• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for juuni 2010

Persoon. Intervjuu Voore Külalistemaja turundusjuhi prl. Kristina Kapajeva`ga

10/06/2010 By Veebikiri


Minu tööd teeb lihtsamaks see, et Voore Külalistemaja tegutseb üle 10 aasta ning Eesti on väike riik – paljud inimesed on sattunud Voore Külalistemajja seoses mõne üritusega ning tänu sellele tuntakse meid päris hästi. Samal ajal on suhteliselt raske arendada innovaatilist turundussuunda ettevõttes, mis on algusest peale toiminud sisuliselt turunduseta. Uue operaatorina oleme tegutsenud Voore Külalistemajas alla aasta ning selle ajaga oleme viinud ellu palju uuendusi. Muutsime oma toote kontseptsiooni – pakume äri- ja eraürituste korraldamise kompleksteenust, sh toitlustamine, majutus, konverentsi- ja peoruumid, transport, vaba aja sisustamine. Eks iga muutus vajab harjumiseks aega. Õnneks on Voore Külalistemaja suutnud pidada arengutega sammu ning selle tulemusena turundan juba ürituste korraldamise terviklahendusi. Kompleksteenuse turundamine on minu arvates lihtsam, kuna kliendid otsivadki enamikel juhtudel terviklahendusi. Lõppkokkuvõttes ongi minu eesmärgiks muuta kliendi jaoks ostmine võimalikult lihtsaks.

Milliseid eripärasid peab tundma ja arvestama?

Teenindusala traditsiooniline eripära on inimfaktor. Kliendid on väga erinevad ja sellest tulenevalt on seda ka nende vajadused ja ootused teenusele. Meie arsenalis on teenused ja kaubad, mida peab oskama tutvustada ja komplekteerida nii, et üks ja sama müügiartikkel rahuldab erinevaid vajadusi. See on omaette kunst, mida peab valdama kogu müügimeeskond: turundusjuht, administraator, ettekandja ja kokk. Turismiettevõtte maine kujundamises osaleb paraku iga meeskonna liige ja settõttu loen väga tähtsaks teguriks õigete inimeste leidmist.

Miks Sa teed seda tööd?
Lisaks sõltume maaturismi ettevõttena hooajalisusest. Selle mõju vähendamiseks rakendame hooajalisi turundusmeetmeid erinevate pakettide, pakkumiste ja eri kliendisegmentide kaasamise näol ning teeme koostööd Eesti reisikorraldajatega.

Kuna Voore puhke-ja konverentsikeskuse peamiseks sihtgrupiks on äriklient, puutun sagedalt kokku Eestile iseloomuliku nõrga ärikultuuriga – läbirääkimiste pidamise oskus on kehv, kardetakse sõlmida lepinguid, sest ei taheta võtta vastutust. Kahjuks kulub selle takistuse ületamisele palju energiat ja aega.

Kui oluline on (külalise) vahetu kogemus müügitöös?

Minu arvates on vahetu kontakt väga oluline. Iga ostuotsuse taga on emotsionaalne taust ja isiklik kogemus. Eeldatavasti tegutsed konkurentidega võrdsel tasemel, kuid kliendi jaoks osutub määravaks väike detail – näiteks suhtlemisel tekkinud sümpaatia, teise poole suhtlemisoskus, ettevõtte maine jne. Meie saame tihti klientidelt tagasisidet meeldiva ja tähelepaneliku teeninduse ning ürituste sujuva läbiviimise eest. Kliendi vahetu kogemus Voore Külalistemajaga on meile suurepäraseks võimaluseks saada „jalg ukse vahele.“ Minu eesmärgiks müügitöös on võita vahetu suhtlemisega kliendi usaldus ning tekitada positiivset ootust juba enne müügi teostamist.

Turundusjuhi amet pakub palju suhtlemist, loovust ja vaheldust, kuid nõuab samas täielikku pühendumist. Just selline töö sobib minu iseloomu ja tõekspidamistega. Jagan vanakreeka suure mõtleja Aristotelese arvamust: „Kui naudid oma ametit, on töötulemused täiuslikud!“

Osalesid hiljaaegu joogiklaase käsitleval e-koolitusel, miks on sellised teadmised turundusjuhile vajalikud?

