Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

keskmine palk

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9%

By Leave a Comment

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9% (loe lähemalt siit, kui palju ja mis tegevusaladel).

Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Keskendume teisele võimalusele ja vaatame palgarakenduse andmetest, kust leida inimesi, kelle töötasu on viimase aastal suurenenud.

Selleks võrdleme 2020. ja 2021. aasta neljandas kvartalis täiskohaga töötanud inimeste andmeid, kelle amet on teada. Võrdleme vaid neid inimesi, kes töötasid mõlemal aastal kogu neljanda kvartali ühe tööandja juures samal ametikohal. Analüüsime ligikaudu 300 000 töötaja töötasu, kelle brutotöötasu jäi mõlemal aastal vahemikku 500 kuni 10 000 eurot, välja jätsime sellest suurema palgaga ja töölt puudunud inimesed.

Allikas ja lugege edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/palgaralli-huvitav-kellel-kull

Foto: www.stat.ee/

Keskmise palga saaja ostujõud kasvas

By

Keskmine brutokuupalk tõusis statistikaameti andmetel 2014. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 5,3% ja brutotunnipalk 6%. Eelneva kvartaliga võrreldes palgakasv seega kiirenes. Tänu tarbijahindade langusele kiirenes ka keskmise palga ostujõu kasv, 5,8%ni.

Keskmise palga kasvu mõjutab endiselt töötajate registreerimiskohustus, mille tulemusel on suurenenud varem ümbrikupalka teeninud töötajate palgatulu deklareerimine. See aeglustab keskmise palga kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. Kui registreerimiskohustust poleks kehtestatud, siis oleks palgakasv tõenäoliselt veelgi kiirem.

Keskmise palga kasv oli kiirem riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, ligikaudu 7,5%, ning tegevusalade võrdluses tervishoius, 10,1%, ja avalikus halduses, 8,9%. Need on tegevusalad, kus registreerimiskohustus ei tohiks palgakasvu mõjutada. Erasektoris kasvas keskmine palk mõnevõrra aeglasemalt. Eesti ettevõtetes tõusid palgad veidi üle 7%, samas kui välisomanduses ettevõtetes oli palgakasv tagasihoidlikum, 2,5% juures. Töötlevas tööstuses tõusis palk keskmisest aeglasemalt, 4,4%.

Keskmise brutopalga kasvu kiirendab sel aastal miinimumpalga 11% tõus. Miinimumpalk tõuseb nii 2014. kui ka 2015. aastal keskmise palgaga võrreldes ligikaudu kaks korda kiiremini.

Netopalga ehk töötajale pärast maksude tasumist kätte jääva palga kasvu kiirendab sel aastal maksuvaba tulu tõus 144 eurolt 154 euroni kuus ja tulumaksumäära langus 21%lt 20%ni. Netopalk tõuseb nende muudatuste tulemusel miinimumpalga saaja jaoks ligikaudu 1,7% ja keskmise palga teenija jaoks 1,1% suuremat kätte jäävat palka. Töökohtade puhul, kus tööandja ja töötaja räägivad netopalga üle läbi, võib see olla soodne ja aidata kaasa tööjõukulude kasvu aeglustumisele.

Foto: foter.com

 

 

 

Rahandus. Majanduse elavnemine on kiirendanud keskmise palga kasvu

By

Statistikaameti andmetel kerkis keskmine brutokuupalk 2010. aasta neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega 3,9 protsenti 814 euroni. Vaatamata keskmise palga kasvule on majanduse taastudes ettevõtete konkurentsivõime paranenud läbi tööjõukulude osatähtsuse vähenemise.

Majanduse elavnemise taustal kiirenes nüüdseks kolm kvartalit kestnud palgakasv aasta viimases kvartalis oluliselt ning osutus positiivsemaks rahandusministeeriumi viimasest majandusprognoosist. Palgakasvule avaldasid eelkõige mõju aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ning lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes.

Vaatamata palgakasvu kiirenemisele tööjõukulude osakaal loodud lisandväärtuses kahanes, mis tähendab, et majanduskasvust suurem osa läheb ettevõtete kasumlikkuse taastamisele. See on põhjendatud, kuna majanduse taastumise korral peab esialgu kasumlikkus jõudma tavapärasele tasemele ning alles siis on ettevõtetel ruumi ka töötasusid suurendada.

Sellel aastal jätkub töökoormuse tõusust ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev mõõdukas keskmise palga kasv. Samas pole majanduse kriisist taastumine veel lõppenud ning seni, kuni sisenõudlus püsib nõrk, ei ole ka üldist kiiret palgakasvu oodata.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam neljandas kvartalis mäetööstuse, ehituse ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, vastavalt 11,8, 10,8 ning 7,8 protsendi võrra. Mäetööstuse ning ehituse puhul mõjutab palgakasvu nõudluse kasv, mis avaldub suurenenud töömahtudes. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal kerkinud palk on seotud majanduse üldise olukorra paranemisega ning aasta lõpus toimunud ürituste arvu kasvuga.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kinnisvaras, muudes teenindavates tegevustes ning veevarustuses, vastavalt 14,7, 6,5 ja 2,1 protsendi võrra. Kinnisvara tegevusala puhul on tegemist otsetehingute mõjuga, kus kasutatud ruumidega teostatavate tehingute puhul kasutatakse võimalikult vähe kinnisvara vahendajaid.

Keskmine tunnipalk kasvas neljandas kvartalis 1,9 protsenti. Keskmisest kiiremini kasvas tunnipalk mäetööstuses, ehituses, veonduses ja laonduses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, vastavalt 13,6, 7,2, 5 ja 6,7 protsendi võrra. Tunnipalga keskmisest kiirem kasv näitab spetsialistide motivatsiooni hoidmise vajadust ning on märk sellest, et teatud tegevusaladel on kerkimas kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleem.

Allikas: http://www.fin.ee/index.php?id=107202