Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

statistika

Kes töötab õhtuti ja nädalavahetustel?

By

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Õhtul (st kella 18 ja 22 vahel) töötas vähemalt pooltel tööpäevadel 21% ning öösel (st kella 22 ja 6 vahel) 9% töötajatest. Õhtuti ja öösiti töötamisel on mitu põhjust, näiteks töö õhtuses või öises vahetuses; mõnele ametile iseloomulik õhtune tööaeg (näiteks teatritöötajad, muusikud); pikale venivad tööpäevad, kus osa tööajast nihkub õhtusse ja öösse, aga paindliku tööaja puhul ka töötaja enda valik teha tööd just sellisel ajal. Ka nädalavahetustel töötamise põhjused on laias laastus samad. Vähemalt pooltel laupäevadel tegi tööd 23% ning vähemalt pooltel pühapäevadel 17% töötajatest.

Õhtul on ametis rohkem naised, öösel mehed

Õhtust ja öist tööaega vaadates selgub, et kui kella 18 ja 19 vahel on tööl võrdselt ligi viiendik nais- ja meestöötajatest (arvestatud ei ole nädalavahetusi), siis kella 19 ja 22 vahel on naisi tööl isegi pisut enam kui mehi ja seda suuresti teenindavate ametialade tõttu (näiteks supermarketites töötavad enamasti naised). Kell 22 on aga enamikul naistel tööpäev lõppenud ning sellest ajast kuni hommikul kella viieni domineerivad rohkem meestetööd. Kella 5 ja 6 vahel sooline tasakaal taastub, selles ajavahemikus on veel või juba ametis 4% nii nais- kui ka meestöötajatest ning tunni võrra hiljem juba iga kümnes töötegija.

Mittetavapärane tööaeg saab sagedamini osaks tööturu riskirühmadele

Kuigi osa inimesi eelistab ise töötada väljaspool tavapärast tööaega ehk õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel, töötavad nendel aegadel sagedamini siiski tööturul vähem hinnatud rühmadesse kuulujad (nt tööelu alles alustavad noored, madala haridusega või kehva eesti keele oskusega töötajad).

Õhtuti ja öösiti töötavad eestlastest mõnevõrra sagedamini mitte-eestlased (vähemalt pooltel tööpäevadel töötas õhtusel ajal viiendik eestlastest ja veerand mitte-eestlastest, öösiti töötas vaadeldud nelja nädala kestel vähemalt mõnikord 17% eesti ning veerand muust rahvusest töötajatest).

Mittetavapärasel ja enamiku poolt vähem hinnatud tööajal teevad sagedamini tööd madalama haridustasemega töötajad — nii õhtuti, öösiti, kui ka nädalavahetustel töötavad vähem haridust saanud tunduvalt sagedamini kui kõrgemalt haritud töötajad.

Mõnevõrra mõjutab seda pilti ka noorte, alles haridust omandavate töötajate töögraafik. Nemad töötavad sageli väljaspool tavapärast aega, et tööd õpingutega sobitada. Alla 25-aastastest töötajatest töötasid nelja nädala jooksul vähemalt mõnikord õhtusel ajal pooled ning ka öisel ajal tervelt veerand. Vähemalt pooltel laupäevadel töötas selle vanuserühma töötajatest ligi kolmandik ning vähemalt pooltel pühapäevadel ligi veerand. Mõlemad näitajad ületavad vanemate vanuserühmade omi.

Õhtused ja öised ametid

Õhtusel ja öisel ajal töötamine on selgelt seotud ka mitme kindla ametialaga. Vähemalt pooltel tööpäevadel töötab õhtusel ajal 45% teenindus- ja müügitöötajatest, 38% põllumajanduses ja metsanduses töötajatest ning 27% seadme- ja masinaoperaatoritest (siia rühma kuuluvad paljud tööstuse ametikohad, kuid ka sõidukijuhid) ning lihttöölistest (näiteks koristajad). Ka öine tööaeg on levinum samadel ametialadel (v.a põllumajandus ja metsandus) ning ka näiteks postitöötajate ja administraatorite hulgas.

Allikas ja foto: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/06/08/kolmandik-tootajatest-teeb-sageli-tood-ka-ohtuti-oositi-voi-nadalavahetusel/

Majandus. Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest

By

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.

2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.

Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest. Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).

Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4%). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5% leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.

Allikas, foto ja lisainfo:

http://statistikaamet.wordpress.com/2011/09/30/leibkond-kulutab-kultuurile-3-oma-eelarvest/

Turism. Statistikat

By

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel oli 2010.a. ööbimisega välisreiside
arv kogu maailmas 935 miljonit. See on 6,7% ehk 58 miljoni võrra rohkem kui 2009.a. ja 2,5% ehk 22
miljoni võrra rohkem kui seni rekordilisel 2008.a. Esialgsetel andmetel on 2010.a. tulemused kriisieelse
2008.a. näitajatest paremad kõigis maailma piirkondades, v.a. Euroopas. Lääne-Euroopa on ainuke
Euroopa regioon, kus 2010.a. saabunud turistide arv eeldatavalt isegi ületas veidi kriisieelse 2008.a. taset.

Kõigis ülejäänud Euroopa regioonides jäid 2010.a. tulemused eeldatavalt allapoole 2008.a. taset: eriti
märkimisväärselt seejuures Põhja-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas.
2010.a. kasvas reisimine kõigisse maailmajagudesse. Maailma regioonide võrdluses oli suurim kasv
Lähis-Idas (+14%) ning Aasia ja Vaikse ookeani regioonis (+13%). Kõige tagasihoidlikumaid tulemusi
näitas Euroopa (+3%), kuna mitmeid Euroopa riike mõjutab endiselt majanduskriis, samuti oli mõningane mõju aprillis vulkaanituha tõttu suletud lennuliiklusel. Euroopa regioonide lõikes kasvas kõige rohkem reisimine Lääne-Euroopasse (+5% võrreldes 2009.a.). Suhteliselt head tulemused olid ka Lõuna-Euroopa sihtkohtadel (+2%). Kesk- ja Ida-Euroopasse reisimine kasvas 2009. aastaga võrreldes 4%, kuid siin tuleb arvestada, et 2009.a. olid Kesk- ja Ida-Euroopa tulemused Euroopa regioonidest kõige nõrgemad (langus 10% võrreldes 2008.a.). Põhja-Euroopa oli ainuke Euroopa regioon, kus 2010.a. turistide arv ei kasvanud, vaid isegi vähenes veidi (-0,1% võrreldes 2009.a.). Tulenevalt tööpuuduse jätkuvalt kõrgest tasemest on tarbijate hinnatundlikkus 2010.a. endiselt kõrge ja nad otsivad odavaid pakkumisi. Seetõttu on tulude kasv olnud mõnevõrra väiksem kui reiside arvu kasv.

2011.aastaks prognoosib Maailma Turismiorganisatsioon maailma turismis 4-5% kasvu. Seega on kasvveidi väiksem kui 2010.a., kuid veidi suurem, kui on olnud pikaajaline keskmine kasvutrend (4%).
Euroopale prognoositakse 2-4% kasvu.

Allikas: http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika