Veebikiri.ee

Majandus & elustiil. Koolitus

Archives for juuni 2011

Intervjuu kohviku „Kompott“ peakoka hr. Silver Illaku`ga

By


Ilmselt palju liialdamata võib väita – peakokk on köögis jumal. Millist juhtimisstiili eelistate – autokraatlikku juhatamist? Või pooldate meeskonnatööd?
Isiklikult pooldan demokraatlikku meeskonnatööd. Ma teen ettepaneku ning siis arutame, kuidas toimetame. Muidugi suurte ja suunavate otsuste puhul võtan kuulda teiste arvamust, kuid lõpliku otsuse teen mina. Kuigi osa asju peavad ka autokraatlikud olema. Näiteks retseptid ja üldine köögitöö organiseerimine. Asjad peaksid ikka omal kohal olema.

Kuidas sünnivad retseptid?
Retseptid sünnivad mitut erinevat moodi. Üks versioon on see, et näen kuskil heana tunduvat retsepti ning siis mugandan seda.

Teine versioon on fantaasiavoor, kus tuleb mingi põnev mõte ja siis katsetan ja mängin sellega kuni saavutan täiuslikkuse. Ning kolmas võimalus on see, et teen mingi baasi valmis, tutvustan köögimeeskonnale, kes omakorda retsepti täiustab.

Kõige äärmuslikum osis, mida olete retseptis kasutanud?
Vabal ajal on retsepti kõige äärmuslikumad komponendid igasugu putukad olnud. Töö ajal on Eesti mõistes äärmuslik tooraine olnud krokodillifilee ja veise süda.

Samas meeldib segada ja katsetada kummalisi kooslusi tavatoorainetega. Näiteks sinihallitusjuust ja šokolaad või hoopis karamellikastmega veis ning kuusevõrsetega marineeritud veisefilee.

Kas erialasest kirjandusest leitav retseptivalik on üks ühele kasutatav, või peab neid eelnevalt ikkagi kohandama?
Nii ja naa. Üldjuhul ma retsepte ei jälgi. Mind häirivad nn tavainimeste retseptid, kus on ebamäärased kogused. Näiteks üks porgand, kaks sibulat on nii suhteline suurus. Üks porgand võib kaaluda 100g ja olen kohanud ka 400g-st aga see mõjutab toitu juba kaunis palju. Ning olen kohanud ka retsepte, kus tehnoloogiliselt on nii segane jutt, et päris täpselt ei jõua info lugejani.

Miks valisite koka elukutse?
Kuna väiksest peale on mulle meeldinud kokata ja köögis eksperimenteerida. Mäletan väga hästi kui 1991. aastal isa tõi koju tuliuue teflonpanni, mida siis sel ajal Eestis müügil ei olnud ning ma kõrvetasin kalapulgad sellel pannil nii ära, et pann läks ära viskamisele.

Kokanduse puhul mulle meeldib ka see, et see on selline puhas töö. Ning muidugi fantaasia-rohke.

Väliköök, mida see tähendab?

Minu jaoks on väliköök selline mõnus vaheldus argielus. Värske õhk, grill, wokkpann ning väljakutsed ja vahvad inimesed. Ükski välitoitlustus ei ole ühte ja sama nägu, alati on seal midagi väljakutsuvat (ilm ja asukoht ise). Ning koht, kus saab klientidega suhelda. Inimesed on päris uudishimulikud. On olnud mitmeid üiritusi, kus osa pidulistest jääb panni juurde uudistama, mida teen, kuna ma ei tee nn tavalisi friikartuleid ja vorste. Väliköögis üritan võimalikult palju kohalikku ja värsket toorainet kasutad ning toiduga katsetada. Näiteks värske karulaugu kartulid või jänesekapsa (jäneseoblikas) marinaadis lõhe.

Retseptisoovitus veebikirja lugejatele?


Värske maasikatäidisega šokolaadikook umbes neljale inimesele:

  • 2 muna
  • 20g jahu
  • 100g šokolaadi
  • 100g võid
  • 15g suhkrut

Täidis:

  • 100g värskeid maasikad
  • 20g fariinisuhkrut

Kaunistuseks:  piparmünti ja väiksemaid maasikaid.

Kuidas valmistada?

