• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Archives for august 2009

Intervjuu restorani MEKK peakoka Rene Uusmehega

10/08/2009 By Veebikiri

rene-uusmeesMEKK, mida see lühend endas täpsemalt kätkeb?

MEKK – see on Moodne Eesti Köögikunst. Mõtestamaks Eesti kööki, saame õige suuna, taibates, et eestlane on sinna koondanud parima kõigilt neilt rahvastelt, kellega on sajandite vältel koos elanud. Tulemuseks on MEKK oma parimal kujul. Tulvil kontraste, kuid olemuselt rahulik ja harmooniline – just nagu eestlane isegi.

Millest sündis kontseptsioon?

Viimased 10-15 aastat oleme palju huvi ja avastamisrõõmu kogenud erinevate maade köökide ja nende kultuuri tundma õppides, praktiseerides võõrsil töötades ja oma ala professionaalidega suheldes. Viimastel aastatel on tähelepanu ja kokandushuvi suundunud juurte juurde tagasi. Kui palume eestlasel iseloomustada oma rahvusköögi eripärasid, tulevad paratamatult teemaks kama, kaerakile ja hapukapsas. Mõeldes aga süviti, on hea meel tõdeda, et meil on palju muudki, mille üle võime uhkust tunda. Pealinna restoraniturult leiame mitmeid väga heal tasemel maailmaköökide esindajaid. Eesti kööki pakuvad vaid üksikud ja seda pigem toreda ja hea aegadetaguse tooniga. Moodne Eesti Köögikunst ja selle avastamine ning arendamine on väljakutseks kõigile MEKK hingekandjatele ehk kogu meeskonnale. Ka mujal maailmas on väga levinud ja au sees pakkuda just oma maa spetsialiteediga kööki, tunda selle üle uhkust oma külaliste ees.

Mida peaks märkima ära tehnoloogilistest erisustest?

Toitu valmistades on minu jaoks alati aukohal kulinaaria põhiväärtused. Nii ongi moodsa eesti köögikunsti aluseks meile ja meie kultuurile juba läbi aegade tuntud klassikalised toiduvalmistamise meetodid, mida vääristatakse tänapäevase tehnika ning professionaalsete oskustega (moorimine, suitsutamine jne.). Kõik moodsas eesti köögikunstis kasutatavad toorained on väga värsked ja võimalikult suur osa neist on eestimaised ning pärit mahepõllumajandusest.
Meie restoranides kasutatakse toorainena valdavalt fileed. MEKK-i arendades ja vanu retsepte uurides-katsetades, olen teadlikult kasutanud menüüs ka kooti, kõhuäärt jms. Hõrku liha ja maitset on võimalik välja tuua ka fileed kasutamata. Moodsa serveerimisviisiga paneme „I-le täpi“.
Väga oluline ja ilmselgelt liialt vähe tähelepanu on saanud eesti leib. Leiva küpsetamise meetodid ja retseptid on pärandatud meile põlvede viisi ning minu südameasjaks on MEKK-is pakkuda just seda kõige ehedamat iseküpsetatud leiba.Õige nüansi lisab soolahelvestega taluvõi, mis koos musta leivaga annavad silmad ette nii mõnelegi mujal maailmas laialt levinud paladele.

mekk-_

Moodne versus modernne?

MEKK on just moodne eesti köögikunst kuna moodsaks peame täna suunaks ja hästi vastuvõetavaks olevat, mis ei välista ka „vana ja hea“ taaskord kasutusele võtmist. Modernne võib olla vahel arusaamatu, jahmatavalt uuenduslik ja paljudele mõistmatu.

Kuidas kliendid uuendused vastu võtsid?

Meie külalised ja emotsioonid ning tagasiside on täna kindlasti põhilisteks motivaatoriteks kogu meeskonnale. Alustades, rahulikku ja tagasihoidlikult viisakat joont hoides, oleme saanud uskumatult palju toredaid ideid ja näinud siirast rõõmu oma külaliste silmis. Kindlasti ei saa ma öelda, et uuendused on sisse viidud ja töö on tehtud. Pigem vastupidi, oleme alles avastamas, mida meie rahvusköögil on pakkuda ja loodan, et kolleegid, kes „eesti oma köögi asja ajavad“, on sellel teel pigem partnerid kui konkurendid.

