• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for oktoober 2011

Persoon. Intervjuu Sergi Vich’iga, Foodjects näituse kaaskuraatoriga

10/10/2011 By Veebikiri

Disainifestivali Disainiöö raames avati septembris Hispaania toidunõude disaini näitus “Foodjects”. Näituse avamisel selgitas huvilistele eskponeeritavaid nõusid ning nende tekkelugu Sergi Vich, näituse kaaskuraator. Samal päeval leidis Sergi aega vastata ka Veebikirja küsimustele.

Miks on toidunõude disainimine tähtis? Mida disain taldrikule või kausile annab?

Toidunõude disain on sageli tähtis kokkadele. Söögivalmistamine pole koka jaoks vaid viis, kuidas elatis teenida, vaid kunst. Seetõttu on kaunite nõude disainimisel tähtis, et disainer teeks kokkadega koostööd. Kauni disainiga nõud võimaldavad inimestel tunda söömisest tõelist naudingut. Toidu ja nõude kooslus pakub sööjale midagi enamat kui lihtsalt einet.

Milline on hea toidunõude disain? Kas see on vaid kena pilt ja ilusad värvid või on see rohkem seotud funktsionaalsusega?

Hea toidunõude disain põhineb sageli emotsioonidel. Nagu ma juba enne mainisin, on kokakunst ja disain paljuski sarnased – mõlemad soovivad inimestele pakkuda meeldivaid emotsioone. Seetõttu on väga tähtis, et disainer rõhutaks oma loodud nõude emotsionaalset tähendust. Ometi ei tähenda see seda, et nõude funktsionaalsus peaks tahaplaanile jääma, see pole kindlasti nii. Seetõttu koosneb ka Hispaania toidunõude disaini näitus kahest osast. Esimene osa koosneb funktsionaalsetest disainnõudest ja teise osa moodustavad nõud, mis on rohkem kunstiteosed kui tarbeesemed. Funktsionaalseid toidunõusid luues kasutavad disainerid sageli uusi materjale, et muuta toiduvalmistamine ja serveerimine lihtsamaks või mugavamaks. Näiteks on meil näitusel väljas uutmoodi sidrunipress, mis on tehtud silikoonist. Silikoon on üks uutest materjalidest, mida toidunõude disainis kasutatakse, kuid see pole kaugeltki ainus. Näiteks on ühes näitusel eksponeeritud puuviljaaluses kasutatud võrku, mida kasutatakse apelsinide pakendamiseks ning nii on võrgust saanud taaskasutatav materjal. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuulsaimad disain-toidunõud kombineerivad oskuslikult erinevaid elemente. Neil on praktiline väärtus, kaunis disain ja juhul, kui need on loodud paarkümmend aastat tagasi, ka ajalooline väärtus. Lisaks on need tooted tuntud peaaegu kõikide oma  kodumaa inimeste hulgas.

Kas iga käigu serveerimiseks peaks kasutama erinevaid nõusid? Mida see juurde annab?

See oleneb kokast ja kohast, kus einet serveeritakse. Kodust söömaga serveerides pole kindlasti vaja iga käigu jaoks spetsiaalselt disainitud nõusid. Kuid teatud olukordades muutuvad nõud tähtsamaks. Näiteks on Hispaanias võimalik nautida söömaaega, mis koosneb erinevatest käikudest ja mille serveerimiseks kasutatakse 32 erinevat toidunõud. See on suur number. Sellisel juhul muutub eine justkui sümfooniaks, mille valmistamiseks ja serveerimiseks kulub tunde. Selline söömaaeg on rohkem vahend enese väljendamiseks kui eine.

Kas vale kujuga või valet sorti nõust joomine või söömine võib mõjutada selle maitset? Kas te olete ka ise midagi sellist kogenenud?

