Veebikiri.ee

Majandusliku aktsendiga hea äraolemise veebiajakiri

Archives for aprill 2010

Intervjuu hr. Anton Bazõlev`i, transpordi- ja kolimisfirma ADDUCO OÜ tegevjuhiga

By

Kolimine ei ole lihtne ega mugav protseduur, millal inimesed (aga ka organisatsioonid) kõige sagedamini kolivad?

Meie jaoks on kolimine lihtne ja mugav, kuna see on meie igapäevatöö. See kuidas keegi kolimisse suhtub ning kas ta on rõõmus kolimise üle, sõltub juba konkreetsest isikust. Kolimine iseenesest on hea, sest siis vaadatakse üle oma varandus ning jäetakse alles asjad, mida on vaja ning ülejäänud antakse või visatakse ära. Kolimise mugavaks ning meeldivaks protseduuriks muutmisele aitab kindlasti kaasa professionaalse kolimisfirma tellimine. Kõige sagedamini kolitakse nädalavahetustel ning päeva teises pooles. Kuudest võiks välja tuua aprill, mai, august, september ning detsember.

Mida peaks kolimisfirma valikul tähele panema?

Kolimisfirma valikul peab kindlasti vaatama seda, kaua firma on turul tegutsenud. Loomulikult ei soovita ma valida ainult kaua turul olnud tegijate hulgast, kuigi ettevõtte vanus räägib enda eest nii mõndagi. Kindlasti tuleks vaadata ka seda kui pädev on firma kollektiiv ja kui pikk on nende kogemus antud valdkonnas. Mõningatel uutel teenusepakkujatel on juhtkonnas inimesed 10-15 aastase kogemusega, sellise info leiab üldiselt firma kodulehel.

Tasub uurida millist tagasisidet on firma teeninduse kohta antud ning kes on kolimisfirma kliendid. Samuti vaadata ning küsida milliseid teenuseid firmad pakuvad ning milliseid mitte. Osad firmad on orienteeritud näiteks ainult klaverite/pianiinode transpordile, mõned aga ei osuta neid teenuseid üldse ning siis võib juhtuda nii, et Te peate tellima oma kolimise tarvis kaks eraldi firmat. Oluline on ka küsida, millal on firma valmis teenust osutama. Kui räägitakse pikkadest järjekordadest ning ei suudeta kliendi poolt välja pakutud aegadel teenust osutada võib see olla märk ebaprofessionaalsusest ning firmal võib olla probleeme oma töökorraldusega. See tähendab kliendi jaoks tunde ning päevi ootamist, millal kolimisfirma ükskord suvatseb kohale tulla.

Tänapäeval on üldiselt firmad oma kodulehtedele pannud üles hinnakirja ja- või näidispakkumised. Siinkohal tahaksin hoiatada inimesi enne otsuse langetamist, et pelgalt nähes näidispakkumist ei tasu kohe kokkulepet sõlmima kiirustada. Esmalt tuleks uurida, kuidas tegelikult firma oma kolimishinda arvestab. Tihti peale töö lõpetamist esitatakse arve, Mida klient ei osanud oodata (nt. korruse hind, kütuse lisatasu, mööbli montaaž/demontaaž töötunnid peale mingit kellaaega nt. 20:00). Soovitaksin võtta kas tunni hinna alusel kolimisteenuse (tasub uurida ega ei lisandu mingeid lisatasusid ning kas km-s on hinna sees) või konkreetne pakkumine kogu kolimisteenuse kohta (seda saab ainult teha siis, kui
kolimisfirma esindaja käib objekti hindamas ning talle näidatakse, mida kolima hakatakse).

