Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for veebruar 2009

Toit. Inglise köök

By

Allikas: Jane Grikson„English Food“

Populaarsemaid inglise toite on kindlasti kala ja friikartulid -fish and chips. Kuid inglise köögist võib leida retsepte, mis pärit keskajast.

Inglise supid on peamiselt valmistatud kas keedetud linnulihast, loomalihast, lambaseljalihast või tallelihast, keedetud vees leebelt tunde, mõnede vürtsidega.

Keskajast on pärit mitmed viise kuidas suppi maitsvaks ja hõrguks muuta. Näiteks, liha suppidele sobivad suurepäraselt brändi ja portveini lisamine, natukene kuiva valget veini muudab mitmed kala supid võrratuks. Supp võib olla lõunaks põhitoiduks või ka hoopiski isutõstja, sissejuhatuseks algavale söömaajale.

Mandli supp

Keskajast pärit maitsevat valget mandli supi on lihtne teha. Supi eeliseks on kasutatavad koostisosad, mis perenaisel kodus olemas nii suvel kui talvel. See on ka põhjuseks miks supi on valmistatud paleedes ja kesklassi inimeste kodudes.

kuuele

50 g jahvatatud mandleid

5 l kana või vasika puljongit

värskelt jahvatatud valget pipart

1 loorberileht

250 ml piima

1 supilusikas maisijahu

150 ml kohvi või vahukoort

1 supilusikas võid

sool

50 g röstitud mandleid garneeringuks

võis praetud saia

Kuumuta 30 min kana või vasika puljongis mandlid valge pipra ja loorberilehega. Eemalda loorberi leht ja lisa piim vedeldamaks suppi, et saada kätte maksimum mandlite maitse. Sega maisijahu kohvi või vahukoorega, et paksendada suppi. Lisades maisijahu ei tohi vedelik keeda sest muidu võivad mandlid eralduda vedelikust ja muutuda sõmerjaks. Sega juurde või. Maitse ja maitsesta täiendavalt. Vala supp läbi peenest sõelast soojendatud supitirinasse puista peale röstitud mandleid ja saiakuubikuid. Kindlasti peavad mandlid ja ka saiakuubikud olema eelnevalt praetud või röstitud.


Liköör, jook nagu …. 3 osa

By

Jätkates eelmistes veebikirjades alustatut, jõuame tahes-tahtmata järgmise rühma juurde, mida olenevat  klassifitseerijast nimetatakse emulsioonliköörideks. Neil on kaks eripära – esiteks neid ei laagerdata, teiseks ei soovitata emulsioonlikööre üle poole aasta säilitada. Põhimõtteliselt jagatakse seda liköörirühma kaheks:  koore- ja munaliköörideks.

Tuntumatest koorelikööridest tuleks esimese hooga hea näitena esile tuua kindlasti Baileys Irish Cream, mis on omasuguste hulgas vaieldamatult üks tuntumaid. Juuakse, nagu paljusid analooge, kas paljalt või serveerituna jääle. Eraldi temaatikaks tuleb lugeda kokteilimaailma ja siin ei saa rääkides koorelikööridest, üle ega ümber paljukirutud või vastupidi, kõrgelthinnatud B52`st.

B 52 retsept:
1 osa Cointreau
1 osa Baileys
1 osa Kahlua
Joogipind süüdatakse ja jook juuakse (põhjast) ühe sõõmuga, kasutades kõrt.

Foto: flickr.com

Minnes sammu edasi – munaliköör pärineb Lõuna Ameerikast. Maitsete mitmekesistamiseks lisatakse maitseaineid, enamasti vaniljet ja erinevaid alkohole.

Lisaks arvukatele kohalikele tootjatele oleks siinkohal sobiv nimetada Advocaat`i nimelist jooki, mida valmistavad lisaks väikestele tootjatele ka suured korporatsioonid, näiteks Bols, Seagrams või Marie Brizard.

Foto: tridens.ee

Jätkub 10.03.09 veebikirjas.

 

Kuidas katta lauda? 3. osa, lauahõbe

By

17. sajandist alates hakkasid võõrustajad külalisi tasapisi varustama ka söömisvahenditega. 16.-17. sajandil võeti kasutusele kahvel ja 1680. aastatest oli näiteks Saksamaa kõrgemas seltskonnas tavaks, et iga sööja jaoks olid laual oma nõud, kaasa arvatud nuga, kahvel ja lusikas.

Söömisriistad (inglise keeles: flatware) on põhimõtteliselt kõik need instrumendid mida kasutatakse söömiseks isikuliselt. Näiteks: noad, kahvlid ja lusikad. Nagu varasem juba jutuks oli, annavad tootjad söögiriistu välja sarjadena, mis tähendab, et varieeruda võib kuju ja välimus, ning mõistmaks olukorda tuleb järgida üldpõhimõtteid.

