tagasihoidlikum. Mootorikütuse müük spetsialiseeritud kauplustes jäi aastatagusega samale tasemele, hoolimata kiirelt kasvanud kütusehindadest. Sellest tulenevalt kasvas mootorikütuse müüjate müügitulu aastaga 12% võrra. Mahtude langust aitab vältida majanduskasvust tingitud autoliikluse tihenemine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt märtsis korraldatud küsitluse kohaselt tõusis kaubanduse kindlustunde indikaator 6 punkti võrra. Oluliselt on kasvanud kaupmeeste optimism tuleviku suhtes, samuti on viimaste aastate kõrgeimal tasemel hinnangud töötajate värbamise võimalikkuse suhtes järgmistel kuudel. Tarbijate kindlustunne kasvab mõnevõrra aeglasemalt, suurenedes märtsis 2 punkti võrra. Tarbijate hinnangul on paranenud nii olukord tööjõuturul kui ka pere rahanduslik olukord.

Üha enam on näha, et majanduse kasvule pöördumine hakkab lõpuks ka sisetarbimisse jõudma. Kuigi tööpuudus on vähenenud juba enam kui pool aastat, on inflatsioon pärssinud tarbija ostuvõimet ja kindlustunde kasvu. Sellegi poolest on järgnevatel kuudel oodata pigem müügimahtude kasvu.

Allikas: http://www.mkm.ee/jaemuuk-kasvab-taas/
Foto: flickr.com

Majandus. Majanduskasvu taastumisel on juhtiv roll ekspordil

By

Värskelt avaldatud teise kvartali maksebilansi kohaselt oli kaupade väljaveo maksumus viimase pooleteise aasta suurim. See kinnitab taas, et ekspordil on majanduskasvu taastumisel juhtiv roll. Erinevalt aasta esimestest kuudest oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurem ka teenuste eksport. Peamiselt on kasvanud kaubavedude maht, kaubavedude maksumus oli ligi 15 protsenti väiksem kui 2007. ja 2008. aastal.

Väliskaubanduse ülejääk ulatus käesoleva aasta esimesel poolel viie protsendini sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, mis näitab, et sisenõudlus on jätkuvalt väga nõrk.Ülejääk on vähenenud küll juba alates eelmise aasta lõpust, kuid väga aeglases tempos.

Rahavoogude poolel oli jätkuvalt märkimisväärne roll Euroopa Liidu eelarvest saadavatel eraldistel, mis moodustasid rohkem kui kaks protsenti SKP suhtes. Erasektoris andsid tooni emaettevõtetelt võetud ühekordsed laenud, mistõttu välisvõla vähenemise trend ajutiselt katkes. Võlakoormus moodustas juuni lõpus endiselt ligikaudu 124 protsenti SKP suhtes. Samal ajal jätkus säästude paigutamine välismaale portfelliinvesteeringute vormis ja välisvarad suurenesid kvartaliga ligi kahe protsendi võrra.

Teises kvartalis suurenes kulla- ja välisvaluutareserv 3,3 miljardi krooni võrra ehk ligikaudu 6 protsenti SKP suhtes. Aastataguse ajaga võrreldes on reservvarad kasvanud 7 protsenti. Peaaegu pool reservide kasvust tuli väliskaubanduse ülejäägist.

Ehkki investeeringud jäävad lähema paari aasta jooksul sisemaistest säästudest tõenäoliselt väiksemaks, hakkab jooksevkonto ülejääk majanduskasvu kiirenedes vähenema.

Allikas: Eesti Pank
http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2010/_09/pt0908?ok=1
Foto: flickr