Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for märts 2011

Juhtkiri. Märts 2011

By

Valimised on nüüdseks möödanik. Küll võiks tõdeda, et e-valimistest on saanud tõhus ja praktiline tööriist. Kõrvalt vaataja jaoks on ilmselt üksjagu huvitav ka e-valijate valmiseelistus. Kuidas iganes, tegemist asjaliku abivahendiga, mis tõepoolest viib osalusdemokraatia mõiste uuele tasemele.

Muide ka veebikirja number sai sedakorda eriline. Nimelt puudub intervjuu. Täpsemalt intervjuu tekst on küll „purgis“ aga toimetuses leidis aset tuline vaidlus teemal, kas persooni loo juures peaks olema ka isiku foto. Või mitte. Võitis osapool, kes lühidalt kuid veenvalt tõestas, et inimene ja Gaz 21 on siiski kaks täiesti erinevat subjekti.


Sel korral siis:

Koolitus. Veebikirja koolituskalender
Majandus. Majanduskasv soodustab tööhõivet
Rahandus. Majanduse elavnemine on kiirendanud keskmise palga kasvu
Turunduskommunikatsioon 2.5
Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 16. osa
Turism. Statistikat
Teenindus. Klienditeenindus A-Z
Kolumn. Ton Karlos ja ÖÖ
Toit. Krõbe kana küüslaugu ja ingveriga
Jook. Remy Martin Grand Cru VS
Muusika. Winny Puhh
Internet. Feeling24.ee
Pluss & Miinus

Majandus. Majanduskasv soodustab tööhõivet

By

Eesti majandus kasvab juba viiendat kvartalit järjest. Majanduse elavnemine kajastus ka hõive 2,2% aastakasvus 2010. aasta IV kvartalis.

Pea kaks aastat kestnud tööhõive vähenemine lõppes 2010. aasta II kvartalis, kui hõive suurenes I kvartali suhtes 0,9%. Toona ei saanud veel kindel olla, kas tegu on hõive taastumise alguse või pelgalt hooajalisusest tingitud muutusega. Tööturg stabiliseerus siiski ka järgnevates kvartalites ning hõive taastumine jätkus.

Töötuse määr alanes järk-järgult kogu 2010. aasta jooksul, saavutades IV kvartalis 13,6% taseme ehk sama palju kui poolteist aasta varem. Suur osa töötuse vähenemisest peegeldus ka hõive kasvus. Positiivsena tuleb märkida, et tööotsingutest loobujate arv seejuures ei suurenenud, vaid hoopis vähenes aastatagusega võrreldes 300 võrra.


Kuigi ekspordi ja töötleva tööstuse kasvumäärad püstitasid aasta lõpus seninägematuid rekordeid, ei hakanud hõive kohe plahvatuslikult kasvama, suurenedes töötlevas tööstuses aastaga 14 600 võrra. Sellisel tasemel oli tööstuses hõivatute arv kolm aastat tagasi. Uusi tellimusi täidetakse praegu veel töötundide arvu suurendamise ning tootlikkuse kasvu abil, kuid majanduskasvu jätkudes peaks ka hõive järjest rohkem tõusma.

Allikas:
http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2011/_02/pt0214a

Rahandus. Majanduse elavnemine on kiirendanud keskmise palga kasvu

By

Statistikaameti andmetel kerkis keskmine brutokuupalk 2010. aasta neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega 3,9 protsenti 814 euroni. Vaatamata keskmise palga kasvule on majanduse taastudes ettevõtete konkurentsivõime paranenud läbi tööjõukulude osatähtsuse vähenemise.

Majanduse elavnemise taustal kiirenes nüüdseks kolm kvartalit kestnud palgakasv aasta viimases kvartalis oluliselt ning osutus positiivsemaks rahandusministeeriumi viimasest majandusprognoosist. Palgakasvule avaldasid eelkõige mõju aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ning lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes.

Vaatamata palgakasvu kiirenemisele tööjõukulude osakaal loodud lisandväärtuses kahanes, mis tähendab, et majanduskasvust suurem osa läheb ettevõtete kasumlikkuse taastamisele. See on põhjendatud, kuna majanduse taastumise korral peab esialgu kasumlikkus jõudma tavapärasele tasemele ning alles siis on ettevõtetel ruumi ka töötasusid suurendada.

