• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

  • Majandus
  • Teated
  • Veebikiri külastab ja kiidab
  • Natuke nihkes
  • Et cetera
  • Twitter:

Toiduliit

Mida toob toidusektori tulevik?

27/10/2019 By Veebikiri

Eelmisel nädalal korraldas Toiduliit traditsioonilise toidutööstuse pressikonverentsi, kus erinevate toidusektorite esindajad rääkisid sellest, milliseid trende nad oma valdkonnas näevad ja milliseid uuendusi on toiduvaldkonnas oodata.

„Toidusektoris on tugev konkurents ning klientide muutuvad soovid nõuavad ettevõtetelt palju loovust ja innovaatilisust. Edukad on need, kes suudavad ajaga kaasas käia ja pakkuda kliendile tooteid, mis oleks ühtaegu tervislikud, maitsvad ja uudsed,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Toidusektorite esindajad tõid välja viis olulisemat trendi:

Kaubandus muutub

Eestis on väga palju kauplusi ning võrreldes kaubanduspinna suurusi elaniku kohta oleme Euroopas esimeste seas. Ostude sooritamise kohana koguvad aga üha enam populaarsust e-poed. Veebis on ostlemine mugav ja kiire ning tooted tuuakse koju kätte. E-poodide suurem levik võib tähendada seda, et füüsiliste poodide lahtiolekuaegu hakatakse näiteks piirama. Lisaks e-poodidele kasutavad kliendid üha rohkem ka valmistoidu koju tellimise võimalusi.

Nii füüsilises kui e-poes ostlejad on üha teadlikumad ja soovivad saada põhjalikku tooteinfot. Tarbijad ootavad tootjatelt täielikku läbipaistvust ja selgust toodete kohta – millest need koosnevad, kus ja kuidas need toodetud on ning millesse pakendatud. Selle teabe roll ostuotsuse tegemisel suureneb.

Maailmamaitsete võidukäik

Kui 40% inimestest eelistab tuntud ja kindlaid tooteid, siis 60% inimesi on valmis proovima uusi maitseid ja avastama innovaatilisi tooteid. Populaarsust koguvad etnilised maitsed, näiteks lisatakse paljudele toitudele aasia- ja ameerikapäraseid vürtse nagu kurkumit, tšillit, ingverit või kardemoni. Mõjutusi tuleb ka Lõuna-Euroopast, näiteks on Eestis trendikaks saanud itaaliapärased pagaritooted. Tootearenduses kombineeritakse traditsioonilisi Eesti toite eksootiliste viljade ja seemnetega, et pakkuda tarbijale pidevalt midagi uudset ja huvitavat.

Tähelepanu saab tervislikkus

Oluline on anda toiduainetele lisandväärtust – näiteks pagaritoodete puhul ostetakse meeleldi kõrge kiudainesisaldusega täisteratooteid, piimatoodete puhul soovitakse tarvida kõrge valkude ja madala suhkrusisaldusega tooteid. Toitudes kasutatakse üha enam taimseid valke, näiteks lisatakse toodetele kaunvilju või nendest valmistatud jahu.

Tervislikud toidud on trendikad. Kuigi tsöliaakiat või laktoositalumatust põeb väga väike osa elanikkonnast, müüvad gluteeni- ja laktoosivabad tooted siiski väga hästi. Tervislikkuse aspektist meeldivad tarbijatele ka GMO-vabad toidud ja antibiootikumideta kasvatatud liha ja kala.

Tervislikkuse tõstmiseks lisatakse toiduainetele palju ka nii-öelda supertoiduaineid nagu tšiiaseemned, maca juur, spiruliina või klorella. Leivatoodete puhul vähendatakse valge jahu kasutamist ja lisatakse hoopis köögivilju. Endiselt on hinnas madala kalorsusega tooted, samas peavad tarbijad üha olulisemaks ka naturaalsust ja värskust.