Kui tihti võib peakokka kohata restorani saalis?

Kui olen tööl, siis võimalikult palju ka saalis külaliste juures. Ja kuna MEKK on mulle väga südamelähedane ja kokandusvaldkond nii töö kui hobi, veedan päris suure osa oma ajast siin.

Peakoka laud, see tähendab…

Meie külalised otsivad vaheldust ja saame seda pakkuda viisil, korraldades peakoka lauas õhtusööke. Lihtsalt öeldes saavad inimesed tulla mulle MEKK-i külla.
Peakoka lauas süüakse enamasti toitu, mida teistele ei serveerita. Missugust nimelt, selle lepime eelnevalt kokku. Laua otsas seinal on teleriekraan, mille kaudu saab piilukaamera ülevaate köögis toimuvast. Kõikide roogade serveerimisel olen pidevalt protsessi juures ja räägin nii nende saamisloost kui nüanssidest, mis on huvipakkuvad. Kui mujal maailmas on selline formaat küllaltki levinud, siis Eestis oleme üks esimesi, kes peakoka lauda praktiseerivad.

Kes on Teile eeskujuks, õpetajaks?

Need kaks mõistet tõstaksin eraldi. Õpetajateks pean inimesi (peakokad, hotellide juhid, kolleegid), kelle kõrval on olnud võimalus aastate jooksul areneda, õppida. Kindlasti õpin ka nüüd, kuid esimesed sammud kokandusvaldkonnas tehtud ning minu ametialase käekirja ja kujunemise protsessid on jõudnud sinnamaani, kus suuri pöördepunkte vast enam ei tule.
Eeskujuks pean inimesi, kellest ja kelle tegemistest väga lugu pean ja end kursis hoian. Neid on nii eestist kui mujalt- oma ala professionaalid, kelle sõnadel on ka teod taga ja pidev suhtlemine ning koostöö nendega on vaieldamatult olulise tähtsusega.

Küsimus joogikaardi suhtes – Eesti ei ole teadupärast veinimaa, kuidas olete lahendanud olukorra?

Leiame täna, et kindlasti ei maksa kunstlikult luua MEKK-i veinikaart, mis koosneks enamjaolt kohalikest jookidest. Vein ja toit käivad käsikäes ja meie veinikaart pigem traditsiooniline.

mekk

MEKK-i veinieksperdid ja baarmenid lähtuvad moodsa eesti köögikultuuri ideoloogiast ning soovime, et nende töö tulemuseks ontulevikus terve MAJA – moodsa aja joogiaabits, mis hõlmab nii rahvuslikku – Vana Tallinna kokteili, Põltsamaa veine, Eesti vahuveini-kurgimahla tervitusjooki – kui ka suurepäraseid rahvusvahelisi jooke.

Oma osa terviku moodustamises annab majavein. Meie majaveini pakkuv ENATE veinimaja lähtub restoraniga sarnastest väärtustest. Nende veinikeldrid on alati olnud seotud Hispaania põlise kultuuri, selle üllatavate nüansside ja põnevate aktsentidega. Nii MEKK-i kui ENATE peamine eesmärk on saada parim tulemus, kasutades parimat, mida kohalik pinnas pakub, austades ajast aega edasi antud tavasid ja kombineerides neid kõrgtehnoloogia saavutustega.

Fotod: Mekk.ee

Restoran Mekk
Suur-Karja 17/19
10148 Tallinn
info@mekk.ee
Tel: 680 6688
Kohtade reserveerimine…

Rubriik:Persoon Sildid:Eesti, MEKK, peakokk, restoran

August 2009

10/08/2009 By Veebikiri

augist 2009Traditsiooniliselt on August rahulik kuu. Puhkused ei ole veel lõppenud. Ja kui ongi, ei tähenda see midagi suurt. Vastused kirjadele viibivad, telefonid kipuvad olema tummad. Suvi…Kohaliku kliima eripärast tingituna, võetakse just nüüd seda viimast. Sest teada on: kohe-kohe hakkab midagi, mida naljahambad nimetavad viletsaks suusailmaks. Põhjanaabrid aga kaamoseks.