Sellel aastal jätkub töökoormuse tõusust ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev mõõdukas keskmise palga kasv. Samas pole majanduse kriisist taastumine veel lõppenud ning seni, kuni sisenõudlus püsib nõrk, ei ole ka üldist kiiret palgakasvu oodata.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam neljandas kvartalis mäetööstuse, ehituse ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, vastavalt 11,8, 10,8 ning 7,8 protsendi võrra. Mäetööstuse ning ehituse puhul mõjutab palgakasvu nõudluse kasv, mis avaldub suurenenud töömahtudes. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal kerkinud palk on seotud majanduse üldise olukorra paranemisega ning aasta lõpus toimunud ürituste arvu kasvuga.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kinnisvaras, muudes teenindavates tegevustes ning veevarustuses, vastavalt 14,7, 6,5 ja 2,1 protsendi võrra. Kinnisvara tegevusala puhul on tegemist otsetehingute mõjuga, kus kasutatud ruumidega teostatavate tehingute puhul kasutatakse võimalikult vähe kinnisvara vahendajaid.

Keskmine tunnipalk kasvas neljandas kvartalis 1,9 protsenti. Keskmisest kiiremini kasvas tunnipalk mäetööstuses, ehituses, veonduses ja laonduses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, vastavalt 13,6, 7,2, 5 ja 6,7 protsendi võrra. Tunnipalga keskmisest kiirem kasv näitab spetsialistide motivatsiooni hoidmise vajadust ning on märk sellest, et teatud tegevusaladel on kerkimas kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleem.

Allikas: http://www.fin.ee/index.php?id=107202

Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.5

By

Tahes-tahtmata jõuab siinkohal järeldusele, et edukalt turundada, ilma turundusinfo süsteemita, on kas keerukas või võimatu. Teisisõnu, otsustamise muudab selgeks ja kindlaks piisav infovoog, mida on saab vastavalt vajadusele filtreerida ja segmenteerida. Teoorias koosneb turundusinfosüsteem neljast osast:

• ettevõtte sisene aruandlussüsteem (internal reporting system);

• turunduse seiresüsteem (marketing intelligence);

• turundusotsuste tugisüsteem CRM (marketing decision support system);

• turundusuuringute süsteem (marketing research system).

Ehk siis, otsus toetub neljale sambale. Ettevõtte sisene aruandlussüsteem koondab teavet kulude, müügikulu- ja tulude kohta, kaubavarude, reklaamikulude jne. kohta. Turunduse seiresüsteemi võiks lugeda aga kõige laialivalguvamaks üldse, seda teed mööda koondub formaalne info nt. riiklik statistika ja mitteformaalne teave, näiteks tagasiside tarnijatelt, klientidelt, oostööpartneritelt. Turundusotsuste tugisüsteem põhineb tihtipeale CRM tarkvaral ja modelleerib erinevaid käitumisstsenaariume. Turundusuuringute süsteem kogeb teavet, mida eelnevad süsteemid ei kajasta. Lahenduse mõte ongi saada infot mõne kindla situatsiooni kohta.

Sellegi poolest, eelneva võiks võtta kokku lihtsa põhimõttega – mitte ükski kirjeldatud lahendustest ei asenda inimest. Ja otsustamisel ei tasuks lihtsaid asju enda jaoks keeruliseks mõelda. Ehk siis, teinekord on tervest talupojamõistusest rohkem kasu, kui mõnest ultramoodsast tehnilisest taristust.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:erakogu

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 16. osa

By

Samavõrd oluline, nagu küsimuste esitamine, on oskus kuulata. Efektiivseim viis arendada kuulamisvõimet on muuta kuulamisharjumusi – nii füüsilisi, psühholoogilisi kui verbaalseid. Füüsiline kuulamine, tähendab, et kuulaja peaks oma olekuga näitama, et ta kuulab. Paljud uuringud näitavad, et selleks on olulised järgmised tegurid:

• Rääkija vaatamine täisnurkselt;
• Hea silmside säilitamine;
• Avatud poosi säilitamine;
• Suhtelise pingevabaduse säilitamine.

