• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

sisekoolitus

Restoraniteenindaja teeninduskoolitus

10/03/2019 By Veebikiri

Kus?

Üle terve Eesti, sisekoolitusena teenindusettevõtetes.

Sisu:
koolituse kestvuseks on  kaheksa (8) akadeemilist tundi ja eesmärgiks ühtlustada ja arendada teenindava personali kutseoskusi.

Koolitus on kergesti kohaldatav vastavalt tellija soovile – kas alles alustava või juba professionaalse team`i tarbeks.

Ülesehituselt jaguneb koolitus kaheks teineteisega seotud mooduliks:

a) põhjalik lauakatmist käsitlev koolitus mahus (4) akadeemilist tundi;
– teenindaja kutsetöö olemus ja eetika;
– ülevaade teenindusviisidest ja võimalustest, märksõnad: a la carte; bufee; fourchette;
catering;

– ettevalmistus laua katmiseks, katmise järjestus.

b) praktiline läbimäng kestvusega neli (4) akadeemilist tundi.

Detailne lisainfo avaneb siit ….

 

Rubriik:Koolitus Sildid:e-koolitus, restoraniteenindaja, sisekoolitus, teeninduskoolitus

Kutse/Majandus. Kutsehariduse rollist stabiilses majanduskasvus

10/04/2010 By Veebikiri


Millel saab põhineda pikemas perioodis palkade, kasumitootlikkuse, elatustaseme ja tervikuna majanduse kasv Eestis? Tavapärane on, mida rikkam on riik seda suurem osa rikkuse loomisest põhineb inimkapitalil, mis on kvaliteetse ja konkurentsivõimelise tehnoloogia siirde aluseks arenenumatest välisriikidest. Pikema perioodi jooksul saab olla majanduskasvu mootoriks tootlikkuse suurenemine ühe töötaja ja teiste ressursside ühikute kohta. See saab põhineda teadmistemahukale tootmisele ja üldisele tehnoloogilisele arengule, ning sõltub tööjõu kvaliteedist ja selle kasvust. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise, teadmiste mahuka ja kõrge lisandväärtusega tootmise, teenuse pakkumise käivitamine sõltub eelkõige välisinvestorite sh. väliskorporatsioonide huvist investeerida Eestisse ja huvist käivitada siin kõrge lisandväärtusega tootmine või teenuse pakkumine. Küsimus on Eesti majanduse kasvu rahastamises mis sõltub välisinvestoritest ja väliskorporatsioonidest nende vastavast põhjendatud huvist.

Välisinvestorite sh väliskorporatsioonide huvi eelduseks ja aluseks on vajatavate kõrgete tehnoloogiliste teadmiste, oskuste, kogemustega, baaskompetentsidega töötaja olemasolu Eestis.Välisinvesteeringute mahud ja kõrge tootlikusega tehnoloogia siirde kvaliteet Eestisse sõltub põhiliselt just rakenduskõrghariduse sh. insenerihariduse ja kutsehariduse õpetamise tasemest, kvaliteedist ja selle kasvust Eestis.

Elatustaseme kasv, palkade kasv ja kasumitootlikkuse kasv riigis saab põhineda eelkõige tootmissektori arengule, sest teiste sektorite tootlikkuse kasvu potentsiaal on oluliselt piiratum. Tootmissektor kompenseerib reeglina arvestatava kasvu potentsiaali puudumise teistes majandussektorites. Samas tööpuuduse kõrvaldamise seisukohalt on oluline, et ühe töökoha loomine tootmissektorisse põhjustab automaatselt keskmiselt kahe töökoha loomise teenindussektorisse, mis tagaks tööpuuduse jätkusuutliku vähenemise. Uuringute tulemusena tuleneb Eestis ligi pool majanduslikust mahajäämusest arenenud Euroopa riikidele madalast tootlikkusest tööstussektoris ja avalikus sektoris, mille hulka kuulub ka kutseharidus ja rakenduskõrgharidus.

Tööpuudus on paljuski tingitud vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustega töötajate puudumisest. Kui me ei taha jääda madalatehnoloogiaga ja madalate sissetulekute ja kõrge tööpuudusega tasemele, peaksime oluliselt tõstma kutsehariduse kvaliteeti iga taseme õppes ja võtma kasutusele elukestvaõppe rakendamise kõikidel kutsehariduse tasemetel. Tehnoloogia ja teadmised sellest arenevad kiiresti ja teisiti ei ole võimalik konkurentsivõimelisena ja atraktiivsena püsida investeeringutele ja tootlikkuse kasvule Eestis.