Väga levinud on see, et inimesed kirjeldavad oma kolitavat kogust väiksemana, kui see tegelikult on ning soovivad saada konkreetset hinnapakkumist. Tihtipeale töö käigus selgub, et asju on oluliselt rohkem ja-või on tegemist kõrgemate korrustega/keerdtreppidega või muude sarnaste asjaoludega. Sellised ebatäpsused pikendavad oluliselt töö protsessi ning kui eelnevalt polnud neid mainitud, siis esitatakse suurem arve ning üldiselt klient ei ole sellega nõus. Just sellepärast tuleks tellida hindaja, kes tuleb tasuta hindama või tunni hinnaga
kolimisteenus, kus on reaalselt näha kui kaua aega kolimisega läheb. Üldjuhul kliendid pelgavad tellida teenust tunnitasu alusel. Kardetakse, et töölised hakkavad meelega tundide arvu venitama, seda selleks et kliendilt rohkem raha saada. Viimast ei tasu karta, kui tellida teenus kvaliteet teenusepakkujalt. Siis on kindel, et kohale tulevad professionaalsed
väljakoolitatud töömehed, kelle eesmärk on teostada kolimine kliendi jaoks
võimalikult mugavalt ning kiiresti. Kuna kolija palk ei sõltu ainult tunni hinnast, vaid see koosneb objekti tasust ning jootrahast. Samas tuleb arvestada sellega, et inimeste võimetel on piirid ning tegemist on siiski suhteliselt koormava füüsilise tööga, kus töölisel tuleb tahes-tahtmata puhata ning hinge tõmmata.

Millest üldse algab professionaalne kolimisprotseduur?

Professionaalne kolimisprotseduur algab kliendi kõnest või päringust interneti/ e-maili teel. Kõigepealt selgitame välja kliendi soovid ning vajadused. Edasi soovitame paremaid lahendusi kolimiseks, kolimisauto suurust, kolijate arvu ning milliseid pakkematerjale kasutada. Kui tegemist on suure või rahvusvahelise kolimisteenusega, siis kindlasti
saadame projektijuhi- hindaja objektile, kes hindab kolitava kauba kogust ning koostab hinnapakkumise ja tegevusplaani ning juhib kogu protsessi algusest lõpuni.

Kui kliendile pakutav hinnapakkumine sobib, siis lepitakse juba kokku kolimise kuupäev ning kellaaeg. Igale objektile määratakse vastutav isik, kes määrab sinna tööd teostama kolijad ja korraldab kogu kolimise protsessi. Selle isiku käest saab info kolimisteenuse kohta, võib küsida nõu ning soovitusi kolimiseks ning see on kõik on hinna sees. Kui on vaja
esemeid eelnevalt pakkida, siis kõigepealt saadame pakkijad koos materjalidega objektile, kes pakivad ning valmistavad kolitava kauba kolimiseks ette. Selline toiming on vajalik selleks, et kolimispäeval sujuks kõik ladusalt ning asjad saaks turvaliselt autosse/konteinerisse
asetada. Samuti on võimalik asju hoiustada Meie laos. Näiteks kui kliendil ei ole võimalik kohe uude kohta asju sisse viia või Ta soovib minna reisima ning sisse kolida alles mõne kuu pärast.

Ja kuidas lõpeb?

Kolimisteenus lõpeb asjade korterisse, majja, kontorisse, majutusasutusse sisse viimisega, mööbli paigaldusega ning oma kohtadele asetamisega vastavalt kliendi soovidele. Töö lõppedes koristatakse töö käigus tekkinud praht ning antakse objekt kliendile üle.

Kas näiteks majutusasutuse kolimine on keerukas?

Üldiselt majutusasutused ei koli, vaid vahetavad oma sisustuse välja. Kõik algab korraliku töökorraldusplaani koostamisest. Me vaatame ruumid üle, uurime ligipääsu võimalusi, hindame mööbli gabariite ning oleme pidevalt kontaktis mööblitootja projektijuhiga ning majutusasutuse esindajaga. Kui kõik on korralikult planeeritud ning võimalikud nüansid läbimõeldud, läheb uue mööbli laadimine ning paigaldus tõrgeteta. Meie ettevõte on
sisustanud kümneid majutusasutusi Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis ning seni on kõik toiminud hästi ning probleeme pole esinenud.

Aga kooli?