Mida paremini tunned oma toodet või teenust, seda lihtsam on äratada kliendis selle vastu huvi. Toidud, joogid ning nende serveerimisoskus on ürituste korraldamise üks tähtsamaid komponente. Tahame pakkuda kõrgkvaliteetset teenust ja panustame töötajate harimisele. Kui klient ei oska valida jooki, peab töötaja oskama pakkuda sobivat jooki. Olles läbinud joogiklaaside e-kursust, orienteerun piisavalt jookide maailmas.

Enda näitel tean, et töötaja multifunktsionaalsus on väga kasulik – vajadusel teenindan baariletis kliente ja olen hotelli administraatori rollis.

Kuidas puhkad?

Mul on kaks kirge – jalgrattasport ja reisimine, mida õnnestub päris hästi ühildada rattalaagrites. Paraku nõuab jalgrattasport järjepidevust ja aega, mida suure puhke- ja konverentsikeskuse turundusjuhina mul napib. Naudin maailma avastamist ja igal vaiksemalgi võimalusel reisin. Intervjuu avaldamise päeval olen lennukis, mis viib mind päiksepaistelisse Floridasse.

Soovin kõigile meeleolukat päikselist suve!

Foto: Jaak Nilson

Konatktandmed:

Voore Külalistemaja
Koduleht: www.voorekylalistemaja.ee
E-mail: kristina@voorekylalistemaja.ee
Telefon: +372 5665 3738; +372 773 0336
Skype: voore.kylalistemaja; kristina.voore

Rubriik:Persoon Sildid:Jaak Nilson, Kristina Kapajeva, turundusjuht, Voore Külalistemaja

Juhtkiri. Juuni 2010

10/06/2010 By Veebikiri

Veebikiri saab varsti kolme aastaseks. Toimetus tegi vahekokkuvõtte ja tõdes puhates kirjutiste redigeerimisest, et „Külaline“ annab täiemõõdulise ajakirja välja küll. Ligikaudu 14 kirjutist igas kuus, väljakujunenud koostööpartnerid ja lugejaskond, arvuliselt ca 9000 persooni keskmiselt. Muidugi, tõsi ta on, me oleme muutunud ratsionaalsemaks. Äkki ka liig tõsiseks, sest äsja ilmunud läbinisti positiivne kinnitus euro kasutuselevõtu kohta Eestis, teeb pigem mõtlikuks. 20% töötust on ikkagi väga ränk sotsiaalne probleem, mis reaalsuses tähendab purunenud abielusid ja emigreerumist sünnimaalt. Sest kui kaheksakümnendate lõpul täheldati ajude äravoolu ja milleniumi paiku spetsialistide lahkumist, siis tänasega võib tõsiseks riskiks kogu genofondile osutuda hoopis lahkuvad perekonnad. Sealhulgas need täisjõus inimesed, kelle lapsed sündisid laulva revolutsiooni järgsel kartulikoorte söömise ajal. Mitu korda järjest ühele rehale ikka astuda võib? Viimasele, kusjuures, kolumnist Ton Karlos küllatki teravalt viitab. Sügavamal analüüsil viitab ka Cedefopi tööturuuuring, millest 10.06.10 veebikirjas juttu tuleb.

Sel korral siis – intervjuu Voore Külalistemaja turundusjuhi prl. Kristina Kapajevaga. Võtmeküsimus – kuidas turundada toitlustus-majutusasutust. Loomulikult veebikirja koolituskalender. Ülevaade edukast autotööstusest, koondnimega Toyota. Müügitöö ja personalivaliku põhimõtted. Kuidas pidada ennast üleval rootsi lauas ja mis on spritzer? Ühe väga hea saidi (Faliku.ee) tutvus ja kirjutis e-koolitusest. Loomulikult hr. Kõrbe kütkestav sisemonoloog Gaz-21 taastamisest. Kindlasti soovitame avada reishuvilise psühholoogi pr. Anneli Salki`i suviselt mõnus reisikiri Korfu saarelt.

Lõpetuseks kirjutis Hans Zimmerist, kui nimi tuttav ei tundu, tasub artikkel avada sellegi poolest – kasvõi avastamisrõõmu pärast, sest tegemist ühe produktiivsema ja kõrgelthinnatuma filmimuusika loojaga üldse.

