Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for jaanuar 2016

Praxis ekspordib Eesti e-teenuste loomise kogemust Gruusiasse

By

Mõttekoja Praxis kutsel ja Välisministeeriumi arengukoostöö raames viibib täna Tallinnas Gruusia riigiametnike delegatsioon, et õppida teenusearendust avalikus sektoris. Eesti avalike ja e-teenuste arendamise kogemusele baseerudes kohandatakse aasta jooksul viis Gruusia avalikku teenust kasutajakesksemaks.

Gruusia valitsus on edukalt alustanud mitmete e-teenuste pakkumist, mis lihtsustab ja tõhustab suhtlust erinevate rühmade vahel. Nii saavutatakse märkimisväärne ajaline, majanduslik ja tööjõukulude kokkuhoid.

E-teenuste arendamise iga-aastane eelarve on pisut üle 1 miljoni euro, samas kui Eestis on ministeeriumite eelarvetes IKT arendusteks ligi 30 miljonit eurot 2016. aastal, millele lisandub veel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu taotletavad vahendid 17 miljoni euro ulatuses.

Gruusia Avalike Teenuste arendamise agentuuri osakonnajuhataja Sesili Verdzadze sõnul on Gruusia e-valitsemise arendamise faasis, mistõttu  teenuste eesmärgistamine ja seniste tulemuste hindamine on äärmiselt oluline.

„Soovime pilootide kaudu tõestada teistele valitsusasutustele, mida teenuste arendusega saab saavutada. Mõnikord arendusplaan ka ei õnnestu, aga näeme Eestiga koostööd kui võimalust oma töötajaid välja koolitada ning ka Eesti õppetunde juba kasutada,“ sõnas Verdzadze.

Gruusia pealinnas ja suuremates linnades tegutsevad avatud teenuste majad, mis pakuvad kokku 350 eri teenuse. Koostööprojektis Eestiga analüüsitakse ka Gruusia ID-kaardi senist kasutust ja selle taotlemise protsessi, et kaardi levikut ja rakendamist  motiveerida.

Praxise ja Gruusia partnerite koostöös luuakse disainiauditi metoodika ning selle alusel hinnatakse avalikke teenuseid. Mõttekoja projektijuht Jane Matt loodab, et loodud disainiauditi metoodikat on võimalik pärast projekti lõppu kasutada ka teiste teenuste arendamisel nii Eestis kui ka väljaspool.

Arendusprogrammis jagab oma kogemust Janek Rozov Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike teenuste arendamise osakonnast, kes on  Eestis käivitanud kasutajakesksete teenuste loomise.

Rozovi sõnul jõuab riik inimeseni peamiselt teenuste osutamise kaudu, isegi kui inimene vajab mõnda teenust vaid üks kord aastas või isegi harvemini. „Väärtust saab luua ainult läbi teenuste osutamise, mitte läbi menetlemise, protsessimise, asjade läbi vaatamise jne. Kliendikesksus on mõtteviis, mis eeldab suhtlust inimese ja inimese vahel, mitte suhtlust seadusandluse vahendusel juriidilises keeles.“

Tegevusi rahastab Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.

Foto: parxis.ee

Välispäritolu rahvastik eelistab kutseharidust

By

Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.

Rahvuse puhul on tegemist subjektiivse tunnusega, sest oma rahvuse määratleb inimene ise. Rahvastikustatistikas on aga oluline lisaks rahvusele eristada ka põlis- ja välispäritolu rahvastikku. Põlisrahvastik on Eesti alalised elanikud, kes ise ning kelle vanemad ja vanavanemad (või üks nendest) on sündinud Eestis. Laias laastus võib kõik need, kes põlisrahvastiku hulka ei kuulu, arvata välispäritolu rahvastiku sekka, seejuures eristades esimest põlvkonda (välissündinud), teist (välissündinute lapsed) ja kolmandat (Eestis sündinud vanemate lapsed) põlvkonda. Statistikaameti andmetel moodustasid 2015. aastal välispäritolu inimesed Eesti kogurahvastikust 24%, neist oli esimese põlvkonna esindajaid 53%, teise põlvkonna 30% ja kolmanda 17%.

