Pluss. Kaitseväe paraad. Kommentaarid liigsed.
Miinus. Koduomanikele suunatud elektrigenotsiid. Circa paarisada eurot maksev arvesti ümberpaigutamise hinnaks kujuneb 3600 eurot (!) Kusjuures teostada tohib seda ainult üks ettevõte.
Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri
By Veebikiri
Pluss. Kaitseväe paraad. Kommentaarid liigsed.
Miinus. Koduomanikele suunatud elektrigenotsiid. Circa paarisada eurot maksev arvesti ümberpaigutamise hinnaks kujuneb 3600 eurot (!) Kusjuures teostada tohib seda ainult üks ettevõte.
By Veebikiri
Paganamat, vaid loetud tunnid enne valimisi näikse avaliku elu tegelased olevat avastanud kaubanduskeskuste võlud. Sesmõttes, et alles ta oli – kui juurde astus läikivate silmadega tupeeritud jeekim ja: „Ärra, ärra, kas te valima lähete? Präegu, äh, väää…“ Iseenesest tore, et Oppositeland`i asjapulgad harjutavad säherdust maalähedast sotsiaalturundust. Muidugi, blondeeritud pähe tuleks taguda lihtne loogika, et toimiv turg algab kusagil kuuest miljonist tarbijast ja soovmõtlemine ei ole ilus.
Näituseks adapteerida üksühele seadusi, ütleme või teutoonidelt laenatud pärimisseadustikku, mille kohalik, lahjendatud versioon laseb kadunukese vara karistamatult laiali tassida.
Ehk siis tsiteerida globaalmastaabis koostatud majandusõpikuid, et ümbritsevates oma nüripäiste dogmadega tülgastust tekitada. Teate küll – naeratamine teeb õnnelikuks ja palk ei ole motivaator. Viimane seletab ka asjaolu, miks töövõtjad kipuvad hordidena majanduskeskkonda, kus palgaklauslisse käib tagasihoidlik tühiasi – infaltsioonikoefitsendi arvestamine. Ning mitte ainult.
Muide, näiteks paistavad kõik kolm elektrimonopoli uskuvat, et just nemad on leiutanud tõelise Moore seaduse. Sellise, mille kohaselt toote hind kahekordistub – sõltumatult majandussituatsioonist – iga kahe aasta järel. Või varem. Praktikas kahekordistub pigem küll väljarändajate arv. Aga raamatupidajat see ei huvita.
Tulles asja juurde, nii öelda ihule ligemale, mängu ilu seisneb arvudes: kui teil tekib ühel kaunil päeval tühine tahtmine arvesti majast välja viia, siis:
• aasta-kaks tagasi oli töö hinnaks ca 1600 eurot (klienditeenindaja poole aasta palk).
• tänane reaalsus räägib aga 3600-st (klienditeenindaja aastapalk), sealhulgas ei pea te tasuma arendustasu suurusjärgus -766 eurot. Milmoel paar meetrit juhet ja plekkkast endast arendust ja innovatsiooni kujutavad: ei ole teada.
• tõsiasi seisneb aga narrivõitu asjaolus, et mainitud 3600 sisaldab projekteerimistasu 2300 eurot ja tõenäoliselt allhankija allhankija allhankijale suunatud töötasu Oletatavalt nii paarsada eurot, sest rohkem see paar tundi vältav dekoratiivtöö ei saa maksta. Ega see miski Šotši ole, kus teed ja tänavad kullast kallimad, või mis?
• Ah, ja – töö teostajat te valida ei ole võimalik. Monopolide omavaheline diil ei luba.
Imestab ka keegi, et kodanikud jooksevad mööda ilma laiali nagu prussakad? Ilmselt ka osa ettevõtjaid, sest kaua sa ikka avalikule sektorile tasuta ideid genereerid. Präegu.
By Veebikiri
Oleme varemgi portreteerinud erinevaid isikuid ja isiksusi. Sedakorda siira imestumise ajel. Isaac Asimov`i poolt kirjutet on maakeelde tõlgitud ajast mil robootika muutus laiema auditooriumi jaoks päevakajaliseks arutlusteemaks. Kokku 19 kirjutist. Otsija leiab ka eestikeelse ja tavapäraselt hõreda wikipedia artikli. Ja see ongi kõik. Püüame siinkohal tühikut täita. Arvestades aga kirjamehe monumentaalset jalajälge maailma ajaloos – on see pigem aupaklik kummardus, kui sügavam analüüs.