Kõigepealt vahusta muna koos suhkruga väga tugevaks vahuks. Samal ajal sulata kokku või ja šokolaad. Veendu, et šokolaadi-võimass oleks umbes kehatemperatuuril või alla selle. Sega hästi õrnalt omavahel kokku šokolaad ja munamass ning raputa läbi sõela jahu peale ning seejärel sega hästi õrnalt ühtlaseks. Pane külmikusse seisma ca 2h.

Tükelda ja puhasta maasikad. Maasikad võiksid olla neljaks tükeldatud. Suuremad 6-ks. Sega need fariinisuhkruga kokku. Täida ca 8cm läbimõõduga muffinivormid pooleldi šokolaadimassiga ning keskele tükeldatud maasikad. Seejärel kata kook ühtlaselt šokolaadimassiga.  Küpseta ahjus 190C ca 8 minutit ja serveeri kohe. Kaunistuseks lõika peale pooleks lõigatud maasikas ja suru piparmündi ladva väiksemad lehed õrnalt maasika rohelise tuti asemel. Kui liiga kaua ahjus ei ole olnud, siis peaks kook olema seest vedelam ning see on täitsa õige. Ärge kartke, et kook tooreks jäi.

Head isu!

Fotod: erakogu

Juhtkiri. Juuni 2011

By


Pärast sedavõrd pikka ja väsitavat talve – nii kaunis suvi? Fantastiline! Sestap saab ka juhtkiri taotluslikult lühike olema. Õigemini: olematu : ) Ilusa ilmaga kukub kõikide internetiprojektide külastatavus ja seda mitte asjata. Offline`s on lihtsalt ägedam!

Sel korral siis:

Veebikiri Facebook`is

Intervjuu kohviku KOMPOTT peakoka, hr Silver Illaku`ga

Koolitus. Veebikirja koolituskalender

Äri. Microsoft

Rahandus. Eluasemelaenude käive kasvas aprillis aastaga 16 protsenti

Turunduskommunikatsioon 2.8

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 19. osa

Teenindus. Klienditeenindus D

Jook. Cointreau

Kombed. Sigarite suitsetamine

Muusika. Jamiroquai

Internet. Groupon

Pluss & Miinus

Foto: flickr.com

Äri. Microsoft

By

Heal lapsel on palju nimesid. Nii ka suure lombi taga tegutseval, aastal 1975 loodud Microsoft Corporation`il. Ettevõtet kutsutakse vabas vormis tihtipeale Redmondi hiiglaseks, seda küll peakorteri asupaiga tõttu. Maakeeles levib aga teinekord naljaks otsetõlge – „pisipehme“.

Kuidas iganes, Bill Gatesi ja Paul Alleni asutatud rahvusvaheline tarkvarafirma on maailmamõistes oma 39,79 miljardilise dollarilise käibega ülivõimas tegija. Paljugi mängib siin rolli juhus, nimelt sai ettevõtte tuntuim toode – operatsioonisüsteemid – hoo sisse tänu IBM-i tellimusele. Viimane tabas möödunud sajandi kaheksakümnendate alul, et on aeg hakata panustama personaalarvutite turule. Kusjuures põhirõhk suunati raud- mitte tarkvarale ja piiratud ajaraamide tõttu otsustati operatsioonisüsteem sisse osta. Siit edasi algab Microsofti edu- ja ajalugu.

Lapsepõlve sõpradepoolt garaažis käivitatud firma on tänaseks prevaleeriv ka kontoritarkvara, arvutimängude, ning mitmete erilahenduste turul. Microsoft haldab telekanalit MSNBC ja internetikeskkonda MSN. Mitmeid tuntuid rakendusi ei ole aga sugugi ise nullist käivitatud. Äriajaloo huvitavam müügitehing on kindlasti hotmail.com keskkonna ostu-müügitehing. HoTMaiL nimelise lahenduse käivitasid 1996 Sabeer Bhatia ja Jack Smith, mis oli esimene omanäoline tasuta e-posti teenuse pakkuja. Siinkohal tuleks mainida eestlasest investoriSteve Jürvetsoni nime. Aasta hiljem ostis Microsoft keskkonna, makstes selle eest 400 milljonit dollarit.Sarnasesse nimistusse võib tänasega lisada Skype. Aga ka koostöö Nokia-ga. Viimasele ennustavad mitmed analüütikud lõpu algust, sest kes ikka sooviks kasutada seadet mille sulgemiseks tuleb vajutada nupule „Strart“?

