Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for august 2014

Leedu ühineb euroalaga ja ühtse järelevalvemehhanismiga 1. jaanuaril 2015

By

  • Lõplikult kindlaksmääratud vahetuskurss 1 EUR = 3,45280 LTL
  • EKP alustab Leedu pankade järelevalvet 2015. aastal
  • Leedu pangad kuuluvad põhjalikule hindamisele

Täna kiitis ELi Nõukogu ametlikult heaks Leedu ühinemise euroalaga 1. jaanuaril 2015. Leedu liti vahetuskurss on 1 EUR = 3,45280 LTL (vastab Leedu liti praegu kehtivale keskkursile vahetuskursimehhanismis ERM2). Euroopa Keskpank (EKP) ja Leedu keskpank leppisid kokku, et jälgivad välisvaluutaturul Leedu liti arengut euro suhtes kuni 1. jaanuarini 2015.

Kuna Leedu ühineb ka ühtse järelevalvemehhanismiga, lähevad Leedu suurimad pangad 2015. aasta jaanuaris EKP otsese järelevalve alla. Leedu keskpanga taotlusel on Leedu koos 18 euroala riigiga alates 2014. aasta jaanuarist osalenud pankade bilansside põhjalikus hindamises. See avaldab mõju Leedu kolme suurema krediidiasutuse (SEB bankas, Swedbank ja DNB bankas) varade seisukorrale.

Põhjaliku hindamise käigus kontrollitakse üksikasjalikult suurimate krediidiasutuste bilansse ja vastupanuvõimet, enne kui EKP asub täitma oma järelevalveülesandeid. Leedu pankade tulemused avalikustatakse koos ülejäänud pankade tulemustega 2014. aasta oktoobris.
Taustteave:

Leedu liti arengut jälgitakse kokkuleppe kohaselt ERM2 kontekstis. Osalemine vahetuskursimehhanismis ERM2 ja kinnipidamine normaalsetest kõikumispiiridest vähemalt kahe aasta jooksul on üks lähenemiskriteeriumitest, mis peab olema euroalaga ühinemiseks eelnevalt täidetud.
Leedu liti vahetuskurss on kindlaks määratud muudatusega määrusesse (EÜ) nr 2866/98, mis jõustub 1. jaanuaril 2015.

 

Muinastulede ööl muutub ilm taaskord suviseks!

By

Täna õhtul süttivad randades taas traditsioonilised lõkked, et tähistada Muinastulede ööd. Ilmaportaalide info kohaselt on lõkke süütamise ajal ilm igal pool Eestis kerge tuulega, kuiv ja vihma ei saja.
Sarnaselt varasematele aastatele oodatakse kõiki õhtuhämaruses mere äärde, et olla lüliks Läänemerd ümbritsevas lõketeketis ja niiviisi väljendada mererahvaste ühtsust.

“Täna võib naljatades öelda, et tellisime hea ilma. Peale pikka vihmaperioodi on see tegelikult päris hea üllatus looduse ja Läänemere poolt,” ütleb MTÜ Tuleranda liige Mairold Vaik. “Teeme siis omaltpoolt kõik, et loodusele heaga vastata,” ütles ta. Vaik lisas, et käesoleva Soome lahe aastaga 2014 kutsutakse inimesi jõude koondama meie ühise veekogu seisundi paremaks muutmiseks, et mõelda ja mõista, et meri, mis meid ühendab, vajab hoidmist.
Igal aastal kinnistub traditsiooniga üha rohkem suurüritusi, mida juba aastaid korraldatud, paljudes väikesadamates ja rannakülades organiseeritakse suuremaid lõkkeüritusi koos esineja või rikkaliku kultuuriprogrammiga. Näiteks Toila sadamas, Tallinnas Lennusadamas, Russalka monumendi juures ja Kalarannas. Samuti on üritus pikka aega olnud traditsiooniks Koguva külas, Viimsi vabaõhumuuseumis, Panga pangal, Kunda sadamas, Orjaku sadamas, Kihnu saarel, Pärnu rannas ja siiani hoiavad traditsiooni üleval ka väikesaarte elanikud. On ka uusi suurlõkkeid registreeritud, neid leiab ürituse veebilehelt muinastuled.ee.
Laupäeva hommiku seisuga on lõketest teada andnud 500 eestvedajat, lubades süüdata üle 670 lõkke ja nad on oma lõkete juurde kutsunud üle 26 tuhande inimese. Üks huvitavamaid randu tõotab tulla Muhu saare külje all Kõinastu leel, kus juba nädalapäevad tagasi koguti 40 lõkke jagu tulematerjali, et need ühiselt süüdata. Seda vaatepilti saab vastaskaldalt hästi vaadata nii Orissaare lähedalt kui ka Hanikatsi rannalt. Samuti Lottemaa kollektiiv on kuulutanud, et süütavad Reiu rannas oma lõkked, Laulasmaa rannas võib lõkke süütamiseks ruumi isegi nappida ja Vääna-Jõesuu kontsert tõotab tulla väga rahvarohke. Kindlasti on merel kõik ajaloolised purjelaevad ja mitmed jahid.