Algselt Isaak Yudovich Ozimov`i nime kandnud ilmakodanik sündis erinevatel andmetel 02.01.1920, vähemalt sellel kuupäeval tähistas viljakas kirjamees ise oma sünnipäeva. Sünnikohaks Venemaa, Petrovitši küla tänapäevases Smolenski oblastis. Vene keelt ta aga ära ei õppinudki. Vanemad kolisid New York`i, Brooklynisse siis kui Asimov oli kolme aastane. Sealtmaalt oli koduseks suhtlemiskeeleks jidiš ja inglise keel.
Koolitee algas New York City Boys High School`is, järgnes Seth Low Junior College ning seejärel Columbia College. Algselt zooloogiat õppinud, vahetas ta esimesel semestril suunitlust keemia kasuks. Aasta 1941 tõi PhD biokeemias. Sealtmaalt töötas Isaac Asimov tsiviilisikuna Navy Yard’s Naval Air Experimental Station`is. Järgnes lühialaine militaarkarjäär. Kuidas iganes, arvatavalt on antud artikli lugejad nõus – kõrgharidus tuleb ulmekirjanikule ainult kasuks. Võimalik, et ka klaustrofiilia – Asimov nautis väikseid ja suletud ruume.
Asimov`i kirjanduslik karjäär jaguneb kolmeks. Varasem neist, milles domineeris valdavalt ulme algas lühikeste lugudega 1939 ja jätkus novellide näol 1950. Aastat 1952 algas periood mil koostöös teiste autoritega koostati kolledži tasemel õpik teemal Biochemistry and Human Metabolism. Ning aastasse 1957 paigutub populaarteadusliku kirjanduse loomise alguspunkt.
Ateisti, humanisti ja ratsionalisti Isaac Asimov`i esimene kokkupuude ulmekirjandusega sai teoks küllaltki proosaliselt – vanematele kuulunud maiustuste poes. Esimese kirjatööga ei läinud edukalt, kuid ainult esmapilgul. Toonase tunnustatuima väljaande Astounding John W. Campbell lükkas algaja ulmefänni „Cosmic Corkscrew“ nimelise katsetuse tagasi – mis ei ole oluline. Oluline on hoopis muu: Campbell julgustas Asimov`i edasi katsetama, mida viimane ka tegigi. Edasine on juba aga sõna sõnalt klassika – 1941 aasta septembris avaldas Astounding Asimov`i 32-se, “Nightfall`i” nimelise kirjutise, mida peetakse tänini üheks kuulsaimaks ulmetekstiks üldse. Aasta hiljem ilmus esimene Foundation`i/Asumi lugu.
Siinkohal leiab auline lugeja rea asjakohaseid linke:
Isaac Asimov eesti keeles:
“Kadunud robot” (1965)
“Vaade kõrgelt” (1970)
“Igaviku lõpp” (1973)
“Autobiograafia” (1979)
“Seal, kus lõpeb Maa” (1982)
“Asum” (1985)
“Asum ja Impeerium” (1989)
“Huumori lõpp” (1992)
“Teine Asum” (1996)
“Millenniumid” (1999)
“Asumi äär” (2000)
“Asum ja Maa” (2001)
“Enne Asumit” (2004)
“Edasi Asum” (2006)
“Teraskoopad” (2008)
“Alasti päike” (2009)
“Koidu robotid” (2010)
“Robotid ja impeerium” (2010)
Foto: wikipedia.org
By Veebikiri
Keskmine brutokuupalk tõusis statistikaameti andmetel 2014. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 5,3% ja brutotunnipalk 6%. Eelneva kvartaliga võrreldes palgakasv seega kiirenes. Tänu tarbijahindade langusele kiirenes ka keskmise palga ostujõu kasv, 5,8%ni.
Keskmise palga kasvu mõjutab endiselt töötajate registreerimiskohustus, mille tulemusel on suurenenud varem ümbrikupalka teeninud töötajate palgatulu deklareerimine. See aeglustab keskmise palga kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. Kui registreerimiskohustust poleks kehtestatud, siis oleks palgakasv tõenäoliselt veelgi kiirem.
