Samavõrd oluline, nagu küsimuste esitamine, on oskus kuulata. Efektiivseim viis arendada kuulamisvõimet on muuta kuulamisharjumusi – nii füüsilisi, psühholoogilisi kui verbaalseid. Füüsiline kuulamine, tähendab, et kuulaja peaks oma olekuga näitama, et ta kuulab. Paljud uuringud näitavad, et selleks on olulised järgmised tegurid:
• Rääkija vaatamine täisnurkselt;
• Hea silmside säilitamine;
• Avatud poosi säilitamine;
• Suhtelise pingevabaduse säilitamine.
Silmside ei tähenda suuresilmset silmipilgutamata jõllitamist – paljudele valmistab see piinlikkust. Avatud poos tähendab asendit, millega võetakse vastu häid uudiseid – kuulaja ei taha kaotada ühtki sõna, ta ei istu käed risti ega rääkijast liiga kaugel, ta ei jända oma riietega ega vaata oma kella ega kritselda paberile ega inspekteeri oma sõrmeküüni jne Suhteline pingevabadus ei tähenda peaaegu ümbervajumist. See tähendab rahulikku huvi. Erutumist millestki, mida kuulaja kuuleb, ei ole vaja varjata, aga ülientusiastlikkus võib viia oma mõtete kuulamiseni rääkija kuulamise asemel. See on tasakaalu küsimus. Lisaks on kuulaja käitumisel suur mõju rääkijale: kuulaja rahu rahustab ärritatud rääkija maha ja vastupidi. Kokkuvõttes on kuulajal soovitatav ainuüksi oma asendiga näidata, et teda tõesti huvitab räägitav ja et tema tähelepanu kuulub jagamatult kõnelejale. Kui harjumus füüsiliselt kuulata on omandatud, saab keskenduda sõnumi kuulamisele ehk psühholoogilisele kuulamisele.
Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
