Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

2010

Majandus. Kas aasta 2010 oli süngem kui eelmine?

By

2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus.

Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%. Kaupade eksport jooksevhindades suurenes 35%, samas suurusjärgus oli ka töötleva tööstuse kasv. Kasvunumbrite konks peitub aga selles, et võrdlus leiab aset kriisi põhjaga kui näitajad olid madalseisus.

Tööturu olukord hakkas aasta teises pooles paranema

2009. aastal ja ka 2010. aasta alguses elas tööturg üle korraliku šoki. Töökohtade massiline kadumine tõi omakorda kaasa tööpuuduse kiire suurenemise ja hõive languse. 2010. aasta teises pooles šokk ei süvenenud, vaid töökohti hakkas lisanduma ning tööpuudus vähenes. Siiski ei ole aset leidnud mõningased positiivsed muutused viinud tööturgu tagasi samasse seisu nagu see oli paar aastat tagasi. Töötusnäitajad 2010. aastal ning ka 2011. aasta alguses olid oluliselt kõrgemad kui võiks olla loomuliku tööpuuduse puhul, mis tekib tehnoloogilise arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud liigub ühelt töökohalt teisele. Kui loomuliku tööpuuduse puhul on töötuid 4–6% tööturul olevast rahvastikust, siis 2011. aasta algul oli töötuse tase kaks korda kõrgem.

Kõige enam oli töötuid 2010. aasta I kvartalis, kui töötute arv küündis 137 000-ni ning töötuse määr 20%-ni. Aasta hiljem, ehk 2011. aasta I kvartalis oli töötute arv hinnanguliselt 99 000 ning töötuse määr 14%. Töötus võiks väheneda ka mitteaktiivseks jäämise tõttu (õppijad, koduperenaised ja pensionile jääjad), kuid enamus kriisi tippajal töötuks jäänutest ei ole seda teed läinud. Kui 2010. aasta I kvartalis oli hõivatuid 554 000, siis aasta hiljem I kvartalis 591 000 ning tööhõive määr 4 protsendipunkti kõrgem.

Lisainfo…

Allikas ja foto: Statistikablogi

Turism. Statistikat

By

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel oli 2010.a. ööbimisega välisreiside
arv kogu maailmas 935 miljonit. See on 6,7% ehk 58 miljoni võrra rohkem kui 2009.a. ja 2,5% ehk 22
miljoni võrra rohkem kui seni rekordilisel 2008.a. Esialgsetel andmetel on 2010.a. tulemused kriisieelse
2008.a. näitajatest paremad kõigis maailma piirkondades, v.a. Euroopas. Lääne-Euroopa on ainuke
Euroopa regioon, kus 2010.a. saabunud turistide arv eeldatavalt isegi ületas veidi kriisieelse 2008.a. taset.

Kõigis ülejäänud Euroopa regioonides jäid 2010.a. tulemused eeldatavalt allapoole 2008.a. taset: eriti
märkimisväärselt seejuures Põhja-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas.
2010.a. kasvas reisimine kõigisse maailmajagudesse. Maailma regioonide võrdluses oli suurim kasv
Lähis-Idas (+14%) ning Aasia ja Vaikse ookeani regioonis (+13%). Kõige tagasihoidlikumaid tulemusi
näitas Euroopa (+3%), kuna mitmeid Euroopa riike mõjutab endiselt majanduskriis, samuti oli mõningane mõju aprillis vulkaanituha tõttu suletud lennuliiklusel. Euroopa regioonide lõikes kasvas kõige rohkem reisimine Lääne-Euroopasse (+5% võrreldes 2009.a.). Suhteliselt head tulemused olid ka Lõuna-Euroopa sihtkohtadel (+2%). Kesk- ja Ida-Euroopasse reisimine kasvas 2009. aastaga võrreldes 4%, kuid siin tuleb arvestada, et 2009.a. olid Kesk- ja Ida-Euroopa tulemused Euroopa regioonidest kõige nõrgemad (langus 10% võrreldes 2008.a.). Põhja-Euroopa oli ainuke Euroopa regioon, kus 2010.a. turistide arv ei kasvanud, vaid isegi vähenes veidi (-0,1% võrreldes 2009.a.). Tulenevalt tööpuuduse jätkuvalt kõrgest tasemest on tarbijate hinnatundlikkus 2010.a. endiselt kõrge ja nad otsivad odavaid pakkumisi. Seetõttu on tulude kasv olnud mõnevõrra väiksem kui reiside arvu kasv.

2011.aastaks prognoosib Maailma Turismiorganisatsioon maailma turismis 4-5% kasvu. Seega on kasvveidi väiksem kui 2010.a., kuid veidi suurem, kui on olnud pikaajaline keskmine kasvutrend (4%).
Euroopale prognoositakse 2-4% kasvu.

Allikas: http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika

Juhtkiri. Jaanuar 2010

By

2010
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, ütleb tihedast kasutamisest kulunud sentents. Mis kehtib ka makromajanduses: miljardiline eelarveülejääk, üldine langustsükli pidurdumine, kõik see on vaieldamatult hea. Isegi väga hea. Kui ainult sotsiaalsete garantiide süsteem vastu peab. Viimane on aga arvatavalt lähenemas kriitilise piirile. 100 000 töötut, kes ühel hetkel kaotavad kvalifikatsiooni ja on muutumas loobujateks, ei ole ühiskondlikus plaanis ei naljakas ega ka odav. Poliitika, mille kohaselt uppuja päästmine on uppuja enda asi, läks 90-nendate kestel maksma väidetavalt enam kui paarkümmend tuhat töökätt. Ja nendest töökätest oli kibe puudus veel paar aastat tagasi, mil tõemeeli arutati tööjõu importimist.

Nagu igale ööle järgneb päev, tuleb ka pärast iga langust tõus. Ning kui 2007 aasta majanduskõrgpunkt langes kokku Laulva revolutsiooni aegsete beebibuumerite tööjõuturule saabumisega, siis “postmasu” järgsetel aastatel, näiteks anno domini 2011, saame rääkida demograafilisest tühikust. August rahvastikus, sest nn vanemapalgaseadus hakkab vilja kandma alles 2025 aasta paiku.

Sel korral siis:

Juhtkiri. Jaanuar 2010
Äri. Mr. Henry Ford
Kolumn. Ton Karlos ja Hall Argipäev
Majandus. Kas madalstardi aasta?
Toode. Loo ise oma minikampaania! Reklaami ennast läbi kolme erinäolise keskkonna!
Tööturg. Personali valik ja rentimine. 2 osa
Koolitus. Kiirkoolitus.eu koolituskalender. Jaanuar 2010
Toit. Maasikasalat mandlitega
Joogid. Moodsa Eesti joogid
Avati Meriton Old Town Garden
Veebikiri. Lugejaküsitlus
Kutse. Intervjuu Euroopa parima noore teenindaja, Karoli Jassov`iga
Ettevaatust, Volga! 15. osa
Muusika. Kimmo Pohjonen

Foto: Flickr.com; autor: Kersti Uibo