• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

mees

Eesti naiste ja meeste kogutöö maht on tasakaalustunud

04/01/2023 By Veebikiri

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?

Soolisi erinevusi aja jagamisel eri tüüpi tööde vahel tuleb ette paljudes riikides. Mehed pühendavad keskmiselt rohkem aega tasustatud tööle ja naiste panus on tavaliselt olnud suurem majapidamise korrashoius ja laste eest hoolitsemisel. Kui liita kokku tasulisele tööle ja kodutöödele kulunud aeg, saab ülevaate kogu naiste ja meeste töökoormusest.

Varasemalt on eri liiki töödele kulunud naistel ööpäevas kokku rohkem aega kui meestel ning naistele on jäänud ligi tunni jagu vähem vaba aega kui meestele. 

Aastatel 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmetel on aga naiste ja meeste kogutöö maht viimase kümne aastaga võrdsustunud, naistel kulub eri tööde tegemiseks päevas vaid 9 minutit rohkem kui meestel. Ennekõike on põhjus selles, et naised kulutavad majapidamistöödele ja perekonnale päevas ligi 50 minutit vähem aega kui varem.

Hoolimata sellest, et naistel ja meestel kulub töödeks üsna võrdselt aega, on naiste panustatud aeg kodutööde tegemisele ja perekonnale endiselt ligi kolmandiku võrra pikem kui meestel.

Suur ajavõit söögitegemisest ja riiete korrastamisest

Milliste kodutööde arvelt on saanud naised rohkem vaba aega? Esiteks on kõige märgatavamalt kahanenud söögitegemisele kuluv aeg. Kui 20 aastat tagasi kulus naistel päevas toidu valmistamiseks keskmiselt 95 minutit ja 10 aastat tagasi 78 minutit, siis viimase ajakasutusuuringu järgi on see aeg vähenenud 57 minutini.

Suure tõenäosusega on sellele aidanud kaasa nii poolvalmistoitude järjest rikkalikum valik kaubanduses, kiirete ja lihtsate toiduretseptide levik, aga ka toidukullerite teenused.

Teine suur ajavõit on tulnud riiete korrashoiust, mis on läinud pesupesemisele, kuivatamisele, triikimisele ja riiete parandamisele. Näiteks 20 aastat tagasi võttis see naiste ajast tervelt 32 minutit päevas, kuid nüüd vaid 7 minutit. Siinkohal tuleb ilmselt tänada ennekõike tehnoloogia arengut ja teenuste kättesaadavuse suurenemist.


Meeste ja naiste tööd

Kuigi suurele osale majapidamistöödest kulutavad naised meestest rohkem aega, olgu selleks siis toidutegemine, lapsehoidmine, aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine, koristamine või poeskäik, on läbi aastate meeste pärusmaaks jäänud ehitus- ja remonditööd. Viimase uuringu järgi kulutasid mehed sellele päevas keskmiselt 14 minutit ja naised 1 minuti. Võrreldes varasemaga on siiski ka meeste elu selles osas kergemaks läinud – 20 aastat tagasi tuli meestel remontimist ja ehitamist ette päevas 25 minutit.

Kõige väiksemad erisused naiste ja meeste kulutatud ajas on seotud majapidamise ja perekonnaga seotud liikumistega, majapidamise juhtimise ning teise täiskasvanu hooldamisega, millele kulunud aeg on jäänud viimase paarikümne aasta jooksul suhteliseks samaks.

Veebikuva ja allikas: https://www.stat.ee/et/uudised/mehe-kodu-maailm-naise-maailm-kodu-0

Rubriik:Majandus Sildid:kodutööd, mees, naine, töö

Edukas mees ja lapsed

06/01/2020 By Veebikiri

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Statistikaameti käsutuses olevad registrid ja andmekogud võimaldavad üsna kerge vaevaga panna kokku erinevat statistikat, mis aitab selgitada ühiskonnas toimuvate protsesside tagamaad. Seekord vaadeldakse Eestis elavaid mehi nende laste, hariduse, ameti ja sissetuleku järgi. Selgus, et Eesti isad saavad võrreldes lastetute meestega paremini hakkama. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Isaks saadakse hiljem kui emaks

Demograafilises mõttes ei anna sündimuse uurimine meeste järgi erilist väärtust. Lapsed saab küll paar, kuid analüüs tehakse siiski vaid ema järgi, sest tema saab alati üheselt kindlaks teha ja tema isik on teada. Isad on vahel teadmata, vahel jällegi selgub info nende kohta alles hiljem.