Valest nõust söömine või joomine ei mõjuta toidu maitset. Nagu ma juba eelpool mainisin, oleneb toidunõude valik rohkem kokast – koka ambitsioon on see, mis leiab oma väljundi selles, kuidas lõuna on serveeritud ja milliseid nõusid on kasutatud. Mõned näitusel eksponeeritud nõud on disainitud selleks, et need pakuksid sööjale võimalikult palju. Näiteks on näitusel väljas kauss, millega on võimalik serveerida terve käik. Sellel kausil on kaas, mille sees on õõnsus, kus saab serveerida eelroa. Või näiteks on meil siin veel üks kauss, mille kaane sees on peenike ümar auk.  Läbi selle augu saab sööja kõigepealt nuusutada, mis kausis on, ning alles peale kaane eemaldamist saab ta oma toitu näha ja seda nautima hakata.

Milliseid Disainiöö ja IF… festivali üritusi olete te külastanud? Milliseid on teil plaanis külastada?

Ma olen võtnud osa paarist üritusest Rotermanni kvartalis ja need kõik on olnud äärmiselt meeldivad. Ma külastasin ka „Fashion Empowerment“ näitust, Lahti disainibiennaali tööde näitust ja projekti „Man&God“. „Man&God“ leidis aset väga omapärases kohas ja nende teema oli samuti huvitav. Tegemist on tähelepanuväärse näitusega. Ma arvan, et jumala teema kõnetab inimesi. Mul on plaanis külastada veel teisigi näituseid – näiteks Stefan Kornacki reklaamplakatite projekti ja uue eesti disaini näitust sadamas.  Disainifestival on minumeelest väga huvitav ning väga hästi korraldatud.

 

Intervjuu viis läbi: Lauri Fei

Foto: IF…festival

Rubriik:Persoon Sildid:Lauri Fei, Sergi Vich

Äri. Apple

10/10/2011 By Veebikiri


Tänaste kodu-ja personaalarvutite esiisaks võib pidada 1975.aastal Edward Roberts ´i oma 397 dollarit maksva arvutblokiga Altair. Sellest sai tehnikafriikide hulgas tõeline müüt, kuigi seadmel ei olnud veel eriti palju oskusi. Arvutihaigusesse nakatusid sel ajal Atari ja Hewlett-Packardi juures töötavad Steve Jobs ja Steve Wozniak.
1976.aastal asutasid nad Palo Altos firma Apple ja ehitasid oma arvuti. Nime Apple pakkus välja Jobs, kuna ta armastas õunu. Apple´il ei ole kunagi olnud mingit seost Biitlite samanimelise plaadifirmaga, mis on asutatud juba 1967.aastal. Kuid kohtus on nad aeg-ajalt omavahel kaubamärgi üle vaielnud küll.
Kui 1976.aastal liitus Armas Clifford „Mike“ Markkula, endine Fairchild Semiconductori ja Inteli tegevjuht, sai Apple ka uute toodete arendamiseks vajalikud pangalaenud. Järgmise aasta jaanuarist muudeti Apple Computer aktsiaseltsiks. 1977.aastal toodi turule Apple II, sellest mudelist sai tööstusstandard mida toodeti 1989.aastani.
Esimest korda kandis Apple II disainer Rob Janovi´i loodud logot- kirjut hammustatud õuna.
Turustamise edasiviivaks jõuks oli Apple II juures eelkõige Daniel Bricklini ja Robert Frankstoni loodud tabelarvutusprogramm VisiCalc. See võimaldas korraldada firma raamatupidamist oma arvutiga. Apple II jaoks loodi esimene tekstitöötlusprogramm, millesse koondus tekstitöötlus, tabelarvutus ja andmehaldus, esimene joonistusprogramm ja vektor-joonestusprogramm.
Kaks järgmist Apple mudelit, 1980.aasta Apple III ja 1983 välja tulnud Lisa, mis osutusid läbikukkunuks .
Nimi Lisa sai Jobsi tütre järgi, kuid on ühtlasi akronüüm sõnadest local integrated software architecture , mille juures kasutati esimest korda hiirt.

