Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise ajakiri

Sirje Potisepp

Mida toob toidusektori tulevik?

By

Eelmisel nädalal korraldas Toiduliit traditsioonilise toidutööstuse pressikonverentsi, kus erinevate toidusektorite esindajad rääkisid sellest, milliseid trende nad oma valdkonnas näevad ja milliseid uuendusi on toiduvaldkonnas oodata.

„Toidusektoris on tugev konkurents ning klientide muutuvad soovid nõuavad ettevõtetelt palju loovust ja innovaatilisust. Edukad on need, kes suudavad ajaga kaasas käia ja pakkuda kliendile tooteid, mis oleks ühtaegu tervislikud, maitsvad ja uudsed,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Toidusektorite esindajad tõid välja viis olulisemat trendi:

Kaubandus muutub

Eestis on väga palju kauplusi ning võrreldes kaubanduspinna suurusi elaniku kohta oleme Euroopas esimeste seas. Ostude sooritamise kohana koguvad aga üha enam populaarsust e-poed. Veebis on ostlemine mugav ja kiire ning tooted tuuakse koju kätte. E-poodide suurem levik võib tähendada seda, et füüsiliste poodide lahtiolekuaegu hakatakse näiteks piirama. Lisaks e-poodidele kasutavad kliendid üha rohkem ka valmistoidu koju tellimise võimalusi.

Nii füüsilises kui e-poes ostlejad on üha teadlikumad ja soovivad saada põhjalikku tooteinfot. Tarbijad ootavad tootjatelt täielikku läbipaistvust ja selgust toodete kohta – millest need koosnevad, kus ja kuidas need toodetud on ning millesse pakendatud. Selle teabe roll ostuotsuse tegemisel suureneb.

Maailmamaitsete võidukäik

Kui 40% inimestest eelistab tuntud ja kindlaid tooteid, siis 60% inimesi on valmis proovima uusi maitseid ja avastama innovaatilisi tooteid. Populaarsust koguvad etnilised maitsed, näiteks lisatakse paljudele toitudele aasia- ja ameerikapäraseid vürtse nagu kurkumit, tšillit, ingverit või kardemoni. Mõjutusi tuleb ka Lõuna-Euroopast, näiteks on Eestis trendikaks saanud itaaliapärased pagaritooted. Tootearenduses kombineeritakse traditsioonilisi Eesti toite eksootiliste viljade ja seemnetega, et pakkuda tarbijale pidevalt midagi uudset ja huvitavat.

Tähelepanu saab tervislikkus

Oluline on anda toiduainetele lisandväärtust – näiteks pagaritoodete puhul ostetakse meeleldi kõrge kiudainesisaldusega täisteratooteid, piimatoodete puhul soovitakse tarvida kõrge valkude ja madala suhkrusisaldusega tooteid. Toitudes kasutatakse üha enam taimseid valke, näiteks lisatakse toodetele kaunvilju või nendest valmistatud jahu.

Tervislikud toidud on trendikad. Kuigi tsöliaakiat või laktoositalumatust põeb väga väike osa elanikkonnast, müüvad gluteeni- ja laktoosivabad tooted siiski väga hästi. Tervislikkuse aspektist meeldivad tarbijatele ka GMO-vabad toidud ja antibiootikumideta kasvatatud liha ja kala.

Tervislikkuse tõstmiseks lisatakse toiduainetele palju ka nii-öelda supertoiduaineid nagu tšiiaseemned, maca juur, spiruliina või klorella. Leivatoodete puhul vähendatakse valge jahu kasutamist ja lisatakse hoopis köögivilju. Endiselt on hinnas madala kalorsusega tooted, samas peavad tarbijad üha olulisemaks ka naturaalsust ja värskust.

Keskkonnasõbralik toit ja pakend

Veganlus kogub populaarsust üle maailma. Loomsete toodete vältimisel on keskkonnahoid üks olulistest põhjustest. Piimatooteid on võimalik asendada erinevate taimsete toodetega – näiteks lehmapiima asemel kasutatakse mandli-, soja- või kaerajooki, juustu asemel aga india pähklitest valmistatud juustulaadset toodet. Teine, eelmisega veidi vastuolullu minev trend on tarvitada võimalikult palju kohalikku toitu. Eestis pähkleid küll ei kasva, kuid võimalikult lühike transporditeekond on paljude tarbijate jaoks oluline.