Kooli kolimisi pean ma ise võib olla isegi kõige lihtsamateks, kuna seal on tegemist lihtsalt suure kogusega toolide ning laudadega, mis saavad kolitud mõne päevaga. Loomulikult on ka esemeid, mis vajavad erilist hoolt kolimisel, kuid neid on võrreldes näiteks mõne firma inventari kolimisega vähem.

Kui kaua olete ise selles äris tegev?

Kolimisfirma asutasime neli aastat tagasi, samal ajal omandasin ülikoolis teadmisi ettevõtluse ning ärijuhtimise erialal. Kogemust antud valdkonnas oli meil tollel hetkel juba 5-6 aastat ning tundus õige aeg alustada. Kuna Minu arvates ei olnud turul korralikke teenuse pakkujaid ning kolimise turg oli valmis kasvama. Meie eesmärgiks on säästa inimeste tervist (kolimine on füüsiline töö ning tihti tuleb tõsta väga raskeid asju), aega ja raha anda võimalus tegeleda sellega mida nad oskavad ning ”ebameeldiv” kolimise protsess jätta selle ala professionaalidele.

Teemaväline küsimus, kuna oleme hea äraolemise internetiajakiri, siis peame seda küsima : ) Mis on Teie lemmikjook?

Hästi valmistatud Mojito, samuti pean lugu külmast õllest.

Foto: ADDUCO.ee

Äri. Nokia

By

1865 asutati Knur Frederik Idestami poolt tselluloosi tehasTamperesse. Ettevõte viidi hiljem Nokiasse, Nokianvirta jõe äärde, sealt saigi ettevõte oma nime, mida kasutab tänini. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti nokianvirtaks, mis tähendas vanas soome keeles karvast looma saablit, keda kohalikud kutsusid “nokiaks”.

Telekomi aeg algas juba 1960 – nendatel, mil asutati kaableid tootev osakond. 1964 arendati VHF raadio, samal ajal tegi selle ka Salora OY, mis aastaks 1971 arendati välja ARP telefoniks. 1979 need kaks ettevõtet ühinesid ja 3 aastat hiljem tootsid esimese NMT telefoni. Aasta hiljem valmis esimene kaasaskantav autotelefon, mis kaalus tervelt kilo! Tegemist oli ajajärguga, mil segatüüpi kontsern tootis kõike võimalikku: kirjusid kummikuid, telefonikeskjaamu ja tualettpaberit. Loomulikult ka kaablit. Samal ajal võeti suundteleritootmisele, osteti mitu Euroopa tootjat, kuid see äri tootis üksnes kahjumit.

Aastaks 1991 vajus ära idaturg, mis andis tagasilöögi kaabliärile.1992. aasta augustis kritseldas Nokia tegevdirektor Jorma Ollila kiiruga paberile: telecom-oriented, global, focus and value-added. Sellest grammatiliselt mitte õigest lausest sai Nokia strateegia. Aastaks 1996 olid kõik paberi-, kummi-, kaabli- ja teleritehased müüdud. Nüüdseks oli firma põhisuunaks mobiilside, kuhu koondati kogu ettevõtte tähelepanu.

Nokia tootevalik on vastupidiselt Apple`le, kes iPhone näol valmistas ühe multifunktsionaalse ja kalli toote, lai. Nii tulistabki Nokia piltlikult mitmest püssitorust korraga, pakkudes lahendusi nii äri- kui põllumehele. Kas selline strateegia ennast õigustab, näitab tulevik, sest mobiiltelefonide tootjate rivisse on viimastel aastatel astunud ka Samsungi kui LG nimelised tööstushiiud.

Siin on mõtlemisainet, sest majandussurutis ei ole Põhjamaade suurtootjat räsimata jätnud. Ettevõtte aktsia odavnes eelmisel aastal 20 protsenti. Samas, The New York Times`i andmetel, kasvas firma kasum neljandas kvartalis 60%, seda kulude kärpimise ja nutitelefonide turuosa suurenemise läbi. Teadus-ja arendustegevuse kulutusi kärbiti 9 protsenti, 1,6 miljardi euroni, ning müügi-ja turunduskulud kärbe ulatub 18 protsendini, kogusummas 1.05 miljardit eurot. Üldhalduskulud vähenesid 15 protsenti, 294 miljoni euroni. Koondati 2276 töökohta, ehk 1,8 protsenti oma tööjõust.

