Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

personali rentimine

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 14. osa

By

Kriitilis-hinnaguline küsimus

Selline juhtivate küsimuste variant toetub minimaalselt vihjatud sarkasmile:

“Loomulikult ei suuda sa uskuda, et … või mis?”
“Sa ei arva ju tegelikult, et … või mis?”
“Loomulikult ei soovita sa …”
“Sa ei arva ju päriselt, et … või mis?”
“Kas sa tõesti arvad…”

Kriitilis-hinnanguline juhtiv küsimus on emotsionaalselt sarnane otsekohesele algusele, aga emotsioon on märksa rõhutatum, irriteerivam. Küsimuse sisu äge eitamine viitab aga ebaintelligentsusele ja mõistmatusele. Kui paljud vastajad võtavad seesuguseid soovitusi kergelt ega tee neist välja?

Paljulaidetud kriitilis-hinnanguline juhtiv küsimus võib tekitada süütus vastajas ootamatu hingesegaduse. Selletõttu kasutagegi selliseid küsimusi siis, kui tahate vastajat tema mõõtmiseks rööpast välja ajada. NB! Mõnikord nimetatakse kõike eelpoolräägitut surveküsitluseks või surveintervjuuks.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: flickr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 9. osa

By

Uurivad küsimused
Uurivad küsimused tekivad tihtipeale, näiteks siis kui keegi palub kolleegilt abi, küsides: “Ma ei tea, kuidas… Uurivad küsimused on samuti sügavuti informatsiooni otsimiseks. Vahel on neid kutsutud „järelkaja” või „fokusseerivateks” küsimusteks. Nende küsimuste põhiline siht on minna üle (võimaliku) pealiskaudse vastuse ja uurida rohkem detaile. See ei tähenda, et uurimine peaks olema ülekuulamine. Kui küsija omandab ülekuulaja rolli, siis selline suhtumine kindlasti häirib ja takistab vastajat. Halvemal juhul kutsub see vastajas esile vaenulikkust. Intervjueerija peaks uurima vastaja tausta ja isikupära. Kogu intervjuu ajal peaks püsima rahulik, sõbralik atmosfäär. Head uurivad küsimused vajavad mõistmist, poolehoidu ja hoolikat kuulamist. See poole oskus, mis tuleb üleöö, vaid kogemus.
Lihtne küsimus
“Miks?” ja “Miks mitte?” on küsijale uurimiseks väga kasulikud, ent neid tuleb kasutada tundlikult. Ehkki tavaliselt ei vastata küsijale “Sellepärast, et mina nii ütlen!”, võib selline lähenemisviis tunduda vastajale üsna ähvardav. Liialdamise korral võib muutuda vestlus ülekuulamiseks. Kui intervjueeritava vastust on vaja sügavamalt uurida, siis tuleks pehmendada paljast küsimust “Miks?”.
“Mis, täpsemalt, paneb sind seda ütlema?”
“Kuidas sa mõtlesid, et see …?”
Selliste fraaside avatud ja mitteagressiivse näoilmega lausumine aitab hoida üleval sõbralikku meeleolu.
Võrdlevad küsimused
Võrdlevad küsimused on äärmiselt kasulikud mitte ainult küsitlejale, vaid ka vastajale, et panna teda mõtlema.
“Milline on see olukord olnud sulle alates…?”
“Me tutvustasime uut protseduuri 25-ndal. Kui efektiivne on see süsteem olnud alates sellest ajast?”
“Kui palju muutis see kogemus sinu eluvaadet?”
“Kui palju sinu suhtumine temasse muutunud nüüd, mil sa tead olukorra fakte?”
“Kuidas on viimase 12 kuuga muutunud tema oskused inimestega tegelemisel?”
“Millises ulatuses on uus dokumentide registreerimise süsteem täiustanud haldust osakonnas?”

Ideede arendus, voolavus kõnes ja oskus õppida kogemustest määravad selle küsimuste vormi kasutuse.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: EHRA.ee

Tööturg. Personali valik ja rentimine. 6. osa

By

Väljavalitud kandidaatide viiakse läbi intervjuu, mille alusel sõelutakse välja õige kandidaat või kandidaadid. Intervjueerimine on vastusrikas protsess, mis eeldab piisavaid eelteadmisi ja kogemust. Veaks võib lugeda kandidaadile hinnangu andmise, tuginedes stereotüüpsetele eelarvamustele.

Kõrvalepõikena – töövõtja jaoks ei ole tööintervjuu lihtne ega meeldiv protsess, mistõttu peaks töövõtja valdama tehnikaid mille abil pinged maha võtta. Vastasel korral jääb sõelale mitte parimate kutseoskustega, vaid parima enesemüümisoskusega kandidaat. Mis teoorias lihtne, praktikas aga keeruline. Nimelt lihtsamates äriettevõtetes, sageli näiteks toitlustusäris, omab juht pahatihti ainult kutseharidust, kui sedagi. Viimasest johtub utreeritud, mustvalge maailmapilt, sh ootused, et personaliettevõtte CV andmekogu sisaldab kontrollitud tööjõudu ja eelvalik ning intervjueerimine ei ole vajalikud. Lisaks peletab eksalteeritud käitumine minema ka võimalikud tulevased kandidaadid.

Intervjuu alustamiseks tarvis anda intervjueeritavale aega. Tavaliselt räägitakse päris algul mõne sõnaga millestki muust, mis annab nii intervjueerijale kui intervjueeritavale võimaluse kohanemiseks olukorraga. Sellised küsimused loovad sõbraliku õhkkonna ning aluse edaspidiseks mõttevahetuseks. Näiteks: “Ma loodan, et teil polnud meie leidmisega täna raskusi?” On ka võimalus: “Kuidas te kirjeldaksite end inimesele, kes teid ei tunne?” st rääkige endast, palun. Samas ei tohiks kontktiloovaid küsimusi aga liigselt kasutada, kuna vastaja võib sattuda segadusse teadmatusest, millal tegelik intervjuu algab. Kuna enamasti teevad intervjuud inimese närviliseks, tuleb kõik jõud suunata sellele, et intervjueeritav tunneks end vabalt ning sundimatult.
Meeles võiks pidada, mõned kontakti loovad küsimused ei nõua otsest vastust nt “Kas pole kena päev?”. Nad on lihtsalt ühe inimese kontakti loomise vahendiks teise inimesega.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: EHRA.ee