See tähendab: Praenuga ja praekahvel on kõige pikemad. Praenoa pikkus on tavaliselt 21-24 cm ja praekahvli pikkus 19 – 20 cm. Samas suurusjärgus, st mõõtudega on 19 – 21 cm on supilusikas.

Liikudes edasi serveerimisriistade juurde (inglise keeles: carving and serving utensils) ei pääse me samuti kiirest tagasivaatest ajalukku. Nimelt kasutati keskajal toidu ettetõstmiseks peamiselt lusikat, harvemini kahvlit. Viimast kasutati näiteks puuvilja serveerimisel. Söödi kätega, peamine abivahend ja tähtsaim söögiriist oli nuga. Toite serveeriti vaagnatel, taldrikuid kasutati suhteliselt harva. Nende aset täitsid suured leivaviilud – või söödi otse vaagnatelt. Ja just siit saab algus peamine erinevus söögi- ja serveerimisriistade puhul. Nimelt, kuigi kujult on mõlemad vahendid suhteliselt sarnased, tuleb lugeda peamiseks erinevuseks suurust.

Jätkub 10.03.09 veebikirjas.

 

 

Intervjuu kaubandusvaldkonna õppejõu, pr Heldi Kikas`ega

By

Foto:erakogu

Oled tegev õppejõuna. Kas kaubandust on keeruline õpetada?

Ei. Mind on õpetatud õpetama, seega oleksin ülekohtune oma õpetajate suhtes, kui vastates väidan, et oi – jaa õpetamine on hirmus keeruline töö.
Samas olen teadlikult püüdnud säilitada väga lähedast suhet kaubandusega, kõik muutub nii kiiresti, isegi õigusandlikud aktid jne.
Kuna kaubanduse õpetamine on arendav ja huvitav töö, teen seda rõõmuga.

Mis teeb selle eriala perspektiivseks?

Mis teeb kaubanduse erialad perspektiivseks – kui inimene on alustamas oma karjääri kaubanduses näiteks teenindajana, siis on see üks äraütlemata hea elukool. Nagu lakmuspaberil on näha, kes ta on, milline on tema lastetuba, samas ka see, kas ja kui palju on temas hetkel meeskonnatöö tegijat. Teisalt annab kaubanduses töögraafikuid sättida nii, et inimesel on võimalik nt koolis käia.
Üldiselt peetakse kaubandust noorte pärusmaaks just sellepärast, et seda tööd saab teha kooli kõrvalt. Aga kindlasti ei saa see nii jääda ja juba praegugi võime näha hästi palju erivanuses inimesi kaubanduses töötamas. Minu arvates on erivanuselised tiimid vaid tervitatav nähe.
Seega kaubandus suures plaanis on avatud kõigile, edasi, olenevalt ametikohast lisanduvad nüansid.

Mida toob erialale lähitulevik?

Koostöö on märksõna, mida on oma kõnedes rõhutanud meie president, koostöö on märksõna, mida on oma ütlemistes väljatoonud Eesti Kaupmeesteliidu tegevdirektor – nii ei jäägi suurtel kaubandushiidudelgi muud üle, kui üha rohkem ja rohkem otsida koostöö puutepunkte. See aga hõlbustab, lihtsustab selle sõna kõige paremas tähenduses erialade omandamist.

Lisaks õpetamisele, tegeled millega?

Kõik muud töötamised on hetkel nii või teisiti seotud õpetamisega – on see siis koos kolleegiga uue õpiku ettevalmistamine kirjastusele üleandmiseks, kaubandusvaldkonna õppekavarühma nõukogus töötamine, kutseeksamite ettevalmistamine ja eksamikomisjonides istumine jne. Õnneks on saab öelda, et see loetelu ei ole lõplik, aeg- ajalt toimub siin põnevaid muudatusi. Siia loetellu on lisandunud näiteks kutseõpetajatele õpetamine Tallinna Ülikoolis.

Kuidas maandad pingeid, puhkad?

Kõige rohkem olen vanaema oma pojapojale Karl Wilhemile ja ema oma pojale Villule ja tütar Katrile. Väga tahan lugeda ja mitte ainult erialast kirjandust, aga lugemiseks peab aega olema. Nii hea on abikaasa juurde Rootsi “põgeneda” kotitäie raamatutega. Viimati juhtus nii möödunud suvel. Aga olen avastanud, et oma uues koduski on võimalik lugeda. Olen seda juba mitu korda tõdenud.
Olen kassiinimene, koduski troonib valge kiisu nimega Isabella. Me sattusime kokku tänu tütrele ja varjupaiga inimestele möödunud emadepäeval.
Meeldib jalutada, koos kolleegidega sai kevadest sügiseni kõnnitud ja avastatud nii mitmedki ilusad kohad Tallinnas.
Armastan hästi süüa, näiteks heade ja mulle kallite inimeste seltsis mõnusas söögikohas, aga ka kodus meeldib katsetada.
Teatrile ja kontserdile ei jäta ka võimalusel minemata.
Tegelikult on ju ka teenindajad igapäev oma tööd tehes oma rolli loomas ja veel kõigi kaupluse külastajate nähes, õpetajatest rääkimata!