Head lugemist!

Rubriik:Persoon Sildid:Anneli Salk, Faliku.ee, Hans Zimmer, Kristina Kapajeva, Toyota, Vahur Kõrbe, Valdo Vokksepp

Äri. Toyota

10/06/2010 By Veebikiri


Toyota Motor Corporation (Jaapani keeles.トヨタ自動車株式会社), üldtuntud lihtsalt Toyota või lühendina TMC, on rahvusvaheline suurfirma peakorteriga Jaapanis. Ühte suurimasse tööstuskonglomeraati maailmas kuuluvad äriühingud on Toyota, Lexus, Daihatsu ja Hino Motors, koos mitme “mitte-auto” ettevõttega. Suure äri juurde kuulub ka suur kahjum, 8. mail 2009 avalikustas Toyota aastase netokahjumi, milleks oli 4200000000 USD. Aga kes ei kaota, see ka ei võida. Mõned aastad varem, aastal 2006, müüs Fortune Global 500 esikümnesse kuuluv firma üle 8,8 miljoni mudeli kõigil viiel mandril. Kriisiaastal 2009, töötas maailma suurima autovalmistaja heaks 71116 inimest kogu maailmas.

Toyota edulugu algab 19. sajandi lõpus, mil Sakichi Toyoda leiutas Jaapani esimesed elektrilised kudumisteljed, mis kujundasid murranguliselt ümber riigi tekstiilitööstuse. Jaanuaris 1918 rajas Sakichi ketrus- ja kudumisvabriku Toyoda Spinning & Weaving Company, teostades oma poja Kiichiro Toyoda abiga aastal 1924 ammuse unistuse – töötada välja kudumisautomaat. Kaks aastat hiljem asutas ta automaatse kudumisvabriku Toyoda Automatic Loom Works. Sarnaselt isale oli ka Kiichiro uuenduslik inimene ning külastades 1920-ndatel aastatel Euroopat ja Ameerika Ühendriike, huvitus ta sügavalt esimesi võrseid ajavast autotööstusest. Ettevõte asutas aastal 1937 Kiichiro Toyoda. Kolm aastat varem oli projekteeritud esimene tüüpmootor ja aasta varem konstrueeritud ka päris esimene sõiduauto Toyota AA.

Pärast Teist maailmasõda tõusis Toyota Jaapani suurimaks autotootjaks. 1957. aastal siseneti Ameerika turule ja 1963. aastal hakati Toyotat müüma Euroopas. 1971. aastal hakkas Toyota sõiduautosid valmistama esimene tehas Euroopas, täpsemalt Portugalis. Euroopas müüdi miljones Toyota 2000. aastal. 2004. aastal oli Jaapanis registreeritud uutest autodest 40% Toyotad.

Edu võti? Kõrgelt hinnatud Toyota tootmissüsteem (Toyota Production System, TPS) tugineb idamaisel filosoofial. See on tootmise korraldusviis, mis seob tootjad, varustajad ja kliendid üheks tervikuks. Põhieesmärgiks on likvideerida tootmises saaste, raiskamine jms. kulu. Üritatakse vältida seitset liiki ebakõlasid:

• toodete defekte (defects)
• ületootmist (overproduction)
• transporti (transportation)
• ootamist (waiting)
• lõpetamata toodangut, detailide varusid (inventory)
• liikumist (motion)
• liigtöötlemist (overprocessing)

Vaata lisaks – kas robot võib trompetit mängida?
http://www.youtube.com/watch?v=Xs_vL9g4IYk&feature=related