Silmside ei tähenda suuresilmset silmipilgutamata jõllitamist – paljudele valmistab see piinlikkust. Avatud poos tähendab asendit, millega võetakse vastu häid uudiseid – kuulaja ei taha kaotada ühtki sõna, ta ei istu käed risti ega rääkijast liiga kaugel, ta ei jända oma riietega ega vaata oma kella ega kritselda paberile ega inspekteeri oma sõrmeküüni jne Suhteline pingevabadus ei tähenda peaaegu ümbervajumist. See tähendab rahulikku huvi. Erutumist millestki, mida kuulaja kuuleb, ei ole vaja varjata, aga ülientusiastlikkus võib viia oma mõtete kuulamiseni rääkija kuulamise asemel. See on tasakaalu küsimus. Lisaks on kuulaja käitumisel suur mõju rääkijale: kuulaja rahu rahustab ärritatud rääkija maha ja vastupidi. Kokkuvõttes on kuulajal soovitatav ainuüksi oma asendiga näidata, et teda tõesti huvitab räägitav ja et tema tähelepanu kuulub jagamatult kõnelejale. Kui harjumus füüsiliselt kuulata on omandatud, saab keskenduda sõnumi kuulamisele ehk psühholoogilisele kuulamisele.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Turism. Statistikat

By

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel oli 2010.a. ööbimisega välisreiside
arv kogu maailmas 935 miljonit. See on 6,7% ehk 58 miljoni võrra rohkem kui 2009.a. ja 2,5% ehk 22
miljoni võrra rohkem kui seni rekordilisel 2008.a. Esialgsetel andmetel on 2010.a. tulemused kriisieelse
2008.a. näitajatest paremad kõigis maailma piirkondades, v.a. Euroopas. Lääne-Euroopa on ainuke
Euroopa regioon, kus 2010.a. saabunud turistide arv eeldatavalt isegi ületas veidi kriisieelse 2008.a. taset.

Kõigis ülejäänud Euroopa regioonides jäid 2010.a. tulemused eeldatavalt allapoole 2008.a. taset: eriti
märkimisväärselt seejuures Põhja-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas.
2010.a. kasvas reisimine kõigisse maailmajagudesse. Maailma regioonide võrdluses oli suurim kasv
Lähis-Idas (+14%) ning Aasia ja Vaikse ookeani regioonis (+13%). Kõige tagasihoidlikumaid tulemusi
näitas Euroopa (+3%), kuna mitmeid Euroopa riike mõjutab endiselt majanduskriis, samuti oli mõningane mõju aprillis vulkaanituha tõttu suletud lennuliiklusel. Euroopa regioonide lõikes kasvas kõige rohkem reisimine Lääne-Euroopasse (+5% võrreldes 2009.a.). Suhteliselt head tulemused olid ka Lõuna-Euroopa sihtkohtadel (+2%). Kesk- ja Ida-Euroopasse reisimine kasvas 2009. aastaga võrreldes 4%, kuid siin tuleb arvestada, et 2009.a. olid Kesk- ja Ida-Euroopa tulemused Euroopa regioonidest kõige nõrgemad (langus 10% võrreldes 2008.a.). Põhja-Euroopa oli ainuke Euroopa regioon, kus 2010.a. turistide arv ei kasvanud, vaid isegi vähenes veidi (-0,1% võrreldes 2009.a.). Tulenevalt tööpuuduse jätkuvalt kõrgest tasemest on tarbijate hinnatundlikkus 2010.a. endiselt kõrge ja nad otsivad odavaid pakkumisi. Seetõttu on tulude kasv olnud mõnevõrra väiksem kui reiside arvu kasv.

2011.aastaks prognoosib Maailma Turismiorganisatsioon maailma turismis 4-5% kasvu. Seega on kasvveidi väiksem kui 2010.a., kuid veidi suurem, kui on olnud pikaajaline keskmine kasvutrend (4%).
Euroopale prognoositakse 2-4% kasvu.