Muinastulede öö lõkete süütamise traditsioon sai üheaegselt alguse Eestis ja Soomes rohkem kui 20 aastat tagasi. Vanasti süüdati randades lõkked sõnumite edastamiseks või selleks, et näidata merelolijatele teed kodusadamasse. Nüüd nendele aegadele mõeldes süütame igal aastal augusti viimasel laupäeval kell 21:30 lõkketuled. Tänapäeval süütame lõkked selleks, et tunda ühtsust Läänemete äärsete rahvastega.
Alates 2009. aastast on veebikaardile www.muinastuled.ee kantud üle 3500 lõkkekoha ja üritusega on sellest ajast alates ühinenud kokku üle saja tuhande inimese Eestis ja naaberriikides.

Ürituse veebileht: www.muinastuled.ee
Foto: muinastuled.ee

 

Ettevõtjatel on vähem kui kuu aega valmistuda uue 10-eurose kasutuselevõtuks

By

23. septembril hakkab Eesti Pank – nagu ka teised euroala keskpangad – laskma ringlusse uue kujunduse ja turvaelementidega 10-euroseid pangatähti. Ettevõtjad peavad tagama, et uute 10-euroste sujuvaks kasutuselevõtuks ollakse tehniliselt valmis.

Rahakäitlusseadmete ja autentimisvahendite ajakohastamiseks peavad ettevõtjad ühendust võtma seadmete tarnijatega. Seadme puudumise või rikke korral ei tohi uue 10-eurose vastuvõtmisest keelduda, kuna rahatähe ehtsust saab tuvastada nelja turvaelemendi abil: Europe portreed kujutav vesimärk ja hologrammriba, smaragdroheline number ja reljeefsed jooned rahatähe servadel.

Uute rahatähtede turvaelementide tundmaõppimiseks korraldab Eesti Pank sularahakäitlejatele septembris tasuta koolitusi, mis toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Seminaridele on oodatud kõik ettevõtjad, kes puutuvad oma igapäevatöös tihedalt sularahaga kokku. Seminaride ajakava ja registreerumisinfo leiab panga veebilehelt http://www.eestipank.ee/sularaha/uusi-europangatahti-tutvustav-loengusari.

Esimese seeria 5- ja 10-eurosed pangatähed kehtivad maksevahendina edasi ja neid saab keskpangas tähtajatult vahetada. Küll aga kõrvaldatakse neid järk-järgult ringlusest ja lõpuks kaotavad need kehtivuse maksevahendina. Sellest teavitatakse inimesi aegsasti ette.

Turvaelemente aitavad tundma õppida põhjalikud interaktiivsed materjalid veebilehel www.uus-euro.eu.

Allikas: Eesti Pank

Foto: uus-euro.eu

 

 

Pluss ja Miinus

By

Pluss. vaatamata suurte otsisüsteemise võidukäigule ei ole kataloogid kuhugi kadunud ja nii toimib tuntud headuses maakeelne Neti.ee. Näiteks: kui otsite personali – siis Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) leiate  ka siit…

Miinus. Teetööd Tallinnas. Selles mõttes arusaadav, et teid peab parandama ja suvi üürike. Lihtsalt kuidagi harjumatu, et paarkümmend aastat lagunevad pealinna tänavad isesoodu ja tuljaku rütmis. Ning ühtäkki parandatakse kõike ja korraga. Muutused, teadupärast tekitavad hirmu.