Ehkki välispäritolu rahvastiku puhul on üsna lihtne neid põlvkonniti eristada, ei ole sugugi lihtne neid üheselt määratleda – neil võib olla erinev kultuurilis-keeleline taust ning neid iseloomustavad erinevad demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tunnused. Ühiskonna sidususe ja heaolu seisukohalt on oluline, et erineva taustaga inimesed oleksid võrdsel määral ühiskonnaellu kaasatud. Üks tegur, mis lõimumise võimalusi ning ühiskonnaelus ja tööturul toimetulekut mõjutab, on haridus. 2015. aasta seisuga omas 23% välispäritolu rahvastikust kõrgharidust, 40% oli lisaks keskharidusele omandanud ka kutse.

Põlis- ja välispäritolu rahvastiku haridustasemes on mõningad erinevusi. Põlisrahvastiku hulgas on haridustasemed ühtlasemalt jaotunud – veerandil on kõrgharidus ning veidi alla kolmandikul kutseharidus keskhariduse baasil, põhiharidusega inimesi on 25% (arvutuste aluseks on kogurahvastik vanuseliste piiranguteta, mistõttu nooremad vanusrühmad ei ole jõudnud kõrgemat haridust veel omandada). Välispäritolu rahvastik on põlisrahvastikust veidi kõrgema haridustasemega – kui kõrgharitute osatähtsus on enam-vähem sama, siis neid, kes lisaks keskharidusele on omandanud ka kutse, on välispäritolu rahvastiku seas rohkem. Seega domineerib välispäritolu rahvastiku seas kutseharidus. Milline see on seis aga põlvkonniti?

Kui välispäritolu rahvastiku esimene ja teine põlvkond on haridustasemeti peaaegu sarnased, siis kolmas põlvkond eristub ning sarnaneb kõrgeima omandatud hariduse poolest põlisrahvastikuga – kui kutseharidust omatakse veidi enam, siis kõrg- või põhiharidust veidi vähem.

Allikas ja foto: Statistikablogi

Retrotelefonidest: OPIS 60s MOBILE

By

Oleme majandusajakiri ja tehnilist laadi tekste, mille teemaks tahvelarvuti, arvutid sh sülearvutid ja mistahes telefonid, tasub ikkagi otsida erilaajakirjade hulgast. Aga just majanduses asubki antud kirjutise põhjus. Sest kui asetate ennast valmistaja kingadesse – siis mis saab olla veel lihtsam kui toode – mis koosneb ekraanist, akust ja ümbrisest, ning isegi mille tarkvara ei pea ise välja töötama? Hea lihtne valmistada ja ei miskit muret mingi mehhaanika pärast. Ning teeb tootmise ja hooldamise odavaks. Antud loogika seletab ka meedias levivat veidravõitu mõttekäiku, milleläbi järjepanu väidetakse, et just nagu oleks nuppudega mobiiltelefonid mõeldud elus allajääjatele. Arvatavalt tuleme antud teema juurde mõnikord tagasi. Põhjuseks toimetuse eriline tüdimus moesuunast millega tänapäevased mobiiltelefonid (õigemini küll nutitelefonid) viimasel viiel aastal hiilgavad.

