Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise ajakiri

raha

Kuidas on sinu rahaasjadega?

By

Sisuturundus

Viimastel aastatel on hakatud aina enam rääkima säästmisest ja investeerimisest. Vahepeal jäi lausa mulje, et Eestis pole inimesi, kes ei investeeriks. Kuidas on aga eestlaste rahaasjadega päriselt lood? Kas pidevalt tõusvad hinnad kõigutavad meid palju või siiski mitte?

Raha tuleb kasvama panna

…. seda lauset on kuulnud kindlasti nii paljud noored kui ka täiskasvanud. Üha enam räägitakse ka sellest lastele. Rahatarkusest on saanud väga oluline osa õppetööst ja kasvatamisest. Kas kätte on jõudnud aeg, kus väikelaen ei ole enam kiire päästerõngas igale raha probleemile? Või siiski leidub inimesi, kelle mõttes vaid väikelaen, aga mitte säästmine või investeerimine? Nendele küsimustele pole ühest vastust. Ühelt poolt on näha, et inimesed on hakanud aina enam raha peale kui ka säästmisele mõtlema, teiselt poolt aga mitte. 

Laenuraha kaasamisel on eestlased olnud pigem ettevaatlikud ja uurinud põhjalikult erinevaid võimalusi, seda siis kas pankade või erinevate vahendusportaalide nagu Kreditum jt kaudu. Kodupank, Kreditum vms platvorm on peamiseks infoallikaks laenude osas. Kas aga laenude kaasamine jätkub ka tänases olukorras nagu varem, on keeruline öelda ja seda näitab aeg.

Küllaga on kindel see, et raha tuleb kasvama panna ja üheks võimaluseks on investeerimisega alustamine. Täna on sellega alguse tegemine tehtud niivõrd kergeks, sest sellealast kirjandust leiab igalt poolt, nii raamatu, podcasti, video viisil kui ka teistes formaatides.

Kas tead enda väljaminekuid?

Lisaks raha investeerimisele ja kasvatamisele tuleb teada ka enda väljaminekuid, sest vaid nii saab neid kontrolli all hoida ja planeerida. Peamiselt kulub inimestel raha kodu, sõitmise, toidu ja laenu tagasimaksete peale. Sellele lisaks võiks saada igakuiste kulutuste loomulikuks osaks investeerimine, olgu selleks siis aktsiad, väärtpaberid, kinnisvara, kogumispension või midagi muud. 

Alustada tuleb aga sellest, et teada enda väljaminekuid. Üks lihtsamaid viise selleks on võtta paari kuu pangaväljavõte ja vaadata, millistesse valdkondadesse raha enam läheb. Kusjuures, selline ülevaade toob välja ka kohad, kust saaksid kokku hoida. Pane kuluread kirja ja vaata, kas oled väljaminevate summade suurusega rahul. Kui ei, siis saad hakata neid ümber planeerima ja rahaasju korrastama. 

Väljaminekute kontrolli alla saamiseks tuleb mõelda läbi oma harjumused. Mõtle, millele kulutad ja kas on kohti, mida saaksid muuta. Ehk saad vähendada autoga liiklemist, väljas söömist, kohvi kaasa ostmist või hoopiski piirata meelelahutuse tarbimist? Neid võimalusi, kuidas enda eelarvet kontrolli all hoida, on palju. Sa pead vaid leidma need kohad, mis sinu jaoks töötavad.

Kokkuvõttes on eestlased muutunud rohkem finants teadlikumaks, seda näitavad ka meie laste peal tehtud PISA testi tulemused, mille põhjal olema lausa esirinnas. Seni tehtud head tööd tuleb jätkata ja rahatarkust levitada. Meie rahaasjad on meie endi kätes ja mida kiiremini sellest aru saame, seda rohkem saada seda nutikamalt planeerida, kasvatada kui ka investeerida. Vaata oma kulutused ja rahaasjad üle ning õpeta ka oma lapsi rahaga teadlikult ja targalt ringi käima!

Foto: https://pixabay.com/photos/euro-seem-money-finance-piggy-bank-870757/

Millele kulutavad eestlased jõulude ajal raha?

By

(Sisuturundus)

Laste pikad soovinimekirjad, kingitused lähedastele ja töökaaslastele… Jõulud on andmise aeg. Peale kinkide kulub raha ka pidude ja majapidamise peale. Kuna jõulud on eestlaste jaoks aeg, mil terve perega kokku saada, siis jõululaua katmine, maja ja tubade kaunistamine võtab enda alla üsna kopsaka summa. Jõulukaunistused muutuvad üha uhkemaks ning hinnad kallimaks, kuid kaunis jõulurüüs kodu soovib endale igaüks. See on viinud paljud eestlased taga ajama sooduspakkumisi või pannud alternatiivide poole vaatama. Kuhu kulub eestlaste raha jõulukuul ning kust leitakse rahastus?

Pole saladus, et jõulude ajal läheb enamus raha kingitusteks. Olgu selleks siis lastele mänguasjad, kallimale kaunis ehe, sõpradele ja pereliikmetele kinkekaardid või uus mobiiltelefon. Unustada ei saa ka maiustusi, mis on jõulude lahutamatu osa – kommipakid, advendikalendrid ja loomulikult piparkoogid. Inimeste jaoks on oluline leida oma lähedasele see õige kingitus, mis jõulupäeval kingisaajat rõõmustaks. Samas on üha enam märgata tendentsi, et ei soovita mõttetult kulutada ja osta kinke lihtsalt sellepärast, et midagi peab olema, samas teades, et mõttetu kink võib jääda nurka tolmu koguma. Praktilise meelega eestimaalased eelistavad kasulikke kingitusi kas riiete või tehnika näol. Sageli valitakse asjade asemel elamuskingitus kas teatri- või spaakülastuse näol. Üha enam eestlasi soovib jõulude ajal tegeleda ka heategevusega.