Alternatiivsetest valguallikatest võetakse kasutusele putukajahu, mida saab lisada näiteks erinevatele pagaritoodetele. Samas tuleb putukajahu puhul ettevaatlik olla neil, kellel on allergiaid, kuna putukad sisaldavad palju allergeene.

Ka pakendite osas on trendid vastuolulised – ühelt poolt püütakse keskkonnakaalutlustel pakendeid vähendada, samas aga ei taha tarbijad liiga suuri portsjoneid. Pakendit vähendatakse ka näiteks piimatoodetelt topeltkaante ning plastlusikate eemaldamisega. Kasutusele võetakse üha rohkem loodussõbralikke ja biolagunevaid pakendeid.

Tarbijat huvitab toote keskkonnamõju alates tootmisest kuni pakendamiseni. Tulevikus tuleb turule ka üha enam niinimetatud „kavalaid“ pakendeid, mis võimaldavad QR-koodi järgi uurida, kuidas tootmine toimub, kuidas tooted transporditud on ja kas need on kogu aja õigetel tingimustel hoitud.

Personaalselt kujundatud toidulaud

Inimeste teadlikkus toitumisest tõuseb ning enam ei piirduta sellega, et toit on kas hea või halb, vaid loetakse kaloreid ja jälgitakse täpsemalt ka lisaainete ning mikro- ja makrotoitainete sisaldust. Samas muutub arusaam tervislikust toidust äärmuslikumaks. Et selles keerulises maailmas orienteeruda, kasutavad paljud inimesed personaalseid toitumiskavasid või jälgivad kindlaid dieete.

Tootjate jaoks on inimeste toitumisharjumuste muutumisega kaasas käimine väljakutse, mis avab mitmeid uksi. Tootearendus vajab palju loovust ja teadmisi ning edukaks osutuvad need, kes suudavad üheaegselt arvesse võtta nii tervislikkuse, keskkonna kui ka uudsuse ja hea maitse aspekte.

Foto: Toiduliit.ee

Eesti toidutootjad: globaalne turg mõjutab meid rohkem, kui arvata oskame

By

Eesti toidusektori 2019. aasta esimese poole tulemused näitavad mahtude kasvu, kuid samavõrra on tõusnud ka kulud, nenditi toidutööstuste sügisesel pressikonverentsil. Piima-, liha-, joogi, leiva- ja kalatööstused hindavad koduturgu kõrgelt, kuid suurt arengupotentsiaali näevad nad eelkõige ekspordis ning toorainele suurema lisandväärtuse andmises.

„Esimene poolaasta on olnud toidutootjatele pigem hea,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul on tootmismahud kasvanud, aga paraku ei ole samavõrra tõusnud müügitulu, sest kulud kipuvad eest ära jooksma. „Positiivne on, et me toodame aina suurema lisandväärtusega tooteid. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on lisandväärtuse kasv 14%, mis on pool Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas Potisepp.

Kokku tootsid Eesti toidutööstused kuue kuuga ligi 800 miljoni euro eest, sellest kolmandik eksporditi. Suurim toodangu maht on jätkuvalt piima- ja lihatööstuses, vähenesid joogi- ja õlitööstuse mahud.

Müügitulu kasvas 6% ning moodustas 15% kogu töötleva tööstuse tulust. Suurim osakaal selles on piima- (21%) ja lihatööstusel (17%). Joogitööstus andis 12% toiduainetööstuse müügitulust.

Toiduainetööstuse 2019. aasta I poolaasta kulud olid 964,2 miljonit eurot, mis on 4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasvu on soodustanud sisendite hinnatõus, mida peegeldab ka toiduainete tootjahinna kasv. Endiselt on kulude kasvatajaks tööjõupuudusest tulenev palgasurve. Tööjõukulud, mis moodustavad peaaegu neljandiku kuludest, suurenesid aastases võrdluses 6%. Samal ajal annab sektor 13% töötleva tööstuse toodangust ning otseselt tööd ligi 15 000 inimesele.

Toiduliidu juhi sõnul on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga vähenenud investeeringud. See võib olla tingitud ebastabiilsest maksukeskkonnast, aga ka globaalsel turul toimuvast. „Loodan, et teisel poolaastal investeeringute osakaal kasvab, sest sektorisse on vaja investeerida,“ sõnas Potisepp. Ettevõtted investeerisid selle aasta kuue kuuga 34 miljonit eurot. Enim investeeringuid on teinud joogitööstus (6,5 miljonit), järgnesid piima- ja lihatööstus mõlemad 5,7 miljoni euroga.