Keskmise palga kasv oli kiirem riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, ligikaudu 7,5%, ning tegevusalade võrdluses tervishoius, 10,1%, ja avalikus halduses, 8,9%. Need on tegevusalad, kus registreerimiskohustus ei tohiks palgakasvu mõjutada. Erasektoris kasvas keskmine palk mõnevõrra aeglasemalt. Eesti ettevõtetes tõusid palgad veidi üle 7%, samas kui välisomanduses ettevõtetes oli palgakasv tagasihoidlikum, 2,5% juures. Töötlevas tööstuses tõusis palk keskmisest aeglasemalt, 4,4%.
Keskmise brutopalga kasvu kiirendab sel aastal miinimumpalga 11% tõus. Miinimumpalk tõuseb nii 2014. kui ka 2015. aastal keskmise palgaga võrreldes ligikaudu kaks korda kiiremini.
Netopalga ehk töötajale pärast maksude tasumist kätte jääva palga kasvu kiirendab sel aastal maksuvaba tulu tõus 144 eurolt 154 euroni kuus ja tulumaksumäära langus 21%lt 20%ni. Netopalk tõuseb nende muudatuste tulemusel miinimumpalga saaja jaoks ligikaudu 1,7% ja keskmise palga teenija jaoks 1,1% suuremat kätte jäävat palka. Töökohtade puhul, kus tööandja ja töötaja räägivad netopalga üle läbi, võib see olla soodne ja aidata kaasa tööjõukulude kasvu aeglustumisele.
Foto: foter.com
By Veebikiri
Kiire. Kvaliteetne. Usalduväärne. Enam kui 50 keelesuunda. Lisaks küljenduse ja copywriting`u teenus. Rääkimata võimekusest tõlkida alates majandusaruannetest ja lõpetades subtiitritega.
Otsetee Tõlge24.ee kodulehele: http://www.tolge24.ee/hinnaparing-tolge-24-tolketeenused/
Veebikiri soovitab :)
By Veebikiri
Meerhofi residents asub Lillepaviljoni vahetus naabruses, mida ümbritseb kõrge dendroloogilise väärtusega haljastus. Kolmest küljest ümbritsevad hoonet arhitektuurselt katkematu lainena rõdud, mis domineerivad hoone välimusel. Valged betoonist rõdud on lahendatud konsoolsete raudbetoonelementidena.
Üheksakorruseline korterelamu on lahendatud ühe trepikoja ning hoonesiseste koridoridega, mille kaudu pääseb kõikidesse korteritesse. Läbimõeldud ruumilahendus tagab kõikidest korteritest vaate mere suunas. Igal korrusel on kuni 10 korterit, valdavalt on tegemist keskmisest suuremate ja avaratema korteritega. Esimesel korrusel paiknevad lisaks fuajee ja muud abiruumid. Maa-aluses parklas on 100 parkimiskohta.
Meerhofi residentsi arendaja on Metro Capital OÜ. Hoone arhitektid on Henno Sillaste ning Sander Aas büroost Asum Arhitektid. Hoone ehitustööd algasid 2013. aasta suvel ning kestsid poolteist aastat. Ehituslepingu maksumus oli ligikaudu 10 miljonit eurot, millele lisandus käibemaks.
Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2013. majandusaastal ligi 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 700 inimesele.
Foto: Nordecon
By Veebikiri
Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates välisriikides kokku ligi 60 000.
Kõige rohkem Eesti kodakondsusega elanikke elab Soomes. Viimase loenduse andmeil oli neid veidi üle 29 000. Soome statistikaameti viimaste aastate andmed näitavad, et 2011. aastal oli Eesti kodakondsusega sisserändajaid üle 5000, 2012. aastal üle 6400 ja 2013. aastal ligi 6300. Seega on tänaseks loendusaegne arv oluliselt suurenenud.
Riikide rahvaloenduste andmeil elab üle 1000 Eesti kodaniku veel Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Norras, Iirimaal ja Taanis. Paljud Eesti kodanikud on oma praegusesse elukohariiki saabunud elama hiljuti,
st 2000. aastal või hiljem (Eesti kodanik ja Eestis sündinu võis praegusesse elukohariiki saabuda elama ka mujalt riigist, mitte tingimata Eestist). Näiteks Horvaatias, Maltal, Islandil, Norras, Šveitsis, Sloveenias, Hispaanias ja Belgias moodustavad 2000. aastal ja hiljem sinna elama saabunud Eesti kodakondsusega inimesed üle 90% kõigist seal elavatest Eesti kodanikest.