Ah, ja, veebikiri alustab sügisseminaride sarjaga. Soovitame soojalt!

Sel korral:
Persoon. Intervjuu restorani Mekk peakoka Rene Uusmehega;
Majandus. Coca Cola Company;
Koolitus. Veebikirja sügisseminarid;
Kolumn. Ton Karlos autoritaarsest juhtimisest;
Eesti. Setomaa;
Toit. Banana split;
Jook. Veel kolm suvist kokteili;
Teenindus. Kolmas järjestikune Wine Spectator auhind hotellile Kolm Õde;
Innovatsioon. Kuidas traditsioonid saavad olla inovaatilised;
Pisut etiketist. Joogiklaasid;
Muusika. Madonna.

Mõnusat lugemist : )

Rubriik:Et cetera Sildid:Eesti, päike, suvi

Coca Cola

10/08/2009 By Veebikiri

coca-cola

Keegi Coca-Cola mänedžeridest on seda jooki nimetanud „kapitalismi essentsiks“. Õigus on tal vähemalt kolmel põhjusel: esiteks pruun limonaad muutus tõepoolest Ameerika elulaadi sümboliks, teiseks vaimustab inimesi üle maailma nii pudel kui kaubamärk, kolmandaks, toode ise on jäänud pigem millekski kõrvaliseks.

Ajaloost rääkides on oluline märkida, et algselt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud eelmärgitult tähtsaks kaubamärgi osaks. Samuti on tõsiasi, et 1886. aastal apteekri John Smith Pemberson`i droog sisaldas ühe klaasi joogi kohta umbes 30 milligrammi kokaiini. Jook pidi aitama seksuaalse kurnatuse, närvihäirete, mälunõrkuse ja ka enneaegse füüsilise allakäigu vastu. Jook oli retseptivaba ning sisaldas samuti Aafrika koolapähklist saadud kofeiini ja tervelt 11% alkoholi. Tõsi, kõik see muutus aja jooksul avalikkuse survel.

Aga ka koolatootjad ise muutsid avalikkust. Näiteks 1931. aastani kippusid jõuluvanad kandma rohelist kostüümi, kuid kompanii edukas reklaamikampaania, mis õhutas karastusjooki ka talvel (!) jooma, muutis üldist käitumismalli. Siinkohal oleks huvitav märkida ka tõsiasja, et ainult kolm töötajat teavad Coca Cola retsepti peast. Huvitav on ka see, et nad ei tohi mitte kunagi lennata sama lennukiga.

Legendaarseks nimetatakse ka mitte asjata Coca Cola pudeli saamislugu. Nimelt on pudeli kujundajaks oli rootsi päritoluga Alexander Samuelsson. Viimane lähetas alluvad raamatukokku, uurima kõike, mis on kirjas kokapõõsa ja koolapähklipuu kohta. Alluvad tulid tagasi joonistustega, mille alusel kujundati pudel, mis isegi purunedes viitab oma erilisusele. Hiljem selgus huvitav tõik – mehed olid keeranud ette Briti entsüklopeedia vale lehekülje ja joonistanud maha hoopis kakaokauna. Sellegipoolest ostutus pudel nii edukaks, et see viga ei huvitanud enam kedagi.

Mida kujutab hiidettevõte makromajanduslikust vaatevinklist?
USA-s on iga valmisjoogi tootnud Coca Cola, kogu maailmas aga iga viienda. Samuti on maailmas  Coca Cola`l litsentsilepinguid umbes 1000 kontsessionääriga, kes vastutavad tootmise ja turustamise eest. Brändikonsultatsioonifirma Interbrand traditsioonilist kaubamärkide edetabelit juhib Coca-Cola kaheksandat aasta järjest. Kaubamärgi väärtust hinnatakse 66 miljardile dollarile. Seda 2008 aasta seisuga, sest käesoleva aasta mõõdikuid ei ole veel avaldatud.
Iseenda eest räägivad aga käesoleva aasta majandustulemused, mil Coca-Cola II kvartali puhaskasum kasvas 43 protsenti. Mis tähendab, et müügimahud kasvavad vaatamata MASU`le. Puhaskasumiks 2,04 miljardit dollarit ehk 88 senti aktsia kohta võrreldes aastataguse 1,42 miljardi ja 61 sendiga aktsia kohta.
Konkurente: Afri-Cola, Ameri-Cola, Bolama-Cola, Co-Cola, Loco-Cola, Pepsi-Cola, Zero-Cola, Vim-Cola jne. jne.