Foto: Flickr.com

Juhtkiri. Aprill 2010

By

10 000 lugejat, see on suur vastutus. Veebikirja toimetus ei tea tänaseks, mis on fenomeni põhjuseks. On selleks mööduv masu, mis jätab lugejatele piisavalt vaba aega perioodikaga tutvumiseks. Või õigele sihtrühmale ja õigesti toodetud sisu. Midagi kolmandat? Võimalik, et mõjureid mitu, üks mis kindel, veebikirja lugejaskond on viimasel seitsmel kuul kasvanud 1000-1200 ühiku haaval, jõudes 01.04.10 seisuga 10 366 külastajani kuus. Loodame, et tendents jätkub. Huvilised leiavad statistika siit…

Tulles tagasi vastutuse juurde. Viimasel kuul, kaks vaieldamatult enim avalikkuse pälvinud sündmust oleksid poliitplagiaadina mõjuv teatrietendus ja seaduseelnõu, mis käsitleb allikakaitset. Protestiks viimase vastu avaldasid juhtivad päevalehed 18.03.10 tühja, nn valge lehe. Hilinemisega, me ilmume siiski kord kuus, teeme sama. Miks?

Vastus saab olema pikk aga selge. Kõigepealt, sellelaadsed seaduseelnõud ei teki lihtsalt niisama. Usutavalt on peapõhjuseid mitu – esiteks, kommentaariumis valimatult ning anonüümselt sõimata saada, see ei ole demokraatia; siin on ka omalaadne nüanss, nimelt väidavad nimekad majandus- ja meediaõppejõud, et tänaseks oleneb poliitiku valmistulemus rohkem PR firmadest kui parteist endast. Teiseks, ametkondliku info, sh tundliku lekitamine, kui selline. Kolmandaks, selles osas paistavad kõik osapooled nõus olevat – seaduslikud raamid on lihtsalt vajalikud.

Kuidas iganes, miks peab allika anonüümsus kaitstud olema? Miks on see teema niivõrd tundlik? Miks avaldasid suured päevalehed tühja esilehe? Vastus on üllatavalt lihtne – taoline kaitsus tagab sõnavabaduse, info, mida ükski allikas ei julgeks muidu iial anda. Soovite näidet? Ja, palun, see on maailmaklassika – Watergate ja Deep Throat. Viimane on anonüümse allika koodnimi aastani 2005, mil ta suri – siis selgus ka, et selleks oli W. Mark Felt, tähtsuselt teine mees FBI`s president Nixoni ametisoleku ajal. Watergate? Hotell, seda tõsti, muu ei vaja vist kommenteerimist?

Lõpetuseks – lähtudes põhimõttest, et inimestel on vaja ajakirjanduse vahendusel tõtt teada saada, annab ka Euroopa Inimõiguste Kohus oma otsustes alati õiguse ajakirjanikele oma infoallikaid varjata, sest kaitstes anonüümseid allikaid, kaitseb ajakirjandus sõnavabadust. Kindlasti on medalil aga kaks poolt – asjakohast lisalugemist EV Justiitsministeeriumi kodulehelt, sh justiitsministri vastust rahvusvahelistele meediarogranisatsioonidele, saab avada siit https://ajaveeb.just.ee/allikakaitse/

Foto: Flickr.com

Kolumn. Ton Karlos ja triipude aeg

By


Mnjah… Talve otsasaamine viib mõtted vägisi teedele ja sealt teetriipudele. No, teate küll, teid nagu ei ole aga triibud joonistatakse ikkagi. Kasvõi pinnasele. Ja mitte ainult armsas koduses kilulinnas, nihiliste on ka mujal. Noh, et siis selline soe ja armas tunne tuli koos Aprilliga südamesse. Teate, linnud, lumesulamine, kassid teedel, tänavatel, rentslis ja katustel. Ühtlasi proovisin loendada, kui palju elus olulisi triipe ma üldse tean.