Õigemini ei hiilga, sest kas siis suur ja isikupäratu ekraan ongi kogu telefon? Kui jätta välja võimalus erinevaid katteid kasutada: kas siis sellega kogu eripära lõpebki!? Kumer ekraaniäär ei saa ometigi olla tõsiseltvõetav eristumise alus, sest ei ole olemuselt huvitav, kasulik, mugav ega ka praktiline. Küll täidaksid antud vajaduse kiirvaliku nupud, mis on kõikidel uutel nutitelefonidel kuhugi kadunud. Väidetavalt pidavat kuni 75% kohalikest elanikest helistama autoga sõites. Ja kuidas nad seda kõike ühe käega teevad, jääb siinkirjutajatele saladuseks. Õigemini, me ei taha teada …

Ühesõnaga: vaatasime  ringi ja sattusime riistapuule mille Dresdenis paiknev ettevõte on nimetanud OPIS 60s MOBILE`ks. Olgu öeldud, et tegu suureekraanilise touchscreen`i, millega paistavad silma tänapäevased nutitelefonid, antiteesiga. Vastandiga. Seda sellepärast, et ekraani ei olegi. Lihtsalt ei ole. Nuppe ka mitte! On olemas ürgvanakooli ketas ja tänasega ei oska me öelda, kas sõnumeid saab saata. Tundes saksa põhjalikkust: tõenäoliselt saab, sest tähekoodid on ketta peal kenasti olemas :) Küll ei ole telefon seinasõltuvuses. See tähendab, et koos kõikide kellade ja viledega saab selle millaltahes endaga kaasa võtta.

Me küll ei kujuta vaatepilti ette, aga keskmise keskharidusega hipsteri pilk peaks kadedusest minutiteks klaasistuma, kui sedasorti seade kusagil lounge`s välja võtta.

Ja veel: ainult kettaga telefon sobib tõeliselt vinüülimängija kõrvale (tõlge: jõuka melomaani villasse.) Sest nii on see olnud kuni digitehnika tulekuni rohkem kui pool sajandit. Terves maailmas. Muuhulgas teeb retroseade pea kindlasti südame soojaks vanavanematel, sest nende nooruse kuldajal oli just taoline aparaat ülim. Ühendades omal jõulisel moel kõik funktsioonid, mille praegused nutitelefonid. Ehk vast kalender ja kaamera välja jätta.

Ja oleksime unustanud: kõne lõpetamise/loobumise võimalus on efektne. Tuleb lihtsalt toru otsustavalt hargile lüüa!

Lõpetuseks. Kuigi netipoode leidub palju, leidub palju ka pettureid. Seetõttu lisame igaks juhuks viite juba kakskümmend (20) aastat tegutseva kvaliteetmüüja juurde: OPIS 60s MOBILE

Videokirjeldus:

Foto: amazon.com

OPIS 60s MOBILE: Rotary dial desktop cellphone

Europangatähtede võltsingutest

By

Eestis avastati möödunud aastal 400 võltsitud europangatähte, 2014. aastal leiti ringlusest võltsitud eurokupüüre 481. Aastaga vähenes võltsingute arv 17%. Eestis avastati kõige rohkem 50- ja 20-euroseid pangatähti (69% võltsingute koguarvust), vastavalt 180 ja 96 võltsingut, mis on võrreldav 2014. aastaga. Kõige enam vähenes eelmisel aastal 500- ja 100-euroste võltsingute arv. Euroalas tervikuna moodustavad 83% võltsingutest 20- ja 50-eurosed pangatähed, mida on umbes samas suurusjärgus aasta varasemaga võrreldes. Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka on võltsingute arv väike nii Eestis kui ka euroalas. Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel.

Eesti Pank juhib tähelepanu, et ehtsat pangatähte on võimalik igal inimesel ära tunda, kui kasutada lihtsaid võtteid pangatähe turvaelementide tuvastamiseks. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada või kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega. Pangatähe turvaelemente ja nende tuvastamise viise on  kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes määrab kahtlasele rahale ekspertiisi.

  • 2015. aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 445 000 võltsitud europangatähte.
  • 83% võltsingutest moodustasid 20- ja 50-eurosed pangatähed.
  • Kõigi europangatähtede ehtsust saab hõlpsalt kontrollida neid katsudes, vaadates ja kallutades.
  • Europangatähed on jätkuvalt usaldusväärne ja turvaline maksevahend.

