Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for märts 2019

Eesti teatrikülastaja portree

By

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.

Kultuuris osalemise uuringu andmetel oli viimase 12 kuu jooksul käinud teatris pea 454 tuhat vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, mis on 41% samaealisest rahvastikust. Umbes pooled külastanutest käisid aasta jooksul teatris 1-2 korda, veidi üle veerandi 3-4 korda ning sagedamini külastas teatrit umbes viiendik külastajatest.

Sugu ja vanus
Naistest olid aasta jooksul teatris käinud ligi pooled (47,5%), meestest vaid kolmandik. Naised on aktiivsemad teatrikülastajad kogu oma elu, olenemata vanusest. Nendest ligi 35% puhul on tegemist tõsisemate teatrihuvilistega, kes vähemalt neli korda aastas käisid teatris. Meestel oli sama näitaja 26%. Ühe teatrikülastusega aastas piirdus ligi kolmandik meeskülastajatest ja ca 20% naistest.

Kui vaadata kogurahvastikku (st mehi ja naisi koos) selgub, et suurim teatriskäijate osakaal on 15-19-aastaste seas. 20-29-aastaste seas see küll langeb, kuid tõuseb taas 30-59-aastaste seas. Vanemates vanuserühmades hakkab nimetatud näitaja järk-järgult langema. Teatris käimise aktiivsusega paistavad silma 45-64-aastased, kellest pea 40% käib teatris vähemalt neli korda aastas.

Haridustase
Külastajatest pooled on kõrghariduse või keskharidusel baseeruva keskeriharidusega. Samavanuse kogurahvastiku hulgas on selle haridustasemega elanikke ligi 35% ehk 15-16 protsendipunkti vähem.

Seega näeme, et omandatud haridustase mõjutab märkimisväärselt teatris käimise populaarsust. Kõrgeima haridustasemega inimestest külastas 37% teatrit vähemalt neli korda aastas. Keskmise ja madalaima haridustaseme rühmades vastavalt 27% ja 22%.

Emakeel
Kõigist eesti keelt emakeelena rääkivatest inimestest külastasid teatrit aasta jooksul 356,7 tuhat inimest ehk 46%. Muu emakeelega inimeste seas oli külastajate arv (95,2 tuhat) ja osakaal (30%) märgatavalt väiksem.

Erinevused kahe rahvastikurühma vahel ilmnevad ka teatris käimise sageduses. Eesti emakeelega teatrikülastajatest käis vähemalt neli korda aastas teatris kolmandik ja muu emakeelega külastajatest vaid neljandik. Viimaste hulgas oli rohkem ka neid, kes piirdusid ühe külastusega aastas.

Foto ja allikas: https://blog.stat.ee/2019/03/27/milline-on-eesti-teatrikulastaja-portree/

Fazeri uuring: vaid 43% tarbijatest leiab, et sööb piisavalt täisteratooteid

By

Fazer Eesti poolt läbi viidud uuringust selgub, et enamus tarbijatest on veendunud, et nende menüü ei sisalda piisavalt täisteratooteid või nad ei tea, kas nende menüüsse kuuluvad toiduained on täisteratooted või mitte.

„Vaid kolmandik uuringus osalenud 500 inimesest kinnitas, et sööb piisavalt täisteratooteid. 43% vastajatest tunnistas, et tema toidus ei ole piisavalt täistera ning veerand vastajatest ei teadnud, kas sööb piisavalt täisteratooteid või mitte,“ ütles Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Samas tõdes 84% vastanutest, et teadvustab täisteratoodete söömise olulisust – 24% uuringus osalenutest peab täisteratoodete tarbimist tervisliku toitumise vaatenurgast väga oluliseks, 60% hinnangul on see pigem oluline. Fazeri esindaja sõnul on positiivne ka see, et 81% küsitletutest kinnitas, et täisteratooted kuuluvad nende menüüsse.

„Peamise põhjusena toodi välja just asjaolu, et täisteratooted on tervislikud ja maitsvad. Seega on meie ja toitumisteadlaste suurim väljakutse harida inimesi ennekõike selles osas, kui suur on täisteratoodete soovituslik päevane kogus,“ rääkis Eedra.

Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Toitumisteaduste Seltsi soovituste kohaselt annab vajaliku päevase täisterakoguse organismile 3-4 viilu täistera rukkileiba, 6 täisterakuklit või 6-8 viilu sepikut, täisterasaia või näkileiba.

„Fazeri uuringu kohaselt sööb täisteratooteid mitu korda päevas kõigest 13% inimestest ning veerand vastanutest sööb täisteraleiba, täisteraputru, täisterapastat või muid täisteratooteid vähemalt kord päevas. Seda pole kindlasti piisavalt,“ nentis Riina Eedra.

Tema sõnul on inimeste täisteratoodete lembuse süvendamiseks vaja teha nii järjepidevat teavitustööd kui ka mitmekesistada poelettidel müüdavate täisteratoodete valikut.

„Fazer toob turule üha rohkem tervislikke täisteratooteid, mis võimaldavad igapäevaseid võileibu ühel või teisel moel põnevamaks muuta. Märtsi algul lettidele jõudnud krõmpsuval täistera kanepiseemne rukkileival ja nisu-, rukki-, kaera-, odra- ja tatratäisterahelvestega 5-viljasepikul on meie arvates läinud väga hästi just seetõttu, et need purustavad jõuliselt müüti, et tervislik pagaritoode ei paku maitseelamust,“ kinnitas Riina Eedra.

Lisaks uute täisteratoodete turule toomisele tegeleb Fazer ka olemasolevate toodete tervislikumaks muutmisega, tõstes neis täisterajahu- ja helveste osakaalu.

Foto: Fazer.ee

Selgusid tänavused esimesed parima toiduaine tiitlid

By

Eesti Parima Toiduaine konkursi hõbemärkide hindamisel omistas ekspertidest koosnev komisjon oma kategooria parima toiduaine hõbemärgi üheksale kvaliteetsele kodumaisele tootele.

Tänavuseks parimaks lihatooteks tunnistati Rakvere American tammesuitsuses marinaadis šašlõkk HKScan Estonialt, mille puhul toodi lisaks liha eriliselt heale maitsele esile ka asjaolu, et selle mugav ja vähe ruumi võttev pakend on valmistatud korduvkasutatavast plastikust.

Parima kondiitritoote hõbe märgi sai Gustavi tort Laulupidu Mattias Cafelt. „See tort paistab silma juba oma piduliku värviküllase välimusega, sest Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul loodud torti ehib Viru-Nigula rahvariide triibumuster ning efektne kaunistus, millel ilutseb viisijupp armastatud laulupeolaulust „Ta lendab mesipuu poole“. Tumeda šokolaadi glasuuriga hapukoore-juustutort karamellikreemiga pakub aga ka väga hõrku maitseelamust,“ kinnitas Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Kaks hõbemärki sai hindamistelt ka Salvest, kelle Smushie ökoloogiline pirni-kiivipüree spirulinaga tunnistati tänavuse parima puu- ja köögiviljatoote tiitli vääriliseks ning Põnn ökoloogiline puuvilja-jogurtismuuti küpsistega 6+ teenis välja tiitli Eesti Parim Lastetoit 2019.

„Salvesti puhul väärib erilist tunnustust see, et ettevõtte panustab jõuliselt ökoloogilisest toorainest valmistatud toodete turuletoomisele ning loob koostöös lastearstidega üha uusi lastetoite, mis toovad beebide toiduvalikusse uusi maitseid ja tervislikke toiduaineid. Smushie uus maitse on vääriline täiendus eelmisel aastal samas kategoorias võidu pälvinud smuutile ning Smushie sari on lisaks Eesti tarbijatele teinud võidukäiku ka eksporditurgudel,“ rääkis Potisepp.

Taaskord otsustas Eesti Parima Toiduaine hindamiskomisjon anda välja ka hõbemärgi Eesti Parim Kuivsnäkk 2019, mille pälvis Balsnacki foolhappega rikastatud Neljaviljakrõbuskid.