Foto: wikipedia.com

Rubriik:Majandus Sildid:auto, autotööstus, Daihatsu, Lexus, Toyota

Majandus. Cedefopi Euroopa tööturuprognoos 2010-2020

10/06/2010 By Veebikiri

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) esitles 8 – 9.04.10 Barcelonas uuendatud ja üleilmset majanduskriisi arvesse võtvat uuringut tööjõuvajadusest Euroopas aastatel 2010–2020. Uuringus rakendati uuendatud metoodikat ning püüti hinnata ka 2008. aastal lahvatanud finantskriisi mõju lähitulevikus. Uuringu tulemustele tuginedes saab väita, et Euroopa kriisieelsele tasemele jõuab tööhõive alles 10 aasta pärast. Oletuslikult luuakse aastal 2010–2020 7 miljonit uut töökohta. Kvalifitseeritumaks muutub tööjõud. Samuti suureneb kõrgharidusega inimeste arv töötajaskonnas, väidetavalt 16 miljoni võrra. Kesktaseme töötajaid tuleb juurde vähem, arvuliselt 1 miljon, sellegipoolest moodustavad nemad siiski poole kogu Euroopa tööjõust.

Sektoraalsed muutustest tuleb märkida arengutendentse teenustepõhise majanduse suunas.
Majanduslangus kiirendab reeglina sektoraalseid muutusi. Samas on majanduslangusejärgsed trendid sarnased kriisieelsetega. Kasv on teenuste sektoris, eriti äri- ja muude teenuste osas (7 miljonit uut töökohta), ning transpordi- ja jaotussektoris. Mõõdukat kasvu on oodata tervishoiu- ning haridussektoris, samal ajal kui avaliku halduse sektoris tööjõunõudlus eelarvekärbete tõttu pigem väheneb.

Millised ametikohad? Ette tõtates võib väita domineerivad teadmus- ja oskusmahukad töökohad. Tänasega on 40% tööjõust on hetkel hõivatud teadmus- ja oskusmahukates ametites juhtide, tippspetsialistide ja tehnikutena. Aastaks 2020 oodatakse sellise tööjõu osakaalu tõusu 42%-ni. Samas on oodata laienemist paljudel ametialadel teenindussektoris (kaubandus ja jaotus) ning lihttööliste ametikohtade kasvu. Ametialade struktuur mõnel puhul polariseerub, kusjuures vajadus kesktaseme oskustega töötajate järele väheneb või jääb samaks. See tendents toob omakorda kaasa mure töökohtade kvaliteedi pärast. Ometi ei ole see Euroopas väga suureks probleemiks, kuna 2020. aastal jääb lihttöökohtade osakaal alla 11% (tõus on vaid 1% 2000. aastaga võrreldes). Töökohtade polariseerumine võib tugevamalt väljenduda riikides, kus üleminek teenustepõhisele majandusele alles toimub.

Tuleviku oskused: vajatakse kesk- ja kõrgtaseme spetsialiste
Tööhõive tulevikumustrid peegeldavad nii nõudluse kui pakkumise poolt. Järjest rohkem nõutakse kõrg- ja kesktaseme kvalifikatsiooni seal, kus traditsiooniliselt on hakkama saadud madalama kvalifikatsiooniga. Ka seetõttu väheneb madala formaalse haridustasemega inimeste arv tööhõives.
Kõrgtaseme töökohtade arv suureneb 2010. aasta 29%-lt 35%-ni 2020. aastal. Kestaseme spetsialistide vajadus säilib 50% juures. Samal ajal kahaneb madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal 20%-lt 15%-ni.
Õiged oskused õigete töökohtade jaoks?

Allikas: SA Innove, Kutsehariduse uudiskiri, eestindanud Kersti Raudsepp
Algallikas: Skills supply and demand in Europe: medium-term forecast up to 2020 http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/3052_en.pdf
Foto: flickr.com

Rubriik:Töö Sildid:Cedefop, tööturg, uuring

Rahandus. Eesti Pank alustas euro sularaha koolitustega

10/06/2010 By Veebikiri


Eesti Pank korraldas 22. nädalal kommertspankadele ja suurematele kaubandusettevõtetele koolitusi euro turvamärkidest ja võltsingutest. Koolitusi viivad läbi Soome Panga, Soome Keskkriminaalpolitsei ja Soome Nordea panga tippeksperdid.

Soome Panga sularaha osakonna allüksuse juhataja Paavo Perttu jagab kogemusi euro ja selle turvaelementide kohta. Soome Keskkriminaalpolitsei ülemkonstaabel Panu Osanen ja sama asutuse ekspert Marja-Leena Mönttinen räägivad eurovõltsingutest. Nordea Pank Oy asedirektorKirsti Lehtonen õpetab pangatähtede ehtsuse kontrollimist sularahatehingutes. Seminari lõpetuseks kinnistatakse kuuldut praktiliste harjutustega, kus õppematerjaliks on pangatähtede ja võltsingute näidised.