Kõige rohkem on välisanalüütikute poolt Eestile etteheidetud tehtud töö madalat efektiivsust, silmas pidades madalat toodete, teenuste ja kasumitootlikkust ühe töötaja ja ressursiühiku kohta. Tihti on Eestis mindud teed kus ekspordi ja hinna konkurentsivõime suurendamiseks hoitud tagasi palkade kasvu, või nagu mõni aasta tagasi tõusid palgad kiiremini kui töö efektiivsus ehk tootlikuse kasv. Mõlemad kasutatud lahendid ei anna jätkusuutliku majanduskasvu.

Elatustase ja selle kasv riigis on määratud selle majanduse tootlikkusega mida mõõdetakse ühe inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega vabaturuhindades, majanduskasvu ja elatustaseme kasvu liikumapanevaks jõuks on tootlikud ja kvaliteetsed (kõrg) tehnoloogiad ja nende edukas rakendamine kõigis eluvaldkondades, kus võtme rollis on arenenud riikidega võrreldes konkurentsivõimeliste või oluliselt paremate teadmistega töötaja, mis saab põhineda ainult kõrgel kutsehariduse tasemel, selle kvaliteedil ja kasvul. Suurendama peaks madalamal töö positsioonil töötajatele elukestvaõppe, täiend ja ümberõppe kutsehariduse kättesaadavust. Seda ajal mil kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele on elukestevõpe juba küllaltki kättesaadav ja rakendatav.

Töö efektiivsuse suurendamiseks teenindus- ja tootmisprotsessides vajame tulevikus rohkem nn. projektijuhi teadmistega töötajaid erinevatel tasemetel, madalaimast tasemest alates, kes on suutelised ise lahendusi välja töötama kui neile vastav ülesanne tehakse, see tõstaks tööprotsesside paindlikust ja tootlikust. Töötajate haridus peaks olema põimunud ettevõtluse, turunduse, majandusalaste ning projektijuhi teadmistega, selleks et töötajad oleks suutelised kiiresti reageerima töö ja tööjõuturul toimuvatele muudatustele kiiresti, kulu ja kasumiefektiivselt, muutustega turul kohanema ilma olulist kahju tekitamata või saamata. Selline lähenemine suurendaks investeeringute mahtu ja tasuvust Eestis, töökohtade arvu kasvu, elatustaseme kasvu, ning kaupade, teenuste ja kasumi tootlikkuse kasvu, ning vähendaks turu pidevast ja kiirest muutumisest tulenevat võimaliku kahju. Selle abil oleks turu muutustes võimalik näha hoopis uusi, kasulike võimalusi tuluteenimiseks ja neid ka rakendada tulu teenimiseks kiiresti, mille kaudu tõuseks tulutootlikus ühe töötaja kohta.

Oluline on ka investeeringute kasv kutsehariduses kasutatavasse kvaliteetsesse ja tootlikusse tehnoloogiasse, kutsehariduses töötava personali pidev arendustöö, eriti tehnoloogiliste teadmiste osas, mis loob eeldused vastavate oskuste ja teadmistega töötajate koolitamiseks. Samuti on oluline jätkuv kulutuste kasv Eestis toimuvasse teadusarendus tegevusse, see on tegevus mis loob Eestile konkurentsieelist välisturgudel ja suurendab Eesti konkurentsivõimet. Kutsehariduses antavad tehnoloogilised ja muud teadmised, oskused, kogemused, baaskompetentsid peaks olema suunatud tootlikkuse kasvule kõigis töö ja elu valdkondades. Selline lähenemine tõstaks välisettevõtete ja investorite huvi Eesti vastu.