Tegelikkuses on taolistel anakronismidel oma põhjus, nimelt ei tule tarbijad uuendustega väga meelsasti kaasa. Väidetavalt kaob „Start“ nupp aga koos uue Windows`iga, mis kannab tänasega ajutist nime: Windows 8.

Aga siiski, mis teeb väikeettevõttest multimiljardäride kasvulava? Äriloogikat – tee üks ja müü miljon korda, kasutavad ju ka teised. Näiteks muusikatööstus. Vastus võiks paikneda oskuses lahendada probleeme. Anno domini 1975 tähendas arvuti kasti, mille mustal kuvaril jooksid rohelised tähed. Tänaseks aga väikest ja taskusse mahtuvat seadet, millega võib lisaks kõigele ka helistada. Kuhu iganes. Lihtne, mis?

Foto: wikipedia

Rahandus. Eluasemelaenude käive kasvas aprillis aastaga 16 protsenti

By


Joonis. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude käive ja keskmine intressimarginaal 6 kuu Euribori suhtes.

Eesti ettevõtetele aprillis väljastatud laenude ja liisingute maht kasvas mullu aprilliga võrreldes 16 protsenti, märtsis ulatus aastakasv 34 protsendini. Nagu eelmistel kuudel, nii hoidis ka aprillis laenuaktiivsust üleval ettevõtete suurenenud nõudlus käibevahendite järele. Seevastu pikaajalisi laene andsid pangad aastatagusega võrreldes vähem, mille põhjus oli mõõdukam laenutegevus kinnisvarasektoris. Samal ajal jätkus laenumahu kiire kasv põllumajandussektoris, kus ettevõtted said pikaajalisi laene ligi 90 protsenti enam kui aasta tagasi.
Eluasemelaene väljastasid pangad aprillis 16 protsenti rohkem kui mullu aprillis. Kuigi eluasemelaenuturg on kevadel mõnevõrra elavnenud, on laenukäive käesoleval aastal olnud oodatust tagasihoidlikum. Eraisikute paranenud kindlustunne ja pankade soodsad laenupakkumised on samas selge märk, et laenuhuvi kasvab lähikuudel. Eraisikute laenuturu aktiivseim osa on autoliising, kus aprilli tehingute maht kasvas mullusega võrreldes 83 protsenti.
Pankade laenu- ja liisinguportfell kahaneb jätkuvalt, kuna uute laenude maht on väiksem varem võetud laenude tagasimaksetest. Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute kogumaht moodustas aprillis 14,7 miljardit eurot, mis on aastatagusest 6,4 protsenti väiksem.

Aprillis väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimarginaal alanes 1,7 protsendini. Eluasemelaenude keskmine intressimäär jäi vaatamata EURIBORi tõusule eelmiste kuude keskmise ehk 3,3 protsendi tasemele. Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on vähese laenukäibe juures liikunud viimastel kuudel ilma kindla suunata. Aprillis kujunes see 5,2 protsendi juures taas viimaste aastate keskmisest määrast kõrgemaks. Laenukvaliteet aprillis mõnevõrra halvenes, kui üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellis suurenes kuu lõpuks 0,2 protsendipunkti võrra 6,4 protsendini. Uusi makseraskusi lisandus ettevõtete, eelkõige kinnisvarafirmade laenuportfellis. Vaatamata võimalikele ajutistele tagasilöökidele on ettevõtete ja eraisikute laenumakseprobleemid kindlalt vähenemas. Aasta lõpuks prognoosib Eesti Pank pikaajaliste viivislaenude tasemeks alla 5 protsendi laenuportfellist.
Hoiuste aastakasv kiirenes aprillis 5,5 protsendini. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste kogumaht suurenes aprillis 142 miljoni euro võrra 7,6 miljardi euroni. Kuukasvust 85 protsenti moodustasid ettevõtete hoiused.

Foto ja allikas: Eesti Pank

Turunduskommunikatsioon 2.8

By


Relevantsus, ehk tähtis, oluline. Tähendab ka seda, kui täpselt jõuab sõnum erinevate kanalite läbi sihtrühmani. Siin paikneb paljude müüjate jaoks kondiproov – milline kanal valida? Kuidas koostada sõnum, mis müüks? Näiteks – ostes reklaami tavameediasse; ütleme lokaalraadiosse, avastate ennast olukorras, et kui teil puudub kas varasem kogemus või hea nõuandja – peate olema hiromant. Selgeltnägija. Inimene kellel on üleloomulikud võimed. Pärast reklaami sisselugemist ja arve maksmist jääb ainult palvetada – et tehtu ka töötaks. Loomulikult, kui tegemist globaalse kompaniiga – siis selles vallas raha ei loeta. Ka tulususe mõõtmise aspektist, mis ei ole üldse odav.