Jep. Esimesed triibulised, need mida urvaplaastri näol üleannetutele jõnglastele jagatakse, jäävad poliitilise korrektsuse tõttu ära. Ei ole ajakohane. Vaadake, tänapäeva postmoderneses maailmas, mida iseloomustavad ainult naistest koosnev soolise võrdõiguslikkuse osakond vastavas ametkonnas ja pedofiilist pea-lastekaitsja, nüüdsest õnneks kinnimajas, latsekestele vitsa anda ei tohi.

Siis jääb triibuline riietus. Need mida filmides kannavad asjalised, kes ruudulisest päikesest ja kodanik ülemusest lugu peavad. Ka ei ole eriti ajakohane.

Pärast seda meenus triip, mida saab ninna tõmmata, et maailm jätkuvalt kena ja tore paistaks. Triipudest vist kõige kallim ja tulutum, kui muidugi aukudele joonistatud teetriibud välja jätta.

Sealtmaalt tulid meelde triibud pliiatsitel. Teate küll, need, mida nostalgia huvides ikka ja jälle kirjutusvahenditele ilmuvad. Mõtetud triibud.

Noh, ja siis meenusid veel va kasslooma vuntsid. Triipjad ja väikesete eriti tervate hammastega. Kõikidest triipudest kõige triibumad, muidu ei saa lemmikloom hiiri kätte, kas teate?

Ongi vist kõik, kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et kõik head asjad paistavad pigem mummulistena. Heal juhul ovaalsetena. Vahel ka kandilistena. Või mida arvad Sina, hea lugeja?

Kutse/Majandus. Kutsehariduse rollist stabiilses majanduskasvus

By


Millel saab põhineda pikemas perioodis palkade, kasumitootlikkuse, elatustaseme ja tervikuna majanduse kasv Eestis? Tavapärane on, mida rikkam on riik seda suurem osa rikkuse loomisest põhineb inimkapitalil, mis on kvaliteetse ja konkurentsivõimelise tehnoloogia siirde aluseks arenenumatest välisriikidest. Pikema perioodi jooksul saab olla majanduskasvu mootoriks tootlikkuse suurenemine ühe töötaja ja teiste ressursside ühikute kohta. See saab põhineda teadmistemahukale tootmisele ja üldisele tehnoloogilisele arengule, ning sõltub tööjõu kvaliteedist ja selle kasvust. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise, teadmiste mahuka ja kõrge lisandväärtusega tootmise, teenuse pakkumise käivitamine sõltub eelkõige välisinvestorite sh. väliskorporatsioonide huvist investeerida Eestisse ja huvist käivitada siin kõrge lisandväärtusega tootmine või teenuse pakkumine. Küsimus on Eesti majanduse kasvu rahastamises mis sõltub välisinvestoritest ja väliskorporatsioonidest nende vastavast põhjendatud huvist.

Välisinvestorite sh väliskorporatsioonide huvi eelduseks ja aluseks on vajatavate kõrgete tehnoloogiliste teadmiste, oskuste, kogemustega, baaskompetentsidega töötaja olemasolu Eestis.Välisinvesteeringute mahud ja kõrge tootlikusega tehnoloogia siirde kvaliteet Eestisse sõltub põhiliselt just rakenduskõrghariduse sh. insenerihariduse ja kutsehariduse õpetamise tasemest, kvaliteedist ja selle kasvust Eestis.

Elatustaseme kasv, palkade kasv ja kasumitootlikkuse kasv riigis saab põhineda eelkõige tootmissektori arengule, sest teiste sektorite tootlikkuse kasvu potentsiaal on oluliselt piiratum. Tootmissektor kompenseerib reeglina arvestatava kasvu potentsiaali puudumise teistes majandussektorites. Samas tööpuuduse kõrvaldamise seisukohalt on oluline, et ühe töökoha loomine tootmissektorisse põhjustab automaatselt keskmiselt kahe töökoha loomise teenindussektorisse, mis tagaks tööpuuduse jätkusuutliku vähenemise. Uuringute tulemusena tuleneb Eestis ligi pool majanduslikust mahajäämusest arenenud Euroopa riikidele madalast tootlikkusest tööstussektoris ja avalikus sektoris, mille hulka kuulub ka kutseharidus ja rakenduskõrgharidus.