Teisipäeval andsid samad eksperdid põhjaliku koolituse Eesti Panga ja politsei sularaha tippekspertidele.

Kolmapäeval ja neljapäeval toimuvatest koolitustest võtavad osa kommertspankade, suuremate kaubandusettevõtete, teenindusasutuste ja erialaliitude esindajad, kes hakkavad oma asutuse töötajad euro sularaha teemal välja õpetama. Tasuta sularahakoolituse saavad sel nädalal kokku sadakond inimest, kes saavad kaasa edasiseks tööks vajalikud juhendmaterjalid.

Septembris viib Eesti Pank läbi sularahakäitlejate koolitused kõigis maakonnakeskustes üle Eesti. Osalejaile antakse ülevaade euro turvamärkidest ning juhiseid, kuidas võltsinguid ära tunda ja võltsingukahtluse korral käituda. Koolitusprogrammi täpsem ajakava kinnitatakse pärast euro kasutuselevõtu ametlikku otsust ja see avaldatakse euroveebis euro.eesti.ee. Infot selle kohta on kavas edastada kohaliku meedia ja omavalitsuste abiga. Lisaks plaanib Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga alustada tänavu sügisel televisioonis ja trükimeedias reklaamikampaaniat, et tutvustada Eesti inimestele euro sularaha turvamärke.

Euro kasutuselevõtu raames toimuva koolitusprogrammi eesmärgiks on tõsta sularahakäitlejate ja avalikkuse teadlikkust euro sularaha kohta, et seeläbi takistada võimalikku valeraha levikut.

Lisainfo:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt@eestipank.ee

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, rahandus, Soome Keskkriminaalpolitsei, Soome Nordea pank, Soome Pank

Kolumn. Ton Karlos & paraliberaalne ilmakord

10/06/2010 By Veebikiri


Jeahh…. Neid moodsaid märksõnu ei olegi teab kui palju aga sellegipoolest piisavalt, et lühistada iga kirjatundja, kes moeröögatustega ennast kurssi viia ei ole viitsinud. Noh, näiteks mida tähendab diskursuse paradigma? Metatekst? Postindustriaalne?

Proovime siis mõne neist lahti pakkida. Kõikvõimalike post- algusega liitsõnadega on kohe eriti lihtne. Ütleme, et juhul kui elate maanurgas nimega Opositeland ja see juhtub olema postsotsiastlik riik, siis võite kindel olla, et korrapärased loogikad toimivad veatult. Näiteks majandusbuumi ajal, maksab suvaline kesklinna korter samapalju kui metropolis nimega Pariis. Keskmine keskharidusega jorss teenib nii 400 pärisraha kuus. Aga kõige põnevam, õigupoolest semiootiliselt olulise tähtsusega, absoluutselt eksimatuks objektiks osutub hoopis teekattekvaliteet pealinnas. No, kui on buum, siis teid ei parandata. Milleks? Mida siin parandada, läheb ju niigi hästi !? Välja lõigatakse pikiribad ja need siis asfalteeritaksegi. Pikilõikes. Nii nagu mudasele külateele visatakse mõnikord lauad peale. Kes on reisimas käinud, teavad hästi millest jutt. Ja kui buum mööda saab, st. elu läheb tavarööbastesse tagasi, teid loomulikult ei parandata. Kust see raha võtta? Selle asemel ilmub tunkedes tüüp ja laseb (töristab?) keskpäevase tipptunni ajal teeaugud pigilaadse ollusega täis. Mitte ääreni aga niipalju, et autoga läbi sõites pea õlalt-õlale kõiguks. Ühesõnaga – kui soovite räpasesse keskkonda kirvehinnaga elamist osta – vaadake mida tunked teevad.
Suhteliselt lihtne oleks kõikvõimalike poliitiliste süsteemide lahtiseletamine. Näituseks kaks äärmust – liberalismus ja sotsialismus. Mida see võiks tähendada? Vat liberalismiga on nagu pizzaga, võrdne põhi kõigile – peale pane niipalju kui oskad ja tahad. Sotsialism on jällegi nagu tort. Ise lõikama ei pea – sulle lõigatakse.