1984.aastal tuli turule Macintosh, mis oli ka oma nime saanud õunasordi järgi. Kasutajasõbralik Macintosh sobis ka tehniliselt andetutele inimestele. Ajakirjaniku Paul Brainerd´i spetsiaalselt Macintoshile väljatöötatud programmi PageMaker, millega sai tekste, fotosid ja graafikuid integreerida tuli turule 1985.aastal ja tegi Macintoshist trükipressi. Igaüks võis nüüd reklaamibrošüüri, ajalehe või raamatu arvuti juures valmis teha ja printeri või fotoväljundiga välja trükkida. Macist sai graafikute, küljendajate, reklaamiagentuuride ja trükikodade ideaalne töövahend kui turule tulid programmid Quark-X-Press(1987), Adobe Illustrator(1987), Adobe Photoshop(1989) ja Aldus FreeHand(1989).
Macintosh ei suutnud tulutooval bürooturul kunagi päriselt läbi lüüa, ühest küljest kõrge hind ning pikka aega puudunud bürootarkvara. Kui 1985. aastal tõi Microsoft turule graafilise kasutajaliidese Windowsi, jõudsid IBM-iga ühilduvad personaalarvutid Macist ette kasutajasõbralikkuse osas.
Kuid 1998.aastal tõi Apple turule ajaloo edukaima arvuri futuristliku väljanägemisega iMaci.
Igakülgselt läbimõeldud stiilis läbipaistva all on one- korpusega arvuti mille juures tegutses esimest korda tööstusdisainer Jonathan Ive on seni üle maailma müüdud kuus miljonit.

Foto: google.com

Rubriik:Majandus Sildid:Apple, Steve Jobs

Rahandus. Eestit külastab Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon

10/10/2011 By Veebikiri


Alates neljapäevast, 6. oktoobrist kuni 17. oktoobrini on Eestis iga-aastasel külaskäigul Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi ja erasektori esindajatega Eesti majanduspoliitilist olukorda.

Rahvusvahelise Valuutafondi esindajatele antakse visiidi käigus ülevaade Eesti majanduse arengust ja väljavaadetest, finantssektori olukorrast ning eelarvepoliitika arengust.

Visiit kestab poolteist nädalat ja sel ajal kohtuvad valuutafondi esindajad valitsuse ja Riigikogu liikmetega, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega, nii kommertspankade kui ka eraettevõtete juhtide ja majandusanalüütikutega ning mitmete ametite esindajatega.

Visiidi kokkuvõtte esitab IMFi neljaliikmelise delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister esmaspäeval, 17. oktoobril kell 13-14 Eesti Pangas toimuval pressikonverentsil, kus osalevad ka rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga president Andres Lipstok.

Valuutafond arutab igal aastal kõikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. IMFi iga-aastase Eesti põhimissiooni, nn IV artikli konsultatsioonide järel valmib ka IMFi raport majanduspoliitiliste hinnangutega Eesti kohta.

Foto: Wikipedia.org

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti Pank, IMF

Majandus. Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest

10/10/2011 By Veebikiri

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.

2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.

Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest. Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).

Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4%). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5% leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.

Allikas, foto ja lisainfo:

http://statistikaamet.wordpress.com/2011/09/30/leibkond-kulutab-kultuurile-3-oma-eelarvest/

Rubriik:Majandus Sildid:kultuur, leibkond, majandus, statistika

Turunduskommunikatsioon 2.11

10/10/2011 By Veebikiri

 Eelmisel korral oli jutuks, õigemini küll kirjaks, meediumite eripärad. Ühtlasi sai osundatud asjaolule, et nn vanad meediumid ei kipu sugugi välja surema. Isegi telegramme on võimalik tänasel päeval saata, kuigi võiks arvata, et SMS on selle lühiteadet nišši ammuilma hõivanud.

Praktikas tähendab see, et kommunikatsioonikanali valimisel tuleb arvestada, et inimesi on võimalik taju tüübi järgi jaotada nägemis-, kuulmis-, tunnetus- aga ka nn digitaaltüüpi (numbrid, sümbolid) inimesteks. Siia võiks lisada veel inimesed, kes selleks, et õppida, peavad esemeid käega katsuda saama.