Kõikides riikides (v.a Norra) elab Eesti kodakondsusega naisi rohkem kui mehi. Vanuseline jaotus näitab, et välisriigis elavad enamasti parimas tööeas inimesed. Näiteks Itaalias, Norras, Rootsis, Saksamaal ja Soomes on üle 40% seal elavatest Eesti kodakondsusega inimestest vanuses 30–49. Samas leidub üksjagu riike, kus elab rohkem nooremaid inimesi. Näiteks Inglismaal, Taanis ja Prantsusmaal moodustavad just15–29-aastased 40% kõigist seal elavatest Eesti kodakondsusega inimestest. Võib arvata, et noorte mujal elamine on tihti seotud ka välisriigis õppimisega.
Eesti sünniriigiga inimesi loendati erinevates Euroopa riikides veidi enam kui 70 000. Eestis sündinuid elab arvuliselt enim Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Maltas, Norras ja Belgias moodustavad 2000. aastal ja hiljem sinna elama asunud Eesti juurtega inimesed 90% kõigist seal elavatest eestlastest.
2014. aasta lõpus tegi Eurostat tarbijatele kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning annab hea võimaluse Eestit teiste riikidega võrrelda.
Foto ja allikas: statistikablogi
By Veebikiri
Kaitseministeeriumi, Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja küberturbe ettevõte Vequrity OÜ korraldatud Küberolümpia 2015 võitis Jaanus Kääp, kes õpib IT Kolledžis IT süsteemide arenduse erialal.
Teise koha saavutas Henri Ots IT Kolledžist, kolmandale kohale tuli Andres Elliku TTÜ-st. Neljandale ja viiendale kohale tulid vastavalt Karl-Martin Karlson ja Urmo Lihten.
Küberolümpia peaauhinna, Blackhat Europe külastuse Amsterdami, andis võitjale üle kaitseminister Sven Mikser.
„Kaitseministeeriumi jaoks oli tegemist olulise võistlusega, see üritus on ühes reas Eestis peetud NATO küberkaitseõppustega Cyber Coalition ja Locked Sheilds,“ ütles kaitseminister Sven Mikser auhinda üle andes. „ Mul on hea meel, et võistluse ja võistlejate tase oli väga kõrge ning ma loodan, et Küberolümpiast saab juba mõne aasta pärast rahvusvaheline võistlus.“
Küberolümpia ühe korraldaja, Vequrity OÜ tegevjuhi Taavi Musta sõnul tagas ürituse korraldamine koostöös riigiasutuse, kõrgkooli ja eraettevõttega paindlikkuse ja kõrge taseme. „On heameel tõdeda, et osalejad olid kõik väga tublid. Küberolümpia näitas, et küberkaitse valdkonda on palju nutikaid noori peale tulemas,“ ütles Must.
„Võistlus oli tasavägine, võistlejate tase oli ühtlaselt kõrge ning võistluse läbiviimisel suuremaid tehnilisi viperusi ei esinenud,“ ütles Küberolümpia 2015 võistluse peakohtunik TTÜ dotsent Rain Ottis.
Võistluse lõpetas 21 tudengit Eesti Infotehnoloogia Kolledžist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Polütehnikumist ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor.
VÕISTLUSE TULEMUSED:
1. koht – Jaanus Kääp, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, IT süsteemide arendus;
2. koht – Henri Ots, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, IT süsteemide administreerimine;
3. koht – Andres Elliku, Tallinna Tehnikülikool, küberkaitse õppekava, Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane;
4. koht – Karl-Martin Karlson, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, IT süsteemide administreerimine;
5. koht – Urmo Lihten, Tallinna Tehnikaülikool, küberkaitse õppekava, Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane.
Küberolümpia on individuaalne küberkaitsevõistlus, mille raames panid tudengid 8 tunni jooksul proovile oma tehnilised teadmised ja praktilised oskused arvutisüsteemide kaitsmisel. Küberolümpia eesmärk on suurendada küberkaitse oskuseid ja teadmisi tudengite hulgas ning suurendada huvi valdkonna vastu.
Esimese Küberolümpia korraldasid Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Vequrity OÜ. Toetasid ByteLife Solutions OÜ, Cisco Systems Estonia OÜ, Guardtime AS, HITSA ja Tallinna Tehnikaülikool.
Foto ja lisainfo:
By Veebikiri
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.
