• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Euroopa Liit

Kümne Euroopa Liidus oldud aastaga on Eesti turism jõudsalt edenenud

26/09/2014 By Veebikiri

Statistikaameti andmetel peatus aastail 2004–2013 Eesti majutusettevõtetes kokku 24 miljonit turisti. Neist kolmandik olid sise-, ülejäänud välisturistid. Euroopa Liiduga liitumisel, 2004. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 1,9 miljonit sise- ja välisturisti, kümme aastat hiljem, 2013. aastal oli majutusteenuse kasutajaid ligi kolm miljonit.

Mõiste turism tuleneb ladinakeelesest sõnast tornare ja kreekakeelsest sõnast tornos ning tähendab ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Turistidki jõuavad enamasti reisi lõppedes selle alguspunkti tagasi. Reisimine on populaarne: Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel tehti
2004. aastal maailmas kokku 762 miljonit ööbimisega välisreisi, 2012. aastaks ületas niisuguste reiside arv esimest korda miljardi ning 2013. aastal tehti maailmas kokku 1,09 miljardit ööbimisega välisreisi. 1980. aastast alates tähistab kogu maailm 27. septembril rahvusvahelist turismipäeva. Ka Eesti turism annab üleilmsetesse numbritesse oma väikese osa: Eesti Panga andmetel külastas 2013. aastal Eestit üle 6 miljoni inimese, neist 2,9 miljonit jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Statistika näitab, et kaks kolmandikku Eestis käinud ja ööbinud turistidest kasutab majutusettevõtete teenuseid.

Siseturism sai hoo sisse sajandivahetusel

Siseturism hakkas Eestis kasvama juba 2000. aastast alates. Nõudlus majutusteenuste järele suurenes 2004. ja 2006. aastal eelmise aastaga võrreldes enam kui kolmandiku. 2006. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda Soome turistide arvu Eesti majutusettevõtetes. Sellest aastast alates on Eesti elanikud olnud majutusettevõtete kõige rohkearvulisemateks klientideks, moodustades üle kolmandiku kõigist majutatud turistidest.

2008. aastal toimus tagasiminek ning majutatud siseturistide arv aasta kokkuvõttes vähenes. 2009. aasta oli siseturismis kümnendi halvim – majutuskohtades ööbinud siseturistide arv vähenes ligi viiendiku võrra.
2010. aastal peatus siseturiste majutusettevõtetes taas rohkem ning nende arv jõudis 2006. aasta tasemele. Ka järgnevatel aastatel siseturism edenes. Majandusolukord paranes, elanike kulutused suurenesid, kasvasid ka väljaminekud majutusteenustele. 2013. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda miljoni piiri.

Välisturismi mõjutab maailmas toimuv

Välisturism on kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, kuid on olnud ka tagasilööke. Euroopa Liiduga ühinemise aastal peatus Eesti majutusettevõtetes ligi kolmandiku võrra rohkem välisturiste kui aasta varem. Turistide arv kasvas ka 2005. aastal, kuid märksa tagasihoidlikumalt. Aastatel 2006–2007 majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv aga vähenes. 2007. aasta lõpus ühines Eesti Schengeni viisaruumiga ning Eesti-Soome piir muutus ööga maailma üheks kergemini ületatavaks piiriks. 2008. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes taas rohkem välisturiste kui aasta varem. Kõige enam suurenes Venemaa turistide arv (kasv sai tuge Eesti liitumisest Schengeni viisaruumiga). Soome turistide arv, mis suurenes Euroopa Liiduga liitumise aastal veerandi võrra ning oli järgnenud kolmel aastal langustrendis, suurenes taas 2008. aastal.

2009. aastal jõudis ülemaailmne majanduskriis täie jõuga ka Eestisse. Kriis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas ning mõjutas ka Eesti majutusettevõtete tegevust – turiste jäi neis vähemaks. Majutusettevõtete teenuseid kasutasid aastatagusest vähem enamiku riikide turistid. 10% või enamgi jäi majutatuid vähemaks mitmest olulisest turismi partnerriigist, nagu Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Suurbritannia. Saksamaa turiste peatus Eesti majutusettevõtetes 2009. aastal vähem kui 2004. aastal. Suurematest partnerriikidest olid erandiks vaid Soome ja Venemaa, kust saabus eelmise aastaga võrreldes rohkem turiste. 2009. aasta juulis toimunud laulu- ja tantsupidu ning USA poptähe kontsert augustis suurendasid kahel kuul välisturistide arvu Tallinnas.

