Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Tallinn

Facebook korraldas oma esimese ametliku ürituse Eestis

By

23. novembril toimus Tallinnas Facebooki esimene ametlik üritus Eestis, mille eesmärgiks oli jagada siinsetele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele inspiratsiooni ja tarkust, kuidas kasutada oma äri edendamiseks parimalt ära Facebooki 2,1 miljardi igakuise kasutaja ning kuni 800 miljoni Instagrami kasutaja olemasolu ja mõju.

Facebooki ‘Boost Your Business’ (BYB) üritus leidis aset Balti jaama ootepaviljoni uues ja inspireerivas keskkonnas. Sündmusest võttis osa ligi 170 kohalikku ettevõtjat, kes said kuulda võimalikest ärilistest eelistest, mida võivad Facebooki erinevad lahendused ja reklaamistrateegia võimalused neile pakkuda.

“Eestis on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted siinse majanduse selgrooks, juhtides seeläbi ka majanduskasvu ning luues juurde väärtuslikke töökohti. Soovime Facebookiga Eesti kohalikku äriringkonda veelgi inspireerida, tutvustades parimaid võimalikke viise Facebooki eri tööriistade kasutamiseks, et ettevõtted saaksid kasvada lihtsalt ja efektiivselt – seda olenemata nende suurusest, asukohast, konkreetsest valdkonnast või oskuste tasemest,“ kommenteeris Facebooki avalike teenuste juht siinses regioonis, Jakub Turowski, kes avas ka tänase ürituse.

BYB üritusest osavõtjatel oli võimalik kuulata inspireerivaid ettekandeid, saada osa kaasahaaravatest meistriklassidest ning osaleda individuaalsetel konsultatsioonidel Facebooki rahvusvaheliste esindajatega, mis kõik keskendusid ettevõtetega seotud eri tegevustele Facebooki ja Instagrami keskkondades. Seejuures oli kuulajate seas nii juba töötava meeskonnaga keskmise suurusega ettevõtteid kui ka väikeseid, ühe kuni paari inimese firmasid. Just viimased võivad saada Facebooki ja Instagrami pakutavatest kulutõhusatest turundusvõimalustest suurima kasu.

Ühtlasi oli ürituse üheks oluliseks osaks tempokas paneeldiskussioon, millest võtsid osa ka Eesti kohalikud ettevõtted: Jätsirull, Ampler Bikes ja Aurelia Ehted, kes jagasid osalejatele oma edulugusid, kuidas nemad tänu Facebookile kasvanud on.

Kokku kasutab Facebook Pages võimalust aktiivselt rohkem kui 70 miljonit väikest ettevõtet üle kogu maailma ning rohkem kui 15 miljonil on Instagramis äriprofiil.

Tallinna BYB üritus oli osa Facebooki ametlikust Euroopa Roadshow 2017 tuurist.

Foto: prstrategies.ee

Pluss ja Miinus

By

Pluss. vaatamata suurte otsisüsteemise võidukäigule ei ole kataloogid kuhugi kadunud ja nii toimib tuntud headuses maakeelne Neti.ee. Näiteks: kui otsite personali – siis Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuuri (EHRA) leiate  ka siit…

Miinus. Teetööd Tallinnas. Selles mõttes arusaadav, et teid peab parandama ja suvi üürike. Lihtsalt kuidagi harjumatu, et paarkümmend aastat lagunevad pealinna tänavad isesoodu ja tuljaku rütmis. Ning ühtäkki parandatakse kõike ja korraga. Muutused, teadupärast tekitavad hirmu.

Foto: foter.com

 

 

 

 

Tallinnast väljapoole käib tööl 35 000 pealinlast

By

2011. aasta rahvaloenduse andmetel käib Tallinnast mujale omavalitsusse tööle rohkem kui 35 000 inimest ehk ligi 9% pealinna elanikest.