Lähiturgudel on oluline roll
Statistikaameti andmetel eksporditi 2013. aastal Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu sajasse, 2010. aastal 82 riiki. Ekspordi peamisteks sihtriikideks on meie lähiriigid, kuid kaupu veetakse peaaegu kõikidesse maailmajagudesse. Kui vaadata kaardilt, siis Euroopa 51 riigist on katmata vaid mõni väike laik – Liechtenstein, Andorra, Kosovo, Vatikan ja Monaco, kuhu 2013. aastal ei eksporditud ühtegi Eesti päritolu põllumajandussaadust ega toidukaupa. Aasias asuvast 49 riigist on Eesti tooteid eksporditud 27-sse, Aafrika 59 riigist 13-sse. Ameerika 53 riigist 13-sse viiakse Eesti päritolu tooteid. Austraaliat ja Okeaaniat vaadates on näha, et Eesti ekspordib vaid Austraaliasse ning 2013. aastal Antarktikasse Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu ei eksporditud.
Kuni 1998. aastani veeti põllumajandussaadusi ja toidukaupu peamiselt Venemaale, mille osatähtsus Eesti vastavas ekspordis ulatus 1994. aastal koguni 44%-ni. Tähtsad ekspordi sihtriigid üheksakümnendatel aastatel olid veel Holland, Läti, Leedu ja Ukraina. Venemaa osatähtsus hakkas kahanema koos rubla väärtuse vähenemisega ja 1999. aastaks kahanes Venemaa osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 9%-ni. Samal ajal suurenes aga väljavedu Hollandisse ja Lätti. Läti osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis on 1998. aastast alates olnud 15–20%. Madalseis Venemaale ekspordis jõudis kätte 2003. aastal, kui väljavedu sinna moodustas vaid 4% Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. 2004. aastal elavnes eksport Venemaale ning 2013. aastal oli Venemaa kõige tähtsam Eesti põllumajandustoodete ja toiduainete ekspordi sihtriik, kuid tema osatähtsus selles ekspordis oli langenud 19%-ni.
Pärast 2004. aastat on oluliselt suurenenud Soome ekspordi osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos. Kui 1993. aastal oli Soome osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 6%, siis 2004. aastal 11% ning 2013. aastal juba 17%. Samas on vähenenud Hollandisse, Saksamaale ja Ukrainasse väljaveo osatähtsus – see on nende riikide puhul kahanenud vähemaks kui 5%. Ekspordi vähenemist Ukrainasse mõjutas oluliselt vabakaubanduslepingu katkemine. Kui enne EL-iga liitumist eksporditi peamiselt Hollandisse ja Saksamaale, siis pärast seda on kasvanud lähiturgude – Leedu ja Soome – osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis.
Pärast 2009. aasta majanduskriisi on Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele otsitud aktiivselt uusi turgusid. Suurenenud on eksport Aasia ja Aafrika riikidesse. Olulisteks uuteks sihtriikideks on saanud Saudi Araabia ja Iraak, kuid kaupu on välja veetud ka sellistesse eksootilistesse maadesse nagu Fääri saared, Aruba, Singapur, Egiptus, Gröönimaa. Euroopas on uueks sihtturuks kujunenud Bosnia ja Hertsegoviina.
Peamised ekspordiartiklid on piimatooted ja kala
Aastail 1993–2013 olid Eesti tähtsamateks ekspordiartikliteks piim ja piimatooted ning kalad ja vähilaadsed (enamasti krevetid). Kõige suurem – 37% kogu vastava ekspordi väärtusest – oli piima ja piimatoodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos 1997. aastal. 2013. aastal oli see osatähtsus langenud 17%-ni. Selles kaubagrupis olid 2013. aastal peamised ekspordiartiklid piim ja rõõsk koor (eksport 86,8 mln eurot) ning juust (70,3 mln), teisi tooteid – vadakut, jogurtit ja võid – müüdi ligikaudu 10 miljoni euro väärtuses.
Kalade ja vähilaadsete ekspordi osatähtsus oli suurim 2000. aastal – 29%. Kõige raskem oli kalade ja vähilaadsete eksportijatele 2008. aasta, mil selle kaubagrupi toodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli vaid kaheksa protsenti. Selle kaubagrupi peamisteks ekspordiartikliteks olid 2013. aastal külmutatud kala (eksport 59,6 mln eurot), kalafilee (39,8 mln), kuivatatud, soolatud ja suitsutatud kala (34,3 mln) ning krevetid (24,1 mln).