Tõsi-tõsi, internet ületab oma multifunktisonaalsuses kõik kanalid, sh võimaluses nähtavat puudutada (touch-screen). Aga milles seisneb trükimeedia nõrkus ja tugevus?

Tugevustena saaks nimetada sõnumi usalduväärsust aga ka asjaolu, et kvaliteetsel paberil trükitud reklaam võimendab reklaamitava toote kvaliteeti. Samuti on regionaalsed ajalehed oma piirkonnas enamasti loetavamad – toimib fenomen, mille kohaselt lugejat huvitab esmalt just kodukandis toimiv.

Nõrkustena võiks märkida ära suhtelist kohmakust. Olete näiteks paberil kommenteerimise võimalust otsinud ;) ? Lisaks vähene demograafiline selektiivsus ja reklaami kaunikesti lühikene eluiga. Midagi veel?


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee

Foto:flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:turunduskommunikatsioon, Valdo Vokksepp

Töö. Tööpakkumine kelnerile

10/10/2011 By Veebikiri

Tööpakkumine EHRA-lt. Kelnerile. Avaneb klõpsate siia… Kui sobivat pakkumist ei leia – CV saab asjatundjate andmebaasi lisada siit..

 

Rubriik:Töö Sildid:EHRA, kelner, töö, tööpakumine

Juhtkiri. Oktoober 2011

10/10/2011 By Veebikiri


Ilmselt võib porikuu algust ka laiemas plaanis mustaks pidada. Steve Job`si lahkumine ei tulnud kitsale ringkonnale üllatusele. Suurele siiski. Ikoniseerimata ikooni, võime järelsõnaks lausuda – ainult nohikutele mõeldud tööriista (rohelised tähed mustal taustal) massidele kättesaadavaks tegemine, see oli oli pool elutööd. Teine pool sellest on toodete legendaarne kvaliteet. Just seetõttu tutvustame sellel korral ärirubriigis Apple`t. Aga on ka muud huviväärset:

• Intervjuu Sergi Vich’iga, Foodjects näituse kaaskuraatoriga
• Koolitus. Veebikirja koolituskalender
• Äri. Apple
• Rahandus. Eestit külastab Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon
• Majandus. Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest
• Turundus. Turunduskommunikatsioon 2.11
• Töö. Tööpakkumine kelnerile
• Innovatsioon. Euroopa Design Management Auhinna 2011 (DME Award 2011) võitjad
• Teenindus. Klienditeenindus H
• Toit. Kanasupp munanuudlitega
• Jook. Chartreuse
• Muusika. Anna Puu
• Internet.
• Pluss & Miinus
Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera

Innovatsioon. Selgusid Euroopa Design Management Auhinna 2011 võitjad

10/10/2011 By Veebikiri

23.septembril sai Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja järjekorranumbrilt juba kuues disainifestival Disainiöö väärika punkti – KUMUs kuulutati välja DME Auhindade võitjad.

Auhindu jagati viies kategoorias ning valiku võitjate kohta tegi zürii, kuhu kuulusid mainekad äri- ning disainijuhtimise eksperdid Euroopast.

Võitjaks kategoorias ‘’Parim disaini juhtimine suurettevõttes’’ osutus Vestel Türgist. Aukirjad märkimisväärsete saavutuse eest omistati Portugali bussitootjale Caetano Bus ja Hollandi ettevõttele Heineken International.

Kategoorias ‘’Parim disaini juhtimine keskmise suurusega ettevõttes’’ kuulutati zürii poole võitjaks Hispaania ettevõtte Lékué – maailma juhtiv innovaatiliste köögitarvete tootja. Aukirjad märkimisväärsete saavutuse eest anti ettevõttele Franz Blaha Austriast ning Tšehhi ettevõte Plastia.

Kategoorias ‘’Parim disaini juhtimine väikeettevõttes’’ tunnistas zürii võitjaks Hispaania vaibatootja Nanimarquina. Zürii tõstis esile aukirjadega märkimisväärsete saavutuse eest Hispaania ettevõttet Texidors, Eesti meediaettevõttet Velvet Creative Alliance ning Piodao Portugalist.