Foto: foter.com

 

 

 

 

ZoneCloud.ee

By

Kohalikke serveri majutusteenuse (lihtsamalt öeldes: kodulehe internetis hoidmise teenuse) pakkujaid on õnneks palju. Samavõrd palju on nende hulgas küsitava väärtusega ettevõtmisi. Kusjuures mitmel juhul – kui klienditeenindus üldse eksisteerib – tähendab see kord nädalas tühjendatavat kirjakasti.

Siin asubki üks mitmetest põhjustest miks kasutame ja kiidame Zone.ee`d. Stabiilne. Usaldusväärne. Arenev. Tehnilist tuge iseloomustab mõistlik kiirus ja vaieldamatu kompetents.

Äsja märkkasime, et Zone teenustepalett on laienemas, seahulgas (esialgu beta ehk lõppkatsetamise vormis) võimalus hoida oma fotosid või dokumente nii, et neile pääseb ligi üle terve maailma:  ZoneCloud.ee

Klientidele TASUTA.

Foto: zonecloud.ee

 

 

 

Kuidas osta sülearvutit?

By

1A.ee

Kuidas osta sülearvutit? Kust osta sülearvuti? Milline on parim sülearvuti? Miks soetada endale tänapäevane ja võimekas sülearvuti? Küsimusi on palju, kui Sa tahad osta uut sülearvutit. Püüame Sulle anda head vastused.

Kõige tähtsamaks mugavuseks peetakse sülearvutite puhul fakti, et sülearvutit saab kaasas kanda. Sülearvutit saab kasutada igal pool, näiteks bussiga sõites, kohvikutes, raamatukogudes või isegi looduses viibides – kus iganes tekib soov laptopiga töötada või lihtsalt meelt lahutada. Sülearvuti aitab meil tõhusalt aega kokku hoida. Näiteks saab kirjadele vastata ajal ja kohas, kus see muidu ei ole võimalik. Sülearvutiga koos on vajalik informatsioon Sul kogu aeg olemas ja kui tekib tahtmine midagi järele uurida, saab seda kohe ja kiiresti teha.

Sülearvutid on häid omadusi tulvil. Need on mõõtmetelt väikesed ja ei võta seega palju ruumi. Kui Sul on väikesed toad, siis on kindlasti mõttekas soetada suure lauaarvuti asemel hoopis sülearvuti. Kui Sa sülearvutit parasjagu ei kasuta, siis saab selle kergesti sulgeda ja eemale asetada. Sülearvutid on energiasäästlikumad kui lauaarvutid ning voolukatkestuste ajal on võimalik arvutit ikka edasi kasutada (nii kaua kuni aku vastu peab) ning salvestada kõik tööd, mis jäid pooleli.

Kogu vajaminev tehnika on sülearvutitele juba sisse ehitatud ja Sa ei pea ostma eraldi veebikaamerat, klaviatuuri, hiirt, kõlareid, mikrofoni. Kõik see on sülearvutitel juba olemas ja ootab kasutamist!

1A.ee veebikaubamajast leiad lugematul hulgal häid sülearvuteid. Meil on rohkem kui 300 eri mudelit! Pakume parimaid sülearvuteid õppurile, ärikasutajale, mänguhuvilisele, kodukasutajale jne. Kõik soovijad leiavad omale meie valikust kindlasti parima sülearvuti. Meil on mugav otsingusüsteem, kust leiad oma eelistuste järgi kiirelt ja mugavalt just õige mudeli. Otsida on võimalik: tootja, tüübi, ekraani suuruse ning tüübi, protsessori, kõvaketta, operatsioonisüsteemi ja paljude muude detailide põhjal. Kui Sa sülearvutite omadustes väga hästi ei orienteeru, siis soovitame alati küsida nõu meie klienditeeninduselt! Aitame välja selgitada, milline mudel võiks Sulle kõige paremini sobida. Tere tulemast 1.A.ee veebipoodi sülearvutit valima!