Enne Euroopa Liiduga liitumist veeti Eestist märkimisväärses rahalises väärtuses välja lihast ja kalast tooteid. Nende osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli 1996. aastal 28%, kuid 2013. aastaks oli see osatähtsus vähenenud viie protsendini. Selle kaubagrupi toodetest eksporditi 2013. aastal enim kalatooteid ja -konserve (23,4 mln eurot), lihast ja rupsist konserve (17,3 mln) ning vorste (14,6 mln).
Suurima kasvuga on pärast Euroopa Liiduga liitumist olnud jookide, alkoholi ja äädika kaubagruppi kuuluvate toodete eksport. Selle kaubagrupi toodete ekspordi suurim osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis – 28% – oli 2007. aastal. Majandussurutise tingimustes aga väljavedu järsult vähenes ning 2008. aastal oli selle kaubagrupi toodete osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 18%. Viimastel aastatel ei ole selle kaubagrupi toodete väljavedu oluliselt suurenenud. Samas tuleb märkida, et näiteks Eesti päritolu õllele on leidunud majandussurutise järel uusi turge ja selle müük on kasvanud.
Oluliselt on pärast EL-iga liitumist suurenenud teravilja (nisu, oder) ja toiduvalmististe (sh pärm, kastmed, supid, puljongid) eksport. Teravilja ning toiduvalmististe ekspordi osatähtsus oli 2013. aastaks kasvanud kaheksa protsendini.
Enim eksportijaid on Harjumaal
Eestis on enamikel maakondadel kujunenud oma olulised ekspordiartiklid. Näiteks kalandusega tegeletakse peamiselt Pärnu ja Lääne maakonnas, piimandusega Ida-Viru, Järva ja Võru maakonnas, lihatootmisega Lääne-Viru ja Valga maakonnas ning teraviljakasvatusega Viljandi maakonnas. Samuti on mitmeid maakondi ja linnu, kus on ainult sellele maakonnale või linnale omane ja suure osatähtsusega eksporttoode, näiteks Jõgeva maakonnas rapsiõli, Pärnu linnas kalafilee ning Rapla maakonnas pärm.
2013. aastal oli kõige rohkem – 328 – põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksportijaid Harju maakonnas ja Tallinnas. Järgnesid Tartu maakond koos Tartuga ning Pärnu maakond koos Pärnuga (20–49 eksportijat), seejärel Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru ja Saare maakond (10–19 eksportijat). Ülejäänud maakondades oli 2013. aastal alla 10 põllumajandussaaduste ja toiduainete eksportija.
Aliikas ja foto: Statistikablogi
By Veebikiri
Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.
2014. aastal diskuteeriti Eestis palju perekonna kui institutsiooni tähenduse ja samasooliste kooselu seadustamise üle. Kooseluvormide mitmekesistumisele Euroopas on kaasa aidanud vabaabielude levik viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljud riigid tunnustavad ametlikult uusi kooseluvorme, mis on sarnaselt traditsioonilisele abielule reguleeritud ja kaitstud seadustega.
Rahvaloendusel fikseeriti seadusliku perekonnaseisuna riigiti järgmisi kooseluvorme:
Registreeritud kooselu sarnaneb abielule – tegemist on vabaabielu ametlikuks muutmisega, mis annab partneritele (ja nende lastele) turvalisustunde. Kooselu registreerimine, lõpetamine ning muud sisulised tingimused on tavaliselt lihtsamad kui abielul. Vabaabielu (ehk registreerimata kooselu) üheski riigis seadusliku perekonnaseisu alla ei kuulu. Need isikud loendati kas „pole seaduslikus abielus olnud“, „lahutatud“ või „lesk“ kategooriate alla vastavalt nende ametlikule perekonnaseisule.
Rahvaloendusel esitas samasooliste kooselu kohta andmeid 11 riiki: Belgia, Luksemburg, Holland, Saksamaa, Šveits, Ungari, Soome, Rootsi, Taani, Tšehhi ja Kreeka. Kõigis nimetatud riikides elab registreeritud kooselus vaid väike osa vähemalt 15-aastasest rahvastikust. Suurim on registreeritud kooselu populaarsus Belgias (2,9%), Luksemburgis (1,5%) ja Hollandis (0,8%). Kõik riigid ei avalda aga detailset infot selle kohta, kas sama- ja/või erisooliste kooselu võib registreerida. Olemasolevate andmete põhjal saab öelda, et arvuliselt elab samasooliste kooselus enim inimesi Šveitsis, Belgias ja Tšehhis, vastavalt 11 024, 8058 ja 2018 isikut. Luksemburgis ja Ungaris on samasooliste registreeritud kooselu vähem levinud.