Kategoorias‘’Parim disaini juhtimine mikroettevõttes’’ sai auväärse tiitli Viteo Outdoors Austriast, kes toodab elegantset välimööbilt. Aukirjad märkimisväärsete saavutuse eest anti Austria disainprillide tootjale Rolf ning Supelsakstele Eestist.

Kategoorias ‘Parim disaini juhtimine avaliku või kolmanda sektori organisatsioonis’ tunnistati parimaks 27 Region Prantsusmaalt. Aukirja märkimisväärsete saavutuse eest sai Hollandi organisatsioon T+Huis.

DME Auhindade näol on tegemist disainiauhindadega, mida tähtuses poolest võiks võrrelda filmimaailmas igal aastal välja antavatele ’’Oskaritele’’. DME Auhinna eesmärgiks on tõsta esile strateegia ja juhtimise osatähtsust disaini edukal ellurakendamisel.

’’Ajal, mil Euroopa vaevleb majanduskriisi käes, annab disainijuhtimine põhjuse olla optimistlik. Disainijuhtimise alal ei moodustu koorekiht vaid suurtest ja rahvusvahelistest firmadest. Auhinna kandidaatide põhjal võib öelda, et Euroopa ettevõtete võime disaini abil oma paindlikkust suurendada on kasvanud,’’ ütles Jean Schneider, DME president.

’’DME Auhindade piduliku gala toimumine Tallinnas tõi Eestisse paljud Euroopa disainimaailma tänased tipptegijad. Loodan, et neist kontaktidest lõikasid kasu ka kohalikud tootjad ja disainerid,’’ lisas Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine.

Foto: Innovatsioonikeskus InnoEurope

Rubriik:Teated

Ton Karlos ja virtuaalne laulupidu

10/10/2011 By Veebikiri

Yeaah, inimene ei ole iial rahul sellega, mis tal parasjagu olemas. Nii on muidugi õige – vastasel korral jääks ju elu seisma. Või õigemini, seisaks tänini kusagil seal amööbi totras maailmas. Aga mündil on ju ka teine pool – tahta peab oskama. Tõsiselt. On ju keegi läbinägelik nipsakalt lausunud: Jumalat peab täpselt paluma! Midase näide.

Kahtlejad mingu nüüd nii tühised paarkümmend aastat tagasi. Mõttes. Kohe ja kiiresti. Mida statistiline keskmine toona tahtis – teksased ja kasutatud rahvaauto – on ju olemas? Pööbel aga möriseb ja ei ole teps rahul. Miks on hinnad samasugused nagu Soomes? Selle vahega, et siinne keskmine palk on sealpool miinimum. Ellujäämiseks. Narr olukord, mida karmi majandusstatistikaga massidele kuidagi ei tõesta. Sest igakord kui tootlikkuse termin kilbile tõsta, läheb kohe kiun lahti – miks kohaliku töölise tootlikkus emigreerudes tõuseb? Tööline jääb ju samaks!? Tootlikkus tõuseb aga kordades, vää? Ja siis see igikestev hala kütusekartelli teemadel.

Ühesõnaga, siin ei aita miski muu kui masside liitmine läbi ühistegevuste. Igasuvine laulupidu on läbi saanud, talvel ei taha keegi jällegi laulda. Või kui, siis äkki too pensioneeruv psühhiaater. See kes viimased keerulised kakskümmend aastat meeldivalt Soomes resideerus ja nüüd äkki miski talendina koju laekub. Sestap panen ette, laulda igal võimalusel ja täiest kõrist:

Foto: erakogu

Rubriik:Et cetera Sildid:laulupidu, Ton Karlos, virtuaalne

Teenindus. Klienditeenindus H

10/10/2011 By Veebikiri

Enam kui 50 % vestluses omandatavast infost kannavad žestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 näo- ja pealiigutust. Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Terviksõnumist moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab.

Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas küllatki sarnaselt. Küll käivad tänini vaidlused, kas sõnadeta signaalid on geneetiliselt päritavad, kaasaündinud või on neid võimalik omandada.

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:klienditeenindus, klienty

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023