Keskkonnasõbralik toit ja pakend

Veganlus kogub populaarsust üle maailma. Loomsete toodete vältimisel on keskkonnahoid üks olulistest põhjustest. Piimatooteid on võimalik asendada erinevate taimsete toodetega – näiteks lehmapiima asemel kasutatakse mandli-, soja- või kaerajooki, juustu asemel aga india pähklitest valmistatud juustulaadset toodet. Teine, eelmisega veidi vastuolullu minev trend on tarvitada võimalikult palju kohalikku toitu. Eestis pähkleid küll ei kasva, kuid võimalikult lühike transporditeekond on paljude tarbijate jaoks oluline.

Alternatiivsetest valguallikatest võetakse kasutusele putukajahu, mida saab lisada näiteks erinevatele pagaritoodetele. Samas tuleb putukajahu puhul ettevaatlik olla neil, kellel on allergiaid, kuna putukad sisaldavad palju allergeene.

Ka pakendite osas on trendid vastuolulised – ühelt poolt püütakse keskkonnakaalutlustel pakendeid vähendada, samas aga ei taha tarbijad liiga suuri portsjoneid. Pakendit vähendatakse ka näiteks piimatoodetelt topeltkaante ning plastlusikate eemaldamisega. Kasutusele võetakse üha rohkem loodussõbralikke ja biolagunevaid pakendeid.

Tarbijat huvitab toote keskkonnamõju alates tootmisest kuni pakendamiseni. Tulevikus tuleb turule ka üha enam niinimetatud „kavalaid“ pakendeid, mis võimaldavad QR-koodi järgi uurida, kuidas tootmine toimub, kuidas tooted transporditud on ja kas need on kogu aja õigetel tingimustel hoitud.

Personaalselt kujundatud toidulaud

Inimeste teadlikkus toitumisest tõuseb ning enam ei piirduta sellega, et toit on kas hea või halb, vaid loetakse kaloreid ja jälgitakse täpsemalt ka lisaainete ning mikro- ja makrotoitainete sisaldust. Samas muutub arusaam tervislikust toidust äärmuslikumaks. Et selles keerulises maailmas orienteeruda, kasutavad paljud inimesed personaalseid toitumiskavasid või jälgivad kindlaid dieete.

Tootjate jaoks on inimeste toitumisharjumuste muutumisega kaasas käimine väljakutse, mis avab mitmeid uksi. Tootearendus vajab palju loovust ja teadmisi ning edukaks osutuvad need, kes suudavad üheaegselt arvesse võtta nii tervislikkuse, keskkonna kui ka uudsuse ja hea maitse aspekte.

Foto: Toiduliit.ee

Rubriik:Teated Sildid:Sirje Potisepp, Toiduliit, trend

Toiduliit: inimeste ostuotsused on läbimõeldumad

15/06/2019 By Veebikiri

Inimesed planeerivad oma oste rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp.

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

Foto: Toiduliit

Rubriik:Teated Sildid:Sirje Potisepp, Toiduliit, uuring

Primary Sidebar

RSS

Otsi:

CV

Töö

Market Data by TradingView

Toetamine

Anneta

sotsiaalmeedia

Veebikiri soovitab:

KOOLITUSED.EE
RAHAKRATT.ee
PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

RSS PILLERIINI AVALIK INTERNETIELU

  • Kevad, mis nagu ei olekski kevad
  • Kulgemine
  • See kiire suvi
  • Millest ma parem ei kirjutaks
  • Jääkohvi(tu)sest

RSS Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur

  • Restoran serveerib…
  • Ethan Chlebowski, youtuber
  • Pasta. Kuidas valida?
  • Legendaarne Fawlty Towers naaseb

Sildid

1A.ee Anneli Salk CV e-koolitus Eesti Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur Eesti Pank EHRA etikett ettekandja Facebook Gaz 21 hotell inflatsioon Innovatsioon juhtkiri kelner klienditeenindus kokk Kolumn Koolitus LG majandus majanduskasv müük peakokk personali valik rahandus renoveerimine restoran Samsung teenindaja teenindus toit Ton Karlos turism Turundus turunduskommunikatsioon töö tööpakkumine tööturg Vahur Kõrbe Valdo Vokksepp Valio veebikiri

Veebikiri.ee

privaatsuspoliitka avaneb klikkides siia ...

Footer

Toimetus

Reklaam

List

Twitter:

Copyright © 2023