Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

palk

Majanduskasvu aeglustumine ei peegeldu veel palkades

By

Statistikaameti teatel kasvas keskmine brutokuupalk käesoleva aasta teises kvartalis 8,5% ja oli 976 eurot. Tegevusalade arvestuses kasvas keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%) ja omaniku liigi järgi arvestades välisomanikele kuuluvates ettevõtetes (10%). Nii kiire palgakasv on vastuolus väga aeglase majanduskasvu ja vähenenud tootlikkusega. Kui majanduskasv lähikvartalites märkimisväärselt ei kiirene, on oodata palgakasvu aeglustumist.

Palgakasvu kiirenemine on laiapõhjaline ja sellel on mitu põhjust. Esiteks kergitas palgaskaala alumist otsa miinimumpalga 10% tõus. Kui ettevõtted säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see tõenäoliselt peale miinimumpalga saajate ka selle lähedase palga teenijaid. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped. Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, mõjutab töötajate läbirääkimisvõimet palgaläbirääkimistel võimalus minna tööle välismaale. Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%lt teises kvartalis 15,4%ni ja ehituses 6%lt 12,7%ni.

Viimastes kvartalites aeglustunud majanduskasv ja vähenenud tootlikkus pole palgakasvule veel mõju avaldanud. Tööjõu ühikukulu kasv oli 2013. aasta esimesel poolel tempokas ja majanduses loodavast lisandväärtusest tööjõule kulutatav osa suurenes kasumite arvelt. Osaliselt on see selgitatav tööturu inertsusega. Tavaliselt kulub üks-kaks kvartalit, et tööjõukulu hakkaks vähenenud majandusaktiivsusega kohanema. Siiski võib 7-8%list palgakasvu pidada liiga kiireks tingimustes, kus ühe töötaja loodud toodang on aastatagusest keskmiselt väiksem.

Ettevõtete kasumimarginaalide pikaajalise vähenemise korral on oht, et kapital liigub edasi riikidesse, kus on võimalik toota konkurentsivõimeliste hindadega ja kus on suurem kasumlikkus. Koos kapitaliga lahkuvad aga ka töökohad. Siseturule orienteeritud ettevõtted saavad kasumlikkust mõningal määral taastada hindade tõstmise teel, kuid selle tulemuseks on kiirem inflatsioon, mis alandab tarbijate sissetulekute reaalset ostujõudu. Eksportivas sektoris on ettevõtete võime hindu tõsta väliskonkurentsi tõttu märksa piiratum. See tähendaks konkurentsivõime langust ning väiksemat nõudlust Eesti ekspordile.

Keskmise palga inflatsiooniga korrigeeritud kasv ehk reaalse ostujõu kasv oli teises kvartalis 4,9%. Reaalpalk on suurenenud kahe viimase aasta vältel, mil keskmise brutopalga kasv on püsinud kiire ning tarbijahindade kasvutempo alanenud. Sellega on keskmise palga ostujõud jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Foter.com

Majanduskriisi ajal meeste osatähtsus palgatöötajate seas langes

By

2010. aasta oktoobris oli 218 700 meespalgatöötajat, nende arv vähenes 2008. aasta oktoobriga võrreldes 47 500 võrra. Meespalgatöötajate arv vähenes kõigis vanuserühmades, kõige rohkem alla 30-aastaste ja kõige vähem 50–59-aastaste hulgas (vastavalt 26% ja 14%).

Alla 30-aastaste hulgas vähenes kõigi haridustasemetega meestöötajate arv.
30–39-aastaste seas tõusis rakendusliku kõrgharidusega ja doktorikraadiga meestöötajate arv. 40–49-aastaste, 50–59-aastaste ning 60-aastaste ja vanemate hulgas suurenes ainult doktorikraadiga meestöötajate arv, ülejäänud haridustasemetega meestöötajate arv vähenes.

Kõrgeim brutotunnitasu oli doktorikraadiga meestel. 2010. aastal oli kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga meespalgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta meespalgatöötajatel.

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis keskmine brutotunnitasu alla 30-aastaste vanuserühmas kõige enam akadeemilise kõrgharidusega meestöötajatel (1,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (13,7%). 30–39-aastaste hulgas tõusis tunnitasu kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (11,5%) ning langes kõige enam kutseharidusega (keskhariduse baasil) meestöötajatel (4,9%).

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga meestöötajatel (vastavalt 26,1% ja 15,2%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (vastavalt 4,1% ja 3,6%). 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega meestöötajatel (15,1%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (1,3%).

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/13/majanduskriisi-ajal-meeste-osatahtsus-palgatootajate-seas-langes/

 

Eesti mees. Töö. Palk. Kaal, kasv & ajakasutus

By

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel oli Eestis 600 352 meest ja 693 884 naist ehk mehi on üle 90 000 võrra vähem kui naisi. Alates 40. eluaastast hakkab mehi rahvastikus üha vähemaks jääma ning 75-aastaseid mehi on juba üle poole vähem kui samas vanuses naisi.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane ehk keskmisest Eesti naisest 6 aastat noorem. Mehe oodatav eluiga sünnimomendil on 71,2 aastat, mis on ligi kümme aastat lühem kui keskmisel naisel. Vaatamata lühemale elueale ja meeste väiksemale osatähtsusele rahvastikus, vastavad mehed küsimustele enesetunde või muretsemise kohta vägagi positiivselt, ei kurda valude üle ega kurvasta eriti.