Tööpuudus on paljuski tingitud vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustega töötajate puudumisest. Kui me ei taha jääda madalatehnoloogiaga ja madalate sissetulekute ja kõrge tööpuudusega tasemele, peaksime oluliselt tõstma kutsehariduse kvaliteeti iga taseme õppes ja võtma kasutusele elukestvaõppe rakendamise kõikidel kutsehariduse tasemetel. Tehnoloogia ja teadmised sellest arenevad kiiresti ja teisiti ei ole võimalik konkurentsivõimelisena ja atraktiivsena püsida investeeringutele ja tootlikkuse kasvule Eestis.

Kõige rohkem on välisanalüütikute poolt Eestile etteheidetud tehtud töö madalat efektiivsust, silmas pidades madalat toodete, teenuste ja kasumitootlikkust ühe töötaja ja ressursiühiku kohta. Tihti on Eestis mindud teed kus ekspordi ja hinna konkurentsivõime suurendamiseks hoitud tagasi palkade kasvu, või nagu mõni aasta tagasi tõusid palgad kiiremini kui töö efektiivsus ehk tootlikuse kasv. Mõlemad kasutatud lahendid ei anna jätkusuutliku majanduskasvu.

Elatustase ja selle kasv riigis on määratud selle majanduse tootlikkusega mida mõõdetakse ühe inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega vabaturuhindades, majanduskasvu ja elatustaseme kasvu liikumapanevaks jõuks on tootlikud ja kvaliteetsed (kõrg) tehnoloogiad ja nende edukas rakendamine kõigis eluvaldkondades, kus võtme rollis on arenenud riikidega võrreldes konkurentsivõimeliste või oluliselt paremate teadmistega töötaja, mis saab põhineda ainult kõrgel kutsehariduse tasemel, selle kvaliteedil ja kasvul. Suurendama peaks madalamal töö positsioonil töötajatele elukestvaõppe, täiend ja ümberõppe kutsehariduse kättesaadavust. Seda ajal mil kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele on elukestevõpe juba küllaltki kättesaadav ja rakendatav.

Töö efektiivsuse suurendamiseks teenindus- ja tootmisprotsessides vajame tulevikus rohkem nn. projektijuhi teadmistega töötajaid erinevatel tasemetel, madalaimast tasemest alates, kes on suutelised ise lahendusi välja töötama kui neile vastav ülesanne tehakse, see tõstaks tööprotsesside paindlikust ja tootlikust. Töötajate haridus peaks olema põimunud ettevõtluse, turunduse, majandusalaste ning projektijuhi teadmistega, selleks et töötajad oleks suutelised kiiresti reageerima töö ja tööjõuturul toimuvatele muudatustele kiiresti, kulu ja kasumiefektiivselt, muutustega turul kohanema ilma olulist kahju tekitamata või saamata. Selline lähenemine suurendaks investeeringute mahtu ja tasuvust Eestis, töökohtade arvu kasvu, elatustaseme kasvu, ning kaupade, teenuste ja kasumi tootlikkuse kasvu, ning vähendaks turu pidevast ja kiirest muutumisest tulenevat võimaliku kahju. Selle abil oleks turu muutustes võimalik näha hoopis uusi, kasulike võimalusi tuluteenimiseks ja neid ka rakendada tulu teenimiseks kiiresti, mille kaudu tõuseks tulutootlikus ühe töötaja kohta.