Nüüd jätke meelde – juhul kui juhtute maanurgas nimega Opositeland resideeruma, siis need muu maailma reeglid toimivadki mujal maailmas. Ja ainult. Kohalikku süsteemi, kui sellist, võiks iseloomustada pigem uue ja huvitava leidsõnaga: paraliberalism. See tähendab, töötuks jäädes võite arvestada, et igasugustest sotsiaalsetest tagatisest piisab täiesti, et ennast ametnikele näitamas käia.

Teine suurepärane leiutis oleks lastetoetus. Miski laulmise revolutsiooni järel sündinutele mõeldud ellujäämise eksperiment. Summa suurus, kui asjaosalisi uskuda, on niivõrd naeruväärne, et õige ja õiglane oleks maksja pangakonto pilastamise pärast kuhugi kaevata. Et järgmine kord rohkem töllakusi ei teeks. Näiteks ennast isamaaks kutsuma ei hakkaks, kui jama majas.
Foto: dirybutton.com
Ton Karlos,
laste sõber, leskede lohutaja, lemmikloomade lemmik. Akrobaat ja kommunist. Autokraat ja kolumnist.

Rubriik:Persoon Sildid:paraliberalism, Ton Karlos

Turundus. Müük 1.4

10/06/2010 By Veebikiri

Tähelepanu äratamine? AIDA mudeli esimene (attention) ja arvtavalt kõige olulisem osis. Nimelt peetakse reklaami sageli ja sealhulgas õigustatult, pealetükkivaks ja seeläbi mõtetuks tegevuseks. Tegemist paradoksiga, sest kuigi reklaam oli, on ja jääb oma olemuselt pealetükkivaks, ei ole sisuliselt võimalik ühtegi toodet või teenust, sh avalikku teenust, ilma tähelepanu äratamata lõpptarbijana viia. Selgituseks vast veel, et reklaami näol on tegemist oluliseima ja õigel kasutusel ka odavaima instrumendiga turundustöös.

Küsimus seisneb pigem selles, kas on veel alternatiive peale tutvustavate klippide raadios/teles ja bännerrekaami internetis? Ettetõttavalt võiks öelda, et võtteid on arusaadavalt rohkem kui üks, aga nende kasutamisel, olgu selleks siis lihtne kleebisreklaam või moraalsest aspektist kordades kahtlasem logo tätoveerimine fänni kehale, peab järgima põhimõtet, et ühtegi reklaami ei tehta lihtsalt niisama, reklaamimise pärast. Võtmeküsimus seisneb selles, kuidas siduda esimene samm järgmise kolmega (intrest, desire, action)? Nii juhtubki, et reklaam, mis iseenesest ei ole muud kui lühike ja soovitavas suunas mõjutav lühijutustus, muutub pahatihti olemuselt imelikuks, segaseks, sootuks ja pealtükkivaks. Kel huvi mõttemänge mängida – asendage ükskõik millise pesupulbri reklaamis märgitud kaubamärk näiteks suvalise kodukeemia nimega ja tulemus on üks ja seesama.

Positiivse näitena sobiks ilmselt välja tuua TELE 2 reklaamklippe, mis mõjuvad omas võtmes ehedalt ja ei ole liiga irriteerivad. Viimane tagab vaatamata kulukusele nö never ending story võimaluse, mis omakorda annab pikas plaanis arvatavalt korraliku kokkuhoiu.