Alates 2010. aastast hakkas välisturistide arv majutusettevõtetes taas suurenema. Eyjafjallajökulli vulkaani purse Islandil 2010. aasta kevadel halvas kogu Euroopa lennuliikluse, kuid Eesti majutusettevõtete tegevust see aasta kokkuvõttes oluliselt ei mõjutanud. Aastatel 2010 ja 2011 kasvas välisturistide arv üsna kiiresti, üle kümnendiku aastas. 2011. aastal võeti Eestis kasutusele euro ning Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Tallinnas suurenes välisturistide arv 2011. aastal 17% ning seda vaatamata kõrgele võrdlusbaasile. Järgmistel aastatel suurenes Eestis majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv veelgi, kuid kahe varasema aastaga võrreldes aeglasemalt. 2013. aastal jõuti uue rekordini – Eesti majutusettevõtetes peatus 1,94 miljonit välisturisti.

Turismi peamised partnerriigid leiab naabrusest

Eesti majutusettevõtete peamisteks turismi partnerriikideks on meie lähinaabrid. Soome turiste peatub Eesti majutusettevõtetes kõige rohkem, kuid kümne aasta jooksul on nende osatähtsus klientide hulgas vähenenud. Kui
2004. aastal saabus 61% majutusettevõtete välisklientidest Soomest, siis
2012. aastal oli Soome turistide osatähtsus kõikide majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide seas rekordiliselt väike – 44%. 2013. aastal suurenes naaberriigi turistide osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientide hulgas taas paari protsendipunkti võrra. 2004. aastal olid majutusettevõtetes Soome turistide järel rohkearvulisemateks klientideks Rootsi ja Saksamaa turistid. Rootsi turistide arv, mis suurenes hoogsalt esimestel Euroopa Liiduga liitumise järgsetel aastatel, on viimasel kolmel aastal vähenenud. Saksamaa turistide osatähtsus püsib 5–6% juures.

2009. aastal tõusis Soome järel teiseks Eesti majutusettevõtete peamiseks partnerriigiks Venemaa. Kui 2004. aastal oli vaid 4% majutusettevõtete välisturistidest klientidest Venemaalt, siis 2013. aastaks oli nende osatähtsus tõusnud 16%-ni. Venemaa turistide arvu ja osatähtsuse kasv on olnud pidev. Ainult 2007. aasta pronksiöö sündmused vähendasid Venemaa turistide arvu 2006. aastaga võrreldes 16% ning nende osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas kahanes ühe protsendipunkti võrra. 2013. aastal peatus majutusettevõtetes Venemaa turiste seitse korda enam kui kümme aastat tagasi.

Kolmandaks tähtsamaks turismi partnerriigiks on Eesti majutusettevõtetele Läti, kelle turiste oli 2013. aastal majutusettevõtetes ligi neli korda enam kui kümme aastat tagasi. Läti turistide osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas on suurenenud 3%-st 5%-ni ja püsinud sellel tasemel viimased viis aastat.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/

Rubriik:Majandus Sildid:Euroopa Liit, siseturism, turism

Majandus. Euroopa Liidu rahvaarv saavutab maksimumi 30 aasta pärast

10/07/2011 By Veebikiri


Eurostati prognoosi kohaselt saavutab Euroopa Liidu (EL 27) rahvaarv maksimumi 2040. aastal ning hakkab seejärel vähenema. Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv kogu järgmise poole sajandi jooksul kahaneb.

2010. aastal elas Euroopa Liidus 501 miljonit elanikku. 30 aastaga kasvab rahvastik 526 miljonini ja hakkab seejärel vähenema. 2060. aastal elab Euroopa Liidus 517 miljonit elanikku. Samuti prognoosib Eurostat, et rahvastik vananeb. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus kasvab 2010. aasta 17%-lt 2060. aastaks 30%-le ning üle 80-aastaste osatähtsus 5%-lt 12%-le.

Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv järgmise poole sajandi jooksul väheneb, erinevalt näiteks Iirimaast, Luksemburgist ja Küprosest, kus rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt üle 40%. Eesti rahvaarv ei kasva ühelgi aastal ning väheneb viiekümne aastaga 1,34 miljonilt 1,16 miljonile (13%). Suurim rahvaarvu vähenemine toimub Bulgaarias (27%), Lätis (26%) ja Leedus (20%). Eakate (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus kasvab Eestis sarnaselt kogu Euroopa Liidule 30%-ni.