Perevääruste muutumist aga ei soodusta see, kui jätta mehed sündidest ja lastest rääkides tähelepanuta. Mehel on ju tähtis ja asendamatu roll pereelus ja laste saamisel.

Mehed saavad isaks enamasti natuke hilisemas eas kui naised emaks. Keskmiselt on isad lapse sünnihetkel kolm aastat vanemad kui emad. Viimaste sünniandmete põhjal on kõige rohkem isasid, kes on lapse sünnihetkel 31-aastased. Alla 17-aastaseid isasid on võrdlemisi vähe. Varasematel aastatel on väga noori isasid olnud mõnevõrra rohkem, millest võib järeldada, et laste teadlikkus ja seksuaalharidus on paranenud. Viimase nelja aasta jooksul on sündinud kokku 16 last, kelle isa oli 14–16 aastat vana. Samal ajal on suurenenud nende isade hulk, kes on lapse sünni ajal üle 50 aasta vanad, kuus last on sündinud isegi vähemalt 70-aastasele isale.

Vähem kui pool (seitsmest mehest kolm) 30. eluaastates meestest on lastetud. Igal neljandal 40-ndates mehel pole lapsi. Vanemas eas enam väga palju isaks ei saada, kuid lastetuid mehi jääb järjest vähemaks (umbes 15%). Sellest võib järelda, et isad elavad lastetutest meestest kauem. Lastetuid vähemalt 45-aastaseid naisi on 10% kandis. Vähemalt kolm last on igal viiendal (20%) vähemalt 40-aastasel mehel.

Lapsi on rohkem kõrgharidusega ja eesti rahvusest meestel. Neil on 0,1–0,2 last keskmisest rohkem (arvestatud vähemalt 45-aastaseid mehi). Kõigepealt hakkavad 20. eluaastates lapsi saama põhiharidusega mehed, kuid juba 30-ndate teisest poolest on kõrgharidusega meestel laste arv kõige suurem. Alates 40. eluaastast on kõrgharidusega meestel üle 0,3 lapse rohkem kui põhiharidusega meestel.

Naistel on olukord vastupidi. Kõige rohkem on lapsi põhiharidusega naistel. Neil on keskmine laste arv isegi üle 2,1, mis on rahvastiku taastest rääkides väga oluline. Samal ajal on 40-. eluaastates kõrgharidusega naistel lapsi keskmiselt mõnevõrra rohkem kui vanemate vanuserühmade kõrgharidusega naistel. Põhiharidusega naised saavad aga varasemate põlvkondadega võrreldes nüüd vähem lapsi. See on oluline muutus Eesti sündimuses.

Pereloomiseas (25–39-aastaste hulgas) on kõrgharidusega mehi 28%, kõrgharidusega naisi aga 34%. Tundub, et just selline paar on võti, et ühes Eesti peres kasvaks rohkem lapsi. Kahjuks jääb osa naisi üle. Kindlasti ei välista haridustaseme erinevus pere loomist, kuid vähendab naistel võimalust leida endale partner. Seda eriti Tallinnas ja Tartus, kus on noori naisi meestest rohkem.

Lasterikkad tippspetsialistid ja juhid

Haridus annab ameti ja palga. Statistika näitab, et isad teenivad rohkem kui lastetud mehed. Kolmandik 40–59-aastastest isadest teenis maksuameti andmetel 2017. aastal brutotulu vähemalt 1500 eurot kuus. Lastetutest meestest teenis sellist tulu vaid viiendik.

Isadel on seega kõrgem haridus ja palk. Selle põhjal võiks järeldada, et kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavatel meestel on keskmisest rohkem lapsi. On loogiline, et see ametite kaupa erineb. Et võrdlus oleks adekvaatne (mõnele ametikohale saamiseks on vaja varasemat karjääri ja osa ameteid on populaarsed noorte seas), on siin vaadeldud ainult 40–59-aastaseid mehi neis ametirühmades, kus on vähemalt 100 meest ametiala kohta.

Selgus, et kõige rohkem lapsi on religioonivaldkonna tippspetsialistidel (eriti pastoritel). Neile järgnesid seadusandjad (ennekõike volikogu komisjonide esimehed ja riigikogu liikmed). Üldiselt on aga kõige rohkem lapsi tippspetsialistidel ja juhtidel. Nendel ametikohtadel kokku töötab 30% meestest.