Foto: Wikipedia

Rubriik:Majandus Sildid:bacardi cola, coca cola, soft drink

Ton Karlos: per aspera ad astra

10/08/2009 By Veebikiri

ton-karlos-per-aspera-ad-astra-215x300

Öeldakse, et inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi… Võimalik, et nii see ongi. Kui mõtlema hakata, siis kõige viimastega on muidugi eriti lihtne. Mõtlen –keelata ja käskida. Iseasi, kui efektiivne selline ettevõtmine juhtub olema. Kohalik ühiskondlik lähiajalugu kätkeb endas näiteks kuiva seaduse kurva lõpu paradigmat. Ja igaühe isiklik mälu peaks sisaldama vähemalt ühte katset vanemate karmist käsust üle astuda. Kuidas tüdrukutel nende käskudega on, ma ei tea, aga poiste puhul käivad keeldude alla kõikvõimalikud teravad instrumendid. Samuti karm korraldus mitte torkida pistikuid…
Muidugi, tõsinedes, keeruliseks võib minna siis, kui käsud ja keelud piiri ületavad, muutuvad terroriks. Näiteks Edvard Radzinski kirjeldab Stalini elulugu käsitlevas suurepärases raamatus õõvastavat olukorda kolmekümnendate lõpu Moskvast. Nimelt lähevad seltsimehed Kaganovitš ja Molotov kesköises Lähedases suvilas vaidlema, milline täht paistab parasjagu eredamalt. Ja helistavad seejärel Moskva planetaariumisse. Direktor kes telefonile vastas ei olnud mitte astronoom, vaid kõigest NKVD ohvitser (astronoomist direktor oli ammuilma arreteeritud). Ja et sedavõrd tähtsat asja telefoniteel mitte arutada, saatis viimane alluvate juurde auto. Musta auto, musta riietatud meestega, südaöösel.

Sealtmaalt kulgesid sündmused aga eht tarantinolikult. Nimelt astronoom A, kelle juurde esmalt mindi, oli hiljaaegu arreteeritud astronoomi Numerovi sõber ja ei maganud.Vaid ootas. Ust avades sai aga südamerabanduse. Järgmine astronoomidest, B, ootas samuti. Südaöist koputust. Ning selle asemel, et teha lahti uks, avas akna ja lendas oma armastatud tähtede poole. Paraku mitte üles-, vaid allapoole…
Kui direktor kella viieks lõpuks vastuse kätte sai, olid kõik suvila elanikud juba magama läinud.. Niipalju siis autoritaarsest juhtimisest.

Ton

Rubriik:Et cetera Sildid:Kolumn, Ton Karlos

Pisut etiketist. Klaasid

10/08/2009 By Veebikiri

klaas

Klaas, see on paljutähenduslik, müstiline materjal. Õrn ja emotsionaalne. Ajatu ja ühtaegu ajalik. Vaadake kasvõi keskaegsete kirikute suurpäraseid, värviküllaseid vitraaže. Või peeglit, mis aja möödudes muutub järjest kalbemaks. Nagu igaüks, kes on näinud palju saladusi ning ei räägi neid kellelegi. Sealhulgas annab klaas elu ka fotokaamera silmale. Viimast pelgavad eriti need, kes formaalse hariduse poolt rikkumata – väiksed lapsed ja metsikute maade suguharud. Põhjus veidralt ühine ja ebamaine – klaassilm võib äkki hinge röövida…

Aga. Aga eelkõige on klaas tänases maailmas siiski tarbematerjal. Kas keegi suudaks kujutada ette pilvelõhkujaid ilma klaasist akendeta? Või restorani ilma joogiklaasideta? Tõsi ta on, algne peeker võis olla puust. Või tinast. Või hõbedast. Või kullast. Kuid tänane maailm eeldab ja ootab, et veini serveeritakse eelkõige klaasist.

