Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.
2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.
Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest. Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).
Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4%). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5% leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.
Allikas, foto ja lisainfo:
http://statistikaamet.wordpress.com/2011/09/30/leibkond-kulutab-kultuurile-3-oma-eelarvest/
Lõuna Eestis asuv Setomaa on võrreldes teiste eesti piirkondadega erinev nii oma keele, kultuuri kui usutavade poolest. Setomaa on kuulunud õigeusu kiriku valdustesse alates ristiusustamisest, enne seda olid setod nagu teised läänemeresoome hõimud paganausulised. Ringi sõites mööda Setomaad võib näha külades väikesi puust ehitisi, milles sees on pühaserätte, pühapilte, lilli ja küünlaid, neid kabeleid kutsutakse tsässonaks. Nimi on pärit venekeelsest sõnast „tsäs“- tund, see tähendas , et palvemajas peeti tunnipalvusi.