„Postimees“ kirjutas hiljuti põneva loo teemal, et Tallinnast väljapoole on ühistranspordiga raske tööle pääseda, kuna vastavaid liine pole. 2011. aasta rahvaloendus andis töörände kohta põhjaliku andmestiku, sellele tuginedes saab öelda, et Tallinnast väljapoole tööl käivate pealinlaste töörände peamiseks sihtkohaks on Rae vald, sest just seal asub palju logistikakeskuseid, suuri ladusid ja tootmistehaseid, mis annavad tööd sadadele inimestele. Tallinnast käib Rae valda (peamiselt Jüri alevikku) tööle 3548 inimest ehk 1,9% Tallinna hõivatutest. Kõige rohkem inimesi käib Rae valda tööl Lasnamäelt (1223), Mustamäelt (551) ja Põhja-Tallinnast (440).

Tallinnast liigub üksjagu inimesi tööle veel Maardu linna (2354 inimest), Viimsi (1642), Harku (1187), Saue (1091) ja Saku (1004) valda.

Milliseid olulisi tööalase pendelrände sihtkohti veel Harjumaal leidub?

Kui jätta Tallinnast väljapoole liikujad vaatluse alt välja, siis leidub Harjumaal veel väiksemaid, kuid samuti olulisi, tööalase liikumise trajektoore. Näiteks Keila linna käib iga päev tööle ligikaudu 400 Keila valla ja üle 220 Vasalemma valla elaniku. Ka Tallinnast liigub Keilasse tööle ligikaudu 450 inimest. Oluliseks pendelrände sihtkohaks on Keila linn veel Harku (139), Nissi (132) ja Saue (145) valla elanikele ning Paldiski linna elanikele (186).

Maardu linnas käib tööl üle saja Jõelähtme ja Viimsi valla elaniku. Maardu linna enda elanikud liiguvad aga tööle peamiselt Rae (239), Viimsi (282) ja Jõelähtme (244) valda.

Saue linn on oluliseks töörände sihtkohaks Keila linna (159), Saue valla (149) ja Tallinna (553) elanikele.

Arvestades omavalitsusüksustest Eesti tugevaimasse tõmbekeskusesse Tallinna iga päev töölkäivate inimeste suurt hulka, võivad Tallinnast väljapoole suunduvad tööalased liikumised tunduda väiksemahulised. Samas logistikakeskuste ning suurte tootmisettevõtete kolimine (või juba asumine) pealinna linnasüdamest väljapoole on tänapäeval tavapärane nähtus. Nii on ettevõtjatele mugavam, sest kaupade transportimiseks ei pea suurematele maanteedele jõudmiseks läbima linnaliiklust, ning tekib võimalus kulude kokkuhoiuks, sest krundi hind väljaspool linna on odavam.

Allikas ja foto: Statistikaamet

Intervjuu Tallinna Giidide Ühingu asutajaliikme, pr. Piret Kirme`ga

By

Piret KirmeEesti on pisike maa. Kas (kuidas?) suuriikidest pärinevad turistid eristavad meid muudest, näiteks balti- või põhjamaadest?

Kruiisilaevadega põhiliselt Tallinna ja pealinna ümbrust külastavad turistid on väga erinevate teadmiste tasemega. Tavaline, keskmine Ameerika, Austraalia, Mehhiko turist ei ole suurt midagi kuulnud peale selle, et Eesti oli NSVL-i osa. Olengi giidina võtnud endale miinimumülesandeks teha sellistele turistidele selgeks, et me ei ole venelased, me ei räägi vene keelt , et sõna “vene(lane)” ei tähenda eestlaste kõnepruugis mõnikord, mitte niivõrd rahvust, kui viletsat ja oskamatut inimest või tegutsemist. Muud ajaloo seosed jäävad juba fantastika valda. Üks ameeriklanna kirjutas kaebuse, et giid räägib liiga keerulist juttu (too complicated) kui too seletas Tallinna jagunemist kaheks: all-linnaks ja Toompeaks. Need turistid ,kes tellivad temaatilisi ekskursioone, näiteks” Shadowes of Soviet time“. “Soviet Life” ja muud sellist, on lähiajalooga paremini kursis. Ainult need, kellel on olnud isiklikke kokkupuuteid eestlastega, teavad midagi täpsemalt. See, et keeleliselt ja ajalooliselt oleme Läti ja eriti Leeduga täiesti erinevad, on üllatuseks. Lõpeb ekskursioon ikka tavaliselt nii, et turist tuleb kallistab sind ja tänab ekskursiooni eest sõnadega: “You have very beautiful country, your Denmark here!“. Mis puutub nüüd venelaste ja venestamise probleemidesse siis on seda mõttetu selgitada marsruudi puhul “Lesure Tallinn” või “Easy Tallinn” sest nende ekskursioonide käigus viiakse turistid Toompeale Aleksander Nevski kiriku ette ja kogu lugu. Muidugi avaldab see “tordikene” turisti lihtsale meelele muljet rohkem kui päris Toompea loss. Ka minu poeg arvas nelja aastaselt, loss Toompeal on ikka see vene kirik.