Muidugi, siinkohal oleks sobiv tõdeda, et klaasil ja klaasil on vahe. Tõsine asjatundja loeb eriliseks mühakluseks, serveerida bordeax` veine näiteks reisling`u klaasidest. Ehk veel hullem, valget veini punase veini klaasidest. Tegemist ei ole hingematva snobismiga. Tgemist on raiskamisega. Veinivalmistamine on teadus, önoloogia. Ja õige klaas, õige veini jaoks, see on eeskätt tööriist. Alles seejärel iluasi. Ehk teisisõnu: sadu kui mitte tuhandeid maksvaid veine hinnatakse nende lõhna, maitse, värvi, ajaloo pärast. Ning kõik see tuleb välja kasutades õiget tööriista, milleks õige ja kujuga klaas iseenesest tegelikult ju ongi.

Iseette teemaks tuleks lugeda klaaside paigutamist peolauale. Siin ei ole, vastupidi levinud arvamusele, midagi ülikeerulist – kuid teadma peaks kindlaid põhimõtteid. Kel eelmärgitud teema vastu huvi, leiab rea asjakohaseid e-koolitusi siit: http://www.kiirkoolitus.eu

Kuid, kuidas peaks joogiklaase käsitlema olles peokülaline?

Külaline hoiab klaase jalast. Kuigi, ka joogiklaasi joogiosa, mida asjatundjad muide kupaks nimetavad, hoidmine käelaba sees ei ole keelatud. Siiski peaks teadma ja hindama tõsiasja, et selmoel hoides, muutuvad käest eralduva soojuse tõttu veinide ja šampanja maitseomadused. Teadma peaks samuti seda, et tervisejoomise ajal tõustakse püsti ja hoitakse klaasi silmade kõrgusel. Klaaside kokkulöömine vastuvõttudel ei ole kombeks aga see ei ole ka keelatud. Kodustel pidudel, ka sünnipäeva- ja uusaastapidudel on see aga kindlalt meie peokultuuri lahutamatu osa. Klaaside kokkulöömisel tuleb neid hoida kindlasti jalast ja kokku lüüakse õrnalt klaasi ülemised servad.

Foto: flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:etikett

Kolmas järjestikune Wine Spectator auhind hotellile Kolm Õde

10/08/2009 By Veebikiri

kolm-odeTallinna Vanalinnas disainiteadlikele külalistele esmaklassilist majutust ja teenindust pakkuva hotelli Kolm Õde veinikaart on jätkuvalt maailma parimate hulgas, mida tõestab järjekordne auhind prestiižselt Wine Spectator ajakirjalt. Wine Spectatori auhind tunnustab restorane, mille veinikaart pakub avarust, süveneb aastakäikudesse ning on ideaalses koosluses restoranis pakutava menüüga. Siiani on peetud Eestist ja ka kogu Baltikumist ainult Kolme Õe Hotelli selle auhinna vääriliseks.Selle aasta auhinnad kuulutati välja ajakirja Wine Spectator juulikuu numbris ning ajakirja kodulehel. Nii ajakirja ennast kui nende veebilehte peetakse maailma parimateks veini- ning gourmet’ köögi uudiste ja ülevaadete kajastajateks.
Auhinna võitnud hotelli Kolm Õde restoranil paluti esitleda veinikaarti mis oleks täiuslik, täpne, tasakaalustatud ning hästi presenteeritud.

Et auhinnale kvalifitseeruda, peab restoran lisaks sellele pakkuma vähemalt 100 erinevat veinivalikut pudelis ning mitmekesist valikut klaasikaupa. Hotelli Kolm Õde restoran pakub 400 veini pudelis ning üle kahekümne erineva klaasiveini.
Kolme Õe sommeljee ja toitlustusjuht Kristjan Peäske lähtub kaardi koostamisel traditsionaalsest valikust, lisades sellele huvitavaid pärleid väiketootjatelt ning veel mitte nii tuntud veinipiirkondadest ja eripärastest viinamarjasortidest.

Hotell Kolm Õde avas oma uksed aastal 2003 ning on ainuke luksus- ja boutique-hotell Baltikumis, mis kuulub prestiižikasse Design Hotels gruppi. Gourmet’-restorani, veinibaari ja rikkaliku veinikeldriga hotell on saavutanud tuntuse terves Ida-Euroopas kui koht, kuhu sõita et häid veine nautida.

