• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for juuni 2010

Lauakombed. Rootsi laud

10/06/2010 By Veebikiri


Suure hulga külaliste puhul, kui individuaalne maitse ei oma tähtsust, on buffet ehk nn rootsi laud, suurepärane lahendus. Kindlaid reegleid selles suhtes ei ole, kuid on mõned loogilised põhitõed. Laud seatakse nii, et sellel pääseks ligi kõik ja et laual asuv oleks käeulatuses ning nähtav. Külalised püüavad liikuda ühes suunas, nii nagu ühesuunalisel teel. Igal vaagnal ja kausis peab olema tõstmisvahend.  Klaasid ja joogid paigutatakse samuti eraldi laudadele, seda kiiruse ja mugavuse huvides.

Kuidas käituda kliendina? Ka siin tuleks jälgida elementaarset loogikat. Laua juurde ei oleks mõtet tormata nagu valitseks riigis ikaldus. Ühesõnaga, ei ole üldse paha pisut viivitada ja seejärel asuda laua juurde ning valida sealt meelepärane. Kindlasti jätate endast hea mulje kui käite laua juures mitu korda, selleasemel et ühe korraga võtta kõik, mis võtta annab. Naljatledes võib märkida – köielkõndija kogemused tulevad kasuks. Nimelt ühes käes peaks hoidma taldrikut, vahel ka vastava kinnituse abil klaasi, teine käsi peaks aga jääma vabaks. Seda selleks, et valida toitu või olla abiks istekoha valimisel. Ehk veel millekski.

Kuidas pidada ennast üleval olukorras, kui toit peaks maha kukkuma? Tuleks lihtsalt kummarduda ja proovida oma äpardusi likvideerida. Või – anda rahulikult ja viisakalt märku teenindavale personalile. Igal juhul tuleb juhtunu markeerida, sest üheltpoolt on see lihtsalt viisakas. Teisalt võivad teised külalised lihtsalt libastuda. Muide, midagi sellist tuleb ette haruharva.

Põhjaliku RESTORANI ETIKETTI  käsitleva e-koolituse leiab siit:
http://koolitus.veebikiri.ee/restoranietikett/

Foto: flickr.com

 

Rubriik:Majandus Sildid:etikett, laua katmine, Rootsi laud

Turism. Korfu – Ioonia mere pärl

10/06/2010 By Veebikiri

Kui me sõbrannaga juuni algul Korfule jõudsime, polnud turismi hooaeg veel täies hoos lahti läinud. Korfulased elasid oma igapäevast elu ega lasknud ennast saabuvatest turistidest häirida. Kohalikes tavernades olid üksikud kliendid kes nautisid suurepärast kreeka kööki ja kauneid loodusvaateid. Majaveini sai juua poolmuidu prae kõrvale poole liitrises karafanis taustaks kreeka rahvuslik muusika. Hinnatase oli igati tasakaalus kreeka köögi suurepäraste hõrgutistega.

Kohalikud kutsuvad Korfu saart Kerkyraks, see on saare kreeka keelne nimi. Saar ise enesest on väga väike, pindalalt 592 m2 ning saare püsielanike arv ligikaudu 120 000 inimest. Korfulased on külalislahked ja sõbralikud. Suure osa oma sissetulekust saavad nad oliivipuude õlist, seetõttu pole korfulased eriti aktiivsed müügimehed.

Kaardilt vaadates leidsime saarel palju huvitavaid vaatamisväärsusi ning otsustasime auto rentida ning neid kohti külastada. Kõige meeldejäävamaks kohaks osutus meie jaoks Pantokratori mägi, kust oli ülev vaade tervele saarele. Veel külastasime Paleokastritsas ühte kuulsat õigeusu kloostrit. Kui me kloostrisse kohale jõudsime siis algas seal just siesta ning kloostri väravas öeldi meile, et tulge umbes kahe – kolme tunni pärast tagasi. Me üritasime küll ütelda, et vaatame ruttu ainult kloostri õuele ja siis läheme edasi, kuid priske kloostrivalvur jäi endale kindlaks. Siesta on püha ja kiiret pole seal maal kuhugi. Nii me siis olimegi valiku ees kas sõita edasi või oodata mõned tunnid. Kuna Korfut tutvustavas brosüüris oli seda kloostrit kõvasti kiidetud siis otsustasime need mõned tunnid tavernas parajaks teha. Taverna oli maalilise laguuni kaldal ning aeg möödus ruttu. Peale siestat läksime tagasi kloostri värava taha ning meil läks hästi – saime sisse. Tõsi, pidime sissepääsu pileti ostma ja kohe peasissekäigu kõrval oli suur suveniiride lett kõikvõimalike rituaalsete vidinatega. Peale siestat hakkas kloostrisse suuri turistide gruppe voorima ning kõikjal kostsid giidide valjuhäälsed jutustused. Kloostri peasaalis sai pühapiltide ees küünlaid põlema panna ning palveid lugeda. Kloostri hoovis pikutasid päikese käes oma kümmekond kassi keda turistide vool üldsegi ei häirinud ning kloostri veinikeldris suurte veinivaatide juures müüdi soovijatele veini ja oliiviõli kaasa. Oma saare ringreisil otsustasime külastada armastuse neeme – legendi kohaselt pidi selle inimese elus igavene armastus õitsema, kes seal ujub. Kahjuks oli sellel päeval meri nii tormine, et me ei söendanud vette minna, oleksime ehk liiga ruttu “ paradiisi `´ jõudnud.