Kutsehariduse roll on luua eeldused jätkusuutlikuks majanduse kasvuks, investeeringute mahu, tootlikuse ja töökohtade arvu kasvuks. Kokkuvõtteks võib öelda, et investeeringute mahu, töökohtade arvu ning töö tootlikkuse ja efektiivsuse kasvu, seega elatustaseme kasvu eelduseks on täna kvaliteetsema ja efektiivsema (kõrg)tehnoloogia siire arenenumatest välisriikidest Eestisse, mille eelduseks on igal tasemel töötajatele kättesaadav kvaliteetne elukestev kutseharidus ja selle kvaliteedi pidev kasv.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: http://wallofbrick.files.wordpress.com/2010/03/rubber-band.jpg

Rubriik:Majandus Sildid:konsultstsioon, Koolitus, sisekoolitus

Turundus. Müük 1.2

10/04/2010 By Veebikiri


Müük? Vaatamata erinevatele lähtenurkadele peaks lugema müüki elemendiks kogu turunduslahenduses. Kogumis, mis koosneb mitmetest osistest, sh. hinnakujundus ja turunduskommunikatiivne instrumentaarium kogu oma spektris, so. alates reklaamist ja tarbijamängudest ning lõpetades suhtekorralduslike võtetega. Ehk siis, lisaks brändi tugevdavatele funktsioonidele, saab turunduse muudel vahenditel olla ainult üks eesmärk – toetada jõuliselt müügitegevust, väljendades selgemalt – tuua raha sisse. Siin peitub ka omalaadne ohukoht, vaadeldes turundust ja müüki eraldi protsessidena, peab märkima, et turundus on strateegilises plaanis pikaajalisem tegevus. Nimelt, turundustegevused, sh sihtrühma vajaduste kaardistamine ja monitooring on oma olemuselt ajamahukad. Müük kui selline tegeleb siiski tarbija/külastaja/kliendi hetkevajadustega, olles protsessina seeläbi arusaadavalt ka lühiajalisem.

Ostuotsus iseenesest kujuneb läbi viie astme:

• vajaduse või probleemi teadvustamine;
• teabe otsimine;
• alternatiivide hindamine;
• ostuotsuse vastuvõtmine;
• ostujärgne hindamine.

Lühidalt – kliendi silme läbi ei ole turundusel ja müügitööl sisulist vahet. Seevastu toote müüja juhib kahte erinevat protsessi: lühi- ja pikaajalist. Oskusliku tegutsemise seotakse mõlemal juhul kliendid ühtse infoväljaga. Nii tekib, täpsemalt tekitatakse, olukord kus klient infot otsides saab esimese teabe just sellest allikast.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: http://newstoneage.files.wordpress.com/2010/01/sale.jpg

Rubriik:Majandus Sildid:e-koolitus, EHRA, Koolitus, müük, sisekoolitus, Valdo Vokksepp

Majandus. Kuidas märgata lähenevat majandustõusu?

10/03/2010 By Veebikiri


Mis põhjustab majandustõusu? Majandustõus saab põhineda riigis kas sisenõudluse või ekspordi kasvul. Sisenõudlus ei saa kasvada kui raha Eestis ringlusesse juurde ei tule, järelikult saab majandus kasvada kas ekspordi arvelt või odavate laenude arvelt, millel põhineb suurem osa ka sisetarbimise kasvust. Laenud mis suurendavad oluliselt tarbimist ja elavdavad majandust on reeglina kinnisvara soetamise ja remondiga seotud laenud, kuna need on töö- ja rahamahukad ettevõtmised, ning põhjustavad suure nõudluse kasvu tööstustoodangu ja erinevate teenuste järele. Reeglina, peale majanduslangust, peale esmaste odavate laenude turule ilmumist ja stabiilsuse saabudes hakkavad inimesed esimesena korrastama ja remontima oma elukohta ning soetama uusi, paremaid elutingimusi. Nende ettevõtmiste kaudu saab alguse ka rahahulga suurenemine ringluses ning nõudluse kasv toodete ja teenuste järgi, mis panebki aluse majanduskasvule.