Foto: Threesistershotel.com

Rubriik:Majandus Sildid:auhind, Kolm Õde, vein, Wine Spectator

Banana Split

10/08/2009 By Veebikiri

feeling-244 väikest, värsket banaani
1/2 l vaniljejäätist

Kastme jaoks:
1 pakk külmutatud maasikaid (250 g) või 4 dl värskeid maasikaid
3 dl tuhksuhkrut
1 tl sidrunimahla

Kaunistuseks:
1-2 dl vahukoort
1 kott (35 g) mandlilaaste

Valmistamine: Alusta kastmest. Sega marjad, tuhksuhkur ja sidrunimahl mikseris või vahustajas kastmeks. Koori banaanid ja lõika need pikuti pooleks. Tõsta banaanid taldrikule ja aseta jäätisepallid nende kõrvale. Vala kaste peale. Kaunista vahukoore ja mandlilaastudega.

Võib ka nii:
Soovi korral võid asendada maasika-kastme (kaste mis segasid, on maasikakaste) müügil oleva šokolaadi- või karamellikastmega.

koolitused120x60

Toimetaja Kristiine Saat

Foto: Priit Siimon Mediadub

Allikas: Feeling24.ee

Rubriik:Et cetera Sildid:banana split, Feeling24

Eesti. Setomaa

10/08/2009 By Veebikiri

setu-solgLõuna Eestis asuv Setomaa on võrreldes teiste eesti piirkondadega erinev nii oma keele, kultuuri kui usutavade poolest. Setomaa on kuulunud õigeusu kiriku valdustesse alates ristiusustamisest, enne seda olid setod nagu teised läänemeresoome hõimud paganausulised. Ringi sõites mööda Setomaad võib näha külades väikesi puust ehitisi, milles sees on pühaserätte, pühapilte, lilli ja küünlaid, neid kabeleid kutsutakse tsässonaks. Nimi on pärit venekeelsest sõnast „tsäs“- tund, see tähendas , et palvemajas peeti tunnipalvusi.

Vaatamisväärsed on traditsioonilised seto külad. Kinnised sumbkülad kus põhiliseks tunnuseks on suletud sisehoov. Seto talu on kõrgete väravate, hoonete ja vahetaradega suletud hoov kust naabrimehe õuele ei näe. Ehituslikult hästi läbimõeldud asusid hooned teineteise lähedal ning hoovi pääses läbi jalgvärava. Setomaal on külasid kus inimasustuse jälgi on leitud muinasaja lõpust ja keskajast. Üks selliseid külasid on Lossina. Külas on pidevalt elatud 5300 aastat alates. Ainus küla Setomaal kus tänaseni elavad vanausulised ehk staroverid on Beresje. Tüüpilise kalapüügiga tegelev küla oli esmakordselt mainitud 1582. aastal.

Sõites Setomaale on mitmeid võimalusi kuidas oma aega veeta, külastades vaatamisväärsusi, ravides ennast sanatooriumis ravimudaga, nautida imeilusat loodust või külastada seto tähtsamaid sündmusi. Üks huvitavam sündmus kus on võimalik seto kultuurist osa saada, leiab aset 1. augustil mil toimuvad XVI Seto Kuningriik Luhamaal Määsi mäel. Seto Kuningriigi päeval valitakse parim sõnaline, selgitatakse kes on parim pillimees, vägimees, kandlemängija, kasatski ja karguse tansijad. Valitakse parimad sõira, leiva, piiraku, veini, õlle ja hansa valmistajad ning parimad käsitööd. Näha saab seto sõjaväe paraadi. Sel päeval valitakse aastaks uus sootska, kuninga asemiku maapeal. Päeva lõpetab kirmask mis on külapidu. Eesti vaste kirmaskile on simman.