Ostsime turismifirmalt merekruiisi Korfu lähiümbruse saarele Paxosele, mis oli maaililne turistilõks, sest kõik oli orienteeritud ainult turistidele ning kohalikku elu – olu me sellel saarel ei näinud. Tõsi, need sinised väikesed vaasid, merevaatega postkaardid ja maalid ning klaashelmed on ju päris armsad!
Korfu saar sobib suurepäraselt puhkuseks kui soovitakse rahuliku maalilise saare romantikat nautida.

Anneli Salk,
reisihuviline psühholoog
www.celestis.ee

Fotod: Katre Koit

Rubriik:Et cetera Sildid:Anneli Salk, Reisimine, turism

Internet. Flaiku.ee – tõhus ja mugav plakatipost veebis!

10/06/2010 By Veebikiri

Kes ei oleks linnas jäänud silmitsema ühte või teist plakatitahvlit? Kas lihtsalt niisama, ehk siis selleks, et saada kiiret ülevaadet mõnest huvitavast üritusest. Samasuguse kogemuse osaliseks saab ka internetis, külastades lehekülge www.flaiku.ee

Pooleaastase tegutsemisaja jooksul on Flaiku kogunud oma flaierite ülesriputajate ridadesse paljusi Eesti suuremate linnade aktiivsed üritustekorraldajad. Flaierite seast võib leida nii klubide igakuiste ürituste flaiereid, mida suures meedias ja turismijuhtides ei palju ei kajastata, kui ka arvukalt suurürituste teavitusi.

Flaieri ülesriputamine Flaikusse käib sama lihtsalt, või lihtsamalt veel, kui mõne linnas asuva plakatitahvli külge. Tuleb arvestada vaid teistega ja olla viisakas. Flaiku.ee plakatitahvel on kõigile tasuta ja ülesriputatava suhtes neutraalne.

Kellel on olemas brauseriga mobiil, nn smartphone, soovitame pilgu peale visata ka mobiililehele
http://m.flaiku.ee

Rubriik:Et cetera Sildid:Flaier, flaierid, flaiku, flaiku.ee

Ettevaatust, Volga! 20. osa

10/06/2010 By Veebikiri

Jätk 10.12.08 veebikirjas alanud kirjutisteseeriale GAZ 21 taastamisest. Hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjatöö on huvitav ja haarav lugemisvara ka tehnikavõõrale lugejale.

Täitus esimene aasta vana Volga omanikuks saamisest. Selle puhul oleks igati paslik mingeid kokkuvõtteid teha. Pärast mõningast mõtlemist jõudsin tõdemiseni, et kui asi on poolik, siis saab pigem kirjeldada hetkeseisu. Eelmiste märkmete juures vaevasin pead copy-paste’i üle. Tehtud! Tegelikult ma läksingi seda teed, et lõikusin doonorilt tükke ja istutasin teise auto külge. Kuna doonor on sama värvi, siis on kohati ainult keevisõmbluse triip reetmas tehtut. Kindlasti oleks praktilisem asendada kohe juba suuremaid latakaid, kuid ei raatsi tervet kohta maha lõigata. Vägisi tuleb meelde vanasõna – lipp lipi peal, lapp lapi peal. Ärge seda puhta kullana võtke – tegemist on ikka pideva õmblusega servliitega. Lihtsalt lapid on kohati selliste ebamääraste kujudega. Mõned korrad käisin ka “kaksikõe” pealt kontrollmõõte võtmas, et vältida auto moondumist Mosseks või vastupidi – Zimiks. Doonortükkide ettevalmistamine tuletab meelde anekdoodi inimsööjate sündimisest – ema tuleb ümbert ära süüa. Sobiva asendustüki ettevalmistamine tähendab ju enamasti liigsete konstruktsioonide eemaldamist lõikuritega. Punktkeeviste lahtipuurimisega pole mul reeglina küll midagi peale hakata. Tõe jalule seadmise huvides tuleb öelda, et enamik asendamisele minevaid tükke valmivad ikka oma giljotiini ja vasara abil, doonorilt laenan ainult juhul, kui ajasääst on märkimisväärne.
Võiks ju aastapäeval hõisata, et ainult üks tagumine koobas ongi veel jäänud keevitada-taastada, kuid see oleks poolik tõde. Tegelikult on autol üks külg avariis kunagi paar cm pikemaks venitatud, nii et tagauks ja tagatiib tuuniti kere järgi parajaks (vaataja silmad pettis küll ära).