Euroopa Keskpanga täna avaldatud andmetel kõrvaldati 2015. aasta teisel poolel ringlusest ligikaudu 445 000 võltsitud europangatähte ehk 2% vähem kui esimesel poolaastal. Ringluses olevate ehtsate europangatähtede suureneva arvuga (2015. aasta teisel poolel üle 18 miljardi) võrreldes on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freestockphotos.biz

Tiger avab poed Rocca al Mares ja Kristiines

By

Kõikjal Euroopas oma loovate toodete ja taskukohaste hindade poolest tuntud Taani jaekett Tiger avab aasta algul Tallinnas kaks uut kauplust. Esimene uus Tiger avab uksed veebruari alguses Rocca al Mare kaubanduskeskuses ja teine peatselt pärast seda Kristiine Keskuses.

Mõlema kaubanduskeskuse juhi Mati Popsi sõnul on Tiger omanäoline pood lõbusa kontseptsiooni ja tootevalikuga, mis kasvatab kindlasti kaubanduskeskuse külastajate hulka. „Tiger on kaubamärk, mis genereerib sagedasi korduskülastusi, mistõttu võidab selle kaupluse kohalolust terve ostukeskus,“ selgitas Mati Pops.

Baltikumis Tiger kauplusi opereeriva SIA Tiger Shop juhatuse liikme Nils Stora sõnul on Tigeril tänaseks Euroopas 27 riigis juba 585 kauplust ning jaekett on alustanud laienemist ka Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse. Iga nädal avab uksed kolm uut Tiger kauplust.

„Tigeri külastamine on inimeste jaoks omamoodi seiklus, sest paljuski Tigeri oma Kopenhaageni disainimeeskonna loodud kaubad on ühelt poolt igapäevaselt praktilised ja vaimukad, teisalt aga taskukohased ja kvaliteetsed. Tigeri ostjaskond teab, et iga külastus toob kaasa uusi avastusi. Seetõttu ei käida seal ainult konkreetse ostusooviga, vaid ka niisama argiõhtusel elamusretkel. Hetkel tegutseb Baltikumis 14 Tiger kauplust – 3 Eestis, 5 Lätis ja 6 Leedus,“ lausus Stora.

Eesti ostlejate lemmik-kaubanduskeskuste Rocca al Mare ja Kristiine juhi Mati Popsi sõnul plaanib ettevõte algaval aastal üllatada mõlema keskuse külastajaid nii mõnegi uue kauplusega. „Peame järjepidevalt laienemisplaane ning aktiivseid läbirääkimisi mitmete tuntud poekettide esindajatega, kes avavad loodetavasti üsna pea meie keskustes oma esimesed kauplused Eestis,“ kinnitas ta.

Foto: citycon.com

Intervjuu tõlkebüroo Swesteng Languages juhataja Ave Rosenthal-Juhkamiga

By

Ave Rosenthal-Juhkam

Tõlketurgu näikse iseloomustavat enam kui tihe konkurents. Mistahes otsing internetist annab ca 50-60 erinevat teenusepakkujat, võib-olla isegi rohkem. Sestap küsiksime – mille poolest eristute? Miks just Swesteng Languages?

Tõsi, konkurents on tihe ja seetõttu peituvad meie tugevused finessides. Eristume selle poolest, et erinevalt paljudest teistest tõlkebüroodest ei paku meie n-ö laiatarbekaupa vaid custom-made teenust. Valime konkreetse töö tegemiseks sobiva parima meeskonna, arutame nendega kõik detailid üle ja teeme alles seejärel kliendile pakkumise. Tean, et paljudes teistes büroodes käib asi vastupidi – pakkumine koostatakse nii kiiresti kui võimalik ja tõlkijate-toimetaja meeskond pannakse kokku alles siis kui klient juba tellimuse esitanud on. Siit aga võivad tekkida probleemid nagu nt et parim sobiv tõlkija on hõivatud ja ei saa tööd kliendile lubatud tähtajaks valmis või tuleb hoopis teine tõlkija leida ning tema jällegi ei valda vastavalt teemat (nt õigus, juura, tehnika) nii hästi kui vaja.