Foto: Flickr.com

Rubriik:Et cetera Sildid:Eesti, kultuur, Setomaa

Kuidas traditsioonid saavad innovaatilised olla

10/08/2009 By Veebikiri

innovatsioon

Innovatsiooniaasta on teistmoodi tegemise ja loova mõtlemise aasta. Sel aastal on lausa loomulik, et ka traditsioonidega käiakse loovalt ümber ja need saavad uue näo ja juba pikkade traditsioonidega üritustelgi leitakse uusi võimalusi, kuidas olla innovatiivsem ja kaasaegsem.

Oma panuse innovatsiooni tutvustamisse andis ka Laulupidu. Seekord tuli Laulupeo tuli Tartust Tallinnasse hoopis ajaloolist veeteed mööda!

Kindlasti olid need ajaloolised puupaadid, mis tuletulemiseks uuesti vanamoodi üles ehitati, omal ajal innovatiivsed, nüüd oli innovatiivne hoopis nende kasutusviis. Ei ole just tavapärane, et Viljandimaal tuli kapten Mati Raamatul laevu hoopis kuival maal juhtida – laevad ei kandnud seekord mehi, vaid mehed laevu! Esimest korda sai laulupeo TuleTulemist jälgida ka Googe Maps’i abil.

Laulupeo rongkäigu jälgijaile jäid kindlasti silma erakordselt huvitavad sõiduriistad. Miks peab jalgrattaga väntama vaid üks inimene ja vaid ühes suunas? Innovaatilised lauljad trumpasid teineteist üle huvitavamate liikurmasinate ehitamisel.

Innovaatilist mõtlemist on Laulupeo korraldajatel kindlasti väga vaja, et järgmisel korral mahutada kõik lauldasoovijad laulukaare alla – kõik head mõtted, kuidas see võimalikuks saaks, on oodatud www.in.ee ideepanka!

Innovatsiooni endas on leidnud ka muuseumid, kes on endas talletatud tohutut varandust ja teavet asunud aktiivselt jagama – korraldatakse erinevaid õppeprogramme, muuseumitunde, näitusi, tehakse koostööd teatrite ja kontserdikorraldajatega, jagatakse meie toredaid rahvusmustreid sülearvutite kaantele jne.

Muuseumid on astunud internetiajastusse – muuseumis saab käia ka jalga kodust välja tõstmata, tutvudes virtuaalväljapanekutega. Ja kui inimesed ise ei leia teed muuseumisse, siis muuseum läheb sinna, kus inimesed on – näiteks Facebooki, Twitterisse või ka kaubanduskeskusesse….

Lisaks on Ees­ti tead­la­sed osa­li­sed aas­ta lõpuks val­mi­vas kuue Eu­roo­pa rii­gi koostööp­ro­jek­tis Smart­mu­seum, mis ai­tab kul­tuu­ri­hu­vi­lis­tel tu­le­vi­kus lei­da nen­de jaoks kõige hu­vi­ta­va­maid Eu­roo­pa kul­tuu­riob­jek­te. Smart­mu­seum võtab ar­ves­se iga külas­ta­ja isik­lik­ke hu­ve ja ju­ha­tab ini­me­se­le kät­te just te­da hu­vi­ta­vad eks­po­naa­did, tu­le­vi­kus on isegi võimalik, et mo­biil­te­le­fon näi­tab läheduses asuvaid huviobjekte.

Uusi innovaatilisi mõtteid teile!

Tiiu Allikmäe

Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Rubriik:Et cetera Sildid:Innovatsioon, tradistioon