Kuigi samasooliste abielu on seadusliku perekonnaseisuna mitmetes Euroopa riikides lubatud, esitasid andmeid nende leviku kohta vaid Belgia (14 930 inimest) ja Luksemburg (12 inimest).
Huvitav fakt on seegi, et kõigis riikides, kus registreeritud kooselu on ametlikult tunnustatud, on traditsioonilises abielus inimeste osatähtsus siiski suurem kui Eestis. Eestis on vaid 39% vähemalt 15-aastasest rahvastikust perekonnaseisu järgi seaduslikus abielus ja see on madalaim näitaja Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) 32 riigi seas. Samuti asetub Eesti lahutatud isikute osatähtsuselt Läti järel teisele kohale – Eestis on rahvaloenduse andmetel 14% vähemalt 15-aastastest lahutatud ega ole uuesti abiellunud.
Millist tüüpi leibkondades elatakse ja mille poolest eristub Eesti?
Modernses ühiskonnas on muutunud ka enim levinud leibkonnatüübid. Paljudes Euroopa riikides on mitme põlvkonna kooselamine asendunud ühepereleibkondade levikuga: kooselu alustades asutakse elama vanematest eraldi. Üheliikmeliste leibkondade arvukust suurendavad vanematest eraldi elama kolinud täiskasvanud lapsed. Keskmise leibkonna suuruse vähenemine Euroopas on põhjustatud üheliikmeliste leibkondade ja ühepereleibkondade arvukuse suurenemisest (lisaks ka leibkonna laste arvu vähenemisest). Loenduse tulemused näitavad, et enamuses riikides on suurem osa leibkondadest ühe- või kaheliikmelised. Eesti koos Põhjamaadega kuulub esimesena nimetatute hulka. Eesti leibkondadest 40% on ühe- ja 29% kaheliikmelised, kolmeliikmelised leibkonnad moodustavad vaid 16% kõigist leibkondadest.
Suurima osa kõigist ühepereleibkondadest moodustavad kõikides riikides abielupaarid. Näiteks Küprosel, Kreekas ja Maltal on abielupaare üle 80%, Eestis ja Lätis vaid üle 50% ühepereleibkondadest. Üldiselt võibki öelda, et Lõuna-Euroopa traditsioonilisemates riikides on kõrgem abielupaaride osatähtsus ja vabaabielude ning muude kooseluvormide levik iseloomustab pigem Põhjamaid. Põhjamaid on nimetatud ka uute kooseluvormide leviku pioneermaadeks. Abielulisust seostatakse ka religiooni levikuga riigis – mida suurem osa elanikkonnast on usklikud, seda levinum ka traditsiooniline abielu ühiskonnas. Sotsiaaluuringud näitavad, et suur osa elanikkonnast tunnistab mõnda usku Maltal, Küprosel, Rumeenias, Poolas ja Kreekas.
Eesti paistab silma vabaabielus elavate paaride ja üksikemade suure osatähtsusega
Iga neljas ühepereleibkond Eestis on vabaabielupaar ning iga viies üksikema lastega. Vabaabielus elavaid paare elab veidi rohkem vaid Rootsis (27% ühepereleibkondadest) ning üksikemasid Lätis (28% ühepereleibkondadest). Ka Eestis on demograafilised protsessid, ühiskonna areng ja sellega kaasnenud väärtuste muutused toonud kaasa abielueelse kooselu muutumise tavapäraseks nähtuseks. Suurema osa paaride jaoks on vabaabielu näol tegemist abielu eeletapiga üksteise tundmaõppimiseks ning kooselu proovimiseks. Ent kooselu võib olla paari jaoks ka võrdväärne abieluga. Sellisel juhul aja möödudes abiellumist ei järgne. Niisiis ühelt poolt iseloomustab Eestit Põhjamaadega sarnane vabaabielude laialdase leviku trend. Teiselt poolt sarnaneme üksikemade suure osatähtsuse poolest Baltimaade ja teiste Ida-Euroopa riikidega nagu Sloveenia, Poola, Ungari ja Tšehhi.
Allikas: Statistkablogi
Foto: Foter.com