Aga väikeettevõtja jaoks võib üks taoline ebaõnnestunud kampaania olla tõsine kaotus, mis pärsib motivatsiooni midagi ära teha pikaks ajaks. Just läbi mõõdetavuse ja operatiivsuse tõuseb siinkohal esile uue meedia ehk Interneti kasutusmugavus. Tegin viimase poole aasta vältel kolm katset, seda siis professionaalsest huvist. Selgituseks olgu öeldud – kaks kõige mainetundlikumat majandusvaldkonda on pangandus ja hea äraolemise äri ehk toitlustus-majutus. Siia võib lisada ka koolitusvaldkonna, seda mitmel põhjusel – esmalt on koolitusäri äärmiselt persoonikeskne (ekspertarvamus). Teiseks – tegemist ei ole klassikalise vabaturuga. Arusaadavalt mängib selles vallas olulist tähtust riiklik tellimus.

Isiklikult ei pea ma pedagoogitööd oma elukutseks. Küll koolitan heal meelel, seda sisetunde järgi ja nii palju kui tarvis ning nii vähe kui võimalik. Arvan, et ei ole midagi mannetumat, kui nn kana tüüpi õpetaja (kaagutab aga ei lenda). Ehk siis – tavaliselt miski mummulises kampsunis persoon, kes õpetab distsipliine, milles tal puuduvad nii teadmised, kogemused kui ka kirg.

Kolm katset

Esimene – Postimehe talvine kampaania, mille hinnas (45 EUR) sisaldus päevalehe tellimus viieks kuuks ja reklaampind suurusega: 1/ 8 lk. Mõõt: 93 x 141 mm.
Korraldasin nii, et:
1) vabapaigutusega reklaam ilmus 07.03.11 ehk siis vahetult pärast Riigikogu valimisi, mil ajalehti loevad tõenäoliselt ka need, kes muidu otsivad uudiseid võrgust.
2) Reklaami ülesehitus on taotluslikult eriti manipuleeriv. Inimkuju, hinnasurve, värvidest valge, punane ja must. Punane raam.
Tulemus? Sain viieks kuuks kvaliteetlehe tellimuse ja müüsin ühe e-koolituse, ehk siis teenisin raha tagasi. Kui oleksin tellimuse vormistanud tavahinnakirja järgi, oleksin kaotanud ca 450 eurot.

Tulles aga tagasi relevantsuse juurde:

Teine katse. Tekstireklaam Googles. Eelarve 125 eurot, kliki hind 0,58 €. Tulemuste üle ei saa kurta. Teenisin raha tagasi, kuid täheldama peaks – ilusat statistikat mida AdWord kuvab, ei tasu võtta üks ühele. Näiteks kui kasutate veebilehe mootorina WordPressi, on kasulik häälestada Counterize II nimeline statistikaprogramm. Nii selguski, et teeninduskoolitusi pakkuvale kuulutusele reageeris kaheksal korral iluteeninduse kursuste otsija, mis on mõistetav. Ühtlasi klikkis reklaami peale kolm korda ka inimene, kelle sooviks oli leida traktoristi koolitust Vändramaal. No comments ;)

Kolmas katse. Facebook. Eelarve suurusjärk 120 usd, kliki hind 0,33 usd. Kõige mugavam kasutajakeskkond, teksti saab ümber mängida ja muuta, sellisel juhul küll kampaania katkeb leotud tundideks. Samas kuvatakse väga asjalik statitika moodul, tõsi ka Google oma ei jää sellele eriti alla. Teisalt – kui soovite et Google Inc Teile arve saadaks, peate läbi vastava vormi ühendust võtma. Isiklikult ei suutnud seda kadalippu läbi käia ja meenutan siinkohal hea sõnaga Postimehe reklaamitoimetusest lähetatud e-kirju.

