• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

uuring

Toiduliit: inimeste ostuotsused on läbimõeldumad

15/06/2019 By Veebikiri

Inimesed planeerivad oma oste rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp.

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

Foto: Toiduliit

Rubriik:Teated Sildid:Sirje Potisepp, Toiduliit, uuring

Töötatud aja ja palga suhe on parim finants- ja kindlustustegevuses

05/06/2012 By Veebikiri

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringus vaadeldi muuhulgas töötajate reaalset nädala töötundide mahtu. Täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust tegevusala keskmise brutokuupalgaga kõrvutades selgub, et kõige soodsam reaalse tööaja ja palga suhe on finantsvahenduse ja kindlustuse tegevusalal, kus nädalas töötati keskmiselt 37,4 tundi ning tegevusala keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 1319 eurot.

Soodne palga ja tööaja suhe oli ka info ja side tegevusalal, kus tööaeg oli küll pikem (nädalas keskmiselt 41,2 tundi), kuid ka palk teiste tegevusaladega võrreldes üks kõrgemaid. Palga ja tööaja suhe oli keskmisest parem ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning avalikus halduses.

Kõige kehvem on palga ja tööaja pikkuse suhe majutuses ja toitlustuses, aga samuti muude teenindavate tegevuste alal (siia kuuluvad nt kodumasinate parandus, iluteenindus), kinnisvara tegevusalal ning põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses. Põhjused on erinevad — kui põllumajanduses ja metsanduses ning majutuses ja toitlustuses mängivad rolli väga pikad töönädalad, siis muude teenindavate tegevuste ja kinnisvara tegevusalal oli töönädal suhteliselt lühike, ent ka keskmine palk madal.

Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Tööaja analüüs põhineb uuringus kasutatud nädalapäevikutel, kus inimestel paluti nädal aega iga päev märkida kellaajaliselt oma reaalsed töötunnid. Nädala töötunnid võisid tavapärasest täistööaja mahust (40 tundi) väiksemaks jääda näiteks ettevõttes ajutiselt piiratud tööaja, puhkuse, haiguspäevade jms tõttu.

Allikas ja põhjalikum lisainfo: http://www.stat.ee/57655

Foto: flicr.com

Rubriik:Majandus Sildid:Töötatud aja ja palga suhe, uuring

Majandus. Cedefopi Euroopa tööturuprognoos 2010-2020

10/06/2010 By Veebikiri

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) esitles 8 – 9.04.10 Barcelonas uuendatud ja üleilmset majanduskriisi arvesse võtvat uuringut tööjõuvajadusest Euroopas aastatel 2010–2020. Uuringus rakendati uuendatud metoodikat ning püüti hinnata ka 2008. aastal lahvatanud finantskriisi mõju lähitulevikus. Uuringu tulemustele tuginedes saab väita, et Euroopa kriisieelsele tasemele jõuab tööhõive alles 10 aasta pärast. Oletuslikult luuakse aastal 2010–2020 7 miljonit uut töökohta. Kvalifitseeritumaks muutub tööjõud. Samuti suureneb kõrgharidusega inimeste arv töötajaskonnas, väidetavalt 16 miljoni võrra. Kesktaseme töötajaid tuleb juurde vähem, arvuliselt 1 miljon, sellegipoolest moodustavad nemad siiski poole kogu Euroopa tööjõust.

Sektoraalsed muutustest tuleb märkida arengutendentse teenustepõhise majanduse suunas.
Majanduslangus kiirendab reeglina sektoraalseid muutusi. Samas on majanduslangusejärgsed trendid sarnased kriisieelsetega. Kasv on teenuste sektoris, eriti äri- ja muude teenuste osas (7 miljonit uut töökohta), ning transpordi- ja jaotussektoris. Mõõdukat kasvu on oodata tervishoiu- ning haridussektoris, samal ajal kui avaliku halduse sektoris tööjõunõudlus eelarvekärbete tõttu pigem väheneb.

Millised ametikohad? Ette tõtates võib väita domineerivad teadmus- ja oskusmahukad töökohad. Tänasega on 40% tööjõust on hetkel hõivatud teadmus- ja oskusmahukates ametites juhtide, tippspetsialistide ja tehnikutena. Aastaks 2020 oodatakse sellise tööjõu osakaalu tõusu 42%-ni. Samas on oodata laienemist paljudel ametialadel teenindussektoris (kaubandus ja jaotus) ning lihttööliste ametikohtade kasvu. Ametialade struktuur mõnel puhul polariseerub, kusjuures vajadus kesktaseme oskustega töötajate järele väheneb või jääb samaks. See tendents toob omakorda kaasa mure töökohtade kvaliteedi pärast. Ometi ei ole see Euroopas väga suureks probleemiks, kuna 2020. aastal jääb lihttöökohtade osakaal alla 11% (tõus on vaid 1% 2000. aastaga võrreldes). Töökohtade polariseerumine võib tugevamalt väljenduda riikides, kus üleminek teenustepõhisele majandusele alles toimub.

Tuleviku oskused: vajatakse kesk- ja kõrgtaseme spetsialiste
Tööhõive tulevikumustrid peegeldavad nii nõudluse kui pakkumise poolt. Järjest rohkem nõutakse kõrg- ja kesktaseme kvalifikatsiooni seal, kus traditsiooniliselt on hakkama saadud madalama kvalifikatsiooniga. Ka seetõttu väheneb madala formaalse haridustasemega inimeste arv tööhõives.
Kõrgtaseme töökohtade arv suureneb 2010. aasta 29%-lt 35%-ni 2020. aastal. Kestaseme spetsialistide vajadus säilib 50% juures. Samal ajal kahaneb madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal 20%-lt 15%-ni.
Õiged oskused õigete töökohtade jaoks?

Allikas: SA Innove, Kutsehariduse uudiskiri, eestindanud Kersti Raudsepp
Algallikas: Skills supply and demand in Europe: medium-term forecast up to 2020 http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/3052_en.pdf
Foto: flickr.com

Rubriik:Töö Sildid:Cedefop, tööturg, uuring

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023