„Balsnacki krõbuskid on laiendanud märkimisväärselt tervislike snäkkide valikut meie poelettidel ning nende lõbusad pallikesed on saanud nii täiskasvanute kui ka väikelaste suureks lemmikuks. Kui pere suurematel või väiksematel liikmetel on soov krõbistada midagi telekat vaadates või näiteks pikemal autoretkel, siis Neljaviljakrõbuskid on kindlasti selleks väga maitsev ja tervislik valik,“ kinnitas Sirje Potisepp.

Tänavuse parima piimatoote tiitli pälvis Saaremaa Piimatööstuse Öko täispiim, mille puhul tõi hindamiskomisjon esile selle eheda puhta maitse, mis on märk väga kõrgest kvaliteedist, ning mõnusalt käepärase pakendi.

Parim Pagaritoode 2019 tunnustuse sai Leiburi OatFit Kaeraröst, mida hindamiskomisjon pidas hõbemärgi vääriliseks seetõttu, et vaatamata väga kõrgele kaerasisaldusele, mis tõstab toote tervislikke omadusi, on röstsai äärmiselt meeldiva maitse ja õhulise tekstuuriga.

Tänavuse parima kastme tiitli pälvis Valio Alma Eesti DIP! soolakurgi ja küüslauguga oma alternatiividest tervislikuma kohupiima baasil loodud dipipõhjaga. „Samuti avaldas komisjonile muljet eestimaalastele väga omane maitsekombinatsioon, mis on pakendatud kaunisse sini-must-valge kujundusega topsi,“ rääkis Potisepp.

Saarioinen Eesti Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid tunnistati võitjaks nii valmistoitude kui ka magustoitude kategoorias.

„Pannkookide mõnusalt hõrk ja mahlane koostis ja mahedalt magus maitse teevad sellest ühelt poolt hea desserdi argiõhtusse või pidulikumale õhtusöögile, teisalt on väiksed pannkoogid tänu mugavale taassuletavale pakendile ka hea vahepala kiiresse päeva või pikale autosõidule. Kõrged punktid ja auhinnaline koht on igati välja teenitud,“ kinnitas Potisepp.

Tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid kokad, õppeasutuste toitumise valdkonna õppejõud, toitumisteadlased, järelvalveasutuste ja kaubandusettevõte esindajad ning teised toiduga töötavad asjatundjad. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu. Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Ühtekokku osaleb tänavu Eesti Parima Toiduaine konkursil 180 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi kuldmärgi saanud võidutoode kuulutatakse välja 24. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil. Üks konkursi 25-aastase ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib juubeliaasta puhul ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Konkursi uudiseid saab jälgida siit: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Foto: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

McDonald’s arenduslitsentsi omanik Premier Capital avab 2019. aastal 13 restorani

By

Kuuel Euroopa turul McDonald’s arenduslitsentsi omav Malta ettevõte Premier Capital avas 2018. aastal 10 uut restorani ning käivitas möödunud kuul 2019. aasta laienemisprogrammi uue restorani avamisega Kreekas. Sel aastal lisandub ettevõtte portfelli ühtekokku 13 McDonald’s restorani.

Uute restoranide käivitamine on osa 64 miljoni euro suurusest investeeringust, millega Premier Capital kasvatab 2021. aastaks restoranide arvu Baltimaades, Kreekas, Rumeenias ja Maltal 176 restoranini.

2018. aastal avatud 11 uuest restoranist 4 avati detsembri jooksul Rumeenias ning ühtekokku kuulus Premier Capitalile aasta lõpuks 147 McDonald’s restorani, kus töötab kokku üle 8200 inimese. Möödunud aastal avatud restoranidest kaheksa asuvad Rumeenias, kusjuures neljas restoranis tegutseb ka McDrive ja McCafé. Ka Leedus avatud uuel restoranil ning kahel Kreekas tegutsemist alustanud restoranil on lisaks McDrive võimalus.

