Esmalt parimad õnnitlused veebikirja poolt : ) Siit ka küsimus – mida Sinu arvates hea teenindus õigupoolest tähendab?
Suured suured tänud! Hea teenindus on minu jaoks see, kui ma saan tavapärasele küsimuse/probleemi lahendamisele VEEL midagi lisaks. Selleks võib olla ükskõik mis asi, aga oluline on, et see tekitaks hea emotsiooni/tunde.
Mida arvata paljulevinud müüdist – eestlane ei ole olemuselt teenindaja?
See ei sõltu rahvusest, vaid inimese iseloomust – kui palju ta tahab suhelda, kui avatud ta on, mis meeleolus jne. Teenindaja on minu jaoks naeratav ja avatud suhtumisega positiivsusest pakatav ja seda ka nakatav inimene (!), kes mind abistab. Ma näen järjest rohkem ja rohkem selliseid inimesi Eestimaal, kuigi ma ei tea, mis rahvusest nad on.
Mis tagab teeninduskvaliteedi?
Eelkõige kindlasti rahulolev töötaja – kui töötajale meeldib tema töö, siis ta TAHAB seda teha. Kui me aga midagi tahame teha, siis tuleb see hästi ja loomulikult välja. Kliendid tunnevad, et neid tahetakse kuulata, mõista ja aidata. Kui sellele veel lisada paras annus konstruktiivset mõtlemist ja vürtsiks positiivsust, siis saamegi ka meiega kokkupuutuvatel inimestel silmad särama. See määrabki lõppkokkuvõttes teeninduskvaliteedi.
Sekretär ja teenindustöö, palun kas Sa räägiksid pikemalt?
Kas see oli imestav küsimus, et kuidas on sekretäritöö seotud teenindamisega? Kui ja, siis tahaksin täpsustada – teenindustöö eeldab „kliente“, keda teenindatakse. Minu jaoks on kliendid kõik inimesed, kellega ma suhtlen – firma kliendid, töökaaslased, sõbrad/tuttavad, pere, võhivõõrad. Seega võib vist öelda, et ma olen iga hetk teenindaja.
Sekretäritöö üldiselt ongi paljuski teenindajatöö. Hansabussis (kus ma hetkel töötan) tulevad minu juurde enamasti töökaaslased (tavaliselt kõik korraga J), kellel on mõni probleem, mure, küsimus ning ma pean leidma sellele kiireima ja parima lahenduse. Aga mulle meeldib see, et saan kasulik olla ja neid aidata. Mul on väga lahedad töökaaslased – me ajame üksteist naerma, nad on abivalmis, sõbralikud, mõistvad, viisakad.
Mida toob tulevik?
Tulevik toob loodetavasti palju uusi väljakutseid.Eelkõige ma loodan, et mu silmad jäävad säravaks, naeratus püsiks, tolerantsus säiliks ja tahe, midagi korda saata, suureneks. Ja seda igas ettetulevas olukorras!
Isiklik küsimus, kuidas võtad maha pinged? Lõõgastud?
Naeran. Kui kõik tundub pea kohal kokku varisevat, siis ma naeran teadlikult. Lugesin kuskilt, et kui naerame, siis meie kehale meenub seisund, mil ta oli terve ja heas vormis ning ta hakkab seda seisundit taastekitama. See aitab väga hästi pingeid maandada – proovige kindlasti!
Kindlasti tahan praktikas proovida ka Hea Teeninduse raames saadud ideed – kui midagi on halvasti, siis aja see absurdseks. Mõtlen, mis on kõige jaburam asi, mis juhtuda võib. Siis see esialgne mure ei tundugi vast nii suur.
Soovitus veebikirja lugejatele?
Mulle väga meeldib üks maksiim – „Keegi ei saa meid teha õnnetuks, õnnelikuks, kurvaks, rõõmsaks, kui me ise seda ei lase teha“. See, kuidas me ennast tunneme ja situatsioonidele reageerime, sõltub kõik meist endast. Otsustage ennast hästi tunda ja maailm ongi kohe ilusam koht elamiseks!
Üks üleskutse veel – Märgake enda ümber häid asju ja kiitke! See teeb Teil tuju heaks ja kiidetaval samuti. Jälle vähemalt kaks heatujulist inimest lisaks.
Foto: heateenindus.ee
2011. aasta veebruaris suurenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 2%, ulatudes 260 miljoni euroni. Eelmise kuuga võrreldes vähenes müük 2%, kuid sesoonselt korrigeerituna näidati ka selles arvestuses väikest kasvu. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 317 miljonit eurot, suurenedes aastaga 8%.
Customer relationship management ehk CRM. Üldiselt peetakse tänapäeval selle termini all silmas tarkvaralist lahendust mis aitab ettevõttel hoida end kursis klientide ootuste ja vajadustega. Tõe huvides peaks märkima paradoksi – kliendisuhted on kliendisuhted ja kui suudate neid ilma kõrvalise abita hallata, et ole (teoorias) vahendavat arvutit vaja.
Psühholoogiline kuulamine. See ei ole ainult vaikimine ja kuulamine, mida rääkija ütleb, vaid ka tema mitteverbaalse käitumise jälgimist. Tähelepanemine:
EASi turismiarenduskeskuse poolt läbiviidava Eesti avastamata aarete konkursi poolfinaali jõudsid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornid, Mooste mõis, Jaani kvartal Tartus, kolm kaunist Lahemaa mõisa ning Olustvere mõis. Finaali pääseb neist edasi kolm sihtkohta, konkursivõitja kuulutatakse välja 5. mail Rotermanni kvartalis.
Well-well-well, kuidas siis see demokraatia põhiprintsiip oligi? Et enamuse võimuga peab kaasnema kõigi ühiskonnaliikmete inimõiguste tagamine? Oli ju selline mõistlik põhimõte? Muidugi, et. Siin astuvadki mängu, kui mitte öelda kapist välja, vähemused. Sellised naksakad X astmes minoriteedid. Tegelased kes väidavad, et kõik on õnnelikud, kui parlamenti hakatakse näiteks kvoodi alusel naisi valima. Kuidas õnn saabuma peaks, asjaosaliste jutust ei selgu. Ammugi mitte tõsiasi, et idees endas sisaldub räme vastuolu. Võrdsus, sealhulgas sugudevaheline võrdsus, tähendabki, et ametikohtadele tekib konkurss. Paremusjärjestus. Ja seda kvalitatiivsete oskuste, mitte genitaalide, põhjal. Lihtne mis? Kordan veel – pereplaneerimiseks vajalike näärmete tüüp ja suurus ei ole olulised. Oskused loevad! Kanasagaratele seherdane argument vaevalt mõjub ja mingil hetkel algab soig uuesti – kõik oleksid õnnelikumad…