Oluline on ka investeeringute kasv kutsehariduses kasutatavasse kvaliteetsesse ja tootlikusse tehnoloogiasse, kutsehariduses töötava personali pidev arendustöö, eriti tehnoloogiliste teadmiste osas, mis loob eeldused vastavate oskuste ja teadmistega töötajate koolitamiseks. Samuti on oluline jätkuv kulutuste kasv Eestis toimuvasse teadusarendus tegevusse, see on tegevus mis loob Eestile konkurentsieelist välisturgudel ja suurendab Eesti konkurentsivõimet. Kutsehariduses antavad tehnoloogilised ja muud teadmised, oskused, kogemused, baaskompetentsid peaks olema suunatud tootlikkuse kasvule kõigis töö ja elu valdkondades. Selline lähenemine tõstaks välisettevõtete ja investorite huvi Eesti vastu.

Kutsehariduse roll on luua eeldused jätkusuutlikuks majanduse kasvuks, investeeringute mahu, tootlikuse ja töökohtade arvu kasvuks. Kokkuvõtteks võib öelda, et investeeringute mahu, töökohtade arvu ning töö tootlikkuse ja efektiivsuse kasvu, seega elatustaseme kasvu eelduseks on täna kvaliteetsema ja efektiivsema (kõrg)tehnoloogia siire arenenumatest välisriikidest Eestisse, mille eelduseks on igal tasemel töötajatele kättesaadav kvaliteetne elukestev kutseharidus ja selle kvaliteedi pidev kasv.

Valdo Künnapas

Loyal Partner OÜ

tegevjuht/juhatuse liige

http://koolitus.veebikiri.ee

Foto: http://wallofbrick.files.wordpress.com/2010/03/rubber-band.jpg

Majandus. Moody’s tõstis Eesti riigireitingu väljavaadet

By


Kolmapäeval, 31. märtsil tõstis reitinguagentuur Moody’s Eesti riigireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, agentuur kinnitas reitingu tasemel A1.

“Moody’se otsus on viide sellele, et Eesti finants- ja majandusolukord on muutunud paremaks võrreldes aastataguse ajaga,” ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross.

Reitinguagentuuri hinnangul näitavad riigi majandus ja finantssektor märke järkjärgulisest taastumisest. Oma osa selles mängivad valitsuse eelmise aasta tugevad sammud eelarve tasakaalustamisel, mis on andnud kaude ka täiendava kindluse eurole ülemineku tagamiseks.

Asepresident Ross juhtis tähelepanu agentuuri märkusele, et Eesti peab jätkuvalt tegelema majanduse konkurentsivõime küsimusega. “Kuigi on märke sellest, et majanduse kohanemine on kandmas vilja, tuleb jätkata arutelusid struktuursete reformide ja eelarveküsimuste üle. Diskussioonide jätkuks peaksid olema otsused,” mainis Ross.

Teisipäeval pani reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu vaatluse alla, võimalusega seda tõsta.

Viimati tegi Moody’s reitinguotsuse Eesti suhtes mullu aprillis, kui kinnitas riigireitingu tasemel A1 ja jättis väljavaate negatiivseks.

Moody’se A1 riigireiting on püsinud alates 2002. novembrist.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5275 055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee

Foto: Flickr.com

Turundus. Müük 1.2

By


Müük? Vaatamata erinevatele lähtenurkadele peaks lugema müüki elemendiks kogu turunduslahenduses. Kogumis, mis koosneb mitmetest osistest, sh. hinnakujundus ja turunduskommunikatiivne instrumentaarium kogu oma spektris, so. alates reklaamist ja tarbijamängudest ning lõpetades suhtekorralduslike võtetega. Ehk siis, lisaks brändi tugevdavatele funktsioonidele, saab turunduse muudel vahenditel olla ainult üks eesmärk – toetada jõuliselt müügitegevust, väljendades selgemalt – tuua raha sisse. Siin peitub ka omalaadne ohukoht, vaadeldes turundust ja müüki eraldi protsessidena, peab märkima, et turundus on strateegilises plaanis pikaajalisem tegevus. Nimelt, turundustegevused, sh sihtrühma vajaduste kaardistamine ja monitooring on oma olemuselt ajamahukad. Müük kui selline tegeleb siiski tarbija/külastaja/kliendi hetkevajadustega, olles protsessina seeläbi arusaadavalt ka lühiajalisem.