2018. aastal jätkus ka ettevõtte ambitsioonikas renoveerimisprogramm, mille käigus anti uus nägu 22 restoranile Eestis, Lätis, Leedus, Kreekas ja Rumeenias. Uuenenud McDonald’s restoranides on kaasaegsed iseteeninduskioskid, automatiseeritud köögitöö korraldus ning restoranid pakuvad ka lauateenindust ja võimalust korraldada laste sünnipäevi uue kuue saanud sünnipäevatoas. Tänaseks on uuenduskuuri läbinud kõik Eesti, Läti ja Leedu restoranid ning 2020. aasta lõpuks plaanib ettevõte renoveerida ka restoranid Rumeenias, Kreekas ja Maltal.

2019. aastal jätkab Premier Capital investeerimist ja koolitustegevusi, et juurutada McDonald’s keti uut “Tulevikukogemuse” teeninduskontseptsiooni, mis pakub inimestele igal kokkupuutel McDonald’s kaubamärgiga värsket ja uuenduslikku elamust. Üha rohkem restorane läbivad uuenduskuuri ning hakkavad pakkuma uusi teenuseid.

„Meie järgmise kolme aasta visioon keskendub sellele, et McDonald’s oleks külastajatele lähedasem ning saaksime pakkuda kaasaegset külastajakogemust. Samuti peame väga oluliseks oma töötajatele pühendumist, et töö McDonald’s restoraniketis pakuks neile maksimaalselt eneseteostus- ja karjäärivõimalusi,“ kinnitas Premier Capital tegevdirektor Victor Tedesco. „Nende eesmärkide saavutamiseks seisame hea selle eest, et meie restoranid oleksid kõrgel tasemel, kasutame ära erinevaid kasvuvõimalusi, innustame uusi juhte ning lihtsustame restoranide tegevust ja tööprotsesse.“

Premier Capitali 2018. aasta äritegevuse hoogustumine suurendas nii käivet kui ka külastajate arvu võrreldes 2017. aastaga vastavalt 10 ja 4 protsenti.

Foto: mcdonalds.com

Restoraniteenindaja teeninduskoolitus

By

Kus?

Üle terve Eesti, sisekoolitusena teenindusettevõtetes.

Sisu:
koolituse kestvuseks on  kaheksa (8) akadeemilist tundi ja eesmärgiks ühtlustada ja arendada teenindava personali kutseoskusi.

Koolitus on kergesti kohaldatav vastavalt tellija soovile – kas alles alustava või juba professionaalse team`i tarbeks.

Ülesehituselt jaguneb koolitus kaheks teineteisega seotud mooduliks:

a) põhjalik lauakatmist käsitlev koolitus mahus (4) akadeemilist tundi;
– teenindaja kutsetöö olemus ja eetika;
– ülevaade teenindusviisidest ja võimalustest, märksõnad: a la carte; bufee; fourchette;
catering;
– ettevalmistus laua katmiseks, katmise järjestus.

b) praktiline läbimäng kestvusega neli (4) akadeemilist tundi.

Detailne lisainfo avaneb siit ….

 

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

By

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5%, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem II kvartalis (6,4%). Aasta lõpu poole kasv kiirenes.Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aastaga võrreldes 3,7%. Võrreldes eelmise aastaga oli käesoleval aastal reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5%. Ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu 0,8 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Foto ja allikas…

Valimisringkondade elanike statistiline portree

By

Statistikaamet koostas 2019. aasta Riigikogu valimistega seoses interaktiivse ülevaate Eesti valimisringkondade elanikest. Nii saab igaüks vaadata, kui palju on tema valimisringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused puudutavad.

Teemade valikul keskendusime lubadustele, mis on erakondade valimisprogrammides ja ka valimiskampaanias rohkem tähelepanu saanud. Nendeks olid sissetulekud, pensionäride ja laste osatähtsus rahvastikus, pere- ja rahvussuhted, transport, aga ka elanike üldine heaolu ja tervis.

Sissetulekud ja rahulolu

Sissetulekute võrdluses on näha, et suurima sissetulekuga valijad elavad Harju- ja Raplamaal, kus palgatöötaja 2017. aasta kuu keskmine brutotulu oli 1314 eurot. Järgnevad Tallinnas asuvad valimispiirkonnad ja Tartu linn. Vaid kahes ringkonnas: Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis jäi kuu keskmine brutotulu siis alla 1000 euro.

