Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

IMF

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

By

9. jaanuaril 2017 lõpetas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu artikkel IV konsultatsiooni[1] Eesti Vabariigiga.

Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

Edaspidi peaks majanduse olukord paranema, sest väliskeskkond muutub soodsamaks ning käiku lastud kasvu soodustavad poliitikameetmed hakkavad vilja kandma. 2017. aastal oodatakse majanduskasvuks 2,3% ning 2018. aastal 2,8%. Kasvu peaksid kiirendama jõuline tarbimine, investeeringute ja ekspordi suurenemine ning 2018. aastaks kavandatud eelarvestiimul. Kasvavate energiahindade, aktsiisimaksude järsust tõusust saadavate suuremate maksulaekumiste ning aluseks oleva hinnadünaamika mõningase kiirenemise tõttu peaks inflatsioon 2017. aastal jõudma 2,5%ni. Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht, et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.

Direktorite nõukogu hinnang

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust ning otsusekindlaid reforme, mille tulemus on olnud kindel majanduskasv ning elanikkonna elujärje märkimisväärne paranemine viimase kahe aastakümne jooksul. Ehkki riigi majanduskasv on viimasel ajal pettumust valmistanud, on direktorid arvamusel, et kasv hakkab kiirenema kuna väliskeskkond muutub soodsamaks ning juba käiku lastud kasvu soodustavad meetmed hakkavad vilja kandma. Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks.

Nimetatud probleemidest üle saamiseks soovitasid direktorid tootlikkuse tõstmist ja konkurentsivõime säilitamist kolmest meetmest koosneva lähenemise abil. Esiteks tuleb suurendada olemasolevate kasvu soodustavate programmide tõhusust, mastaape ja haaret. Muu hulgas võiks siin abiks olla vastava tootlikkusüksuse asutamisest. Teiseks peaks palgakasvu uuesti siduma alusnäitajatega ning tagama, et avaliku sektori palkade ja miinimumpalga kasv ei edestaks palgakasvu erasektoris, suurendama naiste osalemist tööjõuturul ning vähendama veelgi tööhõivet valitsemissektoris, et laiendada üldist tööjõupakkumist. Kolmandaks tuleks maksureformidega soodustada konkurentsivõimet.

Direktorid olid ühel meelel selles, et Eesti heal järjel olev riigirahandus suudab ka kirjeldatud kolmemeetmelise lähenemise valguses toetada majanduse pakkumise poolt, säilitades samas eelarveasutuste tugevuse. Lisaks avaldasid nad poolehoidu kavatsusele riiklikke investeeringuid ka edaspidi suurendada, rõhutades, et nii uued kui ka juba käimas olevad projektid peavad olema kõrge tootlusega. Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada.

Direktorite nõukogu on seda meelt, et Eesti finantssektor on heas olukorras ja toetab majandust piisavalt. Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist.

Foto: Wikipedia

IMFi aastakoosoleku peateemad olid majanduskasv ja riskid

By

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekul arutleti sammude üle, mis aitaks toetada maailmamajanduse kasvu taastumist ja seista vastu suurenenud riskidele. Eesti jaoks on pikemas ettevaates oluline arvestada Venemaa aeglasema majanduskasvuga.

IMFi rahandus- ja finantskomitee arutelu keskendus oodatust kehvemale maailmamajanduse kasvule ning selle kiirendamise ja tugevdamise võimalustele. Kui kevadel hõlmasid soovitused eelkõige lühiajalist raha- ja eelarvepoliitilist tuge, siis nüüd kõlasid üha tugevamalt soovitused pikaajalise mõjuga majanduspoliitika kasutamiseks. Kasvu tugevdamiseks peaks kõigis riikides, sealhulgas euroalas, viima ellu struktuurireforme ning paljudes riikides suurendama ka taristuinvesteeringuid.

„Riigid, kes on viinud läbi olulisi reforme, on saanud sellest selget kasu. Nendeks on euroalas eelkõige sügavamas kriisis olnud riigid,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. „Struktuurireformid on eriti olulised praeguses olukorras, mil lühiajaliste rahapoliitiliste vahenditega on loodud soodsad tingimused majanduskasvu elavdamiseks. Vaid lühiajalistele stiimulitele lootma jäädes võivad aga hakata kuhjuma uued riskid, eelkõige finantssektoris.“

Riskide suurenemist tõdes ka IMFi rahandus- ja finantskomitee, kelle arvates tekitavad madalad intressimäärad väljakutseid ning riskivõtmine finantsturgudel on suurenenud. Euroala peamiste riskidena tõsteti esile pikaajalist aeglast majanduskasvu ja inflatsiooni ning geopoliitiliste pingete mõju.

Aastakoosoleku raames peetud kahepoolsetel kohtumistel oli Eesti jaoks oluline teema konflikt Venemaa ja Ukraina vahel. Ardo Hanssoni sõnul on konflikti mõju jäänud paljude riikide majandusele, sealhulgas Eestile, seni tagasihoidlikuks. Sellest hoolimata tuleb arvestada pikaajaliste tagajärgedega, sest Venemaa ja arenenud riikide vahelised majandussuhted endisel kujul tõenäoliselt ei taastu.