Ekspordi suurendamiseks ja uute turgude leidmiseks reeglina on vaja teha investeeringuid mis põhinevad samuti kasumit teenida võimaldavate laenude ja investeeringute kättesaadavusel, nende odavusel ja atraktiivsusel nii investeeringu kui laenu, andja ja saaja jaoks. Odava raha ringlusesse tulemise eelduseks on majandusliku, poliitilise ja seadusandliku keskkonna stabiilsus ja usaldusväärsus. Kui oleme saavutanud stabiilsuse ja usaldusväärsuse nii juriidilises, poliitilises kui ka majanduskeskkonnas on alust arvata et majandus hakkab kasvama. Majanduskasvu põhjustab majandus ja poliitilise keskkonna atraktiivsus investoritele, laenuandjatele, laenu võtjatele ja investeeringute vajajatele, mis tähendab et on madalamad tehingute riskid, madalamad võetavad tasud riskide võtmise eest. Stabiilsuse ja usaldusväärsuse aluseks on poliitikute ootuspärane käitumine ja mitte suured, äkilised muudatused maksukeskkonnas ja seadusandluses, poliitilises ja majanduslikus keskkonnas tervikuna. Järsud muudatused on lubamatud eriti rahvusvahelisel tasandil juba antud lubaduste täitmisel. See on aluseks atraktiivsele, stabiilsele, ootuspärasele ja usaldusväärsele majanduskeskkonnale ning eelduseks et odavad, st. konkurentsivõimelist kasumit teeenida võimaldavad laenud ning investeeringud saaksid hakata põhjustama majanduskasvu.

Ekspordi suurendamise aluseks on uute turgude leidmine ning konkurentsivõimeline toodang ja teenus. Konkurentsivõimelise toote ja teenuse loomise, tootmise ja ekspordi aluseks on omakorda maailmas konkurentsivõimelise hinnaga investeeringute kättesaadavus. Konkurentsivõimelist kasumit teenida võimaldava hinnaga investeeringud ja laenud annavad tööd ning loovad pinnase suuremaks tarbimiseks ja kasumi teenimiseks. Sellest hetkest kui on ootuspärane, usaldusväärne, stabiilne seadusandlik, poliitiline ja majanduslik keskkond Eestis, muutub ka Eesti atraktiivseks odavatele st. kättesaadavatele, kasumit teenida võimaldavatele investeeringutele ja laenurahale, mis käivitab majanduse, loob uusi töökohti ja suurendab sisetarbimist ning suurendab valmistatud toodete ja teenuste müüki välisturgudel. Ühel on põhjust toota kuna teisel on raha tarbida, kui on põhjust toota on ka põhjust investeerida, kui investeeringud on kasumit teenida võimaldava hinnaga kättesaadavad. Kui keskkond on stabiilne ja ootuspärane, on riskid ja riskide võtmise eest tasud väiksemad ja on ka julgust inveteeringuid ja laene anda ning võtta. Kui eelpool loetletud tingimused täidetakse saab majanduskasv põhjuse alguseks.

Esimesena saab majanduskasv alguse panganduse ja kinnisvarasektorist, mille kaudu tuleb palju tööd ja raha ringlusesse, peale pangandus- ja kinnisvarasektorit hakkab arenema tööstussektor, kuna kinnisvara sektoris on tekkinud vajadus tööstustoodangu järgi. Reeglina ühe töökoha loomisel tööstussektorisse kaasneb sellega automaatselt kahe töökoha loomine teenindussektorisse, mille kaudu hakkab arenema kogu majandus. Tööstussektoris on reeglina rahalise lisandväärtuse loomine ühe töötaja kohta suurem, kui teenindussektoris kuid tööhõive kasvule ja tööpuuduse vähenemisele paneb aluse just teenindusektori areng. Arvestada tuleb et kogu majandusest 2/3 moodustab Euroopas teenindussektor. Tööstus ja teenindussektori arengust sõltub suuresti kogu majanduse areng ja enamus inimeste tööhõivest. Kui elanikkonnal on tööd ja raha millega maksta teenuste eest, hakkavad inimesed lisaks äriklientidele, täiendavalt jaeklientidena teenuseid tarbima, mis suurendab täiendavalt sisetarbimist ning täiendavate töökohtade loomist teenindussektorisse. Inimesed hakkavad rohkem väljas söömas käima, tarbima meelelahutusteenuseid ja puhkama, reisima ning enda tervise eest rohkem hoolt kandma. Peale majanduslangust, peale esmast pangandus ning kinnisvarasektori tõusu, mis omakorda põhjustab tööstussektori tõusu, ning mis omakorda põhjustab arengud transpordi ja energiasektoris, ning läbi juba nendes sektorites loodud töökohtade põhjustab ka teenindussektori tõusu nii äri kui eraklientide jaoks. Kuna inimestel on nüüd tekkinud vaba raha hakkab esmalt arenema toitlustus- ja meelelahutussektor, siis siseturism ja seejärel välisturism.