Paljud meie kliendid on just sellised ettevõtted, kes on mõnest teisest büroost töö tellimisel kõrvetada saanud ja teevad meiega koostööd seetõttu, et meie kvaliteedile võib alati kindel olla.

Kas tõlgite juriidilisi tekste? Aga meditsiinilist kirjavara?

Tõlgime nii juriidilisi kui meditsiinilisi tekste. Olen ise õigusalase haridusega ja seetõttu on just need tekstid eriti südamelähedased.

Õnneks muutavad kliendid aina teadlikumaks ja erinevalt varasematest aegadest teatakse nüüd juba, et väga spetsiifilist õigusalast teksti ei saa tõlkida ega toimetada keegi muu kui jurist. Seetõttu osatakse juristist tõlkija või toimetaja tööle ka juba piisavalt aega jätta.

Kui kiiresti toimub tõlkeprotsess?

Üks tõlkija tõlgib 8-tunnise tööpäeva jooksul umbes 1800 kuni 2500 sõna, mis vastab umbes 6-8 standardleheküljele.

Millal tuleb appi keeletoimetaja? Pigem, teeme katse: kuidas kõlaks näiteks rootsi keelde ümberpanduna: ma tunnen Sind läbi ja lõhki?

Idioome ei saa otse tõlkida ja kui ’läbi ja lõhki’ tõlkida otse rootsi keelde, kõlaks see selles keeles väga kummalist ja kohatult: jag känner dig genom och avbruten. Küll aga on rootsi keeles olemas sarnase tähendusega idioom ja seda teades kõlaks soovitud lause rootsi keeles igati loogiliselt: jag känner dig helt och hållet.

Taolisi fraseologisme on kõigis keeltes palju ja need rikastavad keelt, kuid otse neid tõlkida ei saa. Siinkohal meenub üks väga hea inglisekeelne idioom: swan around (otsetõlkes: ’käima luigena’ või ’luige kombel ringi’). Tähendab see käitumist, kus isik käib uhkeldades ringi ja mulle teadaolevat sellist kujundit eesti keeles ei ole. Küll aga oleme inglise keelest üle võtnud paljud idioomid nagu nt flown the nest (eesti keeles ’pesast välja lennanud’), as the crow flies (eestikeeles ’linnulennul’) ja like a headless chicken (eesti keeles ’nagu peata kana’). Google Translator’ist ei oleks siinkohal vist palju abi?

Millest tuleneb ettevõtte nimi: Swesteng?

Nimi tuleb kolme keele lühendist: rootsi (Swedish), eesti (Estonian) ja inglise (English). Kui meie ettevõte viis aastat tagasi tegevust alustas, mõtlesime pakkuda peamiseks kolme nimetatud keelt.

Isiklik ja teemaväline küsimus: kuidas lõõgastute?

Armastan väga looduses viibida, kas siis koertega metsas jalutades või sportides. Meeldib joosta ja seda iga ilmaga. Pilates on samuti väga lõõgastav. Ja muidugi – ei saa jätta mainimata sauna, eriti kombinatsioonis lume peal jooksmise ja külma vette hüppamisega.

Golf see on …

Fantastiline spordiala, mis ühendab minu meelest kõik: liikumine, kaunis loodus ja võimalus harrastada seda ala nii sõpradega kui üksi.

Mis südamel?

Kuna ma hoolin väga loomadest ja muret teeb see, kui hoolimatult vahel meist nõrgematega ümber käiakse, siis kutsun kõiki üles kaaluma endale varjupaigast looma võtmist. Mul endal on kodus kaks koera, kellest üks on Valga varjupaigast leitud kutsu ja võin käsi südamel kinnitada: nii ustavat ja head sõpra teist ei leidu. Tänan igal päeval Jumalat, et me ta leidsime.