Nüüd üritan ma hangitud originaalosadega auto komplekteerida, milleks tuleb kohendada C-piilarit, küljekarpi ja rattakoobast. Õnneks on mul paiguti ka selleks tööks võimalik doonorit kasutada. Dopingu eesmärgil võtsin aastapäeval kätte ja kruntisin juba lõpetatud piirkonnad ära – pilt läks kohe rõõmsamaks ja sain hea doosi optimismi. See oli vajalik ka tehtu kaitsmiseks meie heitlikus kliimas. Mitte alati ei õnnestu autot enne vihmahoogu katuse alla sõita. Tulevikku vaadates tahaks järgmise aastapäeva üritusel juba sõita Volgaga liikluses.

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Gaz 21, Vahur Kõrbe

Muusika. Hans Zimmer

10/06/2010 By Veebikiri

Hans Florian Zimmer, sündinud 12.09.1957, saksa helilooja ja muusikaprodutsent. Kirjutanud muusikat üle 100-le filmile, sealhulgas Kariibi mere piraadid, Gladiator, The Lion King, Da Vinci Code, Sherlock Holmes, The Last Samurai, Kung Fu Panda, Dark Knight jne.
Hans Zimmer
Zimmer alustas oma karjääri mängides klahvpille ja süntesaatorid. Buggles, New Wave bänd, kuhu kuulusid Trevor Horn, Geoff Downes ja Bruce Woolley moodustati aastal 1977. Zimmer`it võib hetkeks märgata ka nende 1979 aasta videos “Video killed the Radio Star”. Kaheksakümnendatel oli Hans Zimmeri partneriks Stanley Myers, viljakas filmi helilooja, kes kirjutas muusikat üle kuuekümnele filmile. Koos asutasid Zimmer ja Myers Londonis asuva Lillie Yard salvestusstuudio. Pöördepunktiks Zimmer karjääris osutus1988- linastunud „Vihmamees“ („Rain Man“). Juhtus see nii, et ajal mil Barry Levinson, filmi tootja, otsis sobivat muusikat, jäi tema abikaasa kuulama A World Apart nimelist kogumikku, mille loojaks oli Hans Zimmer. Filmimuusika loomisel kasutas helilooja peamiselt süntesaatorit, koos metallpõhjaliste trummidega.

Tänaseks töötab Hans Zimmer äriühingus Remote Control Productions, varem tuntud kui Media Ventures. Tema stuudio asub Santa Monicas, Kalifornias ja selles leidub lai valik arvutiseadmeid ja klahvpille. Tema kolleegideks stuudios: Steve Jablonsky, James Dooley, Geoff Zanelli, Henning Lohner, Harry Gregson-Williams, Mark Mancina, John Van Tongeren, John Powell ja Thomas J. Bergersen.

Hans Zimmer elab Los Angeleses koos abikaasa Suzanne ja on neli last. Auhindade loetelu, mida peamiselt elektroonilisele muusikale pühendunud helilooja aegade vältel võitnud, on sedavõrd aukartustäratavalt pikk, et toome välja ainult Oskari võidud:

Academy Awards

* 1989: Rain Man
* 1994: The Lion King
* 1997: The Preacher’s Wife
* 1998: As Good As It Gets
* 1999: The Prince of Egypt
* 1999: The Thin Red Line
* 2001: Gladiator
* 2010: Sherlock Holmes

http://www.myspace.com/hanszimmermusic

Foto: wikipedia.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Academy Awards, Da Vinci Code, Dark Knight, Gladiator, Hans Zimmer, Hollywood, Kung Fu Panda, Sherlock Holmes, The Last Samurai, The Lion King

  • « Go to Previous Page
  • Go to page 1
  • Go to page 2

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Kultuslik Hotel California
  • Eestis varsti: Handwritten Collection – Accor Hotels
  • Nagu kuurorthotellis
  • Restoran Noma suletakse aastal 2024. Ees seisavad suured muutused

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023