Reklaami definitsioon:
Reklaam (advertising) – müüjapoolne (ühesuunaline) info edastamise viis, mis on tellitud ja finantseeritud kindlal eesmärgil.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: Flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:müük, Turundus, Valdo Vokksepp

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 7. osa

10/06/2010 By Veebikiri

EHRA iseteenindus, kuulutuse sisestamine
Lisaks sissejuhatavatele küsimustele, kasutatakse ka nn. „ümberpööratud“ ehk peegelküsimusi, seda siis kui intervjueeritav on napisõnaline ning intervjueerija soovib rohkem infot saada. Näiteks:
„Ma tulin sealt ära.“
„Te tulite eelmisest töökohast ära…“
„Jah, nad olid nii kiuslikud ja ajasid mind närvi!“
„Ajasid närvi?“
Käesolev katke näitab ilmekalt, et tegemist on vajaliku aga harjutamist vajava küsimuste liigiga, sest algaja intervjueerija võib kippuda sellist küsimuste laadi üle ekspluateerima, mis muudab intervjueerimise mõlemale poolele ebamugavaks, ärritavaks. Kindlasti on peegelküsimused küsimustevormina tänuväärsed, eriti siis kui kasutada võtmesõnu.
Näiteks:
„Millega te tegelete?“
„Ma olen kokk“
„Kokk?“
„Jaa.“
Ja mida te teete?“ (avatud küsimus)
„Noo…, ma teen süüa, külmas köögis…» jne.

Peegeldavaid küsimused annavad tulemi siis, kui soovitakse välja selgitada intervjueeritava meeleolu, emotsioone, detailseid seisukohti. Selliste küsimuste esitamine sõltub paljuski intervjueerija empaatiavõimest, oskusest saada aru, mida vastaja tegelikult öelda tahab. Peegelküsimuste tulemuslikuks analüüsiks tuleb:
a) kuulata hoolega;
b) tõlgendada vastust üheselt;
c) esitada uus küsimus lähtuvalt tõlgendusest, väitena. Näiteks:
“Sa tunned, et…” või “Ma saan aru, et sa väidad, et…” jne. jne.

Jätkub järgmises veebikirjas.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: EHRA.ee

Rubriik:Töö Sildid:EHRA, personali valik, rentimine

Toit. Toscana oasupp

10/06/2010 By Veebikiri


Hästi mõnus, toitev ja kergelt vürtsikas supp.
1 spl õli
1 spl võid
1 sibul
2 porgandit
1 kartul
2 purki valgeid ube tomatikastmes
u. 1 l puljongit
1 loorberileht
veidi tüümiani
soola-pipart
4 viilu sinki
4 viilu suitsupeekonit
paar tilka Tabasco´t

Kuumuta potis õli ja või. Haki sibul ja kartul väikesteks tükkideks, riivi porgand ning pane need kõik potti. Küpseta umbes 10 minutit. Lisa ettevaatlikult puljong, konservoad, loorberileht ja tüümian. Keeda tasasel tulel kuni kartul ja porgand on pehmed. Võta loorberileht välja ja lisa supile hakitud sink. Tõsta supp pliidilt ja aseta kaas peale, et sink läbi kuumeneks. Sel ajal kuumuta pann ning prae suitsupeekon mõlemalt poolt krõbedaks, tükelda väiksemateks tükkideks ning vala koos rasvaga supile. Vajadusel maitsesta veel soola-pipraga ning lisa vürtsi Tabasco´ga. Kõrvale paku ciabatta´t.

Foto: Flickr.com

Allikas: feeling24

Rubriik:Et cetera Sildid:supp, toiduvalmistamine, toit

Jook. Spritzer

10/06/2010 By Veebikiri


Spritzer`i nimi, mida kasutatakse kõrvuti ka Gespritzter`iga, pärineb Saksamaalt, kus nimetatud jook on väga populaarne. Sellegipoolest võib arvata, et 1/3 veini pikendamine 2/3 veega, tänasel päeval karboniseeritud (ehk mullidega) veega, pärineb vanast Roomast.

Tee nii:
– täida pika joogi klaas jääga
– lisa 1/3 valget veini
– pikenda mulliveega

Veel võimalusi:
– nisu õlle pikendamine kirsimahlaga;
– alkoholivaba Sprizeri saab greibimahla pikendamisel karboniseeritud vee abil;
– jõhvika Sprizer, see on 3 osa jõhvika-õunamahla, 2 osa kuiva valget veini, toonikut

Põhjaliku, joogiõpetust käsitleva e-koolituse leiab siit:
http://koolitus.veebikiri.ee/joogid-mida-peab-teadma/
Hind 870 kr, hind veebikirja lugejatele ainult 597 kr.

Rubriik:Et cetera Sildid:joogid, joogiõpetus, jook, Spritzer.

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023