Kulgemine Volgadega

10/08/2009 By Veebikiri

kulgemine-volgadega

Vanatehnika pisikust nakatumisest alates on mind ja minu lähikondseid huvitanud, milleks mina ja teised minusugused sellega tegeleme või aega „raiskame”? Keegi minule tundmatu C.K. Brightbill on öelnud:”Tulevik kuulub inimestele, kes ei ole mitte ainult haritud, vaid kes oskavad oma vaba aega targalt kasutada.” Sama mõtet kannab ka Eestit väisanud Jeremy Rifkini raamat „Töö lõpp”. Tööülesanded tõid minu lauale ameerika psühholoogi Mihaly Csikszentmihalyi raamatu „Kulgemine”, millest leitud äratundmisi veidi püüan vahendada. Seega juttu ei tule sõna otseses mõttes Volgaga sõitmise elamusest vaid pigem aja kulgemiset kui me innustunult ja süvenenult oma tööd teeme, kaasaarvatud vanasõidukite taastamine. Kulgemise termin (inglise keeles – flow) pole just tõlkijal eriti õnnestunud ja mõned eelistavadki kasutada selle asemel flow-seisundit ja optimaalset kogemust.
Kas meie eesmärgiks on tõesti ainult hästi tehtud vanasõiduk ja selle säilitamine ja näitamine teistele või on seal peidus veel midagi? Tuleb välja, et seda (tegelikult üldse inimeste eesmärgistatud tegevust) on inimkond päris palju uurinud ja raamatu autor on üle maailma erinevates kultuurides tohutult katseid teinud ja sõnastanud mõned lihtsad tõed. Võiks vist öelda, et me tahame nautida õnnehetki. Uurides õnnetunde saavutamist, selgus, et õnnelikkus ei peitu õnnestumises või juhuses, vaid selles kui me ise oma keha või meeli raske eesmärgi nimel viimase piirini pingutame. Me otsime naudinguid, mida iseloomustab edasiliikumise tunne: uudsuse või hakkamasaamise tunnetamine.

Kõige positiivsemate kogemuste kirjeldamisel (kulgemise seisund) mainivad inimesed järgmisi omadusi:
-selline kogemus tekib, kui tegeleme mõne lõpuleviidava tegevusega;
-keskendume tegevusele;
-keskendumise teevad võimalikuks kindlad eesmärgid ja vahetu tagasiside;
-tegevus peab olema kaasahaarav ja kõrvaldama teadvusest kõik argipäevamured ja pettumused;
-nautimise ajal tunnevad inimesed end oma tegevusi kontrollivat;
-inimesed ei muretse oma mina pärast, ent paradoksaalselt minatunne peale kulgemise kogemist hoopis võimendub;
-ajatunnetus muutub: tunnid mööduvad minutitena ja minutid võivad tunduda tundidena.
„Tegevus” ei pea olema füüsilises mõttes aktiivne ja „oskus” ei tähenda ilmtingimata füüsilist oskust.
Kulgemist soodustavad tegevused tekitavad eelkõige meeldivaid kogemusi.
Diagrammil, mille rõhttelg kujutab oskusi ja kogemusi ja püstteljel on eesmärgid (väljakutse) võiks kulgemise seisundit kujutada tõuseva kaldsirgena (kulgemise kanal, flow-seisund).
Kui meie ees seisev ülesanne on liiga labane (ei nõua piisavalt oskusi), siis tekitab see meis tülpimust ja tüdimust, mis ei ole positiivsed tunded. Inimesed, kes valivad lahjad eesmärgid, mida nad kindlasti suudavad täita, stagneeruvad. Kui ülesanne käib meile üle jõu, siis tekitab see ärritumist ja jõuetust. Mõned inimesed alustavad ebareaalsete eesmärkidega, kuid lootuste purunemine on paljude jaoks rusuv kogemus. Ainult jõukohase väljakutse korral tajume seda mõnusat eneseteostust, nn. kulgemist. Tegelikult peavad eesmärgid käima veidi meie oskustest üle, et tekiks pingutus. Psühholoogid on seda nimetanud otsingulikseks aktiivsuseks, kus positiivne tulemus ei ole alati garanteeritud. Latt tuleb tõsta rekordkõrgusele. Sellisel juhul tõlgendame potensiaalseid ohte nauditavate väljakutsetena.

kulgemine graafik

A – UURIMINE JA EKSPERIMENTEERIMINE (exploration and experimentation); ei ole väljakutseid ega põnevust; mäng; igavus

Tegelikult on osade jaoks hobitegevuses ka taandumine aktiivsest ühiskondlikust elust ja sukeldumine või põgenemine oma väikesesse maailma. Põhjustena ehk elukaare harjalt alla laskmine või kibestumine purunenud elulootustest.
Pea igast meeldivast tegevusest võib sattuda sõltuvusse, mis pole enam teadlik valik, vaid teisi tegevusi segav vajadus.

Foto ja graafik: erakogu

Rubriik:Et cetera Sildid:Gaz 21, Vahur Kõrbe, Volga

  • Go to page 1
  • Go to page 2
  • Go to Next Page »

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023