Vabavastuse koht –  kõik mis hingel : )
„Ükskõik, kas sa mõtled, et sa suudad või et sa ei suuda, mõlemal juhul on sul õigus.“
Henry Ford (1863 – 1947). Meie kõik oleme oma elus vähemalt iseenda ees vastutavad, seega tuleb eelkõige iseennast tunda, austada, lugu pidada ja arendada.

 

Majandus. Tarbija kaitsmine

By

Majanduskriis, nii kohalik kui üleilmne, on olnud meedia tulipunktis enam kui aasta. Seda põhjusega, sest USA-st alanud kinnisvarakriisi järelmid tabasid väikest ja avatud majandusega Eestit kiiresti ja valusalt. Tänaseks ei üllata kedagi palgakärped, koondamised, suurte ja võikeste ettevõtete pankrotid.

Ei üllata ka muidu liberaalses ühiskonnas tavatud abipaketid pankadele. Viimane on eriti ebatavaline, sest kui majanduselu kulgeb oma harilikus, ühte kümnendisse mahtuvas rütmis, mõistavad kõik- pank ei ole heategevusasutus.Vaadates tulevikku ja küsides endalt, kas kriisis ka midagi head on, tuleb tõdeda, et majanduskriis ei ole tõepoolest  fataalne protsess.

Foto/link: finance.google.com/finance

Nimelt eristatakse põhimõtteliselt kahte tüüpi kriise – neid mis kipuvad krooniliseks muutuvat, näiteks kõik see mis etnilistel põhjusetel Gaza sektoris toimub. Ja neid, mis viivad arengut edasi.  Teisisõnu: kui ülekuumenud majandusest läheb õhk välja – mis saab selles halba olla? Lisaks paljudele vastikutele asjadele – nagu pankrotid ja sundmüügid, kaasneb mulli lõhkemisega ka midagi head. Kaovad rämpsfirmad ja toimub üldine hinnalangus. Tekib terve konkurents tööjõuturul.

 

Kuigi ka siin on omad agad: nimelt, normaalmõõdus turul, mille suuruseks arvatakse olevat minimaalaselt neli – kuus miljonit inimest, toimub eneseregulatsioon. Hinnad tõusevad ja langevad, nii nagu seda kujundab nõudluse-pakkumise vahekord. Väikesel ja seetõttu monopolidest palju rohkem sõltuval turul, taoline regulatsioon pahatihti ei toimi. Näiteks on võimalik riiklikul energeetikafirmal teenida kasumit ka siis kui tänavad on töötutest tulvil.

Siinkohal on veebikiri seiskohal – lisaks ettevõtluse toetamisele kriisi ajal, peab riik rohkem tähelepanu pöörama tarbijakaitsele.

Vana Volga taassünd, 4. osa

By

Jätkame 10.12.08 veebikirjas alanud hinnatud õppejõu ja renoveerija hr. Vahur Kõrbe päevikulaadset kirjutist vana-auto renoveerimisest.

Varuosade hankimine

Varuosade hankimine vanasõidukitele käib ikka läbi nende inimeste, kes ise asjaga tegelevad. Seega tuleb kaasaegseid vahendeid kasutades nendega kontakti otsida. Esimesed sammud saab astuda E-posti teel, sest peaaegu kõigil vanasõidukite klubidel on omad koduleheküljed koos ostu-müügi rubriikidega. Peale selle koraldatakse nii Eestis kui Lätis mitmeid laatasid, kus on võimalik otse suheldes kaupa teha. Igal kevadel ja sügisel toimub traditsiooniline motohuviliste Kurtna (Tagadi) laat. Ja muidugi varuosade kauplused, nagu juba mainitud Volga kauplus.

Foto: volga.nl

Volgade traditsiooniline kokkutulek

Tänavu toimus Volgade traditsiooniline kokkutulek Lääne-Virumaal. See on üks vanatehnika suvistest üritustest, kus meistrid tulevad kokku oma kätetööd näitama, huvilistele nõu andma ja omavahel suhtlema. Seekordne kokkutulek oli juba seitsmes. Näha oli nii prillikivina läikivaid taastatud iludusi kui ka ainult heapermeheliku hooldamisega ja koos peremehega kõrgesse ikka jõudnud töömesilasi. Minu lemmikuks saigi üks selline Tammsalus.

Remondialane kirjandus

Eestikeelset kirjandust Volgade remondi kohta on väga paljudes vanemates käsiraamatutes. Enamasti on neil nimeks “Kolmanda liigi autojuhi õpik”, “Teise liigi autojuhi õpik”, hiljem ka “B-kategooria autod”. Spetsiaalselt sõiduautode remondiks on kirjutatud “Amatöörautojuhi käsiraamat”, “Sõiduautod”, “Sõiduautode remont” ja “Sõiduautode elektriseadmed”.