Foto: 1A.ee

 

Kas mulle on vaja uut jalgratast?

By

A1

Kas mulle on vaja uut jalgratast? Milline ratas osta? Missugune on parim jalgratas? Need küsimused tulevad pähe tavaliselt siis, kui saabub kevad ja head ilmad, mis ahvatlevad õues sportlikult aega veetma. Selleks aga on Sul vaja üht kindlat ja mugavat jalgratast.
Veebikauplus 1A.ee pakub jalgrattaid igale vanusele. Meil leidub rattaid nii lastele, naistele kui ka meestele. Valida saab ka soodsama või kallima hinnaklassi vahel. Kuidas valida õige jalgratas? Kõigepealt peab mõtlema sellele, kui suur rattaspordi armastaja Sa oled. Kas oled pigem rahulike sõitude nautija või tahad teha tõsist sporti? Kas Sulle meeldib niisama sõita ja ilusat ilma nautida või otsid hoopis väljakutseid keerulistel maastikel?

Tõsistele sportijatele soovitame jõulist ning kallimat jalgratast. Kui Sa aga end rattasportlaseks ei pea ja ei kavatse ka tulevikus selleks hakata, siis ei ole vaja Sul väga hinnalist jalgratast osta, sest ka soodsamad jalgrattad täidavad oma ülesandeid suurepäraselt.
Kas Sinu lapsele meeldiks rattaga sõita? Kas tal on juba olemas oma isiklik jalgratas? 1A.ee e-pood pakub jalgrattaid juba päris väikestele lastele, kelle jaoks on jalgrattad varustatud abiratastega. Valikult on ka suurematele lastele – nii poistele kui tüdrukutele.

1A.ee veebipoes pakutavad rattad on valmistanud tootjad: Author, Ghost ja GTM. Kõik mudelid on tänapäevased ja moodsad. Kasuta omale õige jalgratta leidmiseks meie mugavaid otsingusüsteeme. Tee valik, kas tahad ratast lapsele, naisele või mehele. Rattad on rühmitatud ka raami suuruse järgi (alates 12 tollist ja lõpetades 21 tollistega). Raami suurust mõõdetakse jalgratta keskjooksust kuni selle kohani raamil, kust algab sadulatoru. Laste rattad on liigitatud ka vanuse järgi.

Kui Sa ei oska siiski õiget ratast valida, siis võta julgelt ühendust meie 1A.ee veebikaupluse klienditeenindusega. Vastame Sulle esimesel võimalusel, aitame leida Sinu küsimustele vastused ning soovitame Sinu vajadustele kõige paremini sobivat jalgratast.

Millist lisavarustust jalgrattale osta? Ka siin tuleb Teile appi veebipood 1A.ee. Meil on suur valik jalgrattatarvikuid – kiivrid, kotid, kompuutrid, pakiraamid, porilauad, pumbad, tuled ja palju muud!

Foto: 1A.ee

 

 

Arvamusfestivali esimesel päeval osales 2000 inimest. Päeva lõpetas suur arutelu tuleviku Eestist, kus sadakond inimest arutasid, milline on nende unistuste Eesti ja kuidas selleni jõuda.

By

„Rühmaaruteludes otsiti iga üksiku inimese loo ühisosa teiste osalejatega ja jõuti arusaamani, et Eesti inimesed tahavad koos mõelda, koos arutada ja ühise tulevikuloo leidmise asemel on oluline seda lugu koos otsida,“ ütles Ruti Einpalu, arutelu korraldaja.

„Kui hakkasime rääkima sellest, milline me tahaks, et Eesti on 2050. aastal, muutus väga oluliseks see, mida me tahaksime säilitada. Sest me ei tea, milline on selleks ajaks olnud tehnoloogia areng,“ ütles Merike Mitt, üks grupiarutelu juhtidest. „Oluline on, et Eesti riik kestab; et see, mis meile on praegu loomulik – näiteks side loodusega, kogukondade erilisus – on endiselt olemas, et saame seda „päris elu“ pakkuda ka oma lastele ja lastelastele.“
Aruteludest tuli välja, et Eestis teeb inimesi lisaks loodusele uhkeks näiteks Laulupidu, aga ka see, et suhted on lähedased ja hierarhiat on väga vähe. Lisaks loodusele ja kogukondlikkuse olulisusele tuli välja, et tuleviku Eesti loos on iga inimene vajalik.