Võttes kokku – ca 300 eurot ei ole mingi arvestatav kampaania eelarve, seda eriti hajutatuna ajas erinevate kanalite vahel. Küll aga annab see ülevaate meediamaastikul toimuvast. Arvan, et paberkandjal lehe kasutamisel seisneb tugevus just tekstiturundusel. Mitte lihtsalt ilusatel värvilistel piltidel.

Seevastu paindlikku eelarvet saate kasutada Google ja Facebooki puhul. Esimese häälestamine ei ole väga lihtne. Vähemalt mitte alguses ning kasulik oleks teha läbi vastav koolitus, näiteks Peep Laja poolt pakutav kursus: http://internetmarketing.ee/internetiari-e-kursus/ Miks kasutada? Aga miks kasutab Googlet näiteks Wall Street Journal?

Facebook on tänaseks aga ilmselt kõigi lemmiklaps. Pean silmas nii 400 000-det eestlast kui ka ca 500 miljonit inimest kogu maailmas. Vast on aja küsimus, mil reklaami hinnad internetis ühtlustuvad tavameediumite, näiteks televisiooni omaga. Sest reklaamida on mõtet seal, kus on inimesi. Relevantsus maksab. Huvilistel, kes kavatsevad ennast nähtavaks teha Facebookis, tasuks avada ka sõbralik sait siin: www.rohkemfanne.ee

Järgmine kirjutis ilmub 10.08.11, ilusat suve!


Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht
http://www.ehra.ee
Foto:flickr.com

Tööjõuturg. Personali valik ja rentimine, 19. osa

By


Et intervjueeritav sulle rohkem räägiks, selleks on palju võimalusi. Mitteverbaalsed hääled on kasulikud, et anda kuulajale teada, et sa tõesti oled kuulnud seda, mis ta ütleb ja et sa oled temast veelgi huvitatud. Näiteks kohased näoilmed, noogutamine ja kehahoiak. Julgustamishääled on suure ulatuvusega ja näitavad kuulaja osavust varieerida selliste väljendite nagu: hmm, ah, oh, jne. Need hääled julgustavad rääkijat katkestamata jätkama.

Toetavad teated on mitteverbaalsete häälte verbaalsed ekvivalendid. Näiteks:
• Ma saan aru….
• Ja siis?
• See on huvitav…

Võtmesõna kordamine on samuti võimalus julgustada rääkijat rohkem ütlema. Kui sa tõesti kuulad, pole sul raske korrata mõnda tema poolt öeldud fraasi, et kuulaja saaks julgust rääkida detailsemalt. Peegeldavad teated on äärmiselt kasulikud sügavamate tunnete uurimiseks. Sa tahad, et rääkija lisaks, mida ta on öelnud. Põhjusel, et sa oled kuulanud ridade vahelt, häälestad emotsioonidele rohkem kui sõnumi sisule. Püüa alustada näiteks: Kas see paistab teile nii? See annab rääkijale teada, et interpreteerid ta emotsionaalseid alatoone ja oled huvitatud rääkija tunnete sügavamast mõistmisest. Vaata asju rääkija vaatepunktist, see on parim viis efektiivseks kuulamiseks.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: flisckr.com

Teenindus. D

By

Sõna “teenindus” (ingl service) tuleb ladinakeelsetest sõnadest Servio, mis tähendab „kellegi teenistuses olla, alluda, olla teenindusvalmis“ ja Servo, mis tähendab ‘tähelepanemist, järgimist, silmas pidamist’.

Kusjuures mõisted teenused, teenindus ja teenindamine on kõigile üheltpoolt justnagu teatud-tuntud. Neid termineid kasutatakse igapäevaelus iseenesestmõistetavalt, enamasti süvenemata, millega sisuliselt tegemist. Mis tekitab täiendavat segadust on asjaolu, et maailmakeeles, inglise keeles, on sõnal service väga mitmeid erinevaid tähendusi.

Olukorra muudab keerukaks ka tõik, et ühiskonda, milles elame, nimetatakse teenindusühiskonnaks. See tähendab, et tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Nimetatud tegevusi võib leida alates kirjakandja ja lõpetades näiteks laohoidja tegemistes. Rääkimata tõelistest eesliini töötajatest (nii nimetatakse toitlustus- ja majutusäris töötajaid kes puutuvad klienteidega vahetult kokku) nagu ettekandja või vastuvõtuametnik. Mis tähendab, et termin teenindamine seostub personaalse lähenemisega igale konkreetsele kliendile ja teenindussituatsioonile.