Euroopa riikide mediaanvanus tõuseb sajandiga (1960–2060)

Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid inimesi on rahvastikus ühepalju. Mida kõrgem on riigi mediaanvanus, seda suurem on vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. Seda suurem on ka koormus riigi sotsiaalsüsteemile ja tööturule.

Aastatel 1960–2000 oli Euroopa kõrgeima mediaanvanusega riik Rootsi (1960. aastal 36,0 aastat). 21. sajandi algul hõivas esikoha Itaalia (2000. aastal 40,1 aastat) ja 2010. aastal Saksamaa (44,2 aastat). Sama positsiooni hoidmist prognoositakse Saksamaale järgnevaks 30 aastaks. Pärast 2040. aastat lähevad Saksamaast mööda Läti ja Rumeenia. Samas prognoositakse, et Rootsi on koos teiste Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega selleks ajaks üks madalama mediaanvanusega riike. 2060. aastal on Rootsi mediaanvanus 43,5 aastat, samas kui kõige kõrgema mediaanvanusega Rumeenias 52,4 aastat.

Eesti rahvastiku mediaanvanus oli 1970. aastal 33,6 aastat ja see tõuseb 90 aastaga 47,3-ni. See on üsna sarnane Euroopa rahvastiku keskmise mediaanvanusega, mis on 2060. aastal 47,2 aastat.

Euroopas on 21. sajandi esimesel kümnendil esmakordselt olukord, kus rahvastikus on vanemaid inimesi rohkem kui noori. 1960. aastal oli keskmiselt iga eaka (65-aastane ja vanem) kohta kolm noort (0–14-aastast), kuid 100 aastat hiljem prognoositakse kaht eakat iga noore kohta, mis tähendab rohkem vanavanemaid ning vähem lapselapsi kui minevikus. Euroopas saabub vanavanemate buum.

Tulevikuprognoos jagab Euroopa riigid kuude gruppi 

Euroopa riigid on aastate 1990, 2010 ja 2060 sarnase rahvastikuarengu põhjal jagatud kuude gruppi.

  • Esimesse gruppi kuuluvad kümme Kesk- ja Põhja-Euroopa riiki (Belgia, Taani, Suurbritannia, Norra, Prantsusmaa, Soome, Austria, Šveits, Luksemburg, Holland). 1990. aastatel võis neid lugeda vana rahvastikuga riikideks, kuid 2060. aastaks on nad prognoosi kohaselt Euroopa noorima rahvastikuga riigid.
  • Teise gruppi kuulub Rootsi, kes oli 1960.–2000. aastal Euroopa vanima rahvastikuga riik, kuid tõenäoliselt saab 50 aasta pärast üheks noorima rahvastikuga riigiks.
  • Kolmandas grupis on Saksamaa ja Itaalia, kes on olnud 1990. ja 2010. aastal ühed vanima rahvastikuga riigid ning tõenäoliselt jäävad seda positsiooni hoidma ka 2060. aastal.
  • Neljandas grupis on seitse riiki üle kogu Euroopa (Bulgaaria, Ungari, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Portugal, Läti), kelle rahvastik praegu kergelt vananeb, kuid perioodi lõpuks on nad vana rahvastikuga riigid, kus tööturult lahkujaid on sisenejatest rohkem.
  • Eesti kuulub viiendasse gruppi, kus on kaheksa riiki (Leedu, Sloveenia, Malta, Lichtenstein, Poola, Rumeenia, Slovakkia). Tegemist on riikidega, kelle rahvastik on olnud üks nooremaid, kuid jõuab 2060. aastaks samale tasemele nagu eelnev grupp, kus eakate osatähtsus rahvastikus on suur.
  • Viimases grupis on kolm saart (Iirimaa, Küpros ja Island), kes on ja tõenäoliselt jäävad noorima rahvastikuga riikideks Euroopas.

Eurostati prognoos põhineb migratsioonivoogudel. Kui ränne peaks järsult lakkama, vananeks Euroopa rahvastik tunduvalt kiiremini. 

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus “The greying of the baby boomers: A century-long view of ageing in European populations“ (ilmus 08.06.2011).

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2011/06/09/euroopa-liidu-rahvaarv-saavutab-maksimumi-30-aasta-parast/
Foto: flickr.com

Rubriik:Majandus Sildid:Euroopa Liit, majandus, rahvastiku vananemine

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023