Arvamusfestivali teine päev alustab tavapäratute arvamusvahetustega, nii pannkoogiküpsetamisega kui ka otseülekannetega raadiotesse. Erinevatel teemalavadel saab päeva jooksul kuulata veidi üle 80 arutelu. Viimane mõttevahetus on parlamendierakondade esimeeste arutelu. Festivali lõpetab loominguline kollektiiv Kinoteater ainult ühel õhtul ettekandmisele tulemisega „Manifestiga Nr 4“.

„Ma usun, et kõik, kes on ühel või teisel moel Arvamusfestivali osalejad, liiguvad uude päeva positiivse ja inspireeritud meelega. Eilne möödus suurepäraselt, saades uusi mõtteid ning ideid teistelt asjaosalistelt. Seega ega tänane saa vähem sündmusterikas tulla,“ jagas Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva oma mõtteid enne päeva algust.

Mõttevahetuste kõrval saab aega veeta festivaliklubi alal, kus kohvikud pakuvad keskhommikust kõigile kehakinnitust ning võimalust mõnusas õhustikus arutelude vahel sõprade-tuttavatega spontaanseid arutelusid pidada.

Liiva lisas, et tänavuse festivali lõpetamine on varasemast veidi teistsugune. „Meie üritusele paneb ilusa punkti Kinoteater, mida veavad Henrik Kalmet ja Paavo Piik. Nende „Manifest nr 4“ koosneb arvamuskuultuurist rääkivatest sketšidest. Tõotab tulla põnev etteaste,“ kommenteeris ta.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi ning alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Kogu Arvamusfestivali kohta käiva info leiab siit: www.arvamusfestival.ee.

Festivalist teevad otselülitusi erinevad raadiokanalid ja meediaväljaanded, ERR kannab oma veebis üle Mäe- ja Orulava arutelusid.

Foto: arvamusfestival.ee

 

 

Eestis tehti 2014. aasta teises kvartalis kuus keskmiselt 30 miljonit riigisisest makset

By

Maksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%, käive aga vähenes 12%. Maksete käive ei kasvanud suurel määral ühegi makseviisi lõikes, küll aga vähenes eelmise aastaga võrreldes oluliselt telepanga maksekorralduste ja paberil maksekorralduste käive. Nende kahe makseviisi kasutamine on olnud langustrendis juba aastaid, kuid veebruaris jõustunud SEPA tingimused põhjustasid hiljutise järsu vähenemise. Maksete arvuline jaotus on viimase nelja aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilne: üle 60% riigisisestest maksetest tehakse pangakaardiga, internetipangas algatatud maksete osakaal püsib 20% juures. Samas suurem osa maksete käibest liigub internetipanga kaudu – 2014. aasta teises kvartalis tehti koguni 75% maksetest internetis, eelmise aasta samal perioodil oli internetipanga maksete osakaal maksete käibes 10% väiksem.

Riigisisesed pankadevahelised maksed liiguvad 2014. aasta veebruarist EBA Clearingu hallatava üleeuroopalise süsteemi STEP2 kaudu. STEP2 vahendusel tehakse riigisisestest maksekorraldustest viiendik. STEP2 kaudu tehtavad maksed moodustavad käibest 26%. Kuni veebruarini oli riigisisesteks pankadevahelisteks makseteks kasutusel Eesti Panga hallatav jaemaksesüsteem ESTA, mille puhul liikusid maksed pankade vahel kümme korda päevas. STEP2s liigub raha pankade vahel viis korda päevas, mistõttu võib raha ühest pangast teise jõuda kolme kuni viie tunniga. Kui makse peab kohale jõudma samal päeval, on sõltuvalt pangast vaja see sisestada hiljemalt kella 15 ja 16.30 vahel. 80% riigisisestest maksekorraldustest arveldatakse pangasisestena ning enamasti toimub see kohe ja ööpäevaringselt.

