Lisaks sissejuhatavatele küsimustele, kasutatakse ka nn. „ümberpööratud“ ehk peegelküsimusi, seda siis kui intervjueeritav on napisõnaline ning intervjueerija soovib rohkem infot saada. Näiteks:
„Ma tulin sealt ära.“
„Te tulite eelmisest töökohast ära…“
„Jah, nad olid nii kiuslikud ja ajasid mind närvi!“
„Ajasid närvi?“
Käesolev katke näitab ilmekalt, et tegemist on vajaliku aga harjutamist vajava küsimuste liigiga, sest algaja intervjueerija võib kippuda sellist küsimuste laadi üle ekspluateerima, mis muudab intervjueerimise mõlemale poolele ebamugavaks, ärritavaks. Kindlasti on peegelküsimused küsimustevormina tänuväärsed, eriti siis kui kasutada võtmesõnu.
Näiteks:
„Millega te tegelete?“
„Ma olen kokk“
„Kokk?“
„Jaa.“
Ja mida te teete?“ (avatud küsimus)
„Noo…, ma teen süüa, külmas köögis…» jne.
Peegeldavaid küsimused annavad tulemi siis, kui soovitakse välja selgitada intervjueeritava meeleolu, emotsioone, detailseid seisukohti. Selliste küsimuste esitamine sõltub paljuski intervjueerija empaatiavõimest, oskusest saada aru, mida vastaja tegelikult öelda tahab. Peegelküsimuste tulemuslikuks analüüsiks tuleb:
a) kuulata hoolega;
b) tõlgendada vastust üheselt;
c) esitada uus küsimus lähtuvalt tõlgendusest, väitena. Näiteks:
“Sa tunned, et…” või “Ma saan aru, et sa väidad, et…” jne. jne.
Jätkub järgmises veebikirjas.
Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee
Foto: EHRA.ee