Allikas: unsplash.com

Jõulukuu kulutused

Jõulud on üks kõige kulukam aeg aastas. Võrreldes 2018. aasta novembrikuuga suurenes sama aasta detsembris jaekaubanduse müügitulu 12%. See on tavapärane pühadest tingitud müügiarvude tõus. Suure osa neist lisakulutustest moodustavad kindlasti jõulukingid, kuid kingid ei ole ju ainus kulutus detsembris. Sinna kuuluvad ka erinevad jõulukaunistused, sealhulgas jõulutuled, mis mõnikord vajavad isegi iga aasta vahetamist. Eestlaste toidukorv on detsembris võrreldes ülejäänud aastaga samuti duvalt kallim. Olgu põhjus siis selles, et tulemas on palju külalisi või lubatakse oma ostukorvi tähtpäeva puhul midagi erilisemat.

Keskmisele eestlasele võivad ülaltoodud kingisummad tunduda üllatavalt suured. Kust küll inimesed selleks raha saavad? Kuna jõulud ei tule kunagi ootamatult, siis enamasti kaetakse kulud pere eelarvest ja selleks ekstra kõrvale pandud rahadest. Levinud viis on ka kulusid hajutada ning mitte jätta kõiki kingiostmisi detsembrisse. Muidugi on ka neid, kes plaanivad kulutusi katta laenuga, olgu selleks siis väikelaen, kiirlaen või laen sõpradelt, sugulastelt. Kõige rohkem kulutavad need, kes teevad enne jõule viimase hetke emotsioonioste. Iga pere proovib leida enda jaoks sobiva lahenduse jõulukulutuste kontrolli all hoidmiseks.

Kui palju maksavad kingid?

Tänavaküsitlus näitas, et inimeste jõulukinkide eelarve jääb 100-200 euro kanti, kuid loomulikult on varieeruvus suur sõltuvalt sissetulekutest ning kommetest. Maalehe küsitluse järgi kulutab 32% inimestest kinkidele kuni 100 eurot, 19% soovib hakkama saada 500 euroga. Vaid 15% ei teegi jõulukinke ja 6% valmistab need ise, raha kulutamata.

Kuigi kulutused tunduvad keerlevat kingituste ümber, on enamus eestlaste jaoks jõulud ennekõike perega veetmise aeg. Nende jaoks on jõulud aeg, mil perega maha istuda, nautida pidulauda ning jõulurahu. See kajastub ka jõulukaunistuste ja toidukorvi maksumuses. Selleks ollakse valmis ka vastavaid kulutusi tegema. Jõulud ei tule kunagi ootamatult ning see võimaldab kulutusi paremini planeerida. Muidugi juhtub alati ka ootamatuid kulutusi ning ka nende katmiseks peab olema valmis. Tarbimisele ja ökoloogilisele jalajäljele pööratakse üha rohkem tähelepanu ning internetist võib leida nõuandeid, kuidas mitte oma jõulud keskkonnasäästlikumaks muuta.

Foto: unsplash.com

Europangatähtede võltsingutest

By

Eestis avastati möödunud aastal 400 võltsitud europangatähte, 2014. aastal leiti ringlusest võltsitud eurokupüüre 481. Aastaga vähenes võltsingute arv 17%. Eestis avastati kõige rohkem 50- ja 20-euroseid pangatähti (69% võltsingute koguarvust), vastavalt 180 ja 96 võltsingut, mis on võrreldav 2014. aastaga. Kõige enam vähenes eelmisel aastal 500- ja 100-euroste võltsingute arv. Euroalas tervikuna moodustavad 83% võltsingutest 20- ja 50-eurosed pangatähed, mida on umbes samas suurusjärgus aasta varasemaga võrreldes. Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka on võltsingute arv väike nii Eestis kui ka euroalas. Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel.

Eesti Pank juhib tähelepanu, et ehtsat pangatähte on võimalik igal inimesel ära tunda, kui kasutada lihtsaid võtteid pangatähe turvaelementide tuvastamiseks. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada või kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega. Pangatähe turvaelemente ja nende tuvastamise viise on  kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes määrab kahtlasele rahale ekspertiisi.

  • 2015. aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 445 000 võltsitud europangatähte.
  • 83% võltsingutest moodustasid 20- ja 50-eurosed pangatähed.
  • Kõigi europangatähtede ehtsust saab hõlpsalt kontrollida neid katsudes, vaadates ja kallutades.
  • Europangatähed on jätkuvalt usaldusväärne ja turvaline maksevahend.

Euroopa Keskpanga täna avaldatud andmetel kõrvaldati 2015. aasta teisel poolel ringlusest ligikaudu 445 000 võltsitud europangatähte ehk 2% vähem kui esimesel poolaastal. Ringluses olevate ehtsate europangatähtede suureneva arvuga (2015. aasta teisel poolel üle 18 miljardi) võrreldes on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike.

Allikas: Eesti Pank

Foto: freestockphotos.biz