Piiriüleseid makseid tehti 2014. aasta teises kvartalis kuus keskmiselt 1,7 miljonit ning nende kogukäive oli ligi 6 miljardit eurot. Maksete arv oli peaaegu sama kui eelmise aasta samal perioodil, käive aga 16% suurem.

Piiriülestest maksetest liigub STEP2 süsteemi kaudu kümnendik, käibest moodustavad need maksed viiendiku. Kõige rohkem tehakse STEP2s piiriüleseid makseid Soome, Saksamaale ja Lätti (vastavalt 17%, 16% ja 10% kõikide piiriüleste maksete käibest). Ka laekumisi tuli selle süsteemi kaudu enim just nendest riikidest.

30. juuni seisuga on pangad välja andnud 1,8 miljonit pangakaarti, millest 1,5 miljonit on aktiivses kasutuses. Kui veel mõned aastad tagasi kasutati pangakaarti pigem sularaha väljavõtmiseks kui müügikohas ostude eest tasumiseks, siis nüüd on olukord vastupidine. Ühes kuus makstakse kaardiga keskmiselt 340 miljoni euro eest, ent sularaha võetakse pangaautomaadist välja keskmiselt 316 miljonit eurot kuus. Teises kvartalis maksti  pangaautomaadi abil oma kontole sularaha kokku keskmiselt 144 miljonit eurot kuus, mida on 17% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Selle kasvu üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et kontoris tehtavad sularahaarveldused (sh kontole raha kandmine ja sealt välja võtmine) on läinud kallimaks ning seetõttu kasutavad inimesed rohkem sularahaautomaate. Kaardimakse keskmine suurus on juba üle viie aasta püsinud umbes 17 euro juures. Sularaha võetakse  pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 93 eurot ning automaadi abil pannakse kontole korraga keskmiselt 364 eurot ning need summad on ligi kümnendiku võrra suuremad kui aasta tagasi.

Allikas ja foto: Eesti Pank

 

Alates augustist hakkavad pankadele kehtima karmimad kapitalinõuded

By

Bank vault

1. augustil jõustub kommertspankadele Eesti Panga kehtestatud täiendav 2 protsendi suurune süsteemse riski puhvri nõue. Sellega tõuseb Eesti pankade esimese taseme põhivahendite nõue 9 protsendini.

Eesti Panga hinnangul on süsteemse riski puhver vajalik selleks, et maandada panganduses väikese ja avatud majanduse eripärast tingitud riske. Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tähenda Eestis tegutsevatele pankadele olulisi muudatusi, sest nende kapitalitase ületab kehtima hakkavat nõuet.

Alates 2014. aasta algusest on Euroopa Liidus kehtinud pankadele ühtne kapitalinõue, kuid lisaks sellele võivad liikmesriigid kehtestada täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid. Aastatel 1997–2013 kehtis Eestis 2 protsenti kõrgem kapitali miinimumnõue. Eesti Panga hinnangul on Eestis vaja jätkata kõrgema nõudega, sest panganduse süsteemne risk ei ole vähenenud.

Kui Eesti majanduse olukord välismõjude tõttu ootamatult halveneb, võib see väga kiiresti viia laenumakseprobleemideni erasektoris. See omakorda võib halvendada pankade finantsseisu. Eesti majanduse teeb muutlikumaks nii keskmisest kõrgem investeeringute tase kui ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete tagasihoidlikud säästud, mis on Euroopa keskmisest väiksemad. Ohtlik on ka panganduse suur kontsentreeritus, kuna märkimisväärset osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid.

Lisaks süsteemse riski puhvrile peavad Eestis tegutsevad pangad hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit. Kui pank ei täida kapitalipuhvrite nõuet, piiratakse maksta dividende ja juhtkonna boonuseid.

Eesti Pank analüüsib pangandussektori kapitalipuhvrite vajadust vähemalt kaks korda aastas Finantsstabiilsuse Ülevaates, mis avaldatakse aprillis ja oktoobris.

Foto: foter.com