Allikas: http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika

Teenindus. Klienditeenindus A-Z

By


Teenindus? Teenindajad? Teenindamine? Teeninduskultuur? Teenindusühiskond? Veebikiri alustab teenindust käsitleva kirjutisteseeriaga – kel häid mõtteid või soove – siis need võib julgesti siia kommentaariumisse kirjutada : )

Alustades – tundub, et Eestis on paljuski kreenis suhtumine teenindusse. Üheltpoolt – mingi osa, mitte ilmselt eriti mõtlevaid tööandjaid aga ka kliente, kes seletamatul põhjusel arvavad, et teenindaja on midagi kodumasina sarnast. Asi iseeneses, ese lülitiga „On/Off“ kusagil kuklapiirkonnas. Sellest kaunikesti veidrast mentaliteedist johtub küllaltki suur kaadrivoolavus, mis omakorda toob kaasa mitmeid otseseid ja kaudseid kulusid. Sh. koolituse ja personalivaliku kulud. Viimasele lisanduvad ka kommunikatsioonikulud, sest reklaam ei ole kunagi odav ja töötusmäär 9,5% on pigem erand, kui reegel. Ehk siis, üldiselt oleks odavam luua toimivad reeglid, kui pidevalt uusi töötajaid otsida.

Teisalt, ühiskondlikus plaanis on siiski korrastumine toimumas, nimetagem positiivse näitena Heateenindus.ee ettevõtmisi. Parima teenindaja valimine üleriiklikus või regionaalses mõõtmes on kindlasti innustav ja paneb tõenaoliselt mõtlema ka kliendi rollis olijaid. Lisaks toimuvad üritused plaanipäraselt ja loovad sellisel moel vajaliku järjepidevuse.

Siia loendisse võib kindlasti lisada ka Tallinn 2011 külalislahkuse programmi. Teenindajate koolitamine sedavõrd tähtsa rahvusvahelise sündmuse eel on kindlast väga mõistlik, asjakohane ja tänuväärne samm. Tõsi, väikese erandiga – et koolitused ise on tasuta ja koolitajate valimisel ei ole olnud märgata konkurssi, võib seda asjaolu võtta selge ohumärgiga. St juhul kui olete ettevõtte, antud juhul näiteks koolitusfirma omanik, on kindlasti kasulikum firma linnast välja viia, kui otse või kaude turumoonutust ja/või võimalikke turumoonutusi tulevikus, kinni maksta. Tasuta lõunaid ju teadupäralt olemas ei ole.

Niisiis, alustame artikliteseeriaga, kõik küsimused lahkesti oodatud. Huvi korral – veebikirja teeninduskoolitused avanevad siit…

Foto: flickr.com

Kolumn. Ton Karlos ja ÖÖ

By

ÖÖ. Müstiline, maagiline, sensuaalne aeg. Kõik kassid hallid, armunud teineteise lembusest joobumas.Perekonnainimesed lapsed lõpuks magama uinutanud ja unelevad ise, näpp teleri nupul. Öösel toimub ka muud – voolumõõtja hullub isekeskis, elades himukalt kaasa järjepanu avanevatele ja sulguvatele vooluringidele. Talle sekundeerib pontsakas inverter, pahisedes enda ette keeles, mille sõnu mida teab ainult tuul. Või hooldustehnik.

Kesköisel jääga kattunud jalakäijate teel, seal kus akrobaat võiks kaela murda, siugleb armsalt klappmütsiga jalgrattur. Kuhu? Miks? Mis ajendab täiskasvanud inimest varakevadisel rabekülmal hommikuhakul rattaga kesk hangi sõitma? Siis kui teised tirivad teki kõrvuni ja näevad 3D unenägusid, täis linde ja lepatriinusid. Armastus? Ahastus? Tüdimus? Äkki inimlik lollus segatuna vaesuse ja suure-suure unistustega? Me ei tea.

Öös sünnib erilisi asju. Astudes ajas tagasi aastat nelisada – öö, see on alkeemikute aeg. Suured mehed, toeks targad ja arukad naised, teevad suuri tegusid. Kulda ei leita aga optika ja mehhaanika põhiseadused, seda küll. Viimast siiski metropolis. Maarjale pühendatud maal toimetab samal ajal usinalt kohalik rehepapp. Riukalik ja kange mees, kehakujult kõhn ja kuivetu nagu tooli põhi. Arvatavasti hilisemate poliitikute esivanem, eeskuju ning arhetüüp. Teda mehhaanika ei huvita. Optika ammugi. Tema tegeleb muuga. Keegi peab ju vanatühjale mütsi pähe tõmbama. Korralikult, kandadeni . Sest valitutele sotsialismi ehitamiseni on veel aega, nii aastat nelisada.

Öö, maagiline, müstiline, sensuaalne aeg.

Ton Karlos,
laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Akrobaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.