Poliitikakujundajatelt ootavad tööandjad eelkõige stabiilsust. „Tootjad teevad oma plaane pikemaks ajaks ning iga suur kannapööre mõjutab neid veel kaua. Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise turgutas veidi joogisektorit, aga juba terendavad uued väljaminekud, mis on seotud pakendite ja plasti kasutamisega. Me teame, et 2021. aastaks on riik võtnud ambitsioonikad eesmärgid, aga plaani, kuidas seda lahendada, ei ole. Me peaksime neile teemadele juba täna mõtlema,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Esmatarbekaupade tarbimisele avaldavad mõju kõik riigi maksuotsused – kuni maamaksuni, mis tõstab inimeste kulusid ning paneb neid tegema pragmaatilisi valikuid ka toidupoes,“ tõi Potisepp välja suure pildi.

„Toidutootjate jaoks on koduturg oluline, aga lõviosa käibest tuleb siiski ekspordist. Globaalses majandusruumis toimuv mõjutab meid tugevalt ja selleks, et keerulistes oludes ja tihedas konkurentsis püsima jääda, on vaja tõsta mitte ainult mahte, vaid toota suurema lisandväärtusega tooteid,“ ütles Tere AS juhatuse esimees Ülo Kivine. Lisaks ärile Euroopas on ettevõte võtnud suuna ka Jaapani, Korea ja Vietnami turgudele. Kivise sõnul on tootearenduses oluline koostöö teadusasutustega, mida tänaseks teeb 23% Eesti toidutootjatest.

„Lihatoodangu maht on suurenenud – see on märk, et oleme toibumas seakatkust,“ ütles Saaremaa Lihatööstus OÜ turundusjuht Siret Läets. Samas kasvavad kulud ka lihatööstuses. Konkreetse näitena tõi Läets uuel aastal kehtima hakkava vabatahtliku päritolumärgise nõude pakenditel. „Kõik sellised muudatused on seotud suurte kuludega. Sageli jõuad pakendid ära teha ja siis tuleb uus määrus. Tulevik on nagu maa, mida ei ole kaardil,“ sõnas ta. Ta tõi välja ka tööjõuga seotud kitsaskoha: „Spetsialistidest on suur puudus ja järelkasvu ei ole, sest töö tootmises nõuab füüsilist vastupidavust ja kohusetunnet, mida tänapäeva noortel napib. Eriti suur vajadus on lihatehnoloogide järgi,“ ütles Läets.

Pagari- ja leivatööstus on kerges tõusus, mis on olnud stabiilne läbi aastate. „Eestlane tootjaid rikkaks ei söö, meil tuleb leida pidevalt uusi turge,“ ütles Eesti Leivatööstus AS juhatuse liige Mai Linnas, kelle sõnul kolmandik toodangust eksporditakse. Olulised turud on Soome ja Rootsi, kuhu müüakse palju ka külmutatud tooteid. „Pagaritoodete valik on väga suur ning teadlik tarbija ootab aina enam personaalsust, uusi huvitavaid maitseid ning koostisosi, mis lisavad tootele funktsionaalsust,“ sõnas Linnas. Tulevik toob leivatootja sõnul näiteks nutikad QR koodiga pakendid, mis annavad teada külmaahela katkemisest või sisaldavad toote tarneahelaga seotud infot.

„Joogitootmisele andis hoogu kuum suvi, mis kasvatas hüppeliselt mittealkohoolsete jookide, sh pudelivee müüki,“ ütles Saku Õlletehase AS juhatuse liige Jaan Härms. Teise positiivse näitena tõi Härms piirikaubanduse languse. „Aktsiisilangus on toonud tagasi Soome turistid, kes kulutavad siia tulles märkimisväärselt raha ja seda mitte ainult alkoholile ehk valitsuse otsuse mõju on Eesti majandusele tervikuna positiivne,“ ütles Härms. Tema sõnul kasvasid tänu aktsiisilangusele riigile laekuvad tulud ning otsusest võidavad ka Eesti tarbijad, sest see kajastub juba ka jaehindades.