Foto. flickr.com

Jook. Cointreau

By

Cointreaul on kaks nägu: puhas Cointreau on selge, kirgas ja rahulik, samas jõuline ning aromaatne. Maitse on sensuaalne ja püsib kaua suus. Oma teist nägu näitab Cointreau kokkupuutes jääga: klaasi, jäätüki ümber, tekivad “õlised” ringid, mis muutuvad tihedamaks, kuni kogu klaasi sisu on läbipaistmatu ja sirab. See on nn “opalestsentsi efekt”. Efekti olemasolu tõestab Cointreaus sisalduvate eeterlike õlide rohkust ja joogi naturaalsust.

Jääga saadab Cointreaud ka uute aroomide plahvatuslik esiletulek ning uus kerge maitse ja jälle pikk järelmaitse. Nii muutub Cointreau igal ajal kergelt nauditavaks. Kui panna jäätükk mõne Triple Sec likööri hulka, jääb see kristallselgeks. Miks? Kuna need ei sisalda nii palju eeterlikke õlisid, sest nende algmaterjalid on tavaliselt aromaatsed pulbrid ja tootmises puudub destilleerimisprotsess.

Et meister saaks segada perfektselt tasakaalustatud Cointreaud, vajab ta väga head algmaterjali. Cointreau neli põhikomponention:
– magusate ja mõrude apelsinide koored, mida toodetakse
Cointreau istandustes Haitil, Hispaanias ja Brasiilias;
– alkohol – kõrgekvaliteediline, naturaalne ja neutraalne, alc. 96º,
– suhkur – puhtaim ja valgeim, mida võib leida nn “Sugar No 1”;
– vesi – 2 korda filtreeritud, kristallselge, lõhnatu, sest sellest oleneb ka Cointreau selgus.

“Cointreau” nimelise destilleerimistehase asutajateks olid XIX sajandi keskel kaks venda Adolphe ja Edouard-Jean Cointreau. Nende äriidee sai alguse kommipoest, kus müüdi esialgu Adolphe Cointreau valmistatud kompvekke, hiljem aga oma “tehases” kohalikest marjadest valmistatud likööre. Edu tuli kohe – sellest räägivad üle maailma võidetud arvukad medalid ja auhinnad.

Tänu mitmete generatsioonide püüetele nii tootmises kui müügis, on tänapäeval Cointreau baarmenite lemmik ja hästi tuntud kõikidel kontinentidel, esindades igal pool luksust, kvaliteeti ja head maitset.

Koolitus joogihuvilistele:
“Joogid, mida peab teadma!”
Foto: flickr.com

Kombed. Sigarite süütamine ja suitsetamine

By

Vastuvõttudel, restoranides ja avalikes kohtades ei ole suitsetamine lubatud. Intiimsematel ja mitteametlikel kohtumisel kus võõrustajad annavad sigari suitsetamiseks nõusoleku, võib teha seda pärast õhtusööki. Tegemist rituaaliga, mis erine oluliselt sigarettide suitsetamisest. Enne süütamist sigarit:

  • muljutakse sõrmede vahel;
  • eemaldatakse paberetikett;
  • lõigatakse vastava noa või lõikuriga lahti sigari ots.

Külalistele sigarit pakkudes ei ole viisakas võtta see karbist välja vaid tuleb anda külalisele valikuvõimalus. Uue karbi avamisel surutakse õrnalt sigari suletud otsale nii, et lõigatud ots tõuseb üles. Sigar võetakse karbist ja asetatakse teiste peale. Peale seda antakse külalistele võimalus endale sigar valida.

Sigarit süüdatakse aeglaselt ja tikuga. Sigari süütamisel ei tohi kasutada bensiiniga töötavaid tulemasinaid ja tikke, mis on tehtud kartongist. Lõhnad, mis tulevad bensiinist ja keemiliselt töödeldud tikkudest ja ka küünlavahast mõjutavad sigarite aroomi. Parim on kasutada võimalikult pikki puidust tikke või seedripuu lehest tehtud liistudega.

Tuhka ei raputata vaid hoitakse pikka aega sigari otsas, et tagada põlemiseks vajalik temperatuur.

Refereeritud raamatust „Protokoll ja etikett“, samuti veebilehelt tubakas.ee

Foto. flickr.com