Mehed ei tõtta noorelt abielluma, vaid pigem sõuavad abielusadamasse 30. eluaastates (meeste keskmine vanus abiellumisel on 30 eluaastat). Kõigist abiellunud meestest 60% on abiellu astunud 30. eluaastaks, samal ajal kui abiellunud naistest on 30. eluaastaks tanu alla saanud pooled. Kõige rohkem abielulahutajaid on 35–39-aastaste meeste seas. Kui mees on 30–34 aasta vanune, on peres tõenäoliselt juba üks või mitu last.

15–74-aastastest Eesti meestest töötas 2011. aastal 62% ja tööd otsis 13%. 2012. aastal on töötus meeste hulgas pisut vähenenud.

Mehed töötavad enamasti ehitusel, transpordi valdkonnas või töötlevas tööstuses. Hariduse ja tervise tegevusalal on meeste osatähtsus väike. Ametialati on enim mehi oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite seas, samuti juhtide hulgas. Vähem on mehi ametnike ja teenindajate seas.

Palgatöötajast mees teenib kuus keskmiselt 923 eurot brutos. Juhtidest meeste keskmine brutokuutöötasu on 1400 eurot, tippspetsialistidel 1300 eurot ja keskastme spetsialistidel üle 1000 euro. Üldjuhul on meeste töötasu kõigis valdkondades ja ametites 200 või enam eurot suurem kui naistel.

Eesti mees teeb päevas üheksa tundi tasulist tööd. Sellele kuluv aeg on aastate jooksul küll pisut lühenenud, kuid sellegipoolest teevad mehed päevas tasulist tööd 30 minutit rohkem kui naised.

Majapidamisele ja perekonnale kulub meestel kolm tundi päevas, mida on üle pooleteise tunni vähem kui naistel. Laste hoidmisele kuluv aeg on aga kümne aasta jooksul meestel pikenenud 30 minuti võrra ning nüüd veedavad mehed lastega juba poolteist tundi päevas koos (arvestatud on nende meeste keskmist ajakulu, kes sellel tegevusele aega pühendasid). Lapsehoidmine aga ei ole meeste jaoks nende söötmine ja kasimine millegi muu tegevuse kõrvalt, vaid pigem kvaliteetaeg. Meeste jaoks pakuvad lapsed mõnusat vaheldust ja võimalust mängida. Meeste ajakasutust iseloomustab pigem üks tegevus korraga ja põhjalikumalt. Vähem on meestel mitme asjaga korraga tegelemist.

Vaba aega on Eesti mehel rohkem kui kümme aasta tagasi, seda eelkõige seetõttu, et tasulisele tööle ja üldistele majapidamistöödele kulub vähem aega. Mehel on päevas vaba aega üle kuue tunni. Seda kasutatakse tihti meelelahutuseks ning eriti palju aega kulub päevas arvutiga seotud tegevustele (kaks tundi) ning teleka vaatamisele (üle kahe tunni). Spordi tegemisele kulunud aeg on viimase kümne aasta jooksul samuti pikenenud ning sporti harrastavad mehed tegelevad spordiga keskmiselt kaks ja pool tundi päevas.

Keskmine Eesti mees (15-aastane ja vanem) on 179 cm pikk ja kaalub 83 kilogrammi.

15–44-aastane mees on 181 cm pikk ja kaalub 82 kilogrammi.
45-aastane ja vanem mees on 176 cm pikk ja kaalub 85 kilogrammi.

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/08/eesti-mehe-statistiline-portree/

Foto: flickr.com

Palgakasv võib pidurdada inflatsiooni aeglustumist

By

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kohaselt tõusis hinnatase aprillis märtsiga võrreldes 0,3 protsenti, aasta võrdluses aeglustus inflatsioon 4 protsendini. Euroala inflatsioon ulatus aprillis Eurostati esialgsel hinnangul 2,6 protsendini.

Eesti sisenõudlus on kiratsevale väliskeskkonnale vaatamata seni hästi vastu pidanud. Käesoleva aasta alguses kasvas Eesti jaekaubanduse müügimaht jõudsalt. Seda toetas tööturu olukorra märkimisväärne paranemine möödunud aastal ja jätkuv palgakasv viimastel kuudel. Koos palgatõusuga kiirenes viimastel kuudel alusinflatsioonis nende teenuste inflatsioon, mille tööjõukulud moodustavad suurema osa kuludest.

Toit kallines aprillis 0,5 protsenti, mille tingis eelkõige üksikute kaubagruppide järsk hinnatõus. Toidutoorme hindade muutused maailmaturul ei ole viimasel ajal enam olulist inflatsioonilisa põhjustanud.

Energia hinnasurve andis aprillis mõnevõrra järele ja toornafta odavnes aprilli kahe viimase nädala jooksul maailmaturul eurodes arvestatuna ligikaudu 3 protsenti. Mootorikütuste hinnatõus suurendas Eesti inflatsiooni aprillis kuu arvestuses siiski 0,1 protsendipunkti võrra.

Inflatsiooni edasise arengu seisukohalt on muu hulgas oluline tööturult tulenev surve. Kui viimase aja kiire palgakasv ei alane, võib see pidurdada ka inflatsiooni aeglustumist.

Allikas: Eesti Pank

Foto: Flickr.com

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

By

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

Foto ja allikas: http://statistikaamet.wordpress.com