Ainukese Eesti toidutootjana siinsel börsil noteeritud ettevõtte PRFoods AS juhatuse liikme Indrek Kasela sõnul on nende peamiseks tooraineks lõhe ja vikerforell ja enamus forellist kasvatatakse nende enda farmides Eestis, Soomes ja Rootsis ning tooteid müüakse 37 riigis üle kogu maailma. „Kalasektor ajalooliselt olnud ekspordile suunatud äri, millel on ka Eesti jaoks suur potentsiaal. Meil võiks olla rohkem väikesi, ühistulisi kalakasvatajaid rannaaladel, sest keskkond on selleks sobiv,“ ütles Kasela. „Viimaste juhtumite taustal on kriitilise tähtsusega, et kalatööstus ei baseeruks ainult importkalal. Nii tööstuse jätkusuutlikkuse, toiduohutuse kui tarbija eelistuse seisukohalt, on oluline, et me kasutaks rohkem kohalikku toorainet. Hea meel on teatada, et esimest korda on võimalik COOP poodidest saada PRFoodsi Saaremaal meres kasvatatud forelli,“ selgitas ta.

Pressikonverentsi ettekanded leiab Toiduliidu veebilehelt.

Foto: Toiduliit

Petuskeemid toidulaual – kuidas tagada toidu autentsus?

By

Konverentsi eesmärgiks on anda toidukäitlejatele ja toiduga seotud erinevatele huvipooltele ülevaade toidu pettuse ja võltsimise olemusest ja hetkeolukorrast. Täpsemalt räägitakse toiduohutuspoliitikatest, toidu pettuse vältimise võimalustest ning kommunikatsioonist ja koostööst toidutarneahelas.

Aina enam jõuab avalikkuse ette infot selle kohta, et müüdav toidukaup ei ole see, mida ostjale lubatud. On esinenud juhtumeid, kus valetatakse värske puu- ja köögivilja päritolu või valmistoodete sisalduse kohta, hullematel juhtudel kaasneb toidupettusega aga ka oht inimeste tervisele. „See näitab kui oluline on toiduohutusega tegeleda – riigi võimekust selles vallas analüüse ja kontrolle tõhustada ning valdkonda rohkem raha suunata. Just ausate tootjate pärast tuleb rääkida ka pettustest. Toidusektori maine saab löögi, kuid rääkides asjadest nii nagu need on ja üheskoos lahendusi otsides saab olukord minna paremaks,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp konverentsi avakõnes.

Konverentsi esimene osa käsitleb toiduohutuspoliitikad. „Meil on olemas korrad ja seadused, aga turg meie ümber muutub ning on oluline, et riik sellega kohaneks. Meil on vaja tulla kokku ühise laua taha ning vaadata üle, millised on erinevate osapoolte rollid ja kohustused, vastutus. Kas tänased nii ennetava kui ka reageeriva järelevalve ning rikkujate karistamise meetmed on piisavad ja tõhusad?“ tõstatas Potisepp terava küsimuse.

Teemat avavad lisaks Eesti esinejatele kaks väliskülalist – Euroopa Komisjoni toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning toidupettustega tegeleva üksuse inspektor Eva Siegener ning Soome Toiduameti Laboratooriumi keemia üksuse juht Annikki Welling. Nad räägivad, kuhu toidupettuste maailm globaalses võtmes suundumas on, millised on olnud senini ulatuslikumad ja tõsisemad petturlusjuhtumid, millised on võimalused ja väljakutsed nii ettevõtjatele, kontrolliasutustele, laboratooriumidele kui teadlastele.

Konverentsi teises osas räägitakse toidu pettuse ja võltsimise ärahoidmisest ja vähendamisest Eestis. „Eesti erinevad ametiasutused teevad iga päev tööd, et pettusi ära hoida ning eksijaid õigele teele suunata. On juhtumeid, kus viga protsessis hakkab peale kaugemalt – näiteks toorainest, ning töötleja on seda heauskselt kasutanud ja saanud samuti petta. Paraku on ka neid, kes petavad teadlikult ja nendega tuleb olla karm ning kompromissitu,“ ütles Potisepp.