Toit. Krõbe kana küüslaugu ja ingveriga

By

Huvitavaid retsepte leiate veel siit: http://kokkamine.wordpress.com

Olen ammu mõelnud proovida kodus teha krõbedat kana, see on Aasia toidukohtades alati mu lemmik olnud. Tulemus polnud siiski küll mitte nii krõbe, kui oleksin tahtnud. Peale esialgset praadimist oli kana parajalt krõbe ja hea, aga kui see kastmesse lisada, ei säilitanud see piisavalt oma krõbedust. Järgmisel korral peaks serveerimisel kastme lisama, usun, et tulemus oleks krõbedam.
• 2 kanafileed (350g)
• 1,5spl sojat
• 0,5tl soola
• 1 munavalge
• 3spl maisitärklist
• 3-4 küüslauguküünt
• 1-2cm jupp ingverit
• 5cm jupp porrulauku
• 2 väiksemat porgandit
• 2spl sojat
• suhkrut
• soola
• õli
Kanafilee lõigata suupärasteks tükkideks, asetada koos 1,5spl soja ja soolaga pooleks tunniks maitsestuma. Munavalge lüüa kahvliga kergelt vahule, lisada maisitärklis ja segada kanaliha tükkidega. Kuumutada pann, asetada panni piisavalt õli ning praadida kanatükid koos kastmega pruuniks ja krõbedaks, umbes 5 minutit. Võtta kanaliha pannilt, jätta üksteisestest eraldatuna taldrikule jahtuma. Küüslauk lõigata ratasteks ning ingverist, porrust ja porgandist lõigata õhukesteks julienned. Praadida köögiviljad kuumal pannil, praadimise lõpus lisada kiirelt kanalihatükid, soja ja maitseained, segada ettevaatlikult ja serveerida. Serveerida riisi või munanuudliteda, kaunistada näiteks seesamiseemnetega.

Retsept  ja foto: kokkamine.wordpress.com

Jook. Remy Martin Grand Cru VS

By

Remy Martin Grand Cru VS, on väljapaistvalt eriline, peente aroomidega, õrn ning mahe konjak, mida valmistatakse väärikast Petite Champagne piirkonnast saadud viinamarjaveinidest. Tänu
sellele on VS Grand Cru oma loomult elav ja sõbralik. Ta on teerajaja, mis tutvustab ilmekalt kogu Remy Martin konjakite kordu-matut kvaliteeti, päritolu ja iseloomu.

100% Petite Champagne`i piirkonnast pärit “eau-de-vie-d” on parima kvaliteediga, destilleeritud eelmainitud traditsioonilisel “keerulisel” meetodil ja hoitud Limousin tammevaatides nagu kõiki
teisi Remy konjakeidki. Nii ühineb Grand Cru VS täielikult Remy konjakite perega. Petite Champagne pakub peent, puhast ja hurmavat “eau-de-vie´d”, mis toob esile särava, värske ja ehtsa konjaki. Selle unikaalsus ja elavus on suurepärased komponendid ka kokteilide valmistamisel. Näiteks Remy Ginger kokteilis moodustab Grand Cru VS suurepärase maitsetasakaalu ginger alega.

 

Remy Martin VS Grand Cru on ainus VS, mis pärineb 100% Petite Champagne`i piirkonnast!
Remy Martin VS Grand Cru:
– puuduvad karedad puu ja alkoholi noodid, mis on omased
vähemväärtuslikele VS konjakitele.
– piiritult mahe kogemus, milles harmoneerub peenelt värske,
rikkalik aroom ja puuvilja maitse.
– värske, õrn, hämmastavalt sügav eluvesi pakub tasakaalustatud
maitsenaudingu, mis kestab kauem ja on kompleksem, kui paljud
konkurentide VS konjakid.

Noorhärra Remy Martin’i poolt 1724. aastal loodud konjakid on praeguseks saada üle 190 riigi.
Eestis on müügil Rémy Martin konjakivalikust Grand Cru VS, VSOP, XO Excellence, Extra ja Louis XIII.

Foto: Tridens.eu

Link:
E-koolitus – “Joogid, mida peab teadma!”

Sisekoolitus: „Täienduskoolitus teenindajatele“
http://koolitus.veebikiri.ee/sisekoolitus-taienduskoolitus-teenindajale/