Lisaks sissetulekutele on huvitav vaadata ka seda, kuivõrd rahul on inimesed oma rahalise olukorraga. Ootuspäraselt on rahulolu oma rahalise olukorraga kõige madalam samades ringkondades, kus ka sissetulekud olid kõige madalamad. Nii Kirde- kui Kagu-Eestis anti rahulolu hinnanguks 10 punktist keskmiselt 5,4. Kõige rohkem on oma rahalise olukorraga rahul Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna piirkonna elanikud, keskmiselt 6,4 punkti. Küllaltki hästi on oma rahalise olukorraga rahul ka Lääne-Eesti inimesed vaatamata sellele, et sissetulekute poolest olid nad pigem Eesti keskmikud. Kui sissetulekute puhul oli Eestis näha lõhet Tallinna ümbruse ja muu Eesti vahel, siis heaoluhinnangute (ka eluga rahulolu ja tervis) puhul näeme pigem ida-lääne lõhet.

Lapsed ja pered

Valimisringkonnad erinevad üksteisest märkimisväärselt ka rahvastiku vanuselise struktuuri poolest. Lasteaiaealiste lastega inimeste osatähtsus on suurim Harju- ja Raplamaal ning Tartus ja selle ümbruses. Kõige vähem on neid Ida-Virumaal, kus lubadused lasteaiakohtade osas puudutavad vaid iga kümnendat täiskasvanud elanikku. Samas, just Ida-Virumaa on see piirkond, kus registreeritud abielus vanematele sündivate laste osatähtsus on kõige suurem (57%).

Seega on Eesti iga valimispiirkond omanäoline ka statistilisest vaatest. Milline täpselt, seda saab vaadata siit https://www.stat.ee/valimisringkondade-statistika. Kuvamisel saab valida erinevaid võimalusi (Eesti kaart, radar- või tulpdiagramm, tabel) ja andmed soovitud formaadis ka alla laadida.

Foto ja allikas: Statistikablogi

Samsung tutvustas maailmale oma esimest volditavat nutitelefoni Galaxy Fold

By

Maailma juhtiv mobiiltelefonide tootja Samsung toob turule uue ja kauaoodatud volditava nutitelefoni Galaxy Fold, mis on uue mobiiltelefonide perekonna esimene liige. Telefonil on maailma esimene 7,3-tolline Infinity Flex ekraan, mida saab voltida ning kasutada ka kokkupandult. Uus telefon toetab nii LTE kui ka 5G mobiilse interneti standardit, mis teeb sellest ühtlasi maailma esimese volditava 5G telefoni.

Galaxy Fold telefon on mõeldud eeskätt neile, kes soovivad kasutusele võtta seninägematu innovatiivse tehnoloogia, mis lubab telefonis teha samaaegselt erinevaid tegevusi, vaadata videoid, mängida mänge ning teha Samsungi seni mitmekülgseima telefonikaamerasüsteemiga profikvaliteedis pilte.

“Samsung alustab Galaxy Fold nutitelefoniga mobiiltelefonide ajaloos uut peatükki. Võimekas Infinity Flex ekraan viib kasutajakogemuse täiesti uuele tasemele. Kuna telefonid ei saa füüsiliselt enam palju suuremaks minna, ongi järgmine lahendus kokkupandavad ekraanid,” kommenteeris Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.

“Samsungi kaheksa aastat kestnud pingutused luua kasutajasõbralik volditav ekraan on jõudnud lõpule ning oleme valmis saanud tippklassi telefoni, mis on vaba seniste nutitelefonide mõõtmepiirangutest,” lisas Aasma.

Samsungi värske mobiiliperekonna esimene telefon Galaxy Fold ühendab parima kasutajakogemuse pakkumiseks endas uued tehnoloogilised ja tarkvaralised lahendused.