Mida sooviksite veebikirja lugejale?

Soovin, et me alanud aastal üksteist rohkem märkaks ja üksteisega arvestaks. Eriti hakkab märkamatus ja arvestamatus silma tänaval liikudes, nii jala kui autoga. Kuidas on võimalik, et kui me tänaval teise inimesega kohakuti satume, siis ei vaata talle isegi mitte silma, rääkimata naeratusest? Ja kuidas on võimalik, et paljud meist – muidu igati toredad ja viisakad inimesed – autoroolis täielikeks matsideks muutuvad?Ma usun, et seda kõike on siiski võimalik muuta. Miski ei muutu üle öö, aga aegamisi siiski. Ja eks iga muutus algab ju iseendast, vähemalt see on see mis mina ise teha saan.

Foto: Tõlkebüroo Swesteng Languages

 

Veebikiri teie telefonis

By

.. on olnud kohe päris algusest. Aga, täitmaks külastajate ootusi, lisasime täienava seade (mitte aplikatsiooni), mis rakendub automaatselt. Juhul kui eelistate vana head töölaua (desktop) vaadet – saate selle sisse/välja  lülitada telefonis avaneva veebikirja jalusest. Võik klikkides linnukesel sirviku seadetes. Siinkohal peab toimetus tõdema, et klassikaline veebivaade on meie meelest kuidagi kodusem. Aga valik on teie : )

Ja veel, kui teil on kalliks saanud veebilehe kujundus, mida te ei soovi vahetada – ja mille suhtes ei ole ka kindel, kuidas see mobiilveebis toimib – asjakohane tööriist avaneb siit: Mobile-Friendly Test

Veebikuva: www.google.com/webmasters/tools/mobile-friendly/

Pluss ja miinus

By

Pluss. Koguni mitu.
Esmalt: hübriidbussid leiavad järjest rohkem rakendust. Meenutuseks trollisõpradele, vajadus kontaktvõrgu järele tuleneb asjaolust, et sadakond aastat tagasi ei osatud elektrienergiat eriti hästi pakkida. Täna juba osatakse ; )
Teiseks: võrsuv idee, mille kohaselt peaks ravikindlustus laienema kõikidele kodanikele. Mis  on loogiline, sest internet võib olla inimõigus. Üldine arstiabi aga on. Vähemalt Ühendkuningriikides ja Kanadas.

Miinus.
Liiklus. Nii imelik kui see ka ei kõla. Näib, et paljudele tuleb lumi igal aastal esimest korda. Jälle ja jälle. Samuti paistab, et mõnedele ei jää meelde, et suunatulelüliti EI OLE lisavarustus. Või, et telefoni näppimine sõidu ajal on kuratlikult eluohtlik. Sekka tegelased, kes ühendavad autosõidu kaklusega. Erilist imestust pälvib aga Tallinna Loomaaia vastas asuv ühistranspordirada, kus kõik eelnimetatud kodanikud kiiruskatseid korraldavad.

Foto: foter.com

Paul Keresele pühendatud 2-euroseid münte on võimalik soetada 8. jaanuarist

By

  • Paul Kerese 100. sünniaastapäevale pühendatud 2-eurone münt lastakse ringlusse 7. jaanuaril
  • Eesti Panga muuseumipoest ja e-poest saab münte 8. jaanuaril alates kella 12
  • 2-eurone münt on tavaline maksevahend ja seda võib sularahatehingutes vahetusrahana tagasi saada
  • Mälestusmünti on võimalik soetada ka kõrgemas, BU-kvaliteedis meenetootena

7. jaanuaril esitleb Eesti Pank Eesti esimest erikujundusega 2-eurost käibemünti, mis on pühendatud Eesti male suurkuju Paul Kerese 100. sünniaastapäevale. Samal päeval hakkab Eesti Pank väljastama münte pankadele. Nii muuseumipoes kui ka e-poes saab münte soetada 8. jaanuarist. Münt kehtib maksevahendina kogu euroalal.