Ostuotsus iseenesest kujuneb läbi viie astme:

• vajaduse või probleemi teadvustamine;
• teabe otsimine;
• alternatiivide hindamine;
• ostuotsuse vastuvõtmine;
• ostujärgne hindamine.

Lühidalt – kliendi silme läbi ei ole turundusel ja müügitööl sisulist vahet. Seevastu toote müüja juhib kahte erinevat protsessi: lühi- ja pikaajalist. Oskusliku tegutsemise seotakse mõlemal juhul kliendid ühtse infoväljaga. Nii tekib, täpsemalt tekitatakse, olukord kus klient infot otsides saab esimese teabe just sellest allikast.

Valdo Vokksepp

Eesti Hotelli ja Restorani Personali Agentuur (EHRA) tegevjuht

http://www.ehra.ee

http://koolitus.veebikiri.ee
Foto: http://newstoneage.files.wordpress.com/2010/01/sale.jpg

Tööturg. Personali valik ja rentimine. 5. osa

By

Valikuprotsessi esimene etapp saabki ümber vajaduste kaardistamise ja sellele järgneva andmebaasi läbitöötamise ning vastavasisulise kuulutuse avaldamisega. Tõsi, siin on alternatiive. Mõnel juhul võib ametliku töökuulutuse avaldamisele olla tunduvalt tõhusamaks alternatiiviks suust-suhu leviv teave. Seda küll pigem mõne erilise oskusega spetsialisti või juhi palkamisel. Samas, suurema hulga töötajate leidmiseks selline lähenemine ei sobi ja siis töökuulutusi võimendatakse. Näitena peaks heal lugejal värskelt meeles olema töökuulutustest kirendavad ühistranspordivahendid, rääkimata eraldi leherubriikidest. Buumijärgsel ajal peaks aga jälgima valikupartneri väljundvõimsust, mis terstisaalsektoris (majutus, toitlustus, teenindus) tegutseva EHRA puhul on 200 – 1000 kontakti ühe kuulutuse puhul.

Küllalt vähe leiab valikuprotsessi puhul kasutust sobiva karakteristikutega andmebaasi loomine. Tegemist on peventatiivse vahendiga, mis teatud ajaühiku jooksul koostab sobivatest CV-dest loendi. Ilmestamaks artiklit – EHRA kõikide iseteenindavate pakettide juurde kuulub „Automaatlähetus`e“ nimeline programm. Häälestada on võimalik kuue erineva kanalina, seda elukutsete haaval.

Üldiselt peetakse eelvalikut rutiinseks ja küllalti tüütuks ettevõtmiseks, ning märgatava ajaressursi kokkuhoiu annab teenuse sisseostmine. Tavaliselt sisaldab eelvalikuteenus:
• asjakohase profiili alusel töökuulutuse koostamist ja levitamist;
• kuulutusele laekunud elulookirjelduste hindamist ja kandidaatidega elektroonilise intervjuu läbiviimist;
• tagasiside andmist ametikohale kandideerinutele;
• tulemusteabe edastamine teenuse tellijale.

Asjakohaseid linke:
Erialane (toitlustus-majutus) personaliotsingu ettevõte: www.ehra.ee

Foto: EHRA.ee

Toit. Caesari salat

By

10 viilu röstitud saia
1 punt lehtsalatit
2 kõvakskeedetud muna
1 dl riivitud parmesani või
Campanello juustu

Kaste:
3 sl sidrunimahla
1 purustatud küüslauguküüs
1 tl Worcesteri kastet
0,25 tl soola
purustatud musta pipart
5 sl oliiivõli
0,5 tl sinepit

Valmistamine: Valmista kaste – sega kokku kõik kastme koostisained. Haki munad suuremateks tükkideks. Rösti saiaviilud ja lõika 1-2 cm kuubikuteks. Rebi pestud ja kuivatatud salatilehed ampsu-suurusteks tükkideks. Sega jahtunud saiakuubikud ja salat kausis õrnalt kokku, lisa riivitud juust ja muna, sega õrnalt. Lõpuks nirista kaste salatile.

Allikas: Feeling 24

Foto: Flickr.com