Olukorras, mil majandus- ja poliitiline keskkond on stabiilne ning usaldusväärne on Eesti atraktiivne ka välisturistidele, mis arendab majandust edukalt tänu sellele, et see on sisuliselt eksport ja rikastab piirkondi mitmel eri viisil. Turist toob ise välismaalt raha siia ja me ei pea ise sellele rahale välismaale järgi minema, seetõttu nimetataksegi välisturistide siia tulekut ka siseekspordiks. Hea on tähele panna et piirkonnad kus turistid käivad, tehakse korda ja hakkavad tänu väljastpoolt Eestit toodud rahale korrastuma ja arenema, võrreldes tööstuspiirkondadega saavad ilusamaks ja hakkavad selle arvelt rikastuma. Terve riik rikastub ainult siis kui eksport on suurem kui import, siin on tulevikus suur roll turismil, teadus-arendustegevusel ja konkurentsivõimelisel teadmiste mahukal tootmisel. Kui raha on konkurentsivõimelise ja kasumit teenida võimaldava hinnaga kättesaadav, hakkavad suurenema ka investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mis on maailmas konkurentsivõimelise ja eksportimiseks sobiliku toote või teenuse arendamise ja tootmise aluseks, ning millel põhineb jätkusuutlik ekspordikasv, töökohtade arvu kasv ja nende säilitamise suutlikkus, majanduskeskkonna rikastumise jätkusuutlikus, ehk ekspordisuutlikus. Mis põhineb tururiskide maandamisel mitmete eri turgude vahel ning teadmiste mahukatel, kõrge lisandväärtusega, maailmas konkurentsivõimelistel, toodete, teenuste tootmisel ja nende müügil välisturgudele. Seega esmaseks majanduskasvu aluseks ning põhjuseks on stabiilne ja usaldusväärne seadusandlik, poliitiline ja majanduslik keskkond.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Rubriik:Majandus Sildid:Koolitus, seminar, sisekoolitus

Turundus. Müük 1.1

10/03/2010 By Veebikiri

Kuidas leida aga just see õige klient või kliendirühm? Ilma erilise pateetikata: kasumittaotlev ettevõte ei saa edukalt toimida, tundmata sihtrühma ja selle ootusi ning vajadusi. Viimane ei olegi nii lihtne, sest isegi kui õige sihtrühmani jõuda, jääb põhiküsimuseks, kuidas:

• mõista ja ennetada kliendi soove;
• siduda võimalikult suur sihtrühm endaga?

Harilikult leitakse lahendus erinevate tehnoloogiate, näiteks CRM (Client Relation Management) kasutamises. Tegu tarkvaraga, mille abil fikseeritakse kliendikontaktid, eesmärgiks mõtestada ostuharjumusi ja makstavasid. Teisalt, niššiettevõtte jaoks võib sama edukalt sobida ka lihtne ja igati harilik tabelarvutusfail, eeldusel, et seda täidetakse korrapäraselt ja andmetele ligipääs võimaldatakse ainult õigetele inimestele.

Omamoodi huvitavas olukorras on sellest vaatenurgast toitlustus-majutusettevõtted, sest kassasüsteem annab reeglina küllalt põhjalikku tagasisidet. Samas, kassas leiduvad andmed on siiski suhteliselt mehhaaniline kogum ja märkimisväärselt suurt rolli nii müügitsüklis aga ka asjakohase tagasiside koondamisel mängib teenindav personal. Teisisõnu, teenindusettevõtete eripäraks tuleb lugeda organisatsiooni kui sellise, mõnetist impersonaalsust, st kliendid samastavad ettevõtet sageli teenindajatega ja vastupidi.

Siin paikneb ühtlasi ka võti eduks, õigesti värvatud ja arendatud personal loob kordades tõhusama kontakti ja müüb seeläbi kiiremini ja edukamalt. Võtmeküsimus seisneb pigem selles, kuidas hoida ja arendada taolist meeskonda, sest kui telefonimüügiga tegelevad reeglina kaks-kolm inimest, siis suurhotelli palgalehel on ainuüksi ettekandjaid ja kelnereid kümmekond korda rohkem.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee

Rubriik:Majandus Sildid:e-koolitus, Koolitus, seminar, sisekoolitus, Turundus, Valdo Vokksepp

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023