7. jaanuaril möödub Paul Kerese sünnist 100 aastat. Eesti maailmakuulsale maletajale pühendatud mündi kujunduskonkursi võitis Riho Luuse kavand, mille järgi vermitakse erikujundusega 2-euroseid tiraažiga 500 000. Sellest meenetootena ja kõrgema kvaliteediga münte on 5000. Mündid on vermitud Leedu Rahapajas.

2-eurose mündiga meenetootes on münt kõrgema ehk BU-kvaliteediga (brilliant uncirculated, ringlemata ja kõrgläikega mündid) ja see on pakendatud kapslisse, mida ümbritseb teemakohane mündikaart. Meenetoodete tiraaž on 5000 ja ühe toote hind on 10 eurot.

Erikujundusega 2-eurone münt on tavaline maksevahend ja seda võib saada vahetusrahana sularahatehingutes. Münti on võimalik ka soetada 8. jaanuarist järgmiselt:

  1. Omniva e-poest (https://www.omniva.ee/era/veel), kus ühe ostu kohta on võimalik soetada 5 münditropsi (125 münti väärtuses 250 eurot) ja 5 mündikaarti.
  2. Eesti Panga muuseumipoest (Estonia pst 11) muuseumi lahtioleku aegadel, kus münte saab vahetada üksikult või kuni 50 münti korraga (kaks tropsi) ja 5 mündikaarti.

Eesti Pank ei saa garanteerida kõikide soovide täiemahulist täitmist. Samuti jätab Eesti Pank endale õiguse müüdavaid koguseid vastavalt nõudlusele muuta.

Eesti Panga muuseum ja muuseumipood on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16.

Erikujundusega 2-eurose käibemündi ühine külg on samasugune nagu teistel 2-eurostel müntidel. Eesti mälestusmündi servatekst on sõna „EESTI“ püsti ja ümberpöördult. Juhime tähelepanu, et mündi servateksti tähtede ja sümbolite kõrgus on tehnilistel põhjustel veidi väiksem kui varasematel 2-eurostel käibemüntidel, kuid samasugune, nagu EL lipu mälestusmündil.

Mis on mälestusmündid?

Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus. Selliseid münte kasutatakse nii tavalise maksevahendina kui ka pakub see tavaliselt huvi mälestuseseme ja kogumisobjektina. Erikujundusega münt tähistab mõnd kohalikku või Euroopa tähtsündmust. Mälestusmünt on alati 2-eurone, teisi münte erikujundusega ei tehta. Iga liikmesriik võib erikujundusega 2-eurose ringlusse lasta kaks korda aastas (v.a juhul kui emiteeritakse ühine mälestusmünt) ja see kehtib kogu euroalal.

Kord aastas võivad euroala riigid välja lasta ühe ühise mälestusmündi. Eurot kasutavad riigid on välja andnud ühise rahvusliku või riigiküljega mälestusmünte neljal korral: Euroopa Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks 2007. aastal, majandus- ja rahaliidu 10. aastapäeva tähistamiseks 2009. aastal, eurosularaha kasutuselevõtu 10. aastapäeva puhul 2012. aastal ja Euroopa Liidu lipu 30. aastapäevale pühendatud mälestusmündi 2015. aastal. Kaks viimast münti on emiteerinud ka Eesti Pank.

Lisainfot mälestusmüntide kohta saab Euroopa Keskpanga veebilehelt.    

22. jaanuaril 2016 laseb Eesti Pank käibele hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti riigimehe Jaan Poska 150. sünniaastapäevale. Täpsem info avaldatakse Eesti Panga veebilehel.

Allikas: Eesti Pank

Foro: Wikipedia