Kolmas osa puudutab kommunikatsiooni ja koostööd toidutarneahelas. „Ühelt poolt oleme väike riik, aga tegutseme tegelikult oluliselt suuremal turul, kui on meie riigipiirid. Me konkureerime iga päev nii tooraine, töötajate kui klientide pärast. On oluline, et teeksime oma riigisiseselt koostööd ja kaasaksime eri osapooli, kel kõigil on turul oma roll. Ma olen veendunud, et Eestis on väga kõrgel tasemel oskusteave nii ülikoolides, riigiasutustes, ettevõtetes,“ sõnas Potisepp.

Kolmandat korda toimuvat konverentsi korraldab Toiduliit koostöös riigi- ja erasektori organisatsioonidega. Üritust rahastatakse EL programmist MAK 2014-2020 “Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas”.

Foto: https://www.toiduliit.ee/

Toiduliit: inimeste ostuotsused on läbimõeldumad

By

Inimesed planeerivad oma oste rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp.

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

Foto: Toiduliit

Esimesed tänavused parimad toiduained on valitud

By

Eesti Parim Toiduaine 2018 konkursi hindamiskomisjon valis kahe hindamispäeva jooksul välja üksteist toodet, mis kannavad edaspidi pakendil oma kategooria parima toote hõbemärki.

Eesti Parim Lihatoode 2018 hõbemärk omistati Maks & Mooritsa Ratatouille’ täidisega lihapihvidele Atria Eestilt. „Ratatouille on Prantsuse köögi tõeline superstaar ning Atria on pannud selle eestimaalastele harjumuspärase sea- ja veisehakklihast lihapihvi täidiseks,“ rääkis konkurssi korraldava Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Eesti Parim Kalatoode 2018 on Külmsuitsu klaarsäga viilud õlis, mille mahe maitse ja luuvaba liha teevad sellest tootest suurepärase võileivakatte ja külma eelroa. „Selle meie turul veel suhteliselt tundmatu kalaliigiga saab kalaga sõbrunema ka pere kõige väiksemad toidukriitikud, kes kala suhtes sageli pigem skeptilised,“ kinnitas Potisepp.

Salvestile omistati sel aastal aga kaks hõbemärki – Eesti Parim Toit Lastele 2018 Põnni Ökoloogilise puuviljasmuuti 6+ eest ja Eesti Parim Köögiviljatoode 2018 Smushie mango-apelsini-datli supersmuutile. Mõlemad tooted on valmistatud rangelt kontrollitud puhtast ökoloogilisest püreest ning neisse pole lisatud kübetki suhkrut – kogu magus maitse pärineb viljadelt.

Eesti Parim Magustoit 2018 hõbemärgi pälvis Premia Tallinna Külmhoone Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul turule toodud lipuvärvides koorejäätis. „Hindamiskomisjonile avaldas muljet see, et üllatava sini-must-valge värvilahenduse taga olid niivõrd traditsioonilised maitsed – assai-marja ekstraktiga mustikajäätis, naturaalse taimse puusöega toonitud šokolaadijäätis ja eestimaalaste lemmik, vanillimaitseline koorejäätis,“ selgitas Potisepp.

Tänavune hindamiskomisjon otsustas anda välja ka hõbemärgi Eesti Parim Kuivsnäkk 2018, mille pälvisid Balsnacki Ossi sinepimaitselised seakamarakrõpsud.

Eesti Parim Valmistoit 2018 tiitli pälvis Kulinaaria OÜ Selveri Köögi kikerherne-suvikõrvitsasalat, kus põhikomponentidele lisavad värskust porgand, tomat, sojauba ja spinat ning kaunistusena krõmpsuvad kõrvitsaseemned. „Hästi on läbi mõeldud ka salati pakendikontseptsioon – selle komponendid on värskuse säilitamiseks läbi segamata ning salati õlikaste on pakendatud eraldi topsi, millest tarbija saab salatile lisada just endale sobivas koguses kastet,“ sõnas Sirje Potisepp.

Eesti Parim Kaste 2018 hõbemärgi pälvis Valio Eesti Alma Kreeka DIP! kaste küüslaugu ja oliiviõliga, mis on inspireeritud traditsioonilisest kreeka kastmest skordaliast. „Erinevalt tavalistest hapukoore baasil valmistatud dipikastmetest on Alma Kreeka DIP! valmistatud kohupiimakreemist, mistõttu on dipikaste valgurikkam ja madalama rasvasisaldusega, ning sellel on paksem kreemine tekstuur, tänu millele püsib kaste suupistel ega tilgu,“ sõnas Sirje Potisepp.