IMFi ja Maailmapanga liikmesriikide koosolek toimub kaks korda aastas. Sügisene aastakoosolek toimus sel korral 10.–12. oktoobril Washingtonis. Eestit esindasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller, rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ning keskpanga ja rahandusministeeriumi eksperdid.

Rahandus. Eestit külastab Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon

By


Alates neljapäevast, 6. oktoobrist kuni 17. oktoobrini on Eestis iga-aastasel külaskäigul Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi ja erasektori esindajatega Eesti majanduspoliitilist olukorda.

Rahvusvahelise Valuutafondi esindajatele antakse visiidi käigus ülevaade Eesti majanduse arengust ja väljavaadetest, finantssektori olukorrast ning eelarvepoliitika arengust.

Visiit kestab poolteist nädalat ja sel ajal kohtuvad valuutafondi esindajad valitsuse ja Riigikogu liikmetega, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega, nii kommertspankade kui ka eraettevõtete juhtide ja majandusanalüütikutega ning mitmete ametite esindajatega.

Visiidi kokkuvõtte esitab IMFi neljaliikmelise delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister esmaspäeval, 17. oktoobril kell 13-14 Eesti Pangas toimuval pressikonverentsil, kus osalevad ka rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga president Andres Lipstok.

Valuutafond arutab igal aastal kõikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. IMFi iga-aastase Eesti põhimissiooni, nn IV artikli konsultatsioonide järel valmib ka IMFi raport majanduspoliitiliste hinnangutega Eesti kohta.

Foto: Wikipedia.org

Majandus. IMF soovitab Eestil jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga

By

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu kiitis sel nädalal heaks 2010. aasta raporti Eesti majandusolukorra ja väljavaadete kohta. IMF tunnustas Eesti senist majandus- ja eelarvepoliitikat, mis võimaldasid Eestil ühineda euroalaga. “IMF nimetab õigustatult Eesti peamise väljakutsena jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamist, rõhutades sealjuures konservatiivse eelarvepoliitikaga jätkamise olulisust. IMF märgib oma raportis, et vaatamata eesseisvatele valimistele on eelarvekulude jätkuvalt karm ohjamine äärmiselt oluline. Eeskätt puudutab see eelarve tasakaalu ja puhvrite taastamist, mis tõstavad riigi usaldusväärsust. Eesti Pank jagab seda seisukohta,” kommenteeris avaldust Eesti Panga president Andres Lipstok.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et IMFi viide märtsivalimistele on tähelepanuväärne. “Kodused ootused, et erakonnad valimiste puhul põrutavaid ja enneolematuid algatusi teeksid, on enamiku poolt taas toonud lubaduste laviini, mis läheb vastuollu majanduslike ja sotsioloogiliste tõdedega. Kõige ohtlikumad on huupi suunatud, pikaajalisi ja tagasivõtmatuid kulutusi tekitavad algatused, sest need viivad meid kroonilise võlgnevuse ja Euroopas levinud laenamisraskuste poole,” selgitas Ligi. “IMF prognoosib, et Eesti esimesel euroaastal ulatub majanduskasv tugeva ekspordi toel 3,6 protsendini, samal ajal kui suur tööpuudus on visa alanema ning eeldab aktiivsete tööturumeetmete rakendamist. Kuigi inflatsioon võib koos hindade tõusuga maailmaturul IMFi sõnul veelgi suureneda, on positiivne, et alusinflatsioon püsib vaoshoitud,” lausus Lipstok.

Lipstok sõnul väärib äramärkimist IMFi hinnang, et euroala riigina vähenevad Eesti finantssektorit ohustavad riskid. Jätkuv valvsus on siiski vajalik, nii globaalsetel finantsturgudel valitsevate pingete kui ka sektori seadusandlike muudatuste tõttu. Samas on pankade likviidsus ja kapitaliseeritus tänu täielikule integratsioonile Põhjamaade tugevate pangandusgruppidega täiesti piisavad.Direktorite nõukogus heaks kiidetud aruanne põhineb mullu detsembris Eestis iga-aastase majandusolukorra ja väljavaadete ehk nn artikkel IV konsultatsioonide põhjalikul arutelul IMFi esindajatega, kes kohtusid pea kahe nädala vältel Eesti avaliku ja erasektori esindajatega.

Valuutafondi avaldusega saab tutvuda IMFi veebilehel ja Eesti Panga veebilehel. IMFi direktorite nõukogu ehk juhatus on IMFi alaline täidesaatev organ, kes vastutab fondi juhtimise eest. Juhatus arutab liikmesriikide majandusarengut ja IMFi poliitilisi soovitusi (artikkel IV raportid) ning kiidab heaks riiklikud laenuprogrammid. Juhatusse kuulub 24 täidesaatvat direktorit.

Foto: imf.org