Juhuste kokkulangevusel sai kummaline number, sellel korral. Palju juttu on informatsioonist, tunnistama peab et kolmes erinevas aspektis. Nii näiteks räägib hr. Andri Arula oma intervjuus IT turvalisusest, hr. Künnapas käsitleb kuluefektiivsuse fenomeni, seostades seda toimiva teabekoguga ja hr. Vokksepp jätkab sama mõttekäiku müügiaspektist. Peaksime võtma kõneks vulkaanipurskest tekitatud kahjud lennundusele, kuid paraku ei ole kuukirjaformaadis ilmuval ajakirjal võimalik siia midagi värsket lisada. Küll ilmub selles numbris pr. Anneli Salk`i Egiptuse reisikiri ja paljude lugejate rõõmuks jätkub hr. Vahur Kõrbe mõnusalt eneseiroonilises vormis kirjutis GAZ 21 taastamisest. Ühtlasi soovitame elamust – 03.06.10 kl. 19.00 toimub vabaõhuõhtusöök Rotermanni kvartalis. Nautige valgeid õhtut!
Lisanduseks – vastavat kirjutist selles veebikirja küll ei leia, kuid meid teeb tõsiselt murelikuks .ee domeeni tasuliseks muutmine. Põhjenduseks tuuakse umbes 70 000 domeeni maksustamisel, üdini läbikulunud argument – aga mujal on rahvusdomeen tasuline! Tõsi, mujal on ka raadio- või teleri kasutamine maksustatud. Näiteks Soomes. Näiteks Taanis. Näiteks Suurbritannias. Ja mujal vaevalt läheksid läbi taolised pisisigadused, näiteks nagu digiallkirjastamisel. Kes kokku ei ole puutunud, siis siin toimib sarnane põhimõte narkomüügiga. Esimesed viis allkirja (kuus) on tasuta, sealt edasi tuleks aga mingile sootule sihtasutusele obrokit maksta. E-tiigril paistab tõsine podagra olevat…
Tulles .ee domeeni temaatika juurde tagasi – äriettevõttele ei ole need paarkümmend eurot aastas mingi number. Küll jätavad kodumaise domeeni arvatavalt kasutamata mitmed perekonnalehed, samuti start-up`id; sest .eu mõjub äriliselt perspektiivsemalt ja imelik küll, on odavam.
Võttes kokku, veebikiri on veendunud, et riigile oleks perspektiivsem hoida domeeni haldus/hoolduskulud EV Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves, sest .ee lõpuline sait võib tihtipeale olla ainukeseks pidepunktiks, mis jalgadega hääletanuid kodumaaga üldse ühenduses hoiab. Ühesõnaga, tegemist on rahvusliku identiteedi ühe nurgakiviga, nagu lipp ja vapp ning loogiline oleks, et seda haldaks riik.
Foto: Flickr.com