Kõige vähem on lapsi lihttöölistel, näiteks köögiabilistel, koristajatel, pakkijatel ja jäätmesorteerijatel, keda on 6% kõigist ametialade esindajatest.

Miks on nii, et isad on keskmistest meestest paremad? Kas naised valivad mehi, kes on juba enne edumeelsemad või muudab isaks olemine mehed püüdlikumaks? Ilmselt nii seda kui ka teist.

Varasematest uuringutest on selgunud, et laste saamine sõltub peamiselt turvalisusest – pere majanduslikest võimalustest, mõlema vanema olemasolust ja laiemalt riigi majanduslikust olukorrast. See analüüs näitas, et lapse isaks valitakse elus paremini hakkama saavaid mehi. Järelikult soodustab sündimust turvalisus.

Foto: Statistikablogi

Rubriik:Et cetera Sildid:Eesti, lapsed, mees

Majanduskriisi ajal meeste osatähtsus palgatöötajate seas langes

13/12/2012 By Veebikiri

2010. aasta oktoobris oli 218 700 meespalgatöötajat, nende arv vähenes 2008. aasta oktoobriga võrreldes 47 500 võrra. Meespalgatöötajate arv vähenes kõigis vanuserühmades, kõige rohkem alla 30-aastaste ja kõige vähem 50–59-aastaste hulgas (vastavalt 26% ja 14%).

Alla 30-aastaste hulgas vähenes kõigi haridustasemetega meestöötajate arv.
30–39-aastaste seas tõusis rakendusliku kõrgharidusega ja doktorikraadiga meestöötajate arv. 40–49-aastaste, 50–59-aastaste ning 60-aastaste ja vanemate hulgas suurenes ainult doktorikraadiga meestöötajate arv, ülejäänud haridustasemetega meestöötajate arv vähenes.

Kõrgeim brutotunnitasu oli doktorikraadiga meestel. 2010. aastal oli kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga meespalgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta meespalgatöötajatel.

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis keskmine brutotunnitasu alla 30-aastaste vanuserühmas kõige enam akadeemilise kõrgharidusega meestöötajatel (1,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (13,7%). 30–39-aastaste hulgas tõusis tunnitasu kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (11,5%) ning langes kõige enam kutseharidusega (keskhariduse baasil) meestöötajatel (4,9%).

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga meestöötajatel (vastavalt 26,1% ja 15,2%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (vastavalt 4,1% ja 3,6%). 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega meestöötajatel (15,1%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (1,3%).

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/13/majanduskriisi-ajal-meeste-osatahtsus-palgatootajate-seas-langes/

 

Rubriik:Majandus Sildid:mees, palk, töötasu, tööturg

Eesti inimesed elavad vanemaks kui kunagi varem

17/09/2012 By Veebikiri

Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat, mis on poole aasta võrra pikem kui aasta varem. Naiste oodatav eluiga on meeste omast 9 aastat ja 11 kuud pikem. 

Jätkuv surmade vähenemine on tõstnud oodatavat eluiga sünnimomendil. 2011. aastal suri 546 inimest vähem kui aasta varem. Naiste ja meeste osatähtsus surmade arvu vähenemises oli enam-vähem võrdne, mistõttu on ka sünnimomendil oodatava eluea pikenemine nii naistel kui ka meestel sarnane — 7 kuud. 2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe püsis varasema aastaga võrreldes muutumatuna. Viimastel aastatel vähenenud õnnetussurmade arv 2011. aastal kasvas ning peamine langus surmades tuli vereringeelundite haigustesse suremise vähenemisest. 

Eestlaste oodatav eluiga sünnimomendil pikenes 4 kuu võrra ja oli 77,4 aastat ning mitte-eestlastel 12 kuu võrra ja oli 74,7 aastat. Kui sünnimomendil on kahe rahvusgrupi elada jäävate aastate vahe 2 aastat ja 8 kuud, hakkab vanuse kasvades vahe vähenema. Nii on 65–69-aastastel eestastel oodatav eluiga 18 aastat ja mitte-eestlastel vaid 5 kuud lühem. Keskmiselt oli 2011. aastal
65-aastasel mehel ja naisel elada jäänud veel vastavalt 14,5 ja 19,3 aastat.

Foto ja algallikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/09/14/eesti-inimesed-elavad-vanemaks-kui-kunagi-varem/

Rubriik:Majandus Sildid:Eesti, eluiga, mees

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023