Eesti Parim Piimatoode 2018 on Farmi AB joogiskyr – naturaalne maitsestamata clean label jook, milles lisaks kõrgele valgusisaldusele annavad tervisele tuge ka kõhusõbralikud atsidofiil- ja bifiidobakterid.

Eesti Parim Pagaritoode 2018 hõbemärgi pälvis Eesti Pagari Peedi-porgandi-pastinaagi-pihlaka Pehmik täistera palaleivake. „Hindamiskomisjonile avaldas muljet see, et Pehmik on tervislik ja maitsev ning vaatamata suurele 30% köögiviljasisaldusele siiski kvaliteetsele pagaritootele omaselt pehme, õhuline ja mahlakas,“ rääkis Potisepp.

Eesti Parim Kondiitritoode 2018 tiitli vääriliseks tunnistati Gustavi Lavendli Crème Brûlee tort Matthias Cafelt. „Tordi biskviit on immutatud lavendliõite veega ning biskviidi vahel on marjatarretis ja pähklipralinee. Kreemina on kasutatud Prosecco-toorjuustukreemi ja tort on kaetud lavendli peegelgrasuuriga. Lavendliõisi on kasutatud makroonide kõrval ka tordi kaunistusena,“ kirjeldas Sirje Potisepp uhket võidutorti.

Kõigi hõbemärgi pälvinud toodete vahel valib hindamiskomisjon 11. aprillil välja ühe toote, millele omistatakse 25. aprillil toimuval auhinnatseremoonial Eesti Parim Toiduaine 2018 kuldmärk.

Foto: www.toiduliit.ee

Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb tänavu rekordarv väikeettevõtteid

By

Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb tänavu rekordarv väikeettevõtteid

Tänavusel Eesti Parima Toiduaine konkursil kandideerib Parima Toiduaine tunnustusele ühtekokku 190 toodet, millest ligi pooled on valminud Eesti väikeettevõtetes. Ühtekokku osaleb oma toodetega piirkondlikul konkursil rekordilised 46 väiketootjat.

„Meil on suur rõõm näha, et üha rohkem väiketootjaid on leidnud tee meie parimate piirkondlike tootjate konkursile. See kinnitab, et konkursi hindamiskomisjoni seisukoht on ka väiketootjate silmis piisavalt kaalukas tagasiside nende toodetele ning tunnustusega kaasnev tähelepanu on mõjutanud piisavalt ka toodete müügitulemusi,“ rääkis Sirje Potisepp.

Tema sõnul on väikeettevõtetes valminud toodetel eestimaalaste toidulaual väga oluline roll. „Väikeettevõtete tootmismahud on suurtööstustega võrreldes küll pigem tagasihoidlikud, aga nende eesmärk ongi mõnevõrra erinev suurtootjatest. Kui suurtootjad katavad igapäevase toidulaua, siis väikeettevõtete toit rikastab seda, pakkudes põnevaid maitsekooslusi ning üllatades uudsete toidukategooriatega,“ kinnitas ta.

Enim tooteid esitasid konkursile Põhja-Eesti väikeettevõtted, kelle seast pürgib parima toote tiitlile 37 toodet. Lõuna-Eesti väiketootjad esitasid konkursile 14 toodet, Lääne-Eesti väiketootjad 19 toodet ning Virumaa väikeettevõtted 17 toodet.

Potisepa hinnangul on ka suurtootjate toiduainete konkurss vägagi pingeline – ühtekokku kandideerib tänavusele Eesti Parim Toiduaine 2016 tiitlile 103 toodet. Kõige tihedam rebimine seisab sel aastal ees lihatoodete kategoorias, kus võidu nimel konkureerib 24 toodet.

Konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Hindamiskomisjonid kogunevad hindama hõbemärkidele kandideerivaid suurtootjate tooteid 15. ja 16. märtsil, väiketootjate tooted astuvad võistlustulle 29. ja 31. märtsil. Eesti Parim Toiduaine 2016 selgitatakse välja 6. aprillil toimuval hindamisel ning tehakse teatavaks Eesti Toiduainetööstuse Liidu X aastakonverentsil, mis leiab aset 22. aprillil.

  1. aastal tunnistati Eesti parimaks toiduaineks Valio Gefilus cappuccino-keefir.

Loe lähemalt Eesti Parima Toiduaine konkursist aadressil www.toiduliit.ee/parim

Foto: toiduliit.ee