– Uued ekraanimaterjalid: Samsung Galaxy Foldi sisemine ekraan ainult ei paindu, vaid on volditav. Selle saavutamiseks leiutas Samsung spetsiaalse polümeerkihi, mis lubab ekraani teha 50% õhema kui tüüpilistel mobiiltelefonidel. Uus materjal teeb Galaxy Fold telefoni paindlikuks, ent samas äärmiselt vastupidavaks.

– Uus liigendmehhanism: Galaxy Fold telefoni on võimalik avada sujuvalt ja loomulikult nagu raamatut ning selle taas kompaktseks voltimisel kostab kinnitusmehhanismi klõps. Selle saavutamiseks lõi Samsung telefoni sisse mitme lukustusseadmega peene hingede süsteemi, mis on korpuses varjul. Kuna süsteemi pole näha, on seadmel voolujooneline ja elegantne välimus.

– Uued disainielemendid: Kõik disainielemendid ekraanist korpuseni on kenasti nähtavad. Silmatorkavaim disainiuuendus on elegantne volditava külje hing, millele on graveeritud Samsungi logo. Sõrmejäljelugeja on telefoni küljel, et seda oleks pöidlaga mugav avada. Kaks akut ning muu elektroonika on seadmesse paigutatud ühtlaselt, et telefon seisaks käes balansseeritult ja kindlalt. Värvivalikus on hõbedane, must, roheline ja sinine. 

– Korraga mitmed aktiivsed aknad: Korraga saab avada kuni kolm rakendust, olenemata sellest, kas need on tööfailid või mängud. Korraga saab ühel ekraanil vaadata näiteks Amazon Prime Video uusimaid filme ja seriaale, samal ajal sõpradega suhelda ja omavahel faile jagada.

– Rakenduste järjepidevus: Ekraani vahetamine ja voltimine ei mõjuta seadme tööd kuidagi, kuna rakendused ilmuvad automaatselt kasutatavale ekraanile. Ükskõik, millises asendis on Galaxy Fold, rakendusi saab kasutada korraga ning sujuvalt.

“Galaxy Fold on loodud kõiki kasutajate vajadusi silmas pidades ning ekraani suurust saab muuta koheselt vastavalt vajadusele,” selgitas Aasma. “Näiteks tavalise telefonikõne jaoks saab kokkuvolditud telefoni taskust hõlpsalt haarata ja sellega rääkida, kuid kui tegemist on videokõnega, videote vaatamisega või liitreaalsussisu kasutamisega, on väga mugav ühe liigutusega telefoniekraani laiendada.”

Samsung tegi telefoni tarkvara välja arendamisel koostööd maailma suuremate ja poplaarsemate platvormidega, nagu Facebook, WhatsApp ja YouTube, et kogu nende sisu ja teenused oleks uuel telefonil intuitiivselt ja loogiliselt kasutatavad.

Telefoni kesta sisse on peidetud järgmise generatsiooni kaheksatuumaline protsessor ning 12GB RAMi, et tagada mitmete rakenduste korraga jooksutamisel personaalarvutiga sarnane kogemus. Kõrgetasemeline kahe aku süsteem on tagab seadmele piisava jõudluse. Laadijaga ühendatud Galaxy Fold on Wireless PowerShare lahenduse kaudu võimeline laadima korraga ennast ja teisi seadmeid, seega piisab mitme seadme laadimiseks vaid ühest laadijast.

Telefonil on Dynamic AMOLED ekraan ning AKG kõlarid, et iga multimeediakogemus oleks võimalikult ehtne. Galaxy Flex kaamerasüsteem koosneb kuuest kaamerast – kolm on seadme tagaosas, kaks sees ning üks esiosal. Telefoniga on võimalik pildistada ükskõik millises asendis.

Galaxy Fold on ühendatav Samsung DeX seadmega, et seda personaalarvuti sarnaseks muuta. Bixby virtuaalassistent kasutab uusi intelligentseid funktsioone, nagu Bixby Routines, mille abil suudab seade intuitiivselt tuvastada kasutaja vajadusi. Isiklikke andmeid kaitseb telefonis Samsung Knox turvalahendus.