Palju on räägitud korraliku konverentsikeskuse puudumisest. Kas on veel analoogseid takistusi turismi arengule?

Paljas keskus ei taga veel konverentsituristide tulva. Miks Helsingi on saavutanud sellise kõrge koha konverentse korraldatavate linnade hulgas?  Sest kõik on paigas. Turvaline ühiskond, aus ja teenindusvalmis rahvas. Oleme unustanud, et soomlased võtsid kunagi tunnuslauseks: “Palvelu pelaa!”. Teiseks puudub meil ühine kontseptsioon, mis riik me siis oleme. Neti-, spa-, või borduriik?

Pole meil ühtset arusaamist ka rahvustoidust, see peaks ikka söödav olema ja isuäratav välja nägema. Kaerakile ei ole söödav ja kama eri variantide kohta olen kuulnud turiste ütlevat:” looks like chiken shit” hiljem küll lisati “tastes OK“. Aga ega seda üle ühe teelusikatäie ei söödud. Käib ka ülepakkumine internetiga. Olen kuulnud prantslasi ütlevat, kui neile näidati, kus WIFI ala on, et meil pakutase kõigepealt külalistele klaas veini. Eestis aga internetti. Nii, et arenguruumi on küll ja veel. Ei hakka hinnatasemest rääkimagi. Kui Helsingi Spades on päeva ajal kolme tunni pilet 10 eur-i, siis sama taset Eestis ei oskagi pakkuda. jne.

Kui palju reisib eestlane ise?

Eestlane reisib minumeelest palju. Eks ole selles süüdi ka 50 nõukogude aastat kui välisreisid olid äärmiselt piiratud. Ei saa muidugi olla nõus noore müügijuhiga ühest reisikorraldusfirmast, kes oli veendunud, et puhkuse reisid Eestis on kestnud alles 4-5, maksimaalselt 6 aastat! Enne seda ta ju ei töötanud turismis ja loomulikult ei saanud siis ka midagi toimuda. Küsisin selle noore daami käest, et millega tegelesid siis Estravel ja Baltic Tours, millised mõlemad on turul juba 21 aastat? Minu meelest ei ole üheski teises riigis olemas sellist asja nagu “REISILAEN”, st. kokkulepet panga ja reisibüroo vahel, et inimene jumala pärast saaks oma reisinälja kustutatud, kuigi me teame, reisimine ei kuulu inimeste esmavajaduste hulka. Ja teisest küljest,vaadake Albioni reiside hindu. Eestlane reisib palju ja kallilt.

Aga Teie ise?

Mina olen saanud päris palju reisida põhiliselt oma töö iseloomu tõttu nii, et 38 -st maast, mida olen külastanud, on 10 sellised, kuhu olen mina, Piret, ise läinud omal soovil ja tahtel. Käesoleval ajal sooviksin kindlasti rohkem reisida aga eelarvelistel kaalutlustel ei ole see võimalik.

Mis on Teie eelistatud sihtkoht?

Kui perega ja puhas puhkus – siis meeldib Türgi. Ma armastan Euroopat, lemmiklinnad on London ja Firenze.

Mida sooviksite veebikirja lugejale MASU aastal?

Olge rahulikud, KÕIK LÄHEB MÖÖDA! Ja ükskord me reisime niikuinii!

Foto: erakogu